P9_TA(2024)0053Olukord Ungaris ja külmutatud ELi rahalised vahendidEuroopa Parlamendi 18. jaanuari 2024. aasta resolutsioon olukorra kohta Ungaris ja külmutatud ELi rahaliste vahendite kohta (2024/2512(RSP))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti selle artiklit 2, artikli 4 lõiget 3 ja artikli 7 lõiget 1,

–võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „põhiõiguste harta“),

–võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni ja selle protokolle,

–võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–võttes arvesse ÜRO ja Euroopa Nõukogu rahvusvahelisi inimõigustealaseid lepinguid,

–võttes arvesse komisjoni 22. detsembri 2021. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (COM(2021)0569),

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1. (õigusriigi tingimuslikkuse määrus),

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu ELT L 57, 18.2.2021, lk 17. (taaste- ja vastupidavusrahastu määrus),

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid ELT L 231, 30.6.2021, lk 159. (ühissätete määrus),

–võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone õigusriigi kohta Ungaris, eriti 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 12. septembri 2018. aasta resolutsioon ettepaneku kohta, millega kutsutakse nõukogu üles järeldama Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel ilmset ohtu, et Ungari rikub oluliselt liidu aluseks olevaid väärtusi (ELT C 433, 23.12.2019, lk 66)., 8. juuli 2021. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 8. juuli 2021. aasta resolutsioon Ungari Rahvuskogus vastu võetud õiguslikest muudatustest tingitud ELi õiguse ja LGBTIQ kodanike õiguste rikkumise kohta Ungaris (ELT C 99, 1.3.2022, lk 218)., 15. septembri 2022. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 15. septembri 2022. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega tehakse Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel kindlaks, et on ilmne oht, et Ungari rikub oluliselt liidu aluseks olevaid väärtusi (ELT C 125, 5.4.2023, lk 463)., 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2020. aasta resolutsioon Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kohaste Poolat ja Ungarit käsitlevate käimasolevate kuulamiste kohta (ELT C 270, 7.7.2021, lk 91)., 24. novembri 2022. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 24. novembri 2022. aasta resolutsioon hinnangu kohta sellele, kas Ungari täidab tingimuslikkuse määruses sätestatud õigusriigi tingimusi, ning Ungari taaste- ja vastupidavuskava hetkeseisu kohta (ELT C 167, 11.5.2023, lk 74). ja 1. juuni 2023. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 1. juuni 2023. aasta resolutsioon õigusriigi ja põhiõiguste rikkumise kohta Ungaris ning külmutatud ELi rahaliste vahendite kohta (ELT C, C/2023/1223, 21.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/1223/oj).,

–võttes arvesse komisjoni 20. juuni 2023. aasta teatist mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) läbivaatamise kohta (COM(2023)0336),

–võttes arvesse oma 3. oktoobri 2023. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta, mis käsitleb mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 muutmist Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0335.,

–võttes arvesse komisjoni iga-aastaste õigusriigi olukorda käsitlevate aruannete, eelkõige 2021., 2022. ja 2023. aasta aruande Ungarit käsitlevaid peatükke,

–võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.arvestades, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 2, kajastatud põhiõiguste hartas ja kinnistatud rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes;

B.arvestades, et ELi lepingu artiklis 2 sisalduvate väärtuste järgimine liikmesriigi poolt on kehtestatud eeltingimusena selleks, et kasutada kõiki õigusi, mis tulenevad aluslepingute kohaldamisest selle liikmesriigi suhtes; arvestades, et ELi lepingu artikli 7 kohaselt võib liit hinnata artiklis 2 osutatud väärtuste olulise rikkumise ilmset ohtu või teha järelduse, et mõni liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt artiklis 2 osutatud väärtusi;

C.arvestades, et Ungari valitsuse süstemaatilise tegevuse tõttu on õigusriigi olukord selles riigis mitu aastat järjest halvenenud; arvestades, et selle olukorraga ei ole piisavalt tegeletud, paljud mureküsimused on veel lahendamata ja probleeme tekib aina juurde; arvestades, et eri vähekaitstud rühmade, eelkõige naiste, LGBTIQ+ kogukonna liikmete, romade, rändajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste olukord on viimastel aastatel märkimisväärselt halvenenud ning nende põhiõigusi rikutakse endiselt, ilma et sõltumatud institutsioonid oleksid võimelised või valmis neid kaitsma; arvestades, et õigusriigi puudumine on toonud kaasa kontrolli nii riikliku kui ka erameedia üle ja juba niigi leebete tööseaduste pideva kuritarvitamise Ungari valitsuse poolt ning ka keskkonnaseisundi halvenemise;

