P9_TA(2024)0074ELi prioriteedid ÜRO naiste staatuse komisjoni 68. istungjärguksEuroopa Parlamendi 8. veebruari 2024. aasta resolutsioon ELi prioriteetide kohta ÜRO naiste staatuse komisjoni 68. istungjärguks (2023/2973(RSP))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse naiste staatuse komisjoni 68. istungjärku ja selle peateemat, milleks on soolise võrdõiguslikkuse ning kõigi naiste ja tütarlaste mõjuvõimu kiirem suurendamine vaesuse vähendamise ning institutsioonide tugevdamise ja rahastamise suurendamise teel soolisest perspektiivist lähtudes,

–võttes arvesse 15. septembril 1995 vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nende läbivaatamiskonverentside tulemusi,

–võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 21 ja 23,

–võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, põhimõtet „kedagi ei jäeta maha“ ning eelkõige kestliku arengu eesmärki nr 1, mille kohaselt tuleb kaotada vaesus, eesmärki nr 5, mille kohaselt tuleb saavutada sooline võrdõiguslikkus ja parandada naiste elutingimusi, ning eesmärki nr 8, mille kohaselt tuleb toetada kestlikku, kaasavat ja säästvat majandusarengut,

–võttes arvesse ELi tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamiseks ELi välistegevuses aastatel 2021–2025 (GAP III),

–võttes arvesse ELi 5. märtsi 2020. aasta soolise võrdõiguslikkuse strateegiat aastateks 2020–2025,

–võttes arvesse oma 22. juuni 2022. aasta resolutsiooni Euroopa hooldusvaldkonna ühismeetmete kohta ELT C 47, 7.2.2023, lk 30.,

–võttes arvesse oma 24. juuni 2022. aasta resolutsiooni naiste vaesuse kohta Euroopas ELT C 47, 7.2.2023, lk 2.,

–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 157 lõiget 4,

–võttes arvesse küsimusi nõukogule ja komisjonile ELi prioriteetide kohta ÜRO naiste staatuse komisjoni 68. istungjärgul (O-000056/2023 – B9-0005/2024 ja O-000057/2023 – B9-0006/2024)),

–võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

–võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.arvestades, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse tagamine on ELi aluspõhimõte, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 23; arvestades, et soolise aspekti arvestamine ja sooteadlik eelarvestamine on olulised vahendid selle eesmärgi saavutamiseks ja nende põhimõtete integreerimiseks kõigisse ELi poliitika valdkondadesse ja meetmetesse ning tegevusse, sealhulgas nende välismõõtmesse;

B.arvestades, et 1995. aastal Pekingis toimunud neljandal naiste maailmakonverentsil kohustusid 189 riiki, nende seas Euroopa Liit ja selle liikmesriigid, töötama soolise võrdõiguslikkuse ning kõigi naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamise nimel; arvestades, et ÜRO liikmesriikide poolt 2015. aastal vastu võetud kestliku arengu tegevuskava viiendas eesmärgis seatakse soolise võrdõiguslikkuse ning kõigi naiste ja tütarlaste mõjuvõimu saavutamise tähtajaks 2030. aasta;

C.arvestades, et naiste vaesuse kaotamisele kaasaaitamiseks peab EL tunnistama oma kohustust lisada sooline perspektiiv kõigisse oma välispoliitika valdkondadesse, nagu arengukoostöö, humanitaarabi, kaubandus, põllumajandus, kliima ja ränne;

D.arvestades, et feministliku välispoliitikakontseptsiooni eesmärk on suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu, lahendada kriise ning vähendada negatiivset mõju naistele, tütarlastele ja soolisele võrdõiguslikkusele, sealhulgas võidelda naiste vaesuse vastu; arvestades, et EL peaks püüdma järgida sellist terviklikku lähenemisviisi oma välistegevuses;

