P9_TA(2024)0049MaapõueenergiaEuroopa Parlamendi 18. jaanuari 2024. aasta resolutsioon maapõueenergia kohta (2023/2111(INI))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 194,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 ELT L 243, 9.7.2021, lk 1. (Euroopa kliimamäärus),

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta direktiivi (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 ELT L, 2023/2413, 31.10.2023.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendis 14. märtsil 2023 vastu võetud muudatusettepanekuid ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0068.,

–võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2019/943 ja (EL) 2019/942 ning direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944, et parandada liidu elektrituru korraldust,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendis 14. septembril 2023 vastu võetud muudatusettepanekuid ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega sätestatakse kriitiliste toorainete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0325.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi poolt 21. novembril 2023 vastu võetud muudatusettepanekuid ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (nullnetotööstuse määrus) (COM(2023)0161) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0401.,

–võttes arvesse komisjoni 18. mai 2022. aasta teatist pealkirjaga „Kava „REPowerEU““ (COM(2022)0230),

–võttes arvesse Euroopa Parlamendis 14. detsembril 2022 vastu võetud muudatusettepanekuid ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0441.,

–võttes arvesse kestliku rahanduse taksonoomia määrust (EL) 2019/2088 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1). ja sellega seotud delegeeritud määrust, millega kehtestatakse tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke ELT L 442, 9.12.2021, lk 1.,

–võttes arvesse komisjoni 2. augusti 2013. aasta määrust (EL) nr 813/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete ökodisaini nõuetega ELT L 239, 6.9.2013, lk 136.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta ELT L 124, 25.4.2014, lk 1.,

–võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2022. aasta rakendusmäärust (EL) 2023/138, milles sätestatakse teatavate väärtuslike andmestike nimekiri ning nende avaldamise ja taaskasutamise kord ELT L 19, 20.1.2023, lk 43.,

–võttes arvesse Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri 2023. aasta veebruari aruannet pealkirjaga „Global geothermal market and technology assessment“ (ülemaailmne geotermaalenergiaturg ja tehnoloogia hindamine) ISBN: 978-92-9260-495-0.,

–võttes arvesse puhta energia tehnoloogia vaatluskeskuse aruannet „Deep Geothermal Heat and Power in the European Union – 2022 Status Report on Technology Development, Trends, Value Chains and Markets“ (Süvageotermaalsoojus ja -energia Euroopa Liidus – 2022. aasta hetkeseisu ülevaade tehnoloogia arengu, suundumuste, väärtusahelate ja turgude kohta) Bruhn, D. jt, „Clean Energy Technology Observatory: Deep Geothermal Heat and Power in the European Union – 2022 Status Report on Technology Development, Trends, Value Chains and Markets“ (Puhta energia tehnoloogia vaatluskeskus: süvageotermaalsoojus soojus ja -energia Euroopa Liidus – 2022. aasta hetkeseisu ülevaade tehnoloogia arengu, suundumuste, väärtusahelate ja turgude kohta), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2022.,

–võttes arvesse puhta energia tehnoloogia vaatluskeskuse aruannet „Overall Strategic Analysis of Clean Energy Technology in the European Union – 2022 Status Report“ (Puhta energia tehnoloogia üldine strateegiline analüüs Euroopa Liidus – 2022. aasta hetkeseisu ülevaade) Georgakaki, A. jt, „Clean Energy Technology Observatory: Overall Strategic Analysis of Clean Energy Technology in the European Union – 2022 Status Report“ (Puhta energia tehnoloogia üldine strateegiline analüüs Euroopa Liidus – 2022. aasta hetkeseisu ülevaade), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2022.,

–võttes arvesse Euroopa Komisjoni uuringut „Geothermal plants and applications emissions: overview and analysis“ Ernst & Young, RINA Consulting S.p.A , Vito uuring „Geothermal plants’ and applications’ emissions: Overview and analysis“ (Geotermaalelektrijaamad ja energiarakenduste heitkogused: ülevaade ja analüüs), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2020. (Geotermaalelektrijaamad ja energiarakenduste heitkogused: ülevaade ja analüüs),

–võttes arvesse komisjoni aruannet „District heating and cooling in the EU – Overview of markets and regulatory frameworks under the revised Renewable Energy Directive“ (Kaugküte ja -jahutus ELis – ülevaade muudetud taastuvenergia direktiivi kohastest turgudest ja õigusraamistikest) Bacquet, A., Galindo Fernández, M., Oger, A. jt, District heating and cooling in the EU – Overview of markets and regulatory frameworks under the revised Renewable Energy Directive Annexes 6 and 7 – Final version (Kaugküte ja -jahutus ELis – ülevaade muudetud taastuvenergia direktiivi kohastest turgudest ja õigusraamistikest. Lisad 6 ja 7 – lõppversioon), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022.,

–võttes arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse aruannet „The heat pump wave: opportunities and challenges“ (Soojuspumpade laine: võimalused ja väljakutsed) Toleikyte, A., jt, The Heat Pump Wave: Opportunities and Challenges (Soojuspumpade laine: võimalused ja väljakutsed), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2023.,

–võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2023. aasta uuringut „Overview of heating and cooling – Perceptions, markets and regulatory frameworks for decarbonisation“ (Ülevaade küttest ja jahutusest: arusaamad, turud ja CO2 heite vähendamise õigusraamistikud) Breitschopf, B., jt, Overview of heating and cooling – Perceptions, markets and regulatory frameworks for decarbonisation – Final Report (Ülevaade küttest ja jahutusest: arusaamad, turud ja CO2 heite vähendamise õigusraamistikud – lõpparuanne). Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2023.,

