P9_TA(2024)0046ELi tegevuskava: mereökosüsteemide kaitse ja taastamine kestliku ja vastupanuvõimelise kalanduse heaksEuroopa Parlamendi 18. jaanuari 2024. aasta resolutsioon ELi tegevuskava kohta: mereökosüsteemide kaitse ja taastamine kestliku ja vastupanuvõimelise kalanduse heaks (2023/2124(INI))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse komisjoni 21. veebruari 2023. aasta teatist „ELi tegevuskava: mereökosüsteemide kaitse ja taastamine kestliku ja vastupanuvõimelise kalanduse heaks“ (COM(2023)0102) (tegevuskava),

–võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. juuli 2023. aasta arvamust teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi tegevuskava: mereökosüsteemide kaitse ja taastamine kestliku ja vastupanuvõimelise kalanduse heaks““ ELT C 349, 29.9.2023, lk 127.,

–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 39 põllumajanduse ja kalandusega tegelevatele kogukondadele rahuldava elatustaseme tagamise kohta ning artiklit 5 proportsionaalsuse põhimõtte kohta,

–võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“, mis võeti vastu 25. septembril 2015 New Yorgis toimunud ÜRO kestliku arengu tippkohtumisel, ning eelkõige ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärki nr 14, millega ärgitatakse kaitsma ookeane, meresid ja mereressursse ning kasutama neid säästvalt,

–võttes arvesse 12. detsembri 2015. aasta Pariisi kokkulepet, eriti selle artikli 2 lõike 1 punkti b, milles käsitletakse kliimamuutuste kahjuliku mõjuga kohanemist viisil, mis ei ohusta toidutootmist,

–võttes arvesse ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel 19. juunil 2023 sõlmitud kokkulepet, mis käsitleb mere bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja säästvat kasutamist väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel (ÜRO avamereleping), ning Kunming‑Montreali üleilmset elurikkuse raamistikku,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiivi 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise raamistik ELT L 257, 28.8.2014, lk 135. (mereala ruumilise planeerimise direktiiv),

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2336, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi eritingimused Kirde‑Atlandil ja kalapüügisätted Kirde‑Atlandi rahvusvahelistes vetes ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2347/2002 ELT L 354, 23.12.2016, lk 1.,

–võttes arvesse nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks ELT L 248, 22.9.2007, lk 17. (angerjamäärus),

–võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2022. aasta rakendusmäärust (EL) 2022/1614, millega määratakse kindlaks olemasolevad süvamerepüügipiirkonnad ja koostatakse loetelu piirkondadest, kus ohualtid mereökosüsteemid teadaolevalt või tõenäoliselt esinevad ELT L 242, 19.9.2022, lk 1.,

–võttes arvesse oma 9. juuni 2021. aasta resolutsiooni ELi elurikkuse strateegia kohta aastani 2030 – toome looduse oma ellu tagasi ELT C 67, 8.2.2022, lk 25.,

–võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni „Kalarohke meri? Meetmed kalavarude taastamiseks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest kõrgemale, sealhulgas kalavarude taastamise piirkonnad ja merekaitsealad“ ELT C 456, 10.11.2021, lk 129.,

–võttes arvesse oma 3. mai 2022. aasta resolutsiooni kalandus- ja vesiviljelussektori keskse rolli kohta ELis kestliku sinise majanduse poole liikumisel ELT C 465, 6.12.2022, lk 2.,

–võttes arvesse oma 7. juuni 2022. aasta resolutsiooni ühise kalanduspoliitika määruse artikli 17 rakendamise kohta ELT C 493, 27.12.2022, lk 62.,

–võttes arvesse oma 6. oktoobri 2022. aasta resolutsiooni ookeanide majandamise parandamise ja elurikkuse säilitamise uute meetmete kohta ELT C 132, 14.4.2023, lk 106.,

–võttes arvesse oma 9. mai 2023. aasta resolutsioon kalavarude ühise majandamise kohta ELis ja kalandussektori panuse kohta majandamismeetmete rakendamisse Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0132.,

–võttes arvesse oma 21. novembri 2023. aasta resolutsiooni euroopa angerja varude taastamiseks meetmete kehtestamist käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1100/2007 rakendamise kohta Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0411.,

–võttes arvesse eesistujariigi 26. juuni 2023. aasta järeldusi kalanduspoliitika paketi kohta – kestlik, vastupanuvõimeline ja konkurentsivõimeline kalandus- ja vesiviljelussektor,

–võttes arvesse komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni 13. septembril 2023. aastal Euroopa Parlamendi täiskogu istungil peetud 2023. aasta kõnet olukorrast Euroopa Liidus,

–võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2007. aasta teatist „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika” (COM(2007)0575),

–võttes arvesse komisjoni 2018. aasta suuniseid vesiviljeluse ja Natura 2000 kohta,

–võttes arvesse komisjoni 23. septembri 2021. aasta aruannet tehniliste meetmete määruse rakendamise kohta (määruse (EL) 2019/1241 artikkel 31) (COM(2021)0583),

–võttes arvesse komisjoni talituste 28. jaanuari 2022. aasta töödokumenti „Kaitsealade määramise kriteeriumid ja suunised“ (SWD(2022)0023),

–võttes arvesse valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik‑poliitilise foorumi 4. mai 2019. aasta üleilmset hindamisaruannet bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste kohta,

–võttes arvesse Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu 24. juuni 2021. aasta aruannet „EU request on how management scenarios to reduce mobile bottom fishing disturbance on seafloor habitats affect fisheries landing and value“ (ELi taotlus selle kohta, kuidas majandamisstsenaariumid, millega vähendatakse liikuvate põhjapüügivahenditega püügi häiringuid merepõhja elupaikades, mõjutavad kalapüügi lossimist ja väärtust),

–võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 26. novembri 2020. aasta eriaruannet 26/2020 „Merekeskkond. ELi kaitse on laialdane, kuid mitte põhjalik“,

–võttes arvesse vesiviljeluse nõuandekomisjoni 2023. aasta juuni soovitust „Impact of the Action Plan’s Bottom Trawling Ban on Shellfish Farming“ (Tegevuskava põhjatraalimise keelu mõju karpide kasvatamisele) ning komisjoni 1. augusti 2023. aasta vastust vesiviljeluse nõuandekomisjoni soovitusele „Impact of the Action Plan’s Bottom Trawling Ban on Shellfishing Farming“, samuti 3. aprilli 2023. aasta kirja Euroopa Parlamendi liikmetele David McAllisterile, Jens Giesekele ja Niclas Herbstile Krabbenfisherei (krabipüügi) kohta Ares(2023)3615063.,

–võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

–võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A9‑0437/2023),

A.arvestades, et ookeanide kaitsmisel tuleks juhinduda inimkonna ühise pärandi põhimõttest; arvestades, et nii ülemaailmselt kui ka ELi tasandil on vaja kiiresti tõhustada meetmeid, et pöörata ümber mereökosüsteemide tegelikult toimuv ja teaduslikult kirjeldatud vähenemine; selleks tuleb kõigi võimalike vahenditega vähendada igasugust nii inimese kui ka looduse tekitatud survet, toetades kalavarude, liikide ja nende elupaikade positiivset taastumist ning toetades teadusuuringuid, teadus- ja arendustegevust, samuti kalandust ja meetodeid, mis tagavad säästva kalapüügi ja vesiviljeluse, kaasates täiel määral ettevõtjaid, kohalike omavalitsuste esindajaid, kodanikuühiskonda ja rannikukogukondi, kes annavad olulise panuse selle ülemaailmse eesmärgi saavutamisse;

B.arvestades, et keskkonnakaitse ja kalavarude majandamisega, eelkõige looduse taastamisega seotud õigusakte, teatisi, strateegiaid ja määruseid on praegu arvukalt;

C.arvestades, et EL on võtnud kohustuse täita ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030, sealhulgas kestliku arengu eesmärki nr 14, ning täita Kunming‑Montreali üleilmsest elurikkuse raamistikust tulenevaid kohustusi;

D.arvestades, et kõiki säästva meremajanduse välismõõtmetega seotud ELi poliitikaid juhitakse detsentraliseeritud juhtimisstruktuuri kaudu, mis toob kaasa sünergia puudumise ja tekitab kestliku sinise majanduse sidusrühmade vahel konflikte; arvestades, et komisjon peaks üldises õigusraamistikus kohaldama ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kõigis sinise majandusega seotud ELi poliitikavaldkondades, et saavutada konkreetsed poliitilised eesmärgid ja tagada, et neid hallatakse integreeritud ja järjepideva lähenemisviisi abil, mis edendab koostoimet kõigi merendusega seotud tegevuste vahel;

E.arvestades, et põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 20. märtsi 2023. aasta istungil väljendasid liikmesriigid tegevuskava suhtes erinevaid seisukohti, sealhulgas kriitikat; arvestades, et seda kontrolli tegid kaheksa liikmesriigi parlamendid;

F.arvestades, et tegevuskava peab olema kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega, millega püütakse kindlustada vee-elusressursside vajalik kaitse ja majandamine ning tagada, et püügitegevus ja vesiviljelus, mis on hiljutises kriisis osutunud strateegiliselt tähtsaks, oleks pikas perspektiivis keskkonnasäästlikud ning neid majandataks viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu tagamise ning toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega;

G.arvestades, et Hispaania Kuningriik algatas 14. novembril 2022 ning Galicia kalurid ja tootjaorganisatsioonid algatasid 13. detsembril 2022 Euroopa Liidu Kohtus käimasolevad kohtumenetlused seoses komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/1614, millega kehtestati ELi Kirde‑Atlandi vetes 87 piirkonda, kus kõik põhjapüügivahendid on keelatud, see teeb kokku 16 419 km² ja 17 % 400–800 m sügavusest alast, kus põhjapüük ei ole lubatud; arvestades, et see rakendusmäärus võeti vastu ilma eelneva sotsiaal-majandusliku mõju hindamiseta ja selle rakendamine avaldab asjaomastele kalalaevastikele tõsist sotsiaal-majanduslikku mõju;

H.arvestades, et merede elurikkust tuleb kaitsta ja see tuleb taastada koostöös kõigi sidusrühmadega, eelkõige kalandussektori ja teadusringkondadega;

I.arvestades, et komisjoni andmetel püüti ELis 2009. aastal säästvalt ainult viit kalavaru, kuid 2022. aastaks oli see arv kasvanud rohkem kui 60-ni ja olukord paraneb jätkuvalt Komisjoni 21. veebruari 2023. aasta teatis „Ühine kalanduspoliitika praegu ja tulevikus: kalanduse ja ookeanide pakt, mille abil liikuda kalavarude säästva, teaduspõhise, uuendusliku ja kaasava majandamise suunas“ (COM(2023)0103).; arvestades, et kuigi 2022. aastal tehti ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisel suuri edusamme, on ELi mereökosüsteemide, eelkõige Vahemere ja Musta mere kaitsmiseks vaja teha rohkem;

J.arvestades, et toiduga kindlustatuse tulevik sõltub ka sellest, kuidas me suudame võidelda looduse hävimise ja kliimamuutuste kasvava mõju vastu;

