P9_TA(2024)0081Mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027Euroopa Parlamendi 27. veebruari 2024. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (05818/2024 – C9-0030/2024 – 2023/0201(APP))(Seadusandlik erimenetlus – nõusolek)Euroopa Parlament,

–võttes arvesse nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (05818/2024),

–võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõikele 2 (C9-0030/2024),

–võttes arvesse komisjoni 20. juuni 2023. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (COM(2023)0337),

–võttes arvesse oma 3. oktoobri 2023. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta, mis käsitleb mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 muutmist Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0335.,

–võttes arvesse kodukorra artiklit 92 ning artikli 105 lõikeid 1 ja 4,

–võttes arvesse eelarvekomisjoni soovitust (A9-0051/2024),

1.annab nõusoleku käesoleva resolutsiooni lisas esitatud nõukogu määruse eelnõule;

2.kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsiooni;

3.teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

1. LISA: NÕUKOGU MÄÄRUSE PROJEKT, MILLEGA MUUDETAKSE MÄÄRUST 2020/2093, MILLEGA MÄÄRATAKSE KINDLAKS MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK AASTATEKS 2021–2027NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2024/…,…,millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 312,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut 27. veebruari 2024. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Pärast nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11). sätestatud 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku rakendamise esimesi aastaid esitas komisjon ülevaate selle toimimisest, sealhulgas hinnangu kulude ülemmäärade jätkusuutlikkuse kohta.

(2)Alates 2020. aasta detsembrist on liit seisnud silmitsi hulga enneolematute ja ootamatute katsumustega. Liit on tegutsenud kiiresti ja kasutanud kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, kuid 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus sisalduv piiratud eelarvepaindlikkus on peaaegu täielikult ammendunud, mis pärsib liidu eelarve suutlikkust pakkuda lahendust isegi kõige pakilisematele probleemidele.

(3)Mitmeaastase finantsraamistiku rakendamise esimestel aastatel on mitmesuguste probleemide lahendamisel kasutatud laialdaselt erivahendeid. Vajadus võtta täiendavaid meetmeid püsib, samal ajal kui eelarvevõimalused selliste olukordadega toimetulekuks mitmeaastase finantsraamistiku järelejäänud aja jooksul on piiratud.

(4)Liidu eelarve peaks võimaldama liidul võtta esilekerkivate probleemide lahendamiseks vajalikke poliitilisi meetmeid ja täita õiguslikke kohustusi, mida olemasolevate ülemmäärade piires ega ammendunud paindlikkusega teha ei saa. Rubriikide 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kulukohustuste assigneeringute kulude ülemmäära aastateks 2024, 2025, 2026 ja 2027 tuleks muuta Selle tulemusena saab jätta maksete assigneeringute kulude ülemmäärad praegusele tasemele, kuid ühtse varuinstrumendi maksete assigneeringute üldist ülemmäära 2026. aastaks tuleks kuhjumisohu vältimiseks kohandada. Lisaks tuleks muuta täiendavate eraldiste kogusummat artiklis 5 sätestatud programmispetsiifilise kohanduse raames ning määruse (EL, Euratom) 2020/2093 II lisas esitatud vastavat tabelit.

(5)Muuta tuleks ka Brexitiga kohanemise reservi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi summasid.

(6)Venemaa ebaseaduslik agressioonisõda Ukraina vastu on toonud sõja tagasi Euroopa pinnale. Liit jätkab Ukraina toetamist niikaua kui vaja ja aitab kindlalt Ukrainal liikuda edasi teel Euroopa Liidu suunas. Selleks on Euroopa Parlament ja nõukogu võtnud vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/…, Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2024/…, millega luuakse Ukraina rahastu (ELT L, …, ELI: …).+ ELT: palun lisada dokumendis PE-CONS 10/24 (2023/0200(COD)) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number ja avaldamisviide. mille kaudu toetab liit Ukraina makromajanduslikku finantsstabiilsust, ülesehitamist ja moderniseerimist, toetades ühtlasi Ukraina jõupingutusi viia liiduga ühinemise poole liikudes läbi vajalikke reforme (edaspidi „Ukraina rahastu“).