–võttes arvesse oma 15. detsembri 2021. aasta resolutsiooni hoonete energiatõhususe direktiivi rakendamise kohta ELT C 251, 30.6.2022, lk 58.,

–võttes arvesse oma 10. juuli 2020. aasta resolutsiooni Euroopa tervikliku lähenemisviisi kohta energia salvestamisele ELT C 371, 15.9.2021, lk 58. ja Euroopa Komisjoni 14. märtsi 2023. aasta soovitust „Energia salvestamine – alusepanek vähese CO2 heitega ja kindlale ELi energiasüsteemile“ ELT C 103, 20.3.2023, lk 1.,

–võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni kõigi juurdepääsu kohta korralikule ja taskukohasele eluasemele ELT C 456, 10.11.2021, lk 145.,

–võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9‑0432/2023),

A.arvestades, et geotermaalenergia on väärtuslik ja kohalik taastuv energiaallikas, millest saab kulutõhusalt toota dispetšjuhitavat elektrienergiat, soojusenergiat või nende kombinatsiooni, ning sellel on suur potentsiaal nii energiasektori kui ka soojusenergia tootmise jaoks, samuti toorainete säästvale tootmise jaoks ning võib olla kvaliteetsete töökohtade allikas;

B.arvestades, et ELi päikeseenergia strateegias märgiti, et päikeseenergia ja geotermaalenergiaga kaetud energianõudluse osakaal peaks olema vähemalt kolm korda suurem, et tagada ELi 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide täitmine;

C.arvestades, et energia tootmine ja tarbimine põhjustab üle 75 % ELi kasvuhoonegaaside heitest; arvestades, et kahjuks on üle poole elamusektori energia lõpptarbimisest ruumide kütmiseks kaetud fossiilkütustega Eurostat 2021, „Energy consumption in households“ (Energiatarbimine kodumajapidamistes).;

D.arvestades, et energiahindade kriis ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on näidanud tungivat vajadust suurendada Euroopa avatud strateegilist autonoomiat; arvestades, et geotermilise kütte, jahutuse ja elektriga on juba panustatud ELi jõupingutustesse vähendada fossiilkütuste importimist;

E.arvestades, et geotermaalenergia kasutamine võib aidata saavutada kavas „REPowerEU“ püstitatud eesmärke, eelkõige eesmärki suurendada puhta energia tootmist ja mitmekesistada energiavarustust, ning see võib pakkuda usaldusväärset ja taskukohast elektrit ja soojusenergiat tööstusharudele ja ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, tugevdades nende konkurentsivõimet, ning kodanikele, tegeledes muu hulgas kütteostuvõimetuse probleemiga;

F.arvestades, et geotermaalenergia on taastuv, pidev ja usaldusväärne energiaallikas, mis on kergesti kättesaadav, kui vajalik taristu on olemas, ning mis pakub nullnetoheitega kohaliku lahenduse kaugküttevõrkude CO2 heite vähendamiseks kooskõlas energiatõhususe direktiivis Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1). sätestatud „tõhusate kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide“ määratlusega ning mis võib aidata kaasa kohalike energiakogukondade loomisele ja taastuvenergia tarbimise kollektiivsele isemajandamisele;

G.arvestades, et energiasektori integreerimine geotermilise tehnoloogiaga täidab olulist osa energiasektori paindlikkuse ja tõhususe suurendamisel ning selle CO2 jalajälje vähendamisel;

H.arvestades, et soojuspumbad ja geotermaalenergia tehnoloogiad on loetletud komisjoni ettepaneku lisas nullnetotööstuse määruse kohta Euroopa jaoks strateegiliste nullnetotehnoloogiatena;

I.arvestades, et tööstuse hinnangul oleks 2040. aastaks geotermaalenergiaga võimalik katta üle 75 % Euroopas tarbitavast küttest ja jahutusest ning üle 15 % vajalikust elektrienergiast;

J.arvestades, et ELi tasandil puuduvad endiselt terviklikud poliitilised tingimused ja raamistikud, mida on vaja geotermaalenergia arendamise ja kasutamise hoogustamiseks Euroopas; arvestades, et kiiresti on vaja teha edusamme eri poliitikavaldkondades riiklikul tasandil, et võimaldada geotermilistel osalejatel edendada projektide rakendamist teadusuuringute parandamise, tarneahela tugevdamise, tõhusate toetuskavade ja üldsuse teadlikkuse suurendamise kaudu;

Arendamine ja potentsiaal

1.märgib, et tehnoloogiate arendamine on laiendanud kulutõhusatele geotermaalenergia projektidele sobivaid alasid ja nende kasutusulatust;

2.rõhutab kõigis liikmesriikides kättesaadavate madalatemperatuuriliste maapinnalähedaste geotermiliste ressursside potentsiaali; rõhutab sügaval asuva geotermaalenergia potentsiaali, mida saab otseselt kasutada soojusenergia ja elektri tootmiseks;

3.märgib, et geotermaalenergial on taastuvenergia üle peetavas arutelus endiselt kõrvaline roll; juhib tähelepanu asjaolule, et geotermilised rajatised ei vaja kriitilise tähtsusega tooraineid samal määral kui muud taastuvad energiad; märgib, et kestlikul elutsüklil põhineva lähenemisviisi alusel on geotermaalenergia mõju keskkonnale väike ja nõuab tavaliselt piiratud maakasutust ja selle saab hõlpsasti maastikusse integreerida;

