–võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „põhiõiguste harta“) ja eriti selle artikleid 1, 7, 20, 21, 22, 23, 25 ja 26,
–võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 2, 3 ja 6,
–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 19 ja artikli 83 lõiget 1,
–võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning sellega seotud Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat,
–võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,
–võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikat,
–võttes arvesse komisjoni 9. detsembri 2021. aasta teatist „Kaasavam ja kaitsvam Euroopa: vaenukõne ja vaenukuritegude lisamine ELi kuritegude loetellu“ (COM(2021)0777) ning sellele lisatud ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus,
–võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.,
–võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0152),
–võttes arvesse komisjoni 18. septembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025“ (COM(2020)0565),
–võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0698),
–võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2021. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit. Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“ (COM(2021)0101) ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille on ratifitseerinud EL ja kõik selle liikmesriigid,
–võttes arvesse komisjoni 24. juuni 2020. aasta teatist „Ohvrite õigusi käsitlev ELi strateegia (2020–2025)“ (COM(2020)0258),
–võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 20. mai 2022. aasta soovitust liikmesriikidele vaenukõne vastu võitlemise kohta (CM/Rec(2022)16),
–võttes arvesse Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) 8. detsembril 2015 vastu võetud üldist poliitilist soovitust nr 15 vaenukõne vastu võitlemise kohta,
–võttes arvesse Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ning Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartat,
–võttes arvesse Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni, diskrimineerimisvastase võitluse, mitmekesisuse ja kaasamise juhtkomitee, parlamentaarse assamblee, Veneetsia komisjoni ja Euroopa Nõukogu muude organite soovitusi, aruandeid ja resolutsioone,
–võttes arvesse komisjoni mittediskrimineerimise, võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemelise töörühma võrdõiguslikkust käsitlevate andmete alarühma 2021. aastal avaldatud suuniseid võrdõiguslikkust käsitlevate andmete kogumise ja kasutamise parandamiseks,
–võttes arvesse ÜRO inimõigustealaseid lepinguid ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitset käsitlevaid õigusakte, eelkõige inimõiguste ülddeklaratsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelist konventsiooni ja naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni ning ÜRO iga-aastase vähemuste küsimuste foorumi soovitusi,
–võttes arvesse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo poolt igal aastal 16. novembril avaldatud andmeid vaenukuritegude kohta,
–võttes arvesse oma 25. novembri 2020. aasta resolutsiooni meediavabaduse tugevdamise kohta: ajakirjanike kaitse Euroopas, vaenukõne, desinformatsioon ja platvormide roll ELT C 425, 20.10.2021, lk 28.,
–võttes arvesse oma 16. septembri 2021. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile seoses soolise vägivalla määratlemisega ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 nimetatava uue kuriteoliigina ELT C 117, 11.3.2022, lk 88.,
–võttes arvesse oma 13. novembri 2018. aasta resolutsiooni vähemustega seotud miinimumstandardite kohta ELis ELT C 363, 28.10.2020, lk 13.,
–võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 5,
–võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust,
–võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9‑0377/2023),
