P9_TA(2024)0035Euroopa Ombudsmani 2022. aasta tegevusaruanneEuroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani 2022. aasta tegevust käsitleva aastaaruande kohta (2023/2120(INI))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2022. aasta tegevust käsitlevat aastaaruannet,

–võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõiget 3,

–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 15, artikli 24 lõiget 3 ning artiklit 228 ja artikli 298 lõiget 1,

–võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikleid 11, 41, 42 ja 43,

–võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi 24. juuni 2021. aasta määrust (EL, Euratom) 2021/1163, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri) ning tunnistatakse kehtetuks otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ELT L 253, 16.7.2021, lk 1.,

–võttes arvesse Euroopa hea halduse tava eeskirja, mille Euroopa Parlament võttis vastu 6. septembril 2001. aastal,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ombudsmani vahel 15. märtsil 2006. aastal sõlmitud koostöö raamlepingut, mis jõustus 1. aprillil 2006. aastal,

–võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta,

–võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ja artikli 142 lõiget 2,

–võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A9‑0414/2023),

A.arvestades, et 28. aprillil 2023. aastal esitati Euroopa Ombudsmani 2022. aasta tegevust käsitlev aastaaruanne ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile ja 27. juunil 2023. aastal tutvustas ombudsman Emily O’Reilly aruannet Brüsselis petitsioonikomisjonile;

B.arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklid 20, 24 ja 228 annavad Euroopa Ombudsmanile pädevuse võtta vastu kaebusi, mis puudutavad haldusomavoli juhtumeid ELi institutsioonide, organite ja asutuste tegevuses, v.a Euroopa Liidu Kohtu ülesannete täitmises õigusemõistjana;

C.arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 15 on sätestatud, et „[h]ea valitsemistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks teevad liidu institutsioonid, organid ja asutused oma tööd võimalikult avalikult“ ning et „[i]gal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus pääseda ligi liidu institutsioonide, organite ja asutuste […] dokumentidele“; arvestades, et kodanike õiguste ja põhivabaduste tagamiseks on väga tähtis pakkuda ELi kodanikele kvaliteetseid teenuseid ja hoolitseda, et ELi haldusasutused vastaks kodanike vajadustele ja muredele;

D.arvestades, et harta artiklis 41, mis käsitleb õigust heale haldusele, sätestatakse, et „[i]gaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul“;

E.arvestades, et harta artiklis 43 on sätestatud, et „[i]gal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana“;

F.arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 298 lõikes 1 on sätestatud, et „[l]iidu institutsioone, organeid ja asutusi abistab nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa halduskorraldus“;

G.arvestades, et ombudsman algatas 2022. aastal 348 uurimist, millest 344 põhinesid kaebusel ja 4 olid omaalgatuslikud, ning lõpetas 330 uurimist (325 kaebusel põhinevat ja 5 omaalgatuslikku uurimist);

H.arvestades, et 2022. aastal puudutas suurem osa uurimistest komisjoni (197 uurimist ehk 57,1 %) ning järgmistel kohtadel olid Euroopa Personalivaliku Amet (22 uurimist ehk 6,3 %), Euroopa Parlament (19 uurimist ehk 5,5 %) ja Euroopa välisteenistus (16 uurimist ehk 4,6 %); arvestades, et ülejäänud uurimised jagunesid järgmiselt: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) (14 uurimist ehk 4,3 %), Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (7 uurimist ehk 2 %), muud ELi institutsioonid või organid (46 uurimist ehk 13,5 %) ja muud ELi asutused (23 uurimist ehk 6,7 %);

I.arvestades, et 2022. aastal puudutas suurim osa ombudsmani uurimistest komisjoni, kelle haldustegevusele pöörab avalikkus märkimisväärset tähelepanu, arvestades, et tegemist on ELi täitevvõimuga;