4.rõhutab, et geotermaalenergia pakub pikaajalist kasu, mis võib kaaluda üles selle arendamisega seotud suured algkulud, nagu seda, et see on väikese keskkonnamõjuga kestlik energiaallikas, selle energiakulud on stabiilsed ja prognoositavad ning tegevuskulud madalad, sellel on pikk kasutusiga ja see on usaldusväärne, mis loob kohalikes kogukondades äri- ja tööhõivevõimalusi ning aitab vähendada sõltuvust imporditud kütustest;

5.peab kahetsusväärseks, et geotermaalenergia potentsiaali ei ole kasutatud piisavalt varakult ning et selle hiljutine kasutuselevõtt on suures osas tingitud energiakriisist ja tungivast vajadusest leevendada Euroopa kütte- ja jahutusnõudluse sotsiaal-majanduslikku survet; hoiatab, et subsideeritud gaasi sissevool, üldsuse piiratud teadlikkus ja suured alginvesteeringud on aastaid takistanud geotermaalenergia arengut;

6.rõhutab geotermaalenergia potentsiaali anda oluline panus peamiste strateegiliste eesmärkide saavutamisse ELis, sealhulgas kliimaeesmärkide saavutamisse, vähendades eri tööstussektorite CO2 heidet, tugevdades ELi avatud strateegilist autonoomiat ja energiajulgeoleku vajadusi, kõrvaldades fossiilkütuste sõltuvuse ebausaldusväärsetest kolmandatest riikidest, nagu Venemaa, suurendades Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja tarbijate mõjuvõimu tänu taskukohasele ja usaldusväärsele soojusenergia- ja elektrivarustusele;

7.rõhutab, et toorainete keskkonnakestlik eraldamine geotermilisest soolveest võib aidata panustada kohaliku ja usaldusväärse strateegiliste kriitiliste toorainete, sealhulgas liitiumi varu tagamisesse, tugevdades seega ELi majanduslikku vastupanuvõimet; märgib sellega seoses, et rajatistel, kus kaevandatakse nii geotermaalenergiat kui ka tooraineid, on suurem mõju tööhõivele kui traditsioonilistel geotermilistel elektrijaamadel ning need meelitavad ligi ettevõtjaid, kes soovivad kasutada mitut ressursivoogu;

8.juhib tähelepanu geotermilistele lahendustele, mis võimaldavad salvestada üleliigset tuule- ja päikeseenergiat edasiseks kasutamiseks küttes, jahutuses ja elektritootmises, ning nende olulisele rollile taastuvenergial põhinevate energiasüsteemide arendamisel; rõhutab sellega seoses selliste mitteaktiivsete kaevanduste rolli, mis sobivad eriti hästi ulatuslikuks hooajaliseks soojusenergia salvestamiseks ja pikaajaliseks elektrienergia salvestamiseks; rõhutab geotermaalenergia potentsiaali võrkude tasakaalustamiseks ja abiteenuste jaoks, kuna sellel on suur võimsustegur ning see võimaldab paindlikku pakkumist ja dispetšerjuhitavust;

9.rõhutab, et kõige paljulubavam viis geotermaalenergia kasutamiseks ELis on kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid ning pinnalähedase maasoojussüsteemi seadmete võrgud; rõhutab, et need võivad pakkuda kohalikku, baaskoormus- ja paindlikku taastuvenergiat ning kaitset volatiilsete ja tõusvate fossiilkütuste hindade eest; rõhutab, et geotermaalenergia võib aidata vähendada CO2 heidet kütte- ja jahutussektoris, mis moodustab peaaegu poole ELi energia lõpptarbimisest ja tekitab kuni 35 % ELi energiakasutusega seotud kasvuhoonegaaside heitkogustest; märgib potentsiaali ja kasvavat vajadust geotermilise kaugjahutuse järele, mis on linnades kliimamuutustega kestliku kohanemise oluline element, kuna soojemad temperatuurid ja kuumalained eeldatavasti sagenevad;

10.märgib geotermilise soojuse märkimisväärset potentsiaali tööstusprotsessides, eelkõige madala kuni keskmise energiamahukusega protsessides (alla 200 kraadi), mis moodustavad kuni poole Euroopa tööstustoodangust; rõhutab sellega seoses, et geotermilise soojuse kasutamise arendamine sel eesmärgil suurendaks Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet, pakkudes usaldusväärset ja taskukohast soojusallikat;

11.rõhutab ka geotermilise soojusenergia potentsiaali liikmesriikide toidutootmises, eelkõige põllumajandustoodete tootmises, aianduses ja vesiviljeluses; märgib, et Euroopa eri piirkondades on juba edukaid geotermaalenergia kasutamise näiteid nendes sektorites; rõhutab, et geotermilise soojusenergia kasutamisega panustatakse nende sektorite CO2 heite vähendamisesse ning kestlikumatesse ja keskkonnasõbralikumatesse tavadesse, vähendades samal ajal tootmiskulusid, suuri energiakulusid, tootjate hinnavolatiilsust ning edendades toidusüsteemide vastupanuvõimet;

12.märgib astmelise kasutamise potentsiaali, mille puhul sama geotermilist vedelikku kasutatakse mitmel otstarbel; rõhutab vajadust edendada sektoriülest sünergiat geotermaalenergia ja muude sektorite vahel, sealhulgas asukohtade, taristu, andmete ja tööjõu oskuste ühise kasutamise kaudu;

13.on seisukohal, et geotermaalenergiat tuleks võtta arvesse nullnetotööstuse määruse kohaste nullnetotehnoloogia tööstusalade geograafiliste asukohtade määramisel;

