ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:I PEATÜKKÜLDSÄTTED

Artikkel 1Reguleerimisese1.Käesoleva määrusega kehtestatakse õigusnormid, et aidata kaasa järgmisele:a)elurikaste ja vastupanuvõimeliste ökosüsteemide ▌pikaajaline ja püsiv taastumine kõigil liikmesriikide maismaa- ja merealadel kahjustatud ökosüsteemide taastamise kaudu;b)kliimamuutuste leevendamist, kliimamuutustega kohanemist ja maa degradeerumise neutraalsust puudutavate liidu üldeesmärkide saavutamine;c) toiduga kindlustatuse suurendamine;d)liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine.2.Käesoleva määrusega nähakse ette raamistik, mille alusel kehtestavad liikmesriigid ▌tulemuslikud ja alapõhised taastamismeetmed, mille eesmärgiks on 2030. aastaks ühiselt hõlmata liidu eesmärgina käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatel aladel ja ökosüsteemides vähemalt 20 % ▌maismaa-aladest ja vähemalt 20 % merealadest ning 2050. aastaks kõik taastamist vajavad ökosüsteemid.

Artikkel 2Geograafiline kohaldamisalaKäesolevat määrust kohaldatakse artiklites 4–12 osutatud ökosüsteemide suhtes:a)liikmesriikide territooriumil;b) liikmesriikide rannikuvetes, nagu on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 7, nende merepõhjal või nende aluspinnasel;c)vetes, merepõhjal või selle aluspinnasel, mis jäävad liikmesriigi territoriaalvete ulatuse mõõtmiseks kasutatavast lähtejoonest mere poole ja ulatuvad selle ala kaugeimasse otsa, mis 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ELT L 179, 23.6.1998, lk 3. kohaselt kuulub liikmeriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla.Käesolevat määrust kohaldatakse ainult nende ökosüsteemide suhtes, mis asuvad liikmesriikide Euroopa territooriumil, mille suhtes kohaldatakse aluslepinguid.

Artikkel 3MõistedKäesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:1)„ökosüsteem“ – taime-, looma-, seene- ja mikroorganismikooslustest ning nende eluta keskkonnast koosnev dünaamiline kompleks, mis moodustab nende vastastiktoimel põhineva funktsionaalse üksuse ning hõlmab elupaigatüüpe ning liikide elupaiku ja populatsioone;2)„liigi elupaik“ – direktiivi 92/43/EMÜ artikli 1 punktis f määratletud liigi elupaik;3)„taastamine“ – protsess, mille käigus aidatakse aktiivselt või passiivselt kaasa ökosüsteemi taastumisele, et parandada selle struktuuri ja funktsioone, et säilitada või suurendada selle elurikkust ja ökosüsteemi vastupanuvõimet, parandades elupaiga tüübi esinemiskohta nii, et see saavutab hea seisundi ▌, taasluues soodsat seisundit tähistava võrdluspindala ning parandades liigi elupaika nii, et see saavutab piisava kvaliteedi ja kvantiteedi vastavalt artikli 4 lõigetele 1, 2 ja 3 ning artikli 5 lõigetele 1, 2 ja 3, ning täites artiklites 8–12 sätestatud eesmärke ja kohustusi, sealhulgas saavutades artiklites 8–12 osutatud näitajate rahuldava taseme elurikkuse ja ökosüsteemi vastupanuvõime säilitamiseks või suurendamiseks;4)„hea seisund“ – elupaigatüübi esinemiskoha puhul seisund, milles elupaigatüübi põhinäitajad, eelkõige selle struktuur, funktsioonid ning selle tüüpilised liigid või tüüpiline liigiline koosseis kajastavad väga head ökoloogilist terviklikkust, stabiilsust ja vastupanuvõimet, mis on vajalik selle pikaajaliseks säilitamiseks, ning aitavad seega kaasa elupaiga soodsa kaitsestaatuse saavutamisele või säilitamisele, kui asjaomane elupaigatüüp on loetletud direktiivi 92/43/EMÜ I lisas, ning mereökosüsteemide puhul hea keskkonnaseisundi saavutamisele või säilitamisele;5)„hea keskkonnaseisund“ –direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 5 määratletud hea keskkonnaseisund;6)„elupaiga soodne kaitsestaatus“ – soodne kaitsestaatus direktiivi 92/43/EMÜ artikli 1 punkti e tähenduses;7)„liigi soodne kaitsestaatus“ – soodne kaitsestaatus direktiivi 92/43/EMÜ artikli 1 punkti i tähenduses;8)„soodsat seisundit tähistav võrdluspindala“ – riigi tasandil konkreetses biogeograafilises või merepiirkonnas olev elupaigatüübi kogupindala, mida loetakse vähimaks, mis on vajalik selleks, et tagada elupaigatüübi ja selle tüüpiliste liikide või tüüpilise liigilise koosseisu pikaajaline elujõulisus ning kogu selle elupaigatüübi oluline ökoloogiline varieerumine selle looduslikus levilas, ning mis koosneb praegusest elupaigatüübiga kaetud alast, ja kui see ala ei ole elupaigatüübi ja selle tüüpiliste liikide või tüüpilise liigilise koosseisu pikaajaliseks elujõulisuseks piisav, elupaigatüübi taasloomiseks vajalikust täiendavast alast; kui asjaomane elupaigatüüp on loetletud direktiivi 92/43/EMÜ I lisas, aitab selline taasloomine kaasa elupaiga soodsa kaitsestaatuse saavutamisele ning mereökosüsteemide puhul hea keskkonnaseisundi saavutamisele või säilitamisele;9)„elupaiga piisav kvaliteet“ – liigi elupaiga kvaliteet, mis võimaldab täita liigi ökoloogilisi vajadusi selle bioloogilise tsükli igas etapis nii, et see liik säilib pikaajaliselt elujõulise osana oma elupaigas oma looduslikul levilal, ning see aitab kaasa liigi soodsa kaitsestaatuse saavutamisele või säilitamisele direktiivi 92/43/EMÜ II, IV või V lisas loetletud liikide puhul ning direktiiviga 2009/147/EÜ hõlmatud looduslike linnuliikide populatsioonide kindlustamisele ning lisaks mere ökosüsteemide puhul hea keskkonnaseisundi saavutamisele või säilitamisele;10)„elupaiga piisav kvantiteet“ – liigi elupaiga kogus, mis võimaldab liigi ökoloogiliste vajaduste rahuldamist selle bioloogilise tsükli igas etapis nii, et see liik säilib pikaajaliselt oma elupaiga elujõulise osana oma looduslikul levilal, ning see aitab kaasa liigi soodsa kaitsestaatuse saavutamisele või säilitamisele direktiivi 92/43/EMÜ II, IV või V lisas loetletud liikide puhul ning direktiiviga 2009/147/EÜ hõlmatud looduslike linnuliikide populatsioonide kindlustamisele ning lisaks mere ökosüsteemide puhul hea keskkonnaseisundi saavutamisele või säilitamisele;11) „väga tavaline ja laialt levinud elupaigatüüp“ – elupaigatüüp, mis esineb mitmes liidu biogeograafilises piirkonnas ning mille levila ületab 10 000 km²;12)„tolmeldaja“ – looduslik putukas, kes kannab õietolmu taime tolmukapeast taime emakasuudmesse, mis võimaldab õit viljastada ja seemneid toota;13)„tolmeldajapopulatsioonide vähenemine“ – tolmeldajate arvukuse või mitmekesisuse või mõlema vähenemine;14) „pärismaine puuliik“ – puuliik, mis esineb selle looduslikus levilas (endises või olemasolevas) ja potentsiaalses levilas, st loodusliku levila piires või levilas, kus ta võib levida ilma inimesepoolse otsese või kaudse sissetoomise või hoolitsuseta;15)„kohalik haldusüksus“ – provintsi, piirkonna või liidumaa tasandist allapoole jääv liikmesriigi madalama tasandi haldusüksus, mis on kehtestatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1). artikliga 4;16) „linnakeskused“ ja „linnaklastrid“ – territoriaalsed üksused, mis on liigitatud linnadesse, väiksematesse linnasesse ja eeslinnadesse, kasutades määruse (EÜ) nr 1059/2003 artikli 4b lõike 2 kohaselt kehtestatud võrgupõhist tüpoloogiat;17)„linnad“ – kohalikud haldusüksused, kus vähemalt 50 % elanikest elab ühes või mitmes linnakeskuses, mõõdetuna kasutades linnastumise määra vastavalt määruse (EÜ) nr 1059/2003 artikli 4b lõike 3 punktile a;18)„väiksemad linnad ja eeslinnad“ – kohalikud haldusüksused, kus vähem kui 50 % elanikest elab linnakeskuses, kuid vähemalt 50 % elab linnaklastris, mõõdetuna kasutades linnastumise määra, mis on kehtestatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1059/2003 artikli 4b lõike 3 punktiga a;19) „linnalähedased piirkonnad“ – linnakeskuste või -klastritega külgnevad alad, sealhulgas vähemalt kõik alad, mis jäävad kuni ühe kilomeetri kaugusele nende linnakeskuste või -klastrite välispiiridest, ning mis asuvad samas suur- või väikelinnas ja eeslinnas kui need linnakeskused või -klastrid;20)„linna roheala“ – linnades, väiksemates linnades ja eeslinnades asuvate puude, põõsaste, põõsastike, püsiva rohttaimestiku, samblike ja sammalde, tiikide ja vooluveekogude kogupindala, arvutatuna andmete põhjal, mis on saadud määrusega (EL) 2021/696 loodud liidu kosmoseprogrammi Copernicuse komponendi raames Copernicuse maismaaseire teenuse kaudu, ning kui see on asjaomase liikmesriigi kohta kättesaadav, siis selle liikmesriigi esitatud muude asjakohaste täiendavate andmete põhjal;21)„linnapuude võrastiku liitus“ – linnades, väiksemates linnades ja eeslinnades puudega kaetud koguala, arvutatuna puukatte tiheduse andmete põhjal, mis on saadud määrusega (EL) 2021/696 loodud liidu kosmoseprogrammi Copernicuse komponendi raames Copernicuse maismaaseire teenuse kaudu, ning kui see on asjaomase liikmesriigi kohta kättesaadav, siis selle liikmesriigi esitatud muude asjakohaste täiendavate andmete põhjal;22) „vaba vooluga jõgi“ – jõgi või jõelõik, mille piki-, külg- ja püstsuunalist sidusust ei takista tõket moodustavad tehisstruktuurid ja mille looduslikud funktsioonid on suures osas mõjutamata;23) „turbaala märjutamine“ – kuivendatud turbamulla muutmine märjaks turbamullaks;24)„taastuvenergia eelisarendusala“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 9a määratletud taastuvenergia eelisarendusala.

II PEATÜKKTAASTAMISEESMÄRGID JA -KOHUSTUSED

Artikkel 4Maismaa-, ranniku- ja mageveeökosüsteemide taastamine1.Liikmesriigid kehtestavad taastamismeetmed, mis on vajalikud, et parandada heasse seisundisse I lisas loetletud elupaigatüüpide esinemiskohad, mis ei ole heas seisundis. Sellised taastamismeetmed kehtestatakse:a) 2030. aastaks vähemalt 30 % kõigi I lisas loetletud selliste elupaigatüüpide kogupindalast, mis ei ole heas seisundis, nagu on määratud artiklis 15 osutatud riiklikus taastamiskavas;b) 2040. aastaks vähemalt 60 % ja 2050. aastaks vähemalt 90 % iga sellise I lisas loetletud elupaigatüüpide rühma pindalast, mis ei ole heas seisundis, nagu on määratud artiklis 15 osutatud riiklikus taastamiskavas.Käesoleva lõike kohaldamisel peavad liikmesriigid vastavalt vajadusele kuni 2030. aastani esmatähtsaks taastamismeetmeid aladel, mis asuvad Natura 2000 aladel.2.Erandina lõike 1 esimese lõigu punktidest a ja b võivad liikmesriigid kõnealuse lõike kohaldamisel ja igakülgselt põhjendatud juhtudel, jätta asjaomasest elupaigatüüpide rühmast välja väga tavalised ja laialt levinud elupaigatüübid, mis hõlmavad üle 3 % nende Euroopa territooriumist.Kui liikmesriik kohaldab esimeses lõigus osutatud erandit, kehtestab ta taastamismeetmed:a)2050. aastaks pindalal, mis moodustab iga kõnealuse elupaigatüübi puhul vähemalt 80 % esinemiskohast, mis ei ole heas seisundis;b)2030. aastaks vähemalt kolmandiku ulatuses punktis a osutatud protsendimäärast ningc)2040. aastaks vähemalt kahe kolmandiku ulatuses punktis a osutatud protsendimäärast.Esimeses lõigus osutatud erandit kohaldatakse üksnes juhul, kui on tagatud, et teise lõigu punktis a osutatud protsendimäär ei takista iga kõnealuse elupaigatüübi soodsa kaitsestaatuse saavutamist või säilitamist riiklikul biogeograafilisel tasandil.3. Kui liikmesriik kohaldab lõike 2 kohast erandit, kohaldatakse lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud kohustust kõigi ülejäänud I lisas loetletud elupaigatüüpide kogupindalale, mis ei ole heas seisundis, ning lõike 1 esimese lõigu punktis b sätestatud kohustust kohaldatakse I lisas loetletud asjaomaste elupaigatüüpide rühmade ülejäänud aladele, mis ei ole heas seisundis.4.Liikmesriigid kehtestavad taastamismeetmed, mis on vajalikud, et taasluua I lisas loetletud elupaigatüübid aladel, kus neid elupaigatüüpe ei esine, eesmärgiga saavutada nende elupaigatüüpide soodsat seisundit tähistav võrdluspindala. Sellised meetmed on 2030. aastaks kehtestatud vähemalt 30 %‑l, 2040. aastaks vähemalt 60 %‑l ja 2050. aastaks 100 %‑l täiendavast pindalast, mis on vajalik, et saavutada iga I lisas loetletud elupaigatüüpide rühma puhul kogu soodsat seisundit tähistav võrdluspindala, nagu on määratud artiklis 15 osutatud riiklikus taastamiskavas.5.Kui liikmesriik leiab, et 2050. aastaks ei ole võimalik kehtestada taastamismeetmeid, mis on vajalikud konkreetse elupaigatüübi soodsat seisundit tähistava võrdluspindala saavutamiseks 100 %‑l pindalast, võib asjaomane liikmesriik erandina käesoleva artikli lõikest 4 kehtestada artiklis 15 osutatud riiklikus taastamiskavas madalama protsendimäära, mis jääb vahemikku 90–100 %, ja esitada piisavad põhjendused. Sellisel juhul kehtestab liikmesriik järk-järgult taastamismeetmed, mis on vajalikud selle väiksema protsendimäära saavutamiseks 2050. aastaks. Aastaks 2030 hõlmavad need taastamismeetmed vähemalt 30 % täiendavast pindalast, mis on vajalik sellise väiksema protsendimäära saavutamiseks 2050. aastaks, ja 2040. aastaks vähemalt 60 % täiendavast pindalast, mis on vajalik sellise väiksema protsendimäära saavutamiseks 2050. aastaks.6. Kui liikmesriik kohaldab lõike 5 kohast erandit konkreetsete elupaigatüüpide suhtes, kohaldatakse lõikes 4 sätestatud kohustust ülejäänud elupaigatüüpide suhtes, mis kuuluvad I lisas loetletud elupaigatüüpide rühmadesse, millesse need konkreetsed elupaigatüübid kuuluvad.7.Liikmesriigid kehtestavad direktiivi 92/43/EMÜ II, IV ja V lisas loetletud liikide maismaa‑, ranniku- ja magevee-elupaikade ning direktiivi 2009/147/EÜ kohaldamisalasse kuuluva loodusliku linnustiku maismaa-, ranniku- ja magevee-elupaikade jaoks taastamismeetmed, mis on lisaks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 4 osutatud taastamismeetmetele vajalikud, et parandada nende elupaikade kvaliteeti ja kvantiteeti muu hulgas nende taasloomise kaudu ning suurendada sidusust, kuni on saavutatud nende elupaikade piisav kvaliteet ja kvantiteet.8.Käesoleva artikli lõigete 1, 4 ja 7 kohaste taastamismeetmete jaoks kõige sobivamate alade kindlaksmääramisel tuginetakse parimatele olemasolevatele teadmistele ja uusimatele teaduslikele tõenditele käesoleva määruse I lisas loetletud elupaigatüüpide seisundi kohta, mille mõõtmisel võetakse aluseks struktuur ja funktsioonid, mis on vajalikud nende elupaigatüüpide, sealhulgas neis leiduvate tüüpiliste liikide pikaajaliseks säilimiseks, nagu on osutatud direktiivi 92/43/EMÜ artikli 1 punktis e, ning käesoleva artikli lõikes 7 osutatud liikide elupaikade kvaliteedi ja kvantiteedi kohta, kasutades direktiivi 92/43/EMÜ artikli 17 ja direktiivi 2009/147/EÜ artikli 12 alusel esitatud teavet ning võttes asjakohasel juhul arvesse liidu eri piirkondade olukorra mitmekesisust, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 14 lõike 16 punktis c.9. Liikmesriigid tagavad hiljemalt 2030. aastaks, et I lisas loetletud kõigist elupaigatüüpide esinemiskohtadest vähemalt 90 % puhul on nende elupaigatüüpide seisund teada ning et 2040. aastaks on kõigi I lisas loetletud elupaiga tüüpide esinemiskohtade seisund teada.10.Lõigetes 1 ja 4 osutatud taastamismeetmetes arvestatakse vajadust parandada sidusust I lisas loetletud elupaigatüüpide vahel ning võetakse arvesse neis elupaigatüüpides leiduvate lõikes 7 osutatud liikide ökoloogilisi vajadusi.11.Liikmesriigid kehtestavad meetmed, mille eesmärk on tagada, et aladel, mille suhtes võetakse taastamismeetmeid kooskõlas lõigetega 1, 4 ja 7, paraneb I lisas loetletud elupaigatüüpide seisund pidevalt kuni hea seisundi saavutamiseni ning lõikes 7 osutatud liikide elupaikade kvaliteet paraneb pidevalt kuni nende piisava kvaliteedi saavutamiseni.Ilma et see piiraks direktiivi 92/43/EMÜ kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid meetmed, mille eesmärk on tagada, et nende alade seisund, kus on saavutatud hea seisund ja liikide elupaikade piisav kvaliteet, ei halvene märkimisväärselt.12.Ilma et see piiraks direktiivi 92/43/EMÜ kohaldamist, püüavad liikmesriigid kehtestada hiljemalt oma riiklike taastamiskavade käesoleva määruse artikli 17 lõike 6 kohaselt avaldamise kuupäevaks vajalikud meetmed, mille eesmärk on hoida ära käesoleva määruse I lisas loetletud elupaigatüüpide kaetud heas seisundis esinemiskohtade seisundi märkimisväärset halvenemist või mis on vajalikud, et saavutada käesoleva artikli lõikes 17 sätestatud taastamise eesmärgid.13. Seoses käesoleva artikli lõigetega 11 ja 12 võivad liikmesriigid alternatiivide puudumisel väljaspool Natura 2000 alasid kohaldada kõnealustes lõigetes sätestatud olukorra halvenemise vältimise nõudeid oma territooriumi iga biogeograafilise piirkonna tasandil iga elupaigatüübi ja liigi elupaiga suhtes, tingimusel et asjaomane liikmesriik teatab komisjonile oma kavatsusest kohaldada käesolevat lõiget hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ning täidab artikli 15 lõike 3 punktis g, artikli 20 lõike 1 punktis j, artikli 21 lõikes 1 ja artikli 21 lõike 2 punktis b sätestatud kohustused.14.Väljaspool Natura 2000 alasid ei kohaldata lõikes 11 sätestatud kohustust olukorra halvenemise suhtes, mille on põhjustanud:a)vääramatu jõud, sealhulgas loodusõnnetused;b)vältimatud elupaikade muutused, mis on otseselt tingitud kliimamuutustest; ▌c)ülekaaluka avaliku huviga seotud kava või projekt, mille jaoks ei ole vähem kahjustavaid alternatiivseid lahendusi ning mis määratakse kindlaks üksikjuhtumite kaupa, võid) kolmandate riikide tegevus või tegevusetus, mille eest asjaomane liikmesriik ei vastuta.15. Väljaspool Natura 2000 alasid ei kohaldata lõike 11 sätestatud kohustust olukorra halvenemise suhtes, mille on põhjustanud:a) vääramatu jõud, sealhulgas loodusõnnetused;b) vältimatud elupaikade muutused, mis on otseselt tingitud kliimamuutustest;c) ülekaaluka avaliku huviga seotud kava või projekt, mille jaoks ei ole vähem kahjustavaid alternatiivseid lahendusi, võid) kolmandate riikide tegevus või tegevusetus, mille eest asjaomane liikmesriik ei vastuta.16.Natura 2000 aladel on lõigetes 11 ja 12 sätestatud kohustuste täitmata jätmine põhjendatud, kui see on tingitud järgmisest:a)vääramatu jõud, sealhulgas loodusõnnetused;b)vältimatud elupaikade muutused, mis on otseselt tingitud kliimamuutustest, võic)direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 kohaselt loa saanud kava või projekt.17.Liikmesriigid tagavad:a)I lisas loetletud elupaigatüüpide puhul heas seisundis oleva pindala suurenemise, kuni vähemalt 90 % pindalast on heas seisundis ja kuni asjaomases liikmesriigis asuvas igas biogeograafilises piirkonnas on iga elupaigatüübi puhul saavutatud soodsat seisundit tähistav võrdluspindala;b)kasvusuundumuse direktiivi 92/43/EMÜ II, IV ja V lisas loetletud liikide ning direktiivi 2009/147/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate liikide maismaa-, ranniku- ja magevee-elupaikade piisava kvaliteedi ja kvantiteedi poole.