K.arvestades, et ökosüsteemide majandamine nõuab terviklikku lähenemisviisi, milles võetakse arvesse kõiki elurikkuse vähenemise põhjuseid, nagu ülepüük, kliimamuutused, ookeanide hapestumine, võõrliikide ilmnemine, rannikuerosioon või mere bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ning see nõuab ka meetmeid, mis võimaldavad korralikult majandatud merekaitsealadel ja muudel mõjusatel piirkonnapõhistel kaitsemeetmetel ja tegevustel, nagu karpide kasvatamine, tuua kasu nii kalandusele kui ka ökosüsteemidele;

Keskkonnakaitse ja kestlikkus

1.kiidab ELi kalandussektori püüdlusi ja edusamme kalanduse veelgi säästvamaks muutmisel ning mereökosüsteemide kaitsele ja säästvale kasutamisele kaasaaitamisel; on seisukohal, et vaatamata nendele püüdlustele ja edusammudele mõjutavad ookeane mitmed muud tegurid, nagu ülepüük, kliimamuutused, hapestumine, invasiivsed võõrliigid ja erinevad saasteallikad, eelkõige maismaal toimuva tegevuse ja transpordi tõttu, mis on teataval määral kalurite kontrolli alt väljas ning kujutavad endast kalurite elatusvahenditele ja mereökosüsteemidele suurt ohtu;

2.rõhutab ookeani ja kõigi sellest sõltuvate liikide olemuslikku väärtust; rõhutab, et terved mereökosüsteemid on olulised eluks Maal ja neil on oluline roll planeedi heaolus; tunnistab, et on vaja parandada ookeanide kaitset ülemaailmsel ja ELi tasandil;

3.on veendunud, nagu kõik kalandus- ja keskkonnapoliitikas osalevad sidusrühmad, et heas seisundis mereökosüsteemid toovad kasu meie tervisele, ühiskonnale ja majandusele ning on kogu planeedi ja eelkõige neist sõltuva elanikkonna jaoks üliolulised;

4.tuletab meelde maailmamere tähtsust kliima- ja toidusüsteemide ühe tugisambana, kuna meri katab 71 % Maa pinnast, toodab poole meie hapnikust ja neelab kolmandiku CO2 heitkogustest; rõhutab, et on vaja töötada välja poliitilised ja rahastamist puudutavad lähenemisviisid maailmamere kaitseks ja säästvaks kasutamiseks; nõuab merepõhiste elatusvahendite ja maailmamere elurikkuse ülemaailmset kaitsmist; rõhutab maailmamere olulist rolli eelkõige süsiniku sidumises, taastuvenergia arendamises, töökohtade loomises, vaesuse vähendamises, kaubaveos ja internetiside tagamises; hoiatab, et kalandus ja toiduga kindlustatus on omavahel tihedalt seotud, kuna 3,3 miljardit inimest saab mereandidest vähemalt viiendiku oma toidulaua loomsetest valkudest;

5.märgib, et rannikukogukonnad on palju põlvkondi hankinud toitu Euroopa meredest; on seisukohal, et kalandus- ja vesiviljelussektor ning need rannikukogukonnad aitavad kaasa kestlikule toiduga kindlustatusele sinise majanduse raames; on veendunud, et mereressursside säästvat kasutamist ja majandamist tuleks pidada mereökosüsteeme toetavaks, mitte kahjustavaks;

Kehtivate eeskirjadega kooskõlas olev lähenemisviis

6.on seisukohal, et komisjoni tegevuskava lähenemisviis ei ole kooskõlas muude prioriteetide ja strateegiatega, nagu toiduga kindlustatuse ja ELi strateegilise sõltumatuse tagamine; rõhutab, et tegevuskava, eriti mis puudutab mereenergia infrastruktuuri, tuleks samuti hallata integreeritult, sidusalt ja ökosüsteemile orienteeritud viisil, mis edendab kõigi merendusega seotud tegevuste sünergiat, et vältida konflikte ja toetada koostööd, ning et see peaks tagama võrdsed võimalused ELi mittekuuluvate riikidega; on arvamusel, et tegevuskavas ei ole piisavalt arvesse võetud selliseid kaalutlusi nagu hindade tõus, ühise kalanduspoliitika sotsiaalse mõõtme tugevdamine ning majanduskasvu ja tööhõive tugevdamine;

7.peab kahetsusväärseks, et kavandatud tegevuskava esitatakse ajal, mil kalandussektorit koormavad Venemaa Ukrainasse tungimise tagajärjed, naftahindade tõus ja prognoosimatus ning Brexit;

8.rõhutab üldist muret selle pärast, et tegevuskavale toetuse tagamiseks ei ole tegelikult sidusrühmadega konsulteeritud; väljendab üldist muret, et komisjoni ettepanekutes ei võeta nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsust;

9.tuletab meelde, et tegevuskava peaks olema kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega, millega tagatakse, et püügitegevus ja vesiviljelus on pikas perspektiivis keskkonnasäästlikud ning neid majandatakse ökosüsteemipõhise lähenemisviisi alusel; tuletab meelde, et tegevuskava peaks olema kooskõlas ka majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu tagamise eesmärkidega ning aitama kaasa toiduvarude kättesaadavusele ja kasutama parimal viisil ära olemasolevaid kalapüügivõimalusi, et vähendada sõltuvust ELi-välistest turgudest; tervitab kõiki eesmärke, mis võimaldavad ühtset lähenemisviisi ühise kalanduspoliitika ja muude poliitikavaldkondade, eelkõige keskkonnaalaste õigusaktide vahel;