(7)Võttes arvesse Venemaa agressioonisõjaga seotud ebakindlust, peaks Ukraina rahastu olema paindlik, et kuni 2027. aastani oleks tagatud toetuse asjakohane vorm ja tase. Ukraina rahastu alusel tuleks toetust anda laenu, tagastamatu toetuse ja eelarveliste tagatistena.

(8)Ukraina rahastust laenuna antava toetuse osa puhul on asjakohane pikendada olemasolevat liidu eelarvetagatist kuni 2027. aastani, et katta Ukrainale kättesaadavaks tehtavat finantsabi. Sellest tulenevalt peaks olema võimalik kasutada Ukrainale kuni 2027. aastani kättesaadavaks tehtava finantsabi jaoks vajalikke liidu eelarve assigneeringuid mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradest suuremas summas. Lisaks Ukrainale antava lühiajalise rahalise abi katmisele, nagu on juba ette nähtud määrusega (EL) 2022/2463, peaks liidu eelarvetagatis katma Ukrainale antava finantsabi summas kuni 33 miljardit eurot, nagu on täpsustatud määruses (EL) 2024/…+ ELT: palun lisada dokumendis PE-CONS 10/24 (2023/0200(COD)) sisalduva määruse number..

(9)Ukraina rahastust tagastamatu toetuse ja eelarveliste tagatistena antava toetuse osa puhul tuleks assigneeringud eraldada uue temaatilise erivahendi – Ukraina reservi kaudu. Kulukohustuste assigneeringud ja vastavad maksete assigneeringud tuleks igal aastal kasutusele võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradest suuremas summas. Määruse (EL) 2024/…+ ELT: palun lisada dokumendis PE-CONS 10/24 (2023/0200(COD)) sisalduva määruse number. asjakohaste sätete alusel kavandatavate kulude korrakohase arengu tagamiseks ja võttes eelkõige arvesse Ukraina kavas kindlaks määratavaid summasid, on asjakohane kehtestada Ukraina reservi jaoks ajavahemikuks 2024–2027 kättesaadavaks tehtavad üldised ja iga-aastased maksimumsummad. Selleks et tagada täielik täitmine ja aastatevaheline paindlikkus kooskõlas kogusummaga, peaks tulevastel aastatel kuni 2027. aastani lisaks asjaomase aasta maksimaalsele iga-aastasele summale olema võimalik võtta kasutusele konkreetseks aastaks ette nähtud iga-aastase summa ärakasutamata osa.

(10)Alates 2022. aastast on liidus ja enamikus suuremates majandusriikides kõigi võlakirjaemitentide, sealhulgas liidu jaoks intressimäärad hüppeliselt tõusnud. Selle tagajärjel peaksid eelduste kohaselt Euroopa Liidu taasterahastu „NextGenerationEU“ (edaspidi „ELi taasterahastu“) laenukasutuse kulud, mis nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1). artikli 5 lõike 2 kohaselt kaetakse liidu eelarvest, ületama mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade raames selle vastuvõtmise ajal 2020. aasta detsembris algselt kavandatud summad, mis olid vastavalt 2 332 miljonit eurot 2025. aastal (2018. aasta hindades), 3 196 miljonit eurot 2026. aastal (2018. aasta hindades) ja 4 168 miljonit eurot 2027. aastal (2018. aasta hindades).