Artikkel 5Mereökosüsteemide taastamine1.Liikmesriigid kehtestavad taastamismeetmed, mis on vajalikud, et parandada heasse seisundisse II lisas loetletud elupaigatüüpide esinemiskohad, mis ei ole heas seisundis. Sellised taastamismeetmed kehtestatakse:a) 2030. aastaks vähemalt 30 % II lisas loetletud 1.–6. rühma elupaigatüüpide kogupindalast, mis ei ole heas seisundis, nagu on määratud artiklis 15 osutatud riiklikus taastamiskavas;b) 2040. aastaks vähemalt 60 % ja 2050. aastaks vähemalt 90 % iga sellise II lisas loetletud elupaigatüüpide 1.–6. rühma pindalast, mis ei ole heas seisundis, nagu on määratud artiklis 15 osutatud riiklikus taastamiskavas;c) 2040. aastaks käesoleva lõike punktis d osutatud protsendimäärast vähemalt kahe kolmandiku II lisas loetletud elupaigatüüpide 7. rühma pindalast, mis ei ole heas seisundis, nagu on määratud artiklis 15 osutatud riiklikus taastamiskavas, ningd) 2050. aastaks artikli 14 lõike 3 kohaselt määratud protsendimäära II lisas loetletud 7. rühma elupaigatüüpide pindalast, mis ei ole heas seisundis, nagu on määratud artiklis 15 osutatud riiklikus taastamiskavas.Käesoleva artikli esimese lõigu punktis d osutatud protsendimäär kehtestatakse nii, et see ei takistaks direktiivi 2008/56/EÜ artikli 9 lõike 1 kohaselt kindlaks määratud hea keskkonnaseisundi saavutamist või säilitamist.2.Liikmesriigid kehtestavad taastamismeetmed, mis on vajalikud, et taasluua II lisas loetletud 1.–6. rühma elupaigatüübid aladel, kus neid elupaigatüüpe ei esine, eesmärgiga saavutada nende elupaigatüüpide soodsat seisundit tähistav võrdluspindala. Sellised meetmed on 2030. aastaks kehtestatud vähemalt 30 %‑l, 2040. aastaks vähemalt 60 %‑l ja 2050. aastaks 100 %‑l täiendavast pindalast, mis on vajalik, et saavutada iga elupaigatüüpide rühma puhul soodsat seisundit tähistav võrdluspindala, nagu on määratud artiklis 15 osutatud riiklikus taastamiskavas.3. Kui liikmesriik leiab, et 2050. aastaks ei ole võimalik kehtestada taastamismeetmeid, mis on vajalikud konkreetse elupaigatüübi soodsat seisundit tähistava võrdlusala saavutamiseks 100 %-l pindalast, võib asjaomane liikmesriik erandina käesoleva artikli lõikest 2 kehtestada artiklis 15 osutatud riiklikus taastamiskavas madalama protsendimäära, mis jääb vahemikku 90–100 %, ja esitada piisavad põhjendused. Sellisel juhul kehtestab liikmesriik järk-järgult taastamismeetmed, mis on vajalikud selle väiksema protsendimäära saavutamiseks 2050. aastaks. Aastaks 2030 hõlmavad need taastamismeetmed vähemalt 30 % täiendavast pindalast, mis on vajalik sellise väiksema protsendimäära saavutamiseks 2050. aastaks, ja 2040. aastaks vähemalt 60 % täiendavast pindalast, mis on vajalik sellise väiksema protsendimäära saavutamiseks 2050. aastaks.4. Kui liikmesriik kohaldab lõike 3 kohast erandit konkreetsete elupaigatüüpide suhtes, kohaldatakse lõikes 2 sätestatud kohustust ülejäänud täiendava pindala suhtes, mis on vajalik, et saavutada soodsat seisundit tähistav võrdluspindala II lisas loetletud elupaigatüüpide iga rühma puhul, millesse need konkreetsed elupaigatüübid kuuluvad.5.Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse III lisas ning direktiivi 92/43/EMÜ II, IV ja V lisas loetletud liikide mereelupaikade ning direktiivi 2009/147/EÜ kohaldamisalasse kuuluva loodusliku linnustiku mereelupaikade jaoks taastamismeetmed, mis on lisaks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud taastamismeetmetele vajalikud, et parandada nende elupaikade kvaliteeti ja kvantiteeti muu hulgas nende taasloomise kaudu ning suurendada sidusust, kuni on saavutatud nende elupaikade piisav kvaliteet ja kvantiteet.6.Käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 5 kohaste taastamismeetmete jaoks kõige sobivamate alade kindlaksmääramisel tuginetakse parimatele olemasolevatele teadmistele ning tehnika ja teaduse viimastele arengutele, et määrata kindlaks käesoleva määruse II lisas loetletud elupaigatüüpide seisund ▌ning käesoleva artikli lõikes 5 osutatud liikide elupaikade kvaliteet ja kvantiteet, kasutades direktiivi 92/43/EMÜ artikli 17, direktiivi 2009/147/EÜ artikli 12 ja direktiivi 2008/56/EÜ artikli 17 alusel esitatud teavet.7. Liikmesriigid tagavad, et teada on järgmiste alade seisund:a)2030. aastaks vähemalt 50 % II lisas loetletud 1.–6. rühma kõigi elupaigatüüpide esinemiskohtadest;b)2040. aastaks II lisas loetletud 1.–6. rühma elupaigatüüpide kõik esinemiskohad;c)2040. aastaks vähemalt 50 % II lisas loetletud 7. rühma kõigi elupaigatüüpide esinemiskohtadest;d)2050. aastaks II lisas loetletud 7. rühma kõik esinemiskohad.8.Lõigetes 1 ja 2 osutatud taastamismeetmetes arvestatakse vajadust parandada ökoloogilist terviklikkust ja sidusust II lisas loetletud elupaigatüüpide vahel ning võetakse arvesse neis elupaigatüüpides leiduvate lõikes 5 osutatud liikide ökoloogilisi vajadusi.9.Liikmesriigid kehtestavad meetmed, mille eesmärk on tagada, et aladel, mille suhtes võetakse taastamismeetmeid kooskõlas lõigetega 1, 2 ja 5, paraneb II lisas loetletud elupaigatüüpide seisund pidevalt kuni hea seisundi saavutamiseni ning lõikes 5 osutatud liikide elupaikade kvaliteet paraneb pidevalt kuni nende piisava kvaliteedi saavutamiseni.Ilma et see piiraks direktiivi 92/43/EMÜ kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid meetmed, mille eesmärk on tagada, et nende alade seisund, kus on saavutatud hea seisund ja liikide elupaikade piisav kvaliteet, ei halvene märkimisväärselt.10.Ilma et see piiraks direktiivi 92/43/EMÜ kohaldamist, püüavad liikmesriigid kehtestada hiljemalt oma riiklike taastamiskavade käesoleva määruse artikli 17 lõike 6 kohaselt avaldamise kuupäevaks vajalikud meetmed, mille eesmärk on hoida ära käesoleva määruse II lisas loetletud elupaigatüüpide heas seisundis esinemiskohtade seisundi märkimisväärset halvenemist või mis on vajalikud, et saavutada käesoleva artikli lõikes 14 sätestatud taastamise eesmärgid.11.Väljaspool Natura 2000 alasid ei kohaldata lõikes 9 sätestatud kohustust olukorra halvenemise suhtes, mille on põhjustanud:a)vääramatu jõud, sealhulgas loodusõnnetused;b)vältimatud elupaikade muutused, mis on otseselt tingitud kliimamuutustest; ▌c)ülekaaluka avaliku huviga seotud kava või projekt, mille jaoks ei ole vähem kahjustavaid alternatiivseid lahendusi ning mis määratakse kindlaks üksikjuhtumite kaupa, võid) kolmandate riikide tegevus või tegevusetus, mille eest asjaomane liikmesriik ei vastuta.12. Väljaspool Natura 2000 alasid ei kohaldata lõikes 10 sätestatud kohustust olukorra halvenemise suhtes, mille on põhjustanud:a) vääramatu jõud, sealhulgas loodusõnnetused;b) vältimatud elupaikade muutused, mis on otseselt tingitud kliimamuutustest;c) ülekaaluka avaliku huviga seotud kava või projekt, mille jaoks ei ole vähem kahjustavaid alternatiivseid lahendusi, võid) kolmandate riikide tegevus või tegevusetus, mille eest asjaomane liikmesriik ei vastuta.13.Natura 2000 aladel on lõigetes 9 ja 10 sätestatud kohustuste täitmata jätmine põhjendatud, kui see on tingitud järgmisest:a)vääramatu jõud, sealhulgas loodusõnnetused;b)vältimatud elupaikade muutused, mis on otseselt tingitud kliimamuutustest, võic)direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 kohaselt loa saanud kava või projekt.14.Liikmesriigid tagavad:a)II lisas loetletud elupaigatüüpide 1.–6. rühma elupaigatüüpide puhul heas seisundis oleva pindala suurenemise, kuni vähemalt 90 % pindalast on heas seisundis ja kuni asjaomases liikmesriigis asuvas igas biogeograafilises piirkonnas on iga elupaigatüübi puhul saavutatud soodsat seisundit tähistav võrdluspindala;b) II lisas loetletud elupaigatüüpide 7. rühma elupaigatüüpide puhul heas seisundis oleva pindala suurenemise, kuni vähemalt lõike 1 esimese lõigu punktis d osutatud protsendimäär pindalast on heas seisundis ja kuni asjaomases liikmesriigis asuvas igas biogeograafilises piirkonnas on iga elupaigatüübi puhul saavutatud soodsat seisundit tähistav võrdluspindala;c)kasvusuundumuse käesoleva määruse III lisas ning direktiivi 92/43/EMÜ II, IV ja V lisas osutatud liikide ning direktiivi 2009/147/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate liikide mereelupaikade piisava kvaliteedi ja kvantiteedi poole.

Artikkel 6Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia1.Artikli 4 lõigete 14 ja 15 ning artikli 5 lõigete 11 ja 12 kohaldamisel eeldatakse, et taastuvenergiajaamade planeerimine, ehitamine ja käitamine, nende võrguühendused, seotud võrk ise ning salvestusvahendid pakuvad ülekaalukat avalikku huvi. Liikmesriigid võivad vabastada nad nõudest tõendada, et artikli 4 lõigete 14 ja 15 ning artikli 5 lõigete 11 ja 12 kohaselt ei ole kättesaadavad vähem kahjulikud alternatiivsed lahendused, tingimusel et:a)keskkonnamõju on strateegiliselt hinnatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/42/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30). sätestatud tingimustele võib)nende keskkonnamõju on hinnatud vastavalt tingimustele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/92/EL Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1)..2.Liikmesriigid võivad igakülgselt põhjendatud ja erandlikel asjaoludel kooskõlas nende lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades, mis on vastu võetud määruse (EL) 2018/1999 kohaselt, sätestatud prioriteetidega piirata lõike 1 kohaldamist oma territooriumi teatavate osadega ning teatavat liiki tehnoloogiate või teatavate tehniliste omadustega projektidega.Kui liikmesriigid kohaldavad piiranguid vastavalt esimesele lõigule, teavitavad nad nendest piirangutest komisjoni ja põhjendavad neid.

Artikkel 7Riigikaitse1. Taastamismeetmete kehtestamisel artikli 4 lõigete 1, 4 või 7 või artikli 5 lõigete 1, 2 või 5 kohaldamiseks võivad liikmesriigid teha erandi aladele, mida kasutatakse üksnes riigikaitse eesmärkidel, kui neid meetmeid peetakse kokkusobimatuks kõnealuste alade jätkuva sõjalise kasutamisega.2. Artikli 4 lõigete 14 ja 15 ning artikli 5 lõigete 11 ja 12 kohaldamisel võivad liikmesriigid sätestada, et kavad ja projektid, mille ainus eesmärk on riigikaitse, on eeldatavalt seotud ülekaaluka avaliku huvi.Artikli 4 lõigete 14 ja 15 ning artikli 5 lõigete 11 ja 12 kohaldamisel võivad liikmesriigid teha kavade ja projektide puhul, mille ainus eesmärk on riigikaitse, erandi nõudest tõendada, et puuduvad vähem kahjulikud alternatiivsed lahendused. Kui liikmesriik seda erandit kohaldab, peab ta siiski kehtestama meetmed, niivõrd kui see on mõistlik ja teostatav, et leevendada nende kavade ja projektide mõju elupaigatüüpidele.

Artikkel 8Linnaökosüsteemide taastamine1.Liikmesriigid tagavad, et linna roheala ja linnapuude võrastiku liitus artikli 14 lõike 4 kohaselt kindlaks määratud linnaökosüsteemi aladel ei ole 31. detsembriks 2030 võrreldes ... [käesoleva määruse jõustumise aastaga] riigi kogupindalas summaarselt vähenenud. Käesoleva lõike kohaldamisel võivad liikmesriigid jätta riigi kogupindalast välja linnaökosüsteemi alad, kus linna rohealade osakaal linnakeskustes ja -klastrites ületab 45 % ning linnapuude võrastiku liituse osakaal ületab 10 %.2.Liikmesriigid saavutavad selle, et alates 1. jaanuarist 2031 on linna roheala riigi kogupindalas kasvusuundumuses, sealhulgas lõimides linna roheala hoonetesse ja taristusse ning artikli 14 lõike 4 kohaselt kindlaks määratud linnaökosüsteemi aladesse, mida mõõdetakse iga kuue aasta järel alates 1. jaanuarist 2031 seni kuni saavutatakse rahuldav tase, mis on kindlaks määratud artikli 14 lõike 5 kohaselt.3. Liikmesriigid saavutavad selle, et kõikidel artikli 14 lõike 4 kohaselt kindlaks määratud linnaökosüsteemi aladel on linnapuude võrastiku liitus kasvusuundumuses, mida mõõdetakse iga kuue aasta järel alates 1. jaanuarist 2031 seni kuni saavutatakse rahuldav tase, mis on kindlaks määratud artikli 14 lõike 5 kohaselt.

Artikkel 9Jõgede loodusliku sidususe ning seonduvate lammide looduslike funktsioonide taastamine1.Liikmesriigid koostavad pinnavete sidusust takistavate kunstlike tõkete loendi ning teevad kunstlike tõkete sotsiaal-majanduslikke funktsioone arvesse võttes kindlaks tõkked, mis tuleb eemaldada, et aidata saavutada käesoleva määruse artiklis 4 sätestatud taastamiseesmärgid ning eesmärk taastada liidus 2030. aastaks vähemalt 25 000 km ulatuses jõgede vaba vool, ilma et see piiraks direktiivi 2000/60/EÜ, eelkõige selle artikli 4 lõigete 3, 5 ja 7, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1)., eelkõige selle artikli 15 kohaldamist.2.Liikmesriigid kõrvaldavad pinnavete sidusust takistavad kunstlikud tõkked, mis on kindlaks määratud käesoleva artikli lõike 1 kohaselt koostatud loendi alusel, kooskõlas nende kõrvaldamise kavaga, millele on osutatud artikli 15 lõike 3 punktides i ja n. Kunstlike tõkete kõrvaldamisel alustavad liikmesriigid peamiselt iganenud tõketest, nimelt sellistest, mis ei ole enam vajalikud taastuvenergia tootmiseks, siseveelaevasõiduks, veevarustuseks, kaitseks üleujutuste vastu ega muuks otstarbeks.3.Liikmesriigid täiendavad lõike 2 kohast kunstlike tõkete kõrvaldamist meetmetega, mis on vajalikud seonduvate lammide looduslike funktsioonide parandamiseks.4. Liikmesriigid tagavad lõigete 2 ja 3 kohaselt taastatud jõgede loodusliku sidususe ning seonduvate lammide looduslike funktsioonide säilimise.

Artikkel 10Tolmeldajapopulatsioonide taastamine1.Liikmesriigid kehtestavad aegsasti asjakohased ja mõjusad meetmed tolmeldajate mitmekesisuse parandamiseks ja pööravad hiljemalt 2030. aastaks tolmeldajapopulatsioonide vähenemissuundumuse ümber ja saavutavad seejärel nende populatsioonide kasvusuundumuse, mida mõõdetakse alates 2030. aastast vähemalt iga kuue aasta järel, kuni saavutatakse artikli 14 lõike 5 kohaselt kindlaks määratud rahuldavad tasemed.2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades teaduspõhise meetodi tolmeldajate mitmekesisuse ja tolmeldajate populatsioonide seireks ning ajakohastades seda meetodit. Komisjon võtab esimese delegeeritud õigusakti, millega selline meetod kehtestatakse, vastu hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].3.Lõikes 2 osutatud meetod hõlmab standardlähenemisviisi iga-aastaste andmete kogumiseks tolmeldajaliikide arvukuse ja mitmekesisuse kohta kõigis ökosüsteemides ning tolmeldajapopulatsioonide suundumuste ja liikmesriikide poolt lõike 1 kohaselt võetud taastamismeetmete tulemuslikkuse hindamiseks.4. Lõikes 2 osutatud meetodi kasutamisel tagavad liikmesriigid, et seireandmed pärinevad piisavast arvust aladest, et tagada representatiivsus kogu nende territooriumil. Liikmesriigid edendavad kodanikuteadust seireandmete kogumisel, kui see on asjakohane, ja eraldavad nende ülesannete täitmiseks piisavad vahendid.5. Komisjon ja asjaomased liidu ametid, eelkõige Euroopa Keskkonnaamet, Euroopa Toiduohutusamet ja Euroopa Kemikaaliamet koordineerivad vastavalt oma volitustele tolmeldajaid käsitlevat tegevust ja annavad teavet, et toetada liikmesriike nende taotluse korral nende käesolevast artiklist tulenevate kohustuste täitmisel. Selleks loob komisjon muu hulgas spetsiaalse rakkerühma ning levitab liikmesriikidele kooskõlastatud viisil asjakohast teavet ja eksperditeadmisi.

