P9_TA(2024)0036ELi eelarvest rahastatavate valitsusväliste organisatsioonide läbipaistvus ja vastutusEuroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioon ELi eelarvest rahastatavate valitsusväliste organisatsioonide läbipaistvuse ja vastutuse kohta (2023/2122(INI))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti selle artikleid 2, 3, 5, artikli 11 lõiget 2 ja protokolli nr 2,

–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 322 lõiget 1a ja artikli 325 lõiget 4,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 ELT L 193, 30.7.2018, lk 1. (edaspidi „finantsmäärus“),

–võttes arvesse komisjoni 16. mai 2022. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (COM(2022)0223),

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni 4. mai 2023. aasta raportit ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 ELT L 435, 6.12.2021, lk 187.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid ELT L 231, 30.6.2021, lk 159.,

–võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2020. aasta teatist Euroopa demokraatia tegevuskava kohta (COM(2020)0790),

–võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 18. detsembri 2018. aasta eriaruannet nr 35/2018 „Valitsusväliste organisatsioonide rakendatavate ELi vahendite läbipaistvuse tagamine nõuab suuremaid pingutusi“,

–võttes arvesse uuringut „Financing of non-governmental organisations (NGOs) from the EU Budget“ (Valitsusväliste organisatsioonide rahastamine ELi eelarvest), mille liidu sisepoliitika peadirektoraat avaldas 25. novembril 2010 Uuring „Financing of non-governmental organisations (NGOs) from the EU Budget“ (Valitsusväliste organisatsioonide rahastamine ELi eelarvest), Euroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond D – eelarveküsimused, 25. november 2010.,

–võttes arvesse uuringut „Democratic accountability and Budgetary Control of non-governmental organisations funded by the EU Budget“ (ELi eelarvest rahastatavate valitsusväliste organisatsioonide demokraatlik vastutus ja eelarvekontroll), mille liidu sisepoliitika peadirektoraat avaldas 24. jaanuaril 2017 Uuring „Democratic accountability and Budgetary Control of non-governmental organisations funded by the EU Budget“ (ELi eelarvest rahastatavate valitsusväliste organisatsioonide demokraatlik vastutus ja eelarvekontroll), Euroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond D – eelarveküsimused, 24. jaanuar 2017., ning selle hilisemat ajakohastatud 21. jaanuari 2019. aasta versiooni,

–võttes arvesse uuringut „Transparency and accountability of EU funding for NGOs active in EU policy areas within EU territory“ (ELi poliitikavaldkondades ELi territooriumil tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide ELi poolse rahastamise läbipaistvus ja vastutus), mille liidu sisepoliitika peadirektoraat avaldas 28. septembril 2023 Uuring „Transparency and accountability of EU funding for NGOs active in EU policy areas within EU territory“ (ELi poliitikavaldkondades ELi territooriumil tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide ELi poolse rahastamise läbipaistvus ja vastutus), Euroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond D – eelarveküsimused, 28. september 2023. (läbipaistvuse ja vastutuse uuring),

–võttes arvesse komisjoni 2021. aasta märtsis avaldatud tegevussuuniseid ELi rahaliste vahendite saajatele ELi 2021.–2027. aasta programmide kontekstis ELi embleemi kasutamise kohta,

–võttes arvesse oma 17. veebruari 2022. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile Euroopa piiriüleste mittetulundusühingute ja mittetulunduslike organisatsioonide põhikirja kohta ELT C 342, 6.9.2022, lk 225.,

–võttes arvesse oma 10. mai 2023. aasta resolutsiooni tähelepanekutega, mis moodustavad Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0137.,

–võttes arvesse oma 10. mai 2023. aasta resolutsiooni tähelepanekutega, mis moodustavad Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve (I jagu – Euroopa Parlament) täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0138.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi 13. juuli 2023. aasta resolutsiooni soovituste kohta Euroopa Parlamendi läbipaistvust, usaldusväärsust, vastutust ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate reeglite reformimiseks Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0292.,

–võttes arvesse komisjoni ja rakendusametite 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist Euroopa Parlament, „2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine:ELi üldeelarve – komisjon ja rakendusametid“, 10. mai 2023.,

–võttes arvesse väliskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi,

–võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9‑0446/2023),

A.arvestades, et EL on välja töötanud läbipaistvus- ja aruandlusmehhanismid tagamaks, et toetusesaajatele, sh valitsusvälistele organisatsioonidele eraldatud ELi vahendeid kasutatakse tulemuslikult, tõhusalt ning kooskõlas ELi väärtuste, poliitika ja finantsreeglitega, mis on sätestatud muu hulgas finantsmääruses, milles nähakse läbipaistvus ette ühena selle peamistest eelarvepõhimõtetest, nõudes, et komisjon teeks asjakohasel viisil ja õigel ajal kättesaadavaks teabe ELi vahendite kohta;

B.arvestades, et EL on kodanikuühiskonna organisatsioonide üks suurimaid rahastajaid Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 25. märtsi 2020. aasta ühisteatis „ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024)“ (JOIN(2020)0005).;

C.arvestades, et kodanikuühiskond ulatub tagasihoidlikust kogukondlikust tegevusest kuni valitsusväliste organisatsioonideni; arvestades, et ELi rahalisi vahendeid saavad valitsusvälised organisatsioonid hõlmavad mitmesuguseid struktuure, toimimisviise, rahastamisallikaid ja sihtvaldkondi, mis tähendab erisuguseid projekte, mida rahastatakse ELi vahenditest; arvestades, et aluslepingutes nõutakse, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid peaksid esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi; arvestades, et ELi liikmesriigid ja ELi institutsioonid peaksid tagama piisava rahastamise programmidele, mille eesmärk on kaitsta ja edendada aluslepingutes sätestatud põhiõigusi ja väärtusi; arvestades, et valitsusvälistel organisatsioonidel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on nende programmide rakendamisel oluline roll; arvestades, et mõnel juhul usaldavad riigiasutused allhanke korras ülesandeid valitsusvälistele organisatsioonidele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele; arvestades, et komisjon haldab ELi vahendeid otse, kaudselt või ühiselt; arvestades, et vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele teostab komisjon toetusesaajatele, sealhulgas valitsusvälistele organisatsioonidele otse eraldatud vahendite üle järelevalvet ja aruandlust;