A.arvestades, et põhiõiguste harta artikli 21 kohaselt on keelatud igasugune diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel; arvestades, et aluslepingute kohaldamisalas ja ilma, et see piiraks nende erisätete kohaldamist, on igasugune kodakondsuse alusel diskrimineerimine samuti keelatud; arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu laia tõlgenduse kohaselt tuleks mõistet „sugu“ tõlgendada laialt, et hõlmata kõiki sooidentiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnustega seotud diskrimineerimise vorme Kohtuotsus, Euroopa Liidu Kohus, 30. aprill 1996, P vs. S ja Cornwall County Council, C‑13/94, ECLI:EU:C:1996:170; kohtuotsus, Euroopa Liidu Kohus, 7. jaanuar 2004, K.B. vs. National Health Service Pensions Agency ja Secretary of State for Health, C‑117/01, ECLI:EU:C:2004:7; kohtuotsus, Euroopa Liidu Kohus, 27. aprill 2006, Sarah Margaret Richards vs. Secretary of State for Work and Pensions, C‑423/04, ECLI:EU:C:2006:256; ja kohtuotsus, Euroopa Liidu Kohus, 26. juuni 2018, M.B. vs. Secretary of State for Work and Pensions, C‑451/16, ECLI:EU:C:2018:492.;
B.arvestades, et kõik vaenu ja sallimatuse vormid ja ilmingud, sealhulgas vaenukõne ja vaenukuritegu, on vastuolus selliste ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtustega nagu inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine; arvestades, et nende liidu põhiväärtuste edendamine ja kaitsmine sõltub ELi institutsioonidest, liikmesriikidest ja muudest asjakohastest osalejatest, kes võitlevad kallutatuse, eelarvamuste ja sallimatuse vastu, aga ka vaenu kaotamisest;
C.arvestades, et vaenukõne ja vaenukuriteod on keerukad ja mitmemõõtmelised nähtused, millel on demokraatlikes ühiskondades kaugeleulatuvad tagajärjed inimõigustele ja õigusriigile; arvestades, et võitlus ksenofoobia, rassismi, misogüünia, homofoobia, transfoobia ja muus vormis eelarvamuste, sallimatuse ja diskrimineerimise, sealhulgas poliitilistel või muudel arvamustel põhineva diskrimineerimise vastu ning teatavatele isikutele või ühiskonnarühmadele suunatud vaenu vastu nõuab, et EL ja selle liikmesriigid töötaksid tihedas koostöös asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonnaga, välja terviklikud vastumeetmed; arvestades, et kriminaliseerimine on üks vaenukõne ja vaenukuritegude vastu võitlemise vahend;
D.arvestades, et võitlus nii internetis kui ka väljaspool seda leviva vaenukõne ja toime pandavate vaenukuritegude vastu nõuab mitmemõõtmelist lähenemisviisi ja asjakohasel juhul erinevaid vahendeid, sealhulgas kriminaalõiguslikud, tsiviilkohtu- ja haldusmenetlused ning muud olulised poliitika- või sotsiaalmeetmed; arvestades, et liikmesriigid on juba võtnud kohustuse võtta vastu õigusaktid ja meetmed, millega karistatakse vaenukuritegude toimepanijaid, tegeletakse teatamata jätmise probleemiga ning võetakse kasutusele või arendatakse edasi õiguskaitse- ja kohtuametnike suutlikkuse suurendamise meetmeid OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo iga-aastased andmed vaenukuritegude kohta.; arvestades, et selleks, et võidelda mõjusalt vaenukõne ja vaenukuritegude vastu, on oluline tegeleda nende algpõhjustega, eelkõige stereotüüpidega; arvestades, et sellega seoses on kesksel kohal ennetusmeetmed, haridus, sealhulgas digiõpe, -kirjaoskus ja -oskused, et edendada turvalist digikeskkonda, koolitus ja teadlikkuse suurendamine; arvestades, et EL ja liikmesriigid peaksid edendama arusaama, et demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi kontekstis on vaja mitmekesisust ja dialoogi, suurendama üldsuse teadlikkust pluralismi austamise tähtsusest ning võitlema negatiivsete stereotüüpide ja häbimärgistamise vastu;
E.arvestades, et vaenukõne ja vaenukuritegu võivad olla eriti rasked kuriteod, mis mõjutavad nii üksikohvreid ja nende kogukondi, põhjustades neile kannatusi ja piirates nende põhiõigusi ja -vabadusi, kui ka ühiskonda tervikuna, õõnestades ELi alustalasid;
F.arvestades, et mitte igasugune vaenukõne ei ole kuritegu, kuid see põhjustab siiski ühiskonnas vaenu, vägivalla ja sallimatuse ilmingute normaliseerimist;