Artikkel 11Agroökosüsteemide taastamine1.Lisaks aladele, mille suhtes võetakse taastamismeetmeid vastavalt artikli 4 lõigetele 1, 4 ja 7, kehtestavad liikmesriigid taastamismeetmed, mis on vajalikud, et suurendada agroökosüsteemide elurikkust, võttes arvesse kliimamuutusi, maapiirkondade sotsiaalseid ja majanduslikke vajadusi ning vajadust tagada liidus kestlik põllumajanduslik tootmine.2.Liikmesriigid kehtestavad meetmed, mille eesmärk on saavutada riigi tasandil vähemalt kahe alltoodud kolme agroökosüsteemide näitaja (mida on täpsemalt kirjeldatud IV lisas) kasvusuundumus, mida mõõdetakse alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast] kuni 31. detsembrini 2030 ja seejärel iga kuue aasta järel, kuni saavutatakse artikli 14 lõike 5 kohaselt kindlaks määratud rahuldavad tasemed:a)rohumaaliblikate indeks;b)orgaanilise süsiniku varu mineraalsetes põllumuldades;c)mitmekesiste maastikuelementidega põllumajandusmaa osakaal.3.Liikmesriigid kehtestavad taastamismeetmed, mille eesmärk on tagada, et V lisas loetletud liikidel põhinev levinud põllumajandusmaastike linnustiku indeks riigi tasandil, mis on indekseeritud ... [kuupäev: selle kuu esimene päev, mis saabub 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] = 100, saavutab järgmised tasemed:a)V lisas loetletud liikmesriikides, kus põllumajandusmaastike lindude populatsioonid on ajalooliselt rohkem kahanenud: 110 aastaks 2030, 120 aastaks 2040 ja 130 aastaks 2050;b)V lisas loetletud liikmesriikides, kus põllumajandusmaastike lindude populatsioonid on ajalooliselt vähem kahanenud: 105 aastaks 2030, 110 aastaks 2040 ja 115 aastaks 2050.4. Liikmesriigid kehtestavad meetmed, mille eesmärk on taastada kuivendatud turbaaladel asuvad põllumajanduses kasutatavad turvasmullad. Need meetmed kehtestatakse vähemalt järgmises ulatuses:a)30 %‑l sellistest aladest 2030. aastaks, kusjuures vähemalt veerand sellest märjutatakse;b)40 %‑l sellistest aladest 2040. aastaks, kusjuures vähemalt kolmandik sellest märjutatakse;c)50 %‑l sellistest aladest 2050. aastaks, kusjuures vähemalt kolmandik sellest märjutatakse.Liikmesriigid võivad kehtestada taastamismeetmeid, sealhulgas näha ette märjutatakse turbakaevandamisaladel ning lugeda, et need alad aitavad kaasa esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud vastavate eesmärkide täitmisele.Lisaks võivad liikmesriigid kehtestada taastamismeetmed, et märjutada turvasmullad aladel, mis on kuivendatud turbaalad ning mida kasutatakse muuks kui põllumajanduslikuks otstarbeks või turba kaevandamiseks, ning lugeda, et need märjutatud alad aitavad kaasa esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud eesmärkide täitmisele kuni 40 % ulatuses.Taastamismeetmed, mis hõlmavad turbaalademärjutamist, sealhulgas saavutatavat veetaset, aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada elurikkust, võttes samal ajal arvesse riiklikke ja kohalikke olusid.Kui see on igakülgselt põhjendatud, võib liikmesriik märjutatada turbaalasid põllumajanduslikul otstarbel vähem, kui on nõutud käesoleva lõike esimese lõigu punktide a, b ja c alusel, kui selline märjutamine võib tõenäoliselt avaldada märkimisväärset negatiivset mõju taristule, hoonetele, kliimamuutustega kohanemisele või muudele avalikele huvidele ning kui selline märjutaminee ei saa toimuda muul maal kui põllumajandusmaa. Selline vähendamine määratakse kindlaks artikli 14 lõike 8 kohaselt.Liikmesriikide kohustus täita esimese lõigu punktides a, b ja c sätestatud märjutamise eesmärgid ei tähenda põllumajandustootjatele ja eramaaomanikele kohustust märjutada oma maad, ning nende jaoks on märjutamine põllumajandusmaal vabatahtlik, ilma et see piiraks riigisisesest õigusest tulenevaid kohustusi.Liikmesriigid toetavad asjakohasel juhul märjutamist, et muuta see põllumajandustootjatele ja eramaaomanikele atraktiivseks võimaluseks, ning soodustavad põllumajandustootjate ja muude sidusrühmade juurdepääsu koolitusele ja nõustamisele turbaalade märjutamise eeliste ning järgneva maa kasutamise valikute ja sellega seotud võimaluste kohta.

Artikkel 12Metsaökosüsteemide taastamine1.Lisaks aladele, mille suhtes võetakse taastamismeetmeid vastavalt artikli 4 lõigetele 1, 4 ja 7, kehtestavad liikmesriigid taastamismeetmed, mis on vajalikud, et suurendada metsaökosüsteemide elurikkust, võttes samas arvesse metsatulekahjude riski.2.Liikmesriigid saavutavad riigi tasandil iga järgmise ja täpsemalt VI lisas kirjeldatud levinud metsalinnustiku indeksi kasvusuundumuse, mida mõõdetakse alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast] kuni 31. detsembrini 2030 ja seejärel iga kuue aasta järel, kuni saavutatakse artikli 14 lõike 5 kohaselt kindlaks määratud rahuldavad tasemed.3. Liikmesriigid saavutavad riigi tasandil vähemalt kuue seitsme metsaökosüsteemide näitaja, mida on täpsemalt kirjeldatud VI lisas ja mis valitakse välja vastavalt nende võimekusele näidata asjaomase liikmesriigi metsaökosüsteemide elurikkuse suurenemist, kasvusuundumuse. Kasvusuundumust mõõdetakse alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast] kuni 31. detsembrini 2030 ja seejärel iga kuue aasta järel, kuni saavutatakse artikli 14 lõike 5 kohaselt kindlaks määratud rahuldavad tasemed:a) seisev surnud puit;b) lamapuit;c) ebaühtlase vanuselise struktuuriga metsade osakaal;d) metsade sidusus;e) orgaanilise süsiniku varu;f) valdavalt pärismaiste puuliikidega metsade osakaal;g) puuliikide mitmekesisus.4. Lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustuste täitmata jätmine on põhjendatud, kui see on tingitud järgmisest:a) ulatuslik vääramatu jõud, sealhulgas loodusõnnetused, eelkõige ettenägematud ja kontrollimatud metsa- ja maastikupõlengud, võib) vältimatud elupaikade muutused, mis on otseselt tingitud kliimamuutustest.

Artikkel 13Kolme miljardi uue puu istutamine1. Kui liikmesriigid määravad kindlaks ja rakendavad taastamismeetmeid, mis on vajalikud, et täita artiklites 4 ja 8–12 sätestatud eesmärke ja kohustusi, seavad nad eesmärgiks aidata täita liidu tasandil võetud kohustust istutada 2030. aastaks vähemalt kolm miljardit uut puud.2. Liikmesriigid tagavad, et nende panus lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks täidetakse täielikus kooskõlas ökoloogiliste põhimõtetega, sealhulgas tagades liikide mitmekesisuse ja vanuselise struktuuri mitmekesisuse, seades esikohale pärismaised puuliigid, välja arvatud väga konkreetsetel juhtudel ja tingimustel kohalikule mullale, kliimale ja ökoloogilisele kontekstile kohandatud võõrliigid ning elupaigatingimused, mis aitavad suurendada kliimamuutustele vastupanu võimet. Selle kohustuse täitmiseks võetavate meetmete eesmärk on suurendada ökoloogilist sidusust ning need peavad põhinema kestlikul metsastamisel, taasmetsastamisel ja puude istutamisel ning linna roheala suurendamisel.

III PEATÜKKRIIKLIKUD TAASTAMISKAVAD

Artikkel 14Riiklike taastamiskavade koostamine1.Kõik liikmesriigid koostavad riikliku taastamiskava ning teevad ettevalmistava seire ja uuringud, mis on vajalikud, et teha kindlaks artiklites 4–13 sätestatud taastamiseesmärkide ja kohustuste täitmiseks vajalikud taastamismeetmed ning toetada artiklis 1 sätestatud liidu üldeesmärkide ja sihtide täitmist, võttes arvesse uusimaid teaduslikke tõendeid.2.Liikmesriigid määravad alade mahu, mis tuleb taastada, et saavutada artiklites 4 ja 5 sätestatud taastamiseesmärgid, ning võtavad seejuures arvesse artikli 4 lõigetes 1 ja 4 ning artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud elupaigatüüpide seisundit ning artikli 4 lõikes 7 ja artikli 5 lõikes 5 osutatud liikide elupaikade, mis esinevad artikliga 2 hõlmatud ökosüsteemides, kvaliteeti ja kvantiteeti. Mahu määramisel lähtutakse muu hulgas järgmisest teabest:a)iga elupaigatüübi puhul:i)elupaiga kogupindala ja selle praeguse jaotuse kaart;ii)sellise elupaiga pindala, mis ei ole heas seisundis;iii)soodsat seisundit tähistav võrdluspindala, võttes arvesse ajaloolise jaotuse andmeid ja kliimamuutuste tõttu prognoositavaid keskkonnatingimuste muutusi;iv)alad, mis on elupaigatüüpide taasloomiseks kõige sobivamad, võttes arvesse kliimamuutuste tõttu juba toimuvaid ja prognoositavaid keskkonnatingimuste muutusi;b)liikide elupaikade piisav kvaliteet ja kvantiteet, mis on vajalik, et saavutada nende soodne kaitsestaatus, võttes arvesse nende elupaigatüüpide taasloomiseks kõige sobivamaid alasid ja liikide populatsioonide jõudsaks arenguks vajalikku elupaikade sidusust, samuti kliimamuutuste tõttu juba toimuvaid ja prognoositavaid keskkonnatingimuste muutusi, elupaikade ja liikide konkureerivaid vajadusi ning kõrge loodusliku väärtusega põllumajandusmaa olemasolu.Selleks et määrata iga elupaigatüübi pindala, mis tuleb taastada, et saavutada artikli 4 lõike 1 punktis a ja artikli 5 lõike 1 punktis a sätestatud taastamiseesmärgid, hõlmab käesoleva lõike esimese lõigu punkti a alapunktis ii osutatud elupaiga pindala, mis ei ole heas seisundis, üksnes neid esinemiskohti, mille puhul on elupaigatüübi seisund teada.Selleks et määrata iga elupaigatüübi pindala, mis tuleb taastada, et saavutada artikli 4 lõike 1 punktis b ja artikli 5 lõike 1 punktides b, c ja d sätestatud taastamiseesmärgid, hõlmab käesoleva lõike esimese lõigu punkti a alapunktis ii osutatud elupaiga pindala, mis ei ole heas seisundis, üksnes neid esinemiskohti, mille puhul on elupaigatüübi seisund teada või mille puhul see saadakse teada artikli 4 lõike 9 ja artikli 5 lõike 7 alusel.Kui liikmesriik kavatseb kohaldada artikli 4 lõikes 2 sätestatud erandit, siis kõnealune liikmesriik määrab kindlaks kõnealuses artiklis osutatud protsendimäärad.Kui liikmesriik kavatseb kohaldada artikli 4 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 3 sätestatud erandit, siis kõnealune liikmesriik määrab kindlaks kõnealuste artiklite kohaselt valitud madalamad protsendimäärad.3. II lisas loetletud 7. rühma elupaigatüüpide puhul kehtestavad liikmesriigid artikli 5 lõike 1 punktis d osutatud protsendimäära.4. Liikmesriigid määravad kindlaks ja kaardistavad artiklis 8 osutatud linnaökosüsteemi alad kõigi oma linnade, väiksemate linnade ja eeslinnade jaoks.Linna, väiksema linna ja eeslinna linnaökosüsteemi ala hõlmab järgmist:a) kogu linn, väiksem linn ja eeslinn võib) linna või väiksema linna ja eeslinna osad, sealhulgas vähemalt linnakeskused, linnaklastrid ja kui asjaomane liikmesriik peab seda asjakohaseks, linnalähedased piirkonnad.Liikmesriigid võivad koondada kahe või enama külgneva linna või kahe või enama külgneva väiksema linna ja eeslinna või mõlema linnaökosüsteemi alad vastavalt üheks nende linnade või väiksemate linnade ja eeslinnade ühiseks linnaökosüsteemi alaks.5.Liikmesriigid kehtestavad 2030. aastaks avatud ja tõhusa protsessi ja uusimatel teaduslikel tõenditel põhineva hindamise kaudu artikli 20 lõikes 10 osutatud suunava raamistiku, ja kui see on kättesaadav, artikli 20 lõikes 11 osutatud suunava raamistiku rahuldavad tasemed:a)artikli 10 lõikes 1 osutatud tolmeldajate populatsioonide ja artikli 12 lõikes 2 osutatud iga näitaja jaoks;b)artikli 11 lõikes 2 osutatud iga valitud näitaja jaoks;c)artikli 12 lõikes 3 osutatud iga valitud näitaja jaoks;d)artikli 8 lõikes 2 osutatud linna roheala jaoks ninge)artikli 8 lõikes 3 osutatud linnapuude võrastiku liituse jaoks.6.Liikmesriigid teevad kindlaks ja kaardistavad taastamist vajavad põllumajandus- ja metsaalad, eelkõige alad, kus tegevuse intensiivistumise või muude majandamistegurite tõttu on vaja suuremat sidusust ja maastiku mitmekesisust.7. Iga liikmesriik võib hiljemalt ... [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] välja töötada metoodika, mis täiendab IV lisas osutatud metoodikat, et seirata mitmekesiseid maastikuelemente, mis ei ole hõlmatud ühise meetodiga, millele on osutatud kõnealuses lisas esitatud mitmekesiste maastikuelementide kirjelduses. Komisjon esitab suunised sellise metoodika väljatöötamise raamistiku kohta hiljemalt ... [üks kuu pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].8. Kui see on kohaldatav, määravad liikmesriigid kindlaks põllumajanduslikul otstarbel toimuva turbaalade märjutamise ulatuse vähendamise, nagu on osutatud artikli 11 lõike 4 viiendas lõigus.9.Liikmesriigid teevad kindlaks koostoime kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise, maa degradeerumise neutraalsuse ja katastroofide ennetamisega ning prioriseerivad vastavalt taastamismeetmeid. Liikmesriigid võtavad samuti arvesse:a)oma lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid, millele on osutatud määruse (EL) 2018/1999 artiklis 3;b)oma pikaajalist strateegiat, millele on osutatud määruse (EL) 2018/1999 artiklis 15;c)liidu siduvat üldeesmärki 2030. aastaks, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 3.10. Liikmesriigid teevad kindlaks koostoime põllumajanduse ja metsandusega. Samuti teevad nad kindlaks olemasolevad põllumajandus- ja metsandustavad, sealhulgas ÜPP sekkumised, mis aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele.11. Käesoleva määruse rakendamine ei kohusta liikmesriike ümber kavandama mis tahes rahastamist, mis toimub ÜPP, ÜKP või muude põllumajanduse ja kalanduse rahastamisprogrammide ja -vahendite mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 raames.12. Liikmesriigid võivad edendada era- või avaliku sektori toetusmeetmete kasutuselevõttu, et tuua kasu sidusrühmadele, kes rakendavad artiklites 4–12 osutatud taastamismeetmeid, kelle hulka kuuluvad maahaldajad ja -omanikud, põllumajandustootjad, metsandusettevõtjad ja kalurid.13.Liikmesriigid peavad koordineerima riiklike taastamiskavade väljatöötamist, kaardistades alad, mis on vajalikud, et saavutada vähemalt nende riiklik panus 2030. aasta taastuvenergia eesmärgi saavutamisse, ning asjakohasel juhul määrama kindlaks taastuvenergia eelisarendusalad ja sihtotstarbelised taristupiirkonnad. Riiklike taastamiskavade koostamisel peavad liikmesriigid tagama koostoime taastuvenergia ja energiataristu ülesehitamisega ning kõigi juba määratud taastuvenergia eelisarendusaladega ja sihtotstarbeliste taristupiirkondadega ning tagama, et nende alade toimimine, sealhulgas direktiiviga (EL) 2018/2001 sätestatud loamenetlused, mida neil aladel kohaldatakse, ning selliste võrguprojektide toimimine, mis on vajalikud taastuvenergia integreerimiseks elektrisüsteemi, ja vastavad loamenetlused, ei muutu.14.Riiklike taastamiskavade koostamisel võtavad liikmesriigid arvesse eelkõige järgmist:a)kaitsemeetmed, mis on kehtestatud Natura 2000 alade jaoks kooskõlas direktiiviga 92/43/EMÜ;b)tähtsuse järjekorda pandud tegevuskavad, mis on koostatud kooskõlas direktiiviga 92/43/EMÜ;c)veekogude hea kvantitatiivse, ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamise meetmed direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt koostatud meetmeprogrammides ja vesikonna majandamiskavades ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/60/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (ELT L 288, 6.11.2007, lk 27). kohaselt koostatud üleujutusriski maandamise kavades;d)kui see on kohaldatav, direktiivi 2008/56/EÜ kohaselt koostatud merestrateegiad liidu kõigis merepiirkondades hea keskkonnaseisundi saavutamiseks.;e)riiklikud õhusaaste kontrolli programmid, mis on koostatud direktiivi (EL) 2016/2284 alusel;f)riiklikud elurikkuse strateegiad ja tegevuskavad, mis on koostatud kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni artikliga 6;g)kui see on kohaldatav, ÜKP alusel vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmed;h) määruse (EL) 2021/2115 kohaselt koostatud ÜPP strateegiakavad.15. Riiklike taastamiskavade koostamisel võtavad liikmesriigid arvesse ka kriitilise tähtsusega toorainetega seotud projekte, kui neid tunnustatakse liidu õiguse alusel.16.Oma riiklike taastamiskavade koostamisel liikmesriigid:a)võivad vastavalt oma riigisisestele ja piirkondlikele tingimustele kasutada taastamismeetmete erinevaid näiteid, mis on loetletud VII lisas, ning uusimaid teaduslikke tõendeid;b)seavad eesmärgiks ökosüsteemide ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete funktsioonide optimeerimise ning nende panuse asjaomaste piirkondade ja kogukondade kestlikku arengusse;c)võivad võtta arvesse olukorra mitmekesisust eri piirkondades, mis on seotud sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste nõuetega, piirkondlike ja kohalike iseärasustega ning rahvastikutihedusega; asjakohasel juhul tuleks arvesse võtta liidu äärepoolseimate piirkondade eriolukorda, näiteks nende kaugust, saarelist asendit, väiksust, keerulist topograafiat ja kliimat, samuti nende rikkalikku bioloogilist mitmekesisust ning nende ökosüsteemide kaitsmise ja taastamisega seotud kulusid.17.Liikmesriigid edendavad võimaluse korral koostoimet teiste liikmesriikide riiklike taastamiskavadega, eelkõige üle riigipiiride ulatuvate ökosüsteemide puhul või kui liikmesriikidel on ühine merepiirkond või allpiirkond direktiivi 2008/56/EÜ tähenduses.18. Kui see on otstarbekas ja asjakohane, võivad liikmesriigid mereökosüsteemide taastamise ja taasloomisega seoses riiklike taastamiskavade koostamiseks ja rakendamiseks kasutada olemasolevaid piirkondlikke institutsioonilisi koostööstruktuure.19. Kui liikmesriigid teevad kindlaks probleemi, mis tõenäoliselt takistab mereökosüsteemide taastamise ja taasloomise kohustuste täitmist ning nõuab meetmeid, mille osas nad ei ole pädevad, pöörduvad nad eraldi või ühiselt vastavalt vajadusele liikmesriikide, komisjoni või rahvusvaheliste organisatsioonide poole, kirjeldades neile tuvastatud probleemi ja võimalikke meetmeid, et neid kaaluda ja need võimaluse korral vastu võtta.20.Liikmesriigid tagavad, et taastamiskava koostatakse avatud, läbipaistval, kaasaval ja tulemuslikul viisil ning et üldsusele, sealhulgas kõigile asjakohastele sidusrühmadele, antakse varajased ja tõhusad võimalused selle väljatöötamises osaleda. Konsultatsioonid peavad vastama direktiivis 2001/42/EÜ sätestatud nõuetele.