D.arvestades, et komisjoni finantsläbipaistvuse süsteem on peamine avalikult kättesaadavate andmete allikas komisjoni otse hallatavate toetuste ja lepingute ulatuslikuks analüüsimiseks; arvestades, et tuleks teha selget vahet avalikul läbipaistvusel ja seadusliku eelarvekontrolli eesmärgil nõutaval läbipaistvusel, kuna valitsusvälised organisatsioonid töötavad tundlike kontekstide ja probleemidega;

E.arvestades, et finantsläbipaistvuse süsteemi andmete analüüs näitab, et ELi rahalised kohustused valitsusvälistele organisatsioonide ees ulatusid pärast ELi haridus- ja teadusprogrammide väljajätmist 2022. aastal kõigi ELi programmide ja fondide otsese eelarve täitmise raames vähemalt 2,6 miljardi euroni;

F.arvestades, et ELi läbipaistvus- ja vastutusnõudeid ning kontrolle tuleks kohaldada kõigi ELi vahenditest kasu saavate huvirühmade esindajate suhtes; arvestades, et 3 377 üksust Allikas: ELi läbipaistvusregister, andmeid vaadati 22. septembril 2023. on registreeritud ELi läbipaistvusregistri kategoorias „Valitsusväliste organisatsioonid, platvormid ja võrgustikud ja sarnased organisatsioonid“; arvestades, et nõuete ja kontrollide olemus peab vastama läbipaistvusregistris kehtestatud liigitusele, et võtta arvesse mitte ainult valitsusväliseid organisatsioone, vaid üksuste kõiki õiguslikke vorme; arvestades, et ELi nõuded ja kontrollid ei pea tingimata olema seotud läbipaistvusregistriga, sest mõned ELi vahenditest toetust saanud üksused võivad eelistada sellest registrist välja jääda, et mitte ohtu seada oma olemasolu;

G.arvestades, et ELi läbipaistvuse ja aruandekohustuse nõuded ja kontrollid peaksid kehtima kõikide ELi vahenditest kasusaajate, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide suhtes, kes peavad säilitama täpseid ja läbipaistvaid finantsandmeid ELi vahendite kasutamise ja nende toimimiseks kasutatud rahastamisallikate päritolu kohta, kuna nad annavad võetud meetmete, rahastamisallikate, sealhulgas ELi rahaliste vahendite, ning oma sidusrühmade nimel tehtavatest otsuste kohta aru oma liikmete, rahastajate, partnerite ja toetusesaajate ees; arvestades, et liikmesriigid loovad õigusliku aluse valitsusvälistele organisatsioonidele, kelle staatus on registreeritud riiklikul tasandil;

H.arvestades, et sageneb ELi vahendite kasutamine vastuolus ELi reeglite, põhimõtete ja väärtustega; arvestades, et üksikisikud ja variorganisatsioonid, kes on enamasti välismõju all, püüavad summast sõltumata saada ELi rahalist toetust ja sellest tulenevat lugupidamist, kuid tegelikult kasutavad nad ELi vahendeid tegevusteks, mis kahjustavad ELi aluspõhimõtteid ja -väärtusi ning liidu pühendumust demokraatiale;

I.arvestades, et komisjonil on kohustus tagada ELi eelarve täitmine ning järgida ELi reegleid ja väärtusi; arvestades, et sellega seoses peavad kõik eel- ja järelkontrollid tagama, et ELi rahalisi vahendeid eraldatakse ainult sellistele organisatsioonidele ja üksustele, kes tegutsevad kooskõlas ELi reeglite, põhimõtete ja väärtustega;

J.arvestades, et ELi ja komisjoni 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuses rõhutatakse sügavat muret selliste projektide rahastamise pärast, mida viivad ellu või millesse on kaasatud radikaalsete usu- ja poliitiliste organisatsioonidega seotud valitsusvälised organisatsioonid; kutsub komisjoni üles tagama, et ELi vahenditest rahastataks ainult organisatsioone, kes austavad rangelt kõiki liidu väärtusi, ning nõuab tungivalt, et komisjon looks eelmehhanismid, mis määraksid selgelt kindlaks liidu territooriumil ja välismaal tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid, kellel on tuvastatud sidemed usuliste fundamentalistlike võrgustikega ja kes edendavad eesmärke, mis kahjustavad liidu väärtusi Euroopa Parlament, „2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine:ELi üldeelarve – komisjon ja rakendusametid“, 10. mai 2023.;

K.arvestades, et kõigi ELi rahalisi vahendeid saavate valitsusväliste organisatsioonide suhtes tuleks kohaldada samasuguseid rangeid aruandekohustuse standardeid ja läbipaistvusreegleid, olenemata sellest, kas nad tegutsevad Euroopa Liidus või väljaspool seda;

L.arvestades, et mõned allpool esitatud kaalutlused põhinevad läbipaistvuse ja vastutuse uuringu mõningatel järeldustel, milles käsitletakse täiendavaid läbipaistvusega seotud puudusi teabes, mis puudutab ELi vahendite kasutamist komisjoni, liikmesriikide ja toetusesaajate, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide poolt;

Üldised märkused

1.väljendab heameelt olulise rolli üle, mida valitsusvälised organisatsioonid täidavad kodanikuühiskonna esindamisel ning aluslepingutes sätestatud õiguste ja väärtuste ning ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste edendamisel ja kaitsmisel; rõhutab, et õigus saada ELi rahastust peaks olema ainult sellistel valitsusvälistel organisatsioonidel, kelle tegevus austab neid õigusi ja väärtusi; nõuab tungivalt kõigilt sidusrühmadelt, et nad ELi poolse rahastamise küsimustes tähtsustaksid üha enam ELi põhimõtteid ja väärtusi, ning tunnistab valitsusväliste organisatsioonide mitmekesisust, mis puudutab nende suurust, ressursse ja personali;

