P9_TA(2024)0079Russiagate: Venemaa väidetav sekkumine Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesseEuroopa Parlamendi 8. veebruari 2024. aasta resolutsioon Russiagate’i ehk Venemaa väidetava sekkumise kohta Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse (2024/2548(RSP))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse oma 13 septembri 2023. aasta otsust Euroopa Parlamendi kodukorra muutmise kohta usaldusväärsuse, sõltumatuse ja vastutuse tugevdamise eesmärgil Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0316.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi 13. juuli 2023. aasta resolutsiooni soovituste kohta Euroopa Parlamendi läbipaistvust, usaldusväärsust, vastutust ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate reeglite reformimiseks Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0292.,

–võttes arvesse oma 1. juuni 2023. aasta resolutsiooni, mis käsitleb välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni ELT C, 2023/1226, 21.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/1226/oj?locale=et.,

–võttes arvesse oma 9. märtsi 2022. aasta resolutsiooni välissekkumise kohta kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni kohta ELT C 347, 9.9.2022, lk 61.,

–võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ELi ja Venemaa suhete kohta, eelkõige 23. novembri 2022. aasta resolutsiooni Venemaa Föderatsiooni tunnistamise kohta terrorismi toetavaks riigiks ELT C 167, 11.5.2023, lk 18.,

–võttes arvesse oma 19. septembri 2019. aasta resolutsiooni, millega rõhutatakse Euroopa ajaloomälu tähtsust Euroopa tulevikule ELT C 171, 6.5.2021, lk 25.,

–võttes arvesse oma 17. jaanuari 2024. aasta resolutsiooni Euroopa ajalooteadlikkuse kohta Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2024)0030.,

–võttes arvesse oma 1. märtsi 2022. aasta resolutsiooni Ukraina vastu suunatud Venemaa agressiooni kohta ELT C 125, 18.3.2022, lk 2.,

–võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 23. jaanuari 2024. aasta aruannet „2nd EEAS Report on Foreign Information Manipulation and Interference Threats – A Framework for Networked Defence“ (Teine aruanne välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise ohtude kohta – kaitsevõrgustiku raamistik),

–võttes arvesse komisjoni 12. detsembri 2023. aasta teatist demokraatia kaitse kohta (COM(2023)0630),

–võttes arvesse komisjoni 12. detsembri 2023. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise läbipaistvuse kohta ja muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (COM(2023)0637),

–võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2020. aasta teatist Euroopa demokraatia tegevuskava kohta (COM(2020)0790),

–võttes arvesse süütuse presumptsiooni õiguspõhimõtet,

–võttes arvesse oma kodukorda ja Euroopa Parlamendi liikmete käitumisjuhendit,

–võttes arvesse oma 16. septembri 2021. aasta resolutsiooni ELi institutsioonide läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamise kohta sõltumatu ELi eetikaorgani loomise kaudu ELT C 117, 11.3.2022, lk 159.,

–võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.arvestades, et välissekkumine, infoga manipuleerimine ja desinformatsioon rikuvad tõsiselt liidu aluseks olevaid universaalseid väärtusi ja põhimõtteid, nagu inimväärikuse austamine, vabadus, võrdsus, solidaarsus, inimõiguste ja põhivabaduste järgimine, demokraatia ja õigusriik; arvestades, et usaldus Euroopa Parlamendi ausameelsuse ja õigusriigi vastu on Euroopa demokraatia toimimiseks ülimalt tähtis;

B.arvestades, et on tõendeid Venemaa sekkumise ja manipuleerimise kohta paljudes demokraatlikes riikides, samuti aktiivse toetuse kohta äärmusjõududele ja radikaalselt meelestatud üksustele, et edendada liidu destabiliseerimist;

C.arvestades, et välissekkumist kõigisse ELi demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni käsitlev Euroopa Parlamendi erikomisjon on üksikasjalikult paljastanud Venemaa juhitud püüdlusi ja operatsioone, mille eesmärk on imbuda Euroopa riikide demokraatlikesse struktuuridesse ja ELi institutsioonidesse, neid seestpoolt mõjutada ja nende tegevusse sekkuda; arvestades, et Euroopa Parlament reageerib välissekkumisele üha valvsamalt; arvestades, et siiski tuleb võtta veelgi jõulisemaid meetmeid ja teha sisereforme, et tagada tulemuslik kaitse lubamatu välismõju eest;