Artikkel 15Riikliku taastamiskava sisu1.Riiklik taastamiskava hõlmab ajavahemikku kuni 2050. aastani ning sisaldab artiklites 4–13 sätestatud eesmärkidele ja kohustustele vastavaid vahetähtaegu.2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib artikli 16 ja artikli 17 lõike 6 kohaselt esitatav riiklik taastamiskava alates 1. juulist 2032 algava perioodi puhul ja kuni artikli 19 lõike 1 kohase läbivaatamiseni piirduda strateegilise ülevaatega järgmise kohta:a) lõikes 3 osutatud elemendid ningb) lõigetes 4 ja 5 osutatud sisu.Muudetud riiklik taastamiskava, mis on koostatud artikli 19 lõike 1 kohaselt hiljemalt 30. juuniks 2032 tehtud läbivaatamise tulemusel, võib seoses ajavahemikuga alates 1. juulist 2042 ja kuni muutmiseni hiljemalt 30. juuniks 2042 kooskõlas artikli 19 lõikega 1 piirduda käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud elementide ja sisu strateegilise ülevaatega.3.Iga liikmesriik lisab riiklikku taastamiskavasse järgmised elemendid, kasutades käesoleva artikli lõike 7 kohaselt kehtestatud ühtset vormi:a)nende alade mahu määramine, mis tuleb artiklites 4–12 sätestatud taastamiseesmärkide täitmiseks taastada, tuginedes artikli 14 kohaselt tehtud ettevalmistavale tööle ja esialgsetele kaartidele võimalike taastatavate alade kohta;b) kui liikmesriik kohaldab artikli 4 lõikes 5 või artikli 5 lõikes 3 sätestatud erandit, siis põhjendus selle kohta, miks ei ole võimalik kehtestada 2050. aastaks taastamismeetmeid, mis on vajalikud konkreetse elupaigatüübi soodsat seisundit tähistava võrdluspindala saavutamiseks, ning põhjendus nende artiklite kohaselt kehtestatud madalama protsendimäära kohta, mille kõnealune liikmesriik on kindlaks määranud;c)käesoleva määruse artiklites 4–13 sätestatud taastamiseesmärkide ja kohustuste täitmiseks kavandatud või kehtestatud taastamismeetmete kirjeldus ning märge selle kohta, millised neist taastamismeetmetest on kavandatud või kehtestatud direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt loodud Natura 2000 võrgustikus;d) eraldi jagu, milles esitatakse meetmed artikli 4 lõikes 9 ja artikli 5 lõikes 7 sätestatud kohustuste täitmiseks;e) kui liikmesriik kohaldab käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 sätestatud erandit, siis põhjendus selle kohta, kuidas kõnealuse artikli kohaselt kehtestatud protsendimäärad ei takista direktiivi 92/43/EMÜ artikli 1 punkti e kohaselt kindlaks määratud asjaomaste elupaigatüüpide soodsa kaitsestaatuse saavutamist või säilitamist riiklikul biogeograafilisel tasandil;f)teave meetmete kohta, mille eesmärk on tagada kooskõlas artikli 4 lõikega 11 ja artikli 5 lõikega 9, et I ja II lisas loetletud elupaigatüüpidega kaetud alade seisund ei halvene aladel, kus on saavutatud hea seisund, ning et artikli 4 lõikes 7 ja artikli 5 lõikes 5 osutatud liikide elupaikade seisund ei halvene märkimisväärselt aladel, kus on saavutatud nende liikide elupaikade piisav kvaliteet;g) kui see on kohaldatav, kirjeldus selle kohta, kuidas kohaldatakse tema territooriumil artikli 4 lõiget 13, sealhulgas:i)iga olulise halvenemise korral võetavate hüvitusmeetmete süsteemi selgitus, samuti elupaigatüüpide ja liikide elupaikade märkimisväärse halvenemise seire ja aruandluse ning võetud hüvitusmeetmete kirjeldus;ii)selgitus selle kohta, kuidas tagatakse, et artikli 4 lõike 13 rakendamine ei mõjuta artiklites 1, 4 ja 5 sätestatud eesmärkide saavutamist ja eesmärkide täitmist;h)teave meetmete kohta, mille eesmärk on kooskõlas artikli 4 lõikega 12 ja artikli 5 lõikega 10 säilitada I ja II lisas loetletud elupaigatüüpide hea seisund aladel, kus neid esineb, ning hoida ära I ja II lisas loetletud elupaigatüüpidega kaetud muude alade seisundi märkimisväärset halvenemist;i)tõkete loend ja eemaldamiseks kindlaks tehtud tõkked kooskõlas artikli 9 lõikega 1, nende eemaldamise kava kooskõlas artikli 9 lõikega 2 ning vaba vooluga jõgede pikkus, mis on kavas nende tõkete eemaldamisega saavutada hinnanguliselt alates 2020. aastast kuni 2030. ja 2050. aastani, samuti muud lammide looduslike funktsioonide taastamise meetmed kooskõlas artikli 9 lõikega 3;j) ülevaade artikli 11 lõike 2 kohaselt valitud agroökosüsteemide näitajatest ja nende sobivusest tõendama asjaomase liikmesriigi agroökosüsteemide elurikkuse suurenemist;k) kohaldataval juhul põhjendus turbaalade märjutamiseks väiksemal määral, kui on sätestatud artikli 11 lõike 4 esimese lõigu punktides a, b ja c;l) ülevaade artikli 12 lõike 3 kohaselt valitud metsaökosüsteemide näitajatest ja nende sobivusest tõendama asjaomase liikmesriigi metsaökosüsteemide elurikkuse suurenemist;m) artiklis 13 osutatud kohustuse täitmise panuse kirjeldus;n)taastamismeetmete kehtestamise ajakava kooskõlas artiklitega 4–12;o)kohaldataval juhul eraldi osa, milles on esitatud kohandatud taastamismeetmed liikmesriigi äärepoolseimates piirkondades;p)selliste alade seire, mille suhtes võetakse taastamismeetmeid kooskõlas artiklitega 4 ja 5, ning protsess artiklite 4–12 kohaselt kehtestatud taastamismeetmete tulemuslikkuse hindamiseks ja nende läbivaatamiseks, kui see on vajalik, et tagada artiklites 4–13 sätestatud eesmärkide saavutamine ja kohustuste täitmine;q)viide sätetele, millega tagatakse artiklites 4–12 osutatud taastamismeetmete pidev, pikaajaline ja püsiv mõju;r)taastamismeetmetega aja jooksul seotud hinnanguline positiivne kaasmõju kliimamuutuste leevendamise ja maa degradeerumise neutraalsuse seisukohast;s) artiklites 4–12 osutatud taastamismeetmete rakendamise prognoositav sotsiaal-majanduslik mõju ja hinnanguline kasu;t)eraldi osa, milles kirjeldatakse, kuidas riiklikus taastamiskavas võetakse arvesse järgmist:i)kliimamuutuste stsenaariumide asjakohasus taastamismeetmete tüübi ja asukoha kavandamisel;ii)taastamismeetmete potentsiaal minimeerida kliimamuutustest loodusele tulenevat mõju, ennetada looduskatastroofe või leevendada nende mõju ja toetada kohanemist;iii)koostoime riiklike kohanemisstrateegiate või -kavadega ja riiklike katastroofiohu hindamise aruannetega;iv)ülevaade riiklikus taastamiskavas ning riiklikus energia- ja kliimakavas sisalduvate meetmete vastastikmõjust;u)taastamismeetmete rakendamisega seotud hinnanguline rahastamisvajadus, sealhulgas toetus sidusrühmadele, keda taastamismeetmed või muud käesolevast määrusest tulenevad uued kohustused mõjutavad, ning kavandatud rahastamine avaliku või erasektori vahenditest, sealhulgas rahastamine või kaasrahastamine liidu rahastamisvahenditest;v)teave toetuste kohta, mis mõjutavad negatiivselt käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamist ja kohustuste täitmist;w)riikliku taastamiskava koostamise ja kehtestamise protsessi kokkuvõte, sealhulgas teave üldsuse osalemise kohta ning selle kohta, kuidas on võetud arvesse kohalike kogukondade ja sidusrühmade vajadusi;x)eraldi osa, milles kirjeldatakse, kuidas on kooskõlas artikli 17 lõikega 5 võetud arvesse artikli 17 lõike 4 kohaseid komisjoni tähelepanekuid riikliku taastamiskava kavandi kohta; kui asjaomane liikmesriik komisjoni tähelepanekut või olulist osa sellest ei järgi, põhjendab ta seda.4.Kohaldataval juhul sisaldab riiklik taastamiskava kaitse- ja majandamismeetmeid, mille liikmesriik kavatseb vastu võtta ÜKP alusel, sealhulgas ühistes soovitustes esitatud kaitsemeetmed, mille liikmesriik kavatseb algatada määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatud ja käesoleva määruse artiklis 18 osutatud korras, ning kogu asjakohast teavet nende meetmete kohta.5. Riiklik taastamiskava sisaldab ülevaadet selles kavas sisalduvate meetmete ja ühise põllumajanduspoliitika kohase riikliku strateegiakava meetmete vastastikmõjust.6. Asjakohasel juhul sisaldab riiklik taastamiskava ülevaadet kaalutlustest, mis on seotud olukordade mitmekesisusega eri piirkondades, nagu on osutatud artikli 14 lõike 16 punktis c.7.Komisjon kehtestab rakendusaktidega riikliku taastamiskava ühtse vormi. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjoni abistab ühtse vormi väljatöötamisel Euroopa Keskkonnaamet. Komisjon esitab rakendusaktide eelnõud artikli 24 lõikes 1 osutatud komiteele hiljemalt ... [kuupäev: selle kuu esimene päev, mis järgneb kolmekuulisele perioodile pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Artikkel 16Riikliku taastamiskava kavandi esitamineIga liikmesriik esitab komisjonile artiklites 14 ja 15 osutatud riikliku taastamiskava kavandihiljemalt ... [selle kuu esimene päev, mis saabub 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Artikkel 17Riikliku taastamiskava hindamine1.Komisjon hindab riikliku taastamiskava kavandit kuue kuu jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast. Hindamisel teeb komisjon liikmesriigiga tihedat koostööd.2.Riikliku taastamiskava kavandi hindamisel hindab komisjon:a) kas see vastab artiklile 15;b) kas see on piisav, et täita artiklites 4–13 sätestatud eesmärke ja kohustusi;c) kuidas see aitab saavutada artiklis 1 osutatud liidu üldeesmärke ja kohustusi, artikli 9 lõikes 1 osutatud erieesmärki taastada liidus 2030. aastaks vähemalt 25 000 km ulatuses jõgede vaba vool ning artiklis 13 seatud eesmärki istutada liidus 2030. aastaks vähemalt kolm miljardit puud.3.Komisjoni abistavad riikliku taastamiskava kavandi hindamisel eksperdid või Euroopa Keskkonnaamet.4.Komisjon võib kuue kuu jooksul alates riikliku taastamiskava kavandi kättesaamise kuupäevast esitada liikmesriigile oma tähelepanekuid riikliku taastamiskava kavandi kohta.5.Liikmesriik võtab kõiki komisjoni tähelepanekuid arvesse lõplikus riiklikus taastamiskavas.6.Kuue kuu jooksul alates komisjoni tähelepanekute saamisest viimistleb ja avaldab liikmesriik riikliku taastamiskava ning esitab selle komisjonile.

Artikkel 18Mereökosüsteemide taastamismeetmete koordineerimine1. Liikmesriigid, kelle riiklikud taastamiskavad sisaldavad ÜKP raames võetavaid kaitsemeetmeid, kasutavad täielikult selles poliitikas ette nähtud vahendeid.2. Kui riiklikud taastamiskavad sisaldavad meetmeid, mille puhul tuleb esitada ühine soovitus määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 kohase piirkondadeks jaotamise menetluse kaudu, alustavad kõnealuseid riiklikke taastamiskavasid koostavad liikmesriigid, võttes arvesse käesoleva määruse artiklis 5 sätestatud tähtaegu, õigeaegseid konsultatsioone teiste liikmesriikidega, kellel on otsene majandamisalane huvi, mida need meetmed mõjutavad, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 2 kohaste asjaomaste nõuandekomisjonidega, et oleks võimalik mis tahes ühiste soovituste suhtes õigeaegselt kokku leppida ja need esitada. Selleks lisavad nad riiklikku taastamiskavasse ka konsulteerimise ja ühiste soovituste esitamise hinnangulise aja.3. Komisjon hõlbustab ja seirab ÜKP raames ühiste soovituste esitamist. Liikmesriigid esitavad ühised soovitused kaitsemeetmete kohta, mis on vajalikud artiklis 5 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, hiljemalt 18 kuud enne vastavat tähtaega.4. Kui käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ühiseid soovitusi ei esitata enne käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tähtaega seoses kaitsemeetmetega, mis on vajalikud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 11 osutatud liidu keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks, võib komisjon asjakohasel juhul täielikult kasutada kõnealuse määruse artikli 11 lõikes 4 sätestatud vahendeid selles sätestatud tingimustel.

Artikkel 19Riikliku taastamiskava läbivaatamine1.Iga liikmesriik vaatab oma riikliku taastamiskava läbi, muudab seda ja lisab täiendavaid meetmeid, tehes seda 30. juuniks 2032 ja seejärel 30. juuniks 2042. Seejärel vähemalt kord kümne aasta jooksul vaatab iga liikmesriik oma riikliku taastamiskava läbi ja vajaduse korral muudab seda ning lisab täiendavaid meetmeid.Läbivaatamine toimub kooskõlas artiklitega 14 ja 15, võttes seejuures arvesse kavade rakendamisel tehtud edusamme, parimaid kättesaadavaid teaduslikke tõendeid ning olemasolevaid teadmisi selle kohta, kuidas on keskkonnatingimused kliimamuutuste tõttu muutunud või eeldatavasti muutuvad. 30. juuniks 2032 ja 30. juuniks 2042 toimuvatel läbivaatamistel võtavad liikmesriigid arvesse teadmisi I ja II lisas loetletud elupaigatüüpide seisundi kohta, mis on saadud kooskõlas artikli 4 lõikega 9 ja artikli 5 lõikega 7. Iga liikmesriik avaldab oma muudetud riikliku taastamiskava ja edastab selle komisjonile.2.Kui artikli 20 kohase seire põhjal selgub, et riiklikus taastamiskavas sisalduvad meetmed ei ole artiklites 4–13 sätestatud taastamiseesmärkide saavutamiseks ja kohustuste täitmiseks piisavad, vaatab liikmesriik oma riikliku taastamiskava läbi ning vajaduse korral muudab seda ja lisab täiendavaid meetmeid. Liikmesriigid avaldavad oma muudetud riikliku taastamiskava ja edastavad selle komisjonile.3.Kui komisjon leiab artikli 21 lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe ning artikli 21 lõigetes 4 ja 5 osutatud hindamise põhjal, et liikmesriigi edusammud ei ole artiklites 4–13 sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja kohustuste täitmiseks piisavad, võib ta pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist nõuda, et see liikmesriik esitaks muudetud riikliku taastamiskava kavandi koos täiendavate meetmetega. Liikmesriik avaldab muudetud riikliku taastamiskava koos täiendavate meetmetega ja esitab selle komisjonile, tehes seda kuue kuu jooksul alates komisjonilt vastava taotluse saamise kuupäevast. Asjaomase liikmesriigi taotlusel ja igakülgselt põhjendatud juhtudel võib komisjon kõnealust tähtaega pikendada veel kuue kuu võrra.

