–võttes arvesse 17. novembril 2017 Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast,
–võttes arvesse komisjoni 4. märtsi 2021. aasta teatist „Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava“ (COM(2021)0102),
–võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8. mai 2021. aasta Porto deklaratsiooni,
–võttes arvesse oma 11. mai 2023. aasta resolutsiooni sotsiaalse Euroopa tegevuskava kohta – kaks aastat pärast Porto sotsiaaltippkohtumist ELT C, C/2023/1072, 15.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/1072/oj.,
–võttes arvesse oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni tõhusa tööjärelevalve kui Euroopas töötingimuste parandamise strateegia kohta ELT C 482, 23.12.2016, lk 31.,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1149, millega asutatakse Euroopa Tööjõuamet, muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2016/344 ELT L 186, 11.7.2019, lk 21.,
–võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Tööjõuamet (COM(2018)0131) ja sellele lisatud mõjuhinnangut (SWD(2018)0068),
–võttes arvesse Euroopa Tööjõuameti 2019., 2020., 2021. ja 2022. aasta konsolideeritud tegevusaruandeid,
–võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni piiriüleste ja hooajatöötajate kaitse kohta Euroopas seoses COVID-19 kriisiga ELT C 362, 8.9.2021, lk 82.,
–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 45 lõiget 2, millega keelatakse igasugune kodakondsusel põhinev liikmesriikide töötajate diskrimineerimine nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka seoses muude töötingimustega,
–võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
–võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni resolutsiooni ettepanekut,
A.arvestades, et 2021. aastal elas muus liikmesriigis umbes 10 miljonit tööealist ELi kodanikku Euroopa Komisjoni „2022. aasta aruanne ELi-sisese tööjõu liikuvuse kohta“, Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat, 2022.; arvestades, et ELis elavate ja töötavate kolmandate riikide kodanike arv on viimastel aastatel suurenenud; arvestades, et 2022. aastal töötas ELi tööturul 9,93 miljonit kolmandate riikide kodanikku, mis moodustab 5,1 % kogu tööealisest elanikkonnast Euroopa Komisjon „Statistilised andmed rände kohta Euroopas“, mai 2023.; arvestades, et kolmandate riikide töötajad ei kuulu veel Euroopa Tööjõuameti (ELA) kohaldamisalasse, kuigi nende kui tööjõu liikuvuse ja töötingimustega seotud probleemid on sageli sarnased ELi töötajate omadega;
B.arvestades, et töötajate vaba liikumine ja teenuste osutamise vabadus on kaks ELi neljast põhivabadusest; arvestades, et need vabadused on ühtse turu sujuvaks toimimiseks hädavajalikud; arvestades, et need kuuluvad ELi integratsiooni peamiste saavutuste hulka;
C.arvestades, et töötajate liikuvust võib takistada liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide ebapiisav kooskõlastamine; arvestades, et sotsiaalkindlustusega seotud õiguste ülekantavust mõjutavad probleemid võivad vähendada teises liikmesriigis töötamist kaaluvate töötajate motivatsiooni;
D.arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud ühtlustatud sotsiaalkindlustusnumbri kasutusele võtmist, et töötajaid, nende tööalast staatust ja sotsiaalkindlustusõigusi oleks lihtne tuvastada;
E.arvestades, et tööjõu liikuvus hoogustab majanduskasvu ja toob kasu ELile tervikuna, tasakaalustades tööjõu pakkumist ja nõudlust; arvestades, et tööjõu liikuvusega võivad kaasneda ka halvad töötingimused ja liikuvate töötajate ärakasutamine kehtivate õigusaktide kuritarvitamise ja eiramise või töötajate puuduliku teabe tõttu oma õiguste ja kohaldatavate kollektiivlepingute kohta;