D.arvestades, et Venemaa kasutab oma eesmärkide saavutamiseks mitmesuguseid hübriidsõja taktikaid osana laiemast strateegiast, mille eesmärk on õõnestada Euroopa demokraatlike protsesside nõuetekohast toimimist; arvestades, et välissekkumiste ja teabega manipuleerimise kasutamine demokraatlike ühiskondade lõhestamise vahendina toimus juba enne Venemaa provotseerimata agressioonisõda Ukraina vastu ja on sellest ajast alates sagenenud; arvestades, et Venemaa desinformatsiooni levitamine nii traditsiooniliste meediakanalite kui ka sotsiaalmeedia platvormide kaudu, nn „eliidi püüdmine“, häkkimisrünnakud valimiskandidaatide vastu ja küberrünnakud on kasvanud enneolematule tasemele;

E.arvestades, et ajaloo süstemaatiline võltsimine on olnud aastakümneid Venemaa infosõja osa;

F.arvestades, et Kremlil on kogu ELis ulatuslik mõjuagentide võrgustik, mis on mõjutanud valimisprotsesse ja -poliitikat sellistes olulistes strateegilistes küsimustes nagu energiataristu; arvestades, et need mõjuagendid püüavad aktiivselt mõjutada kõiki avaliku elu valdkondi, eelkõige kultuuri, ajaloolist mälu, meediat ja usukogukondi ning poliitikuid ja nende perekondi; arvestades, et kümned uurimised on tõestanud Euroopa juhtivate tegevpoliitikute või pensionile jäänud poliitiliste ja avaliku sektori osalejate sidemeid Kremliga;

G.arvestades, et jätkuvalt tuuakse päevavalgele juhtumeid, kus Euroopa Liidu poliitilist tegevust ja poliitikuid rahastatakse väljastpoolt ELi, eelkõige Venemaalt, nii enne kui ka pärast 24. veebruari 2022; arvestades, et selline rahastamine ohustab demokraatlike protsesside usaldusväärsust ELi liikmesriikides ja nõuab põhjalikku uurimist, et võtta osalised vastutusele; arvestades, et Kreml on rahastanud ja toetanud ka mitmeid Euroopa parem- ja vasakäärmuslikke erakondi ja poliitikuid ning on muu hulgas andnud Marine Le Peni parteile 2013. aastal Venemaa pangast 9,4 miljoni euro suuruse laenu; arvestades, et pärast seda on Marine Le Pen ja tema partei liikmed korduvalt väljendanud oma Kremli‑meelsust;

H.arvestades, et Venemaa on loonud kontakte erakondade, isikute ja liikumistega, et leida liidu institutsioonides kaasosalisi, kes aitaksid legitimeerida Venemaa seisukohti, toetada iseseisvusliikumisi ja käsilasvalitsusi ning nõuda sanktsioonide lõdvendamist ja leevendada rahvusvahelise isolatsiooni tagajärgi; arvestades, et teatud fraktsioonide liikmed ja mõned fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed on levitanud Euroopa Parlamendis jõhkrat Kremli‑meelset propagandat;

I.arvestades, et ka peavooluerakondades on nn Russlandversteher (Venemaa suhtes mõistvaid) poliitikuid; arvestades, et mitmed ELi liikmesriikide avaliku elu tegelased, sealhulgas endised valitsusjuhid ja valitsuse liikmed, kellest tuntuim on ehk Gerhard Schröder, on olnud Kremli kontrolli all olevates energiaettevõtetes hästi tasustatud ametikohtadel; arvestades, et isegi pärast Venemaa täieulatuslikku Ukraina‑vastast agressiooni otsustasid mõned neist mitte tagasi astuda, võttes oma erakondade vaikival kaasosalusel jätkuvalt vastu Kremli verist raha; arvestades, et nad teevad jätkuvalt oma venemeelset mõjutustööd nii oma riigi kui ka Euroopa tasandi poliitikas;

J.arvestades, et sõltumatud meediaväljaanded esitasid 29. jaanuaril 2024 konkreetseid tõendeid selle kohta, et Euroopa Parlamendi liige Tatjana Ždanoka võis vähemalt aastatel 2004–2017 tegutseda Venemaa Föderatsiooni föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) viienda teenistuse informaatorina;

K.arvestades, et kirjelduste kohaselt hõlmas tema tegevus poliitilist toetust Venemaa Föderatsioonile, mis seisnes ürituste korraldamises ja parlamendi sisemise töö kohta teabe andmises; arvestades, et uurimisaruande kohaselt nõudis asjaomane parlamendiliige vähemalt üks kord oma vastaspoolelt osutatud teenustega seotud kulude katmiseks tasu;