2.toonitab konkreetselt rolli, mida toetusesaajad, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid mängivad ELi eelarve täitmisel, ning nende kohustust täita seda rolli täielikus kooskõlas ELi finantsreeglitega ja ELi finantshuvide kaitse põhimõtetega; tuletab meelde, et ELi territooriumil tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid peavad järgima igas nende tegevusega seotud liikmesriigis kohaldatavat riigisisest õigust, ning samuti liidu õigust ja rahvusvahelist õigust; kordab, et ELi läbipaistvus ja vastutus on üliolulised, et tugevdada soodsat ja õiglast Euroopa süsteemi, mis põhineb demokraatial, põhivabadustel, kaasatusel ja mitmekesisusel;

3.rõhutab, et valitsusvälised organisatsioonid sõltuvad nii avaliku sektori toetusest kui ka eraviisilistest annetustest, ja et need ei välista vastastikku üksteist; tuletab meelde, et valitsusväliste organisatsioonide olemasolu ja tegevuse jaoks on väga oluline, et nad oleksid võimelised riigi või kohalikul tasandil leidma, saama ja kasutama muid ressursse peale ELi või avaliku sektori vahendite;

4.rõhutab, et kodanikuühiskonna organisatsioonid väärivad oma igapäevase töö eest suurt austust ja tänu; tunnustab kodanikuühiskonna organisatsioonide igapäevast tööd kogu Euroopas ja maailmas ning kinnitab, et need valitsusvälised organisatsioonid väärivad suurimat kiitust ja toetust; rõhutab, kui oluline on rahuldada nende organisatsioonide rahalisi ja muid vajadusi;

5.tunnustab ELi ja kolmandate riikide valitsusväliste organisatsioonide olulist rolli õigusriigi ja demokraatlike väärtuste kaitsmisel, korruptsioonivastases võitluses ning inimõiguste ja demokraatia edendamisel; kordab, et autoritaarsete või mittedemokraatlike režiimidega riikides on valitsusvälised organisatsioonid sageli demokraatia viimane kaitseliin, mida autoritaarsed režiimid kogu maailmas püüavad vaigistada, sealhulgas vastuvõetud õigusaktide ja diskrimineerivate kohustuste kaudu, ning et nad vajavad seetõttu toetust ja kaitset; kutsub komisjoni üles kaaluma selles suhtes kaitseklausleid ja -mehhanisme; rõhutab, kui oluline on tagada nendes valdkondades tegutsevatele valitsusvälistele organisatsioonidele ja üksustele piisav ja läbipaistev ELi rahastamine;

6.kiidab valitsusväliste organisatsioonide tegevust konfliktipiirkondades selle tagamisel, et humanitaarabi jõuaks kiiresti ja tulemuslikult tsiviilelanikkonna ja abivajajateni; tunnistab valitsusväliste organisatsioonide tähtsust selle tagamisel, et EL kui maailma suurim arenguabi andja aitaks jätkuvalt kaasa stabiilsuse edendamisele, vaesusest ülesaamisele ja ülemaailmse arengu edendamisele;

7.juhib tähelepanu sellele, et tegelikkuses võivad seadusandlikud protsessid jätta kohalike, piirkondlike ja riiklike valitsusväliste organisatsioonide arvamused tähelepanuta; on seisukohal, et väikestel valitsusvälistel organisatsioonidel on tülikate haldusmenetluste tõttu sageli raske ELi rahalistele vahenditele juurde pääseda; kutsub komisjoni üles menetlusi veelgi lihtsustama ja ühtlustama, et väiksemad valitsusvälised organisatsioonid, sealhulgas kohalikul tasandil, saaksid ELi rahalisi vahendeid taotleda ja neist kasu saada; rõhutab, et väiksemate valitsusväliste organisatsioonide prioriteete ja vajadusi tihti eiratakse või neile pööratakse vähem tähelepanu, hoolimata asjaolust, et nad tunnevad sageli olukorda kõige paremini ja teevad ära väga palju tööd; rõhutab, et väikeste organisatsioonide tööle tuleks avaldada suurimat austust ning et ELi rahalised vahendid tuleks muuta neile kättesaadavamaks, kuna nad on oluline element, mis tugevdab mitmekesisust kogu Euroopas ja mujal; tunnistab, et Euroopa valitsusvälised organisatsioonid täidavad avalike teenuste täiendamisel olulist toetavat rolli;

8.on jätkuvalt sügavalt mures, et mõnes liikmesriigis suunatakse valitsusväliste organisatsioonide vastu ähvardusi ja põhjendamatuid rünnakuid, sealhulgas õigusakti ettepanekute ja vastu võetud õigusaktidega, millega pannakse valitsusvälistele organisatsioonidele diskrimineerivaid kohustusi, mis piiravad nende tegevust või keelustavad selle, ning samuti hirmutades ja ahistades nende töötajaid, tehes negatiivseid avalikke avaldusi, vallandades laimukampaaniaid, ning tehes verbaalseid ähvardusi ning õiguslikke ja füüsilisi rünnakuid; rõhutab, et mõnede valitsusväliste organisatsioonide puhul tehakse ka ülemääraseid halduskontrolle või auditeid, nende rahastamist kärbitakse poliitilistel motiividel ning neile on seatud liiga ranged õiguslikud nõuded nende asutamiseks ja registreerimiseks; rõhutab, et valitsusväliseid organisatsioone tuleb kaitsta ning neid tuleks piisavalt rahastada ja toetada;

9.on veendunud, et läbipaistvus ja aruandekohustus on valitsusvälistele organisatsioonide ja teiste kasumit taotlevate või mittetulundusühingute jaoks samuti hädavajalik oma väärtusliku töö tutvustamiseks, tunnustamiseks ja usaldusväärsuse suurendamiseks; on seisukohal, et valitsusväliste organisatsioonide suhtes, kes tegutsevad täielikult kooskõlas ELi väärtuste ja finantsreeglitega ning järgivad täielikult ELi hartat, kuid tegutsevad samal ajal keskkonnas, kus on probleeme demokraatiaga, tuleks kohaldada erisätteid; on veendunud, et Euroopa kodanikud peavad saama olla kindlad, et EL teab täpselt, kuidas kõiki ELi vahendeid kasutatakse; on seetõttu mures, et hoolimata kehtivatest läbipaistvusnõuetest puudub teave, andmed ja kontroll selle üle, kes või mis saab ELi rahalisi vahendeid; tuletab meelde, et läbipaistvus- ja vastutusnõuded peaksid alati olema kooskõlas rahvusvahelise ja inimõigustealase õigusega, eelkõige seoses kodanikuvabaduste kasutamisega, ning jääma rangelt vajalikuks ja taotletavate konkreetsete eesmärkidega proportsionaalseks;