F.arvestades, et õiglase liikuvuse ja ausa konkurentsi tagamine, mis põhineb mittediskrimineerimisel ja võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttel, on endiselt probleem, mis tuleneb 27 erinevast tööturukorrast, mida reguleeritakse riiklike normide ja tavade abil; arvestades, et töötajate töö- ja sotsiaalseid õigusi käsitlevaid liidu õigusakte tuleb nõuetekohaselt rakendada ja jõustada kõigis liikmesriikides, samuti piiriülestes olukordades; arvestades, et ELA peaks soodustama ka uuenduslike lähenemisviiside järgimist tõhusas piiriüleses koostöös ning teabe kogumisel, analüüsimisel ja vahetamisel; arvestades, et liikuvatele töötajatele, eelkõige kolmandate riikide kodanikele, puuduvad piisavad tugiteenused, nagu õiguslik, sotsiaalne ja psühholoogiline nõustamine;
G.arvestades, et 2017. aastal Göteborgis välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas on sätestatud 20 põhimõtet ja kehtestatud sotsiaalsed eeskirjad tugeva, sotsiaalse Euroopa suunas, mis on õiglane ja kaasav; arvestades, et võrdsed õigused ja võimalused, juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse, kaasatus ja sotsiaalpartnerite autonoomia on aluslepingutes sätestatud liidu nurgakivid;
H.arvestades, et riiklikel õiguskaitseasutustel, näiteks töö- ja sotsiaalkindlustusinspektsioonidel ning töö- ja sotsiaalkindlustuskontrollis osalevatel sotsiaalpartneritel ei ole alati vajalikke vahendeid ning seetõttu võib neil olla raskusi riiklike ja ELi õigusaktide tulemusliku täitmise tagamisega, eriti piiriülestes olukordades; arvestades, et tulemuslik täitmise tagamine nõuab piisavaid ressursse, samuti struktureeritud koostööd ning korrapärast ja turvalist teabevahetust liikmesriikide ja kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel;
I.arvestades, et ELA loodi eesmärgiga hõlbustada piiriülest koostööd tööõiguse tulemuslikul täitmise tagamisel, sealhulgas ühiseid ja kooskõlastatud kontrolle, ning liikmesriikidevahelist teabevahetust tööjõu liikuvuse küsimustes, et toetada õiglasi ja hästi toimivaid tööturge ja sotsiaalhoolekandesüsteeme, kaitsta töötajaid ja tagada aus konkurents ühtsel turul;
J.arvestades, et liikmesriigid peaksid pakkuma töötajatele ja tööandjatele tuge, teavet ja nõu; arvestades, et ei ELA-l ega asjaomastel ametiühingutel ei ole piisavalt vahendeid, et toimida üksikisikute kasutajatoena;
K.arvestades, et ELA peab oma asutamismääruse alusel aitama tagada tööjõu õiglase liikuvuse kogu liidus ning abistama liikmesriike ja komisjoni sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisel liidus; arvestades, et ELA täidab sellega seoses mitmeid ülesandeid, sealhulgas lihtsustab üksikisikute, tööandjate ja sotsiaalpartnerite juurdepääsu tööjõu liikuvust käsitlevale teabele, toetab liikmesriike piiriülese töövahenduse edendamisel ja koordineerib Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURES), hõlbustab koostööd ja teabevahetust liikmesriikide vahel, koordineerib ja toetab kooskõlastatud ja ühiseid kontrolle, viib läbi analüüse ja riskihindamisi tööjõu piiriülese liikuvusega seotud küsimustes, toetab liikmesriike suutlikkuse suurendamisel tööjõu liikuvuse valdkonnas, tegeleb deklareerimata tööga ja vahendab liikmesriikidevahelisi vaidlusi asjakohase ELi õiguse kohaldamise üle;
L.arvestades, et ELA ei ole veel suutnud oma tegevuspotentsiaali täielikult ära kasutada; arvestades, et ELA tegevus ja mõju on piiratud liikmesriikide vabatahtliku koostöö ja osalemise tõttu ning tema piiratud pädevuse tõttu nõuda ja töödelda mõjutatud töötajatelt ja ettevõtetelt andmeid; arvestades, et ELA õigusraamistik takistab ametil viia omal algatusel läbi uurimisi ja käsitleda kolmandatest riikidest pärit tööjõu liikuvusega seotud küsimusi;
M.arvestades, et tööinspektsioonide läbiviimise reeglid ja tavad on liikmesriigiti väga erinevad, nagu ka riiklike ametiasutuste ja ELA vaheline koostöö;