L.arvestades, et need väited tuginevad kirjelduse kohaselt muu hulgas lekkinud meilivestlustele asjaomase parlamendiliikme ja kahe FSB viienda teenistuse juhtumikäsitleja vahel alates 3. oktoobrist 2005;

M.arvestades, et asjaomane parlamendiliige on olnud tuntud oma venemeelse hoiaku ning Läti- ja ELi-vastaste narratiivide järjepideva levitamise poolest kogu Euroopa Parlamendis ametis oldud aja jooksul, sealhulgas on ta olnud vastu iseseisva Läti riigi olemasolule ja keeldunud hukka mõistmast Venemaa sissetungi Ukrainasse; arvestades, et see Euroopa Parlamendi liige on tuntud ka muu väga problemaatilise poliitilise käitumise poolest, muu hulgas osales ta 2014. aastal Venemaa poolt okupeeritud Krimmis korraldatud referendumi vaatlusvisiidil, 2016. aastal visiidil Süüria diktaatori Bashar al‑Assadi juurde ja Kremli‑meelsetes propagandistlikes telesaadetes Moskvas; arvestades, et see Euroopa Parlamendi liige jättis teadlikult mulje, nagu oleksid need reisid toimunud Euroopa Parlamendi või ELi nimel; arvestades, et asjaomane Euroopa Parlamendi liige korraldas ja propageeris Euroopa Parlamendis üritusi Donetski ja Luhanski oblasti Kremli-meelsete esindajatega enne nende piirkondade ebaseaduslikku annekteerimist; arvestades, et tema tegevust on väidetavalt sageli toetanud Kremli rahastatavad organisatsioonid, näiteks fond Russkii Mir; arvestades, et asjaomane parlamendiliige korraldas koos teiste Euroopa Parlamendi liikmetega avalikke üritusi ja käis Leedus avaldamas toetust Leedu kodanikule Algirdas Paleckisele, endisele diplomaadile ja poliitikule, kes mõisteti süüdi Venemaa heaks spioneerimises;

N.arvestades, et ajalehtedes on juba ammu rõhutatud, et Kataloonia separatistidel, sealhulgas Kataloonia autonoomse piirkonna valitsuse ametnikel on kontaktid ja tihedad isiklikud suhted Kremliga; arvestades, et uurivad ajakirjanikud on teatanud, et Venemaa endine diplomaat Nikolai Sadovnikov kohtus Barcelonas õhtul enne 2017. aasta oktoobris toimunud ebaseadusliku referendumit Kataloonia toonase separatistide juhi ja praeguse Euroopa Parlamendi liikme Carles Puigdemontiga; arvestades, et kontaktide ja suhete loomise kaudu püüab Venemaa suurendada poliitilist ja majanduslikku mõju demokraatia destabiliseerimiseks Euroopa Liidus; arvestades, et Barcelona uurimiskohus nr 1, mis vastutab Volohi kohtuasja uurimise eest, mis on muu hulgas seotud Kataloonia endise presidendi ja tema lähedaste suhetega Venemaaga, pikendas hiljuti uurimist kuue kuu võrra; arvestades, et Hispaania Kataloonia separatistide rühma esindajad, kellel on suhted Kremlile lähedalseisvate isikutega, sealhulgas asjaomase Euroopa Parlamendi liikmega, nõuavad oma väidetavate kuritegude eest amnestiat;

O.arvestades, et asjaomane Euroopa Parlamendi liige jäeti oma fraktsioonist välja ja on nüüd fraktsioonilise kuuluvuseta liige; arvestades, et asjaomane parlamendiliige on saanud toetust mõnedelt teistelt Euroopa Parlamendi liikmetelt, kelle avalikud seisukohad rahvusvahelistes küsimustes tema omadega sarnanevad;

P.arvestades, et pärast neid paljastusi teatas Euroopa Parlamendi president viivitamata siseuurimise algatamisest, sealhulgas käitumisjuhendi nõuandekomitee poole pöördumisest; arvestades, et uurimine on praegu pooleli; arvestades, et kodukorra kohased võimalikud karistused hõlmavad päevaraha õigusest ilmajätmist, ajutist kõrvaldamist kogu parlamendi tegevusest või mõnest tegevusest ning konfidentsiaalsele või salastatud teabele juurdepääsu piiramist; arvestades, et Läti julgeolekuteenistus teatas, et uurib esitatud väiteid;

