1.soovitab nõukogul, komisjonil ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal:- a)tunnistada tugevat seost ELi sise- ja välispoliitika ning julgeolekumõõtme vahel ning kajastada seda konflikte tõkestavates ja nende lahendamisele suunatud lähenemisviisides, ning et ennetavat diplomaatiat tuleks rakendada nii ELis kui ka väljaspool seda; kasutada täielikult ära Lissaboni lepinguga pakutavaid võimalusi olemasolevate koordineerimismehhanismide tugevdamiseks; tunnistada vajadust lõpetada julgeoleku tõlgendamine kitsas tähenduses ja alustada arutelu kontseptsiooni üle, mis ei jäta tähelepanuta selliseid tegureid nagu keskkonnaohud, haiguste levimise oht, nälg, sotsiaalne ebaõiglus, desinformatsioon ja vägivald;
- b)seada põhi-, põhiseaduslike ja inimõiguste austamine ning kodanikuvabaduste kaitse sise- ja välisjulgeolekupoliitika ning oma ennetava diplomaatia meetmete keskmesse, nagu ka ELi suutlikkuse tegutseda ülemaailmse välispoliitilise osaleja, usaldusväärse rahvusvahelise partneri, erapooletu vahendaja ning arvestatava tegutsejana julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas, mis põhineb liidu suutlikkusel neid väärtusi edendada ning määrata ennetavalt kindlaks, kehtestada ja kaitsta Euroopa huve maailmas;
- c)kohandada ja korrapäraselt ajakohastada ELi konfliktide tõkestamise ja lahendamise vahendeid konfliktide muutuva olemusega, sealhulgas kliimamuutuste, keskkonnaohtude, haiguste levimise ohu, nälja, sotsiaalse ebaõigluse, uute tehnoloogiate tekkimise, tooraine pärast peetava ülemaailmse võidujooksu, kogu maailmas suureneva ebavõrdsuse ja toidunappuse tõttu, hinnates samal ajal pidevalt uusi ülemaailmseid probleeme ning edendades tulemuslikult rahu, stabiilsust ja julgeolekut;
- d)suurendada oma rolli ja sisulist osalemist konfliktide tõkestamise ja lahendamise protsessides ning ELi vahendusel sõlmitud relvarahukokkulepete rakendamise vahendamises, et tagada ELis kohaldatavate vahendite tõhus toimimine ja hõlbustada tegeliku edu saavutamist;
- e)kasutada täielikult ära oma käsutuses olevad vahendid, et tõkestada konflikte, ühtlustada ELi konfliktide tõkestamise ja lahendamise meetmeid, täiustada vahendeid kooskõlas oma geopoliitilise tegevuskava ja ELi väärtustega ning tagada ELi vahendatud relvarahukokkulepete rakendamine ning tegutseda võrdse ja väärtusi tunnustava vahendajana kriisi- ja konfliktiolukorras kogu maailmas, pidades silmas asjaolu, et EL on tuntud oma legitiimse tegevuse, usaldusväärsuse, erapooletuse ja kaasavuse poolest; tagada riikide suveräänsuse austamine kogu ennetava diplomaatia tegevusvaldkonnas; tuletada meelde, et ELil peaks kogu maailmas olema suur diplomaatiline roll konfliktide lõpetamisel;
- f)integreerida ELi ennetava diplomaatia vahendid struktuurilistesse ennetusmehhanismidesse ja -meetmetesse, näiteks konfliktidesse kaasatud eri osalejate vahel sõlmitud poliitilised kokkulepped, riigisisesed dialoogid leppimise, rahuloome ja õigusemõistmise üle üleminekuperioodil, samuti tõe- ja lepituskomisjonid;
- g)integreerida kultuuripärand ELi üldisesse kriisiohjamise lähenemisviisi, mis on kõigi ELi konfliktide ja kriiside lahendamisega seotud meetmete valdkondadevaheline komponent;
- h)kutsuda liikmesriike üles jätma oma individuaalsed huvid välissuhetes kõrvale ning suurendama ühist suutlikkust konfliktide tõkestamisel ja vahendamisel;
- i)töötada välja selged ja praktilised reeglid ELi välistegevuse ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, komisjoni presidendi ning Euroopa Ülemkogu eesistuja esindamisülesannete kohta ja tagada nende mandaatide puhul ühtsus; suurendada ELi vahendussuutlikkust, toetades poliitiliste ja teabekogumismissioonide ning küsitluste ja uurimuste läbiviimist;
- j)tagada tegevuse vastastikune täiendavus ja kooskõlastada oma lähenemisviis Euroopa Parlamendiga ning teha Euroopa Parlamendiga ennetava diplomaatia meetmete vallas koostööd, nagu parlamentaarne diplomaatia ja parlamendi sellealane tegevus, näiteks Euroopa Parlamendi ametlikud missioonid kolmandatesse riikidesse ja mitmepoolsetele foorumitele, aidata edendada inimõigusi, demokraatlikke standardeid ja poliitilist pluralismi kogu maailmas, samuti konfliktide tõkestamist ja rahuloomet; esitada Euroopa Parlamendile igal aastal hinnangud ELi tegevuse kohta ennetava diplomaatia vallas kogu maailmas ning vajaduse korral ülevaated konfliktidealase ELi varajase hoiatamise süsteemi analüüsi kohta;