10.leiab, et on vaja tugevdada ja parandada teadus- ja innovatsiooniprojekte, mida tuleks ellu viia viisil, mis on kooskõlas muude ELi poliitikavaldkondade, katseprojektide ning innovatsiooni ja teadusuuringutega seotud teadusprojektidega, näiteks nendega, mille eesmärk on vähendada ja asendada (mikro)plasti kasutamist;

Mereökosüsteemide taastamine

11.peab kahetsusväärseks, et tegevuskava pealkirjas puudub sidusus ja selles pole esitatud terviklikku ettepanekute kogumit, kuna selles keskendutakse peamiselt liike ja elupaiku mõjutavate kalapüügitavade muutmisele, käsitlemata püügitehnikate ja -tavade ning ökosüsteemide kaitse või taastamise ühildamise võimalikkust; tuletab meelde, et prognoositavuse ja õigusselguse tagamiseks on eriti oluline leida tasakaal kasutajate nõudmiste ja loodusele saadava kasu vahel, ning rõhutab, et kalurid peavad olema lahenduse osalised, selle asemel et neid probleemi põhjusena esile tõsta;

12.väljendab heameelt asjaolu üle, et tegevuskavas käsitletakse ka võimalust võtta kasutusele lisameetmeid selektiivsuse suurendamiseks, sealhulgas uuendusi püügivahendite ja -seadmete selektiivsuse parandamiseks ning meetmeid noorkalade püügi ja tundlike liikide kaaspüügi vähendamiseks; tuletab meelde, et tundlike mereliikide juhupüüki tuleb vähendada ja võimaluse korral see lõpetada, et see ei ohustaks nende liikide kaitsestaatust, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määruses (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitset tehniliste meetmete abil;

13.väljendab heameelt komisjoni üleskutse üle vähendada tundlike liikide kaaspüüki; rõhutab eelkõige tungivat vajadust võtta meetmeid, et vähendada harilike delfiinide ja pringlite kaaspüüki, kehtestades teatavate püügipiirkondade lühiajalise sulgemise koos akustiliste hoiatusseadmete ja täiustatud seiresüsteemidega kooskõlas teaduslike nõuannetega; tuletab meelde, et Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMKVF) on võimalik saada rahalist hüvitist ja stiimuleid nende meetmete sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks;

14.rõhutab, et on vaja töötada välja ja toetada algatusi mereökosüsteemide taastamiseks, mida saab teha ainult siis, kui poliitikakujundajad teevad täielikku koostööd nendega, kelle elatusvahendid sõltuvad nendest merealadest; nõuab sel eesmärgil rahalist toetust mereökosüsteeme käsitlevatele teadusuuringutele ja andmete kogumisele, rahalisele hüvitisele ja stiimulitele, näiteks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) kaudu, mida tuleks kasutada selleks, et tulemuslikult toetada ELi kalalaevastikke, kes lähevad üle selektiivsematele kalapüügimeetoditele, ning eelkõige selleks, et toetada piirangutest kõige enam mõjutatud kalureid ning leevendada piiravate meetmete sotsiaal-majanduslikku mõju;

15.rõhutab, et näiteks teadusuuringud näitavad, et võrgusilmade ja lossimise alammõõdu suurendamine võimaldaks jätta kõige nooremad kalad vette ja seega suurendada kalapopulatsioonide paljunemisvõimalusi, mis suurendaks kalurite jaoks saagikust ja lossimist püügikoormuse ühiku kohta;

16.kordab, et eesmärk on kaitsta 2030. aastaks vähemalt 30 % ja rangelt kaitsta vähemalt 10 % ELi meredest; märgib, et EL on teinud edusamme uute merekaitsealade määramisel nii ELi Natura 2000 võrgustiku osana kui ka täiendavate riiklike määramiste kaudu;

Merekaitsealad

17.rõhutab, et merekaitsealad on suuruse, liikide, elupaikade ja ökosüsteemide poolest erinevad, nende kaitse-eesmärgid on erinevad ning neid ei tohiks vaadelda ühtsete aladena, mis kõik toovad mereökosüsteemidele kasu kui hästi majandatud merekaitsealad; on seetõttu seisukohal, et komisjoni tegevuskavas on esitatud liiga lihtsustatud ja üleüldine lähenemisviis, mis jätab mulje, et kõiki merekaitsealasid saab rakendada ja majandada ühtemoodi, mida illustreerivad näiteks ettepanekud, mis on seotud teatavate püügivahenditega ja liikuva põhjapüügi järkjärgulise kaotamisega kõigil merekaitsealadel 2030. aastaks; nõuab, et merekaitsealade määratlemine ja rakendamine toimuks tasakaalustatult, võttes arvesse iga konkreetse ala kaitse‑eesmärke, kuid ka tegevusi, milleks neid alasid traditsiooniliselt kasutatakse, ning kliimamuutustest tingitud dünaamilist ja muutuvat keskkonda, tagades samal ajal, et kalurid osalevad tulemuslikult nende määratlemisel ja majandamisel;

18.märgib, et teaduslikult ollakse ühel meelel, et merekaitsealad võivad olla kalandusele oma ülekanduva mõju ja paljunemisele avalduva positiivse mõju tõttu kasulikud, näiteks paljunemiskohtade, noorkalade ja suure paljunemisvõimega suurte emakalade kaitsmise kaudu, nagu paljud merekaitsealad ELis on näidanud; rõhutab, et edukad merekaitsealad toovad suurt sotsiaal-majanduslikku kasu, eriti rannikukogukondadele ning kalandus- ja turismisektorile, ning et merekaitsealad võivad täita kalapopulatsioonide paljunemise peamisi ökoloogilisi funktsioone (nt pakkudes kudemiskohti ja noorkalade kasvukohti) ja parandada nende vastupidavust;