Q.arvestades, et asjaomane isik ei ole ainus Euroopa Parlamendi liige, kes on osalenud muu hulgas võltsitud valimisvaatlusmissioonidel Venemaa okupeeritud territooriumidel ja soodustanud nende segiajamist Euroopa Parlamendi ametlike lähetustega; arvestades, et mitut Euroopa Parlamendi liiget on demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma menetluse raames sellise rikkumise eest karistatud; arvestades, et sellised külastused toimusid süstemaatiliselt Venemaal ja Venemaa okupeeritud territooriumidel;

R.arvestades, et on teatatud juhtumitest, kus parlamendiliikmed on kasutanud parlamendi vahendeid, et toetada ja edendada otseselt või kaudselt välissekkumisega seotud tegevust, näiteks sai Valgevene riiklik propagandakanal STV 2022. aasta detsembris juurdepääsu parlamendi ruumidele ja sealsele videosalvestusstuudiole VoxBox, mille tulemusel kasutasid mitmed parlamendiliikmed parlamendi ruume Kremli‑meelse ja ELi-vastase desinformatsiooni loomiseks;

S.arvestades, et 2016. aastal allkirjastas Venemaa valitsev erakond Jedinaja Rossija (Ühtne Venemaa) koostöölepingu Austria paremäärmusliku Vabadusparteiga (FPÖ), nõudes kahe erakonna tihedamat koostööd ning Viini ja Moskva poliitiliste ja majanduslike sidemete tugevdamist; arvestades, et see leping allkirjastati FPÖsse kuuluva Euroopa Parlamendi liikme juuresolekul, kes on sellest ajast alates korduvalt nõudnud ELi Venemaa‑vastaste sanktsioonide leevendamist ja levitanud Kremli‑meelset desinformatsiooni;

T.arvestades, et Saksamaa välisministeerium paljastas platvormil X (endine Twitter) ulatusliku desinformatsioonikampaania, mille väidetavalt korraldas Venemaa, et manipuleerida avaliku arvamusega; arvestades, et mainekad Saksa meediakanalid paljastasid, et üks Saksamaa Liidupäeva töötaja, kes kuulub erakonda Alternative für Deutschland (AfD), on FSB kontaktisik;

U.arvestades, et mitme aasta vältel on mõned parlamendiliikmed värvanud ja tööle võtnud Vladimir Putini režiimi toetavatest Venemaa kodanikest praktikante, parlamendiliikmete registreeritud assistente ja fraktsioonide nõustajaid ning ei ole seda lõpetanud isegi pärast Venemaa Ukraina‑vastase agressioonisõja algust; arvestades, et 2018. ja 2019. aastal töötas Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskovi tütar Jelizaveta Peskova Euroopa Parlamendi liikme praktikandina;

V.arvestades, et pärast Qatargate’i paljastusi ajakohastas parlament 2023. aasta septembris oma sisemist usaldusväärsuse raamistikku ja tugevdas seda märkimisväärselt, muu hulgas vaadates põhjalikult läbi oma kodukorra, Euroopa Parlamendi liikmete käitumisjuhendi ja juhatuse asjaomased otsused;

W.arvestades, et 2024. aasta on oluline valimiste aasta ning lisaks 6.–9. juunil 2024 kavandatud Euroopa Parlamendi valimistele on liikmesriikides kavas mitmed presidendi-, riiklikud, kohalikud ja piirkondlikud valimised; arvestades, et 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistest saab tõenäoliselt kohaliku, piirkondliku ja ELi tasandi desinformatsioonikampaaniate erieesmärk;

1.väljendab suurt pahameelt ja sügavat muret Venemaa jätkuvate katsete pärast õõnestada Euroopa demokraatiat; on šokeeritud usaldusväärsetest allikatest saadud teadetest, mis heidavad valgust Venemaa katsetele värvata Euroopa Parlamendi liikmeid mõjuagentideks ja tekitada seeläbi lõhesid liidu kodanike vahel ning annavad tunnistust süstemaatilistest katsetest luua sõltuvussüsteem Euroopa tasandi erakondade kaudu, mis võimendaksid Kremli propagandat ja teeniksid selle huve; tuletab meelde, et Venemaa püüab oma pikaajalise välissekkumise strateegiaga Euroopa demokraatiat õõnestada ja selle lõpuks hävitada; juhib tähelepanu Vladimir Putini pingutustele kaotada Venemaal täielikult kõik demokraatia vormid ja rõhutab, et seda tuleb võtta hoiatusena, et Vladimir Putini pikaajaliste eesmärkide suhtes ei tohi kaotada valvsust ja Venemaa sekkumiskatseid tuleb käsitleda kui äärmiselt tõsist probleemi; rõhutab, et sellele taktikale peavad järgnema tagajärjed; kordab oma üleskutset liikmesriikidele, et nad arendaksid edasi ja täpsustaksid Venemaa Föderatsiooni vastu suunatud sanktsioonipakette ning kõrvaldaksid lüngad praegu kehtivate piiravate meetmete jõustamisel;