D.arvestades, et Ungari Rahvuskogu võttis 3. mail 2023. aastal vastu kohtusüsteemi reformipaketi ilma nõuetekohase parlamentaarse kontrolli ja avaliku konsultatsioonita; arvestades, et hilisematest täiendustest hoolimata ei tehtud paketis midagi selleks, et vaadata läbi hiljuti riigi kohtusüsteemi kõrgeimates astmetes toimunud poliitilised ametissenimetamised;

E.arvestades, et Ungari Rahvuskogu võttis 12. detsembril 2023. aastal ilma nõuetekohase parlamentaarse kontrolli ja avaliku konsultatsioonita vastu ka riikliku suveräänsuse kaitse paketi; arvestades, et selle paketiga anti täitevvõimule veelgi suuremad võimalused sõltumatute häälte ja oponentide vaigistamiseks ja häbimärgistamiseks;

F.arvestades, et Ungari on üks kõige rohkem ELilt rahalisi vahendeid saav riik (kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku alusel on Ungarile eraldatud ühissätete määruse ja taasterahastu „NextGenerationEU“ vahenditena rohkem kui 32 miljardit eurot); arvestades, et õigusriigi olukorra halvenemine Ungaris kujutab endast märkimisväärset ohtu ELi finantshuvide kaitsele ja ELi eelarve täitmisele Ungaris;

G.arvestades, et õigusriigi tingimuslikkuse määrus on äärmiselt oluline, kuna see on üks tulemuslikumaid vahendeid, millega saab ELi eelarvet kaitsta;

H.arvestades, et nõukogu võttis 15. detsembril 2022. aastal vastu rakendusotsuse (EL) 2022/2506, mis käsitleb meetmeid liidu eelarve kaitsmiseks õigusriigi põhimõtete rikkumise eest Ungaris ELT L 325, 20.12.2022, lk 94.; arvestades, et kooskõlas õigusriigi tingimuslikkuse määrusega on komisjon jälginud nõukogu rakendusotsuse (EL) 2022/2506 kohase menetluse raames Ungari kavandatud parandusmeetmete rakendamist; arvestades, et meetmed hõlmavad 55 % eelarveliste kulukohustuste peatamist kolme ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava puhul ning keeldu võtta juriidilisi kohustusi avalikes huvides tegutseva usaldushalduse suhtes, mis on asutatud Ungari 2021. aasta IX seaduse alusel, ja sellise avalikes huvides tegutseva usaldushalduse hallatava üksuse suhtes; arvestades, et 2023. aasta detsembris hindas komisjon Ungari olukorda uuesti ja kinnitas, et oht liidu eelarvele ei ole alates 2022. aasta detsembrist muutunud ning nõukogu meetmeid ei tohiks kohandada ega tühistada;

I.arvestades, et nõukogu võttis 15. detsembril 2022. aastal vastu rakendusotsuse, millega kiidetakse heaks Ungari taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang ning milles sätestatakse mitmesugused eesmärgid, mis tuleks tulemuslikult täita enne esimese maksetaotluse esitamist; arvestades, et 7. detsembril 2023. aastal võttis nõukogu vastu rakendusotsuse, millega kiidetakse heaks Ungari muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatükk;

J.arvestades, et 22. detsembril 2022. aastal sõlmis komisjon Ungariga partnerluslepingu; arvestades, et komisjon kiitis heaks ka mitu rakenduskava, osutades samas mitmele horisontaalsele ja valdkondlikule eeltingimusele; arvestades, et komisjoni järelduste kohaselt ei ole Ungari täitnud põhiõiguste hartaga seotud horisontaalset eeltingimust kohtusüsteemi sõltumatuse osas ning mitme seaduse sätted kujutavad tõsist ohtu LGBTIQ+ kogukonna liikmete õigustele, akadeemilisele vabadusele ja õigusele varjupaika taotleda; arvestades, et Ungari tehtud enesehindamises jõuti järeldusele, et täitmata on mitu valdkondlikku eeltingimust, ja komisjon võttis selle teadmiseks; arvestades, et ELi eelarvest kulude hüvitamiseks tuleb kogu programmitöö perioodi jooksul järgida nii horisontaalseid kui ka valdkondlikke eeltingimusi;