19.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama tähelepanu asjaolule, et tegevuskavas tuleks arvesse võtta muid mõjusaid keskkonnakaitsevahendeid, näiteks muid mõjusaid piirkonnapõhiseid kaitsemeetmeid, et aidata saavutada eesmärke ja maksimeerida kliimamuutustest tulenevas dünaamilises ja muutuvas keskkonnas juba rakendatud meetmete mõju ning aidata säilitada proportsionaalsus kõigi meetmete vahel;

20.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama kaitse- või piiravaid meetmeid, mis on vajalikud iga merekaitseala kaitse- ja taastamiseesmärkide saavutamiseks, sealhulgas nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud tehnilised meetmed, ning eraldama piisavalt rahalisi vahendeid, alustades kõige suuremas ohus olevatest aladest ja Natura 2000 aladest, mille eesmärk on kaitsta mereelupaiku; tuletab meelde liikmesriikide õiguslikke kohustusi ja rõhutab, et komisjon on algatanud menetlused mõne liikmesriigi suhtes, kes arvatavasti ei täida elupaikade direktiivist tulenevaid kohustusi Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).;

21.on seisukohal, et merekaitsealad ja muud kaitsealad on vahendid, mitte omaette eesmärgid; tunnistab, et nende edu sõltub sellest, et kalurid, rannikukogukonnad ja muud sidusrühmad neid aktsepteerivad ja omaks võtavad; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid algataksid ja rahastaksid teadusuuringute programme ning nõuab kalandussektori, sealhulgas selle väikesemahulise kalapüügi komponendi ja muude asjaomaste sidusrühmade kaasamist merekaitsealade kavandamisse, haldamisse, rakendamisse, seiresse ja järelevalvesse;

22.on seisukohal, et EL üksi ei saa kaasata teadust, kalandussektorit ja kõiki asjaomaseid sidusrühmi, eriti mis puudutab välisriikide laevastike halbade tavade ärahoidmist; nõuab, et võetaks rohkem meetmeid ülemaailmse tegevuse vastu, mis kahjustab ookeanide kaitset, sealhulgas ELi mittekuuluvate riikide, näiteks Hiina laevastike poolt, ning et kaalutaks ülemaailmse merekaitsealade võrgustiku loomist;

23.väljendab sügavat muret nafta ja gaasi ammutamise mõju pärast merekeskkonnale ning kalandusele ja vesiviljelusele; kordab, et nõuab merekaitsealadel igasuguse keskkonda kahjustava tööstusliku kaevandamise, nagu kaevandamine ja fossiilkütuste kaevandamine, keelustamist;

Põhjapüügivahendid

24.rõhutab, et paljud liidu laevad kasutavad liikuvaid põhjapüügivahendeid ning et paljud rannikupiirkonnad sõltuvad sotsiaalselt ja majanduslikult tegevustest, milles kasutatakse liikuvaid ja paikseid põhjapüügivahendeid, näiteks karpide kasvatamisest; rõhutab, et põhjapüügivahendite kasutuse piiramine või keelamine püügipiirkondades ei ole lihtsalt kalalaevade tegevuse ümberpaigutamine teistesse püügipiirkondadesse; rõhutab, et muu hulgas tuleb arvesse võtta võimalikke olemasolevaid varusid, mida saab nende püügivahenditega püüda, kalurite praktilisi kogemusi, kalalaevade olemasolu ja ümberpaigutumist naaberpiirkondadesse, et vältida kattumist, mis võib viia konfliktini ruumi kasutamisel, suurema surveni teistes püügipiirkondades ja töötingimuste halvenemiseni;

25.tuletab meelde, et viimase ühise kalanduspoliitika reformi käigus püüti saavutada piirkondadeks jaotamist, et loobuda ühtsest universaalsest mudelist, mille puhul otsused olid ELis liiga tsentraliseeritud; tunneb heameelt, et tegevuskavas on esitatud meetmeid piirkondliku koostöö parandamiseks; on siiski seisukohal, et tegevuskavas astutakse mõned sammud vastupidises suunas, eelkõige seoses ettepanekutega põhjatraalimise kohta;

26.nendib, et tegevuskavas ja väljaspool seda on tehtud samade püügitehnikate kohta mitmeid eri algatusi, mistõttu on pilt kirju ja see seab kahtluse alla ELi tasandil võetavate meetmete sidususe ja prognoositavuse, mis omakorda kahjustab kalurite ja kalanduskogukondade usaldust (ELi) poliitika- ja otsustusprotsesside vastu;

27.on seisukohal, et mis tahes konkreetsete püügivahendite kasutamise sätete või piirangute rakendamise kava peab olema kooskõlas muu poliitikaga ning võtma arvesse kõiki sidusrühmi, samuti kõiki asjakohaseid toiduga kindlustatuse, sotsiaal‑majanduslikke, keskkonnaalaseid, tehnilisi ja teaduslikke aspekte; kordab, et kui meetmed on üksmeelselt toetatud ja arvestavad neid aspekte, on need edukamad ja neid on hõlpsam rakendada;

28.on veendunud, et iga tegevuskava või seadusandliku ettepaneku tagajärjed peavad põhinema teaduslikel ja sotsiaal-majanduslikel hinnangutel; märgib, et tähelepanu ei ole pööratud tegevuskava teatud aspektide tagajärgedele, nt komisjoni üleskutsele liikmesriikidele keelata 2024. aasta märtsi lõpuks liikuv põhjapüük sellistel merekaitsealadel, mis on elupaikade direktiivi järgi Natura 2000 alad, mis kaitsevad merepõhja ja mereliike, ning teiselt poolt nõuab komisjon, et liikmesriigid esitaksid samal ajal ja sama tähtajaga teavet selle kohta, kuidas nad kavatsevad tagada, et liikuv põhjapüük lõpetatakse 2030. aastaks järk-järgult kõigil merekaitsealadel, ootamata ära näiteks varasemate ettepanekute teaduslikke ja sotsiaal-majanduslikke järeldusi; väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon on tunnistanud, et üldine lähenemisviis liikuva põhjapüügi keelustamiseks ei ole tegevuskava eesmärkide saavutamiseks sobiv;