(11)Võttes arvesse ebakindlust seoses intressimäärade tulevase arenguga muutuvates turutingimustes ning üldist laenuvajadust ELi taasterahastust rahastatavate käimasolevate liidu programmide rahastamiseks, on asjakohane kehtestada iga-aastase eelarvemenetluse sujuva toimimise ja liidul oma õiguslike kohustuste täitmist võimaldavate rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemise tagamiseks vajalike sätete osana erandlik ajutine mehhanism, et katta ELi taasterahastu võetud laenude rahastamise kulud, mis ületavad algselt kavandatud summasid. Tuleks luua uus temaatiline erivahend „NGEU rahastamisvahend“, mille ainus ja väga piiratud eesmärk oleks katta katmata ülekulusid. Vahend peaks olema erandlik ning see ei tohiks luua pretsedenti 2027. aasta järgseid mitmeaastaseid finantsraamistikke käsitlevate kokkulepete jaoks, eelkõige seoses ELi taasterahastu rahastamiseks turgudelt laenatud vahendite intressimaksete katmisega.

(12)Eelarvepädevad institutsioonid peaksid NGEU rahastamisvahendi kasutusele võtma iga-aastase eelarvemenetluse käigus ning üksnes vajaduse korral. Ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide eesõigusi, tuleks see kasutusele võtta pärast muude rahastamisvõimaluste otsimist, muu hulgas mittetemaatilistest erivahenditest, et võimalikult suures ulatuses katta oluline osa algselt rubriigi 2b olemasolevale ELi taasterahastu eelarvereale kirjendatud summasid ületavatest vajalikest summadest, seades sihiks võtta kasutusele summa, mille sihttase on ligikaudu 50 % ELi taasterahastu intressimaksete ülekuludest. Seda tehakse kooskõlas kohaldatavate valdkondlike normide ja muude juriidiliste kohustustega ning võttes arvesse prioriteete, konservatiivset eelarvestamist ja usaldusväärset finantsjuhtimist, mis nõuab eelkõige asjakohast kindlusvaru ettenägematute kulude jaoks. See ei mõjuta liikmesriikide riiklikke assigneeringuid, mille suhtes on võetud õiguslikke kohustusi, eelkõige ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika kohaseid assigneeringuid. NGEU rahastamisvahendi kulukohustuste assigneeringud ja vastavad maksete assigneeringud tuleks liidu eelarvest kättesaadavaks teha mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradest suuremas summas. NGEU rahastamisvahendi raames tuleks kõigepealt kasutusele võtta summa, mis vastab alates mitmeaastase finantsraamistiku algusest vabastatud kulukohustuste assigneeringutele, välja arvatud sihtotstarbeline välistulu. Vabastatud kulukohustuste summasid, mis on asjakohaste kehtivate sätete alusel uuesti kättesaadavaks tehtud, ei tohiks arvesse võtta. NGEU rahastamisvahendi jaoks kättesaadav vabastatavate kulukohustuste summa tuleks arvutada igal aastal osana mitmeaastase finantsraamistiku tehnilisest kohandamisest, näidates selgelt ära kättesaadava kogusumma ja NGEU rahastamisvahendi varasema kasutuselevõtmise raames juba arvesse võetud summad. Kui peaks tekkima ootamatu ja ebatõenäoline olukord, kus endiselt esineb ülekulusid, tuleks kulude täielikuks rahastamiseks võtta vajalik lisasumma rahastamisvahendist kasutusele viimase abinõuna kaitsemeetme kujul. Erandjuhul, kui üks või mitu liikmesriiki leiab, et nimetatud kaitsemeetme kasutuselevõtmine iga-aastase eelarvemenetluse raames on tõsine murekoht, võivad nad paluda Euroopa Ülemkogu eesistujal võtta see küsimus arutusele järgmisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel. See protsess ei tohiks üldjuhul kesta kauem kui üks kuu ning peaks täielikult järgima institutsioonide eesõigusi, nagu need on sätestatud aluslepingutes.