J.arvestades, et ombudsmani 2022. aastal lõpetatud uurimistes ei leitud 37 % juhtudest haldusomavoli, institutsioon leidis lahenduse 46,1 % juhtumitest, 12,7 % juhtumite puhul ei olnud edasised uurimised põhjendatud ja haldusomavoli tuvastati 4,5 % juhtudest;

K.arvestades, et ombudsmani poolt 2022. aastal lõpetatud uurimiste kolm mureküsimust olid läbipaistvus ja vastutus (nt juurdepääs teabele ja dokumentidele) (32 %), teeninduskultuur (20 %) ja põhiõiguste austamine (15 %); arvestades, et muud probleemid hõlmasid kaalutlusõiguse nõuetekohast kasutamist (sealhulgas rikkumismenetlustes), tööle võtmist, personaliküsimuste head haldamist, menetlusõiguste austamist, rikkumismenetluste nõuetekohast haldamist, usaldusväärset finantsjuhtimist, eetikat ja üldsuse osalemist ELi otsustusprotsessis;

L.arvestades, et ombudsman on palunud 2022. aastal nõukogul võimaldada seadusandlusega seotud dokumentidele kiiremat juurdepääsu, et üldsus saaks aruteludes ELi õigusaktide eelnõude üle tulemuslikult osaleda Euroopa Ombudsman, „The Council of the EU's refusal to give full public access to documents related to negotiations on the draft 'Digital Markets Act’“ (Nõukogu peaks tagama seadusandlusega seotud dokumentidele kiirema juurdepääsu), 29. juuni 2022.;

M.arvestades, et ombudsman leidis haldusomavoli Euroopa Ombudsman, „Decision on the European Commission's refusal of public access to text messages exchanged between the Commission President and the CEO of a pharmaceutical company on the purchase of a COVID 19 vaccine (case 1316/2021/MIG)“ (Otsus Euroopa Komisjoni keeldumise kohta anda üldsusele juurdepääs komisjoni presidendi ja teatud ravimifirma tegevjuhi vahel COVID-19 vaktsiini ostmise teemal vahetatud tekstsõnumitele (juhtum 1316/2021/MIG)), 12. juuli 2022., Euroopa Ombudsman, „Ombudsman criticises how Commission handled request for access to President’s text messages“ (Ombudsman kritiseerib seda, kuidas komisjon käsitles presidendi tekstsõnumitele juurdepääsu taotlust), 28. jaanuar 2022. selles, kuidas komisjon käsitles komisjoni presidendi ja ravimifirma (Pfizer) tegevjuhi vaheliste tekstsõnumitega tutvumise taotlust;

N.arvestades, et 2022. aastal algatas ombudsman uurimise selle kohta, kuidas Euroopa Keskpank (EKP) käsitleb nn pöördukse efekti Euroopa Ombudsman, „Ombudsman opens inquiry into how ECB handles ‘revolving doors’“ (Ombudsman algatab uurimise EKP nn pöördukse efekti käsitlemise kohta), 3. märts 2022.;

O.arvestades, et ombudsman algatas strateegilise uurimise selle kohta, kas esineb süsteemseid ja märkimisväärseid viivitusi selles, kuidas Euroopa Komisjon käsitleb üldsuse dokumentidele juurdepääsu taotlusi; arvestades, et ombudsman tuvastas haldusomavoli selles, kuidas komisjon niisuguseid taotlusi käsitles, eelkõige esialgsete otsuste läbivaatamise taotluste käsitlemisel (kinnitavad taotlused) Euroopa Ombudsman, „Decision on the time the European Commission takes to deal with requests for public access to documents (strategic inquiry OI/2/2022/OAM)“ (Otsus aja kohta, mis Euroopa Komisjon võtab üldsuse dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemiseks (strateegiline uurimine OI/2/2022/OAM)), 18. september 2023.;

P.arvestades, et 2022. aastal viis ombudsman läbi ka ulatuslikumaid strateegilisi uurimisi ja algatusi ELi institutsioonide süsteemsete probleemide teemal, mis hõlmasid eetikaküsimusi, pöördukse efekti, vastutust otsuste tegemisel, juurdepääsu dokumentidele ja põhiõigusi;