29.on seisukohal, et põhjatraaliga seotud meetmeid tuleks hinnata kooskõlas kõigi võimalike suunistega, näiteks Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu või kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee suunistega, samuti parimate kättesaadavate teaduslike andmetega; on seisukohal, et nende meetmete puhul tuleks arvesse võtta, et kalapüük põhjatraaliga on üks levinumaid ja reguleeritumaid püügiviise Euroopas ning et seda tuleks esmajärjekorras reguleerida tehniliste meetmete määruse (määrus (EL) 2019/1241 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105).) raames, mille eesmärk on, nagu selle pealkirjas märgitud, kalavarude ja mereökosüsteemide kaitse;

30.märgib, et sellised teadusasutused nagu Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu ja paljud eelretsenseeritud teadusuuringud on näidanud ja tunnistanud, et liikuvad põhjapüügivahendid mõjutavad ökosüsteeme; rõhutab siiski, et traalpüügi mõju on varieeruv ja sõltuvalt mitmest tegurist, näiteks kalapüügi liigist, peetakse seda teaduses säästvaks ja kooskõlas olevaks merepõhja kaitse-eesmärkide saavutamisega või maksimaalset jätkusuutlikku saagikust ületavate kalavarude kasutamisega;

31.rõhutab, et komisjoni kavatsus kehtestada oma tegevuskavas meetmed, selle asemel, et lasta otsustada kaasseadusandjatel, võib olla vastuolus hea valitsemistavaga ning sidusrühmade ja erinevate valitsustasandite vahelise dialoogiga ning ähvardab takistada institutsioonidevahelist tasakaalu ja iga institutsiooni roll otsustusprotsessis;

Angerjad

32.rõhutab, et angerjavarude majandamine on keerukas ja mitmekesine ega saa piirduda konkreetse merekeskse lähenemisviisiga; kordab, et komisjoni 2020. aasta hinnangus leiti, et angerjamäärus on eesmärgipärane; on siiski arvamusel, et angerjamäärust on vaja paremini rakendada ja liikmesriigid peaksid võtma rohkem tugevdatud meetmeid, et tagada määruse rakendamisel terviklik lähenemisviis; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et nad peaksid täielikult ära kasutama angerjamäärust kui angerjavarude majandamise ja taastamise peamist poliitikat ning tagama tervikliku ja sidusa lähenemisviisi, mis võtab arvesse angerja eluetappe nii mere- kui ka magevees ning käsitleb nii kalapüügist kui ka muudest põhjustest tulenevaid mõjusid angerjavarudele meetmetega, mida rakendatakse täielikult kõigis asjaomastes sektorites;

33.on arvamusel, et väljaspool angerjamääruse konteksti võetud meetmed võivad kahjustada vastuvõetud poliitika ühtsust; on seepärast tõsiselt mures mittetäieliku lähenemisviisi üle nõukogu määruses (EL) 2023/194 Nõukogu 30. jaanuari 2023. aasta määrus (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning kehtestatakse 2023. ja 2024. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused (ELT L 28, 31.1.2023, lk 1)., millega piirati angerjapüüki, kehtestades kuuekuulise keeluaja, ilma et oleks piisavalt konsulteeritud sidusrühmadega ja kaalutud täielikku meetmepaketti, mis arvestab ka muid poliitikavaldkondi, või asjakohast kompensatsiooni, sealhulgas sotsiaal-majanduslikku mõju arvestavaid meetmeid; on seetõttu seisukohal, et enne tegevuskavas välja kuulutatud täiendavate piiravate meetmete võtmist tuleks analüüsida liigi taastumist ja selle võimalikku rolli invasiivsete liikide vastu võitlemisel;

34.kordab oma nõudmist luua angerjat käsitlev eksperdirühm, et tagada kõigi asjaomaste sidusrühmade täielik ja tasakaalustatud esindatus; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ajakohastaksid korrapäraselt oma angerjavarude majandamiskavasid ja annaksid aru vastavalt angerjamääruses kehtestatud nõuetele;

Liikmesriikide reaktsioon tegevuskavale

35.võtab teadmiseks liikmesriikide esindajate arvukad avaldused ja selged seisukohavõtud, milles väljendatakse selget muret tegevuskava ja sellega seotud ebakindluse pärast; märgib, et liikmesriigid on seadnud kahtluse alla eelkõige komisjoni liiga lihtsustatud lähenemisviisi merekaitsealade põhjatraalimise piirangutele;

36.on seisukohal, et kalandussektori arengu ja mere bioloogilise mitmekesisuse kaitse vastandumine ei vii kuhugi; on veendunud, et mõlemat on võimalik saavutada tasakaalustatud viisil, nagu liikmesriikide esindajad pärast tegevuskava esitamist märkisid;

37.väljendab heameelt spetsiaalse dialoogirühma loomise üle, mis koosneb komisjoni keskkonna peadirektoraadist (DG ENV) ning merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadist (DG MARE), liikmesriikidest ja huvirühmadest; on seisukohal, et dialoogirühma roll peaks olema edendada teadmisi ja võimalikke arutelusid kalandus- ja keskkonnakogukondade vahel ning anda liikmesriikidele platvorm nende tegevuskavade rakendamise läbipaistvuseks ja dialoogiks;