IV PEATÜKKSEIRE JA ARUANDLUS

Artikkel 20Seire1.Liikmesriigid seiravad järgmist:a)elupaigatüüpide seisund ja seisundi suundumus ning artiklites 4 ja 5 osutatud liikide elupaikade kvaliteet ja kvaliteedi suundumus aladel, mille suhtes võetakse taastamismeetmeid, vastavalt artikli 15 lõike 3 punktis p osutatud seirele;b)linna roheala pindala ja linnapuude võrastiku liitus linnaökosüsteemi aladel, nagu on osutatud artiklis 8 ja mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 14 lõikega 4;c)vähemalt kaks agroökosüsteemide elurikkuse näitajat, mille liikmesriik on valinud vastavalt artikli 11 lõikele 2;d)V lisas loetletud levinud põllumajandusmaastike linnuliikide populatsioonid;e)metsökosüsteemide elurikkuse näitaja, millele on osutatud artikli 12 lõikes 2;f) vähemalt kuus metsaökosüsteemide elurikkuse näitajat, mille liikmesriik on valinud vastavalt artikli 12 lõikele 3;g)tolmeldajaliikide arvukus ja mitmekesisus vastavalt artikli 10 lõike 2 kohaselt kehtestatud meetodile;h)I ja II lisas loetletud elupaigatüüpidega kaetud alade pindala ja seisund;i)artikli 4 lõikes 7 ja artikli 5 lõikes 5 osutatud liikide elupaiga pindala ja kvaliteet;j) nende alade ulatus ja asukoht, kus elupaigatüübid ja liikide elupaigad on märkimisväärselt halvenenud, ning nende alade ulatus ja asukoht, mille suhtes kohaldatakse artikli 4 lõike 13 kohaselt võetud hüvitusmeetmeid, samuti hüvitusmeetmete tulemuslikkus selle tagamisel, et elupaigatüüpide ja liikide elupaikade mis tahes halvenemine ei ole nende territooriumi iga biogeograafilise piirkonna tasandil märkimisväärne, ning selle tagamisel, et ei seata ohtu artiklites 1, 4 ja 5 sätestatud sihtide saavutamist ja eesmärkide täitmist.2.Lõike 1 punkti a kohast seiret alustatakse kohe, kui taastamismeetmed on kehtestatud.3.Lõike 1 punktide b, c, d, e ja f kohast seiret alustatakse ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäeval].4.Käesoleva artikli lõike 1 punkti g kohast seiret alustatakse üks aasta pärast artikli 10 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti jõustumist.5. Käesoleva artikli lõike 1 punkti j kohast seiret alustatakse niipea, kui komisjonile on esitatud artikli 4 lõikes 13 osutatud teade.6.Lõike 1 punktide a ja b kohast seiret tehakse vähemalt iga kuue aasta järel. Lõike 1 punkti c kohast seiret seoses orgaanilise süsiniku varuga mineraalsetes põllumuldades ja mitmekesiste maastikuelementidega põllumajandusmaa osakaaluga ning lõike 1 punkti f kohast seiret seoses seisva lagupuidu ja lamava lagupuidu ning ebaühtlase vanuselise struktuuriga metsade osakaalu, metsade sidususe, orgaanilise süsiniku varuga, valdavalt pärismaiste puuliikidega metsade osakaalu ja puuliikide mitmekesisusega tehakse kohaldataval juhul vähemalt iga kuue aasta järel või lühema ajavahemiku järel, kui on vaja hinnata kasvusuundumuste saavutamist 2030. aastani. Lõike 1 punkti c kohast seiret seoses rohumaaliblikate indeksiga, lõike 1 punkti d kohast seiret seoses levinud põllumajandusmaastike linnustiku indeksiga, lõike 1 punkti e kohast seiret seoses levinud metsalinnustiku indeksiga ning lõike 1 punkti g kohast seiret seoses tolmeldajaliikidega tehakse kohaldataval juhul igal aastal. Lõike punktide h ja i kohast seiret tehakse vähemalt iga kuue aasta järel ja seda koordineeritakse direktiivi 92/43/EMÜ artikli 17 kohase aruandlustsükliga ning direktiivi 2008/56/EÜ artikli 17 kohase esialgse hindamisega. Lõike 1 punkti j kohast seiret tehakse vähemalt iga kolme aasta järel.7.Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse artikli 11 lõike 2 punktis b osutatud agroökosüsteemide näitajaid ning artikli 12 lõike 3 punktides a, b ja e osutatud metsaökosüsteemide näitajaid seiratakse viisil, mis on kooskõlas määruste (EL) 2018/841 ja (EL) 2018/1999 kohaselt nõutava seirega.8.Liikmesriigid avalikustavad käesoleva artikli alusel tehtud seire tulemusel saadud andmed kooskõlas direktiiviga 2007/2/EÜ ja käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud seiresagedusega.9.Liikmesriikide seiresüsteemid põhinevad elektroonilistel andmebaasidel ja geoinfosüsteemidel ning nad maksimeerivad juurdepääsu kaugseiretehnoloogia, Maa seire (Copernicuse programmi teenused), kohapealsete andurite ja seadmete või ka kodanikuteaduse pakutavatele andmetele ja teenustele ning nende andmete ja teenuste kasutamist, rakendades tehisintellekti ning täiustatud andmeanalüüsi ja -töötluse võimalusi.10. Komisjon kehtestab 31. detsembriks 2028 rakendusaktidega suunava raamistiku artikli 8 lõigetes 2 ja 3, artikli 10 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 2 osutatud rahuldavate tasemete kehtestamiseks.11. Komisjon võib rakendusaktidega teha järgmist:a)määrata kindlaks IV lisas loetletud agroökosüsteemide elurikkuse näitajate seire meetodid;b)määrata kindlaks VI lisas loetletud metsökosüsteemide elurikkuse näitajate seire meetodid;c)kehtestada artikli 12 lõigetes 2 ja 3 osutatud rahuldavate tasemete jaoks suunava raamistiku. ▌12. Käesoleva artikli lõigetes 10 ja 11 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 21Aruandlus1.30. juuniks 2028 ja seejärel vähemalt iga kolme aasta järel esitavad liikmesriigid komisjonile elektrooniliselt järgmised andmed:a)ala, mille suhtes võetakse artiklites 4–12 osutatud taastamismeetmeid;b)nende alade ulatus, kus elupaigatüübid ja liikide elupaigad on märkimisväärselt halvenenud, ning nende alade ulatus, mille suhtes kohaldatakse artikli 4 lõike 13 kohaselt võetud hüvitusmeetmeid;c)artiklis 9 osutatud tõkked, mis on eemaldatud, ningd)nende panus artiklis 13 osutatud kohustuse täitmiseks.2. Liikmesriigid esitavad 30. juuniks 2031 komisjonile, keda abistab Euroopa Keskkonnaamet, ajavahemiku kohta kuni aastani 2030 ja seejärel vähemalt iga kuue aasta järel elektrooniliselt järgmised andmed ja teabe:a)edusammud riikliku taastamiskava rakendamisel, taastamismeetmete kehtestamisel ning artiklites 4–13 sätestatud eesmärkide saavutamisel ja kohustuste täitmisel;b) teave järgmise kohta:i)nende alade asukoht, kus elupaigatüübid ja liikide elupaigad on märkimisväärselt halvenenud, ning nende alade ulatus, mille suhtes kohaldatakse artikli 4 lõike 13 kohaselt võetud hüvitusmeetmeid;ii)kirjeldus artikli 4 lõike 13 kohaselt võetud hüvitusmeetmete tulemuslikkuse kohta selle tagamisel, et elupaigatüüpide ja liikide elupaikade mis tahes halvenemine ei ole nende territooriumi iga biogeograafilise piirkonna tasandil märkimisväärne;iii)kirjeldus artikli 4 lõike 13 kohaselt võetud hüvitusmeetmete tulemuslikkuse kohta selle tagamisel, et ei seata ohtu artiklites 1, 4 ja 5 sätestatud sihtide ja eesmärkide saavutamist;c)artikli 20 kohaselt tehtud seire tulemused, sealhulgas artikli 20 lõike 1 punktide h ja i kohaselt tehtud seire puhul georefereeritud kaardid;d)selliste alade asukoht ja ulatus, mille suhtes võetakse artiklites 4 ja 5 ja artikli 11 lõikes 4 osutatud taastamismeetmeid, sealhulgas nende alade georefereeritud kaart;e)artikli 9 lõikes 1 osutatud tõkete ajakohastatud loend;f)teave edusammude kohta, mis on tehtud rahastamisvajaduste täitmisel kooskõlas artikli 15 lõike 3 punktiga u, sealhulgas ülevaade tegelikest investeeringutest võrreldes algselt eeldatud investeeringutega.3.Komisjon kehtestab rakendusaktidega käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe esitamise vormi, struktuuri ja üksikasjaliku korra. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Elektroonilise aruandluse vormi, struktuuri ja üksikasjaliku korra koostamisel abistab komisjoni Euroopa Keskkonnaamet.4.Euroopa Keskkonnaamet esitab komisjonile 31. detsembriks 2028 ja seejärel iga kolme aasta järel tehnilise ülevaate käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamisel ja kohustuste täitmisel tehtud edusammude kohta, võttes aluseks andmed, mille liikmesriigid on kättesaadavaks teinud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 ja artikli 20 lõikega 8.5.Euroopa Keskkonnaamet esitab komisjonile 30. juuniks 2032 ja seejärel iga kuue aasta järel kogu liitu hõlmava tehnilise ülevaate käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamisel ja kohustuste täitmisel tehtud edusammude kohta, võttes aluseks andmed, mille liikmesriigid on kättesaadavaks teinud kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1, 2 ja 3. Lisaks võib Euroopa Keskkonnaamet kasutada teavet, mis on esitatud direktiivi 92/43/EMÜ artikli 17, direktiivi 2000/60/EÜ artikli 15, direktiivi 2009/147/EÜ artikli 12 ja direktiivi 2008/56/EÜ artikli 17 alusel.6.Komisjon esitab alates ... [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga kuue aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta.7. Hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] esitab komisjon liikmesriikidega konsulteerides Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab järgmist:a) ülevaade käesoleva määruse rakendamiseks liidu tasandil kättesaadavatest rahalistest vahenditest;b) hinnang artiklite 4–13 rakendamiseks ja artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks vajalike rahaliste vahendite kohta;c) analüüs, et teha kindlaks rahastamispuudujäägid käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmisel;d) asjakohasel juhul ettepanekud piisavate meetmete, sealhulgas finantsmeetmete kohta, millega kõrvalda tuvastatud puudused, näiteks näha ette sihtotstarbeline rahastamine, ilma et see piiraks kaasseadusandjate õigusi võtta vastu 2027. aasta järgne mitmeaastane finantsraamistik.8.Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teave on piisav ja ajakohane ning et see on üldsusele kättesaadav kooskõlas direktiividega 2003/4/EÜ, 2007/2/EÜ ja (EL) 2019/1024.

V PEATÜKKDELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSAKTID

Artikkel 22Lisade muutmine1.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, kohandades elupaigatüüpide rühmitamist vastavalt tehnika ja teaduse arengule ning võttes arvesse käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemusi.2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, kohandades järgmist:a) elupaigatüüpide loetelu, tagamaks kooskõla Euroopa Liidu loodusteabe süsteemi (EUNIS) elupaikade klassifikatsiooni ajakohastustega ningb) elupaigatüüpide rühmitamist vastavalt tehnika ja teaduse arengule ning võttes arvesse käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemusi.3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, kohandades artiklis 5 osutatud mereliikide loetelu vastavalt tehnika ja teaduse arengule.4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte IV lisa muutmiseks, kohandades agroökosüsteemide elurikkuse näitajate kirjeldust, ühikut ja metoodikat vastavalt tehnika ja teaduse arengule.5.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte V lisa muutmiseks, kohandades vastavalt tehnika ja teaduse arengule liikide loetelu, mida liikmesriikides kasutatakse levinud põllumajandusmaastike linnustiku indeksi jaoks.6.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte VI lisa muutmiseks, kohandades metsaökosüsteemide elurikkuse näitajate kirjeldust, ühikut ja metoodikat vastavalt tehnika ja teaduse arengule.7.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte VII lisa muutmiseks, kohandades taastamismeetmete näidete loetelu vastavalt tehnika ja teaduse arengule ning võttes arvesse käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemusi.

Artikkel 23Delegeeritud volituste rakendamine1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.2.Artikli 10 lõikes 2 ja artikli 22 lõigetes 1–7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 10 lõikes 2 ja artikli 22 lõigetes 1–7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.6.Artikli 10 lõike 2 ja artikli 22 lõigete 1–7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 24Komiteemenetlus1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

VI PEATÜKKLÕPPSÄTTED

Artikkel 25Määruse (EL) 2022/869 muutmineMääruse (EL) 2022/869 artikli 7 lõike 8 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Seoses keskkonnamõjuga, mida käsitletakse direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikes 4, direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõikes 7 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) …/…*+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS 74/23 (2022/0195(COD)) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number, pealkiri ja ELT avaldamisviide. artikli 4 lõigetes 14 ja 15 ning artikli 5 lõigetes 11 ja 12, ning tingimusel et kõik kõnealustes direktiivides ja kõnealuses määruses sätestatud tingimused on täidetud, loetakse liidu loendisse kantud projektid energiapoliitika seisukohast avalikku huvi pakkuvateks ja neid võib käsitada ülekaaluka avaliku huviga seotud projektidena.“

_____________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) …/… looduse taastamise kohta, ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (ELT L , , lk ).“

Artikkel 26Läbivaatamine1.Komisjon hindab käesoleva määruse kohaldamist 31. detsembriks 2033.Hindamine hõlmab hinnangut käesoleva määruse mõju kohta põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile, võttes arvesse asjakohaseid seoseid toiduainete tootmise ja toiduga kindlustatusega liidus, ning käesoleva määruse laiemat sotsiaal-majanduslikku mõju.2.Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hindamise peamisi järeldusi sisaldava aruande. Kui komisjon peab seda asjakohaseks, lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek käesoleva määruse asjakohaste sätete muutmiseks, võttes arvesse vajadust kehtestada täiendavad taastamiseesmärgid, sealhulgas 2040. ja 2050. aastaks ajakohastatud eesmärgid, tuginedes artiklitega 4 ja 5 hõlmamata ökosüsteemide seisundi hindamise ühistele meetoditele, käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamise tulemustele ning uusimatele teaduslikele tõenditele.

Artikkel 27Ajutine peatamine1. Kui on toimunud liidu kontrolli alt väljas olev ettenägematu, erakorraline ja provotseerimata sündmus, millel on kogu liitu hõlmavad tõsised tagajärjed sellise maa kättesaadavusele, mis on vajalik liidu toidutarbimiseks piisava põllumajandusliku tootmise tagamiseks, võtab komisjon vastu rakendusaktid, mis on hädaolukorras vajalikud ja põhjendatud. Selliste rakendusaktidega võib ajutiselt peatada artikli 11 asjakohaste sätete kohaldamise sellises ulatuses ja ajavahemikuks, mis on hädavajalik. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.2. Lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktid kehtivad kuni 12 kuud. Kui pärast seda ajavahemikku lõikes 1 osutatud konkreetsed probleemid püsivad, võib komisjon esitada asjakohase seadusandliku ettepaneku kõnealuse ajavahemiku pikendamiseks.3. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu igast lõike 1 kohaselt vastu võetud aktist kahe tööpäeva jooksul alates selle vastuvõtmisest.

Artikkel 28JõustumineKäesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISAMAISMAA-, RANNIKU- JA MAGEVEEÖKOSÜSTEEMID – ARTIKLI 4 LÕIGETES 1 JA 4 OSUTATUD ELUPAIGATÜÜBID JA ELUPAIGATÜÜPIDE RÜHMAD

Alljärgnev loetelu hõlmab kõiki direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud maismaa-, ranniku- ja magevee-elupaigatüüpe, millele on osutatud artikli 4 lõigetes 1 ja 4, samuti kuut nende elupaigatüüpide rühma, nimelt 1) märgalasid (rannikul ja sisemaal), 2) rohumaid ja muid karjatatavaid elupaiku, 3) jõe-, järve-, lammi- ja kaldaelupaiku, 4) metsi, 5) stepi-, nõmme- ja võserikuelupaiku ning 6) paljandi- ja luiteelupaiku.

1.1. RÜHM: märgalad (rannikul ja sisemaal)

Direktiivi 92/43/EMÜ I lisas osutatud elupaigatüübi kood
Direktiivi 92/43/EMÜ I lisas osutatud elupaigatüübi nimetus
Rannikud ja soolakud
1130
Jõgede lehtersuudmed
1140
Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud
1150
Rannikulõukad
1310
Soolarohu (Salicornia) jt üheaastaste taimedega mudased ja liivased rannikud
1320
Spartinion maritimae kooslustega alad
1330
Atlantilised sooldunud rannaniidud Glauco-Pucinellietalia maritimae kooslustega
1340
Sisemaa sooldunud niidud
1410
Vahemerelised sooldunud niidud Juncetalia maritimi kooslustega
1420
Vahemerelised ja termo-atlantilised soolalembesed võserikud Sarcocornetea fructicosi kooslustega
1530
Pannoonia sooldunud stepid ja märgalad
1650
Läänemere kesk- ja põhjaosa kitsad abajad
Märjad nõmmed ja sooniidud
4010
Soo-eerikaga (Erica tetralix) põhjaatlantilised märjad nõmmed
4020
Ripsmelise (Erica ciliaris) ja soo-eerikaga (Erica tetralix) atlantilised parasvöötme märjad nõmmed
6460
Troodose sooniidud
Sood ja rabad
7110
Looduslikus seisundis rabad
7120
Inimtegevusest rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad
7130
Vaipsood
7140
Siirdesood ja õõtsiksood
7150
Nokkheinakooslused (Rhynchosporion)
7160
Fennoskandia mineraaliderikkad allikad ja allikasood
7210
Lääne-mõõkrohu (Cladium mariscus) ja raudtarna (Caricion davallianae) kooslustega lubjarikkad madalsood
7220
Nõrglubja lasundit moodustavad allikad (Cratoneurion’i kooslused)
7230
Aluselised madalsood
7240
Alpiinsed Caricion bicoloris-atrofuscae esikkooslused
7310
Aabasood
7320
Palsasood
Märjad metsad
9080
Fennoskandia madalsoo- ja lodumetsad
91D0
Siirdesoo- ja rabametsad

2.2. RÜHM: rohumaad ja muud karjatatavad elupaigad

Direktiivi 92/43/EMÜ I lisas osutatud elupaigatüübi kood
Direktiivi 92/43/EMÜ I lisas osutatud elupaigatüübi nimetus
Rannikud ja luited
1630
Läänemere kesk- ja põhjaosa rannaniidud
21A0
Matšeerid
Nõmmed ja võserikud
4030
Euroopa kuivad nõmmed
4040
Laiuva eerikaga (Erica vagans) kuivad atlantilised rannikunõmmed
4090
Astelhernega mägivahemerelised endeemsed nõmmed
5130
Hariliku kadaka (Juniperus communis) kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel
8240
Paepaljandid
Rohumaad
6110
Alysso-Sedion albi kooslustega kaljurohumaad lubjarikkal või aluselisel mullal
6120
Kuivad liivased rohumaad lubjarikkal mullal
6130
Violetalia calaminariae kooslustega rohumaad raskemetalliderikkal mullal
6140
Siil-aruheinaga (Festuca eskia) rohumaad Pürenee poolsaarel ränirikkal mullal
6150
Alpiinsed ja boreaalsed rohumaad ränirikkal mullal
6160
Festuca indigesta mägirohumaad Pürenee poolsaarel
6170
Alpiinsed ja lähisalpiinsed rohumaad lubjarikkal mullal
6180
Makaroneesia parasniisked rohumaad
6190
Pannoonia kaljurohumaad (Stipo-Festucetalia pallentis)
6210
Festuco-Brometalia kooslustega poollooduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud lubjarikkal mullal
6220
Thero-Brachypodietea kooslustega kõrreliste ja üheaastaste rohunditega ebastepid
6230
Jussheinaga (Nardus) liigirikkad mäestikurohumaad ränirikkal mullal (Mandri-Euroopa eelmäestikes)
6240
Lähis-Pannoonia stepistunud rohumaad
6250
Pannoonia stepistunud rohumaad lössil
6260
Pannoonia liivastepid
6270
Fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad
6280
Põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud

Idapoolsed lähisvahemerelised kuivad rohumaad (Scorzoneratalia villosae)
62B0
Küprose serpentiinrohumaad
62C0
Pontose-Sarmaatia stepid

Möösia mägirohumaad happelisel mullal
6410
Sinihelmikaniidud (Molinion caeruleae kooslused) lubjarikkal või turvastunud mullal või savikatel mudasetetel
6420
Vahemerelised kõrgrohustud ja kõrkjastikud (Molinio-Holoschoenion’i kooslused)
6510
Aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) ja ürt-punanupuga (Sanguisorba officinalis) madalikuniidud
6520
Mäginiidud
Deesad ja puisniidud
6310
Igihaljaste tammedega (Quercus spp.) deesad
6530
Fennoskandia puisniidud
9070
Fennoskandia puiskarjamaad