Q.arvestades, et 2022. aastal esitas ombudsman nõukogule soovituse tagada taotletud seadusandlikele dokumentidele üldsuse täielik juurdepääs pärast seda, kui ta uuris, miks nõukogu seda digiturgude määruse eelnõu üle peetud läbirääkimiste kontekstis ei teinud, ja jõudis järeldusele, et esines haldusomavoli;

R.arvestades, et 2022. aastal suurendas ombudsmani büroo veelgi üldsuse teadlikkust ombudsmani rollist kõrgete aruandlus- ja läbipaistvusstandardite säilitamisel ELi halduses;

S.arvestades, et ombudsman otsustas algatada avaliku konsultatsiooni läbipaistvuse ja ELi keskkonnaga seotud otsuste tegemises osalemise kohta, võttes arvesse kliimahädaolukorda, keskkonnaseisundit ja ökosüsteemi seisundi halvenemist, et hinnata ELi lähenemisviisi Århusi konventsiooni osalisena, et tagada üldsuse kõrgetasemeline juurdepääs keskkonnateabele ja üldsuse osalemine keskkonnaga seotud otsuste tegemises;

T.arvestades, et 2022. aastal nõudis ombudsman tungivalt, et komisjon käsitleks ELi taastevahendeid käsitlevatele dokumentidele juurdepääsu taotlusi suurema järjepidevusega ja selgitaks paremini oma põhjendusi, kui ta otsustab jätta taotletud teabe avaldamata Euroopa Ombudsman, „Ombudsman calls for improved transparency around EU recovery funds“ (Ombudsman nõuab ELi taastefondide suuremat läbipaistvust), 1. detsember 2022.;

U.arvestades, et 2022. aastal algatas ombudsman uurimise seoses komisjoni keeldumisega anda üldsusele juurdepääs dokumentidele, mis on seotud tema ettepanekuga võtta vastu määrus ühtse Euroopa terviseandmeruumi kohta Euroopa Ombudsman, „The European Commission’s refusal to give public access to documents related to its proposal for a Regulation on the European Health Data Space (COM(2022) 197 final)“ (Euroopa Komisjoni keeldumine anda üldsusele juurdepääs dokumentidele, mis on seotud komisjoni ettepanekuga võtta vastu määrus ühtse Euroopa terviseandmeruumi kohta (COM(2022) 197 final)), uurimist alustati 28. novembril 2022.;

V.arvestades, et 2022. aastal algatas ombudsman uurimise selle kohta, kuidas komisjon käsitles taotlust üldsuse juurdepääsuks oma õiguskontrollikomitee liikmete huvide deklaratsioonidele Euroopa Ombudsman, „Kuidas Euroopa Komisjon käsitles taotlust üldsuse juurdepääsuks oma õiguskontrollikomitee liikmete huvide deklaratsioonidele“, 20. detsembri 2022. aasta otsus.;

W.arvestades, et ombudsman rõhutas, et ELi riigihanke-eeskirjad ei ole huvide konfliktide vältimiseks piisavalt kindlad ja selged, ning kritiseeris komisjoni seetõttu, et komisjon ei teinud piisavalt kriitilist kontrolli, enne kui sõlmis ELi panganduseeskirjadesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiseesmärkide integreerimise teemal uuringu tegemise lepingu äriühinguga BlackRock Investment Management, mis haldab investeeringuid fossiilkütuste ja pangandussektorisse, kuivõrd need valdkonnad kuuluvad uute keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiseeskirjade kohaldamisalasse;

1.kiidab Euroopa Ombudsmani tutvustatud 2022. aasta aruande heaks;

2.õnnitleb Emily O’Reillyt tema hea töö ja jätkuvate pingutuste eest, et parandada haldustavasid, edendada ELi institutsioonide, organite ja asutuste vastutust ja täielikku läbipaistvust, ning tagada ELi kodanikele juurdepääs ELi dokumentidele;