(13)Võttes arvesse liikmesriikides ja liiduga ühinemisläbirääkimisi pidavates riikides toimunud looduskatastroofe ning looduskatastroofe ja humanitaarkriise kolmandates riikides ning selleks, et tagada mõlemal juhul piisav rahastamine, tuleks olemasolevat solidaarsus- ja hädaabireservi tugevdada ja jagada see kaheks eraldi vahendiks: Euroopa solidaarsusreserv, millest antakse mõjutatud riikidele ja piirkondadele toetust nõukogu määrusega (EÜ) nr 2012/2002 Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3). loodud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi raames, ning hädaabireserv, millest suurendatakse liidusisestele ja -välistele kriisidele ja hädaolukordadele reageerimiseks asjakohaste liidu programmide eelarvet.

(14)Vaja oleks suurendada paindlikkusinstrumenti, et säilitada liidus kuni 2027. aastani piisav suutlikkus reageerida ettenägematutele olukordadele. Alates 2024. aastast tuleks teha paindlikkusinstrumendi jaoks kättesaadavaks Euroopa solidaarsusreservi ja hädaabireservi tühistatud summad.

(15)Ootamatuid sündmusi ja uusi katsumusi silmas pidades on vaja mitmeaastane finantsraamistik läbi vaadata ning määrust (EL, Euratom) 2020/2093 vastavalt muuta.

(16)Määruse (EL, Euratom) 2020/2093 muudatused ei mõjuta otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 3 lõikes 1 ja artiklis 6 sätestatud omavahendite ülemmäärade järgimise kohustust.

(17)Võttes arvesse olukorda Ukrainas, peaks käesolev määrus jõustuma kiireloomulisena Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1Määrust (EL, Euratom) 2020/2093 muudetakse järgmiselt.1)Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:a)lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2. Kui on vaja kasutada artiklites 8, 9, 10, 10a, 10b ja 12 ette nähtud erivahendite vahendeid, võib kulukohustuste assigneeringud ja vastavate maksete assigneeringud eelarvesse kanda finantsraamistiku asjaomastest ülemmääradest suurematena.“;

b)lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

„Kui on vaja kasutada tagatisi Ukrainale antava finantsabi puhul, mis on 2024.–2027. aastal laenudena kättesaadav kogusummas kuni 33 000 miljonit eurot jooksevhindades, nagu on täpsustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/…,*+ Väljaannete talitus: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 10/24 (2023/0200(COD)) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number ja avaldamisviide. ning heaks kiidetud vastavalt finantsmääruse artikli 220 lõikele 1, võib kasutatav summa ületada finantsraamistikus kindlaksmääratud ülemmäärasid.

_______________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2024/…, millega luuakse Ukraina rahastu (ELT L, …, ELI: …).“

2)Artikli 4 lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:

„f) arvutab NGEU rahastamisvahendi jaoks kättesaadava summa kooskõlas artikli 10a lõike 3 punktiga a;g)arvutab artikli 12 lõike 1 teise lõigu alusel paindlikkusinstrumendi jaoks kättesaadavaks tehtavad summad.“

3)Artikli 5 lõike 1 teine lõike asendatakse järgmisega:

„Ajavahemikul 2022–2027 on kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute täiendavate eraldiste kogusumma vastavalt 10 155 miljonit eurot (2018. aasta hindades). Ajavahemikul 2022–2026 eraldatakse igal aastal kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute täiendavate eraldistena vastavalt vähemalt 1 500 miljonit eurot (2018. aasta hindades) ning see ei ületa 2 000 miljonit eurot (2018. aasta hindades).“

4)Artiklid 8 ja 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

1.Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, mille eesmärgid ja kohaldamisala on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/691,* ei ületa iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 30 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

2.Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi assigneeringud kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.