E.arvestades, et 1995. aasta Pekingi tegevusprogrammis rõhutati, et sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamine ja nende inimõiguste järgimine on vaesuse kaotamisel otsustavalt tähtis; arvestades, et vaesuse ning sotsiaalse ja poliitilise tõrjutuse vahel on tugev vastastikune sõltuvus; arvestades, et naiste vaesus on keeruline ja mitmemõõtmeline probleem, mis lähtub nii riigisisesest kui ka rahvusvahelisest valdkonnast; arvestades, et seetõttu on väga oluline võidelda naiste vaesuse kõigi algpõhjuste ja ilmingute vastu; arvestades, et need piiravad naiste võimalusi oma võimeid täielikult realiseerida ja ühiskonnas oma õigusi kasutada, et tagada endale kestlik toimetulek;

F.arvestades, et vaesus ja sotsiaalse tõrjutuse oht mõjutab naisi ja tütarlapsi meestega võrreldes endiselt ebaproportsionaalsel määral ning et eelkõige mõjutab see naisi ja tütarlapsi, kes kogevad läbipõimunud diskrimineerimise vorme soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse Põhiõiguste harta artikkel 21., soo, sooidentiteedi ja -väljenduse ning sootunnuste alusel; arvestades, et kogu maailmas on hinnanguliselt 383 miljonit naist ja tütarlast sunnitud toime tulema vähem kui 1,90 USA dollariga päevas, ja arvestades võrdluseks, et samas olukorras on 368 miljonit meest ja poissi Azcona, G. ja Bhatt, A., Poverty is not gender neutral, ÜRO naiste õiguste agentuur, märts 2023.; arvestades, et naiste vaesuse määr on kõrgem kui meestel (12,8 % vs. 12,3 %) Gender differences in poverty and household composition through the life cycle, ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuur ja Maailmapank.;

G.arvestades, et naiste vaesus ning palga- ja pensionilõhe on süsteemse ja struktuurse ebavõrdsuse ja diskrimineerimise kuhjumise tulemus; arvestades, et kahjulikud soolised stereotüübid ja sotsiaalsed normid mõjutavad endiselt tööjaotust kodus, hariduses, töökohal ja ühiskonnas ning juurdepääsu võimule ja ressurssidele, sealhulgas rahastamisele ja krediidile mitmesugustest allikatest, nagu riskikapital, kaasa arvatud naiste investeerimisvõrgustikud, maa omamine ja pärimine ning otsuste tegemine; arvestades, et tasuta hooldus- ja majapidamistööd panevad naistele ja tütarlastele ebaproportsionaalselt suure koormuse ning neid majapidamis- ja hoolduskohustusi ei tunnustata asjakohaselt;

H.arvestades, et ligipääs teenustele, sealhulgas lapsehoiule ja pikaajalisele hooldusele, puudutab kõige rohkem naisi, kuna just nemad peavad sageli täitma lüngad hoolduses ja peretoes ning see põlistab nende ebaproportsionaalselt suure vastutuse tasuta hooldusteenuste osutamisel;

I.arvestades, et üle 70 % maailma tervishoiu- ja hooldustöötajatest on naised 5. juuli 2022. aasta resolutsioon naiste vaesuse kohta Euroopas, vastuvõetud tekstid: P9_TA(2022)0274.; arvestades, et selliseid töid on süstemaatiliselt alahinnatud, kuna naised on neid kodumajapidamistes teinud ja teevad siiani tasuta; arvestades, et kuna naistele langeb tasustamata hoolduskohustuste näol ebaproportsionaalne koormus, töötavad nad sagedamini osalise tööajaga lepingute alusel; arvestades, et naised kannatavad palgavaesuse all, mis põhjustab sotsiaalset tõrjutust; arvestades, et kiiresti tuleks lahendada probleem, mis on seotud hoolduskohustuste mõjuga inimeste olukorrale sotsiaal- ja majandussfääris ning soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;

J.arvestades, et sektorid, kus naised on ülekaalus, nagu tervishoid ja hooldus, on süsteemselt alatasustatud ja alahinnatud; arvestades, et majandusliku sõltumatuse edendamiseks on vaja tunnustada ja rakendada asjakohaseid meetmeid, et tagada naiste võrdne osalemine tööturul, võrdne tasu võrdse või võrdväärse töö eest ja ligipääs inimväärsetele töövõimalustele ning tunnustada alahinnatud ja alatasustatud töö seoseid sektorites, kus naised on ülekaalus;

