P9_TA(2024)0048Elukalliduse kasvu soolised aspektid ja energiakriisi mõjuEuroopa Parlamendi 18. jaanuari 2024. aasta resolutsioon elukalliduse kasvu sooliste aspektide ja energiakriisi mõju kohta (2023/2115(INI))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ning artikli 3 lõikeid 1 ja 3,

–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8, 9, 10, 119, 122, 127, 151, artikli 153 lõiget 2 ning artikleid 156, 157, 191 ja 194,

–võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja eelkõige selle sotsiaalseid õigusi ning soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid sätteid,

–võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 põhimõtet, et mitte kedagi ei tohi kõrvale jätta, ning eriti kestliku arengu eesmärki nr 1, mille kohaselt tuleb kaotada vaesus, eesmärki nr 5, mille kohaselt tuleb saavutada sooline võrdõiguslikkus ja parandada naiste elamistingimusi, ning eesmärki nr 8, mille kohaselt tuleb saavutada kestlik majanduskasv,

–võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0152),

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ ELT L 211, 14.8.2009, lk 94.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ELT L 328, 21.12.2018, lk 82.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL ELT L 158, 14.6.2019, lk 125.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu ELT L 57, 18.2.2021, lk 17.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiivi (EL) 2023/970, millega tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist ELT L 132, 17.5.2023, lk 21.,

–võttes arvesse komisjoni 20. oktoobri 2023. aasta soovitust (EL) 2023/2407, mis käsitleb energiaostuvõimetust,

–võttes arvesse oma 19. mai 2022. aasta resolutsiooni Venemaa Ukraina-vastase sõja sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede kohta ELi jaoks ning ELi reageerimissuutlikkuse suurendamise kohta ELT C 479, 16.12.2022, lk 75.,

–võttes arvesse oma 5. juuli 2022. aasta resolutsiooni naiste vaesuse kohta Euroopas ELT C 47, 7.2.2023, lk 2.,

–võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 26. mai 2021. aasta eriaruannet „Soolõime ELi eelarves: aeg on minna üle sõnadelt tegudele“ Euroopa Kontrollikoda, „Soolõime ELi eelarves: aeg on minna üle sõnadelt tegudele“, 26. mai 2021.,

–võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta soovitust (EL) 2020/1563, mis käsitleb energiaostuvõimetust ELT L 357, 27.10.2020, lk 35.,

–võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatist „Euroopa renoveerimislaine – keskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg“ (COM(2020)0662),

–võttes arvesse Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmeid energia lõppkasutuse hindade ja maksude kohta Rahvusvaheline Energiaagentuur, „End-Use Prices Data Explorer“ (Andmed energia lõppkasutuse hindade kohta), 28. aprill 2023.,

–võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi 2022. aasta oktoobri aruannet „The Fog of War Clouds the European Outlook“ (Sõjaudu hägustamas Euroopa väljavaateid) Rahvusvaheline Valuutafond, „The Fog of War Clouds the European Outlook“ (Sõjaudu hägustamas Euroopa väljavaateid), oktoober 2022.,

–võttes arvesse Eurostati 2022. aasta uuringut „Living conditions in Europe“ (Elamistingimused Euroopas) Eurostat, „Living conditions in Europe“ (Elamistingimused Euroopas), 2022.,

–võttes arvesse Eurostati 10. veebruari 2022. aasta infodokumenti „Energy prices on the rise in the euro area in 2021“ (Tõusvad energiahinnad euroalal 2021. aastal) Eurostat, Energy prices on the rise in the euro area in 2021 (Tõusvad energiahinnad euroalal 2021. aastal), 10. veebruar 2022.,

–võttes arvesse Eurofoundi 28. oktoobri 2022. aasta aruannet „The cost-of-living crisis and energy poverty in the EU: Social impact and policy responses – Background paper“ (Elukalliduse kriis ja energiaostuvõimetus ELis: sotsiaalne mõju ja poliitikameetmed – taustdokument) Eurofound, „The cost-of-living crisis and energy poverty in the EU: Social impact and policy responses – Background paper“ (Elukalliduse kriis ja energiaostuvõimetus ELis: sotsiaalne mõju ja poliitikameetmed – taustdokument), oktoober 2022.,

–võttes arvesse Eurofoundi viimast, 2023. aasta kevade e-uuringut „Living and Working in Europe“ (Elamine ja töötamine Euroopas),

–võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2021. ja 2022. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksit Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), 2021 Gender Equality Index (2021. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeks)., Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), 2022 Gender Equality Index (2022. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeks).,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2022. aasta sügise Eurobaromeetri uuringut Euroopa Liit, EP Autumn 2022 Survey: Parlemeter (Euroopa Parlamendi 2022. aasta sügisuuring: parlameeter), jaanuar 2023.,

–võttes arvesse Maailma Majandusfoorumi 26. jaanuari 2023. aasta uuringuid Maailma Majandusfoorum (WEF), This is why women are bearing the brunt of the cost of living crisis, according to research (See on põhjus, miks naised kannavad elukalliduse kriisi suurimat koormat), jaanuar 2023.,

–võttes arvesse uuringut „Gender perspective on access to energy in the EU“ (Sooline vaatenurk energiale juurdepääsu kohta ELis), mille liidu sisepoliitika peadirektoraat avaldas 18. detsembril 2017 Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond, Gender perspective on access to energy in the EU (Sooline vaatenurk energiale juurdepääsu kohta ELis), 18. detsember 2017.,

–võttes arvesse ülevaadet „Gender Aspects of Energy Poverty“ (Energiaostuvõimetuse soolised aspektid), mille liidu sisepoliitika peadirektoraat avaldas 1. märtsil 2023 Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond, Gender perspective on access to energy in the EU (Sooline vaatenurk energiale juurdepääsu kohta ELis), 1. märts 2023.,

–võttes arvesse uuringut „The Gender Dimension and Impact of the Fit for 55 Package“ (Sooline mõõde ja paketi „Eesmärk 55“ mõju), mille liidu sisepoliitika peadirektoraat avaldas 6. detsembril 2022 Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond, The Gender Dimension and Impact of the Fit for 55 Package (Sooline mõõde ja paketi „Eesmärk 55“ mõju), 6. detsember 2023.,