Komisjoni tegevuskava õiguslik mõju

38.kinnitab veel kord oma pühendumust kasutada Euroopa Parlamendi õigusi ja volitusi kõigi algatuste puhul, nagu seadusandlikud ettepanekud ja delegeeritud või rakendusaktid, olenemata sellest, kas need on tegevuskavaga seotud või mitte;

39.märgib, et kuigi tegevuskava ei ole õiguslikult siduv, toob selle rakendamine liikmesriikidele ja nende laevastikele kaasa märkimisväärseid sotsiaal-majanduslikke kulusid, kuna see sisaldab ligikaudu 90 meedet määruste, suuniste, analüüside, tegevuskavade, uuringute, aruannete ja algatuste kujul; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles viima uute või reformitud määruste või algatuste ettevalmistamisel õigeaegselt läbi vajalikud uuringud ning võtma arvesse mereala ruumilise planeerimise protsesse piirkondade ja merepiirkondade vahel, aga ka eri liikmesriikides ja kolmandates riikides, et tagada sotsiaal-majanduslik kasu;

40.on veendunud, et tegevuskavas sisalduvad meetmed peaksid võimaluse korral järgima seadusandlikku tavamenetlust, et tagada suurem läbipaistvus, ning need peaksid hõlmama tõelist mõjuhinnangut, millesse on nõuetekohaselt kaasatud kõik sidusrühmad;

41.märgib murega, et puudub selgus tegevuskava õiguslike tagajärgede osas, tulenevalt komisjoni avaldustest, näiteks selle tutvustamisel Euroopa Parlamendi kalanduskomisjonile ja erinevatele sidusrühmadele; on seisukohal, et see ei ole toonud kalandussektorile selgust ega stabiilsust ning on avaldanud kahjulikku mõju paljudele kalatööstuse sektoritele ajal, mil mitme kriisi kumulatiivsetest tagajärgedest tingitud ebakindlus mõjutab tugevalt sektoris töötavate inimeste moraali;

42.märgib murega, et komisjon kasutab üha enam mittesiduvaid vahendeid, nagu teatised, mida tavaliselt nimetatakse pehmeks õiguseks, et esitada väga konkreetsed poliitikameetmed ilma seadusandlike ettepanekuteta; on seisukohal, et igasugune ebakindlus esitatud teatiste kavandatava õigusliku tähenduse ja nende tegeliku õigusliku mõju vahel mõjutab tõenäoliselt õiguskindlust ja prognoositavust selle sektori jaoks ning tekitab õiguslikke küsimusi seoses institutsioonilise tasakaalu ning ELi pädevuste piiride ja teostamisega; on seetõttu veendunud, et komisjoni teatisi ei tohiks kasutada siduvate meetmete esitamiseks;

43.peab kahetsusväärseks, et komisjon, eriti selle merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat ning keskkonna peadirektoraat, on tegevuskava siduva mõju kohta andnud vastuolulist teavet; kutsub merendus- ja kalandusasjade peadirektoraati ning keskkonna peadirektoraati üles enne ühisalgatuste ettevalmistamist või ettepanekute tegemist pöörama rohkem tähelepanu kalandussektori eripärale;

Sotsiaal-majanduslikud aspektid ja toiduga kindlustatus

44.toetab komisjoni presidendi 2023. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus öeldud mõtet, et iga uus õigusakt peaks läbima konkurentsivõime kontrolli; nõuab, et tegevuskava, kõik kalandusega seotud seadusandlike ettepanekute ja muude algatuste puhul oleks nõutav konkurentsimõju kontroll, et hinnata nende sotsiaal-majanduslikku mõju eri tegevustele ja mõju rannikukogukondadele, samuti harrastuskalapüügi sektorile ning kumulatiivset mõju toiduainete kättesaadavusele;

45.peab kahetsusväärseks asjaolu, et tegevuskavale ei ole lisatud sotsiaal-majanduslikku uuringut, mõjuhinnangut ega teaduslikku analüüsi või vahearuannet ning et selles ei pakuta välja täiendavaid rahastamismeetmeid roheüleminekuks ja energiasüsteemi ümberkujundamiseks; juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et strateegilisi dokumente, nagu käesolev tegevuskava, tuleks sidusrühmadele tutvustada ning nende seisukohti tuleks kooskõlastatumal ja selgemal viisil arvesse võtta ning need dokumendid peaksid sisaldama täielikku keskkonnaalast, sotsiaalset, majanduslikku ja õiguslikku hinnangut nende rakendamise kohta; nõuab, et võetaks kasutusele kõik vajalikud vahendid õiglaseks ja tasakaalustatud üleminekuks, sealhulgas stiimulid ja kompensatsioonimehhanismid;

46.tuletab meelde, et liikmesriigid peavad kalapüügivõimaluste jaotamisel täielikult rakendama ühise kalanduspoliitika määruse artiklit 17; kutsub liikmesriike üles eraldama kalapüügivõimalusi läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumide alusel, mis põhinevad kalalaevastike sotsiaalsel ja keskkonnaalasel tulemuslikkusel, ning rakendama artiklit 17 kui vahendit vähese mõjuga vastutustundlike püügitavade stimuleerimiseks;