Kohaliku ja kultuurilise konteksti mõistmine
- k)suurendada ELi arusaamist kohalikust, ajaloolisest, poliitilisest, geograafilisest, religioossest, keskkonnaalasest, vähemuste õigustega seotud, sotsiaalsest ja kultuurilisest kontekstist ning investeerida konfliktide tõkestamise ja lahendamise ning relvarahukokkulepete vahendamise ja rakendamisega tegelevate Euroopa välisteenistuse töötajate vajalike oskuste arendamisse ning töötada välja vastavad suunised; parandada konfliktide algpõhjuste mõistmist ja nendega tegeleda, et vältida konfliktide tekkimist ja levikut;
- l)mitmekesistada ELi ja selle liikmesriikide diplomaatilist korpust, tagamaks, et diplomaatilisel protsessil oleks demograafilisele mitmekesisusele ja vähemuste kaasamisele positiivne mõju nii empiirilisest kui ka normatiivsest perspektiivist lähtuvalt;
- m)kohandada riigi ülesehitamise abi vastavalt abi saava asjaomase riigi kultuurilisele, ajaloolisele, kohalikule, sotsiaal-majanduslikule, keskkonnaalasele ja poliitilisele kontekstile ning seda pidevalt ajakohastada, reageerides kohalikele tingimustele range ja üksikasjaliku poliitilise analüüsi abil ühise strateegilise reageerimise jaoks; edendada avatud suhtlust ja konsulteerimist asjaomase riigi kohalike sidusrühmade ja ühiskonna kõigi osalistega, eelkõige kodanikuühiskonna organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonidega, et paremini mõista kohalikku ja kultuurilist konteksti, suurendada usaldust, soodustada inimestevahelisi suhteid ja koguda mõjutatud piirkondades varajase hoiatamise alast teavet;
- n)kutsuda Euroopa Ülemkogu ja Euroopa välisteenistust üles veelgi suurendama ELi nähtavust teistes ELi mittekuuluvates ja partnerriikides ning tugevdama ELi kultuuridiplomaatiat ja rahvusvahelisi kultuurisuhteid ning tegevust kui asjakohast rahu, rahu kindlustamise ja konfliktide tõkestamise vahendit, samuti ülemaailmsete probleemide lahendamiseks, ning tooma esile ELi pakutava lisaväärtuse ning edendama juba eelnevalt koostööd ja suhteid nende riikide ja rahvusvaheliste partneritega; kasutada ja laiendada konfliktide ja kriiside ajal kultuuripärandi kaitse komponenti kui tegurit, mis aitab kaasa rahu, leppimise ja vastastikuse mõistmise ning kultuuridevahelise dialoogi arendamisele konflikti- ja konfliktijärgsetes piirkondades; suurendada liidu toetust ELi mittekuuluvate riikide loome- ja kunstisektoritele, sealhulgas abi suutlikkuse suurendamiseks; edendada kultuurilist koosloomist ELi mittekuuluvate riikide vahel, muu hulgas toetades kultuurivahetusi ja -residentuure;
- o)tugevdada oma ennetava diplomaatia valdkonnas sooteadlikku lähenemisviisi, et paremini kaitsta naiste ja tütarlaste õigusi ning suurendada nende osalust sellistes tegevustes; tagada sooline võrdõiguslikkus eriesindajate ja erisaadikute vahel kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse poliitikaraamistikuga, eelkõige soolise võrdõiguslikkuse kolmanda tegevuskava ja ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga 2020–2025; rakendada tulemuslikult ELi strateegilist lähenemisviisi naistele, rahule ja julgeolekule ning soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava, et saavutada kestlik ja kestev rahu ja julgeolek;
- p)töötada välja ja integreerida kõigisse planeerimisalastesse eeldustesse soo aspekti arvestavad konfliktianalüüsid, milles võetakse arvesse kohalikku konteksti ning tunnistatakse soolisi tegureid ja konflikti soolist mõju, et tugevdada ennetavaid jõupingutusi ja vähendada konflikti kordumise ohtu;
- q)lisada naiste osalus ja soo aspekti arvestavad näitajad kõikidesse varajase hoiatamise protsessidesse, konfliktide tõkestamisse ja varajase reageerimise jõupingutustesse;
- r)kasutada ära haridusdiplomaatia täielik potentsiaal ennetava diplomaatia põhivahendina, eelkõige ELi programmi „Erasmus+“ raames; arendada selles raamistikus haridustegevust ELi mittekuuluvate riikidega, sealhulgas programmi „Erasmus+“ kaudu; toetada kolmandates riikides õpilasvahetuste kasutuselevõttu ja õpilastele mõeldud ajalooliste mälestusmärkide külastusi, et edendada kultuuridevahelist dialoogi;