K.arvestades, et vaesus suurendab soolise vägivalla mõju naistele, kuna suurenenud majandusraskused raskendavad vägivaldses suhtes elavatel naistel partneri mahajätmist; arvestades, et sooline vägivald on struktuurne ja ühiskondlik probleem, mida esineb kõigis sotsiaalmajanduslikes rühmades ning mis ei sõltu päritolust ega veendumustest; arvestades, et sooline vägivald suurendab ka vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, kuna vägivald mõjutab tugevasti tervist ning võib põhjustada töö ja elukoha kaotuse;

L.arvestades, et vaesus seab naised suuremasse inimkaubanduse ja seksuaalse ärakasutamise ohtu, kuna see muudab nemad ja nende perekonna kuritarvitajatest majanduslikult sõltuvaks;

M.arvestades, et oluline on mõista vaesuse seoseid ligipääsuga seksuaal- ja reproduktiivtervisele ja -õigustele; arvestades, et vaesus koos muude praktiliste, õiguslike, rahaliste, kultuuriliste ja sotsiaalsete tõketega võib põhjustada seksuaal- ja reproduktiivtervise ning -õigustega seotud teenuste, sealhulgas ohutu ja seadusliku abordi ning kaasaegsete rasestumisvastaste vahendite kättesaamatust naistele ja ühtaegu olla selle tagajärg; arvestades, et ohutule ja seaduslikule abordile ligipääsu andmisega viivitamine ja selle keelamine on naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla vorm; arvestades, et mitu inimõiguste organisatsiooni on kinnitanud, et ohutu ja seadusliku abordi keelamine võib endast kujutada piinamist või julma, ebainimlikku ja inimväärikust alandavat kohtlemist;

N.arvestades, et HIVi ja muude sugulisel teel levivate nakkuste, reproduktiivsüsteemi vähi, sealhulgas emakakaelavähi ennetamine, varajane avastamine ja ravi ning viljakusravi on elude päästmiseks hädavajalik;

O.arvestades, et sanitaar- ja menstruatsioonitoodete kättesaadavust takistab menstruatsioonitoodete sooliselt kallutatud maksustamine, mis süvendab menstruatsiooniga seotud rahapuuduse probleemi; arvestades, et häbi, ravimata menstruaalvalu ja diskrimineerivad traditsioonid ning menstruatsioonihügieeni haldamiseks vajalike vee- ja kanalisatsioonirajatiste puudumine põhjustavad koolist väljalangemist ning tüdrukute sagedasemat koolist ja naiste töölt puudumist;

P.arvestades, et naiste majanduslik sõltumatus ja mõjuvõimu suurendamine, võrdse ja võrdväärse töö eest võrdse tasu tagamine ning võimalus tööturul ja majanduslike otsuste tegemisel võrdselt osaleda ei ole kesksel kohal mitte ainult soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel, naiste õiguste teostamise tagamisel ja vaesuse kaotamisel, vaid see on kasulik ka majandusele ja ühiskonnale tervikuna; arvestades, et võrdne tasu võrdse ja võrdväärse töö eest ning võimalus tööturul ja majanduslike otsuste tegemisel võrdselt osaleda on võrdõigusliku majanduse ja ühiskonna eeltingimus; arvestades, et majandusliku sõltumatuse edendamine eeldab muu hulgas naiste ettevõtluse ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise edendamist ning sellega peaksid kaasnema asjakohased meetmed;

Q.arvestades, et sooline võrdõiguslikkus tööturul on naiste vaesuse kaotamiseks oluline vahend, mis toob kasu mitte ainult naistele, vaid majandusele tervikuna, kuna sellel on positiivne mõju SKP-le, tööhõive tasemele ja tootlikkusele; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse parandamine tooks 2050. aastaks kaasa ELi SKP suurenemise elaniku kohta 6,1–9,6 % ja 10,5 miljonit uut töökohta;