–võttes arvesse ülevaadet „Energy poverty in the EU“ (Energiaostuvõimetus ELis), mille Euroopa Parlamendi uuringuteenuste peadirektoraat avaldas 18. septembril 2023 Euroopa Parlament, parlamendi uuringuteenuste peadirektoraat, Energy poverty in the EU (Energiaostuvõimetus ELis), 18. september 2023.,

–võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni ELi hoonete energiatõhususe potentsiaali suurendamise kohta ELT C 385, 22.9.2021, lk 68.,

–võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni 12. mai 2022. aasta arvamust ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse energiatõhusust,

–võttes arvesse arengukomisjoni 7. aprilli 2021. aasta raportit kliimamuutuste mõju kohta arengumaade vähekaitstud elanikkonnarühmadele ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni 2. oktoobri 2020. aasta arvamust,

–võttes arvesse oma 10. veebruari 2021. aasta resolutsiooni ebavõrdsuse vähendamise kohta, keskendudes eelkõige palgavaesusele ELT C 465, 17.11.2021, lk 62.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni kõigi juurdepääsu kohta korralikule ja taskukohasele eluasemele ELT C 456, 10.11.2021, lk 145.,

–võttes arvesse oma 15. detsembri 2021. aasta resolutsiooni hoonete energiatõhususe direktiivi rakendamise kohta ELT C 251, 30.6.2022, lk 58.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi 3. oktoobri 2023. aasta resolutsiooni naiste vajadustele vastava Euroopa transpordi tagamise kohta Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0339.,

–võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A9‑0430/2023),

A.arvestades, et alates 2021. aastast on inflatsioon järsult suurenenud, mis on peamiselt tingitud kõrgetest energia- ja toiduainehindadest ning mida on süvendanud Venemaa põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu Eurostat, Energy prices on the rise in the euro area in 2021, (Tõusvad energiahinnad euroalal 2021. aastal), 10. veebruar 2022.; arvestades, et prognooside kohaselt ei tõuse palgad nii kiiresti kui inflatsioon, mis toob kaasa elukalliduse kriisi; arvestades, et see kriis ohustab teravalt naiste elatusvahendeid, tervist, heaolu, majanduslikku sõltumatust ja juurdepääsu eluasemele, piirates samal ajal nende ostujõudu ja võimet osta esmatarbekaupu, nagu toitu, ning ei võimalda neile inimväärset elatustaset;

B.arvestades, et alates 2021. aasta oktoobrist on hinnad ELis üldiselt tõusnud 11,5 % ja toiduained on olnud sellest eriti mõjutatud, kusjuures inflatsioon kasvas 2022. aasta oktoobris 17,8 %-ni; arvestades, et EKP 2023. aasta septembris koostatud euroala makromajanduse prognooside kohaselt on 2023. aasta keskmine inflatsioon hinnanguliselt 5,6 %, mis tähendab varasemate prognooside ülespoole korrigeerimist; arvestades, et Eurofoundi andmetel ei piisanud 2023. aastal paljudes riikides nominaalpalga kasvust tihti naissoost töötajate ostujõu säilitamiseks;

C.arvestades, et COVID-19 pandeemia, kasvav elukalliduse kriis ja sõda Ukraina vastu on süvendanud olemasolevat kriisi ning paljude naiste ebakindlaid töö- ja elutingimusi; arvestades, et selliste kriiside sooline mõju põlistab paljudes sektorites veelgi süsteemset soolist ebavõrdsust;

D.arvestades, et naisi kogu nende mitmekesisuses mõjutavad ebaproportsionaalselt elukalliduse kriisi tagajärjed, kuna nad kuuluvad tavaliselt elanikkonna kõige vaesemate kihtide hulka, moodustades 1,3 miljardist Soolise julgeoleku projekt, Can 70 % of the World’s Poor Celebrate International Women’s Day? (Kas 70 % maailma vaestest saavad pühitseda rahvusvahelist naistepäeva?), 2022. aasta märts vaesuses elavast inimesest 70 %; arvestades, et struktuursete ja kultuuriliste tegurite tõttu, nagu traditsioonilised soonormid, on naised pidevalt ebasoodsas olukorras;

E.arvestades, et naised on üleesindatud ebakindlatel töökohtadel, paindlikes töövormides, ebatüüpilistes ja paindlikes lepingutes (osalise tööajaga töö, ajutine töö, mitteametlikud töökohad) ning miinimumpalgaga töötajate seas; arvestades, et palga- ja pensionilõhe tõttu on ka naiste sissetulekud ja jõukus tavaliselt väiksemad, ning seetõttu on neil suurema tõenäosusega raskusi ots otsaga kokkutulemisel, ning nad kannavad endiselt ebaproportsionaalselt suurt tasustamata hooldustöö koormust, mis jätab nende käsutusse vähem vahendeid, et kaitsta end elukalliduse kriisi negatiivse mõju eest; arvestades, et naisi mõjutab eriti palju ka ajavaesus, mille all mõeldakse seda, et pärast palgatööks ja tasustamata tööks vajaliku aja mahaarvamist ei jää inimesele enam piisavalt aega puhkuseks ja vaba aja veetmiseks, ja ta ei saa ilma (veelgi suuremasse) vaesusse sattumata oma tööaega vähendada;

F.arvestades, et naised on tihti n-ö vaesuse amortisaatorid, kes kannavad peamist vastutust ja vaimset koormat perele toidukordade planeerimise, sisseostude tegemise ja toidu valmistamise eest, ning mitmesuguste muude hooldus- ja majapidamistööde koordineerimise eest, näiteks vastutavad nad vaestes leibkondades ka eelarve haldamise eest, mistõttu mõjutab neid elukalliduse tõus ja energiakriis palju rohkem; arvestades, et see peamise hooldaja roll perekonnas paneb naistele ebaproportsionaalselt suure osa tasustamata hoolduse ja kodutööde koormusest;

G.arvestades, et järjestikused kriisid on avaldanud negatiivset mõju kogu maailma naistele ning takistavad edusamme soolise võrdõiguslikkuse vallas; arvestades, et naisi mõjutavad eriti palju investeeringute lõpetamine ja eelarvekärped selliste avalike teenuste vallas nagu haridus, tervishoid, transport ja sotsiaalabi, kuna nad suurema tõenäosusega töötavad nende avalike teenuste alal, toetuvad neile ja kui nende osutamine lõpetatakse, peavad nad hakkama neid ise osutama;