3.avaldab tunnustust Euroopa Ombudsmani jätkuvale konstruktiivsele koostööle Euroopa Parlamendi, eelkõige petitsioonikomisjoni, ning teiste ELi institutsioonidega; kordab oma võetud kohustust toetada ombudsmani tema ülesannete täitmisel;

4.õnnitleb ombudsmani bürood selle eest, et lõpetatud juhtumite uurimisaeg on muutunud oluliselt tõhusamaks, kusjuures 2013. aastal oli uurimise kestus keskmiselt 13 kuud ja 2022. aastal alla kuue kuu; rõhutab, et tulemused on saavutatud mitmes piiratud ressurssidega ELi halduse valdkonnas;

5.kutsub nõukogu üles täielikult järgima parlamentaarse ja osalusdemokraatia läbipaistvusstandardeid, nagu on nõutud aluslepingutes ja mida nõuab ombudsman; tuletab meelde, et Euroopa Liidu Kohus asus seisukohale, et avalikustamise ja läbipaistvuse põhimõtted on ELi õigusloomeprotsessi lahutamatu osa ning läbipaistvuse ja teabe puudumine nõrgendab kodanike usaldust ELi õigusloomeprotsessi kui terviku õiguspärasuse vastu;

6.kutsub nõukogu üles andma kodanikele käimasolevate seadusandlike menetluste käigus kiire juurdepääsu oma seadusandlikele dokumentidele, et täielikult kaitsta kodanike aluslepingul põhinevat õigust osaleda liidu demokraatlikus elus, mis omakorda suurendaks kodanike usaldust ELi üldise otsustusprotsessi vastu;

7.väljendab heameelt omaalgatusliku uurimise algatamise üle, et hinnata, kuidas komisjon tagab tubakasektori esindajatega läbipaistva suhtluse; rõhutab, et komisjoni kui terviku suutmatus ennetavalt avaldada tubakavaldkonna lobistidega peetud kohtumiste üksikasju kujutas endast haldusomavoli, nagu ombudsman oma esialgsetes järeldustes märkis; tuletab meelde, et EL allkirjastas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni (FCTC) ja kiitis sellega ühinemise ametlikult heaks ning on kohustatud järgima selle norme, milles on sätestatud, et suhtlemine tubakatööstusega peaks toimuma ainult siis, kui see on regulatiivsest seisukohast rangelt vajalik, ja olema läbipaistev, et vältida tubakatööstuse negatiivset mõju rahvatervise poliitikale;

8.peab äärmiselt oluliseks, et ombudsman algataks uurimise, et hinnata komisjoni loodud ELi energiaplatvormi energeetikasektori nõuanderühma sõltumatust;

9.toetab tulemusi, mis saadi niisuguses ombudsmani uurimises, kus vaadati seda, kuidas komisjon tagab, et Euroopa Kaitsefondi projektiettepanekute hindamisel osalevatel välisekspertidel puuduks huvide konflikt; rõhutab, kui ülioluline on hinnata enne ekspertide ametisse nimetamist põhjalikult huvide konflikte ja tagada läbipaistvus- ja eetikakohustuste jõuline rakendamine;

10.väljendab heameelt, et komisjon tegi ombudsmani BlackRocki juhtumi uurimise järeldustele vastuseks ettepaneku lisada finantsmäärusesse võimalus lükata huvide konfliktiga pakkuja tagasi; kutsub komisjoni üles täielikult järgima ombudsmani soovitusi, võttes vastu rangemad ja selgemad normid, mille eesmärk on vältida huvide konflikte kõigis riigihangetega seotud menetlustes, sealhulgas sisesuunistes;