Artikkel 9

Solidaarsus- ja hädaabireserv

1.Solidaarsus- ja hädaabireserv koosneb kahest vahendist, mida võib kasutada vastavalt järgneva rahastamiseks:a)abi andmine, et reageerida suurtest looduskatastroofidest tulenevatele hädaolukordadele, mis on hõlmatud Euroopa Liidu Solidaarsusfondiga, mille eesmärgid ja kohaldamisala on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2012/2002** (edaspidi „Euroopa solidaarsusreserv“), ningb)kiire reageerimine konkreetsetele hädaabivajadustele liidus või kolmandates riikides selliste sündmuste järel, mida eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha, eelkõige hädaolukordadele reageerimiseks ja tugioperatsioonideks pärast punktiga a hõlmamata loodukatastroofe, inimtegevusest tingitud katastroofe, humanitaarkriise ulatuslike ohtude korral rahva-, looma- või taimetervisele ning liidu välispiiridel rändevoogudest tekkiva erakorralise surve korral, kui olukord seda nõuab (edaspidi „hädaabireserv“).

2.Euroopa solidaarsusreserv ei ületa iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 1 016 miljonit eurot (2018. aasta hindades). Aastal n kasutamata jäänud osa iga-aastasest summast võib kasutada kuni aastani n+1. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse.

Iga aasta 1. oktoobril peab aasta lõpuni tekkivate vajaduste katmiseks jääma kasutada vähemalt veerand Euroopa solidaarsusreservi iga-aastasest summast.

Erandjuhtudel ning juhul, kui allesjäänud rahalistest vahenditest ei piisa nende summade katmiseks, mida peetakse vajalikuks abi andmiseks lõike 1 punktis a osutatud katastroofi toimumise aastal, võib komisjon teha ettepaneku vahe rahastamiseks järgmiseks aastaks kättesaadavatest iga-aastastest summadest, millele on osutatud käesoleva lõike esimeses lõigus, maksimaalselt kuni 400 miljoni euro (2018. aasta hindades) ulatuses.

3.Hädaabireserv ei ületa iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 508 miljonit eurot (2018. aasta hindades). Aastal n kasutamata jäänud osa iga-aastasest summast võib kasutada kuni aastani n+1. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse.

4.Euroopa solidaarsusreservi ja hädaabireservi assigneeringud kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.

_____________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/691, millega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) koondatud töötajate toetuseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1309/2013 (ELT L 153, 3.5.2021, lk 48).

** Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3).“

5)Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Brexitiga kohanemise reserv ei ületa iga-aastast summat, milleks on 4 491 miljonit eurot (2018. aasta hindades).“

6)Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 10a

NGEU rahastamisvahend

1.Alates 2025. aastast võib NGEU rahastamisvahendit asjaomasel aastal kasutada kapitaliturgudelt laenatud vahenditega seotud intressi- ja kupongimaksete kulude osaliseks rahastamiseks kooskõlas nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053* artikli 5 lõikega 2. NGEU rahastamisvahendit võib kasutada üksnes juhul, kui kõnealused kulud ületavad asjaomasel aastal järgmisi summasid (2018. aasta hindades):–2025 – 2 332 miljonit eurot;–2026 – 3 196 miljonit eurot;–2027 – 4 168 miljonit eurot.

2.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames NGEU rahastamisvahendi kasutusele võtta üksnes pärast seda, kui nad on otsinud muid rahastamisvõimalusi, et katta oluline osa summadest, mis ületavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summasid, kooskõlas kohaldatavate valdkondlike normide ja muude juriidiliste kohustustega, võttes samal ajal arvesse prioriteete, konservatiivse eelarvestamise põhimõtet ning usaldusväärset finantsjuhtimist.

NGEU rahastamisvahendi assigneeringud tehakse kättesaadavaks mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradest suurematena.