R.arvestades, et kriisid, sealhulgas kliimamuutused ja kõik nende tagajärjed, nagu elurikkuse vähenemine, loodusõnnetused, pandeemiad ja relvakonfliktid, mõjutavad ebaproportsionaalsel määral naisi; arvestades, et ebasoodsas olukorras naistel ja tütarlastel on väiksem ligipääs kriisidega toimetulekuks ja neist ülesaamiseks vajalikele ressurssidele ja vähem kontrolli nende üle; arvestades, et kriisid ei ole sooneutraalsed, vaid need süvendavad sotsiaalset ja soolist ebavõrdsust; arvestades, et vanemate ja eelkõige emade vaesus põhjustab sageli laste vaesust;

S.arvestades, et alates 2021. aastast on inflatsioon järsult suurenenud, mis on peamiselt tingitud suurtest energia- ja toidukuludest; arvestades, et prognoositav palgatõus ei ole nii kiire kui inflatsioon ning see põhjustab elukalliduse kriisi; arvestades, et see kriis ohustab teravalt naiste elatusvahendeid, tervist, heaolu ja majanduslikku sõltumatust, piirates nende võimet tasuda oma esmavajaduste, sealhulgas toidu ja eluaseme eest ning süvendades kütteostuvõimetust;

T.arvestades, et tuleb jätkata ELis viimastel aastatel tehtud edusamme naiste mõjuvõimu suurendamisel ja võrdse ühiskonna edendamisel selliste algatustega nagu ettevõtete läbipaistvad värbamismenetlused ja tasustamise läbipaistvus, kuna see on oluline soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks, mis on eriti tähtis kriisi ajal;

U.arvestades, et naiste mõjuvõimu suurendavasse poliitikasse investeerimine parandab ka nende perekondade ja eelkõige nende laste elutingimusi; arvestades, et üksikvanemaga perekonnad, millest enamikku juhivad emad, on suuremas vaesuse ohus ja nende puhul on tõenäolisem, et vaesus kandub järgmisele põlvkonnale edasi;