11.rõhutab asjaolu, et komisjon parandab pöördukse efekti olukorra käsitlemist ombudsmani uurimise tulemusena ja nõuab endistelt töötajatelt teavet selle kohta, kuidas nad järgivad asjakohaseid piiranguid; märgib, et komisjon avaldab varasemast kiiremini iga-aastase ülevaate juhtivtöötajatest, kes taotlevad uuele töökohale asumise luba, ja hindab neid taotlusi; rõhutab, et komisjon ei tohiks anda luba, kui asjaomase töökoha suhtes ei saa kehtestada piiranguid, mis leevendavad piisavalt huvide konflikti ohtu ning mida ei ole võimalik usaldusväärselt jälgida ja mille täitmist ei ole võimalik usaldusväärselt tagada, sealhulgas uue tööandja kohustus need piirangud avalikustada; on veendunud, et komisjon peaks aegsasti avaldama teabe endiste juhtivtöötajate kogu teenistusjärgse tegevuse kohta, mida ta hindab, parandades seeläbi nende otsuste avalikku kontrolli, mis on järelevalve jaoks hädavajalik; väljendab rahulolu asjaolu üle, et palgata puhkusel olevatel töötajatel keelatakse asuda tööle huvide konflikti riskiga valdkondades; julgustab ombudsmani jälgima, kuidas komisjon nende küsimustega tegeleb;

12.väljendab heameelt ombudsmani algatatud omaalgatusliku uurimise üle, et hinnata, kuidas Euroopa Keskpank (EKP) haldab pöördukse efekti küsimust, ning toetab ombudsmani üleskutset EKP-le kohaldada töötajate erasektorisse tööleasumise suhtes rangemaid eeskirju; toetab soovitust, et EKP töötajate puhul tuleks ooteaja suhtes kohaldada rangeid nõudeid ja pikendada ajavahemikku, mille jooksul on EKP endistel töötajatel keelatud oma endiste kolleegidega lobitööd teha;

13.rõhutab, et skandaal Qatargate heitis uut valgust lobitööle ja poliitikakujundamisele ELis; tunnustab seda, et ombudsman tegi skandaali kohta kriitilise hinnangu, ja väljendab heameelt selliste uute meetmete väljatöötamise üle, mille eesmärk on parandada usaldusväärsuse standardeid Euroopa Parlamendis, et kaitsta ELi demokraatiat; peab neid meetmeid oluliseks esimeseks sammuks ELi õigusraamistiku tugevdamisel, kuna nende eesmärk on edendada kõrgemaid eetika- ja korruptsioonivastaseid standardeid ning tuua seeläbi ELi institutsioonide usaldusväärsuse ja vastutuse näiteid;

14.väljendab heameelt ombudsmani jätkuvate pingutuste üle parandada lobitöö läbipaistvust ja eetikat, eelkõige seeläbi, et ta nõuab komisjonilt volinike käitumisjuhendi tugevdamist, volinike ja lobistide vahelisi kohtumisi sisaldavat avalikku registrit ja volinike sõidukulude ennetavat avaldamist;

15.rõhutab, et kodanike osalemine ELi otsustusprotsessis on oluline selle legitiimsuse seisukohast; tunnustab ombudsmani võetud kohustust edendada ELi otsuste tegemisel aruandekohustust, eelkõige keskkonnaalaste otsuste valdkonnas; kiidab ja toetab ombudsmani taotlusi Euroopa Investeerimispangale (EIP) võtta mitmeid läbipaistvusmeetmeid, et võimaldada üldsusel kergemini näha tema rahastatavate projektide võimalikku keskkonnamõju, samuti ombudsmani kavatsust tõhustada oma kontrolli EIP tegevuse üle, pidades silmas EIP ebapiisavaid järelmeetmeid, eelkõige seoses keskkonna ja EIP rahaliste vahenditega seotud projekte käsitleva teabe õigeaegse avaldamisega, et anda üldsusele piisavalt aega mureküsimuste tõstatamiseks;