Poliitikasoovitused

14.kutsub komisjoni üles esitama ELi maapõueenergia strateegia, milles antakse liikmesriikidele ja kohalikele ametiasutustele konkreetseid suuniseid, et kiirendada geotermaalenergia kasutuselevõttu, et vähendada kütte CO2 heidet ja aidata kaasa ELi energiasõltumatusele ning saavutada eesmärk kolmekordistada 2030. aastaks päikese- ja geotermaalenergiaga kaetud nõudluse osakaalu, nagu on välja kuulutatud ELi päikeseenergia strateegias; rõhutab, et 151 ettevõtet ja tööstusharu kutsusid 2022. aastal komisjoni üles koostama Euroopa strateegiat geotermaalenergia potentsiaali ärakasutamiseks;

15.rõhutab, et riiklikud ja kogu ELi hõlmavad geotermaalenergia meetmed peaksid põhinema Euroopa geotermilise potentsiaali hindamisel, võttes arvesse erinevaid geoloogilisi ja kliimatingimusi, ning hinnangul geotermiliste lahenduste kasutuselevõtu kulutõhususe kohta;

16.kutsub komisjoni üles lähtuma strateegias geotermaalenergia potentsiaali põhjalikust hindamisest maapinna lähedal, keskmisel sügavusel, sügaval ja ülisügaval kõigis 27 liikmesriigis; märgib, et see hindamine peaks aitama kindlaks teha maapõueenergia potentsiaali mitmesugustel eesmärkidel, sealhulgas, kuid mitte ainult, kaugkütte, jahutuse, tööstusprotsesside, toiduainete tootmise, soojuspumpade, elektritootmise, taastuvallikatest toodetud vesiniku ja liitiumi tootmise jaoks; märgib, et selles uuringus tuleks hinnata ka maapõueenergia arendamise mõju majanduse CO2 heite vähendamisele, töökohtade loomisele, konkurentsivõimele, tarbijate mõjuvõimu suurendamisele ja kulutõhususele võrreldes teiste energiaallikatega;

17.kutsub komisjoni üles käsitlema strateegias maapõueenergia projektide arendamise takistusi, sealhulgas piiriüleseid probleeme, ning andma riiklikele ja kohalikele ametiasutustele, projektiarendajatele ja finantseerimisasutustele suunised maapõueenergia kasutamise parimate tavade kohta ELis;

18.väljendab heameelt geotermaalenergia alase teadlikkuse ja toetuse suurenemise üle riiklikul tasandil; palub liikmesriikidel järgida nende riikide eeskuju, kes on välja töötanud geotermaalenergia tegevuskavad, eesmärgid ja sihtotstarbelised poliitikameetmed Näiteks Poola (mitmeaastane geotermiliste ressursside kasutamise arendamise programm Poolas – 2022), Prantsusmaa (maapõueenergia riiklik tegevuskava – 2023) ja Saksamaa (Saksamaa 2022. aasta maapõueenergia strateegia) käivitatud riiklikud algatused.; rõhutab vajadust hõlbustada nende meetmete ja andmete vahetamist geotermaalenergia poliitikameetmete toetamiseks ning olemasolevate parimate tavade edendamiseks ja teadmiste jagamiseks;

19.kutsub komisjoni üles looma nn maapõueenergia liidu, mis hõlmaks liikmesriike, maapõueenergia kasutuselevõtu võimaldajaid, tööstust, teadusringkondi ja kodanikuühiskonda, mis hõlbustaks parimate tavade vahetamist ja viiks ellu tulevast maapõueenergia strateegiat;

20.palub komisjonil uurida geotermaalenergia potentsiaali aidata kaasa kavaga „REPowerEU“ kehtestatud saastevaba vesiniku tootmise eesmärkide saavutamisele;

Geotermiline kaugküte- ja jahutus

21.rõhutab vajadust ajakohastada olemasolevaid kütte- ja jahutusvõrke ning ehitada uusi võrke, kasutades geotermaalenergia potentsiaali; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma tugevaid stiimuleid eespool nimetatu toetamiseks ning neljanda ja viienda põlvkonna kütte- ja jahutussüsteemide eelistamiseks; märgib, et kütte- ja jahutusvõrkude arendamine on terviklike omavalitsuste küttekavade koostamise lahutamatu osa, nagu on nõutud energiatõhususe direktiivis, ning on kooskõlas riiklike energia- ja kliimakavade eesmärkidega; kutsub komisjoni üles andma liikmesriikidele suuniseid nende kavade koostamiseks, sealhulgas geotermaalenergia potentsiaali hindamiseks;

22.väljendab heameelt selliste projektide arvu kasvu üle, mis hõlmavad olemasoleva kaugkütte- ja -jahutusvõrkude taristu muutmist geotermaalseteks kaugkütte- ja -jahutusvõrkudeks; rõhutab eelkõige selliste ümberkujundamiste potentsiaali Kesk- ja Ida‑Euroopa riikides, kus need saavad märkimisväärselt kaasa aidata CO2 heite vähendamise poliitikale; rõhutab, et neid meetmeid tuleks laialdaselt toetada moderniseerimisfondi, õiglase ülemineku ja Ühtekuuluvusfondi raames; nõuab, et moderniseerimisfondist toetataks investeeringuid, millega toetatakse olemasolevate kaugküttesüsteemide üleminekut, et alati kaaluda geotermilise energia võimalikku tarnimist sellistesse süsteemidesse;

23.väljendab muret selle pärast, et geotermiliste projektide arendamine on liiga sageli takistatud või pikalt edasi lükatud arenenud kaugkütte- ja jahutusvõrkude puudumise tõttu; rõhutab vajadust tagada energiaettevõtete ja kohalike omavalitsuste vaheline koordineerimine, et ühiselt kavandada, investeerida ja hallata kaugkütte- ja jahutusvõrke;