3.3. RÜHM: jõe-, järve-, lammi- ja kaldaelupaigad

Direktiivi 92/43/EMÜ I lisas osutatud elupaigatüübi kood
Direktiivi 92/43/EMÜ I lisas osutatud elupaigatüübi nimetus
Jõed ja järved
3110
Liivatasandike mineraalidevaesed vähetoitelised veekogud Littorelletalia uniflorae kooslustega
3120
Lahnarohu (Isoetes spp.) liikidega mineraalidevaesed vähetoitelised veekogud, peamiselt liivmuldadel Vahemere maade lääneosas
3130
Littorelletea uniflorae ja/või Isoëto-Nanojuncetea kooslustega vähe- kuni kesktoitelised seisuveekogud
3140
Bentiliste mändvetikakooslustega (Chara spp.) kalgiveelised vähe- kuni kesktoitelised veekogud
3150
Penikeele- ja kilbukakooslustega (Magnopotamion ja Hydrocharition) looduslikult rohketoitelised järved
3160
Looduslikult huumustoitelised järved ja järvikud
3170
Vahemerelised ajutised väikeveekogud
3180
Turlokid
3190
Kipsi karstijärved
31A0
Lootose kasvualad Transilvaania kuumaveeallikatel
3210
Fennoskandia looduslikud jõed
3220
Mägijõed ja nende kaldarohustu
3230
Euroopa mürikaariaga (Myricaria germanica) mägijõed ja nende kallaste puistaimestu
3240
Halli pajuga (Salix elaeagnos) mägijõed ja nende kallaste puistaimestu
3250
Püsivoolulised vahemerelised jõed, kus kasvab kollane sarvmagun (Glaucium flavum)
3260
Tasandikel ja mäestike jalameil voolavad jõed Ranunculion fluitantis’e ja Callitricho-Batrachion’i kooslustega
3270
Chenopodium rubri p.p. ja Bidention p.p. kooslustega mudakaldased jõed
3280
Paspalo-Agrostidion’i kooslustega püsivoolulised vahemerelised jõed ning pajudest (Salix) ja hõbepaplist (Populus alba) „rippkardinad“
3290
Paspalo-Agrostidion’i kooslustega ajutise vooluga vahemerelised jõed
32A0
Karstijõgede tufikaskaadid Dinaari mäestikus
Lamminiidud
6430
Niiskuslembesed serva-kõrgrohustud tasandikel ja mäestikes alpiinse vööndini
6440
Cnidion dubii kooslustega lamminiidud jõeorgudes
6450
Põhjamaised lamminiidud
6540
Lähisvahemerelised rohumaad (Molinio-Hordeion secalini kooslused)
Lammi-/kaldametsad
9160
Carpinion betuli kooslustega lähisatlantilised ja Kesk-Euroopa tammikud või tamme-valgepöögi metsad
91E0
Sanglepa (Alnus glutinosa) ja hariliku saarega (Fraxinus excelsior) lammimetsad (Alno-Padion’i, Alnion incanae, Salicion albae kooslused)
91F0
Hariliku tamme (Quercus robur), künnapuu (Ulmus laevis) ja põldjalaka (Ulmus minor), hariliku saare (Fraxinus excelsior) või ahtalehise saarega (Fraxinus angustifolia) lammi-segametsad suurte jõgede kaldavallidel (Ulmenion minoris’e kooslused)
92A0
Hõberemmelga (Salix alba) ja hõbepapli (Populus alba) galeriimetsad
92B0
Pontose rododendroni (Rhododendron ponticum), pajude (Salix) ja muude liikidega ajutiste vooluveekogude kaldakooslused Vahemeremaades
92C0
Ida-plaatani- (Platanus orientalis) ja ida-ambrapuu- (Liquidambar orientalis) metsad (Platanion orientalis’e kooslused)
92D0
Lõuna-Euroopa veekogude kaldavõsastikud (Nerio-Tamaricetea ja Securinegion tinctoriae kooslused)
9370
Datlipalmi- (Phoenix) salud

4.4. RÜHM: metsad

Direktiivi 92/43/EMÜ I lisas osutatud elupaigatüübi kood
Direktiivi 92/43/EMÜ I lisas osutatud elupaigatüübi nimetus
Boreaalsed metsad
9010
Läänetaiga
9020
Tamme, pärna, vahtra, saare või jalakatega Fennoskandia hemiboreaalsed looduslikud vanad laialehised epifüütiderikkad salumetsad (Quercus, Tilia, Acer, Fraxinus või Ulmus)
9030
Maakerkerannikuil kasvavad looduslikud esikmetsad
9040
Põhja-Euroopa lähisalpiinsed/lähisarktilised Betula pubescens ssp. czerepanovii metsad
9050
Hariliku kuusega (Picea abies) rohunditerikkad Fennoskandia metsad
9060
Okasmetsad oosidel või glatsiofluviaalsetel mõhnadel
Parasvöötme metsad
9110
Luzulo-Fagetum’i kooslustega pöögimetsad
9120
Quercion robori-petraeae või Ilici-Fagenion’i kooslustega atlantilised pöögimetsad happelisel mullal; põõsarindes kasvavad iileksid (Ilex), vahel ka jugapuud (Taxus)
9130
Asperula-Fagetum’i kooslustega pöögimetsad
9140
Vahtrate (Acer) ning oblikaga (Rumex arifolius) Kesk-Euroopa lähisalpiinsed pöögimetsad
9150
Cephalanthero-Fagion’i kooslustega lubjakividel kasvavad Kesk-Euroopa pöögimetsad
9170
Galio-Carpinetum’i kooslustega tamme-valgepöögi metsad
9180
Tilio-Acerion’i kooslustega nõlvade, rusukallete ja jäärakute metsad
9190
Vanad happelembesed hariliku tamme (Quercus robur) metsad liivatasandikel
91A0
Iileksi (Ilex) ja roodjala (Blechnum) liikidega vanad Briti saarte tammikud
91B0
Ahtalehise saare (Fraxinus angustifolia) soojalembesed metsad
91G0
Kivitamme (Quercus petraea) ja valgepöögiga (Carpinus betulus) Pannoonia metsad
91H0
Karvase tammega (Quercus pubescens) Pannoonia metsad
91I0
Tammedega (Quercus spp.) Euro-Siberi metsastepid
91J0
Hariliku jugapuu (Taxus baccata) metsad Briti saartel
91K0
Aremonio-Fagion’i kooslustega Illüüria pöögimetsad (Fagus sylvatica)
91L0
Erythronio-carpinion’i kooslustega Illüüria tamme-valgepöögi metsad
91M0
Pannoonia-Balkani türgi tamme ja kivitamme metsad
91P0
Püha Risti mäestiku nulumetsad (Abietetum polonicum)
91Q0
Lääne-Karpaatia männimetsad (Pinus sylvestris) lubjarikkal pinnasel
91R0
Dinaari-dolomiidi männimetsad (Genisto januensis-Pinetum)
91S0
Lääne-Pontose pöögimetsad

Kesk-Euroopa samblikuga männimetsad
91U0
Sarmaatia steppide männimetsad
91V0
Daakia pöögimetsad (Symphyto-Fagion)

Möösia pöögimetsad
91X0
Dobrudža pöögimetsad
91Y0
Daakia tamme ja valgepöögimetsad
91Z0
Möösia hõbepärna metsad
91AA
Valge tamme metsad
91BA
Möösia valge nulu metsad
91CA
Rodope ja Stara Planina männimetsad
Vahemere ja Makaroneesia metsad
9210
Jugapuude (Taxus) ja iileksitega (Ilex) pöögimetsad Apenniini mäestikus
9220
Euroopa nuluga (Abies alba) pöögimetsad Apenniini mäestikus ja pöögimetsad, milles kasvab Abies nebrodensis
9230
Hariliku tamme (Quercus robur) ja pürenee tamme (Quercus pyrenaica) metsad Pürenee poolsaarel ja Edela-Prantsusmaal
9240
Quercus faginea ja Quercus canariensis’e metsad Pürenee poolsaarel
9250
Quercus trojana metsad
9260
Hariliku kastanipuu (Castanea sativa) metsad
9270
Kreeka pöögimetsad, milles kasvab Abies borisii-regis
9280
Ungari tamme (Quercus frainetto) metsad
9290
Acero-Cupression’i kooslustega küpressimetsad
9310
Quercus brachyphylla metsad Kreekas
9320
Õlipuu (Olea) ja jaanikaunapuu (Ceratonia) metsad
9330
Korgitamme (Quercus suber) metsad
9340
Iilekstamme (Quercus ilex) ja Quercus rotundifolia metsad
9350
Soomustamme (Quercus macrolepis) metsad
9360
Makaroneesia loorberimetsad (Laurus, Ocotea)
9380
Teravalehise iileksi (Ilex aquifolium) metsad
9390
Quercus alnifolia võserikud ja madala taimkattega tammikud
93A0
Quercus infectoria tammikud (Anagyro foetidae-Quercetum infectoriae)
Mägialade okasmetsad
9410
Vaccinio-Piceetea kooslustega kuusemetsad (Picea) mäestikes happelisel mullal kuni alpiinse vööndini
9420
Euroopa lehise (Larix decidua) ja/või alpi seedermänni (Pinus cembra) mägimetsad
9430
Konksmänni (Pinus uncinata) mägimetsad
9510
Euroopa nulu (Abies alba) metsad Apenniini poolsaare lõunaosas
9520
Hispaania nulu (Abies pinsapo) metsad
9530
(Lähis)vahemerelised männikud endeemse musta männiga
9540
Vahemerelised männikud endeemsete Mesogea mändidega
9550
Kanaari saarte endeemsed männikud
9560
Kadakatega (Juniperus spp.) endeemsed metsad
9570
Sandrakipuu (Tetraclinis articulata) metsad
9580
Vahemerelised hariliku jugapuu (Taxus baccata) metsad
9590
Cedrus brevifolia metsad (Cedrosetum brevifoliae)
95A0
Mägivahemerelised kõrgmännikud

5.5. RÜHM: stepi-, nõmme- ja võserikuelupaigad

Direktiivi 92/43/EMÜ I lisas osutatud elupaigatüübi kood
Direktiivi 92/43/EMÜ I lisas osutatud elupaigatüübi nimetus
Sooldunud stepid ja kipsistepid
1430
Soola- ja lämmastikulembesed võserikud Pegano-Salsoletea kooslustega
1510
Vahemerelised sooldunud stepid Limonietalia kooslustega
1520
Kipsistepid Gypsophiletalia kooslustega Pürenee poolsaarel
Parasvöötme nõmmed ja võserikud
4050
Makaroneesia endeemsed nõmmed
4060
Alpiinsed ja boreaalsed nõmmed
4070
Mägimänni (Pinus mugo) ja karedakarvase rododendroniga (Rhododendron hirsutum) põõsastikud (Mugo-Rhododendretum hirsuti kooslused)
4080
Lähisarktilised pajustikud (Salix spp.)
40A0
Subkontinentaalsed Pannoonia võserikud
40B0
Rodope põõsasmarani (Potentilla fruticosa) tihnikud
40C0
Pontose-Sarmaatia heitlehised tihnikud
Jäiklehised võserikud (matorral)
5110
Hariliku pukspuuga (Buxus sempervirens) kuiva- ja soojalembesed püsikooslused kaljunõlvadel (Berberidion’i kooslused)
5120
Lõhnava luudpõõsa (Cytisus purgans) kooslused mägedes
5140
Tsistusega (Cistus palhinhae) niisked rannikunõmmed
5210
Kadakatega (Juniperus spp.) puismatorralid
5220
Kreektürniga (Zyziphus) puismatorralid
5230
Loorberipuudega (Laurus nobilis) puismatorralid
5310
Loorberitihnikud (Laurus nobilis)
5320
Rannakaljudelähedased madalad piimalillekooslused (Euphorbia)
5330
Termovahemerelised ja kõrbeäärsed võserikud
5410
Astragalo-Plantaginetum subulatae kooslustega kaljutippude früüganad Vahemeremaade lääneosas
5420
Sarcopoterium spinosum’i kooslustega früüganad
5430
Euphorbio-Verbascion’i kooslustega endeemsed früüganad

6.6. RÜHM: paljandi- ja luiteelupaigad

Direktiivi 92/43/EMÜ I lisas osutatud elupaigatüübi kood
Direktiivi 92/43/EMÜ I lisas osutatud elupaigatüübi nimetus
Rannikupangad, rannad ja väikesaared
1210
Üheaastase taimestikuga esmased rannavallid
1220
Püsi-rohttaimestuga kivirannad
1230
Taimestunud pangad Atlandi ookeani ja Läänemere rannikul
1240
Taimestunud pangad Vahemere rannikul (koos endeemsete kermeki Limonium spp. liikidega)
1250
Endeemse taimestikuga pangad Makaroneesia randades
1610
Liiva-, kivi-, kliburanna ja sublitoraali taimkattega Läänemere oos-saared
1620
Läänemere kesk- ja põhjaosa väikesaared ning laiud
1640
Läänemere kesk- ja põhjaosa püsirohttaimestuga liivarannad
Ranniku- ja sisemaaluited
2110
Kujunevad liikuvad rannikuluited
2120
Liikuvad rannikuluited (valged luited) rand-luidekaeraga (Ammophila arenaria)
2130
Rohttaimedega kinnistunud rannikuluited (hallid luited)
2140
Leostunud kinnistunud luited hariliku kukemarjaga (Empetrum nigrum)
2150
Leostunud kinnistunud atlantilised luited Calluno-Ulicetea kooslustega
2160
Astelpajuga (Hippophaë rhamnoides) luited
2170
Hanepajuga (Salix repens ssp. argentea) luited (Salicion arenariae kooslused)
2180
Atlantilise, kontinentaalse ning boreaalse piirkonna metsastunud luited
2190
Luidetevahelised niisked nõod
2210
Crucianellion maritimae kooslustega kinnistunud luiterannad
2220
Luited, millel kasvab Euphorbia terracina
2230
Malcolmietalia kooslustega luiterohumaad
2240
Brachypodietalia kooslustega ning üheaastaste taimedega luiterohumaad
2250
Luitekadastikud (Juniperus spp.)
2260
Cisto-Lavenduletalia kooslustega jäiklehised luitevõserikud
2270
Piinia (Pinus pinea) ja/või merimänniga (Pinus pinaster) luitemännikud
2310
Kanarbiku (Calluna) ja leetpõõsastega (Genista) kuivad liivanõmmed
2320
Kanarbiku (Calluna) ja hariliku kukemarjaga (Empetrum nigrum) kuivad liivanõmmed
2330
Hõberohu (Corynephorus) ja kasteheina (Agrostis) liikidega avatud luiterohumaad sisemaal
2340
Pannoonia sisemaaluited
91N0
Junipero-Populetum albae kooslustega Pannoonia sisemaaluidete põõsastikud
Paljandid
8110
Androsacetalia alpinae ja Galeopsietalia ladani kooslustega silikaatsete kivimite rusukalded mägedes kuni lumepiirini
8120
Thlaspietea rotundifolii kooslustega karbonaatsete kivimite ja lubjakivikilda rusulkalded mägedes kuni alpiinse vööndini
8130
Vahemere lääneosa ja alpiinsed soojad rusukalded
8140
Vahemere idaosa rusukalded
8150
Kesk-Euroopa kõrgustike silikaatsete kivimite rusukalded
8160
Kesk-Euroopa kõrgustike ja mäestike karbonaatsete kivimite rusukalded
8210
Karbonaatsed paljandid koos kasmofüütilise taimestuga
8220
Silikaatsed paljandid koos kasmofüütilise taimestuga
8230
Silikaatsed paljandid koos Sedo-Scleranthion’i või Sedo albi-Veronicion dillenii esikkooslustega
8310
Avalikkusele suletud koopad
8320
Laavaväljad ja looduslikud õõnestised
8340
Püsiliustikud

II LISAMEREÖKOSÜSTEEMID – ARTIKLI 5 LÕIGETES 1 JA 2 OSUTATUD ELUPAIGATÜÜBID JA ELUPAIGATÜÜPIDE RÜHMAD

Alljärgnev loetelu hõlmab artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud mereelupaigatüüpe ning seitset nende elupaigatüüpide rühma, nimelt 1) meriheinakooslusi, 2) makrovetikakooslusi, 3) karpide ja vähkide kooslusi, 4) maerlikooslusi, 5) käsna-, koralli- ja korallilisi kooslusi, 6) kuumi ja külmi lõõre ning 7) pehmeid setteid (mitte sügavamal kui 1000 meetrit). Samuti on esitatud seos direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud elupaigatüüpidega.

Kasutatav mereelupaigatüüpide klassifikatsioon, milles eristatakse biogeograafilisi merepiirkondi, põhineb Euroopa loodusteabe süsteemil (EUNIS), mille mereelupaikade tüpoloogia vaatas EEA läbi 2022. aastal. Teave direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud seotud elupaikade kohta põhineb Euroopa Keskkonnaameti 2021. aastal avaldatud ristviidetel EUNISe mereelupaikade klassifikatsioon 2022. Euroopa Keskkonnaamet..

1.1. rühm: meriheinakooslused

EUNISe kood
Elupaigatüübi nimetus EUNISes
Direktiivi 92/43/EMÜ I lisas osutatud seotud elupaigatüübi kood
Atlandi ookean
MA522
Atlandi ookeani litoraali liivane põhi meriheinakooslusega
1140; 1160
MA623
Atlandi ookeani litoraali mudane põhi meriheinakooslusega
1140; 1160
MB522
Atlandi ookeani infralitoraali liivane põhi meriheinakooslusega
1110; 1150; 1160
Läänemeri

MA332
Läänemere hüdrolitoraali jämedateraline sete veesisese taimestikuga
1130; 1160; 1610; 1620
MA432
Läänemere hüdrolitoraali segasete veesisese taimestikuga
1130; 1140; 1160; 1610
MA532
Läänemere hüdrolitoraali liivane põhi veesiseste juurdunud taimedega
1130; 1140; 1160; 1610
MA632
Läänemere hüdrolitoraali mudane põhi veesiseste juurdunud taimedega
1130; 1140; 1160; 1650
MB332
Läänemere infralitoraali jämedateraline sete veesiseste juurdunud taimedega
1110; 1160
MB432
Läänemere infralitoraali segasete veesiseste juurdunud taimedega
1110; 1160; 1650
MB532
Läänemere infralitoraali liivane põhi veesiseste juurdunud taimedega
1110; 1130; 1150; 1160
MB632
Läänemere infralitoraali mudasete veesiseste juurdunud taimedega
1130; 1150; 1160; 1650
Must meri

MB546
Musta mere magevee mõjuga infralitoraali mudastunud liivad meriheina ja risoomsete vetikate kooslusega
1110; 1130; 1160
MB547
Musta mere lainetusele mõõdukalt avatud piirkondade infralitoraali ülemise vööndi puhtad liivad meriheinakooslusega
1110; 1160
MB548
Musta mere infralitoraali alumise vööndi liivane põhi meriheinakooslusega
1110; 1160
Vahemeri

MB252
Posidonia oceanica biotsönoos
1120
MB2521
Posidonia oceanica fragmenteerunud kooslus
1120; 1130; 1160
MB2522
Posidonia oceanica veepinnale ulatuv kooslus
1120; 1130; 1160
MB2523
Surnud Posidonia oceanica väljade faatsies, kus pole palju epifloorat
1120; 1130; 1160
MB2524
Posidonia kooslus Caulerpa prolifera’ga
1120; 1130; 1160
MB5521
Hästi sorteeritud peeneteraline liiv Cymodocea nodosa kooslusega
1110; 1130; 1160
MB5534
Madala rannikumere lainetuse eest varjatud piirkondade mudastunud liivad Cymodocea nodosa kooslusega
1110; 1130; 1160
MB5535
Madala rannikumere lainetuse eest varjatud piirkondade mudastunud liivad Zostera noltei kooslusega
1110; 1130; 1160
MB5541
Liivane põhi Ruppia cirrhosa ja/või Ruppia maritima kooslusega
1110; 1130; 1160
MB5544
Eurühaliinse ja eurütermiselise keskkonna liivane põhi Zostera noltei kooslusega
1110; 1130; 1160
MB5545
Eurühaliinne ja eurütermiline keskkond Zostera marina kooslusega
1110; 1130; 1160

2.2. rühm: makrovetikakooslused

EUNISe kood
Elupaigatüübi nimetus EUNISes
Direktiivi 92/43/EMÜ I lisas osutatud seotud elupaigatüübi kood
Atlandi ookean
MA123
Atlandi ookeani kõrge soolsusega litoraali kivine põhi makrovetikakooslusega
1160; 1170; 1130
MA125
Atlandi ookeani varieeruva soolsusega litoraali kivine põhi pruunvetikate Fucales kooslusega
1170; 1130
MB121
Atlandi ookeani infralitoraali kivine põhi kelbi ja makrovetikate kooslusega
1170; 1160
MB123
Atlandi ookeani infralitoraali kivised ja segapõhjad kelbi ja makrovetikate kooslusega
1170; 1160
MB124
Atlandi ookeani varieeruva soolsusega infralitoraali kivine põhi kelbikooslusega
1170; 1130; 1160
MB321
Atlandi ookeani infralitoraali jämedateraline sete kelbi ja makrovetikate kooslusega
1160
MB521
Atlandi ookeani infralitoraali liivane põhi kelbi ja makrovetikate kooslusega
1160
MB621
Atlandi ookeani infralitoraali mudane põhi taimekooslusega
1160
Läänemeri