16.tunnustab ombudsmani selle eest, et ta seab esikohale ELi keskkonnaalaste otsuste tegemise läbipaistvuse hindamise, muu hulgas pärast seda, kui ta tuvastas haldusomavoli seoses sellega, et komisjon ei võtnud enne läbirääkimiste lõpuleviimist nõuetekohaselt arvesse ELi-Mercosuri kaubanduslepingu keskkonnamõju, komisjoni tõsiseid puudusi keskkonnateabele üldsuse juurdepääsu taotluste käsitlemisel ning selgete eeskirjade puudumist, mis tagaksid, et ekspertidel, kellega komisjon keskkonnapoliitika kujundamisel konsulteerib, ei tekiks huvide konflikti;

17.rõhutab seda, et ombudsman pidas kahetsusväärseks, et ennetav läbipaistvus leidis aset peamiselt alles pärast seda, kui taaste- ja vastupidavusrahastu raames koostatud riiklikud kavad olid juba heaks kiidetud, takistades seega üldsusel läbirääkimisi asjakohaselt jälgida; on mures pikkade viivituste pärast, mis komisjonil tekivad taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemisel ja mis kestavad mõnel juhul aasta või kauem; nõuab tungivalt, et komisjon julgustaks liikmesriike kasutama avalikku portaali, et loetleda kõik taaste- ja vastupidavusrahastust raha saajad, jätkama oma esialgsete hinnangute avaldamist liikmesriikide maksetaotluste kohta ning teavitama üldsust konkreetsete üksikasjadega oma järelevalve- ja audititööst, et tagada sisuline vastutus kõigi kulutatud vahendite eest; väljendab heameelt selle üle, et Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon avaldas koostöös Euroopa Ombudsmani bürooga poliitikadokumendi „Towards good practice principles for government transparency in the use of recovery funds“ (Hea tava põhimõtete väljatöötamine valitsuse läbipaistvuse tagamiseks taastefondide kasutamisel), milles antakse valitsustele suuniseid läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks COVID-19 taastefondide kasutamisel; väljendab sellega seoses heameelt ombudsmani pingutuste üle parandada taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud läbipaistvusstandardeid;

18.rõhutab, et ombudsman leidis oma strateegilises algatuses selle kohta, kuidas komisjon tagas ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames läbipaistvuse ja huvide tasakaalustatud esindatuse, et puudusid ÜPP riiklike strateegiakavade põhielemendid, sealhulgas konkreetsed meetmed eelarvepunktide ja vahe-eesmärkide kohta, mistõttu on kodanikel ja huvitatud isikutel raske mõista tingimusi, mille alusel liikmesriigid uue ÜPP raames antavat abi kasutavad; toetab ombudsmani üleskutset komisjonile avalikustada ennetavalt rohkem teavet liikmesriikide strateegiakavade heakskiitmise kohta ÜPP raames; palub põllumajanduse volinikul ja tema kabinetil ning komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadil järgida ombudsmani soovitusi ning püüda saavutada nii põllumajandustootjate kui ka kodanikuühiskonna huvide õiglase ja tasakaalustatud esindatuse oma kohtumistel ja vahetustes huvide esindajatega, võttes arvesse, et nagu ombudsman oma 2022. aasta veebruari kirjas märkis, kohtusid põllumajanduse volinik ja tema kabinet tööstuse esindajatega rohkem kui keskkonnaorganisatsioonide ja muude organisatsioonide, näiteks teadusasutustega; nõuab, et komisjon võtaks endale aktiivse rolli, et tagada liikmesriikidele kehtestatud läbipaistvuskohustuste täitmine, sealhulgas kohustuks avalikustama laiemad üksused, kuhu vahendite saajad kuuluvad, ja kohustuks avaldama toetusesaaja saadud maksete kogusumma, et tagada üldsusele juurdepääs kogu vajalikule teabele ÜPP toetuse saajate kohta;