2.mõistab ühemõtteliselt hukka Venemaa katsed moonutada ja võltsida Euroopa kõige traagilisemate perioodide, sealhulgas Molotovi-Ribbentropi pakti tagajärgede ning sellest tulenevalt natsistliku Saksamaa ja kommunistliku Venemaa vallutatud aladel toimunud õuduste ajaloolist tõlgendust, et püüda õigustada oma praegust jõhkrat, ebaseaduslikku ja ebainimlikku agressiooni ja ekspansionistlikku poliitikat;

3.väljendab sügavat muret teadete pärast, et Euroopa Parlamendi liige Tatjana Ždanoka võis selles ametis tegutsemise ajal olla ka FSB viienda teenistuse informaator; rõhutab, et FSB informaator, kellel on Euroopa Parlamendi liikmena juurdepääs hüvedele ja teabele, kujutaks endast tõsist ohtu liidu julgeolekule ja demokraatiale; peab hädavajalikuks, et nii Euroopa Parlament kui ka Läti ametivõimud uuriksid seda küsimust põhjalikult, et määrata viivitamata kindlaks asjakohased karistused ja kriminaalmenetlused;

4.rõhutab, et asjaomane Euroopa Parlamendi liige on oma fraktsioonist välja jäetud põhjustel, mis on seotud tema seisukohtadega Venemaa ja Ukraina suhtes, ning on nüüd fraktsioonilise kuuluvuseta; rõhutab, et enamik Euroopa Parlamendi liikmeid ei jaga tema seisukohti ja on ülekaalukalt hukka mõistnud Venemaa ebaseadusliku sissetungi Ukrainasse, hübriidsõja taktika kasutamise Euroopa demokraatia vastu ning muud viimaste aastate agressiivsed ja demokraatiavastased poliitilised valikud; märgib siiski, et väike arv Euroopa Parlamendi liikmeid on osalenud aktsioonides koos kõnealuse Euroopa Parlamendi liikmega, väljendanud sarnaseid seisukohti ja avaldanud poolehoidu Venemaale;

5.lubab täielikult toetada Läti ametivõime ja teha nendega koostööd asjaomase Euroopa Parlamendi liikme käitumise uurimisel; kutsub pädevaid ametiasutusi üles uurima, kas seda parlamendiliiget on võimalik liikmesriigi kriminaalõiguse kohaselt vastutusele võtta, ning on valmis seda täielikult toetama ja selleks koostööd tegema;

6.väljendab heameelt asjaomase parlamendiliikme juhtumi suunamise üle parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelevale nõuandekomiteele; võtab eesmärgiks oma kohaldatav sisesanktsioonide raamistik täielikult jõustada; märgib, et väidetavad faktid leidsid aset enne parlamendi usaldusväärsuse raamistiku reformi hiljutist vastuvõtmist; on seisukohal, et reeglid iseenesest ei oleks parlamendiliikme väidetavat taunitavat käitumist takistanud; on siiski valmis täiendavalt hindama ja täpsustama parlamendi eetikaraamistiku toimimist ja selles ette nähtud karistusi, mida Qatargate’i järel tugevdati;

7.toetab käimasolevat uurimist, kuid tuletab meelde vajadust järgida nõuetekohast menetlust, õigusriiki ja põhiõigusi; kordab, et poliitilisi valikuid ei või kriminaliseerida ja et Euroopa Parlamendi liikmetele ei või seada täiendavaid piiranguid seisukohtade väljendamisel, kui nad täidavad oma õiguspärast mandaati;

8.juhib tähelepanu muudele juhtumitele, kus parlamendiliikmed teenivad teadlikult Venemaa huve; rõhutab, et nende parlamendiliikmete tegevus õõnestab ELi julgeolekut, usaldusväärsust ja demokraatia vastupanuvõimet; väljendab sügavat muret sidemete pärast, mis asjaomasel parlamendiliikmel võisid olla teiste Euroopa Parlamendi liikmetega, ning mõistab kindlalt hukka kõik sisemised koordineeritud katsed edendada Euroopa Parlamendis Kremli poliitilist tegevuskava; peab hädavajalikuks viia viivitamata läbi põhjalik siseuurimine, et hinnata kõiki võimalikke Venemaa välissekkumise ja muul viisil kuritahtlikult Euroopa Parlamendi töösse sekkumise juhtumeid;

