Siseturg ja tarbijakaitse4.märgib, et kuigi Euroopa Komisjoni teatises ei osutata veel vajadusele võtta täpseid seadusandlikke meetmeid, on siiski oluline hoolikalt hinnata kõiki küsimusi, mis puudutavad virtuaalmaailma arengut ja selle tulemuslikku hõlmatust kehtivate õigusaktidega; rõhutab, et tõeline digitaalne ühtne turg võib aidata otsustavalt kaasa virtuaalmaailma arendamisele ja tugevdada ELi võimet üleilmselt konkureerida; on seisukohal, et selge, terviklik ja reguleeriv raamistik on äärmiselt oluline, eriti tehnoloogia küpsuse korral, et tagada võrdsed tingimused, mis kasutavad ära virtuaalmaailmade kogu potentsiaali ja võimaldavad nende majanduskasvu;
5.väljendab heameelt viimaste selle valdkonna regulatiivsete arengusuundumuste üle, nagu digiteenuste määrus (määrus (EL) 2022/2065 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1).), digiturgude määrus (määrus (EL) 2022/1925 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT L 265, 12.10.2022, lk 1).) ja andmemäärus (2022/0047(COD)), mis ootab heakskiitmist nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt; võtab teadmiseks ka tehisintellekti käsitleva õigusakti ja küberkerksuse määruse ettepanekud ja nende üle peetavad läbirääkimised; on seisukohal, et komisjon peaks korrapäraselt kontrollima digitaalse ühtse turu õigusraamistiku piisavust ja järjepidevust, et käsitleda uusi võimalusi, riske või muid probleeme, mis võivad virtuaalmaailmas tekkida, ning esitama vajaduse korral seadusandlikke ettepanekuid; on veendunud, et selliste kontrollide tulemused tuleks avalikustada;
6.väljendab heameelt komisjoni pühendumuse üle virtuaalmaailma arengu jälgimisel; kutsub komisjoni üles koostama selle kohta iga kahe aasta järel aruande ning edastama selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule; palub komisjonil pöörata tähelepanu Veeb 4.0-s tekkida võivatele probleemidele, mis juba eksisteerivad Veeb 3.0-s, mille seas on muu hulgas desinformatsiooni levik, ebaseadusliku sisu levik, digiidentiteedi vargus, küberkuritegevus, intellektuaalomandi õiguste rikkumine, küberterrorism, isikuandmete väärkasutamine, digiteenuste manipuleeriv käitumine või sõltuvust tekitav disain, pettus, terroristlik veebisisu, alaealiste seksuaalne kuritarvitamine ja küberkiusamine, ning võtta arvesse asjakohaseid olemasolevaid õigusakte, näiteks digiteenuste õigusakti, ja tulevasi õigusakte, mille eesmärk on neid probleeme käsitleda;
7.juhib tähelepanu virtuaalmaailma majanduskasvu potentsiaalile ning suurenevale vajadusele teha investeeringuid vajalikku taristusse ning sellega seotud teadusuuringutesse, innovatsiooni ning ümber- ja täiendõppesse; rõhutab, et selliste investeeringute üldised kulud ei tohiks mõjutada lõpptarbijate hinda; tunnistab vajadust suurendada nende eesmärkide saavutamiseks ELi tasandil kättesaadavaid vahendeid; rõhutab virtuaalreaalsuse, liitreaalsuse ja segareaalsuse rolli olulise tehnoloogiana virtuaalmaailma arengus ja kasvus, pakkudes kasutajatele kaasahaaravaid ja interaktiivseid kogemusi, märkides samas, et tööstuslikud rakendused ja tarbijate poolne kasutus toovad kaasa erinevaid probleeme ja nõuavad diferentseeritud lähenemisviise; märgib, et ka teatavate tehisintellekti mudelite, näiteks generatiivse tehisintellekti arendamine võib omada otsustava tähtsusega rolli virtuaalkeskkondade loomisel ja mitmekesistamisel; kutsub sellega seoses komisjoni üles jälgima tähelepanelikult ka selle tehnoloogia kiiret arengut ja mõju digitaalsele ökosüsteemile;