19.peab kahetsusväärseks, et komisjoni lähenemisviis kodanikuühiskonna dialoogirühmade loomisel ÜPPga hõlmatud küsimustes ei vastanud ombudsmani soovitustele ja selles esines mitmeid lünki, eelkõige kuna kodanikuühiskonna dialoogirühmade koosseisus ei suudetud läbipaistvalt ja selgelt rakendada majanduslike ja mittemajanduslike huvide tasakaalustatud esindatust;

20.rõhutab, kui oluline on, et kõik institutsioonid käsitleksid dokumentidele juurdepääsu taotlusi aegsasti, et säiliks teabe asjakohasus; toetab ombudsmani eriaruannet tema strateegilise uurimise kohta, mis käsitleb aega, mis kulub komisjonil dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemiseks Euroopa Ombudsman, „Ombudsman opens inquiry into time taken by Commission to deal with access to documents requests“ (Ombudsman algatab uurimise aja kohta, mis kulub komisjonil dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemiseks), 6. aprill 2022;; tunneb muret komisjoni süsteemsete ja märkimisväärsete viivituste pärast selliste taotluste menetlemisel; rõhutab, et üldsuse juurdepääs dokumentidele on määruse (EÜ) nr 1049/2001 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43). kohaselt põhiõigus; nõuab tungivalt, et komisjon parandaks oma haldustavasid, et pidada kinni seadusandja kehtestatud tähtaegadest ning näidata selgelt ja ennetavalt, et läbipaistvus on reegel ja prioriteet dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste käsitlemisel; rõhutab, et liidu institutsioonid peaksid eraldama piisavalt inimressursse, et muuta dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemine tõhusamaks; tuletab meelde, et ombudsman soovitas komisjonil põhjalikult ümber korraldada selle, kuidas ta menetleb dokumentidele juurdepääsu taotlusi;

21.tunnustab ombudsmani uurimist, mis käsitles komisjoni suutmatust teha kindlaks tekstsõnumid, mida vahetasid komisjoni president ja ravimifirma tegevjuht COVID‑19 vaktsiini ostmise teemal, ja seega ka hinnata võimalikku avalikustamist; on mures selle pärast, et komisjoni tegevus kujutas endast haldusomavoli; rõhutab, et tööga seotud tekst- ja kiirsõnumid on määruse 1049/2001 kohaselt dokumendid, ning rõhutab, et selle põhimõtte järgimine on eriti oluline; väljendab heameelt, et ombudsman on andnud ELi haldusasutustele soovitusi tööalaste tekst- ja kiirsõnumite säilitamise kohta; rõhutab, kui oluline on see, et ELi institutsioonid järgiksid täielikult neid soovitusi, et viia ELi haldusasutuste tavad kooskõlla kaasaegsete kommunikatsioonimeetoditega; võtab teadmiseks komisjoni vastuse, et ta annab täiendavaid suuniseid selliste nüüdisaegsete suhtlusvahendite kohta nagu tekstsõnumid;

22.kutsub nõukogu üles tegema järeldusi ombudsmani uurimisest, mis käsitles keeldumist anda üldsusele täielik juurdepääs digiturgude määruse eelnõu üle peetavate läbirääkimistega seotud dokumentidele, mille tulemusel jõudis ombudsman 2022. aastal järeldusele, et tegemist on haldusomavoliga; kutsub nõukogu üles kohaldama nendel juhtudel kõrgeimaid läbipaistvusstandardeid, eriti kui ombudsman on varasemates strateegilistes uurimistes juba tuvastanud probleeme seoses tema õigusloomeprotsessi ja otsuste tegemise läbipaistvusega COVID-19 kriisi ajal; tuletab meelde, et läbipaistvus on üks ELi aluslepingutes sätestatud põhiprintsiipe ning et läbipaistvuse puudumine võib vähendada kodanike usaldust Euroopa institutsioonide ja ELi kui terviku vastu;