9.väljendab erilist muret hiljutiste teadete pärast, et Venemaa ametivõimud varustavad paremäärmuslikke erakondi ja osalejaid eri ELi riikides, eelkõige Saksamaal ja Prantsusmaal, spetsiaalsete jutupunktidega, et õõnestada üldsuse toetust Ukrainale pärast Venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aastal; rõhutab, kui tõsist probleemi kujutavad endast Venemaa sidemed liidu erakondade ja poliitikutega ning Venemaa ulatuslik sekkumine separatistlikesse liikumistesse Euroopa territooriumil, näiteks Kataloonias;

10.kordab oma pahameelt pidevate teadete üle, mis näitavad, et Venemaa rahastab ulatuslikult erakondi, poliitikuid, ametnikke ja liikumisi mitmes demokraatlikus riigis, et sekkuda nende riigisisestesse protsessidesse ja suurendada oma mõjuvõimu; võtab teadmiseks asjaolu, et enamikus liikmesriikides on välismaised annetused poliitilistele erakondadele ja kandidaatidele täielikult või osaliselt keelatud; väljendab muret Venemaa sidemete pärast mitmete ELi erakondade ja poliitikutega; tuletab meelde, et isegi olukorras, kus seadused poliitilise rahastamise allikaid piiravad, on Venemaa leidnud viise neist kõrvalehoidmiseks ja pakkunud oma liitlastele toetust, võttes laenu välismaistelt pankadelt (nagu erakonna National Front puhul 2016. aastal), sõlmides ostu- ja ärilepinguid (nagu Der Spiegelis ja Süddeutsche Zeitungis 17. mail 2019 avaldatud väited erakonna FPÖ kohta ning väljaannetes Buzzfeed ja L’Espresso 10. juulil 2019 avaldatud väited erakonna Lega per Salvini Premier kohta) ning hõlbustades finantstegevust (nagu teatas Briti ajakirjandus kampaania Leave.eu kohta);

11.on äärmiselt mures Kataloonia separatistide ja Venemaa valitsuse vaheliste väidetavate suhete pärast; märgib, et Venemaa sekkumine Kataloonias, kui see kinnitust leiab, on osa Venemaa laiemast strateegiast, mille eesmärk on soodustada ELi sisemist destabiliseerumist ja killustumist; väljendab sügavat muret Venemaa ulatuslike desinformatsioonikampaaniate pärast Kataloonias ning Kataloonia autonoomse piirkonna valitsuse väidetavate tihedate kontaktide ja kohtumiste pärast asjaosalistega, kes vastutavad Venemaa välissekkumise eest Kataloonia iseseisvusmeelsesse liikumisse; kutsub pädevaid õigusasutusi üles tulemuslikult uurima väidetavalt Kremliga seotud Euroopa Parlamendi liikmete kontakte ning Venemaa destabiliseerimis- ja sekkumiskatseid ELi ja selle liikmesriikide asjadesse; mõistab hukka kõik rünnakud kohtunike vastu, kes uurivad sekkumisega seotud juhtumeid; nõuab, et asjaomaste Euroopa Parlamendi Kataloonia liikmete juhtum edastataks parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelevale nõuandekomiteele;

12.mõistab teravalt hukka hiljutise vahejuhtumi Slovakkias, kus Venemaa välisluureteenistus tegi valimiseelsel ajal provokatiivse sammuna avalduse, milles seati kahtluse alla Slovaki Vabariigi valimisprotsessi usaldusväärsus; väljendab muret Venemaa diplomaatia nähtava ja otsese rolli pärast Slovakkia avalikus ja poliitilises elus alates 2023. aasta septembris toimunud parlamendivalimistest;

13.mõistab teravalt hukka platvormil X toimunud ja Saksamaa välisministeeriumi paljastatud ulatusliku desinformatsioonikampaania, mille väidetavalt korraldas Venemaa, et manipuleerida Saksamaal avaliku arvamusega;

14.täheldab murelikult, et X on lõpetanud vabatahtliku desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi järgimise; on mures laialt levinud desinformatsiooni ja ebaseadusliku sisu pärast sellel platvormil;