24.juhib tähelepanu asjaolule, et mõned hiljutised geotermilised kaugkütte- ja -jahutusvõrkude projektid on viidud ellu uute ärimudelitega, mis võimaldavad eraettevõtjatel, sealhulgas kommunaalettevõtjatel, ehitada kohalike omavalitsuste nimel avalikku taristut; kutsub liikmesriike üles uurima uuenduslikke regulatiivseid võimalusi geotermaalsete kaugkütte- ja -jahutusvõrkude arengu edendamiseks;

25.toonitab, kui oluline on teha geotermaalvaldkonna sidusrühmadele kättesaadavaks andmed olemasolevate kaugküttevõrkude kohta, sealhulgas moderniseerimise ja küttenõudluse taseme kohta kogu Euroopas; rõhutab, et need andmed on vajalikud piirkonna potentsiaali hindamiseks ning kohalike omavalitsustega suhtlemiseks projekti algetapis; palub Euroopa Komisjonil hõlbustada ja koordineerida olemasolevate kaugkütte ja -jahutuse andmete kättesaadavust;

Andmete kättesaadavus

26.märgib, et maapõueandmetele lihtsa juurdepääsu puudumine on praegu oluline takistus riskide vähendamiseks ja seega maapõueenergia projektide kiireks kasutuselevõtuks; rõhutab, et lihtne ja õiglane juurdepääs maapõueandmetele liikmesriikides on projektide hindamise etapis otsustava tähtsusega; rõhutab lisaks, et andmetele juurdepääsu puudumine takistab teadlastel luua geoloogilisi mudeleid, mis on olulised maapõueenergia potentsiaali ja toodangu prognoosimiseks konkreetses maapõuepiirkonnas ning on seega otsustava tähtsusega projektiarendajate ebakindluse vähendamisel;

27.nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon uuriksid meetodeid eri liiki geoloogiliste andmete kogumiseks avaliku ja erasektori üksustelt, et neid korrastada, süstematiseerida ja üldsusele kättesaadavaks teha, laiendades olemasolevaid geoloogilisi põhiandmebaase, kasutades andmete kogumiseks digitaalseid vorminguid ja tehes need kättesaadavaks; märgib, et see tuleks saavutada kooskõlas kohaldatavate andmekaitse-, tundlike äriandmete, sealhulgas ärisaladuste kaitse ja intellektuaalomandi õiguste kaitse normidega, samuti julgeolekukaalutlustega ning vajaduse korral peaks see hõlmama stiimuleid ja hüvitist erasektori üksustele andmete jagamise eest; on seisukohal, et riigi rahastatud geoloogilised andmed, mis on vajalikud geotermiliste projektide jaoks (näiteks need, mis on saadud katsepuurimiseks antud avaliku sektori toetuse tulemusena), tuleks teha üldsusele kättesaadavaks asjaomase liikmesriigi määratud lühikese aja jooksul; juhib tähelepanu asjaolule, et mõnes liikmesriigis tehakse erasektori üksuste valduses olevad geoloogilised andmed pärast teatava ajavahemiku möödumist üldsusele tasuta kättesaadavaks;

28.nõuab tungivalt, et komisjon uuriks kasu ja takistusi, mis kaasnevad riiklike õigusaktide ühtlustamisega, mis käsitlevad juurdepääsu võimaldamist maapõueandmetele ja geoloogiliste andmete säilitamist ELi tasandi keskses portaalis, mis on kõigile vabalt ja kergesti kättesaadav;

29.rõhutab, et piirkondades, kus ei ole piisavalt andmeid pinnaaluste kihtide kohta, võivad valitsused etendada teatavat rolli geotermiliste ressursside kaardistamise ja katsepuurimise rahastamisel; väljendab heameelt asjaolu üle, et mõned liikmesriigid on juba võtnud sellesuunalisi meetmeid; kutsub komisjoni üles jätkama andmete kogumise toetamist selliste asjakohaste projektide kaudu nagu Euroopa geoloogiaandmete taristu, mille eesmärk on luua kogu ELi hõlmav geotermiliste ressursside atlas; rõhutab, kui oluline on Copernicuse maismaaseire teenus (CLMS), mis võib anda usaldusväärseid maatemperatuuri andmeid, mis on eriti kasulikud pinnapealse geotermilise energia jaoks;

30.rõhutab mitteaktiivsete nafta- ja gaasipuuraukude ning kaevanduste kasutustarbe muutmise geotermilist potentsiaali; kutsub liikmesriike üles koostöös nafta-, gaasi- ja söetootmisettevõtetega koostama avalikud inventuurid ja kaardid, sealhulgas spetsifikatsioonid ammendunud, mahajäetud ja kasutuselt kõrvaldatud süsivesinike taristu kohta, mida on võimalik kasutada geotermilise ressursina; rõhutab vajadust seada prioriteediks rahalised vahendid, mis võimaldavad läbi viia üksikasjalikud uuringud selle taristu tingimuste kohta, et hinnata iga objekti potentsiaali;

31.väljendab muret geotermaalenergia statistika killustatuse pärast; rõhutab, et geotermaalenergia kasutuselevõttu Euroopas on väga raske hinnata, kuna puuduvad standardid tööstusandmete esitamiseks; kutsub liikmesriike üles vaatama koostöös tööstusharu ja Euroopa Komisjoniga läbi olemasolevad geotermaalenergia statistiliste andmete kogumise menetlused ning võtma kasutusele sektori parimad tavad, luues tööstusandmete esitamise standardid;