G.arvestades, et viimastel aastakümnetel on diskrimineerimine, vaenukuriteod ja vaenukõne kogu ELis järsult sagenenud Vt näiteks ECRI tegevuse aastaaruannet, mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019, ja ECRI tegevuse aastaaruannet, mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2020, ning Euroopa Parlamendi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakonna tellitud uuringut „Hate speech and hate crime in the EU and the evaluation of online content regulation approaches“ (Vaenukõne ja vaenukuriteod ELis ning võrgusisu reguleerimise lähenemisviiside hindamine), avaldatud juulis 2020., suurenenud on eri vormides rassism, antisemitism, islamivastasus, ksenofoobia, homofoobia, transfoobia ja muud sallimatuse vormid ning murettekitavalt on sagenenud vaenukõne ja vaenu õhutamine internetis ja väljaspool seda; arvestades, et vähekaitstud rühmadesse kuuluvad isikud, nagu LGBTIQ+ inimesed, rassistatud inimesed, etnilised, usu- või keelevähemused, põlisrahvad Lingaas, C., „Hate Speech and Racialised Discrimination of the Norwegian Sámi: Legal Responses and Responsibility“ (Vaenukõne ja Norra saamide rassiline diskrimineerimine: õiguslikud meetmed ja vastutus), Oslo Law Review, 8. kd, nr 2, 2021, lk 88–107., Civil Rights Defenders, „Joint submission to the UN Universal Periodic Review of Sweden – 35th Session of the UPR Working Group of the Human Rights Council – January 2020“ (Ühisteave ÜRO-le Rootsi inimõiguste olukorra üldiseks korrapäraseks läbivaatamiseks. Inimõiguste Nõukogu inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise töörühma 35. istungjärk; jaanuar 2020), 2019., puuetega inimesed, ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga inimesed, varjupaigataotlejad, pagulased ja rändajad, on pidevad vaenukõne ja vaenukuritegude sihtmärgid; arvestades, et LGBTIQ kogukonna vastased vaenukuriteod ja vaenukõne on Euroopas märkimisväärselt sagenenud ILGA Europe, „2023 Annual Review of the Human Rights Situation of Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex People in Europe and Central Asia“ (2023. aasta ülevaade lesbide, geide, biseksuaalsete, trans- ja intersooliste inimeste inimõiguste olukorra kohta Euroopas ja Kesk-Aasias), veebruar 2023., samuti on sagenenud naiste diskrimineerimine ja nendevastane vaen; arvestades, et mitmekordne ja läbipõimunud diskrimineerimine on vaenukõne ja -kuritegude jaoks viljakas pinnas; arvestades, et need, kellele vaenukõne on suunatud, jäävad üha enam ühiskonnast kõrvale;
H.arvestades, et paljudes liikmesriikides põhjustavad diskrimineerimise ja vaenu suurenemist veelgi äärmuslikud ja populistlikud liikumised ning internetikeskkonna ja sotsiaalmeedia mitmekordistav mõju, mis soodustab teisest ohvristamist; arvestades, et selle suurenemisega kaasneb kogu ühiskonna ohtlik lõhenemine ja see ohustab demokraatiat;
I.arvestades, et on tõendeid selle kohta, et vaenukõnest ja vaenust ajendatud vahejuhtumitest teatatakse ELis endiselt vähe Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, „Encouraging hate crime reporting – The role of law enforcement and other authorities“ (Vaenukuritegudest teatamise edendamine ning õiguskaitse- ja muude asutuste roll selles), 2021., mistõttu on probleemi ulatust raske numbriliselt kindlaks teha;
J.arvestades, et meedial ja ajakirjanikel on ülioluline roll nii ühiskonna teavitamisel kui ka demokraatlike protsesside edendamisel;
K.arvestades, et poliitilist arutelu iseloomustab üha enam vaenukõne; arvestades, et valimiskampaaniad on eriti viljakas pinnas vaenukõnele ja vaenu õhutamisele ning see ei mõjuta mitte ainult poliitilist ruumi, vaid kogu ühiskonna toimimist, ja süvendab poliitilist polariseerumist; arvestades, et avalikus sektoris tegutsevate naiste vastu suunatud vaenukõne on jõudnud murettekitavale tasemele; arvestades, et poliitilistel liidritel on oluline roll ja vastutus vaenukõne ja sallimatuse vastu võitlemisel; arvestades, et nad peaksid näitama eeskuju ja vaenujuhtumid avalikult hukka mõistma;
L.arvestades, et alaealised on vaenukõne ja vaenukuritegude eriti kaitsetud ohvrid, puutudes sellega kokku muu hulgas koolis ja internetis küberkiusamise vormis; arvestades, et sellised rünnakud ohustavad nende kehalist ja vaimset puutumatust ning mõjutavad nende arengut ning füüsilist ja vaimset tervist; arvestades, et neile tuleb pöörata erilist tähelepanu;
M.arvestades, et liikmesriigid ei käsitle vaenukõnet ja vaenukuritegu oma kriminaalõiguses võrdselt, mistõttu ei saa mõned rühmad mõnes liidu osas piisavat kaitset; arvestades, et seetõttu on raske määrata kindlaks ühist Euroopa lähenemisviisi vaenukõne ja vaenukuritegude vastu võitlemiseks; arvestades, et õiguskaitse puudumisel võivad olla ohvritele laastavad tagajärjed;