23.rõhutab, kui oluline on, et ombudsman uuriks, kuidas ELi haldusasutused austavad inimõigusi; toetab ombudsmani üleskutset, et komisjon looks eraldi uue portaali inimõiguste väidetavate rikkumiste kaebuste menetlemiseks ning et selles oleks võimalik inimõigustega seotud kaebusi esitada niisugustel kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja muudel sidusrühmadel, kes asuvad riikides, kellega ELil on kaubanduskokkulepped;

24.juhib tähelepanu sellele, et ombudsman viis läbi strateegilise uurimise selle kohta, kuidas Frontex täidab määruse (EL) 2019/1896 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1). kohasest laiendatud volitustest tulenevaid põhiõiguste ja läbipaistvusega seotud kohustusi, ning rõhutab, kui oluline on kohaldada rangeid läbipaistvusstandardeid, et võimaldada avalikku kontrolli ja tagada põhiõiguste täielik austamine kõigis Frontexi operatsioonides, et parandada Frontexi vastutust; kutsub Frontexit üles tagama ombudsmani soovitustele asjakohased järelmeetmed;

25.võtab teadmiseks ombudsmani uurimise komisjoni süsteemi suhtes, millega tehakse järelevalvet põhiõiguste austamise üle Horvaatia ametiasutuste poolt ELi vahenditest toetatavate piirihaldusoperatsioonide kontekstis, mille tulemusel kritiseeris ombudsman komisjoni, kuna komisjon viivitas asjakohase järelevalvemehhanismi loomisega Horvaatia ametiasutuste piirihalduse jaoks; nõuab tungivalt, et komisjon reageeriks alati kiiresti ombudsmani parandusettepanekutele, eriti käesoleva juhtumiga sarnastel juhtudel, kui tuvastatakse olulised puudused;

26.väljendab heameelt asjaolu üle, et üldsusega suhtlemisel ametlike keelte kasutamist käsitlevate ombudsmani praktiliste soovituste pinnalt leppis ELi ametite võrgustik kokku mitmekeelse poliitika suunistes;

27.võtab teadmiseks, et 2022. aastal lisati Euroopa Ombudsmani põhikirja rakendussätted, milles kirjeldatakse üksikasjalikult ombudsmani büroo töökorda; on veendunud, et uued sätted aitavad ombudsmani tööd parandada;

28.väljendab heameelt, et ombudsman on lubanud teha järelevalvet selle üle, kuidas ELi haldusasutused rakendavad ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni; tunnustab ombudsmani tööd ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi raamistiku liikmena;

29.toonitab ombudsmani omaalgatusliku uurimise tulemusi selle kohta, kuidas komisjon jälgib ELi struktuuri- ja investeerimisfondide tegevust, et tagada vahendite kasutamine selleks, et tugevdada puuetega inimeste õigust iseseisvale elule ja kaasamisele; väljendab heameelt ettepaneku üle anda selgemad suunised vajaduse kohta edendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisega seoses deinstitutsionaliseerimist;

30.soovitab ombudsmanil jätkata kogemuste ja parimate tavade vahetamist riiklike ombudsmanidega Euroopa ombudsmanide võrgustiku (ENO) kaudu; tunnustab asjaolu, et ENO 2022. aasta konverentsil keskenduti pagulaste abistamise parimatele tavadele ja käsitleti avalike teenuste digiteerimise mõju kodanike õigustele; tunnustab asjaolu, et ENOsse on kaasatud Ukraina ja Moldova ombudsmani bürood;

31.väljendab heameelt ombudsmani jätkuvate pingutuste üle parandada veelgi oma tegevuse nähtavust, sealhulgas veebipõhiste vahendite ja mitmekeelse veebisaidi kaudu, mis pakub abi kõigis 24 ELi ametlikus keeles;

32.väljendab heameelt ombudsmani ja Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni vahelise pikaajalise tulemusliku dialoogi üle; toonitab, et tihe koostöö nende kahe organi vahel aitab suurendada ELi institutsioonide demokraatlikku vastutust ja toob need kodanikele lähemale;

33.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning liikmesriikide ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele organitele.