1.edastab nõukogule järgmised soovitused:a)kinnitada ELi vankumatut pühendumust Pekingi tegevusprogrammile ja sellele järgnenud läbivaatamiskonverentsidele ning neis kavandatud soolise võrdõiguslikkuse meetmetele;b)tagada Euroopa Parlamendi ja selle naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni täielik kaasamine otsustusprotsessi, mis käsitleb ELi seisukohta ÜRO naiste staatuse komisjoni 68. istungjärgul, tagada, et Euroopa Parlamendil oleks enne läbirääkimisi piisav ja õigeaegne teave ja juurdepääs ELi seisukohta käsitlevale dokumendile, ning parandada edasist institutsioonidevahelist koostööd ja mitteametlikku konsulteerimist, sealhulgas enne läbirääkimisi ja nende ajal, et Euroopa Parlamendi prioriteete võetaks nõuetekohaselt arvesse;c)rõhutada 11.–22. märtsil 2024 toimuva ÜRO naiste staatuse komisjoni 68. istungjärgu positiivse tulemuse tähtsust, muu hulgas vajadust võtta poliitilise deklaratsiooniga vastu tulevikkusuunatud ja eesmärgikindel kohustuste kogum;d)kinnitada oma kindlat toetust ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri (UN Women) tööle, mis on keskne osaleja ÜRO süsteemis, mille eesmärk on edendada kõigi naiste õigusi ja tuua kokku kõik asjaomased sidusrühmad, et saavutada poliitilisi muutusi ja kooskõlastada tegevust; kutsuda kõiki ÜRO liikmesriike ja ELi üles tagama ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri piisav rahastamine;e)tagada, et EL näitaks eeskuju, asuks kindlalt juhtrolli ja võtaks ühtse seisukoha selle kohta, kui oluline on suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu kogu nende mitmekesisuses ning saavutada digiüleminekul sooline võrdõiguslikkus;f)tagada võrdsed võimalused hariduses ja tööturul ning poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemisel ja võrdne juurdepääs majandus- ja finantsteenustele;g)toetada naiste ja tütarlaste tegutsemist juhtivatel ametikohtadel ning nende täielikku, võrdset ja sisulist osalemist kõigil otsustustasanditel, kuna naiste kaasamine avalikku ja poliitilisse ellu ning otsuste tegemisse on hea valitsemistava ja poliitika kujundamiseks hädavajalik;h)kohaldada soolõimet ja sooteadlikku eelarvestamist kõigis ELi ja liikmesriikide poliitikavaldkondades, kuna need on ülemaailmselt tunnustatud vahendid naiste õiguste rakendamiseks ja soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks;i)luua ja kohandada ELi sise- ja välispoliitikat ja programme, et suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu kogu nende mitmekesisuses ning austada, kaitsta ja täita nende õigusi ja tagada sooline võrdõiguslikkus;j)tegeleda naiste vaesuse mitmesuguste süsteemsete algpõhjustega kogu maailmas, nagu naiste üleesindatus madalapalgalistel, ebakindlatel ja osalise tööajaga töökohtadel, karjäärikatkestused laste ja teiste pereliikmete hooldamiseks, juurdepääsu puudumine tööturule ja tööhõivele, sooline palga- ja pensionilõhe ning naiste alaesindatus poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemisel;k)juhtida tähelepanu sellele, kui oluline on edendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist hariduse, koolituse ja elukestva õppe kaudu, mis on väga olulised, et võidelda kahjulike stereotüüpide ja püsiva ebavõrdsuse vastu, mis põhjustavad vaesust, ning tegeleda naiste tööhõive määra ja alaesindatusega teatavates sektorites, nagu loodusteadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika ning tehisintellekt;l)toetada ja edendada naiste ettevõtlust kõigil tasanditel, suurendades nende osalemist tööturul ja rahalist sõltumatust ning tunnustades ja toetades naisi eeskujuandjate ja mentoritena ning töökohtade loojatena;m)tagada, et tulevastesse ELi strateegiatesse, programmidesse ja poliitilistesse algatustesse lisatakse konkreetsed meetmed ja piisavad eelarvelised kulukohustused, et tegeleda naiste vaesuse eri aspektide ja põhjustega, millele on viidatud ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegias;n)rõhutada, kui laastavad on ühiskonnas ja relvakonfliktide ajal aset leidva soolise vägivalla tagajärjed, nende seas naiste sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse kasv, suurendada teadlikkust neist tagajärgedest, rõhutada vajadust tugeva riikliku ja rahvusvahelise õigusraamistiku järele ja vajadust võtta sellise vägivalla toimepanijad vastutusele ning tagada ohvrite õigus mõjusatele õiguskaitsevahenditele ja heastamisele;o)võidelda kahjulike tavade vastu, nagu lapsega sõlmitud ja sundabielud ning naiste suguelundite moonutamine;p)hoolitseda selle eest, et tüdrukud ei peaks menstruatsiooni ajal koolist puuduma, parandades koolides veevarustust, sanitaar- ja hügieeniteenuseid ja menstruaalhügieeniga seotud vahendeid ning võideldes menstruatsiooniga seotud rahapuuduse ja häbimärgistamise vastu, sealhulgas üldise hariduse ja koolituse abil; tagada suurem koostoime tervist, seksuaal- ja reproduktiivtervist