N.arvestades, et praegune ELi raamistik hõlmab üksnes vaenukõnet ja vaenukuritegusid rassi, nahavärvuse, usutunnistuse, sünnipära ning rahvusliku või etnilise päritolu alusel; arvestades, et praegu puudub ELi tasandil vaenukõne ja vaenukuriteo terviklik ühine õiguslik määratlus; arvestades, et on selge vajadus võtta mõjusaid meetmeid vaenukõne ja vaenukuritegude suhtes muudel alustel, nagu bioloogiline sugu, seksuaalne sättumus, sotsiaalne sugu, sooidentiteet, sooline eneseväljendus, sootunnused, vanus, puue või mis tahes muud põhitunnused, eelkõige need, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikli 21 alusel, või nende kombinatsioon; arvestades, et EL peab kaitsma ühiskonna kõige vähekaitstumaid liikmeid; arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata vaenukõne ja vaenukuritegude suhtes kõige vähekaitstumate isikute, rühmade ja kogukondade kindlakstegemisele, et vältida kahjulikku mõju ohvrite kaitsele;
O.arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 on sätestatud selged nõuded uute kuriteoliikide ELi piiriüleste kuritegude loetellu lisamise kohta; arvestades, et internetis leviva vaenukõne konkreetne piiriülene mõõde on selge; arvestades, et digiüleminek toob esile vajaduse tegeleda selle nähtusega Euroopa tasandil; arvestades, et vaenukõne ja vaenukuritegude vastu tuleb võidelda ühistel alustel ja ELi tasandil; arvestades, et ELil on kohustus tegutseda;
P.arvestades, et vaenukõne ja vaenukuriteo suhtes võetavad ELi kriminaalõiguslikud meetmed peaksid olema tugevad, proportsionaalsed ja eesmärgipärased, et ohvrit igakülgselt kaitsta ja võtta nõuetekohaselt arvesse väljendusvabadust ja teabevabadust, mis on demokraatia nurgakivid; arvestades, et EL peaks tagama, et liikmesriikide pädevad asutused ei kuritarvitaks vaenukõne ennetamiseks ja tõkestamiseks seatud väljendusvabaduse piiranguid, et sundida vähemusi vaikima või suruda alla kriitikat; arvestades, et vaenukõnevastaste kaitsemeetmete kehtestamisel tuleb järgida Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid väljendusvabaduse kohta;
Q.arvestades, et põhiõigused, mida vaenukõne ja vaenukuritegude vastases võitluses kaitstakse, on eelkõige õigus inimväärikusele ja diskrimineerimiskeeld; arvestades, et selline kaitse peaks olema üldine; arvestades, et kaitse sallimatuse eest, olenemata sellest, kas see toimub rassi, rahvusliku päritolu, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse, ideoloogia, vanuse, arvamuse või mõne muu isikliku, füüsilise või sotsiaalse seisundi või asjaolu alusel, ning sõltumata selle väljendusvormist, ei tohi piirduda vaid teatavate aluste või ajenditega;
R.arvestades, et muutused ühiskonna dünaamikas võivad tekitada vaenukõnele ja vaenukuritegudele uusi ajendeid, mille suhtes tuleb meetmeid võtta ühises ELi raamistikus, ning seetõttu on vaja laiendada ELi toimimise lepingu artikli 83 lõiget 1, millega sätestatakse ELi kuritegude loetelu;
S.arvestades, et komisjon esitas 2021. aastal teatise „Kaasavam ja kaitsvam Euroopa: vaenukõne ja vaenukuritegude lisamine ELi kuritegude loetellu“, et lisada vaenukuritegu ja vaenukõne nende kuriteoliikide loetellu, mille korral võivad Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestada kõigis ELi liikmesriikides kohaldatavad miinimumnormid kuritegude ja karistuste määratlemiseks, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1; arvestades, et nõukogu peab sellega seoses vastu võtma otsuse;
T.arvestades, et nõukogu otsus oleks esimene etapp vajaliku õigusliku aluse loomisel, et võtta teise etapina vastu ühine õigusraamistik vaenukõne ja vaenukuritegude vastu võitlemiseks kogu ELis; arvestades, et ühist õigusraamistikku on hädasti vaja, et kehtestada miinimumstandardid kuritegude ja karistuste määratlemiseks, võidelda seeläbi vaenukõne ja vaenukuritegude vastu ühistel Euroopa alustel ja tagada selliste tegude võimalike ohvrite pidev kaitse kogu liidus;
U.arvestades, et nõukogu ei ole veel otsust vastu võtnud; arvestades, et mõned liikmesriigid on nõukogus blokeerinud selle ettepaneku puhul konkreetsete edusammude tegemise;
V.arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 kohaselt on vaja nõukogu ühehäälset otsust „muude kuriteoliikide“ kindlaksmääramiseks; arvestades, et see nõue on takistanud vajalike ühiste edusammude saavutamist vaenukõne ja vaenukuritegude vastases võitluses kogu liidus;