8.juhib tähelepanu ka potentsiaalsele positiivsele mõjule, mida need arengusuundumused võivad avaldada tööhõivele, sealhulgas uute töökohtade loomisele sellistes valdkondades nagu virtuaalne arhitektuur või sisu loomine; rõhutab vajadust investeerida ümberõppe algatustesse, et harida ELis olemasolevat tööjõudu, pöörates erilist tähelepanu selles sektoris alaesindatud rühmadele; rõhutab, kui oluline on investeerida asjakohaste oskuste arendamisse ja neid edendada, et tagada niisugustele töökohtadele sobivate andekate ja oskustööliste pakkumine ELis ning luua atraktiivsed tingimused ELi talentide hoidmiseks, välismaiste talentide ligimeelitamiseks ning ettevõtluse ja innovatsiooni edendamiseks ELi territooriumil;
9.juhib tähelepanu sellele, et uutel tehnoloogiatel ja toodetel võib olla nii positiivne kui ka negatiivne mõju tarbijatele, nende tervisele ning sotsiaalsele ja majanduslikule elule; rõhutab virtuaalmaailma potentsiaali tööstus- ja kutsealases sfääris, eelkõige koolituste ja prototüüpide loomise puhul, tunnistades samas, et sellel on töötajatele laiem mõju; rõhutab vajadust tagada töötajate õiguste järgimine ja töötajate kõrgetasemeline kaitse;
10.tuletab meelde, et kuigi enamik virtuaalmaailma arengut juhtivaid ettevõtteid on asutatud väljaspool ELi, on ELis olemas elujõuline ja arenev ökosüsteem; rõhutab, et EL peab võtma juhtrolli virtuaalmaailma kui ökosüsteemi kujundamisel, mis austab ja edendab ELi väärtusi, põhiõigusi ja tarbijakaitse kõrgeimat taset; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on edendada võrdseid tingimusi, mis soodustavad Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate laienemist ning konkurentsivõimeliste Euroopa ettevõtete esilekerkimist, samuti detsentraliseeritud ja koostalitlusvõimelisi ökosüsteeme;
11.rõhutab vajadust luua asjakohane poliitikaraamistik ja osaleda rahvusvahelistes dialoogides, eelkõige sarnaselt meelestatud kolmandate riikidega, et leida virtuaalmaailmale koordineeritud lähenemisviisid; rõhutab, kui oluline on suurendada Euroopa kodanike teadlikkust vastutustundlikust kasutamisest nendes digivaldkondades;
12.tunnistab, et avatud ja ühiste standardite, normide ja koostalitlusvõimeliste platvormide puudumisel on eri ettevõtjad välja töötanud mitmesuguseid virtuaalmaailmu; rõhutab, et neid virtuaalmaailmu arendab praegu piiratud arv ettevõtjaid, kellel on nende arendamiseks vajalikud ressursid ja rahalised vahendid; on seisukohal, et koostalitlusvõime ja avatud standardid võivad aidata ära hoida mitteametlikke monopole või turgu valitseva seisundi kuritarvitamist tarbijate ja Euroopa äriühingute, eelkõige VKEde kahjuks;
13.väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle teha koostööd olemasolevate mitut sidusrühma hõlmavate interneti haldamise institutsioonidega, et töötada välja ühised juhtimisstandardid ja -normid; julgustab komisjoni toetama käimasolevaid mitut sidusrühma hõlmavaid algatusi, mille raames töötatakse praegu välja standardeid, sealhulgas tarbijaühenduste ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide algatusi; soovitab teha põhjaliku uuringu koostalitlusvõimeliste virtuaalmaailmade kohta; rõhutab, milline potentsiaal on Euroopa andmeruumide loomisel virtuaalmaailma arendamise jaoks;