- s)jälgida piirkondliku killustatuse olukorda ja koostada piirkondlikke konfliktianalüüse et hinnata ja ennetada riikidevahelisi ohte, riikidevahelisi pingeid ning tegelikku või võimalikku ülekanduvat mõju;
Konfliktidealane ELi varajase hoiatamise süsteem
- t)tagada, et konfliktidealane ELi varajase hoiatamise süsteem on piisavalt ennetav, selle toimimiseks on tagatud piisavad vahendid ning selle aluseks on riskitegurite tulevikku suunatud, terviklik ja usaldusväärne analüüs, mis on sageli seotud vägivallapuhangutega, ning juhtimisvahendid, mis tuvastavad, hindavad ja aitavad prioriseerida vägivallakonflikti riskiga olukordi;
- u)kaasata konfliktiohus või külmutatud ja lahendamata konfliktiga silmitsi seisvates riikides ja piirkondades asuvad ELi delegatsioonid tihedalt ja süstemaatiliselt kohaliku olukorra jälgimisse ja konfliktidealase ELi varajase hoiatamise süsteemi korrapärasesse panustamisse; toetada täielikku ja takistamatut juurdepääsu humanitaarabile ning rahvusvahelise õiguse austamist külmutatud konfliktide piirkonnas ennetava diplomaatia rakendamisel;
- v)hinnata konfliktidealase ELi varajase hoiatamise süsteemi tulemusi ja teha ettepanekuid muudatuste tegemiseks eesmärgiga muuta see tulemuslikumaks, et saaks kindlaks teha struktuursed riskitegurid ja võimaldada poliitikakujundajatel töötada välja õigeaegsed strateegilised meetmed riskide leevendamiseks ja konfliktidetõkestamise võimaluste kindlakstegemiseks;
- w)tagada, et kõnealuse mehhanismi raames tehakse tihedat koostööd ELi luure- ja situatsioonikeskuse (EU INTCEN), Euroopa välisteenistuse kriisidele reageerimise keskuse ja Euroopa Liidu Satelliidikeskusega, kuna selle toimimiseks on vaja asjakohast teabevoogu; toetada EU INTCENi ja Euroopa välisteenistuse kriisidele reageerimise keskuse tegevust, suurendades selle töötajate arvu ja rahalisi vahendeid ning suutlikkust;
- x)luua tihe koostöö asjaomaste ÜRO büroode ja ametitega ning muude kohapealsete rahvusvaheliste osalejatega, eelkõige NATOga, et koguda teavet varajase hoiatamise alaste jõupingutuste kontekstis;
- y)tõhustada pidevalt luure- ja/või tundliku teabega tegelevate teenistuste turvaprotokolle;
Eriesindajate ja erisaadikute roll ennetavas diplomaatias, nende vastutus ja ülevaade nende tegevuse tulemustest konflikti lahendamise protsessides
- z)võtta eriesindajate ja -saadikute ametisse nimetamisel arvesse kohalikku, kultuurilist ja ajaloolist tausta, et vältida konfliktipiirkondades vaidlusi, kui ametisse nimetatu peaks pärinema liikmesriigist, mis on asjaomase piirkonnaga ajalooliselt seotud viisil, mis võib ohustada nende tajumist ausa vahendajana; võtta arvesse, et on oluline, et nimetatud esindajatele tutvustatakse põhjalikult seda valdkonda, mida nad hindama hakkavad, ja neid koolitatakse vastavalt;
- aa)hinnata põhjalikult (sealhulgas parlamentaarne kontroll) ELi eriesindajate ja -saadikute algatusi ja nende kaudu saavutatud tulemusi ning seda, kuidas nad panustavad ennetavasse diplomaatiasse, samuti konfliktide lahendamise protsessidesse või vajaduse korral ELi vahendusel sõlmitud relvarahukokkulepete rakendamisse;
- ab)hinnata korrapäraselt ja põhjalikult ELi eriesindajate ja -saadikute vastutust kooskõlas nende volitustega ning anda ülevaade nende algatustest ja saavutatud tulemustest konflikti lahendamise protsessides ning ELi vahendusel sõlmitud relvarahukokkulepete rakendamise vahendamises;
- ac)suurendada ELi eriesindajate ja -saadikute töö läbipaistvust ja parlamentaarset kontrolli, esitades parlamendile korrapäraseid ja üksikasjalikke aruandeid nende tegevuse ja saavutuste kohta kooskõlas nende volitustega; edendada tihedamaid suhteid ELi eriesindajate ja -saadikute ning parlamendi vahel, pidades silmas parlamentidevahelisi diplomaatilisi jõupingutusi;
- ad)tagada, et ELi eriesindajate, erisaadikute ja suursaadikute ametisse nimetamise saab kinnitada alles pärast Euroopa Parlamendi väliskomisjoni positiivset hinnangut;
ELi vahendatud konfliktide lahendamisest ja külmutatud konfliktidest, samuti ELi vahendusel sõlmitud relvarahukokkulepetest ning külmutatud ja lahendamata konfliktide puhul saadud õppetunnid