47.rõhutab, et tegevuskava peaks võrdselt kaasa aitama ühise kalanduspoliitika kestlikkuse sammastele (keskkonnaalane, sotsiaalne ja majanduslik) ning aitama muu hulgas kaasa tootlikkuse kasvule, inimväärsetele töötingimustele sektoris, eelkõige väikesemahulise kalapüügi puhul, ja stabiilsetele turgudele, tagama toiduks ohutud, kvaliteetsed ja kestlikud tooted, seadmata ohtu toiduga kindlustatust ja sõltumatust, võimaldades kaluritel neile eraldatud püügikvoote täielikult ära kasutada ning aidata kaasa keskkonna taastamisele ja kaitsele, et leevendada kliimamuutusi ja kohaneda nende mõjuga;

48.väljendab heameelt komisjoni üleskutse üle koguda andmeid harrastuskalapüügi mõju kohta, kuid rõhutab, et arvesse tuleb võtta ka säästva harrastuskalapüügi majanduslikku ja sotsiaalset mõju; on seisukohal, et harrastuskalapüük võib pakkuda suurepäraseid võimalusi kodanikuteaduse lähenemisviisi edendamiseks;

Rahvusvaheline tegevus ja vastastikkus

49.on seisukohal, et ÜRO avamereleping on ookeanide kaitsmisel rahvusvahelisel tasandil oluline saavutus; peab siiski kahetsusväärseks, et tegevuskavas ei ole piisavalt rõhutatud vajadust lisada rahvusvahelistesse lepingutesse vastastikkuse põhimõte; peab seetõttu oluliseks, et EL teeks rahvusvahelisel tasandil koostööd teiste partneritega, et rakendada eeskirju, mille eesmärgid on sarnased ühise kalanduspoliitika, eelkõige ÜKP määruse artikli 28 lõike 2 punktis d sätestatud eesmärkidega, Euroopa rohelise kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkidega;

50.rõhutab, kui oluline on, et EL teeks koostööd arengumaadega, eelkõige Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikidega, et valmistuda avamere taastuvenergia edaspidiseks väljaarendamiseks, jagades ELi oskusteavet merenduse planeerimise ja tööstuse arendamise valdkonnas; nõuab, et EL suurendaks arengumaade suutlikkuse suurendamist ja rahastamist ookeanide ja rannikualade majandamise parandamisel, ookeanimajanduse strateegiate väljatöötamisel, juhtimislünkade ületamisel ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ning mereressurssidega ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemisel; rõhutab, kui oluline on leida lahendused, mis vastavad kohalikele heitevaba energia vajadustele, tagavad mereökosüsteemide kaitse ja säilitavad traditsioonilisi tegevusi, nagu kalapüük; rõhutab rannikukogukondade kaasamise tähtsust nende meetmete rakendamisse; rõhutab lisaks, kui oluline on äärepoolseimates piirkondades toetada säästvaid püügitavasid, mis põhinevad mereressursside säästval kasutamisel ning kalanduse, vesiviljeluse ja turismi majandamisel, et tagada nende piirkondade pikaajaline sotsiaal-majanduslik areng;

51.nõuab, et EL edendaks kalanduse ja merel toimuva kaevandustööstuse läbipaistvust partnerriikides, kuna see on oluline ülepüügi, elurikkuse vähenemise ja inimõiguste rikkumiste peatamiseks; rõhutab, et rannikuäärsed arenguriigid saavad läbipaistvuse suurendamiseks rakendada kalanduse läbipaistvuse algatuses ja mäetööstuse läbipaistvuse algatuses kirjeldatud standardeid;

52.palub, et kõik tegevuskavas sisalduvad ja muud piirangud kajastuksid automaatselt kolmandatest riikidest imporditud toodete puhul, eriti arvestades asjaolu, et EL impordib 70 % tarbitavast kalast; rõhutab, et oluline on tagada sise- ja välispoliitika sidusus ning võrdsed tingimused ELi ja kolmandate riikide ettevõtjatele;

53.märgib, et püük liikuvate põhjapüügivahenditega moodustab Euroopa kogupüügist 25 %; on veendunud, et uued majandamiseeskirjad, eelkõige püügimeetodite kasutamise piirangud ELi tasandil, ei tohiks ohustada toiduga kindlustatust ega tuua kaasa kalandustoodete impordi suurenemist, eriti kui need tooted on püütud püügivahenditega, mille kasutamine on ELis piiratud;

Koostöö kalandussektoriga

54.toetab kalandussektori jätkuvaid pingutusi parandada püügitehnikate selektiivsust ja vähendada keskkonnamõju; rõhutab positiivseid näiteid liikide varude taastamisest kaitsealadel, säilitades samal ajal püügitegevuse; toetab uusi püüdlusi, et edendada ühist majandamist, mille puhul kohalikud sidusrühmad võtavad vastutuse kestliku majandamise eest ning investeerivad rohkem teadusuuringutesse, innovatsiooni ning uute püügivahendite ja -tehnikate arendamisse; rõhutab kalurite rolli mere valvuritena, nende pühendumust kalavarude taastamisele ja nende panust mereökosüsteemide taastamisse;

55.märgib, et komisjoni andmetel on tänu ühisele kalanduspoliitikale viimastel aastakümnetel saavutatud käegakatsutavaid edusamme säästvama kalapüügi suunas; rõhutab siiski, et see kalavarude taastamine on enamikule kalurikogukondadele toonud kaasa suured kulud;

56.rõhutab, kui oluline on kaasata kõik asjaomased sidusrühmad alates kaluritest kuni kodanikuühiskonna esindajateni otsustusprotsessi ja selliste meetmete rakendamisse, mis aitavad kaasa mereökosüsteemide kaitsele ja taastamisele ning võivad toetada säästvat ja vastupanuvõimelist kalapüüki;

57.rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste mõjuvõimu suurendamisele, pidades silmas naiste ja noorte olulist rolli, eelkõige kestlikus ookeanipõhises majanduses ja merekaitsealadel;

o

o   o

58.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.