14.rõhutab vajadust tagada, et virtuaalmaailm oleks avatud, kaasav ja juurdepääsetav, aidates kaasa puuetega inimeste suuremale osalemisele uues digikeskkonnas; juhib tähelepanu virtuaalmaailma potentsiaalile suurendada puuetega inimeste osalemist mitmesugustes tegevustes, nagu virtuaalturism; hoiatab võimalike probleemide eest, millega puuetega kasutajad tulevikus virtuaalmaailmaga suhtlemisel kokku puutuvad ja mis tulenevad ebapiisavatest ligipääsetavuselementidest või disainilahendustest, mis ei vasta nende konkreetsetele vajadustele; kutsub komisjoni üles jälgima Euroopa ligipääsetavuse akti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70). ja veebi juurdepääsetavuse direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1). toimivust juurdepääsetavuse tagamisel virtuaalmaailmas; rõhutab vajadust tunnistada laste erivajadusi ja õigusi;
15.on veendunud, et arutelu virtuaalmaailma kasutajate tuvastamise vajaduse üle peaks olema virtuaalmaailma arenguprotsessis esmatähtis valdkond ning et selle digikeskkonna võimalikku konfiguratsiooni tuleks põhjalikult kaaluda, pidades silmas, et mõnel juhul võib anonüümsus olla eelistatav; juhib tähelepanu sellele, et digikeskkonnas on anonüümsus alati võimalik kasutajanime (alias) abil, ning kutsub komisjoni üles hindama Euroopa digiidentiteedi (eID) ja rahakoti võimalikku kasutamist virtuaalmaailmas;
16.kinnitab kasutajate isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitsmise tähtsust; juhib tähelepanu sellele, et isikuandmete kaitse üldmäärus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). ei pruugi olla piisav, et lahendada kõik probleemid, mis kaasnevad andmekaitsega omavahel ühendatud virtuaalmaailmades; nõuab, et innovatsioonisõbraliku keskkonna tagamisel pöörataks erilist tähelepanu kasutaja loodud sisu andmekaitsemõjudele ning tundlike andmete, näiteks biomeetriliste ja käitumisandmete, emotsionaalsete reaktsioonide ja taktiilse teabe töötlemisele;
17.rõhutab, et virtuaalmaailmas osalemine on vabatahtlik, ja nõuab, et komisjon kaaluks püsiva kustutamise õiguse kehtestamist, et tarbijad saaksid taotleda oma andmete ja profiili kustutamist kõigist rakendustest, veebipõhistest mängudest ja virtuaalkeskkondadest;
18.on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata sõltuvust tekitavale disainile ja varjatud mustritele nendes virtuaalkeskkondades; hoiatab võimalike terviseprobleemide eest, mis võivad tekkida virtuaalmaailmaga suhtlemisel, nagu sõltuvus, küberhaigus või unemustrite häirimine; rõhutab alaealiste ja noorte erilist kaitsetust nende terviseprobleemide suhtes, sealhulgas võimalikku mõju nende kognitiivsele arengule, ning rõhutab vajadust eakohase kavandamise ja vanemliku kontrolli meetmete järele, et neid kaitsta; on samuti seisukohal, et on vaja uurida selliste tehnoloogiate mõju, mis eeldavad keha otsest ja püsivat muutmist;
19.tuletab meelde virtuaalmaailma ja immersiivse hariduse potentsiaali edendada laste õigusi internetis, pidades silmas nende haridust, mõjuvõimu suurendamist, osalemist ja mängimist, ning pakkuda ainulaadseid kogemusi, mis võivad aidata alaealistel arendada huvi õppimise vastu, näiteks õppides mängu kaudu; märgib, et selline kaasamine võib aidata neil arendada oskusi koostöös, teabevahetuses, kriitilises mõtlemises, innovatsioonis ja usalduses; rõhutab võimalust tegeleda ELi oskuste nappusega ja koolitada tulevasi talente; rõhutab vajadust niisuguste haridusprogrammide järele, mille eesmärk on aidata lastel ja noortel kohaneda tehniliste muutustega ning järgida tervislikku ja tasakaalustatud lähenemisviisi, mis ühendab traditsioonilise sotsiaalse suhtluse virtuaalkeskkonnas veedetud ajaga ning mille raames antakse ka lapsevanematele vajalikud vahendid järelevalve ja teadlike otsuste tegemiseks oma laste virtuaalkeskkonda lubamisel või kaasamisel;