- ae)viia läbi uuring ELi varasema tegevuse kohta seoses kogemustega, mis on saadud ennetusdiplomaatia käest lastud võimalustest ja saavutustest konfliktide rahumeelse lahendamise protsessis, näiteks Saheli piirkonnas, Lääne‑Aafrikas ja Aafrika Sarve piirkonnas, Lääne‑Balkanil, Lõuna‑Kaukaasias, Küprosel, Põhja‑Iirimaal, Afganistanis, Lähis‑Idas, Moldovas ja Ukrainas;
- af)hoida tulevikus ära võimalikud negatiivsed tagajärjed, mis tulenevad ELi missioonide enneaegsest peatamisest konfliktipiirkondades ning eriti tulemusteta missioonide jätkamisest või selliste missioonide jätkamisest, millel võib olla negatiivne poliitiline ja julgeolekualane mõju;
- ag)suurendada ELi tsiviil- ja sõjaliste missioonide ning operatsioonide ennetava diplomaatia vahendeid, samuti nende suutlikkust ja töötajate väljaõppe võimalusi et prognoosida kohapealset olukorda ja reageerida sellele kiiremini;
- ah)tagada, et EL osaleks aktiivsemalt ÜRO juhitud Küprose probleemi lahendamise protsessi kõigi etappide toetamisel, kasutades kõiki tema käsutuses olevaid asjakohaseid vahendeid, sealhulgas nimetades ametisse ELi saadiku, et jõuda ÜRO raamistikus Küprose probleemi tervikliku lahenduseni kooskõlas asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega ning vastavalt ELi aluspõhimõtetele ja õigustikule;
- ai)tugineda kogemustele, mis on saadud ELi vahendusel sõlmitud ebaedukate relvarahukokkulepete, sealhulgas ELi vahendatud 12. augusti 2008. aasta relvarahukokkuleppe rakendamisel Venemaa ja Gruusia vahel;
- aj)rõhutada, et EL peab võtma endale aktiivse rolli kõikjal, kus esineb rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi;
- ak)tagada, et konfliktide tõkestamisel ja rahuloomes järgivad EL ja selle liikmesriigid kooskõlastatud lähenemisviisi, mitte nii, nagu toimus Afganistanis, kus nad töötasid eri piirkondades paralleelselt;
- al)suurendada ELi suutlikkust analüüsida rangelt ja prognoosida pidevalt poliitilist ja julgeolekuolukorda kriisipiirkondades ning kohandada ELi reageerimist muutuvatele kohalikele oludele, sealhulgas tagades, et igas ELi delegatsioonis oleks konfliktide analüüsimiseks olemas vastutav kontaktpunkt; tagada kohapealsete jõupingutuste ja diplomaatiliste püüdluste vaheline vastastikune täiendavus valitsuste, esindajate ja muude asjaomaste osalejate vahel riigi tasandil;
- am)hinnata ELi ennetava diplomaatia puudusi Bosnias ja Hertsegoviinas, et hoida ära pinged, mis tulenevad vaenu õhutavast retoorikast ja separatistlikest tegudest, mis kahjustavad riigi Euroopa-püüdlusi; nõuda tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina saavutaksid kiiresti ühise poliitilise kokkuleppe ja järgiksid komisjoni 8. novembri 2023. aasta soovitust, et alustada ühinemisläbirääkimisi enne 2024. aasta märtsi, võttes arvesse ka ebastabiilset geopoliitilist olukorda ja jõupingutusi pahatahtlike välismõjude leviku tõkestamiseks piirkonnas, sillutades sellega teed püsivale rahule ja stabiilsusele riigis ja kogu piirkonnas; väljendada heameelt Euroopa Ülemkogu 14.–15. detsembri 2023. aasta otsuse üle alustada Bosnia ja Hertsegoviinaga ühinemisläbirääkimisi, kui Bosnia ja Hertsegoviina täidab ELi liikmesuse kriteeriumid; ootab kannatamatult komisjoni aruannet edusammude kohta ja eeldab, et see valmib hiljemalt 2024. aasta märtsiks;
- an)laiendada missiooni EUFOR Althea Bosnias ja Hertsegoviinas ning suurendada selle konfliktide tõkestamise vahendeid; märkida, et see on seni edukaim ELi rahuvalve- ja rahuloomemissioon, mis on aidanud säilitada piirkonnas stabiilsuse ning luua riigis ohutu ja turvalise keskkonna;
- ao)luua mehhanism, et kontrollida kõigi Serbia ja Kosovo vahel seni saavutatud kokkulepete rakendamist, tagada rakendamine ning anda Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru, et vältida edasisi pingeid ja tagada poolte vahelised mõjusamad vahendamis- ja hõlbustamispüüdlused, sealhulgas eraldades rohkem vahendeid ELi vahendatud Belgradi ja Priština dialoogi läbiviimiseks ning muutes dialoogiprotsessi kodanikukesksemaks, et lõpetada praegune ummikseis;