H.arvestades, et oluline on võidelda meeste ja naiste vahelise diskrimineerimise vastu tööle saamisel ning edendada võrdõiguslikkust karjääri- ja ametikategooriates, kutseõppes ja palkades, tugevdades samal ajal õigustega tööd ning kaitstes kollektiivläbirääkimisi ja ametiühinguõigusi;

I.arvestades, et Euroopa energiakriis on toonud esile vajaduse Euroopa elektriturg ümber korraldada; arvestades, et elektrihinna sidumise tõttu gaasihindadega on turg tekitanud märkimisväärseid spekuleerimise võimalusi, mis on põhjustanud olulisi raskusi ettevõtetele, eelkõige VKEdele, ja kodumajapidamistele, eriti neile, kes on ebasoodsas olukorras või elavad maapiirkondades, sealhulgas naistele, kes on eriti ohustatud; arvestades, et spekuleerimine majanduses on aidanud kaasa energiakulude suurenemisele; arvestades, et hindade reguleerimine energiasektoris on üks peamisi vahendeid, millega tagada inimeste majanduslikud ja sotsiaalsed õigused ning üleminekul rohelisele energiale kindlustada kõigile juurdepääs elektrile, küttele ja jahutusele;

J.arvestades, et nõukogu jõudis kokkuleppele elektrituru reformis, mille eesmärk on vähendada elektrihindade sõltuvust fossiilkütuste volatiilsetest hindadest, kaitsta tarbijaid hinnatõusude eest, kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja parandada tarbijakaitset;

K.arvestades, et kliimamuutused ja kliimaga seotud katastroofid süvendavad elukalliduse kriisi ja mõjutavad eriti naisi, kuna statistiliselt on naised suuremas vaesuse ohus; arvestades, et fossiilkütustel põhineva energiasüsteemi volatiilsuse tõttu kannatavad enim niigi marginaliseerunud rühmad, samal ajal kui suuremad majandusrühmad, nagu energia- ja toiduettevõtted, teenivad rekordilist kasumit;

L.arvestades, et kütteostuvõimetus on ELi jaoks suur väljakutse ja tõsine sotsiaalne probleem; arvestades, et isegi enne praegust kriisi jäi 2021. aastal kommunaalteenuste arvete maksmisega hiljaks 6,9 % kõigist liidu leibkondadest, ning 6,4 % märkis, et neil ei olnud võimalik oma kodu soojana hoida; arvestades, et 2020. aastal elas peaaegu 15 % kõigist leibkondadest lekete, katkise katuse või hallitusega kodudes Eurostat, EU statistics on income and living conditions (Tulu ja elutingimusi käsitlev ELi statistika).;

M.arvestades, et 2022. aastal ei suutnud enam kui 41 miljonit eurooplast oma kodu piisavalt soojana hoida; arvestades, et see arv võrdub kõigi Kreeka, Portugali, Ungari ja Rootsi elanike kogusummaga, mis tähendab, et need inimesed peavad valima kodu kütmise ja toidu ostmise vahel; arvestades, et hinnanguliselt võib see arv olla palju suurem, kusjuures ELi energiaostuvõimetuse vaatluskeskuse hinnangul mõjutab see rohkem kui 50 miljonit leibkonda; arvestades, et kütteostuvõimetus on mitmemõõtmeline nähtus, mille põhjuseks peetakse madala sissetuleku, kõrgete energiakulude ja hoonete vähese energiatõhususe kombinatsiooni;

N.arvestades, et hooned moodustavad 40 % energia lõpptarbimisest ELis ja eritavad 36 % energiaga seotud kasvuhoonegaaside heitkogustest, ning et 75 % ELi hoonetest ei ole ikka veel energiatõhusad;

O.arvestades, et kütteostuvõimetust süvendab olemasolev sooline ebavõrdsus, eelkõige sissetulekutega seotud ebavõrdsus, nagu sooline palga-, pensioni- ja osalemise lõhe; arvestades, et sooline palgalõhe on kogu ELis endiselt 12,7 % Euroopa Komisjon, The Gender Gap in Pensions in the EU (Sooline pensionilõhe ELis), 2013.; arvestades, et sooliste sissetulekute erinevuste kumulatiivne mõju naiste kogu elu jooksul toob kaasa selle, et naiste pensionisissetulek on ELis keskmiselt 35 % väiksem kui meestel; arvestades, et õigust võrdsele palgale võrdse töö eest ei järgita alati ja see on palgadiskrimineerimisega võitlemisel endiselt üks suurimaid probleeme; arvestades, et sooline pensionilõhe on ELi liikmesriikides endiselt väga erinev, ulatudes 2,6 %-st Eestis 46,1 %-ni Maltal; arvestades, et sooline pensionilõhe viib selleni, et naistel on suurem oht vanaduses vaesuda ja jääda sotsiaalsesse tõrjutusse;

P.arvestades, et naisi, eelkõige üksikemasid ja naisi, kes kogevad oma etnilise päritolu, rassi, rändestaatuse, seksuaalse sättumuse, puude või vanuse tõttu intersektsionaalset diskrimineerimist, ohustab energiaostuvõimetus suurema tõenäosusega; arvestades, et sellest tulenevalt süvendab jätkuv elukalliduse kriis soolist energiaostuvõimetust ELis; arvestades, et soolise ja valdkonnaülese võrdõiguslikkuse kohta on vaja täiendavaid liigitatud andmeid; arvestades, et ÜRO andmetel ootab maailma ees üks praeguse põlvkonna suurimatest elukalliduse kriisidest;

Q.arvestades, et 2022. aastal oli üle viiendiku ülalpeetavate lastega leibkondades elavatest ELi elanikest vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus; arvestades, et 2022. aasta lõpus eeldas 44 % üksikemadest ja 31 % naistest, et eelseisvatel kuudel tuleb neil raskusi energiaarvete tasumisega Eurofound, The cost-of-living crisis and energy poverty in the EU: Social impact and policy responses – Background paper (Elukulude kriis ja energiaostuvõimetus ELis: sotsiaalne mõju ja poliitikameetmed – taustdokument“), oktoober 2022.;

R.arvestades, et energiakriisid ja energiakulude suurem osakaal naiste kogutulus vähendavad nende rahalist suutlikkust iseseisvat elu üles ehitada, mistõttu on sissetulekuta või väikese sissetulekuga naistel raskem pääseda koduvägivallast ja väärkohtlemisest partneri poolt, kellega nad on rahaliselt seotud;