Rahastamine

32.kordab, et ebakindlus maapõueressursside suhtes muudab projektide rahastamise tagamise keeruliseks; rõhutab, et projekti algetapp, näiteks uurimis- ja ehitusetapp, nõuab märkimisväärseid esialgsed kulusid ja suuri ettevõtlusriske, mis takistavad investeerimisotsuse tegemist; kutsub liikmesriike üles uurima oma kohalike turgude küpsusastmele vastavaid finantsriskide vähendamise lahendusi, nagu toetused, toetusteks konverteeritavad laenud, riiklikud tagatised, uuringute kindlustus ja riskimaandamismehhanismid; toob näiteid riskide katmise mehhanismide kohta, mida ei toeta mitte ainult avaliku sektori vahendid, vaid ka erasektori panus; märgib sellega seoses, et ELi finantsriskide maandamise kava oleks eriti kasulik geotermilise sektori kõige vähem väljakujunenud turgude jaoks; märgib, kui olulised on muud riskide vähendamise meetmed, näiteks lihtsa juurdepääsu võimaldamine maapõueandmetele, parimate tavade jagamine uut tüüpi ärimudelite kohta, mis pakuvad koostoimet avaliku ja erasektori rahastamise vahel;

33.väljendab muret selle pärast, et suured esialgsed puurimis- ja paigalduskulud kipuvad pärssima geotermiliste soojuspumpade valimist vähemtõhusate tehnoloogiliste lahenduste kasuks; kutsub liikmesriike üles uurima võimalikke rahalisi stiimuleid selle lõhe ületamiseks, sealhulgas säästupõhiste rahastamismudelite kaudu (pay as you save); kutsub komisjoni üles käsitlema seda küsimust tulevases ELi soojuspumba tegevuskavas;

34.rõhutab, et suured esialgsed kulud pärsivad geotermaalenergia kasvu, eelkõige piiratud rahaliste vahenditega osalejate jaoks, mistõttu soodustatakse investeeringuid, mis on lühikeses perspektiivis kasumlikumad, kuid pakuvad väiksemat keskkonnasäästlikkust; kutsub komisjoni üles võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada olemasolevate Euroopa fondide ja vahendite kasutamisel geotermaalenergia projektide parem arvessevõtmine; palub komisjonil eraldada olemasolevate fondide raames vahendeid, et toetada geotermiliste projektide uurimist, arendamist ja ajakohastamist, mis põhinevad eelkõige uuenduslikel tehnoloogiatel, ning töötajate ümber- ja täiendusõpet;

Regulatiivsed küsimused

35.märgib, et geotermilisele energiale lubade andmise kiiremad normid kooskõlas kehtivate ELi keskkonnaalaste õigusaktidega hõlbustaksid geotermilise energia projektide kasutuselevõttu kogu ELis; märgib, et sügaval asuva geotermaalenergia projektide suhtes kohaldatakse praegu seadusi, mis on välja töötatud suuremahuliste kaevandusprojektide jaoks, mida on raske ellu viia, eriti väiksemate geotermiliste projektide puhul; kutsub seetõttu liikmesriike üles vaatama läbi kehtivad kaevandamisseadused, et paremini kajastada geotermiliste projektide eripära ja töötada välja spetsiaalsed lubade andmise normid geotermilise energia jaoks, võttes samal ajal arvesse asjaolu, et erinevatel geotermilistel tehnoloogiatel on geoloogiale ja keskkonnale märkimisväärselt erinev mõju ja riskid; palub komisjonil esitada suunised, et tagada nõutav sidususe tase, mis on sarnane lähenemisviisiga CO2 säilitamist toetavale reguleerivale õigusraamistikule (direktiiv 2009/31/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114).);

36.juhib tähelepanu asjaolule, et mõnes liikmesriigis põhinevad projektide hindamise tähtajad vaikiva heakskiitmise põhimõttel selgelt määratletud tingimustel, välja arvatud juhul, kui ELi või liikmesriigi õigus nõuab vastust; kutsub liikmesriike üles uurima selle põhimõtte rakendamise eeliseid ja takistusi geotermiliste projektide suhtes ning kaaluma selle lisamist oma õigusaktidesse;

37.väljendab muret geotermiliste projektide pikkade loamenetluste pärast; nõuab tungivalt, et liikmesriigid looksid uute geotermiliste projektide ja olemasolevate rajatiste laiendamise jaoks tõhusamad ühtlustatud ja digitaalsemad loamenetlused, sealhulgas luues ühtse kontaktpunkti, kus seda ei ole juba tehtud, kogu lubade andmise menetluse jaoks kõigis ametiasutustes, ning toetaksid kohalikke omavalitsusi, et tagada nende töötajate piisav kvalifikatsioon; on veendunud, et need ühtsed kontaktpunktid peaksid edendama ka seda, et komisjon jagaks keskse portaali kaudu teavet kogutud rahastamisvõimaluste kohta;

38.märgib, et geotermilise energia kasutamise vahel linna- ja maapiirkondades on erinevused; juhib tähelepanu linnade geotermilise kütte projektide eripärale ja kutsub liikmesriike üles töötama välja tõhusamaid ja ühtlustatud loamenetlusi geotermiliste kütteprojektide elluviimiseks, sealhulgas palub hõlbustada juurdepääsu geotermiliste elektrijaamade jaoks sobivatele linnakruntidele; kutsub seetõttu komisjoni üles esitama jaotusvõrguettevõtjatele soovitusi kohalike ametiasutustega tehtava koostöö kohta, et koostada kohalikud kütte- ja jahutuskavad, milles keskendutakse geotermaalenergiale, et hõlbustada geotermaalenergia kasutamise integreerimist nii linnakorralduskavadesse kui ka kaasaegsetesse lähenemisviisidesse maa-aluse pinna halduses;