3.NGEU rahastamisvahend hõlmab järgmist:a)summa, mis vastab alates 2021. aastast kumulatiivselt vabastatud kulukohustuste assigneeringutele (välja arvatud sihtotstarbeline välistulu), mida ei ole varasematel aastatel selle rahastamisvahendi raames kasutusele võetud, välja arvatud vabastatud kulukohustuste summad, mis on uuesti kättesaadavaks tehtud vastavalt finantsmääruse artiklile 15 ja assigneeringute uuesti kättesaadavaks tegemist käsitlevatele erinormidele, nagu on osutatud asjaomastes alusaktides. See summa võetakse kasutusele esimesena;b)üksnes juhul, kui käesoleva lõike punktis a osutatud summast ei piisa, täiendav summa, mis on vajalik lõikes 1 osutatud kulude täielikuks rahastamiseks asjaomasel aastal.

Igal aastal arvutab komisjon osana artiklis 4 osutatud tehnilisest kohandamisest käesoleva lõike esimese lõigu punkti a alusel saadaoleva summa, võttes arvesse eelmistel aastatel sel eesmärgil arvestatud summasid.

Artikkel 10b

Ukraina reserv

1.Ukraina reservi võib kasutusele võtta üksnes kulude rahastamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/…+ ELT: palun lisada teksti dokumendis PE-CONS 10/24 (2023/0200(COD)) sisalduva määruse number. alusel.

2.Ajavahemikul 2024–2027 ei ületa Ukraina reserv 17 000 miljonit eurot jooksevhindades.

3.Ühel aastal Ukraina reservist kasutusele võetav summa ei ületa 5 000 miljonit eurot jooksevhindades. Ilma et see mõjutaks lõikes 2 sätestatud kogusummat, võib asjaomasel aastal kasutamata jäänud osa iga-aastasest summast kasutada järgmistel aastatel kuni 2027. aastani.

4.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad Ukraina reservi kasutusele võtta ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames.

________________

* Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1).“

7)Artiklisse 11 lisatakse järgmine lõige:

„3a. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud iga-aastase kohandamise maksimumsummat 2026. aastaks, millele on lisatud artikli 5 lõike 2 teises lõigus osutatud summa, korrigeeritakse summaga, mis on võrdne 2025. aastaks ette nähtud maksimumsumma kasutamata osaga.“

8)Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Paindlikkusinstrument

1.Paindlikkusinstrumenti võib kasutada selleks, et rahastada konkreetsel eelarveaastal kulukohustuste assigneeringutena ja vastavate maksete assigneeringutena konkreetseid ettenägematuid kulusid, mida ei saa rahastada ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires. Paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär aastatel 2021–2023 on 915 miljonit eurot (2018. aasta hindades). Paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär aastatel 2024–2027 on 1 346 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

Igal aastal suurendatakse paindlikkusinstrumendi jaoks kättesaadavat iga-aastast summat sellise summa võrra, mis vastab Euroopa solidaarsusreservi ja hädaabireservi jaoks kättesaadavate iga-aastaste summade artikli 9 kohaselt eelneval aastal tühistatud osale.

2.Paindlikkusinstrumendi iga-aastase summa ärakasutamata osa võib kasutada kuni aastani n+2. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmistest aastatest tulenev osa iga-aastasest summast, alustades kõige varasemast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+2, tühistatakse.“

9)I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024.Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Nõukogu nimel

Eesistuja

LISA

„I LISA

MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK

 

 

 

 

 

(miljonites eurodes – 2018. aasta hindades)