S.arvestades, et kütteostuvõimetust seostatakse märkimisväärse mõjuga inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele, sest näiteks külm toatemperatuur on seotud suurema stressi, unehäirete, hingamisteede haiguste ja vereringehaiguste tekkimise ohuga Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), Gender Equality Index 2023 (Soolise võrdõiguslikkuse indeks 2023).; arvestades, et naised kogevad kodumajapidamise õhusaaste ja puuduliku valgustuse tõttu märkimisväärset tervise- ja ohutusriski, ning et vastavalt WHO uuringule on naistel meestega võrreldes suhteliselt suurem oht, et tahkekütuste suitsuga kokkupuute tõttu tekivad neil kahjulikud tervisemõjud, sealhulgas krooniline obstruktiivne kopsuhaigus või kopsuvähk; arvestades, et külmad eluruumid ja sellega seotud terviseriskid on tunnistatud talvise liigsuremuse üheks võimalikuks põhjuseks Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), Gender Equality Index 2023 (Soolise võrdõiguslikkuse indeks 2023).;

T.arvestades, et maa-, sisemaa- ja äärepoolseimad piirkonnad ning suure rahvastikukao riskiga piirkonnad on nende piirkondade kodumajapidamiste suhteliselt väiksema sissetuleku ja põllumajandustootjate kodumajapidamiste konkreetsete energiavajaduste tõttu suures energiaostuvõimetuse ohus; arvestades, et lisaks tehakse seal eluasemete energiatõhususe parandamisse vähem investeeringuid; arvestades, et nendes piirkondades elavatel naistel on suurem oht sattuda energiaostuvõimetusse ja neid mõjutab ebaproportsionaalselt ebapiisav juurdepääs puhtale ja taskukohasele energiale, kuna just nemad on sageli kodumajapidamise energia peamised kasutajad;

U.arvestades, et energiaostuvõimetuse mõjust naistele ELis ei olda teadlikud ja selle kohta on vähe andmeid; arvestades, et ELi energiaostuvõimetuse vaatluskeskus ei avalda oma avalikult kättesaadavate andmete kogumis sooliselt eristatud andmeid; arvestades, et vaid vähesed liikmesriigid on vastu võtnud energiaostuvõimetuse ja energiaostuvõimetuse näitajate määratluse, milles tavaliselt ei võeta arvesse sugu;

V.arvestades, et päikeseenergia võib pakkuda lahendust mitte ainult praegusele energiakriisile, vaid avaldada positiivset mõju ka soolisele võrdõiguslikkusele ja võrdsetele võimalustele kogu maailmas;

W.arvestades, et erinevalt muudest sektoritest töötavad naised energiasektoris sagedamini madalamate palkadega ettevõtetes; arvestades, et energiasektoris töötavad naised vaid 20% kõrgematest juhtivatest ametikohtadest ja seega on naiste roll energiaettevõtete juhtimistasandil ebapiisav; arvestades, et naiste täielik kaasamine nendele ametikohtadele aitaks edendada innovatsiooni, rakendada uusi juhtimisviise ja edendada tööjõu mitmekesisust, soodustades seega positiivset soolise võrdõiguslikkuse tsüklit, mis aitab kaasa roheüleminekule;

X.arvestades, et ÜRO andmetel võivad naised olla puhtale energiale üleminekul muutuste jõulised elluviijad; arvestades, et naiste ettevõtlust ja kestlikku energiat soodustava keskkonna loomine nõuab koostööd ka paljude erasektori sidusrühmadega; arvestades, et olemasolevate sooliste erinevustega tegelemine rahastamisele, teabele, tehnoloogiale, kaupadele ja teenustele juurdepääsul on oluline, et vähendada investeerimisriske ja soodustada säästva energia valdkonna naisettevõtjate juurdepääsu ettevõtluse rahastamisele;

Y.arvestades, et naiste parem juurdepääs kestlikule energiale ja võimalustele on vaesuse leevendamise ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise eeltingimus kogu maailmas;

Z.arvestades, et Maailma Majandusfoorumi andmetel on energiasektoris kahetsusväärselt vähe teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika eriala (STEAM) lõpetanud naisi, mis vähendab potentsiaalsete kandidaatide arvu; arvestades, et naised moodustavad 52 % Euroopa elanikkonnast ja kõrghariduse omandanud inimeste enamiku ELis, kuid inseneri- ja tehnoloogiavaldkonna korralise professori ametikohal töötab ainult 17,9 % naisi Euroopa Komisjon, She figures 2021 (Sooline võrdõiguslikkus arvudes), november 2021., igast viiest teadlasest ja insenerist on ainult kaks naised, mistõttu töötab teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna (STEM) ametikohtadel ainult 34% naisi Euroopa Komisjon, Towards a manifest for gender-inclusive STE(A)M education and careers (Sooliselt kaasava STE(A)M hariduse ja karjääri suunas), oktoober 2022.; arvestades, et naiste teadmised ja kogemused võivad energiasüsteemi ümberkujundamisele olulist kasu tuua;

AA.arvestades, et komisjon ei ole täitnud soolise võrdõiguslikkuse strateegias sätestatud kohustust integreerida sooline perspektiiv kõikidesse komisjoni olulisematesse algatustesse, sealhulgas Euroopa rohelisse kokkuleppesse ja sellega seotud poliitikameetmetesse;

AB.arvestades, et komisjon on aluslepingute kohaselt kohustatud edendama soolist võrdõiguslikkust; arvestades siiski, et Euroopa Kontrollikoda on seisukohal, et soolist perspektiivi ei ole ELi eelarves arvesse võetud, kuna enamasti puuduvad peamised elemendid, nagu sooline analüüs, sooga seotud eesmärgid, näitajad ja aruandluskohustus;

AC.arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu rohe- ja digiülemineku sammastes soolise võrdõiguslikkuse probleemid suures osas ei kajastu, mistõttu on käest lastud võimalus integreerida sooline võrdõiguslikkus tõhusalt kliima- ja keskkonnaeesmärkidesse;

AD.arvestades, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni (FEMM) tellitud uuring näitab, et paketi „Eesmärk 55“ subsiidiumite ja toetuste kavandamisel ning roheülemineku muudes poliitikavaldkondades, programmides ja rahastamises eelistatakse mehi sageli naistele ja muudele tõrjutud rühmadele;