39.märgib, et geotermiliste rajatiste load tuleb muuta projektiarendajate jaoks lihtsamaks, et need hõlmaksid sama rendilepinguga strateegiliste toorainete kaevandamist või vesiniku tootmist olemasolevast võimsusest;

40.kutsub komisjoni üles andma lubasid väljastavatele asutustele suuniseid maapõues asuvate geotermiliste lubade taotluste haldamise ja võimaliku joogiveesse sekkumise parimate tavade kohta, et kiirendada loamenetlust, tagades samal ajal keskkonnastandardite täieliku kohaldamise;

41.peab kahetsusväärseks, et olelusringi analüüsi kohaldatakse geotermilisele energiale, kuid mitte muudele taastuvatele energiaallikatele, mis on vastuolus taksonoomia määruse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13). tehnoloogianeutraalse lähenemisviisiga, vähendab geotermilise energia märkimisväärset potentsiaali CO2 heite vähendamisel, eriti soojusenergia varustamisel, ning seab selle võrreldes teiste taastuvate energiaallikatega ebavõrdsetesse konkurentsitingimustesse; palub seetõttu komisjonil läbi vaadata geotermilise energia rakenduste klassifikatsiooni taksonoomisätetes, et seada geotermaalenergia tuule ja päikeseenergiaga võrdsele regulatiivsele alusele;

42.rõhutab, et geotermaalenergial peaks olema samasugune regulatiivne staatus, sealhulgas ELi hangetes, nagu on juba olemas muude taastuvate energiaallikate puhul, ning ajutises kriisi- ja üleminekuraamistikus ja mis tahes edasistes meetmetes;

Tööjõud, koolitus ja oskused

43.väljendab muret teatatud mahajäämuse ja viivituste pärast geotermiliste soojuspumpade paigaldamisel, puuraukude puurimisel ja vajalike lubade andmisel kvalifitseeritud töötajate nappuse tõttu; rõhutab, et vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele suureneb tulevikus veelgi, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid tõhustaksid koostöös tööstusega ja vajaduse korral ametiühingutega geotermaalenergia tootmise spetsialistide õppe ja ümberõppe meetmeid, kuna piisava töötajate arvu olemasolu on geotermaalenergia kasutuselevõtu eesmärkide saavutamiseks väga oluline;

44.kutsub liikmesriike üles tagama, et eelkõige väikesemahuliste pinnalähedaste maasoojussüsteemide ja soojuspumpade paigaldajatele oleksid kättesaadavad sertifitseerimissüsteemid või samaväärsed kvalifitseerimissüsteemid;

45.märgib, et geotermaalenergiale on pühendatud vaid piiratud arv ülikoolikursusi, need on lühiajalised ja vabatahtlikud ning enamik neist hõlmab ainult põhioskusi; julgustab seetõttu liikmesriike tegema koostööd haridusasutustega geotermaalenergiale pühendatud õppe ajakohastamiseks ja tugevdamiseks, et koolitada asjakohaselt sektori tulevasi põlvkondi; väljendab heameelt programmi „Erasmus+“ raames toetatud projektide üle, mille eesmärk on kõrvaldada geotermilise energia väärtusahelas kvalifitseeritud nooremõppe lõpetanute nappus, näiteks programm Geo3En, mille eesmärk on panna alus tulevasele Erasmus Munduse magistrikraadile geotermilises inseneriteaduses; rõhutab, et geotermiline tööstus peab suurendama üliõpilaste ja õppejõudude teadlikkust geotermilisest sektorist ja selle pakutavatest karjäärivõimalustest;

Tehnoloogia areng

46.rõhutab, et kuigi EL on geotermaalenergia-alases teadus- ja arendustegevuses, väärtuslike patentide ja väljaannete poolest ning tootmises juhtpositsioonil, on üleeuroopalisel ja riiklikul tasandil vaja järgmise põlvkonna geotermilise tehnoloogia toetusmeetmeid, et seda positsiooni säilitada, eelkõige geotermilise salvestamise ja tööstuslike rakenduste valdkonnas;

47.märgib, et investeeringud geotermilise energia teadus- ja arendustegevusse on saanud oluliselt vähem rahalisi vahendeid kui teised sektorid, kusjuures seni on innovatsioonifondist toetatud ainult kahte geotermilise energia projekti; kutsub seetõttu komisjoni üles toetama investeeringuid geotermilise tehnoloogia teadus- ja arendustegevusse, näiteks usaldusväärse pumbatehnoloogia ja uute puurimistehnikate väljatöötamisse;

48.rõhutab eelkõige maa-aluste hüdroenergia salvestamise pumpsüsteemide ja soojusenergia salvestamise projektide tähtsust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama nende lahenduste uurimist ja arendamist ning rakendama suuremahulisi katsejaamu; palub ELi innovatsioonifondi ja programmi „Euroopa horisont“ raames laiemat toetust nendele projektidele, eelkõige neile, mis on välja töötatud kasutuselt kõrvaldatud kaevanduste ja karjääride põhjal, mida saab muuta veehoidlateks, kuna see lahendus võib olla oluline element vähese CO2 heitega elektrisüsteemide arendamisel;

49.rõhutab, et mõned liikmesriigid on väljendanud muret selle pärast, et teatavad imporditud soojuspumbad ei vasta deklareeritud energiatõhususele; rõhutab, et ökodisaini energiamärgistuse normide läbivaatamise raames tuleks arutada kolmanda isiku tehtavat vastavushindamise kasutuselevõtmist (ettevõtja enda kinnituse asemel);