K.arvestades, et komisjon võttis 13. detsembril 2023. aastal vastu otsuse, milles ta luges põhiõiguste hartaga seotud horisontaalse eeltingimuse kohtusüsteemi sõltumatuse osas täidetuks; arvestades, et see otsus tähendab, et Ungari ametiasutused võivad hakata taotlema kuni umbes 10,2 miljardi euro ulatuses kulude hüvitamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest;

L.arvestades, et Euroopa Ülemkogu ei suutnud 14.–15. detsembril 2023. aastal võtta vastu ühehäälset otsust muuta mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027; arvestades, et väidetavalt jäi see otsus vastu võtmata Ungari peaministri vastuseisu tõttu; arvestades, et suutmatus jõuda kokkuleppele mitmeaastase finantsraamistiku muutmise osas seab tõsiselt ohtu ELi poolt Ukrainale antava rahalise abi järjepidevuse ja prognoositavuse ning et sellel on ELi jaoks rängad strateegilised tagajärjed;

M.arvestades, et Ungari on viimase kümne aasta jooksul muutunud autokraatliku valimismudeliga hübriidrežiimiks, nagu nähtub asjakohastest indeksitest;

1.kordab järeldusi, muresid ja soovitusi, mida ta on väljendanud oma varasemates resolutsioonides, mis käsitlevad õigusriigi ja põhiõiguste olukorda Ungaris; mõistab hukka, et Ungari valitsus on püüdnud ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ELi alusväärtusi tahtlikult, pidevalt ja süstemaatiliselt õõnestada; on väga mures selle pärast, et ka pärast seda, kui Euroopa Parlament võttis 15. septembril 2022 vastu oma resolutsiooni, on Ungaris jätkunud demokraatia õõnestamine ning õigusriigi ja põhiõiguste olukorra halvenemine, ning on eriti mures selle pärast, et hiljuti võeti vastu riikliku suveräänsuse kaitse pakett; tuletab meelde, et Ungari valitsus vastutab ainuisikuliselt selle eest, et ELi õigust ja ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi hakataks uuesti järgima;

2.peab väga kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole ELi lepingu artikli 7 lõike 1 kohaselt algatatud menetlustes suutnud sisulisi edusamme teha; kordab, et kutsub nõukogu üles tegelema kõigi uute suundumustega, mis õigusriiki, demokraatiat ja põhiõigusi mõjutavad; kordab, et kutsub nõukogu üles selle menetluse käigus antud soovitusi järgima; rõhutab, et ka nõukogu vastutab ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste kaitsmise eest, ja kui jätta need väärtused kaitseta, oleksid sellel pikaajalised tagajärjed, mis võivad ühtlasi olla kahjulikud; kutsub Euroopa Ülemkogu ja liikmesriike üles võtma meetmeid ja tegema kindlaks, kas Ungari on ELi lepingu artikli 7 lõike 2 kohaseid ELi väärtusi oluliselt ja jätkuvalt rikkunud; nõuab, et austataks Euroopa Parlamendi rolli ja pädevust;

3.mõistab teravalt hukka, et Ungari peaminister otsustas mitmeaastase finantsraamistiku vajalikku muutmist, sealhulgas Ukraina abipaketti, käsitleva otsuse blokeerida, mis on ELi strateegiliste huvidega täielikus vastuolus; on veendunud, et selline käitumine on aluslepingutes sätestatud lojaalse koostöö põhimõttega vastuolus; juhib tähelepanu sellele, et EL ei saa mingil juhul oma väärtustest taganeda ning anda niimoodi väljapressimisele järele ning kaubelda ELi ja selle liitlaste strateegiliste huvidega; kordab kindlalt oma nõudmist, et mitmeaastast finantsraamistikku tuleb kiiresti ja sihipäraselt tugevdada, et täita kodanike vajadusi ja võetud poliitilisi kohustusi, sealhulgas anda Ukrainale rahalisi vahendeid; kutsub Euroopa Ülemkogu üles 1. veebruari 2024. aasta erakorralisel tippkohtumisel sellises seisukohas kindlasti kokku leppima;