- ap)võtta teadmiseks kogemused, mis saadi Armeenia ja Aserbaidžaani vahelistest läbikukkunud ennetava diplomaatia alastest jõupingutustest pärast Aserbaidžaani sõjalist operatsiooni Mägi‑Karabahhis ja olukordades, mis sarnanesid olukorrale 2020. aasta sõja ajal ja pärast seda, kui OSCE rahvusvahelise dialoogi raamistiku läbikukkumise järel ei piisanud ELi passiivsest hoiakust vägivaldse konflikti taaspuhkemise ärahoidmiseks, mis vähendas ELi mõjuvõimu teiste piirkondlike osalejatega võrreldes, nagu Venemaa, Iraan ja Türgi, kes samuti seda piirkonda jätkavalt mõjutavad ja nõrgendavad sellega ELi mõju piirkonnas, ning hoida ära konflikti ülekandumine Armeeniasse; reageerida Lõuna‑Kaukaasia piirkonnas laiemalt valitsevale ebastabiilsusele ja tugevdada ELi diplomaatilisi jõupingutusi Genfi rahvusvaheliste arutelude kontekstis ja muul viisil eesmärgiga tagada, et Venemaa täidaks oma kohustusi, mis tulenevad ELi vahendusel sõlmitud 12. augusti 2008. aasta relvarahukokkuleppest, eelkõige oma okupatsioonivägede väljaviimiseks Gruusia Abhaasia piirkondadest ja Tshinvali piirkonnast Lõuna‑Osseetias;
- aq)tegeleda Iisraeli ja Palestiina vahelise pikaajalise konflikti algpõhjustega, mida süvendas veelgi 7. oktoobril 2023 toimunud Iisraeli vastu suunatud kohutav Hamasi terrorirünnak, millele Iisrael reageeris vasturünnakuga ning mille mõlemaga kaasnesid mõlemal poolel tuhanded inimohvrid ja mis põhjustasid süütutele tsiviilisikutele tohutuid kannatusi; suurendada koostöös selle piirkondlike partnerite ja rahvusvahelise üldsusega jõupingutusi läbirääkimiste teel kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse leidmiseks rahvusvahelise ühise arusaama alusel, et see pakub parimat võimalust püsiva rahu saavutamiseks, et lõpetada korduv vägivald ning võimaldada Iisraeli ja Palestiina poolel elavatel inimestel elada turvaliselt, vabalt, väärikalt ja kasutada võrdseid õigusi; tagada kooskõlas rahvusvahelise õigusega ELi positsioon lepitaja ja ausa vahendajana, et ta saaks täita rahvusvahelisel tasandil mõjusamat rolli;
- ar)toetada ELi osalemist vahendamistegevuses, rahuloomes ja konfliktide lahendamises, näiteks Colombia rahuprotsessis, kus liidu toetus keskendus konflikti algpõhjuste, sealhulgas ebavõrdsuse ja inimõiguste rikkumise kõrvaldamisele lepitusmeetmete kaudu, majanduslikule territoriaalsele arengule maaelu integreerimise ja mitmetasandilise poliitilise dialoogi kaudu;
- as)seada ennetusmeetmete võtmisel esikohale vaikne diplomaatia kui valitud vahend, kaotada varajase hoiatamise ja varajase reageerimise vaheline lõhe, suurendada koostöö tulemuslikkust teiste rahvusvaheliste partneritega ja parandada ELi‑sisest koordineerimist, sealhulgas tsiviil-sõjalistes küsimustes, ning suurendada kohalikku vastutust ELi algatustes;
- at)tugineda ELi kogemustele ja kolmandate riikide parimatele tavadele piiriülese koostöö osas, mis on väga kasulik vahend püsivaks rahuloomeks ja naabritevaheliste konfliktide lahendamiseks, eriti pärast konfliktide stabiliseerumist;
- au)töötada komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja egiidi all välja ELi rahu ja diplomaatia valdkonna tegevuskava/kokkulepe/suunised;
- av)nimetada ametisse rahu- ja konfliktinõunikud, kes koordineerivad delegatsioonide poliitika-, ajakirjandus-, teabe- ja koostööosakondade tööd;
- aw)luua nõukogu ennetamise ja vahendamise töörühm, et arutada ennetustegevuse võimaluste tähtsuse järjekorda seadmist ning sellest tulenevat analüüsi, järelmeetmeid ja järelevalvet;
- ax)teha ettepanek institutsioonide ajakohastamiseks uue rahu- ja ennetuskeskuse kaudu, mis toimib ühtse kontaktpunktina Euroopa välisteenistuse ennetusküsimustes, tugevdab piirkondlikku koostööd ja parandab suutlikkust tegeleda konfliktide, rahu, ennetuse ja diplomaatiaga seotud teemadega;
Partnerluste ja rahvusvahelise koordineerimise tugevdamine
- ay)tugevdada ennetava diplomaatia alast partnerlust ja koordineerimist rahvusvaheliste, piirkondlike ja allpiirkondlike osalejatega, nagu ÜRO, OSCE ja selle demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo, Aafrika Liit ja selle piirkondlikud üksused, Aafrika piirkondlikud organisatsioonid (nagu ECOWAS), Ameerika Riikide Organisatsioon ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon; esile tõsta, et tihedam partnerlus ÜRO ja selle organite, eelkõige rahutagamiskomisjoniga, võib viia konfliktide tõkestamise tõhusama koordineerimiseni kogu maailmas;