10.tuletab meelde, et läbipaistvust ja vastutust ei tohiks kasutada sõltumatu kodanikuühiskonna tegutsemisruumi piiramiseks ega kriitiliste seisukohtade vaigistamiseks;

11.rõhutab, et äärmiselt oluline on tagada, et ELi läbipaistvus- ja aruandluskohustused ei seaks ohtu ELi rahaliste vahendite lõplikke saajaid; on veendunud, et nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, eelkõige valitsusväliste organisatsioonide puhul, kes tegutsevad autoritaarse režiimiga või õigusriigi probleemidega riikides, mis neid organisatsioone negatiivselt mõjutab, või kus kodanikuühiskonna tegutsemisruum on piiratud, või kus nende organisatsioonide identiteeti või tööd käsitleva teabe avalik levitamine võib tuua kaasa kättemaksu, mis seab ohtu nende olemasolu või nende töötajate julgeoleku ja turvalisuse, tuleks avalikke läbipaistvusnõudeid erandkorras kohaldada asjakohasel viisil;

12.on arvamusel, et teatud väidetavaid korruptsioonijuhtumeid, mis tõid kaasa avalikkuse pahameele, nagu Qatargate’i skandaal, oleks saanud ära hoida kehtivate läbipaistvusnõuete järjepideva jõustamisega ja kaasatud üksuste, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide kohustusega avalikustada oma rahastamisallikad ja sisemised struktuurid; märgib, et mõnel juhul said kaasatud üksused ELi rahastust;

13.mõistab hukka asjaolu, et ELi vahendeid on hakatud sagedamini kasutama vastuolus ELi põhimõtete ja väärtustega, eelkõige siis, kui rahaliste vahendite kasutamist ja teistele organisatsioonidele ülekannete tegemist ei saa täielikult jälgida; hoiatab ohu eest, et lõpuks kasutatakse ELi vahendeid korrumpeerunud ringkondades, ning et nende abil korraldatakse pettusi, reeglite eiramisi, välissekkumist ja sisseimbumist; rõhutab ELi vahendite puhul lõplike vahendite saajate läbipaistvuse tähtsust;

Valitsusvälised organisatsioonid ja üksused eelarvekontrolli kontekstis

14.kordab, kui oluline on, et üldsus valitsusväliseid organisatsioone usaldaks ja toetaks; tunnistab, et nende organisatsioonide kirjeldamiseks kasutatud mõisteid tõlgendatakse liikmesriigiti õiguslikult ja avalikult erinevalt;

15.rõhutab, et „valitsusväline organisatsioon“ on lai üldmõiste, mis hõlmab paljusid eri liiki üksusi alates suurtest rahvusvahelistest organisatsioonidest kuni väikeste piirkondlike või kohalike organisatsioonideni, peamiselt töötajate juhitavatest organisatsioonidest kuni peamiselt vabatahtlikest koosnevate organisatsioonideni; rõhutab, et märkimisväärselt võivad erineda ka valitsusväliste organisatsioonide tegutsemisvaldkond ja eelarve täitmise viis; mõistab, et selle mitmekesisuse tõttu on valitsusväliseid organisatsioone keeruline ELis üheselt määratleda; rõhutab siiski kogu ELi hõlmava ühtlustatud lähenemisviisi, sealhulgas ühtlustatud määratluse kehtestamise eeliseid, mille lisaväärtus seisneb suuremas läbipaistvuses, vastutuses, prognoositavuses ja üldsuse usalduses; julgustab seetõttu kaasseadusandjaid jõudma valitsusväliste organisatsioonide ja asjaomaste üksuste suhtes kokkuleppele ELi tasandil ühtlustatud lähenemisviisis, mis aitaks märkimisväärselt kaasa Euroopa eelarvekontrolli menetlustele, eriti piiriüleste mittetulundusühingute puhul; kordab, kui oluline on tagada läbipaistvus ja vastutus kõigi üksuste puhul, kellele eraldatakse ELi rahalisi vahendeid; tunnistab eelist, mis seisneb ühtlustatud lähenemisviisi kehtestamises sellele, milline on nende üksuste suhe ELi ja selle organitega eri kontekstides;

16.võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku lisada valitsusväliste organisatsioonide ühine määratlus 2022. aasta finantsmääruse uuesti sõnastamise ettepanekusse; tuletab meelde, et Euroopa Parlament oma volitustes palus selgitada valitsusväliste organisatsioonide määratlust, eelkõige seda, mis määral on see üksus formaalselt olemas, läbipaistev ja aruandekohustuslik oma liikmete või asutajate ees; julgustab komisjoni korraldama valitsusvälise organisatsiooni määratluse üle põhjaliku konsultatsiooni, millesse kaasatakse liikmesriikide ametnikud ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad ning mille puhul võetakse arvesse ka metoodikat, mida järgiti mõiste „väike ja keskmise suurusega ettevõtja“ (VKE) määratlemisel;

17.on seisukohal, et selleks, et organisatsiooni saaks pidada valitsusväliseks organisatsiooniks, peab organisatsioonil olema ka muid rahastajaid peale riigi ja komisjoni;