15.kordab oma varasemat seisukohta, et Venemaa välissekkumise erakordsus nõuab liikmesriikide ja ELi institutsioonidelt, sealhulgas Euroopa Parlamendilt, erilisi pingutusi, et konkreetne oht kindlaks teha, sellega tegeleda ja see kaotada;

16.mõistab teravalt hukka Saksamaa mainekate meediakanalite murettekitava paljastuse, mille kohaselt on üks parteiga AfD ja Saksamaa Liidupäeva liikmega seotud töötaja FSB kontaktisik, mis tekitab suurt muret võimaliku välismõju pärast Saksamaa poliitilisel maastikul;

17.tuletab meelde, et välissekkumine on süsteemne oht, mille vastu tuleb jõuliselt võidelda; rõhutab, et hübriidsõda ja välisriigist lähtuv infoga manipuleerimine ei ole üksnes välispoliitilised ja julgeolekuküsimused, vaid tegelikult ohustavad need meie demokraatia aluseid; nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid võtaksid välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise tõkestamiseks püsivalt kasutusele valdkonnaülese lähenemisviisi; on arvamusel, et valimistesse sekkumine ühes liikmesriigis mõjutab ELi tervikuna, kuna see võib mõjutada ELi institutsioonide koosseisu; on veendunud, et riigiasutustel ei ole nende ohtudega võimalik tegeleda isoleeritult, samuti ei suuda erasektori eneseregulatsioon seda kõike lahendada; väljendab heameelt Euroopa välisteenistuse tehtud töö üle, mis on esitatud teises aruandes, mis käsitleb välisteabega manipuleerimise ja sekkumise ohte ning mis avaldati 23. jaanuaril 2024, ja soovitab teha selles valdkonnas tihedamat koostööd NATOga; on kindlalt otsustanud jätkata oma pingutusi välissekkumise tõkestamiseks ELis järgnevatel aastatel, muu hulgas eriotstarbelise parlamentaarse organi kaudu;

18.toetab ka edaspidi pingutusi, mille eesmärk on parandada ja jõustada reegleid, mis kaitsevad selle institutsiooni kui Euroopa demokraatia nurgakivi terviklikkust; on seisukohal, et asjaomase Euroopa Parlamendi liikmega seotud väited rõhutavad vajadust tugevdatud julgeolekukultuuri järele Euroopa Parlamendis; nõuab, et kõrgeimal poliitilisel ja haldustasandil pöörataks tähelepanu 13. juulil 2023 vastu võetud soovitustele reformida Euroopa Parlamendi läbipaistvust, usaldusväärsust, vastutust ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevaid reegleid, ning kutsub üles täielikult rakendama soovitatud meetmeid, sealhulgas korraldama parlamendiliikmetele ja töötajatele kohustuslikku ja korrapärast julgeoleku ja usaldusväärsuse koolitust, tegema asjakohast julgeolekukontrolli ning uurima põhjalikumalt töötajate, eelkõige kinnistel koosolekutel osalevate töötajate tausta; nõuab rangemat kontrolli ürituste korraldamise, parlamenti külaliste kutsumise ja parlamendi kommunikatsiooniplatvormidele juurdepääsu üle; kutsub riiklikke ametiasutusi üles järgima menetlusi ja ühist ajakava, alati kui neil palutakse viia Euroopa Parlamendi liikmete ja parlamendi töötajate puhul läbi julgeolekukontroll, samuti ELi institutsioonidega seotud mis tahes julgeolekukontrolli puhul; on kindlal seisukohal, et parlamendi vahendeid, nagu ürituste ja reiside toetamine, videosalvestusstuudiotele ja muudele kommunikatsiooniplatvormidele juurdepääsu võimaldamine ning fraktsioonide või parlamendiliikmete kommunikatsiooniprojektide rahastamine, ei tohi kasutada ELi väärtuste õõnestamiseks ega autoritaarsete režiimide vaenulike sõnumite levitamiseks; kordab oma nõudmist kehtestada rangemad reeglid parlamendiliikmete reisidele, mille eest maksavad välisriigid ja -üksused; leiab, et sarnased reeglid tuleks koostada parlamendiliikmete registreeritud assistentide või fraktsioonide töötajate reiside kohta;

19.kordab, et kavatseb kindlalt jätkata tõsiste ja konkreetsete reformide läbiviimist Euroopa Parlamendis, et näidata üles nulltolerantsi korruptsiooni ja korruptiivse poliitilise sekkumise suhtes ning kaitsta Euroopa demokraatiat;