- az)tagada koordineeritud, dünaamiline ja mitmepoolne lähenemisviis varajasele hoiatamisele, konfliktide tõkestamisele ja vahendamisele ELi ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks ÜRO, rahuloomekomisjoni, Euroopa Nõukogu, OECD ja OSCE vahel; tagada, et ELi delegatsioonid suhtlevad vajaduse korral pidevalt ÜRO valdkondlike mehhanismidega, näiteks ÜRO kohapealse alalise koordinaatoriga;
- ba)kasutada diplomaatilisi vahendeid ja teha koostööd mitmepoolsete rahuplatvormidega, et tugevdada ja kinnistada ennetavaid suhteid enne konfliktide tekkimist, eelkõige ÜRO rahuloomekomisjoni ning poliitiliste ja rahuloomeküsimuste osakonnaga, OECD rahvusvahelise dialoogiga rahutagamise ja riigi ülesehitamise teemal ning OSCE konfliktide tõkestamise keskusega;
- bb)tuletada meelde, et ELi ja ÜRO partnerluse raames tuleks vastu võetud otsuseid ja saadud kogemusi kasutada konfliktide tõkestamiseks ning samuti tuleks korrapäraste konsultatsioonide ja tavade vahetamise kaudu teha koostööd uute poliitikate kujundamisel; rõhutada, et sellisel koordineerimisel võib olla oluline roll konfliktide tõkestamise strateegiates;
- bc)väljendada heameelt ÜRO uue rahu tegevuskava ning rahuloomekomisjoni rolli ja tegevuse üle inimõiguste kaitsmise ning rahu kindlustamise alastes jõupingutustes; teha ettepanek koordineerida riiklikud konfliktide tõkestamise strateegiad Euroopa välisteenistusega ning tagada nende esitamine rahuloomekomisjoni tegevuskavas ja tihedam koostöö ÜROga; märkida, et selline teabevahetus ning parem partnerlus rahvusvaheliste ja piirkondlike finantsasutustega võiks oluliselt aidata kaasa konfliktide tõkestamisele ELile huvi pakkuvates valdkondades, seda ka väiksemate ennetavate missioonide kaudu, mille raames võiks hinnata ebastabiilseid olukordi pärast tsiviilmissioonide lahkumist konfliktist mõjutatud riikidest või riikidest, kus on võimalik konfliktioht, eesmärgiga kõrvaldada julgeolekut ja turvalisust ohustavad tegurid;
- bd)tagada, et ELi panus ÜRO süsteemi oleks suurim ja et liit asuks ÜRO raamistikus juhtivale positsioonile, mis oleks proportsionaalne organisatsioonile antava ELi toetuse suurusega, mis katab 30 % ÜRO kuludest ja 33 % selle rahuvalvemissioonide kuludest;
- be)kasutada ELi esindust ÜRO peakorteris New Yorgis, Viinis, Genfis ja Nairobis, et teha aktiivset koostööd teiste ÜRO liikmesriikidega eesmärgiga edendada ja kaitsta diplomaatilistel reeglitel põhinevat ja ÜRO põhikirjale tuginevat rahvusvahelist korda koos hästi toimiva ja reformitud mitmepoolse süsteemiga, mille keskmes on kaasav ja mõjus ÜRO;
- bf)jätkata struktureeritud teabevahetust, ühist tulevikuseiret, strateegilist prognoosimist ja sooteadlikke konfliktianalüüse, et tagada kooskõlastatud tegevus ELi ja tema partnerite vahel liidus ja väljaspool seda; märkida, et need meetmed võiksid aidata saada ELil potentsiaalseks juhtivaks osalejaks konfliktide tõkestamisel ja lahendamisel kogu maailmas;
- bg)tunnistada usuorganisatsioonide kui osalejate tähtsust konfliktide lahendamises ja vahendamistegevuses, mis muudab nad ennetava diplomaatia valdkonnas partneriteks; mõista sellega seoses hukka rünnakud usutegelaste vastu, eelkõige piiskoppide ja preestrite vangistamine Nicaraguas, sealhulgas Sahharovi auhinna finalisti Monsignor Rolando Álvarez vangistamine;
- bh)tunnustada asjaomaste piirkondlike organisatsioonide, liikmesriikide sidusrühmade, sarnaselt meelestatud partnerite ja teiste kaasatud osalejate, sealhulgas kodanikuühiskonna ja muude valitsusväliste osalejate rolli tulemuslikus ennetus-, vahendamis- ja lahendamistegevuses oluliste osalejatena, sealhulgas naised ja noored, ning rahu tagamises osalejatena, kasutades võimalike kriiside leevendamiseks nende ajaloolisi suhteid ja väljapaistvate omadustega üksikisikuid;
- bi)kaasata noori aktiivselt ja kaasaval viisil jõupingutustesse ja koostöösse, et tõkestada konflikte ja säilitada rahu, ning rakendada ELi tegevuskava noorte kaasamiseks ELi välistegevusse, millega toetatakse ÜRO noorte, rahu ja julgeoleku tegevuskava rakendamist;
- bj)tagada, et ELi delegatsioonidel oleks keskne roll konfliktide tõkestamisel ja rahuloomes; kindlustada, et ELi delegatsioonid ja eelkõige eespool nimetatud teabekeskused annavad konfliktidealasele ELi varajase hoiatamise süsteemile, EU INTCENile ja Euroopa välisteenistuse kriisidele reageerimise keskusele pidevat kohapealset teavet;