18.märgib, et komisjon kasutab mõisteid „valitsusvälised organisatsioonid“ ja „mittetulundusühendused“ ilma, et nende vahel tehtaks finantsläbipaistvuse süsteemis selgelt vahet; peab kahetsusväärseks, et see põhjustab ELi vahendite eraldamisel ja järelevalvel ebakindlust ning võib viia vale arusaamani valitsusvälistele organisatsioonidele ja üksustele eraldatud rahaliste vahendite suurusest; märgib, et finantsläbipaistvuse süsteemis korduma kippuvate küsimuste all on välja toodud valitsusväliste organisatsioonide määratlus, mille oluline osa on organisatsiooni kasumit mittetaotlev staatus, mida on vaja tõendada; peab kahetsusväärseks, et selge vahetegemise puudumine on olnud seni võimalik, sest ELil ei ole olnud valitsusvälistele organisatsioonidele ühtlustatud lähenemisviisi ning finantsläbipaistvuse süsteemis on üksused saanud end ise liigitada, seejuures on aga tuginetud reeglitele, mis võivad liikmesriigiti erineda; nõuab lisaks, et finantsläbipaistvuse süsteem tagaks eri liiki valitsusväliste organisatsioonide ja muude mittetulundusühenduste asjakohase liigitamise, et vältida olukordi, kus teatavat liiki organisatsioonide vahel tehakse vähe vahet või ei tehtagi vahet ning kus ülikoole, teadusasutusi, vabaühendusi ja muid valitsusväliseid organisatsioone peetakse finantsläbipaistvuse süsteemi andmebaasis identseks;

ELi rahaliste vahendite kasutamise suurem läbipaistvus ja tõhusam aruandekohustus

19.on seisukohal, et pettusi, huvide konflikte, topeltrahastamist, korruptsiooni ning rahapesu ja omastamist tuleb ennetada ning nende vastu võidelda igas olukorras ja kõigi toetusesaajate puhul, olenemata toetusesaaja liigist ja õiguslikust seisundist; on mures selle pärast, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutaval institutsioonil ei ole selliste juhtumite kohta piisavalt teavet; tuletab meelde, et kõigi ELi rahaliste vahendite taotlejate ja toetusesaajate, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide suhtes kohaldatakse ELi finantsreegleid;

20.rõhutab, et oluline vahend liidu finantshuvide kaitsmiseks on varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem, mis tagab tänu liidu finantshuve ohustavate isikute või üksuste varajasele avastamisele mitmetasandilise kaitse; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle finantsmäärus uuesti sõnastada, et laiendada varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi ka jagatud eelarve täitmisele ning lisada uusi menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumeid Komisjoni 16. mai 2022. aasta ettepaneku (võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud) (COM(2022)0223)) artikli 139 lõike 1 punkt i ja punkti c alapunkt vi.; kutsub komisjoni üles muutma varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem täielikult toimivaks, et see võimaldaks jätta toetusesaajad, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid finantsmääruse alusel ilma edasisest juurdepääsust ELi rahalistele vahenditele;

21.on mures selle pärast, et läbipaistvuse nõuetest ei pruugi piisata, eriti kui vahendid kantakse üle ahelas ja neid kasutatakse, et kaasrahastada koos teiste rahastajatega ette võetavaid ühiseid projekte; peab problemaatiliseks, et finantsläbipaistvuse süsteem pakub teavet üksnes toetuste kohta, mida komisjon annab otse otsese eelarve täitmise raames, kuid ei paku üksikasjalikku teavet rahaliste vahendite kohta, mis on saadud kaudselt toetusesaajatelt ja partneritelt, kellel on komisjoniga õiguslik suhe;

22.rõhutab, et kõik liikmesriigid ei esita toetuste kohta sama palju teavet ning et praegune ELi andmebaas ei ole piisavalt ühtlustatud ega sidus; kutsub komisjoni üles suurendama läbipaistvust ja aruandekohustust eelarve jagatud ja kaudse täitmise korral, kontrollides selleks vahendite ümberjaotamist ja kasutamist kuni lõplike vahendite saajateni kooskõlas finantsmääruse uuesti sõnastamise ettepanekuga;

23.kutsub komisjoni üles proportsionaalselt tugevdama eelkontrolli mehhanisme, sealhulgas asjakohaseid pistelisi kontrolle; on seisukohal, et ELi vahendite kasutamise järelkontrollis esineb tõsiseid puudusi, ning nõuab tungivalt, et komisjon teeks koostöös liikmesriikidega analüüsi ja esitaks selged ettepanekud kontrollide kvaliteedi, kvantiteedi ja korrektsuse parandamiseks, mille juures on abiks komisjoni hästi toimiv ja tsentraliseeritud eelarvekontrolli töörühm, millesse on kaasatud kõigi huvirühmade esindajad ning millel on selged volitused, uurimissuutlikkus ja ressursid;

24.tunnistab, kui oluline on läbipaistvus ELi rahastatud tegevuse kõigis aspektides, et tagada rahaliste vahendite vastutustundlik kasutamine; tunnistab muret võimaliku välissekkumise pärast ELi poliitika kujundamisse ning asjaolu pärast, et kehtiv süsteem ei saa täielikult takistada osalejaid loomast ja rahastamast toetusesaajaid, sealhulgas valitsusväliseid organisatsioone, ja/või olemast nendesse kaasatud, et levitada valenarratiive, sealhulgas desinformatsiooni kaudu, nagu väidetavalt juhtus Qatargate’i skandaali puhul; on veendunud, et praegused probleemid ei tohiks viia kõigi valitsusväliste organisatsioonide häbimärgistamiseni, sest enamik valitsusväliseid organisatsioone austab ja edendab ELi demokraatlikke põhimõtteid ja väärtusi; rõhutab, et ELi eelarvet ei tohi kasutada ELi demokraatlike põhimõtete ja väärtuste vastaseks lobitööks;

25.kutsub komisjoni üles nõudma, et ELi vahendeid saavad toetusesaajad, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, avaldaksid üksikasjalikud andmed kõigist muudest allikatest saadud rahaliste vahendite kohta projektide puhul, mida EL kaasrahastab viie aasta jooksul, järgides samal ajal konfidentsiaalsuse põhimõtet, eriti põhjendatud juhtudel, kui toetusesaajad, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, seisavad silmitsi tõsise survestamise ohuga; rõhutab, et valitsusväliste organisatsioonide ELi-väline rahastus võib olla õiguspärane rahastamisviis, kuid rõhutab, et ilma selgete läbipaistvusnormideta, mille puhul võetakse arvesse konfidentsiaalsuse põhimõtet, võivad kolmandate riikide osalejad selliseid rahastamisvõimalusi kuritarvitada ja lubamatult mõjutada; kutsub ELi institutsioone üles parandama läbipaistvusstandardite rakendamist, sealhulgas kohustuslikku lobitööalast aruandlust;