20.märgib vajadust uurida virtuaalreaalsuse ja muude tehnoloogiate mõju kognitiivsele ja käitumuslikule arengule; rõhutab varasele kokkupuutele ja liigsele ekraaniajale omaseid võimalikke riske, mis võivad mõjutada laste heaolu ning nõuetekohast kognitiivset, füüsilist, psühholoogilist ja sotsiaalset arengut; nõuab, et viidaks läbi teavituskampaaniad ekraanide vastutustundliku kasutamise kohta; rõhutab vajadust koolitada haridustöötajaid asjakohaselt, et tagada neile vajalikud digioskused ja ‑kirjaoskus; kutsub komisjoni üles ergutama algatusi, mille raames ülikoolid, inseneeria valdkonna õppeasutused ja tööstuses osalejad teevad koostööd selleks, et hinnata oskuste nappust, koostada ühiselt tegevuskavasid ning tugevdada avaliku ja erasektori koostööd ELi noorte hüvanguks; rõhutab, kui oluline on laiendada muus võrguvälises ja veebikeskkonnas alaealistele pakutavat kõrgeimat kaitsetaset virtuaalmaailmas valitsevate mitmesuguste ohtude eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, kuritarvitamise, ahistamise, kiusamise ning vägivaldse, seksistliku, rassistliku või pornograafilise sisuga kokkupuutumise eest; rõhutab vajadust tunnistada laste erivajadusi, kaitsetust ja õigusi virtuaalmaailmas; rõhutab, kui oluline on kavandada ja käitada veebipõhiseid teenuseid ja tooteid, millele pääsevad ligi peamiselt lapsed ning mis on kavandatud ja vaikimisi lastele ohutud;
21.märgib, et virtuaalmaailm loob kõrgresolutsiooniga kujutisi, graafikat ja videot, et tagada haaravad kasutajakogemused, mis nõuavad veelgi enam hästi toimivat taristut; märgib, et keskse tähtsusega on eelkõige järgmise põlvkonna mobiilsidevõrgud, samuti tõhusad WiFi-ühendused, nagu Wi-Fi 6, millel on madal latentsusaeg ja suur ribalaius, nagu ka sellised tehnoloogiad nagu servtöötlus; tuletab meelde Euroopa Kontrollikoja 2022. aasta jaanuari aruannet, mille kohaselt on kõigis ELi liikmesriikides 5G kasutuselevõtu kogukulu 2025. aastaks 281–391 miljardit eurot, mis hõlmab uue 5G‑taristu ehitamist ja olemasoleva taristu ajakohastamist;
22.märgib murelikult, et virtuaalmaailma kasvava kasutamisega võib kaasneda ka teatavate niisuguste inimrühmade tõrjumine, kellel puuduvad selles keskkonnas osalemiseks põhioskused või vahendid, aga ka maa- ja äärepoolsetes piirkondades elavate inimeste tõrjumine; rõhutab, et digikirjaoskuse ning kvaliteetse ja taskukohase interneti kättesaadavuse edendamine on iga virtuaalmaailma käsitleva ELi tasandi raamistiku eeltingimus; kutsub komisjoni üles viima läbi tõenditel põhineva hindamise selle kohta, kuidas tagada, et virtuaalmaailma arengu ja toimimise toetamiseks vajalik taristu ja seadmed ning üleminek Veeb 3.0-lt Veeb 4.0-le viiakse tarbijateni, sealhulgas äärepoolsetes piirkondades ja väiksema sissetulekuga leibkondades; rõhutab, et sellega seoses on keskse tähtsusega tõeline telekommunikatsiooni ühtne turg; hoiatab krüptovaluutadega seotud finantstehingute, eelkõige pettuste ja pettuste ohtude eest, mis võivad virtuaalmaailmades süveneda; tuletab samuti meelde, et paljude krüptorahatehingute pöördumatus tähendab ka uusi paralleelse majanduse kanaleid, kus pettuseohvritel on võimalusi kaotatud raha tagasinõudmiseks vähe või üldse mitte; väljendab heameelt Euroopa Liidu krüptovaraturgude määruse ELT L 150, 9.6.2023, lk 40. üle, mille eesmärk on luua krüptoraha ja digivara õigusraamistik;