MA131
Läänemere hüdrolitoraali kalju- ja kivipõhi mitmeaastaste vetikatega
1160; 1170; 1130; 1610; 1620
MB131
Läänemere infralitoraali kalju- ja kivipõhi mitmeaastaste vetikatega
1170; 1160
MB232
Läänemere infralitoraali karbikodadest setted
1160; 1110
MB333
Läänemere infralitoraali jämedateraline sete mitmeaastaste vetikatega
1110; 1160
MB433
Läänemere infralitoraali segasete mitmeaastaste vetikatega
1110; 1130; 1160; 1170
Must meri

MB144
Musta mere lainetusele avatud piirkondade infralitoraali ülemise vööndi kivine põhi karpide ja pruunvetikate Fucales kooslusega
1170; 1160
MB149
Musta mere lainetusele mõõdukalt avatud piirkondade infralitoraali ülemise vööndi kivine põhi karpide ja pruunvetikate Fucales kooslusega
1170; 1160
MB14A
Musta mere footilise ning lainetuse eest varjatud piirkondade infralitoraali ülemise vööndi kivine põhi pruunvetikate Fucales ja teiste vetikate kooslusega
1170; 1160
Vahemeri

MA1548
Fucus virsoides’i kooslus
1160; 1170
MB1512
Cystoseira tamariscifolia ja Saccorhiza polyschides’i kooslus
1170; 1160
MB1513
Cystoseira amentacea (var. amentacea, var. stricta, var. Spicata)) kooslus
1170; 1160
MB151F
Cystoseira brachycarpa kooslus
1170; 1160
MB151G
Cystoseira crinita kooslus
1170; 1160
MB151H
Cystoseira crinitophylla kooslus
1170; 1160
MB151J
Cystoseira sauvageauana kooslus
1170; 1160
MB151K
Cystoseira spinosa kooslus
1170; 1160
MB151L
Sargassum vulgare kooslus
1170; 1160
MB151M
Dictyopteris polypodioides’i kooslus
1170; 1160
MB151W
Cystoseira compressa kooslus
1170; 1160
MB1524
Cystoseira barbata kooslus
1170; 1160
MC1511
Cystoseira zosteroides’i kooslus
1170; 1160
MC1512
Cystoseira usneoides’i kooslus
1170; 1160
MC1513
Cystoseira usneoides’i kooslus
1170; 1160
MC1514
Cystoseira corniculata kooslus
1170; 1160
MC1515
Sargassum spp. kooslus
1170; 1160
MC1518
Laminaria ochroleuca kooslus
1170; 1160
MC3517
Detriitne põhi Laminaria rodriguezii kooslusega
1160

3.3. rühm: karpide ja vähkide kooslused

EUNISe kood
Elupaigatüübi nimetus EUNISes
Direktiivi 92/43/EMÜ I lisas osutatud seotud elupaigatüübi kood
Atlandi ookean
MA122
Atlandi ookeani lainetusele avatud litoraali kivine põhi Mytilus edulis’e ja/või vääneljalaliste kooslusega
1160; 1170
MA124
Atlandi ookeani litoraali kivine põhi karpide, vääneljalaliste ning makrovetikate kooslusega
1160; 1170
MA227
Atlandi ookeani litoraali karbirifid
1170; 1140
MB222
Atlandi ookeani infralitoraali karbirifid
1170; 1130; 1160
MC223
Atlandi ookeani tsirkalitoraali karbirifid
1170
Läänemeri

MB231
Läänemere infralitoraali põhjad epibentiliste karpide kooslusega
1170; 1160
MC231
Läänemere tsirkalitoraali põhjad epibentiliste karpide kooslusega
1170; 1160; 1110
MD231
Läänemere avamere tsirkalitoraali biogeensed põhjad epibentiliste karpide kooslusega
1170
MD232
Läänemere avamere tsirkalitoraali karbikodadest setted epibentiliste karpide kooslusega
1170
MD431
Läänemere avamere tsirkalitoraali segapõhjad makroskoopiliste epibentiliste biootiliste struktuuridega

MD531
Läänemere avamere tsirkalitoraali liivane põhi makroskoopiliste epibentiliste biootiliste struktuuridega

MD631
Läänemere avamere tsirkalitoraali mudane põhi epibentiliste karpide kooslusega

Must meri

MB141
Musta mere infralitoraali alumise vööndi kivine põhi selgrootute kooslusega
1170
MB143
Musta mere lainetusele avatud piirkondade infralitoraali ülemise vööndi kivine põhi karpide ja lehtvetikate (muu kui Fucales) kooslusega
1170; 1160
MB148
Musta mere lainetusele mõõdukalt avatud piirkondade infralitoraali ülemise vööndi kivine põhi karpide ja lehtvetikate (muu kui Fucales) kooslusega
1170; 1160
MB242
Musta mere infralitoraal karbikooslusega
1170; 1130; 1160
MB243
Musta mere infralitoraali alumise vööndi kivise põhja austririfid
1170
MB642
Musta mere infralitoraali terrigeenne muda
1160
MC141
Musta mere tsirkalitoraali kivine põhi selgrootute kooslusega
1170
MC241
Musta mere tsirkalitoraali terrigeenne muda karbikooslusega
1170
MC645
Musta mere tsirkalitoraali alumise vööndi mudane põhi

Vahemeri

MA1544
Orgaanilise ainega rikastatud setted Mytilus galloprovincialis’e faatsiesega
1160; 1170
MB1514
Mytilus galloprovincialis’e faatsies
1170; 1160

Vahemere infralitoraali austriistandused

Vahemere tsirkalitoraali austriistandused

4.4. rühm: maerlikooslused

EUNISe kood
Elupaigatüübi nimetus EUNISes
Direktiivi 92/43/EMÜ I lisas osutatud seotud elupaigatüübi kood
Atlandi ookean
MB322
Atlandi ookeani infralitoraali jämedateraline sete maerlikooslusega
1110; 1160
MB421
Atlandi ookeani infralitoraali segasete maerlikooslusega
1110; 1160
MB622
Atlandi ookeani infralitoraali mudane sete maerlikooslusega
1110; 1160
Vahemeri

MB3511
Lainete segatav jämedateraline liiv ja peeneteraline kruus punaste lubivetikate kooslusega
1110; 1160
MB3521
Põhjahoovustest mõjutatud jämedateraline liiv ja peeneteraline kruus punaste lubivetikate kooslusega
1110; 1160
MB3522
Vahemere jämedateraline liiv ja kruus maerlikooslusega (Lithothamnion corallioides ja Phymatolithon calcareum)
1110; 1160
MC3521
Rannikumere detriitne põhi punaste lubivetikate kooslusega
1110
MC3523
Rannikumere dendriitsed põhjad maerlikooslusega (Lithothamnion corallioides ja Phymatolithon calcareum)
1110

5.5. rühm: käsna-, koralli- ja korallilised kooslused

EUNISe kood
Elupaigatüübi nimetus EUNISes
Direktiivi 92/43/EMÜ I lisas osutatud seotud elupaigatüübi kood
Atlandi ookean
MC121
Atlandi ookeani tsirkalitoraali kivine põhi hüdraloomade, sammalloomade ja käsnade kooslusega
1170
MC124
Atlandi ookeani varieeruva soolsusega tsirkalitoraali kivine põhi loomakooslustega
1170; 1130
MC126
Atlandi ookeani tsirkalitoraali koobaste ja eendite kooslused
8330; 1170
MC222
Atlandi ookeani tsirkalitoraali külmavee-korallrahud
1170
MD121
Atlandi ookeani avamere tsirkalitoraali kivine põhi käsnakooslusega
1170
MD221
Atlandi ookeani avamere tsirkalitoraali külmavee-korallrahud
1170
ME122
Atlandi ookeani batüaali ülemise vööndi kivine põhi käsnakooslusega
1170
ME123
Atlandi ookeani batüaali ülemise vööndi kivine põhi külmaveekorallide kooslusega
1170
ME221
Atlandi ookeani batüaali ülemise vööndi külmavee-korallrahu
1170
ME322
Atlandi ookeani batüaali ülemise vööndi jämedateraline sete külmaveekorallide kooslusega

ME324
Atlandi ookeani batüaali ülemise vööndi jämedateraline sete käsnakooslusega

ME422
Atlandi ookeani batüaali ülemise vööndi segasete käsnakooslusega

ME623
Atlandi ookeani batüaali ülemise vööndi mudane põhi käsnakooslusega

ME624
Atlandi ookeani batüaali ülemise vööndi mudane põhi püstiste korallide kooslusega

MF121
Atlandi ookeani batüaali alumise vööndi kivine põhi külmaveekorallide kooslusega
1170
MF221
Atlandi ookeani batüaali alumise vööndi külmavee-korallrahu
1170
MF321
Atlandi ookeani batüaali alumise vööndi jämedateraline sete külmaveekorallide kooslusega

MF622
Atlandi ookeani batüaali alumise vööndi mudane põhi käsnakooslusega

MF623
Atlandi ookeani batüaali alumise vööndi mudane põhi püstiste korallide kooslusega

Läänemeri

MB138
Läänemere infralitoraali kalju- ja kivipõhi epibentiliste käsnade kooslusega
1170; 1160
MB43A
Läänemere infralitoraali segasete epibentiliste käsnade (Porifera) kooslusega
1160; 1170
MC133
Läänemere tsirkalitoraali kalju- ja kivipõhi epibentiliste ainuõõssete kooslusega
1170; 1160
MC136
Läänemere tsirkalitoraali kalju- ja kivipõhi epibentiliste käsnade kooslusega
1170; 1160
MC433
Läänemere tsirkalitoraali segasete epibentiliste ainuõõssete kooslusega
1160; 1170
MC436
Läänemere tsirkalitoraali segasete epibentiliste käsnade kooslusega
1160
Must meri

MD24
Musta mere avamere tsirkalitoraali biogeensed elupaigad
1170
ME14
Musta mere batüaali ülemise vööndi kivine põhi
1170
ME24
Musta mere batüaali ülemise vööndi biogeenne elupaik
1170
MF14
Musta mere batüaali alumise vööndi kivine põhi
1170
Vahemeri

MB151E
Cladocora caespitosa faatsies
1170; 1160
MB151Q
Astroides calycularis’e faatsies
1170; 1160
MB151α
Korallilise biotsönoosi faatsies ja kooslus (enklaavis)
1170; 1160
MC1519
Eunicella cavolini faatsies
1170; 1160
MC151A
Eunicella singularis’e faatsies
1170; 1160
MC151B
Paramuricea clavata faatsies
1170; 1160
MC151E
Leptogorgia sarmentosa faatsies
1170; 1160
MC151F
Anthipatella subpinnata ja hõredate punavetikate faatsies
1170; 1160
MC151G
Massiivsete käsnade ja hõredate punavetikate faatsies
1170; 1160
MC1522
Corallium rubrum’i faatsies
8330; 1170
MC1523
Leptopsammia pruvoti faatsies
8330; 1170
MC251
Korallilised platvormid
1170
MC6514
Tsirkalitoraali mudane põhi Alcyonium palmatum’i ja Parastichopus regalis’e faatsiesega
1160
MD151
Vahemere mandrilava serva kivise põhja biotsönoos
1170
MD25
Vahemere avamere tsirkalitoraali biogeensed elupaigad
1170
MD6512
Tsirkalitoraali alumise vööndi mudane põhi Alcyonium palmatum’i ja Parastichopus regalis’e faatsiesega

ME1511
Vahemere batüaali ülemise vööndi Lophelia pertusa rahud
1170
ME1512
Vahemere batüaali ülemise vööndi Madrepora oculata rahud
1170
ME1513
Vahemere batüaali ülemise vööndi Madrepora oculata ja Lophelia pertusa rahud
1170
ME6514
Vahemere batüaali ülemise vööndi Pheronema carpenteri faatsies

MF1511
Vahemere batüaali alumise vööndi Lophelia pertusa rahud
1170
MF1512
Vahemere batüaali alumise vööndi Madrepora oculata rahud
1170
MF1513
Vahemere batüaali alumise vööndi Madrepora oculata ja Lophelia pertusa rahud
1170
MF6511
Vahemere batüaali alumise vööndi liivane muda Thenea muricata faatsiesega

MF6513
Vahemere batüaali alumise vööndi kompaktne muda Isidella elongata faatsiesega

6.6. rühm: kuumad ja külmad lõõrid

EUNISe kood
Elupaigatüübi nimetus EUNISes
Direktiivi 92/43/EMÜ I lisas osutatud seotud elupaigatüübi koodid
Atlandi ookean
MB128
Atlandi ookeani infralitoraali kivise põhja kuumad ja külmad lõõrid
1170; 1160; 1180
MB627
Atlandi ookeani infralitoraali mudase põhja kuumad ja külmad lõõrid
1130; 1160
MC127
Atlandi ookeani tsirkalitoraali kivise põhja kuumad ja külmad lõõrid
1170; 1180
MC622
Atlandi ookeani tsirkalitoraali mudase põhja kuumad ja külmad lõõrid
1160
MD122
Atlandi ookeani avamere tsirkalitoraali kivise põhja kuumad ja külmad lõõrid
1170
MD622
Atlandi ookeani avamere tsirkalitoraali mudase põhja kuumad ja külmad lõõrid

7.7. rühm: pehmed setted (mitte sügavamal kui 1 000 meetrit)

EUNISe kood
Elupaigatüübi nimetus EUNISes
Direktiivi 92/43/EMÜ I lisas osutatud seotud elupaigatüübi kood
Atlandi ookean
MA32
Atlandi ookeani litoraali jämedateraline sete
1130; 1160
MA42
Atlandi ookeani litoraali segasete
1130; 1140; 1160
MA52
Atlandi ookeani litoraali liiv
1130; 1140; 1160
MA62
Atlandi ookeani litoraali muda
1130; 1140; 1160
MB32
Atlandi ookeani infralitoraali jämedateraline sete
1110; 1130; 1160
MB42
Atlandi ookeani infralitoraali segasete
1110; 1130; 1150; 1160
MB52
Atlandi ookeani infralitoraali liiv
1110; 1130; 1150; 1160
MB62
Atlandi ookeani infralitoraali muda
1110; 1130; 1160
MC32
Atlandi ookeani tsirkalitoraali jämedateraline sete
1110; 1160
MC42
Atlandi ookeani tsirkalitoraali segasete
1110; 1160
MC52
Atlandi ookeani tsirkalitoraali liiv
1110; 1160
MC62
Atlandi ookeani tsirkalitoraali muda
1160
MD32
Atlandi ookeani avamere tsirkalitoraali jämedateraline sete

MD42
Atlandi ookeani avamere tsirkalitoraali segasete

MD52
Atlandi ookeani avamere tsirkalitoraali liiv

MD62
Atlandi ookeani avamere tsirkalitoraali muda

ME32
Atlandi ookeani batüaali ülemise vööndi jämedateraline sete

ME42
Atlandi ookeani batüaali ülemise vööndi segasete

ME52
Atlandi ookeani batüaali ülemise vööndi liiv

ME62
Atlandi ookeani batüaali ülemise vööndi muda

MF32
Atlandi ookeani batüaali alumise vööndi jämedateraline sete

MF42
Atlandi ookeani batüaali alumise vööndi segasete

MF52
Atlandi ookeani batüaali alumise vööndi liiv

MF62
Atlandi ookeani batüaali alumise vööndi muda

Läänemeri

MA33
Läänemere hüdrolitoraali jämedateraline sete
1130; 1160; 1610; 1620
MA43
Läänemere hüdrolitoraali segasete
1130; 1140; 1160; 1610
MA53
Läänemere hüdrolitoraali liiv
1130; 1140; 1160; 1610
MA63
Läänemere hüdrolitoraali muda
1130; 1140; 1160; 1650
MB33
Läänemere infralitoraali jämedateraline sete
1110; 1150; 1160
MB43
Läänemere infralitoraali segasete
1110; 1130; 1150; 1160; 1170; 1650
MB53
Läänemere infralitoraali liiv
1110; 1130; 1150; 1160
MB63
Läänemere infralitoraali muda
1130; 1150; 1160; 1650
MC33
Läänemere tsirkalitoraali jämedateraline sete
1110; 1160
MC43
Läänemere tsirkalitoraali segasete
1160; 1170
MC53
Läänemere tsirkalitoraali liiv
1110; 1160
MC63
Läänemere tsirkalitoraali muda
1160; 1650
MD33
Läänemere avamere tsirkalitoraali jämedateraline sete

MD43
Läänemere avamere tsirkalitoraali segasete

MD53
Läänemere avamere tsirkalitoraali liiv

MD63
Läänemere avamere tsirkalitoraali muda

Must meri

MA34
Musta mere litoraali jämedateraline sete
1160
MA44
Musta mere litoraali segasete
1130; 1140; 1160
MA54
Musta mere litoraali liiv
1130; 1140; 1160
MA64
Musta mere litoraali muda
1130; 1140; 1160
MB34
Musta mere infralitoraali jämedateraline sete
1110; 1160
MB44
Musta mere infralitoraali segasete
1110; 1170
MB54
Musta mere infralitoraali liiv
1110; 1130; 1160
MB64
Musta mere infralitoraali muda
1130; 1160
MC34
Musta mere tsirkalitoraali jämedateraline sete
1160
MC44
Musta mere tsirkalitoraali segasete

MC54
Musta mere tsirkalitoraali liiv
1160
MC64
Musta mere tsirkalitoraali muda
1130; 1160
MD34
Musta mere avamere tsirkalitoraali jämedateraline sete

MD44
Musta mere avamere tsirkalitoraali segasete

MD54
Musta mere avamere tsirkalitoraali liiv

MD64
Musta mere avamere tsirkalitoraali muda

Vahemeri

MA35
Vahemere litoraali jämedateraline sete
1160; 1130
MA45
Vahemere litoraali segasete
1140; 1160
MA55
Vahemere litoraali liiv
1130; 1140; 1160
MA65
Vahemere litoraali muda
1130; 1140; 1150; 1160
MB35
Vahemere infralitoraali jämedateraline sete
1110; 1160
MB45
Vahemere infralitoraali segasete

MB55
Vahemere infralitoraali liiv
1110; 1130; 1150; 1160
MB65
Vahemere infralitoraali muda
1130; 1150
MC35
Vahemere tsirkalitoraali jämedateraline sete
1110; 1160
MC45
Vahemere tsirkalitoraali segasete

MC55
Vahemere tsirkalitoraali liiv
1110; 1160
MC65
Vahemere tsirkalitoraali muda
1130; 1160
MD35
Vahemere avamere tsirkalitoraali jämedateraline sete

MD45
Vahemere avamere tsirkalitoraali segasete

MD55
Vahemere avamere tsirkalitoraali liiv

MD65
Vahemere avamere tsirkalitoraali muda

ME35
Vahemere batüaali ülemise vööndi jämedateraline sete

ME45
Vahemere batüaali ülemise vööndi segasete

ME55
Vahemere batüaali ülemise vööndi liiv

ME65
Vahemere batüaali ülemise vööndi muda

MF35
Vahemere batüaali alumise vööndi jämedateraline sete

MF45
Vahemere batüaali alumise vööndi segasete

MF55
Vahemere batüaali alumise vööndi liiv

MF65
Vahemere batüaali alumise vööndi muda

III LISAARTIKLI 5 LÕIKES 5 OSUTATUD MERELIIGID

1)väike saagrai (Pristis clavata)