AE.arvestades, et liikmesriikide ja ELi poliitikas ja meetmetes, mille eesmärk on võidelda elukalliduse kriisi vastu ja leevendada selle mõju, ei kajastu sooline perspektiiv; arvestades, et ligikaudu kaks kolmandikku liikmesriikide poolt inflatsioonimäärade tõusu leevendamiseks kehtestatud meetmetest ei ole suunatud konkreetsetele ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele ning pakuvad ainult lühiajalist leevendust, mitte lahendusi, millega panustatakse sotsiaalselt õiglasse ja rohelisse majandusse, näiteks energiasäästu või taastuvatele energiaallikatele ülemineku edendamine;

AF.arvestades, et ELi meetmetes tuleks arvesse võtta kliimaõigluse kontseptsiooni tähtsust ja kõigi Pariisi kokkuleppe osaliste kohustust kliimamuutustega tegelemiseks meetmete võtmisel austada, edendada ja arvesse võtta oma kohustusi inimõiguste, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;

Sootundlikud lahendused energiaostuvõimetusele ja elukalliduse tõusule

1.kutsub komisjoni üles täitma president Ursula von der Leyeni võetud positiivset kohustust edendada kogu poliitikakujundamises soolist võrdõiguslikkust ning rõhutab, et tuleb ära teha rohkem, kuna peamistes esitatud kliima-, energia- ja keskkonnaalgatustes puudub sooline perspektiiv; nõuab, et Euroopa roheline kokkulepe tagaks ausa ja sotsiaalselt õiglase ülemineku, mis tooks kasu kõigile, ning et töötataks välja ümberkujundav sootundlik intersektsionaalne strateegia energiaostuvõimetuse vastu võitlemiseks ning suurendataks avaliku sektori investeeringuid sotsiaalsetesse, taskukohastesse ja energiatõhusatesse eluasemetesse, võttes arvesse naiste erivajadusi, kes annavad sageli märkimisväärse panuse kodusesse energiajuhtimisse, kuid kellel puudub siiski võrdne juurdepääs vahenditele;

2.peab kahetsusväärseks, et komisjoni 20. oktoobri 2023. aasta soovituses (EL) 2023/2407 energiaostuvõimetuse kohta ELT L 2023/2407, 23.10.2023. ja sellele lisatud suunistes Komisjoni soovitus energiaostuvõimetuse kohta. ELi suunised energiaostuvõimetuse kohta. Saatedokument (SWD(2023)0647). ei tunnistata kütteostuvõimetuse soolisi aspekte ja olulist vajadust sooliselt eristatud andmete järele, et võtmetähtsusega näitajana asjakohaselt hinnata vähekaitstud leibkondade vajadusi; on mures selle pärast, et komisjon ei võtnud arvesse Euroopa Parlamendi, kodanikuühiskonna ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) arvukaid üleskutseid töötada välja soopõhised näitajad, et tagada sotsiaalselt õiglane roheüleminek;

3.kutsub ELi üles edendama erakorralist paketti, et toetada neid, kes kogevad elukalliduse järsu tõusu tõttu suuri raskusi, sealhulgas eraldades 100 miljardit eurot perekondadele, eelkõige üksikvanemaga peredele, kellest enamiku eesotsas on naine, ning kes kannatavad energiaostuvõimetuse tõttu kõige rohkem, ning eraldades vähemalt 20 miljardit eurot Euroopa lastegarantii süsteemi tõhustamiseks;

4.nõuab, et liikmesriigid ja EL tagaksid kiiresti taskukohased kommunaalteenused ja toidu väikese sissetulekuga leibkondadele ja eelkõige neile, kes kogevad intersektsionaalset diskrimineerimist; rõhutab, et keegi ei tohiks südatalvel või -suvel külma või kuuma pärast kannatada ning nõuab, et liikmesriigid ja EL keelaksid energiavõrgust lahtiühendamise; rõhutab, et energiatõhususe suurendamine elamute renoveerimise abil peaks olema prioriteet kõigis liikmesriikides;

5.tuletab meelde, et kuna ELis kannatab energiaostuvõimetuse all üle 50 miljoni inimese, tuleks anda rahalist abi, et toetada väikese sissetulekuga leibkondi energiatõhususe miinimumstandardite järgimisel; peab oluliseks, et liikmesriigid tagaksid vähekaitstud inimestele juurdepääsu elektrienergiale;

6.tuletab meelde, et energiaostuvõimetus mõjutab naisi ebaproportsionaalselt kogu ELis ja seetõttu peaksid liikmesriigid eraldama vajaliku toetuse naiste energiaostuvõimetuse leevendamiseks;

7.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kiiresti meetmeid, et tegeleda vaesuse ja kasvava ebavõrdsusega naiste seas, eriti vähekaitstud rühmade, sealhulgas üksikemade, puuetega naiste, erisuguse rassilise ja etnilise taustaga naiste, LGBTQ+ kogukonna liikmete, rändajatest ja pagulastest naiste, eakamate naiste ja maapiirkondade või rahvavaesemaks jäävatel aladel elavate naiste seas; tuletab komisjonile meelde, et 2030. aastaks tuleb välja töötada kaugeleulatuv Euroopa vaesusevastane strateegia, mis sisaldaks konkreetseid eesmärke vaesuse vähendamiseks ja keskenduks naiste vaesuse kaotamisele ja vaesuseohu järgmisele põlvkonnale ülekandumise tsükli katkestamisele;

8.kutsub liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid, et võidelda vaesusriski vastu vanemas eas, ning kasutama pensionisüsteemide reformimisel sootundlikku lähenemisviisi, kohandades pensioniiga ning tugevdades pensione, sotsiaaltoetusi ja -teenuseid, nagu pikaajaline hooldus, võttes arvesse naiste alaesindatust tööturul, samuti tööturu segregatsiooni ja soolist diskrimineerimist;

9.kutsub komisjoni üles hindama ja vajaduse korral esitama uusi õigusakte, et spekuleerijad ei saaks muuta energiale juurdepääsu naistele kättesaamatuks;

10.rõhutab, et elektrienergia kättesaadavusel on oluline roll vaesuse vähendamisel ning tagamaks täielik ja võrdne ühiskonnaelus osalemine;

11.kutsub komisjoni energeetika peadirektoraati üles koostama soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava tagamaks, et kõik ELi energiaalased õigusaktid, sealhulgas direktiivi (EL) 2018/2001 kohane energia jagamise õigus, hõlmaksid soolist mõõdet, ning et töötataks välja konkreetsed meetmed, näitajad ja sihtotstarbelised vahendid, et võidelda energiaostuvõimetuse vastu, ning eelkõige selle sooliste tagajärgede vastu;