4.peab kiiduväärseks komisjoni 13. detsembri 2023. aasta teatist, milles kinnitatakse, et liidu eelarvet ohustav risk on 2022. aasta detsembrist püsinud muutumatuna, ja seetõttu tuleb õigusriigi tingimuslikkuse määruse alusel vastu võetud meetmeid pikendada; on arvamusel, et see kinnitab muresid ja soovitusi, mida Euroopa Parlament on selles küsimuses varem väljendanud; kordab, et kutsub komisjoni üles tagama, et ELi vahendite lõplikke saajaid ega toetusesaajaid ei jäetaks neist vahenditest ilma, nagu on sätestatud õigusriigi tingimuslikkuse määruses; rõhutab, et õigusriigi rikkumiste vastu võitlemise meetmed on vajalikud selleks, et kodanike usaldust ELi vastu suurendada;

5.väljendab kahetsust ja kinnitab veel kord, et on väga mures komisjoni otsuse pärast, mille kohaselt on põhiõiguste hartaga seotud horisontaalne eeltingimus kohtusüsteemi sõltumatuse osas täidetud, mis tähendab, et Ungari ametiasutustel on õigus esitada kuni 10,2 miljardi euro eest kulude hüvitamise taotlusi, ilma et oleks oleksid olemas piisavad kontrollimehhanismid ja korraldataks riigihankemenetlusi, et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja ELi eelarve kaitse; on veendunud, et see otsus on õigusriigi tingimuslikkuse määruse alusel vastu võetud meetmete pikendamise otsusega poliitilises mõttes vastuolus, ning väljendab pettumust, et Euroopa Parlamenti ei ole selle protsessi käigus piisavalt teavitatud; rõhutab, et komisjoni ülesanne on sõltumatult ja objektiivselt hinnata, kas Ungari täidab kohaldatavaid õigusakte, kahjustamata seejuures demokraatiat, õigusriiki ja põhiõigusi; on veendunud, et isegi pärast hiljutisi reforme ei vasta Ungari põhiõiguste hartas sätestatud kohtusüsteemi sõltumatuse standardile, nagu on märkinud Ungari enda ja rahvusvahelised eksperdid, sest vastuvõetud meetmed ei taga poliitilise mõjutamise eest piisavat kaitset ning neist saab kas mööda hiilida või neid saab ebakorrektselt kohaldada; on eelkõige mures selle pärast, et eelotsusetaotluse esitamisel esineb endiselt takistusi, Ungari kõrgeimas kohtus (Kúria) on kohtuasjade jaotamisega probleeme ning Kúria presidendi ametissenimetamise süsteem on puudulik; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks koos otsusega üksikasjaliku kirjaliku põhjenduse; kutsub komisjoni üles oma otsust ümber hindama, pidades eelkõige silmas riigisiseseid meetmeid, mis on pärast otsuse vastuvõtmist võetud, ja mitte maksma rahalisi vahendeid välja enne, kuni kõiki asjaomaseid õigusakte on hakatud täielikult rakendama ja vastuvõetud meetmete tulemuslikkus on praktikas kinnitust leidnud;

6.kordab, et on komisjoni varem kutsunud üles tagama, et taaste- ja vastupidavusrahastust ei tehtaks Ungari ametiasutustele ühtegi makset enne, kui esimese maksega seotud eesmärgid (sealhulgas need, mida on nimetatud üliolulisteks eesmärkideks) ja sihtväärtused on rahuldaval määral saavutatud ning praktikas kestlikuks osutunud; on seisukohal, et praegune auditi- ja kontrollikord, mille Ungari ametiasutused on kohtureformide nõutavate kriteeriumide täitmiseks kiirmenetluse korras kehtestanud, peab enne ELi rahaliste vahendite väljamaksmist andma eelkõige süsteemsete probleemide lahendamisel praktikas konkreetseid, kestlikke ja kontrollitavaid tulemusi; kutsub komisjoni üles tegema uue, ajakohase hindamise, hinnates peamiselt seda, kui sõltumatu kohtusüsteem Ungaris on, võttes eelkõige arvesse pärast otsuse vastuvõtmist toimunut;