ja -õigusi ning koolide veevarustust, sanitaar- ja hügieeniteenuseid käsitlevate programmide ning tüdrukute personaalse toetamise vahel;q)kohaldada Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid õigustel põhineva lähenemisviisi rakendamise teel, et tagada põhiline sotsiaalkaitse;r)tagada, et liikmesriigid rakendavad tugevaid sotsiaalkindlustussüsteeme, sealhulgas kaaludes miinimumsissetuleku kehtestamist, et kindlustada turvavõrk kõigile naistele, eelkõige suurimas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevaile naistele, järgides ELi kodanike poolt Euroopa tuleviku konverentsil väljendatud nõudmisi;s)tagada, et liikmesriigid seavad esikohale investeeringud sotsiaalsesse taristusse ja keskkonnasäästlikesse töökohtadesse, et tagada naiste heaolu ja mõjuvõimu suurendamine;t)parandada avalikke teenuseid, sealhulgas tervishoiuteenuseid, kvaliteetset ja taskukohast riiklikku haridust ja ühistransporti ning tunnistada ligipääsetava ja usaldusväärse ühistranspordi olulist rolli naiste töölkäimise ja ühiskonnaelus osalemise võimaldajana;u)edendada keskkonnahoidlikke töökohti ja investeerida naiste täielikku osalemisse roheüleminekus, sest tähtis on liikuda kestliku majanduse suunas, tagades samal ajal soolise võrdõiguslikkuse uutes ja tekkivates sektorites;v)võtta teadmiseks, et energiaostuvõimetus mõjutab naisi ebaproportsionaalsel määral, ning esitada konkreetsed meetmed ebasoodsas olukorras olijate toetamiseks, tagades samal ajal, et rohelisele energiale üleminekul säiliks kõigi juurdepääs elektrile, küttele ja jahutusele;w)tagada üldine juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervisele ja -õigustele, sealhulgas eakohasele põhjalikule seksuaal- ja suhteharidusele, taskukohastele kaasaegsetele rasestumisvastastele vahenditele, ohutule ja seaduslikule abordile ning muudele seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -õigustega seotud teenustele kui kvaliteetsetele emade tervishoiuteenustele;x)propageerida, toetada ja võtta konkreetseid meetmeid, et realiseerida igaühe õigus võimalikult heale füüsilisele ja vaimsele tervisele, sealhulgas tagades üldise juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervisele ja -õigustele;y)võtta jõulisi meetmeid, et mõista ühemõtteliselt hukka praegused tagasilöögid ja rünnakud soolise võrdõiguslikkuse ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -õiguste vastu, sealhulgas paremäärmuslike organisatsioonide ja demokraatiavastaste liikumiste poolt, mille siht on õõnestada naiste põhiõigusi, nende autonoomiat ja emantsipatsiooni igas valdkonnas;z)tugevdada ja toetada kodanikuühiskonna organisatsioone ja vabaühendusi, mis toetavad naiste õigusi ja nende mõjuvõimu suurendamist;aa)kiirendada juba võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmist, nagu kestliku arengu eesmärgid, inimõiguste ülddeklaratsioon, Istanbuli konventsioon, ILO konventsioon nr 190 ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1325; toetada uusi meetmeid naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamiseks ning seeläbi nende vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks;ab)töötada mitmekordse diskrimineerimise vastase võitluse kontseptsiooni edendamise nimel kõigis ÜRO organites ning ELis ja selle liikmesriikides;ac)veel kord rõhutada vajadust Euroopa Liidu juhtiva rolli järele mitmepoolsel tasandil feministliku diplomaatia edendamiseks, et rakendada rahvusvahelisi kokkuleppeid naiste ja tütarlaste õiguste ja mõjuvõimu suurendamise valdkonnas; nõuda, et EL, selle liikmesriigid, komisjon ja Euroopa välisteenistus kohustuksid jätkama liikumist feministliku välis-, julgeoleku- ja arengupoliitika suunas, mis hõlmab ümberkujundavat sootundlikku mõõdet, ning seaksid soolise võrdõiguslikkuse oma välistegevuse ja prioriteetide keskmesse;ad)võtta arvesse vajadust tugevdada soolõimet ja tulemuslikumalt kasutada sooteadliku eelarvestamise põhimõtteid, sealhulgas ELi välispoliitikas, et tegeleda soolise ebavõrdsuse probleemi lahendamisega kogu maailmas;ae)täielikult ellu viia ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmas tegevuskava ja tagada, et 2025. aastaks aitab 85 % kõigist välissuhetega seotud uutest meetmetest kaasa soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste mõjuvõimu suurendamisele; kohaldada feministliku välispoliitika terviklikku ja kestlikku lähenemisviisi kogu oma välistegevuses ja -poliitikas;af)tagada võrreldavad ning vanuseliselt ja sooliselt eristatud andmed mitmekordse ja läbipõimunud diskrimineerimise vormidega kokku puutuvate inimeste olukorra kohta, et parandada andmete analüüsi ning saada teavet poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks, sest praegu on olemas vähem kui pool kestliku arengu eesmärgi nr 5 jälgimiseks vajalikest andmetest;

2.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja ELi inimõiguste eriesindajale.