- bk)suurendada jõupingutusi võitluses desinformatsiooni, väärinfo ja välissekkumise vastu, mida teevad pahatahtlikud osalejad, kes püüavad õhutada konflikte ja polariseerida kogukondi, mis võib viia tervete piirkondade destabiliseerimiseni; tugevdada koostööd sarnaselt meelestatud partneritega, näiteks NATOga, kolmandatest riikidest lähtuva desinformatsiooni, hübriidohtude ja välissekkumise vastu võitlemisel, mis on ennetava diplomaatia oluline osa;
Ennetav diplomaatia ja vähekaitstud või ebasoodsas olukorras olevad rühmad
- bl)tunnistada ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas naiste, laste, puuetega inimeste, vanglas olevate inimeste – eelkõige poliitvangide – inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike, LGBTI kogukonna liikmete erilist kaitsetust konfliktiolukordades;
- bm)tagada, et ELi ennetavad diplomaatilised jõupingutused oleksid nimetatud rühmade kaitsetuse suhtes piisavalt tundlikud ning et need käsitleksid ebasoodsas olukorras olevate rühmade eriprobleeme ja -vajadusi;
- bn)tunnistada erilist kaitsetust konfliktiolukordades, millega valitsusvälised organisatsioonid kohapeal kokku puutuvad, eriti need, kes tegelevad elanikkonna ebasoodsas olukorras olevate liikmetega ning seksuaal- ja reproduktiivõiguste valdkonnas;
ELi ennetava diplomaatia vahendite tõhustamine
- bo)suurendada ELi suutlikkust reageerida olukorras, kus neid ei toeta sarnaselt meelestatud partnerid, et tugevdada ELi positsiooni ja suurendada geopoliitilist mõjuvõimu konfliktide tõkestamisel ja lahendamisel ning tugevdada ELi rolli ennetavama ja vastupanuvõimelisema osalejana rahvusvahelises süsteemis;
- bp)tugevdada naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ rahu, stabiilsuse ja konfliktide tõkestamise valdkondlikku programmi, et võimaldada Euroopa Liidul tulemuslikumalt rahastada meetmeid rahu ja stabiilsuse edendamiseks ning konfliktide tõkestamiseks; suurendada kuni 2027. aastani naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ valdkondliku programmi raames konfliktide tõkestamiseks ette nähtud rahalisi vahendeid ja asjakohast haldussuutlikkust (ISP.2), et see kajastaks julgeolekukeskkonnas toimunud põhjalikke muutusi, eelkõige alates 2022. aasta veebruarist; rakendada viivitamata humanitaar-, arengu- ja rahuküsimuste vahelisel kolmikseosel põhinevat lähenemisviisi, et toetada konfliktide tõkestamise alaseid jõupingutusi ja tugevdada kogukondade vastupanuvõimet piirkondades, mida mõjutavad külmutatud konfliktid, millega kaasneva ebastabiilsuse, ebakindluse ja vaesuse tase on erinev;
- bq)tuletada meelde, et konfliktide tõkestamist ei saa kasutada julgeoleku ja geopoliitilistel eesmärkidel, millega kaasneb oht, et see võib pikas perspektiivis kahjustada rahu ja julgeolekut;
- br)tugevdada ELi suutlikkust rääkida ühel häälel ja tegutseda tõelise ülemaailmse osalejana kriisidele reageerimisel, rakendades otsustusprotsessides vajalikke reforme;
- bs)tunnustada ELi kliimadiplomaatia rolli ELi ennetava diplomaatia eesmärkide saavutamisel; investeerida rohkem kliimakriisiga kõige enam kokku puutuvate kogukondade toetamisse kogu maailmas ja valmistuda äärmuslike ilmastikunähtuste praeguseks vältimatuks sagenemiseks, et leevendada sellest tulenevat konfliktide ja vägivalla eeltingimuste levimist; tegeleda kliimaga seotud ressursside nappuse ja loodusõnnetustele reageerimise rolliga konflikti teravdamise korral ning pakkuda kaasavaid lahendusi kliima ja ressurssidega seotud ebakindlusele; kasutada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 28. istungjärku (COP28), pidades eelkõige silmas seda, et sel aastal käsitleti esimest korda teemat „Rahu“, kui võimalust juhtida rahvusvahelist kogukonda diplomaatia integreerimisel ja ühtlustamisel rahu ja kliima huvides;
- bt)töötada selle nimel, et EL võtaks kogu maailmas rahuvalveoperatsioonides, rahutagamises ja vahendamistegevuses, konfliktide tõkestamisel ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamisel silmapaistva juhtpositsiooni, edendades oma vahendite ja mehhanismide, näiteks strateegia „Global Gateway“ kaudu vastupidavamaid ja püsivamaid sidemeid teiste riikidega;