26.julgustab liikmesriike kehtestama riiklikke lobi- ja läbipaistvusregistri õigusakte, millega tuleks nõuda ka rahastajate, sealhulgas rahvusvaheliste rahastajate ja rahastamisallikate avalikustamist ja kõigi huvirühmade esindajate suhtes, olenemata nende liigist ja õiguslikust seisundist, samaväärsete läbipaistvusnõuete kohaldamist;

27.tuletab meelde, et liikmesriigid vastutavad pettuste, rahaliste vahendite omastamise ja rahapesu, süüdimõistvate kohtuotsuste ja käimasolevate uurimiste registreerimise, järelevalve ja nendest teatamise eest; on veendunud, et selleks, et pettusi ja rahaliste vahendite omastamist ennetada, avastada ja nende vastu võidelda, on riikide ametiasutused, kes on kohalikule tasandile lähemal, esimene toimiv tasand, kelle võimuses on kontrollida ja teha järelevalvet ELi reeglite ja väärtuste vastu tegutsevate organisatsioonide üle;

28.kutsub riiklikke ametiasutusi üles tugevdama oma läbipaistvus- ja aruandlussüsteeme, et teha kindlaks kõik organisatsioonid ja üksused, kes rikuvad ELi reegleid ja väärtusi, ning võtma õiguslikke ja haldusmeetmeid, mis hõlbustavad meetmete võtmist ELi tasandil ja võimaldavad komisjonil sellised üksused hõlpsamini ja kiiremini oma süsteemidesse integreerida; nõuab tungivalt, et komisjon kannaks kõik huvirühmade esindajad, kes rikuvad ELi reegleid ja väärtusi, varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi ning jätaks nad kooskõlas ELi eelarve suhtes kohaldatava finantsmäärusega ELi rahastamisest kõrvale;

29.on seisukohal, et liikmesriikidele ei tohiks jätta kaalutlusruumi, et kehtestada valitsusväliste organisatsioonide suhtes halvavalt piiravaid nõudeid ja kohustusi; tuletab meelde, et kui Ungari võttis 2017. aastal vastu välissekkumist käsitleva seaduse, algatas komisjon Ungari vastu rikkumismenetluse, ning et oma 18. juuni 2020. aasta otsuses Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 18. juuni 2020, Euroopa Komisjon vs. Ungari, kohtuasi C‑78/18, ECLI:EU:C:2020:476. (Euroopa Komisjon vs. Ungari) märkis Euroopa Liidu Kohus, et kui kodanikuühiskonna organisatsioonidele kehtestatud süstemaatilised kohustused takistavad märkimisväärselt nende organisatsioonide tegevust ja toimimist, kelle suhtes neid kohustusi kohaldatakse, rikutakse sellega ühinemisvabadust ja seega liidu õigust;

30.peab kahetsusväärseks teabe avaldamist finantsläbipaistvuse süsteemis 6–18 kuu pikkuse viivitusega ja selle mõju läbipaistvusele; kutsub komisjoni üles avaldama teavet valitsusvälistele organisatsioonidele ja üksustele antud ELi toetuste kohta hiljemalt kuus kuud pärast toetuse andmise kuupäeva, sealhulgas muudest allikatest pärit rahastamise kohta, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalsuse põhimõtet nende toetusesaajate, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide puhul, kes seisavad silmitsi tõsiste ohtudega; kutsub komisjoni üles töötama välja ja integreerima finantsläbipaistvuse süsteemi andmete valideerimise vahendid, et süsteemis andmete valideerimine oleks automaatne, pidev ja kiirem ning sellele kuluks vähem ressursse;

31.peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni IT‑süsteemid ei ole kasutajasõbralikud ning kasutavad projektide ja toetustesaajate kindlakstegemiseks eri viise, mistõttu on komisjoni avalikult kättesaadavatest portaalidest ja andmebaasidest pärit teavet keeruline ühitada; soovitab komisjonil kehtestada ühtlustatud reeglid ning standardida programmispetsiifiliste andmebaaside ülesehitus ja funktsioonid, võttes arvesse erinevaid keskkondi ja tegevusvaldkondi, milles valitsusvälised organisatsioonid tegutsevad, ilma et see tekitaks neile tarbetut lisakoormust;

32.kutsub komisjoni üles kasutama kõigis portaalides ja andmebaasides, sealhulgas toetusesaajate veebisaitidel, üht ainulaadset tunnust, näiteks osaleja kordumatut tunnuskoodi ja projekti identifikaatoreid, järgides samal ajal konfidentsiaalsuse põhimõtet, eriti nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui toetusesaajad, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, seisavad silmitsi tõsise survestamise ohuga, et hõlbustada eri süsteemides ja veebisaitidel avalikult kättesaadava teabe võrdlemist; kutsub komisjoni üles andma kõigile toetusesaajatele, sealhulgas valitsusvälistele organisatsioonidele koodi, mille alusel saab teha finantsläbipaistvuse süsteemist väljavõtte nende viie aasta rahastamisandmete kohta ja mis sisaldab linke asjaomaste projektide kirjetele komisjoni andmebaasides;

33.täheldab olulisi ebakõlasid projektide veebisaitidel esitatava teabe sisus ja ulatuses, sealhulgas toetuste jaotumises partnerite vahel ja seotuses komisjoni asjaomaste andmebaasidega; nõuab ennetavamat lähenemisviisi avalikule läbipaistvusele ja ELi eelarvepädevate institutsioonide vahelist suuremat koostööd, mis oleks ulatuslikum kehtivatest ELi toetuse saamise miinimumnõuetest; nõuab, et komisjon tõhustaks süsteemi nii, et kõik taotlejad, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, kes ELi rahastust taotlevad, kohustuksid järgima Euroopa Liidu põhiõiguste hartat; nõuab, et ELi rahastatud projektide veebisaitidel esitataks selgemalt ja süstemaatilisemalt teavet EList ja muudest allikatest saadud toetuste kohta;