12.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et kõikidesse energiatõhususe ja taastuvenergia kavadesse, sealhulgas energia jagamise õigusesse, kaasataks sooline ja intersektsionaalne mõõde, et toetada kodanikke, keda kütteostuvõimetus kõige enam mõjutab; tunnistab naiste juhitud algatuste panust säästva energia lahendustesse ja naiste olulist rolli selliste lahenduste väljatöötamisel kõigil tasanditel, sealhulgas leibkonna, kogukonna, kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil;

13.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles peavoolustama soolist võrdõiguslikkust kõikidesse poliitikavaldkondadesse, et leida parim lahendus energiakriisile, mis mõjutab naisi ebaproportsionaalses ulatuses; kutsub sellega seoses komisjoni üles koostama aruande energiakriisist tingitud elukalliduse tõusu sooliste tagajärgede kohta, sealhulgas andma soolise hinnangu kütteostuvõimetust käsitleva soovituse rakendamisele; kutsub liikmesriike üles jälgima energia, transpordi ja muude oluliste kaupade hindu, et töötada välja konkreetsed meetmed sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse ohu vastu võitlemiseks, keskendudes taskukohase eluaseme, transpordi, õiguskaitse ja energia kättesaadavusele;

14.kutsub komisjoni üles nõudma, et liikmesriigid hindaksid kohustuslikus korras riiklikes energia- ja kliimakavades soolist mõju, sealhulgas energiaostuvõimetust käsitlevate andmete edastamisel;

15.kutsub komisjoni üles töötama välja konkreetsed suunised selle kohta, kuidas tagada, et liikmesriigid kasutaksid riiklike energia- ja kliimakavade koostamisel nõuetekohaselt soolõimet ja soolist analüüsi, sealhulgas energiaostuvõimetuse leevendamise meetmeid ja tegevusi; on seisukohal, et soolise analüüsi lisamine läbipõimunud perspektiiviga riiklikusse energia- ja kliimakavasse on sotsiaalselt õiglase energiasüsteemi ümberkujundamise edendamisel keskse tähtsusega;

16.kutsub liikmesriike üles suurendama avaliku sektori investeeringuid poliitikasse, mille otsene või kaudne eesmärk on võidelda elukalliduse kriisi negatiivse mõjuga naistele kogu nende mitmekesisuses, kaitsta neid soolise vägivalla eest, tagada juurdepääs kvaliteetsetele avalikele ja tasuta teenustele sellistes valdkondades, nagu hooldus, haridus, tervishoid, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused, ning juurdepääs taskukohasele eluasemele, transpordile, energiale ja inimväärsele tööle; kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu maapiirkondadele, sisemaa- ja äärepoolseimatele piirkondadele ning rahvastikukao ohus olevatele piirkondadele, kus neid teenuseid sageli ei osutata piisavalt;

17.rõhutab, et kõrge inflatsiooni ja suurte energiakulude mõju kahjustab avalikke teenuseid, millest naised tõenäolisemalt sõltuvad ja kus valdkonnas nad ka tõenäolisemalt töötavad; rõhutab asjaolu, et liikmesriikide eelarvekärped lastehoiu, hariduse, koolieelsete tegevuste ja hooldajate vallas mõjutavad otseselt naisi, kes võtavad enda kanda enamiku lisaülesannetest; kutsub liikmesriike üles suurendama sotsiaaltaristu rahastamist, eelkõige tervishoiu- ja hooldusteenuste osas, ning seadma esikohale sotsiaaleluruumid ja investeeringud eluasemete moderniseerimisse, et vähendada energiakulusid;

18.rõhutab, et energiakulude kriis koos elukalliduse kriisiga avaldab negatiivset mõju naiste majanduslikule ja sotsiaalsele kaasatusele, tervisele ja põhiõigustele, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele; toonitab, et ligikaudu kolmandik inimestest ütleb, et nad on 2022. aastal ravist loobunud, ning et üha rohkem inimesi teatab, et on pidanud kasvavate kulude, pikemate ooteaegade ning arstide ja ravimite nappuse tõttu arstiabist loobuma;

19.nõuab vastavalt Euroopa soovitustele piisava miinimumsissetuleku tagamist, võttes eesmärgiks soolise võrdõiguslikkuse, sissetulekukindluse ja naiste majandusliku sõltumatuse edendamise; tuletab meelde, et piisav miinimumpalk on vajalik kaitsemeede, et tagada õiglasem palgajaotus ja põhipalga alammäär, mis kaitseb naisi; rõhutab, et eespool nimetatud vahendid peavad austama kollektiivlepingutes sätestatud õigusi;

20.kutsub komisjoni üles hoiduma igasuguse poliitilise soovituse propageerimisest, mis tooks kaasa ebakindlate töösuhete suurenemise, tööaja dereguleerimise, palkade vähendamise, kollektiivläbirääkimiste ründamise või avalike teenuste ja sotsiaalkindlustuse erastamise;

21.nõuab ühistranspordipoliitikat, mis võtaks arvesse soolist võrdõiguslikkust, eelkõige laiendades ja parandades ühistransporditeenuseid ning pakkudes tõhusat liikuvust, et naised saaksid tööd leida ja osaleda aktiivsemalt tööturul (ning saavutada parem tasakaal töö- ja eraelu vahel);

22.palub liikmesriikidel tagada, et ei tekiks kunstlikku spekulatiivset mulli, mis kahjustaks naiste heaolu;

23.tuletab meelde, et piisav eluase on põhiõigus ja seda tuleb kaitsta ja pidada muude põhiõiguste kasutamise ning neile juurdepääsu ja väärika elu eeltingimuseks; peab kahetsusväärseks, et eluasemealase diskrimineerimise ja ebavõrdsuse tõttu elavad paljud naised ebakindlates, väärikust riivavates ja ohtlikes tingimustes ning neil on suurem oht jääda kodutuks või langeda vägivalla ohvriks; rõhutab, et sunniviisilised väljatõstmised ja muud eluasemeõiguse rikkumised mõjutavad naisi ebaproportsionaalses ulatuses ja suurendavad olemasolevat ebavõrdsust, mis kujutab endast soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel märkimisväärset takistust; kutsub komisjoni üles hindama ja vajaduse korral esitama uusi õigusakte, et vähendada liigset finantstegevusele keskendumist eluasemeturul ja takistada eluasemete hindadega spekuleerimist, mis muudab need üle jõu käivaks;