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Kokku

2021–2027

1.Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

19 712

20 211

19 678

19 178

18 173

18 120

17 565

132 637

2.Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused

5 996

62 642

63 525

65 079

65 184

56 675

58 680

377 781

2a.Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

1 666

56 673

57 005

57 436

57 772

48 302

48 937

327 791

2b.Vastupanuvõime ja väärtused

4 330

5 969

6 520

7 643

7 412

8 373

9 743

49 990

3.Loodusvarad ja keskkond,

millest: turuga seotud kulud ja otsetoetused

53 562

52 626

51 893

51 013

49 914

48 734

47 960

355 702

38 040

37 544

36 857

36 054

35 283

34 602

33 886

252 266

4.Ränne ja piirihaldus

1 687

3 104

3 454

3 569

4 083

4 145

4 701

24 743

5.Julgeolek ja kaitse

1 598

1 750

1 762

2 112

2 277

2 398

2 576

14 473

6.Naabrus ja maailm

15 309

15 522

14 789

14 500

14 192

13 326

13 447

101 085

7.Euroopa avalik haldus,

millest: institutsioonide halduskulud

10 021

10 215

10 342

10 454

10 554

10 673

10 843

73 102

7 742

7 878

7 945

7 997

8 025

8 077

8 188

55 852

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD KOKKU

107 885

166 070

165 443

165 905

164 377

154 071

155 772

1 079 523

MAKSETE ASSIGNEERINGUD KOKKU

154 065

153 850

152 682

151 436

151 175

151 175

151 175

1 065 558

II LISA

PROGRAMMISPETSIIFILINE KOHANDUS – PROGRAMMIDE LOETELU, JAOTAMISPÕHIMÕTTED JA KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUTE TÄIENDAVATE ERALDISTE KOGUSUMMA

 

(miljonites eurodes – 2018. aasta hindades)

 

Jaotamispõhimõte

Artikli 5 kohaste kulukohustuste assigneeringute täiendavate eraldiste kogusumma

 

2022-2024

2025-2027

 

1.Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

36,36 %

41,79 %

4 000

Programm „Euroopa horisont“

27,27 %

31,34 %

3 000

InvestEU fond

9,09 %

10,45 %

1 000

2b.Vastupanuvõime ja väärtused

54,55 %

47,76 %

5 155

Programm „EL tervise heaks“

26,37 %

15,37 %

2 055

Programm „Erasmus+“

15,46 %

17,77 %

1 700

Programm „Loov Euroopa“

5,45 %

6,26 %

600

Õiguste ja väärtuste programm

7,27 %

8,36 %

800

4.Ränne ja piirihaldus

9,09 %

10,45 %

1 000

Integreeritud piirihalduse fond

9,09 %

10,45 %

1 000

KOKKU

100,00 %

100,00 %

10 155

“.

2. LISA: Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon vabanenud vahendite taaskasutamise kohta seoses teadusprogrammiga

22. detsembri 2020. aasta ühisdeklaratsioonis vabanenud vahendite taaskasutamise kohta seoses teadusprogrammiga Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon vabanenud vahendite taaskasutamise kohta seoses teadusprogrammiga 2020/C 444 I/03 (ELT C 444 I, 22.12.2020, lk 3). leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et nad teevad teadusprogrammi jaoks aastatel 2021–2027 uuesti kättesaadavaks kulukohustuste assigneeringud, mis vastavad kuni 0,5 miljardile eurole (2018. aasta hindades) vabastatud kulukohustuste summast, mis tuleneb kõnealuse programmi või selle eelkäijasse kuuluvate projektide täielikust või osalisest rakendamata jätmisest, nagu on sätestatud finantsmääruse artikli 15 lõikes 3.

Ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide volitusi iga-aastase eelarvemenetluse raames ja komisjoni volitusi eelarve täitmisel, lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et teadusprogrammi jaoks tehakse aastatel 2025–2027 uuesti kättesaadavaks veel 100 miljonit eurot (2018. aasta hindades), mis vastab ajavahemikus 2019–2020 vabastatud kulukohustustele, mis tulenevad kõnealusesse programmi või selle eelkäijasse kuuluvate projektide täielikust või osalisest rakendamata jätmisest ning mida ei ole uuesti kättesaadavaks tehtud vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3 pärast 22. detsembril 2020 vastu võetud ühisdeklaratsiooni. See ei mõjuta määruse (EL, Euratom) 2020/2093 artiklis 10a osutatud NGEU rahastamisvahendi jaoks kättesaadavat vabastatavate kulukohustuste summat.