20.avaldab veel kord toetust sõltumatu eetikaorgani loomisele võimalikult kiiresti kooskõlas oma 16. septembri 2021. aasta resolutsiooniga; nõuab, et kõik ELi institutsioonid seaksid selle organi loomisega seoses kõrgemaid eesmärke;

21.kutsub ELi läbipaistvusregistri sekretariaati üles keelustama kõik Venemaa valitsusega otseseid või kaudseid suhteid omavad üksused vastavalt nõukogu 3. juuni 2022. aasta otsusele, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega Nõukogu 3. juuni 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/884, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 153, 3.6.2022, lk 128).;

22.palub komisjonil ja nõukogul viia ellu demokraatia kaitse pakett, et võtta kiiresti meetmeid ja kõrvaldada arvukad puudused ELi erakondade rahastamist käsitlevates õigusaktides, leida suurtele platvormidele kohustuslik regulatiivne süsteem ning tõhustada ELi küberkaitset võimalike rünnakute eest meie valimissüsteemi vastu; nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid teeksid märkimisväärseid ja kestvaid investeeringuid demokraatliku vastupanuvõime ja õigusriigi tugevdamisse, sealhulgas meetmete kaudu, mis on suunatud ELi vastuluurevõime suurendamisele; rõhutab, et kriminaaluurimine spioneerimissüüdistuste asjus kuulub liikmesriikide pädevusse; rõhutab, et peaaegu kõigis liikmesriikides on paljastatud Venemaa spioonivõrgustikke; kutsub liikmesriike üles tegema suuremaid pingutusi ja tihedamat koostööd, muu hulgas eesmärgiga neutraliseerida katsed omandada Venemaa sõjalise võimekuse suurendamiseks ELi ettevõtetelt tundlikku tehnoloogiat; väljendab heameelt asjaolu üle, et mitu ELi liikmesriiki on loonud Venemaa mõju tõkestamisele spetsialiseerunud uurimiskomisjonid;

23.mõistab hukka igasuguse „eliidi püüdmise“ ning teiste hulgas tippametnike ja endiste ELi poliitikute ärakasutamise, pakkudes neile tulutoovaid töökohti ettevõtetes, mis on seotud valitsustega, kes osalevad aktiivselt ELi-vastases sekkumises; nõuab, et Euroopa Parlamendi liikmetel keelataks tasustatav kõrvaltöö või -tegevus läbipaistvusregistrisse kantud organisatsioonide või üksikisikute nimel või ELi mittekuuluvate riikide nimel, et piirata võimalikke huvide konflikte ja välissekkumist;

24.märgib, et seadused on korruptsiooni ja kuritegeliku käitumise vastu võitlemiseks hädavajalikud, kuid need üksi ei takista üksikute parlamendiliikmete kuritegelikku ja ebaeetilist tegevust; rõhutab, et kõigil Euroopa Parlamendi fraktsioonidel on teatav kohustus oma liikmete tegevust jälgida, ning tuletab seetõttu kõigile fraktsioonidele meelde, et kui neid teavitatakse käitumisest, mis äratab kahtlusi nende liikmete usaldusväärsuses, peavad nad kiiresti tegutsema; kutsub kõiki Euroopa Parlamendi liikmeid ja fraktsioone üles tegema neis asjus igakülgset koostööd asjaomaste riiklike ja ELi ametiasutustega;

25.on veendunud, et demokraatliku protsessi keskmes on vabad ja õiglased valimised, ning nõuab seetõttu tungivalt, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid võtaksid otsustavaid meetmeid tagamaks, et valitsuse autoriteedi aluseks oleks üksnes rahva tahe, mida ei mõjutaks pahatahtlike osalejate välissekkumine, pöörates erilist tähelepanu ettevalmistustele 6.–9. juunil 2024 toimuvateks Euroopa Parlamendi valimisteks; nõuab, et liikmesriigid ja ELi institutsioonid rakendaksid valimistega seotud vastupanuvõime strateegiaid, ning rõhutab vajadust tugevdada püsivat seiretegevust ning tõhustada selle rakendamist aegsasti enne valimisi, rahvahääletusi ja muid olulisi poliitilisi protsesse kõikjal Euroopas;

26.rõhutab uuriva ajakirjanduse keskset rolli välissekkumise katsete ja varjatud tegevuse paljastamisel; kordab oma nõudmist, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid peavad tagama uuriva ajakirjanduse piisava ja jätkusuutliku rahastamise;

27.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.