Üleminekupiirkonnad

50.rõhutab, et geotermaalenergia potentsiaali kasutamine, eelkõige kaugkütte puhul, on üks loodusvaradest, mis võib aidata kaasa õiglasele energiasüsteemi ümberkujundamisele mõjutatud piirkondades, kompenseerides töökohtade kadumist, kuna kaevandused ja muud kaevandusrajatised suletakse, kaotades kütteostuvõimetuse ning tugevdades kohalike kogukondade ja nende haldusasutuste iseseisvust, vähendades nende sõltuvust energiaimpordist;

51.peab kahetsusväärseks, et täielikult ei kasutata ära ammendunud, mahajäetud ja kasutuselt kõrvaldatud süsivesinikumaardlate ning nafta- ja gaasipuuraukude geotermiliste rakenduste kasutusotstarbe muutmise potentsiaali;

52.juhib tähelepanu käimasolevatele projektidele kasutusest kõrvaldatud kaevandustes, kus soojusenergia maa-alustes tühimikes salvestamise tehnoloogia (cavern thermal energy storage; CTES) suudab pakkuda soojus- või jahutusenergiat; võtab teadmiseks selliste projektide väljatöötamise, mille eesmärk on kasutada geotermaalenergia salvestamiseks naftareservuaare; võtab teadmiseks käimasolevad projektid kasutusest kõrvaldatud nafta- ja gaasipuuraukude kasutusotstarbe muutmiseks geotermilisteks rakendusteks, vähendades seeläbi oluliselt uurimisriske ja puurimiskulusid;

53.märgib, et paljusid neist projektidest teostab fossiilkütuste tööstus, mis suhtub neisse kui võimalusse osaleda energiasüsteemi ümberkujundamises, ning et seda tööstust tuleks veelgi rohkem ja varakult kaasata geotermilise potentsiaali uurimisse; rõhutab, et ressursside hindamine varakult, kui kaevandused on veel kättesaadavad, tagab nende alternatiivse kasutuse tõhusama arendamise; märgib, et vastutuskorda tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta;

54.kutsub liikmesriike üles kasutama olemasolevaid Euroopa rahastamisvõimalusi, et toetada tööjõu ümberõpet üleminekupiirkondades, eesmärgiga kasutada ära geotermiliste projektide tekitatavaid töökohti; märgib, et nafta- ja gaasitööstuse oskusi on võimalik rakendada geotermaalenergia sektoris ja need on seal väga väärtuslikud; rõhutab seetõttu vajadust meelitada asjaomaseid töötajaid maapõueenergia sektorisse ja neid toetada, sealhulgas stiimulite ja koolitusprogrammide kaudu;

55.juhib tähelepanu äärepoolseimate piirkondade erivajadustele arendada taastuvaid energiaallikaid vastavalt oma geograafilistele, geoloogilistele ja meteoroloogilistele eripäradele; juhib tähelepanu sellele, et oma geograafilise eraldatuse tõttu ei ole need piirkonnad ühendatud Euroopa energiavõrkudega; märgib, et suur osa äärepoolseimatest piirkondadest on vulkaanilised alad, millel on suur potentsiaal nii pinna- kui ka süvageotermilise energia tootmiseks; rõhutab maapõueenergia olulist rolli nende piirkondade energiasõltumatuse tagamisel;

Nähtavus ja üldsuse heakskiit

56.juhib tähelepanu konkreetsete linnade või piirkondade olemasolevate geotermiliste seadmete veebipõhisele kaardistamisele kui heale tavale, mis võib suurendada geotermiliste lahenduste nähtavust ja aidata toetada avalikke ja eraviisilisi investeerimisotsuseid;

57.märgib, et üldsuse heakskiit on geotermaalenergia projektide puhul endiselt probleemiks, eelkõige selliste keskkonnaprobleemide tõttu nagu põhjavee võimalik häirimine, mittekondenseeruvate gaaside heide, veevarude ülekasutamine ja seismiline aktiivsus; tuletab meelde, kui oluline on säilitada kõrged keskkonna- ja teadusstandardid geotermilise energia projektide kõigis etappides ning kasutada kestlikku olelusringi hindamise lähenemisviisi; rõhutab, et nende nõuete range järgimine, investeeringute läbipaistvus, sidusrühmade suurem kaasamine ja kohalike kogukondade kaasamine kavandamis- ja rakendamisetappidesse võivad olla tõhus viis üldsuse murede käsitlemiseks ja umbusaldusest ülesaamiseks; kutsub komisjoni üles töötama koostöös geotermilise tööstuse ja liikmesriikidega välja suunised ja parimad tavad koostööks projektiarendajate ning kohalike ametiasutuste ja kogukondade vahel, et suurendada usaldust, edendada toetust ja luua vastastikku kasulikke suhteid;

Rahvusvaheline koostöö

58.rõhutab vajadust jagada parimaid tavasid, tehnoloogilist oskusteavet, geotermilist tehnoloogiat käsitlevate teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusi partnerriikide ja organisatsioonidega, kes on juba suuremas ulatuses välja arendanud süva- ja pinnalähedase geotermaalenergia või rakendavad ambitsioonikaid kavasid geotermilise energia sektori kiireks kasvuks;

59.rõhutab, kui oluline on lisada geotermaalenergia arengumaadega tehtava koostöö tegevuskavasse, pidades silmas keskkonnahoidlike tehnoloogiate ülekandmist, teadmiste jagamist ja suutlikkuse suurendamist kasvava energianõudluse rahuldamiseks;

o

o   o

60.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.