7.rõhutab, et Ungari ametiasutused peavad tagama üksikisikutele, ettevõtjatele, kodanikuühiskonnale, valitsusvälistele organisatsioonidele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ELilt rahaliste vahendite saamiseks võrdsed võimalused ning tagama nii sõltumatu kohtuliku järelevalve kui ka erapooletud ja tulemuslikud kaebuste lahendamise mehhanismid; mõistab hukka, et teadete kohaselt toimub akadeemiliste ringkondade, ajakirjanike, erakondade ja kodanikuühiskonna ning teatavate sektorite äriühingute süsteemne diskrimineerimine; peab kahetsusväärseks poliitiliselt motiveeritud äritavasid, mis annavad konkurentidele ebaõiglase eelise, ning läbipaistmatuid ja manipulatsioonidest mõjutatud riigihankemenetlusi, valitsuse ja peaministriga seotud üksuste ülevõtupakkumisi ning ELi rahaliste vahendite kasutamist valitsuse poliitiliste liitlaste vara suurendamiseks, mis on ELi konkurentsi- ja riigihankereeglitega vastuolus; rõhutab, et õigusriik on ELi toimiva ühtse turu jaoks keskse tähtsusega;

8.rõhutab, et nõukogu eesistujariigil on tähtis ülesanne viia nõukogus ELi õigusaktidega tehtavat tööd edasi, tagada ELi tegevuskava elluviimisel järjepidevus ja esindada nõukogu suhetes teiste ELi institutsioonidega; peab küsitavaks, kas Ungari valitsus suudab seda ülesannet 2024. aastal usaldusväärselt täita, kui riik ELi õigust, ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi ega lojaalse koostöö põhimõtet ei järgi; tuletab meelde, et mõnel juhul võib Euroopa Ülemkogu eesistujat asendada Euroopa Ülemkogu liige, kes esindab nõukogus kuus kuud eesistujariigina tegutsevat liikmesriiki; palub nõukogul leida selle ohu võimalikult kiireks leevendamiseks sobivad lahendused; tuletab meelde, et kui lahendust ei leita, võib Euroopa Parlament võtta asjakohaseid meetmeid; kutsub nõukogu eesistujat ja liikmesriike üles alustama viivitamata menetlusi nõukogu otsustusprotsessi reformimiseks, et teha vetoõiguse kuritarvitamisele ning Euroopa Ülemkogus ja teistes Euroopa Liidu institutsioonides toimuvale väljapressimisele lõpp;

9.rõhutab, et ELi rahaliste vahendite väljamaksmiseks nõutavaid meetmeid, nagu need on kindlaks määratud ühissätete määruse, taaste- ja vastupidavusrahastu määruse ja õigusriigi tingimuslikkuse määruse alusel vastuvõetud asjakohastes otsustes, tuleb käsitleda ühtse ja tervikliku paketina ning et makseid ei tohiks teha ka siis, kui ühes või mitmes valdkonnas tehakse küll edusamme, kuid mõnes teises esineb endiselt puudusi; kavatseb endiselt tagada, et niipea, kui asjaomased tingimused on täidetud, jõuaksid ELi rahalised vahendid Ungari elanikkonnani, sealhulgas otseste rahaeraldistena kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning kodanikuühiskonnale, ning rõhutab, et praeguse olukorra eest kannavad ainuvastutust Ungari ametiasutused;

10.kordab, et kutsub komisjoni üles täielikult ära kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, eelkõige rahalisi meetmeid, kiirendatud rikkumismenetlusi, Euroopa Liidu Kohtult ajutiste meetmete kohaldamise taotlemist ja kohtuotsuste täitmata jätmise korral rakendatavaid meetmeid, et püüda ära hoida ilmselt ohtu, et Ungari rikub oluliselt liidu aluseks olevaid väärtusi; loodab, et riikliku suveräänsuse kaitse paketi vastuvõtmise tõttu tegutsetakse kiiresti;

11.teeb Euroopa Parlamendi õiguskomisjonile ülesandeks võtta võimalikult kiiresti vajalikud meetmed seoses komisjoni otsusega külmutatud 10,2 miljardi euro suuruse summa vabastamise kohta, sealhulgas taotleda vastavalt kodukorra artiklile 149 õigusteenistuse analüüsi, et lasta otsuse C(2023) 9014 seaduslikkust kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 263 Euroopa Liidu Kohtus kontrollida; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendil on võimalik kasutada kõiki tema käsutuses olevaid õiguslikke ja poliitilisi meetmeid, kui komisjon eraldab rahalisi vahendeid ilma, et kriteeriumid oleksid täidetud, või kui komisjon ei taga asjaomaste õigusaktide täielikku rakendamist, võttes arvesse tema kohustust tegutseda aluslepingute täitmise järelevalvajana ja kaitsta ELi finantshuve; tuletab meelde, et komisjon kannab Euroopa Parlamendi ees poliitilist vastutust;

12.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.