24.kutsub komisjoni üles andma kohalikele omavalitsustele, sealhulgas linnade ametiasutustele võimaluse suurendada kontrolli veebiplatvormide üle, kes tegelevad elamispinna väljaüürimisega; kutsub liikmesriike üles suurendama kättesaadavate sotsiaaleluruumide pakkumist ja valikut ning tegelema inflatsioonist tingitud intressimäärade tõusu mõjuga;

25.palub komisjonil kutsuda liikmesriike üles tagama energiavarustust linnakeskustest kaugel asuvates piirkondades, et maapiirkondades oleks tagatud naiste ja nende perede jaoks minimaalsed elamistingimused;

26.juhib tähelepanu sellele, et energiaturgude ebastabiilsusest tulenevat koormust kõige ebasoodsamas olukorras olevatele tarbijatele saab oluliselt leevendada hoonete energiatõhususe parandamisega;

27.nõuab tungivalt, et energiaettevõtted kasutaksid proportsionaalset lähenemisviisi kasutajate elektrivõrgust lahtiühendamisel, ning võtaks arvesse naiste, üksikemade, puuetega naiste, eakate naiste, tütarlaste ning maapiirkondades ja sisemaal elavate naiste vajadusi, probleeme ja muid raskusi elukalliduse kriisi ajal, mis on lahutamatult seotud energiakriisiga;

28.nõuab, et EL ja selle liikmesriigid lisaksid oma kütteostuvõimetuse määratlusse soolise ja valdkonnaülese vaatenurga, et seda tegelikkust saaks võrrelda ja jälgida viisil, mis läheb kaugemale üldmõistest „vähekaitstud leibkonnad“, võimaldades seeläbi paremini mõista iga leibkonna erinevat olukorda;

29.kordab oma üleskutset komisjonile, Eurostatile ja liikmesriikidele edasi arendada ja parandada sooliselt eristatud ja läbipõimunud andmete, statistika, teadusuuringute ja analüüside kogumist, kuna see on ainus viis, kuidas tagada, et konkreetseid olukordi ei jäetaks tähelepanuta ja et need oleks teadliku poliitikakujundamise aluseks;

30.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles taotlema Eurostatilt sooliselt eristatud andmeid energiaostuvõimetuse kohta; kutsub sellega seoses ELi energiaostuvõimetuse vaatluskeskust üles kasutama selliseid andmeid, et töötada välja ja valida soopõhised näitajad, mis võimaldaksid Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Keskkonnaametiga konsulteerides kujundada tõenditel põhinevat poliitikat selles valdkonnas;

31.on veendunud, et liikmesriigid peaksid tegema suuremaid jõupingutusi soo järgi rühmitatud andmete lisamiseks oma riiklikesse hoonete renoveerimise kavadesse, et poliitikat ja meetmeid paremini suunata;

32.rõhutab, kui oluline on taastuvenergia tööstuses pidevalt edendada sootundlikke teadusuuringuid ja innovatsiooni;

33.nõuab, et liikmesriigid ja EL tagaksid kiiresti taskukohased kommunaalteenused naiste juhitud VKEdele ja eelkõige neile, kes kogevad läbipõimunud diskrimineerimist; tunnistab, et naiste juhitud ettevõtetel ja kohalikel ettevõtetel, kus töötab palju naisi, on sageli oluline osa esmatarbekaupade tootmises; rõhutab, et naisettevõtjatele ei tohiks panna ebaproportsionaalselt suurt koormust majandusspekulatsioonide tõttu ja neile tuleks tagada võrdne juurdepääs roheülemineku pakutud võimalustele ning leevendada samal ajal selle ebavõrdset mõju;

34.rõhutab, et võrdse kohtlemise ja soolõime põhimõtted peaksid olema energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte keskmes ning kajastuma poliitika-, planeerimis- ja investeerimisotsuste tegemisel;

Sooliselt kaasava roheülemineku suunas

35.tuletab meelde, et õiglane roheüleminek on vajalik, et vältida tulevasi ränki kriise ja vaesuse süvenemist; tuletab lisaks meelde, et roheüleminek on sotsiaalselt õiglane ainult juhul, kui see hõlmab soolist perspektiivi ning tagab naistele ja intersektsionaalset diskrimineerimist kogevatele inimestele võrdsed võimalused ning nende sisulise kaasamise poliitikakujundamisse; kutsub seetõttu komisjoni üles nimetama ELi soolise võrdõiguslikkuse ja kliima koordinaatori, kellel oleks piisavalt töötajaid ja rahalisi vahendeid, ning integreerima soolise mõju hindamise kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse ja õigusaktidesse, eelkõige Euroopa rohelise kokkuleppe algatustesse;

36.tuletab meelde, et rohelisele energiale juurdepääsu laiendamine ja selle taskukohasuse edendamine on kaasavama ja kestlikuma arengu saavutamisel keskse tähtsusega; tunnistab, et kiiresti langevad taastuvenergia tehnoloogia kulud ja uued ärimudelid tähendavad, et detsentraliseeritud energialahendustel on suur potentsiaal kiirendada kestliku energia kättesaadavust naiste jaoks kogu nende mitmekesisuses;

37.rõhutab, et naistel on roheüleminekus strateegiline ja kasulik roll, kuna neil on kestlike ja keskkonnahoidlike tarbimis- ja tootmismudelite arendamisel, samuti ettevõtluses ja iga tasandi poliitikakujundamises oluline roll; toonitab tungivat vajadust tunnustada nende potentsiaali kestliku energia edendamise valdkonnas ja aidata kaasa mitme kestliku arengu eesmärgi saavutamisele;

38.peab kahetsusväärseks, et ÜRO andmetel on naiste potentsiaal energiasektori ettevõtjatena alakasutatud; kutsub komisjoni üles toetama säästva energia valdkonna naisettevõtjaid ja palub liikmesriike kaotada olemasolevad soolised lõhed, ning parandama nende juurdepääsu teabele, tehnoloogiale, kaupadele ja teenustele, turgudele ja rahastamisele, eelkõige tugevdades traditsioonilisi ja innovaatilisi finantsvahendusteenuseid, nagu integreeritud veebipõhised platvormid;