- bw)tuletada meelde, et suurem keskendumine kultuuripärandi kaitsmisele ja säilitamisele pärast konflikte ja kriise võib aidata kaitsta identiteeti, arendada vastastikust mõistmist ja luua aluse kestlikule taastumisele, leppimisele ja püsivale rahule konfliktijärgses keskkonnas; märkida, et need tavad võivad panna aluse edukatele ennetava diplomaatia meetmetele;
- bv)teha koostööd komisjoni, nõukogu ja parlamendiga, et suurendada Euroopa välisteenistuse rahalisi vahendeid ja töötajate arvu nii peakorteris kui ka ELi delegatsioonides, et teenistus saaks muu hulgas tugevdada oma ennetava diplomaatiaalast suutlikkust ning olla paremini valmis praeguste ja tekkivate ülemaailmsete probleemide ja konfliktide lahendamiseks;
- bw)võtta kasutusele Jean Monnet’ dialoog, parlamentidevaheline dialoog ja parlamentaarse dialoogi protsess, mis võivad aidata luua demokraatliku parlamentaarse kultuuri ja tõkestada konflikte läbirääkijariikides, eelkõige Serbia ja Kosovo vahelistes suhetes pingete leevendamisel;
- bx)nõuda ÜVJP meetmete ning muude asjakohaste konfliktidele ja kriisidele reageerimise vahendite eelarve suurendamist, et viia ELi tegevus ja suutlikkus täielikult vastavusse praeguste probleemide ja konfliktidega kogu maailmas;
- by)töötada välja kõikehõlmav ELi ennetava diplomaatia strateegia, mis hõlmab pikaajalisi kohustusi ja algatusi konfliktis olevate kolmandate riikide heaks; toetada konfliktis osalevate kolmandate riikide mitmetasandiliste valitsemisstruktuuride arendamist ning nende integreerimist piirkondlikesse organisatsioonidesse ja struktuuridesse, aidates kaasa vägivalla või konflikti eskaleerumise põhjustajate kõrvaldamisele ja nende kestlikule lahendamisele; teha sellega seoses kokkuvõte parimatest tavadest kogu maailmas ning toetada riigisiseseid ennetustegevuses osalejaid ja ennetusmehhanisme, pakkudes vajalikku poliitilist, tehnilist ja rahalist toetust;
- bz)tugevdada ja ajakohastada ELi 2018. aasta väliskonfliktide ja -kriiside puhul järgitavat integreeritud lähenemisviisi, pöörates erilist tähelepanu konfliktide tõkestamisele ja lahendamisele, mis ühendab inimõiguste edendamise ja kaitsmise, humanitaar-, arengu-, rahutagamis- ja julgeolekuabi ning sanktsioonid ja diplomaatilise tegevuse, käsitledes täielikult konflikti kõiki aspekte, sealhulgas kohalike ja rahvusvaheliste partnerite vahelises partnerluses;
- ca)rõhutada vajadust luua Euroopa tsiviilrahukorpus, mis koondaks institutsiooniliste ja mitteinstitutsiooniliste osalejate erialateadmised konfliktide tõkestamise, konfliktide rahumeelse lahendamise ja leppimise valdkonnas, et muuta ELi tsiviilkriiside ohjamine usaldusväärsemaks, sidusamaks, mõjusamaks, paindlikumaks ja nähtavamaks;
- cb)kaaluda ennetava diplomaatia meetodina, olenemata poliitilisest mõõtmest ja konfliktide lahendamise viisidest, kohtuvaidluste kasutamist rahvusvahelise kohtu, näiteks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu või Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtu kaudu;
- cc)suurendada oma avaliku diplomaatia ja nähtavust suurendavate jõupingutuste ning kommunikatsioonikampaaniate läbiviimisega seotud jõupingutusi tagamaks, et ELi suhtutakse kui rahvusvahelise tasandi rahu tagajasse ja ennetava diplomaatia ühe peamise poolena, sealhulgas oma missioonide ja operatsioonide raames konfliktide tõkestamisel, ning et tema tegevust ja edulugusid ei õõnestaks valed narratiivid, mida levitavad või väidavad konfliktipiirkondades tegutsevad teised ülemaailmsed osalejad; eraldada Euroopa välisteenistusele ning eelkõige Euroopa välisteenistuse ja ELi delegatsioonide strateegilise kommunikatsiooni ja tulevikusuundade analüüsi üksusele vajalikud vahendid, et tagada partnerriikidega tehtava koostöö kaasavus ja sidusus;
- cd)jätkata ennetava diplomaatia professionaalsemaks muutmist, tagades, et see oleks osa Euroopa diplomaatilise akadeemia loomist käsitleva parlamendi katseprojekti alalise struktuuri koolitusprogrammist;
- ce)tugineda ELis olemasolevatele hästi toimivatele koostöömehhanismidele, näiteks liidu elanikkonnakaitse mehhanismile ning ÜJKP missioonidele ja operatsioonidele, et kasutada liikmesriikide erialateadmisi ning vältida jõupingutuste ja ressursside dubleerimist; väljendada veendumust, et ELi liikmesriigid peaksid olema rohkem kaasatud ennetusprioriteetide ja tegevusvõimaluste väljaselgitamisse, mis peaks viima nendevahelise parema jagamise ja koordineerimiseni;