–võttes arvesse Eva Kaili puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 15. detsembril 2022. aastal Euroopa peaprokurör ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 19. jaanuaril 2023. aastal,
–olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 kuulanud ära Eva Kaili selgitused,
–võttes arvesse protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,
–võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrust (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel ELT L 283, 31.10.2017, lk 1., eriti selle artikli 29 lõiget 2,
–võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta, 17. jaanuari 2013. aasta ja 19. detsembri 2019. aasta otsuseid Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2019, Junqueras Vies, C-502/19, ECLI:EU:C:2019:1115.,
–võttes arvesse Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklit 62,
–võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,
–võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0029/2024),
Α.arvestades, et Euroopa peaprokurör on esitanud Eva Kaili parlamentaarse puutumatuse äravõtmise taotluse seoses uurimisega, mille aluseks olevad asjaolud viitavad sellise raske kuriteo koosseisule, mis seisneb korduvas Euroopa Liidu finantshuve kahjustavatele pettustele kihutamises, mis on põhjustanud kahju suuremates summades kui 120 000 ja 150 000 eurot ning mille eest on ette nähtud 5–15 aasta pikkune vangistus, nagu on sätestatud Kreeka karistusseadustiku artikli 46 lõikes 1, artikli 52 lõikes 2 ja artikli 98 lõikes 2 ning seaduse nr 2803/2000 artikli 4 lõikes 1 ja artikli 4 lõike 2 punktis b koostoimes Kreeka karistusseadustiku artikli 2 lõikega 1 ja artikli 386 lõikega 2 ning seaduse nr 4689/2020 artikli 24 lõikega 2 ja artikli 26 lõikega 3;
Β.arvestades, et Euroopa Prokuratuuri poolt 1. juulil 2021. aastal registreeritud OLAFi aruande alusel algatas Kreekast nimetatud Euroopa delegaatprokurör 8. septembril 2021. aastal kõnealuses asjas uurimise; arvestades, et 12. novembril 2021. aastal palus asja menetlev Euroopa delegaatprokurör oma ülesannete kohaselt OLAFilt toimiku materjalide üleandmist; arvestades, et pärast toimiku analüüsimist palus ta 2. veebruaril 2022. aastal OLAFilt täiendava uurimise tegemist ja 7. veebruaril 2022. aastal toimiku materjalide tõlkimist inglise keelest kreeka keelde; arvestades, et OLAF esitas oma lõpparuande ja tõendid 8. detsembril 2022. aastal ning asjakohased tõlked 14. detsembril 2022. aastal;
C.arvestades, et väidetavad rikkumised, millest Eva Kaili olla teadlik olnud, on seotud eelkõige järgmisega:- a)oma töökohas viibimise kohustuse täitmata jätmine ühe tema registreeritud assistendi poolt ajavahemikul 28. septembrist 2015 kuni 2. juulini 2019 ning selle sama registreeritud assistendi poolt oma ülesannete täitmata jätmine;
- b)lähetuskorralduste taotluste ja kuludeklaratsioonide esitamine ning hüvitiste saamine lähetuste eest, millel Eva Kaili neli registreeritud assistenti tegelikult osalenud ei ole: esimese registreeritud assistendi puhul ajavahemikul 2016. aasta veebruarist kuni 2018. aasta märtsini, teise puhul 2015. aasta maist kuni 2020. aasta veebruarini, kolmanda puhul 2015. aasta detsembrist kuni 2019. aasta aprillini ja neljanda puhul 2014. aasta oktoobrist kuni 2020. aasta veebruarini;
- c)ühe registreeritud assistendi töötasude/lähetuskulude osaline ülekandmine Eva Kailile tema väidetaval taotlusel ajavahemikul 28. septembrist 2015 kuni 2. juulini 2019;
D.arvestades, et esiteks ei saa parlamenti võrdsustada kohtuga ja teiseks ei tohi parlamendiliiget pidada puutumatuse äravõtmise menetluse raames süüdistatavaks Kohtuotsus, Üldkohus, 30. aprill 2019, Briois vs. parlament, T-214/18, ECLI:EU:T:2019:266.;
E.arvestades, et väidetav kuritegu ei ole seotud Eva Kaili poolt Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamustega ega antud häältega protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikli 8 tähenduses;
F.arvestades, et vastavalt protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklile 9 on Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;
G.arvestades, et Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklis 62 on muu hulgas nähtud ette, et parlamendiliiget ei tohi parlamendi koosseisu ametiajal ilma parlamendi eelneva loata kohtu alla anda, vahistada, temalt vabadust võtta ega muul viisil tema vabadust piirata;
H.arvestades, et parlamendiliikme puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, kus käsitletakse parlamendiliikme kohustuste täitmise käigus toimunud ja nendega lahutamatult seotud tegevust;
I.arvestades, et Euroopa Parlament ei ole kõnealuse juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, s.t et tal ei ole faktilisi andmeid, mis viitaksid sellele, et kohtumenetluse eesmärk võiks olla tekitada kahju parlamendiliikme poliitilisele tegevusele ja seega ka Euroopa Parlamendile;