N.arvestades, et Euroopa Pangandusjärelevalvele anti volitus viia uurimisi läbi omal algatusel; arvestades, et mõnel Euroopa ametil, näiteks Europolil, on juurdepääs siseturu infosüsteemi (IMI) andmebaasile ja neil on lubatud isikuandmeid töödelda; arvestades, et ELA-l puuduvad sarnased õigused;
O.arvestades, et sotsiaalpartnerid ei pea kõigepealt ära kasutama riigisiseseid täitmise tagamise võimalusi, kuna nad võivad igal ajal juhtida ELA tähelepanu piiriülestele juhtumitele, et algatada piiriüleseid kontrolle; arvestades, et ELi, valdkondlike ja riiklike sotsiaalpartnerite õigeaegne, süstemaatiline ja struktuurne kaasamine on ELA tegevuse tulemuslikkuse parandamiseks hädavajalik;
P.arvestades, et deklareerimata töö vastu võitlemise Euroopa platvorm on ELA struktuuri integreeritud; arvestades, et deklareerimata töö on ELis endiselt terav probleem; arvestades, et mõned sektorid, nagu majutus-, ehitus-, turismi-, hooldus- ja majapidamisteenused, on sellest rohkem mõjutatud kui teised;
Q.arvestades, et ELA uuringud ja analüüsid tellitakse sageli välistelt töövõtjatelt, mis takistab ametil koguda oma eksperditeadmisi ja võib seada kahtluse alla tema sõltumatuse;
R.arvestades, et üks ELA loomise eesmärke oli tegeleda ebapiisava teabevahetusega tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise eri aspektide eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel, et tagada kõigi olemasolevate vahendite võimalikult tõhus kasutamine valdkondades, kus ELA saab pakkuda lisaväärtust;
S.arvestades, et oskuste mittevastavus tööturu nõudlusele ja tööjõupuudus on ELis suurenev probleem; arvestades, et EURES võib etendada keskset rolli tööjõu liikuvuse ja piiriülese töövahenduse edendamisel; arvestades, et ELA-l ei ole suutlikkust pakkuda üksikutele tööotsijatele ja ettevõtetele kasutajatoe teenuseid; arvestades, et EURESi potentsiaali ei ole veel suudetud täielikul ära kasutada; arvestades, et riiklikud ametiasutused, tööhõiveagentuurid ja sotsiaalpartnerid peaksid muutma EURESi kasutamise tulemuslikumaks;
T.arvestades, et hiljemalt 1. augustil 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant peab komisjon hindama ELA tegevuse tulemuslikkust vastavalt tema eesmärkidele, volitustele ja ülesannetele kooskõlas määruse (EL) 2019/1149 artikliga 40; arvestades, et komisjoni hinnangus tuleks arvesse võtta ELA ja asjaomaste sidusrühmade panust ning eelkõige hinnata, kas on vaja muuta ELA volitusi ja tema tegevuse ulatust, sealhulgas laiendada kohaldamisala sektoripõhistele vajadustele; arvestades, et hindamisel tuleks uurida ka täiendavaid sünergiaid ja võimalusi kooskõlastamiseks teiste ametitega tööhõive, sotsiaalpoliitika ja põhiõiguste valdkonnas ning teha kindlaks, millistes valdkondades võiks ELA tegevus anda riiklikele ametiasutustele rohkem lisaväärtust;
U.arvestades, et hindamise käigus tuleks täiendavalt uurida korrapärast koostööd ja teabevahetust Europoli ja Eurojustiga kuritegude puhul, eriti kui tegemist on organiseeritud kuritegevusega, näiteks ehitussektoris, ja kui tegemist on Euroopa toetustega, siis Euroopa Prokuratuuriga;
V.arvestades, et oma 11. mai 2023. aasta resolutsioonis sotsiaalse Euroopa tegevuskava kohta – kaks aastat pärast Porto sotsiaaltippkohtumist, rõhutas Euroopa Parlament hästitoimiva ja tõhusa Euroopa Tööjõuameti tähtsust; arvestades, et Euroopa Parlament on juba kutsunud Euroopa Komisjoni üles kasutama eelseisva hindamise käigus antud võimalust esitada seadusandlik ettepanek, et vaadata läbi ELA asutamismääruse kohaldamisala ja võimaldada tal täielikult ära kasutada oma potentsiaal, eelkõige seoses tema uurimise ja uurimismeetmete rakendamise volitustega;