39.tunnustab kohalikke/üleriigilisi või eraettevõtteid, kes teevad suuri jõupingutusi kütteostuvõimetuse sotsiaalse ja majandusliku mõõtmega tegelemiseks, ning nõuab tungivalt, et nad jätkaksid seda tööd, lisades võimaluse korral soolise perspektiivi ja tagades, et kasutatav keel/suhtlusviis oleks sooliselt kaasav ja seda pakutaks pimedate kirjas neile, kes seda vajavad;

40.taunib asjaolu, et naised on kliimamuutuste, energiasüsteemi ümberkujundamise ja keskkonnaga seotud peamistel poliitikakujundamise ametikohtadel märkimisväärselt alaesindatud, ning nõuab, et EL ja liikmesriigid rakendaks positiivseid meetmeid, nagu ajutisi kvoote ja tagaksid võrdse ja mitmekesise esindatuse otsustustasandi ametikohtadel kõigis ELi institutsioonides ning valitsus- ja avaliku sektori asutustes; kutsub liikmesriike üles edendama naiste sisulist osalemist sooteadlikus planeerimises, poliitikas ja programmides, sealhulgas eelarve planeerimises, ning tagama, et sellises poliitikas võetaks arvesse kliimamuutuste ja energiakriiside erinevat mõju naistele ja meestele;

41.märgib, et tagamaks, et ELi tööjõud on täielikult valmis aktiivselt töötama selle kliimaeesmärkide saavutamise nimel, peaksid liikmesriigid püüdma vähendada soolist ebavõrdsust ehitussektoris, sealhulgas oma riiklike energia- ja kliimakavade kaudu;

42.väljendab heameelt asjaolu üle, et ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) ja ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuur (UN Women), olles ÜRO süsteemi juhtivad keskkonna- ja soolise võrdõiguslikkuse asutused, on ühendanud jõud, et töötada välja ülemaailmne programm, mille eesmärk on edendada naiste ettevõtlust säästva energia valdkonnas; kutsub komisjoni ja asjaomaseid ELi ameteid üles seda programmi arvesse võtma ja edendama ELis sarnaseid kestliku ettevõtluse energia eesmärke;

43.rõhutab, et digitaaltehnoloogia ja -platvormid on muutumas keskseks naiste ja tütarlaste hariduse ja koolituse pakkumise üldises protsessis ning ka paljudes töövalikuprotsessides; peab kahetsusväärseks tehnoloogiale ebavõrdse juurdepääsu negatiivset mõju, mis võib takistada naiste ja tütarlaste digikirjaoskuse arengut, ning kutsub komisjoni üles tagama, et energiaostuvõimetus ei mõjutaks ebaproportsionaalses ulatuses naisi ja tütarlapsi kogu nende mitmekesisuses, sealhulgas vallalisi naisi ja eakaid naisi, ning naisi, kes elavad maapiirkondades, sisemaal ja suure rahvastikukao riskiga piirkondades;

44.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vähendama soolist ebavõrdsust energiasektoris, vähendades naiste alaesindatust teadus, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika valdkonna (STEAM) ametikohtadel, ning tagama, et naistel oleks võrdne juurdepääs STEAM-ainete kutseõppe ja teadlikkuse tõstmise kursustele, sealhulgas energiatõhususe ja -piisavuse teemal, ning looma positiivse seose teadmiste omandamise ja oskuste arendamise vahel, mis on olulised digi- ja roheülemineku käigus ilmnevate uute töövõimaluste jaoks;

45.tunnistab, et kaasamise, võrdõiguslikkuse ja soolise tasakaalu saavutamise lõppeesmärgid energiasektoris on endiselt saavutamata; kutsub liikmesriikide vastavaid haridusasutusi üles eelkõige julgustama tütarlapsi huvituma energiasektorist, võitlema haridustee valikul sooliste stereotüüpide vastu, ning suurendama nende usaldust oskuste omandamise suhtes mida on vaja, et neist saaks energiasektori töötajad, uuendajad ja teerajajad;

46.rõhutab, et energiasektor on üks sooliselt kõige vähem tasakaalus majandusharusid ELis, kus naiste osakaal tööjõust on vaid 24 % Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), Gender Equality Index 2023 (Soolise võrdõiguslikkuse indeks 2023)., ning et seal valitseb ka ametialane ja hierarhiline sooline segregatsioon; kutsub era- ja avaliku sektori energiaettevõtteid üles tegema lõpu mistahes diskrimineerimisele töökohtadel, olgu see siis soolisel või ka muul alusel, nagu on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 21; rõhutab vajadust võidelda püsiva struktuurse soolise ebavõrdsusega, mis takistab jätkuvalt töötajate juurdepääsu energiasektorile ja nende tööl püsimist, sealhulgas austada ja edendada emadus- ja isadusõiguste kasutamist; rõhutab, et võrdõiguslikkust edendavad energiaettevõtted on kõigi oma töötajate ja potentsiaalsete töötajate jaoks atraktiivsemad;

47.väljendab heameelt algatuste üle, mis aitavad naistel saada päikese-, tuuleenergia-, geotermilise ja hüdroenergia valdkonna ettevõtjateks, kuna see toob kasu nii naistele endile kui ka laiemale kogukonnale, ning kutsub liikmesriike üles tegema kindlaks, millised tõkked takistavad naiste töötamist nendes sektorites; kutsub energiasektori eraettevõtjaid üles tagama, et päikese-, tuuleenergia-, geotermilise ja hüdroenergia tehnoloogiale ning selle valdkonna naissoost uuendajatele antaks võimalused toetada energiasüsteemi ümberkujundamist;

48.märgib komisjoni ELi ühte peamist päikeseenergia strateegia eesmärki, nimelt ELi päikeseenergia süsteemide muutmist konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks; tunnistab, et päikese-, tuule-, geotermiline ja hüdroenergia annab rohkematele naistele juurdepääsu energiale, eriti maapiirkondades; rõhutab, et linna- ja liikuvuspoliitika kavandamisel ja planeerimisel tuleks arvesse võtta naiste turvalisuse probleeme seoses valgustusega, et edendada turvalist ja ahistamisvaba avalikku ruumi;

49.kutsub komisjoni ja nõukogu üles pidama oluliseks sooteadlikku eelarvestamist ja tagama, et seda kohaldatakse kogu ELi eelarve suhtes ning Euroopa Kontrollikoja soovitusi rakendatakse täielikult, sealhulgas kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte puhul ning taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel;

o o

50.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.