34.nõuab, et äriühingute tegelikest kasusaajatest omanikud kantaks ELi riikide kesksetesse registritesse, millele pääsevad ligi isikud, kellel on selleks õigustatud huvi, näiteks uurivad ajakirjanikud, asjaomased kodanikud ja valitsusvälised organisatsioonid;

35.märgib, et kuigi süsteemi eGrants kui ühise toetuste haldamise vahendi ja taotlejate registreerimise süsteemi sidumine komisjoni teenustega on parandanud finantsläbipaistvuse süsteemi andmete kvaliteeti ja täielikkust, tuleb andmete usaldusväärsuse parandamiseks rohkem pingutada; on mures selle pärast, et komisjoni olemasolevate läbipaistvusportaalide ja -süsteemide kooskõlas esineb endiselt puudusi; kutsub lisaks komisjoni üles tõhustama oma tööd andmebaaside ühtlustamiseks, et muuta finantsläbipaistvuse süsteem kasutajasõbralikumaks ja konkreetsete programmide andmebaasidega kooskõlas olevaks ning siduda see läbipaistvusregistriga; rõhutab, et finantsläbipaistvuse süsteem peaks hõlmama lõppmakseid, mis võimaldaks kooskõlas finantsmäärusega teha kategooriate kaupa kindlaks toetusesaajad, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, sealhulgas valitsusvälise organisatsiooni ja asjaomaste üksuste määratluse kaudu; nõuab, et komisjon koostaks ettepaneku lisahaldusmeetmete kohta 2024. aasta lõpuks;

36.märgib, et mõnel juhul on valitsusvälise organisatsiooni peakontor ühes riigis ja tegevus, milleks toetust kasutatakse, toimub teises riigis; nõuab, et valitsusvälised organisatsioonid võtaksid asjakohaseid meetmeid, et pidada arvestust rahaliste vahendite ja teenuste kohta väljaspool nende peakorteri asukoha jurisdiktsiooni;

37.väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle luua finantsmääruse artikli 36 alusel tsentraliseeritud koostalitlusvõimelise andmekaeve ja riskihindamiste IT-süsteem, et parandada eelarve täitmise sisekontrolli tõhusust; rõhutab, et see süsteem peab kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/849 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73). hõlmama lisaks vahendite saajate andmetele ka tegelikult kasu saavate omanike andmeid; nõuab, et see süsteem hõlmaks kõigi eelarve täitmise viiside puhul varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi andmetel põhinevaid riskinäitajaid;

38.peab kahetsusväärseks, et aruandekohustuste ja raamatupidamiskorra kooseksisteerimine riikide ja ELi tasandil võib põhjustada toetusesaajatele, sealhulgas valitsusvälistele organisatsioonidele, ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust; kutsub komisjoni üles tagama, et aruandekohustused ELi ja liikmesriikide tasandil oleksid kooskõlas, et tagada kohustuste täitmise üle lihtsam järelevalve;

39.rõhutab seda, kui tähtis on läbipaistvus ja ELi vahendite lõpliku saaja kindlakstegemine; kutsub komisjoni üles töötama välja ühtlustatud järelevalvesüsteemi, mille eesmärk on vähendada bürokraatiat, suurendada tõhusust ja teha kindlaks lõplikud vahendite saajad; soovitab komisjonil jälgida ELi vahendeid ELi tasandi teabe- ja läbipaistvusplatvormide lõikes süstemaatilisel, standarditud ja ühtlustatud viisil kuni lõplike vahendite saajateni; nõuab ka tihedamat dialoogi komisjoni ja ELi toetusesaajate, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide vahel selle üle, kuidas vähendada liigset koormust;

40.tunneb muret ELi programmide nähtavust käsitlevate sätete järgimata jätmise pärast; palub komisjonil anda oma teenistustele korraldus nende toetusesaajate puhul, kes lepinguga võetud nähtavusega seotud kohustusi ei täida, lepingud lõpetada või toetusesaajatele tehtavaid makseid vähendada;

41.kutsub komisjoni üles tagama, et ta pakuks kõigile oma programmiametnikele ja ELi asutustele finantsmääruse ja ELi eelarve alast koolitust; kutsub komisjoni üles pakkuma kõigile ELi rahaliste vahendite saajatele, sealhulgas valitsusvälistele organisatsioonidele, aruandlus- ja finantsreeglite alast koolitust ning nõuab, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni teavitataks nõuetekohaselt nendest koolitustest, sealhulgas nende sisust, osalejatest ja nendega seotud kuludest; kutsub komisjoni üles lihtsustama toetuste taotlemise ja valikumenetlusi ning tagama ühtse lähenemisviisi ja menetluse läbipaistvuse, vähendama halduskoormust ja kohandama neid reegleid korrapäraste ajavahemike järel vastavalt muutuvatele oludele ja saadud õppetundidele;

42.võtab teadmiseks Euroopa Kontrollikoja 2018. aasta järelduse, mille kohaselt ei võimalda alltoetuste andmine komisjonil ELi vahendite kasutamist nõuetekohaselt jälgida; nõuab, et valitsusvälistele organisatsioonidele kui kolmandatele osapooltele alltoetusena antavad summad oleksid finantsläbipaistvuse süsteemis ning komisjoni iga‑aastases finants- ja vastutusaruannetes selgelt eristatavad;

43.nõuab, et kõik ELi institutsioonid tagaksid kehtivate ELi läbipaistvusregistri sätete rangema rakendamise ja jõustamise ning sellekohase järelevalve; nõuab, et läbipaistvusregistri sekretariaadile eraldataks rohkem vahendeid, et neil oleks võimalik pakkuda kõigile taotlejatele ja registreeritutele, eelkõige väikestele üksustele ja valitsusvälistele organisatsioonidele, kogu registreerimisprotsessi vältel tuge ning kontrollida põhjalikumalt nende esitatavat teavet; nõuab eriti läbipaistvusametniku määramist kõikidesse komisjonide sekretariaatidesse ja asjaomastesse haldusüksustesse; tuletab meelde, et läbipaistvusregistri suuniste kohaselt tuleks muudatustest esitatud andmetes teatada niipea, kui need aset leiavad, ent igal juhul kolme kuu jooksul; rõhutab, et kõik muudatused registrisse kantud üksuste juhatuses või juhtkonnas tuleks kanda ka läbipaistvusregistrisse; nõuab, et läbipaistvuse andmebaas oleks kättesaadav ainult teatavatele volitatud isikutele ja taotluse korral mõlemale eelarvepädevale institutsioonile, et vältida sellise teabe levitamist, mis võiks seada ohtu üksikisiku elu või turvalisuse või valitsusvälise organisatsiooni püsimajäämise;

44.peab kahetsusväärseks, et eri liiki organisatsioonide suhtes kehtivad läbipaistvusregistris erinevad avalikustamise nõuded; kutsub komisjoni üles kehtestama kõigile läbipaistvusregistris registreeritud organisatsioonidele ühesugused avalikustamise nõuded; märgib, et eelkõige tuleb neilt kõigilt nõuda, et nad avalikustaksid oma tulud ja kõik lobitööle kulutatud summad Vt: läbipaistvuse ja vastutuse uuring, soovitus 24.3.;

45.tuletab meelde Euroopa Parlamendi 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0138, punkt 74. esitatud soovitusi, milles nõutakse ELi läbipaistvusregistri ja selle suuniste läbivaatamist, et nõuda registreeritud organisatsioonide kõigi rahastamisallikate, sealhulgas teistes äriühingutes hoitavate aktsiate üksikasjade avalikustamist, ning võimaldada jälgida ELi rahalisi vahendeid otsesest saajast kuni lõpliku toetusesaajani, kui rahalised vahendid kantakse üle ahelas, sealhulgas juhul, kui toetusesaaja, sealhulgas valitsusvälise organisatsiooni vahendid kantakse üle teisele, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalsuse põhimõtet nende valitsusväliste organisatsioonide puhul, kes seisavad silmitsi tõsiste ohtudega;

46.kutsub kõiki valitsusväliseid organisatsioone ja üksusi, kes on pühendunud täielikule läbipaistvusele ja vastutusele, Euroopa Liidu põhiõiguste hartale ning demokraatlike ja ELi väärtuste edendamisele, paluma kanda end ELi vahendite taotlemisel läbipaistvusregistrisse;

47.nõuab selleks, et parlamendi hoonetesse pääseda ja parlamendikomisjonide kutsel nende töös osaleda, reeglite ranget täitmist ning organisatsioonide kandmist läbipaistvusregistrisse, millega tegeleb komisjonide sekretariaatidesse ametisse nimetatav uus läbipaistvusametnik;

48.nõuab, et kõik ELi rahalisest toetusest kasusaajad, sh valitsusvälised organisatsioonid, avaldaksid veebis kõik kohtumised Euroopa Parlamendi liikmete, nende assistentide või teiste ELi institutsioonide, organite või asutuste esindajatega, kui sellised kohtumised on seotud pooleliolevate ELi õigusaktidega või ELi rahaliste vahenditega, mida need kasusaajad juba saavad või taotlevad; kutsub asjaomaseid ELi institutsioone ja organeid üles tagama selliste kohtumiste avaldamiseks vajalikud vahendid, võimaldades põhjendatud juhtudel erandeid;

49.on seisukohal, et valitsusväliste organisatsioonide määruse vastuvõtmine on diskrimineeriv meede, mis on suunatud üksnes valitsusvälistele organisatsioonile, kuid mitte teistele ELi rahaliste vahendite saajatele; on seisukohal, et sellised nähtused nagu pöördukse efekt, rahastamise ja annetuste läbipaistvus, rahapesuvastane võitlus, välissekkumise piiramine, sõltumatus poliitilisest ja majanduslikust mõjust ja rikkumisest teatamine on olulised kõigile ELi rahalisi vahendeid saavatele üksustele, ning neid ei tohiks kasutada valitsusväliste organisatsioonide tegutsemisruumi piiramiseks;

50.kordab 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0137. esitatud üleskutset tagada, et kõik ELi rahaliste vahendite saajad, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, kes on väärkasutanud või omastanud ELi rahalisi vahendeid või osalenud tegevuses, mis on vastuolus ELi lepingu artiklis 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud ELi väärtustega, sealhulgas terrorismile ja vaenukõnele õhutamine ning vägivalla, poliitilise või usulise äärmusluse toetamine või ülistamine ja desinformatsiooni levitamine tahtlikult võltsitud teadusandmete kujul, kes on kantud varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi ning nende juurdepääs ELi institutsioonide ja ELi rahastamisprogrammidele otsese ja jagatud eelarve täitmise raames on tõkestatud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama ajakohastatud välistamisnimekirja järgimise ja avaldamise kooskõlas Euroopa Parlamendi soovituse ja finantsmääruse suhtes saavutatud kokkuleppega; ootab, et komisjon annaks selle soovituse rakendamise kohta aru 2025. aasta alguses;

51.kutsub komisjoni ja kontrollikoda üles esitama parlamendile kui eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile süstemaatiliselt toetusesaajate, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide riskipõhiste kohapealsete kontrollide tulemused ja auditi järeldused; julgustab tegema tihedamat koostööd Euroopa Pettustevastase Ameti ja kontrollikojaga; kutsub komisjoni üles laiendama eriti Euroopa Pettustevastase Ameti juurdepääsuõigusi, et saada teavet üksikute toetusesaajate finantsrikkumiste kohta, neid uurida ja määrata asjakohaseid karistusi (nt maksete peatamine varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi kaudu) ELi rahaliste vahenditega seotud pettuse, korruptsiooni või muude õigusnormide rikkumiste korral kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega;

52.tuletab meelde, et Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Prokuratuuri volituste piires kohaldatakse kõigi valitsusväliste organisatsioonide kulude suhtes samal tasemel kontrolli ja uurimisi kui kõigi teiste ELi rahaliste vahendite saajate suhtes;

o

o   o

53.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.