2)väikehammas-saagrai (Pristis pectinata)

3)harilik saagrai (Pristis pristis)

4)hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias)

5)ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)

6)Alfredi sarvikrai (Mobula alfredi)

7)hiid-sarvikrai (Mobula birostris)

8)vahemere merisarvik (Mobula mobular)

9)guinea merisarvik (Mobula rochebrunei)

10)astelsaba-merisarvik (Mobula japanica)

11)silesaba-merisarvik (Mobula thurstoni)

12)väike merisarvik (Mobula eregoodootenkee)

13)sirpuim-merisarvik (Mobula tarapacana)

14)lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii)

15)atlandi merisarvik (Mobula hypostoma)

16)mustkõht-tiibrai (Dipturus nidarosiensis)

17)valgerai (Rostroraja alba)

18)logardrailased (Rhinobatidae)

19)euroopa ingelhai (Squatina squatina)

20)lõhe (Salmo salar)

21)meriforell (Salmo trutta)

22)põhjamere siig (Coregonus oxyrhynchus)

IV LISAARTIKLI 11 LÕIKES 2 OSUTATUD AGROÖKOSÜSTEEMIDE ELURIKKUSE NÄITAJAD

Näitaja
Kirjeldus, ühikud ning näitaja määramise ja seire metoodika
Rohumaaliblikate indeks
Kirjeldus: see näitaja koosneb liikidest, mida peetakse Euroopa rohumaadele iseloomulikeks ja mis esinevad suures osas Euroopast ning on hõlmatud enamiku liblikaseirekavadega. Näitaja põhineb liikide arvukuse suundumuste geomeetrilisel keskmisel.
Ühik: Indeks.
Metoodika: metoodika, mille on välja töötanud ja mida kasutab Butterfly Conservation Europe (Van Swaay, C.A.M, „Assessing Butterflies in Europe – Butterfly Indicators 1990–2018“, Technical report, Butterfly Conservation Europe, 2020).
Orgaanilise süsiniku varu mineraalsetes põllumuldades
Kirjeldus: see näitaja kirjeldab orgaanilise süsiniku varu mineraalsetes põllumuldades sügavusel 0–30 cm.
Ühik: tonni orgaanilist süsinikku hektari kohta.
Metoodika: metoodika, mis on esitatud määruse (EL) 2018/1999 V lisas ja on kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta ning mida toetab maakasutuse raamuuringu mullamoodul LUCAS Soil (Jones A. et al., „LUCAS Soil 2022“, Teadusuuringute Ühiskeskuse tehniline aruanne, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2021).
Mitmekesiste maastikuelementidega põllumajandusmaa osakaal
Kirjeldus: Suure mitmekesisusega maastikuelemendid, nagu puhverribad, hekid, üksikud puud või puuderühmad, puude read, põlluservad, rohelaigud, kraavid, ojad, väikesed märgalad, terrassid, kivikalmed ja -aiad, väikesed tiigid ja kultuurilised elemendid, on põllumajanduslikus kontekstis esineva alalise loodusliku või poolloodusliku taimestiku elemendid, mis pakuvad ökosüsteemi teenuseid ja toetavad elurikkust.
Nende ülesannete täitmiseks peavad maastikuelemente mõjutavad välised negatiivsed häiringud olema võimalikult väikesed, et tagada mitmesugustele taksonitele turvalised elupaigad, ning seetõttu peavad need maastikuelemendid vastama järgmistele tingimustele:
a)neid ei tohi kasutada põllumajanduslikus tootmises (sealhulgas karjatamiseks ega sööda tootmiseks), välja arvatud juhul, kui selline kasutamine on vajalik elurikkuse säilitamiseks, ning
b)neid ei tohiks töödelda väetiste ega pestitsiididega, välja arvatud vähese sisendiga töötlemine tahke sõnnikuga.
Kesa, sealhulgas ajutist kesa, võib pidada suure mitmekesisusega maastikuelemendiks, kui see vastab teise lõigu punktides a ja b esitatud kriteeriumidele. Toodangut andvaid puid, mis on osa kestlikust agrometsandussüsteemidest, või ekstensiivsete vanade viljapuuaedade puid püsirohumaal ning toodangut andvaid elemente hekkides võib samuti käsitada suure mitmekesisusega maastikuelementidena, kui need vastavad teise lõigu punktis b esitatud kriteeriumile ja kui saagikoristus toimub ainult ajal, mil see ei sea ohtu suurt elurikkust.

Ühik: % (osa kasutatavast põllumajandusmaast).
Metoodika: nagu on välja töötatud määruse (EL) 2021/2115 I lisa näitaja I.21 alusel, mis maastikuelementide puhul põhineb väljaandel (viimane ajakohastatud versioon) LUCAS, Ballin M. et al., Redesign sample for Land Use/Cover Area frame Survey (LUCAS), Eurostat 2018, ning kesa puhul väljaandel Farm Structure, Reference Metadata in Single Integrated Metadata Structure, online publication, Eurostat, ja kohaldataval juhul suure mitmekesisusega maastikuelementide puhul, mis ei ole eespool toodud metoodikaga hõlmatud, mille liikmesriigid on välja töötanud kooskõlas käesoleva määruse artikli 11 lõikega 7.
LUCASe metoodikat ajakohastatakse korrapäraselt, et suurendada nende andmete usaldusväärsust, mida liikmesriigid kasutavad oma riiklike taastamiskavade rakendamisel liidus ja riiklikul tasandil.

V LISALEVINUD PÕLLUMAJANDUSMAASTIKE LINNUSTIKU INDEKS RIIGI TASANDIL

Kirjeldus

Levinud põllumajandusmaastike linnustiku indeksannab ülevaate harilike ja laialt levinud põllumajandusmaastike lindude populatsioonide suundumustest ning on mõeldud Euroopa agroökosüsteemide elurikkuse olukorra hindamiseks. Riiklik levinud põllumajandusmaastike linnustiku indeks on mitut liiki hõlmav liitindeks, millega mõõdetakse riigis valitud vaatluskohtades põllumajandusmaastike linnuliikide suhtelise arvukuse muutumise määra. Kõnealune indeks põhineb spetsiaalselt valitud liikidel, mis vajavad põllumajandusmaa-elupaiku toitumiseks või pesitsuseks või mõlemaks. Riiklikud levinud põllumajandusmaastike linnustiku indeksid põhinevad iga liikmesriigi jaoks olulistel liikidel. Riiklik levinud põllumajandusmaastike linnustiku indeks arvutatakse võrdlusaasta suhtes, mille indeksi väärtuseks määratakse tavaliselt 100. Suundumuste väärtused väljendavad vastavate põllumajandusmaastike lindude populatsiooni suuruse üldist muutust teatava arvu aastate jooksul.

Metoodika: Metoodika: (2021): „Long-term and large-scale multispecies dataset tracking population changes of common European breeding birds“, Sci Data 8, 21. https://doi.org/10.1038/s41597-021-00804-2

„Liikmesriigid, kus põllumajandusmaastike lindude populatsioonid on ajalooliselt rohkem kahanenud“, on liikmesriigid, kus poolte või rohkem kui poolte riiklikus levinud põllu põllumajandusmaastike linnustiku indeksis arvesse võetavate liikide populatsioonid on pikaajalise vähenemissuundumusega. Liikmesriikides, kus teave populatsiooni pikaajaliste suundumuste kohta ei ole mõne liigi kohta kättesaadav, kasutatakse teavet liigi seisundi kohta Euroopa tasandil.

Need liikmesriigid on:

Tšehhi

Taani

Saksamaa

Eesti

Hispaania

Prantsusmaa

Itaalia

Luksemburg

Ungari

Madalmaad

Soome

„Liikmesriigid, kus põllumajandusmaastike lindude populatsioonid on ajalooliselt vähem kahanenud“, on liikmesriigid, kus vähem kui poolte riiklikus levinud põllumajandusmaastike linnustiku indeksis arvesse võetavate liikide populatsioonid on pikaajalise vähenemissuundumusega. Liikmesriikides, kus teave populatsiooni pikaajaliste suundumuste kohta ei ole mõne liigi kohta kättesaadav, kasutatakse teavet liigi seisundi kohta Euroopa tasandil.

Need liikmesriigid on:

Belgia

Bulgaaria

Iirimaa

Kreeka

Horvaatia

Küpros

Läti

Leedu

Malta

Austria

Poola

Portugal

Rumeenia

Sloveenia

Slovakkia

Rootsi

Levinud põllumajandusmaastike linnustiku indeksi arvutamiseks liikmesriikides kasutatavate liikide loetelu

Belgia – Flandria
Belgia – Valloonia
Alauda arvensis
Alauda arvensis
Anthus pratensis
Anthus pratensis
Emberiza citrinella
Corvus frugilegus
Falco tinnunculus
Emberiza citrinella
Haematopus ostralegus
Falco tinnunculus
Hirundo rustica
Hirundo rustica
Limosa limosa
Lanius collurio
Linaria cannabina
Linaria cannabina
Motacilla flava
Miliaria calandra
Numenius arquata
Motacilla flava
Passer montanus
Passer montanus
Perdix perdix
Perdix perdix
Saxicola torquatus
Saxicola torquatus
Sylvia communis
Streptopelia turtur
Vanellus vanellus
Sturnus vulgaris

Sylvia communis

Vanellus vanellus

Bulgaaria
Alauda arvensis
Carduelis carduelis
Coturnix coturnix
Corvus frugilegus
Emberiza hortulana
Emberiza melanocephala
Falco tinnunculus
Galerida cristata
Hirundo rustica
Lanius collurio
Linaria cannabina
Miliaria calandra
Motacilla flava
Perdix perdix
Passer montanus
Sylvia communis
Streptopelia turtur
Sturnus vulgaris
Upupa epops

Tšehhi
Alauda arvensis
Anthus pratensis
Ciconia ciconia
Corvus frugilegus
Emberiza citrinella
Falco tinnunculus
Hirundo rustica
Lanius collurio
Linaria cannabina
Miliaria calandra
Motacilla flava
Passer montanus
Perdix perdix
Saxicola rubetra
Saxicola torquatus
Serinus serinus
Streptopelia turtur
Sturnus vulgaris
Sylvia communis
Vanellus vanellus

Taani
Alauda arvensis
Anthus pratensis
Carduelis carduelis
Corvus corone
Corvus frugilegus
Emberiza citrinella
Falco tinnunculus
Gallinago gallinago
Hirundo rustica
Lanius collurio
Linaria cannabina
Miliaria calandra
Motacilla alba
Motacilla flava
Oenanthe oenanthe
Passer montanus
Perdix perdix
Saxicola rubetra
Sylvia communis
Sylvia curruca
Turdus pilaris
Vanellus vanellus

Saksamaa
Alauda arvensis
Athene noctua
Emberiza citrinella
Lanius collurio
Limosa limosa
Lullula arborea
Miliaria calandra
Milvus milvus
Saxicola rubetra
Vanellus vanellus

Eesti
Alauda arvensis
Anthus pratensis
Corvus frugilegus
Emberiza citrinella
Hirundo rustica
Lanius collurio
Linaria cannabina
Motacilla flava
Passer montanus
Saxicola rubetra
Streptopelia turtur
Sturnus vulgaris
Sylvia communis
Vanellus vanellus

Iirimaa
Carduelis carduelis
Columba oenas
Columba palumbus
Corvus cornix
Corvus frugilegus
Corvus monedula
Emberiza citrinella
Falco tinnunculus
Fringilla coelebs
Hirundo rustica
Chloris chloris
Linaria cannabina
Motacilla alba
Passer domesticus
Phasianus colchicus
Pica pica
Saxicola torquatus
Sturnus vulgaris

Kreeka
Alauda arvensis
Apus apus
Athene noctua
Calandrella brachydactyla
Carduelis carduelis
Carduelis chloris
Ciconia ciconia
Corvus corone
Corvus monedula
Delichon urbicum
Emberiza cirlus
Emberiza hortulana
Emberiza melanocephala
Falco naumanni
Falco tinnunculus
Galerida cristata
Hirundo daurica
Hirundo rustica
Lanius collurio
Lanius minor
Lanius senator
Linaria cannabina

Lullula arborea
Luscinia megarhynchos
Melanocorypha calandra
Miliaria calandra
Motacilla flava
Oenanthe hispanica
Oenanthe oenanthe
Passer domesticus
Passer hispaniolensis
Passer montanus
Pica pica
Saxicola rubetra
Saxicola torquatus
Streptopelia decaocto
Streptopelia turtur
Sturnus vulgaris
Sylvia melanocephala
Upupa epops

Hispaania
Alauda arvensis
Alectoris rufa
Athene noctua
Calandrella brachydactyla
Carduelis carduelis
Cisticola juncidis
Corvus monedula
Coturnix coturnix
Emberiza calandra
Falco tinnunculus
Galerida cristata
Hirundo rustica
Linaria cannabina
Melanocorypha calandra
Merops apiaster
Oenanthe hispanica
Passer domesticus
Passer montanus
Pica pica
Pterocles orientalis
Streptopelia turtur
Sturnus unicolor
Tetrax tetrax
Upupa epops

Prantsusmaa
Alauda arvensis
Alectoris rufa
Anthus campestris
Anthus pratensis
Buteo buteo
Corvus frugilegus
Coturnix coturnix
Emberiza cirlus
Emberiza citrinella
Emberiza hortulana
Falco tinnunculus
Galerida cristata
Lanius collurio
Linaria cannabina
Lullula arborea
Melanocorypha calandra
Motacilla flava
Oenanthe oenanthe
Perdix perdix
Saxicola torquatus
Saxicola rubetra
Sylvia communis
Upupa epops
Vanellus vanellus
Horvaatia
Alauda arvensis
Anthus campestris
Anthus trivialis
Carduelis carduelis
Coturnix coturnix
Emberiza cirlus
Emberiza citrinella
Emberiza melanocephala
Falco tinnunculus
Galerida cristata
Jynx torquilla
Lanius collurio
Lanius senator
Linaria cannabina
Lullula arborea
Luscinia megarhynchos
Miliaria calandra
Motacilla flava
Oenanthe hispanica
Oriolus oriolus
Passer montanus
Pica pica
Saxicola rubetra
Saxicola torquatus
Streptopelia turtur
Sylvia communis
Upupa epops
Vanellus vanellus

Itaalia
Alauda arvensis
Anthus campestris
Calandrella brachydactyla
Carduelis carduelis
Carduelis chloris
Corvus cornix
Emberiza calandra
Emberiza hortulana
Falco tinnunculus
Galerida cristata
Hirundo rustica
Jynx torquilla
Lanius collurio
Luscinia megarhynchos
Melanocorypha calandra
Motacilla alba
Motacilla flava
Oriolus oriolus
Passer domesticus italiae
Passer hispaniolensis
Passer montanus
Pica pica
Saxicola torquatus
Serinus serinus
Streptopelia turtur
Sturnus unicolor
Sturnus vulgaris
Upupa epops

Küpros
Alectoris chukar
Athene noctua
Carduelis carduelis
Cisticola juncidis
Clamator glandarius
Columba palumbus
Coracias garrulus
Corvus corone cornix
Coturnix coturnix
Emberiza calandra
Emberiza melanocephala
Falco tinnunculus
Francolinus francolinus
Galerida cristata
Hirundo rustica
Chloris chloris
Iduna pallida
Linaria cannabina
Oenanthe cypriaca
Parus major
Passer hispaniolensis
Pica pica
Streptopelia turtur
Sylvia conspicillata
Sylvia melanocephala

Läti
Acrocephalus palustris
Alauda arvensis
Anthus pratensis
Carduelis carduelis
Carpodacus erythrinus
Ciconia ciconia
Crex crex
Emberiza citrinella
Lanius collurio
Locustella naevia
Motacilla flava
Passer montanus
Saxicola rubetra
Sturnus vulgaris
Sylvia communis
Vanellus vanellus

Leedu
Alauda arvensis
Anthus pratensis
Carduelis carduelis
Ciconia ciconia
Crex crex
Emberiza citrinella
Hirundo rustica
Lanius collurio
Motacilla flava
Passer montanus
Saxicola rubetra
Sturnus vulgaris
Sylvia communis
Vanellus vanellus

Luksemburg
Alauda arvensis
Emberiza citrinella
Lanius collurio
Linaria cannabina
Passer montanus
Saxicola torquatus
Sylvia communis

Ungari
Alauda arvensis
Anthus campestris
Coturnix coturnix
Emberiza calandra
Falco tinnunculus
Galerida cristata
Lanius collurio
Lanius minor
Locustella naevia
Merops apiaster
Motacilla flava
Perdix perdix
Sturnus vulgaris
Sylvia communis
Sylvia nisoria
Vanellus vanellus

Malta
Calandrella brachydactyla
Linaria cannabina
Cettia cetti
Cisticola juncidis
Coturnix coturnix
Emberiza calandra
Lanius senator
Monticola solitarius
Passer hispaniolensis
Passer montanus
Serinus serinus
Streptopelia decaocto
Streptopelia turtur
Sturnus vulgaris
Sylvia conspicillata
Sylvia melanocephala

Madalmaad
Alauda arvensis
Anthus pratensis
Athene noctua
Calidris pugnax
Carduelis carduelis
Corvus frugilegus
Coturnix coturnix
Emberiza citrinella
Falco tinnunculus
Gallinago gallinago
Haematopus ostralegus
Hippolais icterina
Hirundo rustica
Limosa limosa
Miliaria calandra
Motacilla fl ava
Numenius arquata
Passer montanus
Perdix perdix
Saxicola torquatus
Spatula clypeata
Streptopelia turtur
Sturnus vulgaris
Sylvia communis
Tringa totanus
Turdus viscivorus
Vanellus vanellus

Austria
Acrocephalus palustris
Alauda arvensis
Anthus spinoletta
Anthus trivialis
Carduelis carduelis
Emberiza citrinella
Falco tinnunculus
Jynx torquilla
Lanius collurio
Lullula arborea
Linaria cannabina
Miliaria calandra
Oenanthe oenanthe
Passer montanus
Perdix perdix
Saxicola rubetra
Saxicola torquatus
Serinus citrinella
Serinus serinus
Streptopelia turtur
Sturnus vulgaris
Sylvia communis
Turdus pilaris
Vanellus vanellus

Poola
Alauda arvensis
Anthus pratensis
Ciconia ciconia
Emberiza citrinella
Emberiza hortulana
Falco tinnunculus
Galerida cristata
Hirundo rustica
Lanius collurio
Limosa limosa
Linaria cannabina
Miliaria calandra
Motacilla flava
Passer montanus
Saxicola torquatus
Saxicola rubetra
Serinus serinus
Streptopelia turtur
Sturnus vulgaris
Sylvia communis
Upupa epops
Vanellus vanellus

Portugal
Athene noctua
Bubulcus ibis
Carduelis carduelis
Chloris chloris
Ciconia ciconia
Cisticola juncidis
Coturnix coturnix
Delichon urbicum
Emberiza cirlus
Falco tinnunculus
Galerida cristata
Hirundo rustica
Lanius meridionalis
Linaria cannabina
Merops apiaster
Miliaria calandra
Milvus migrans
Passer domesticus
Pica pica
Saxicola torquatus
Serinus serinus
Sturnus unicolor
Upupa epops

Rumeenia
Alauda arvensis
Anthus campestris
Calandrella brachydactyla
Ciconia ciconia
Corvus frugilegus
Emberiza calandra
Emberiza citrinella
Emberiza hortulana
Emberiza melanocephala
Falco tinnunculus
Galerida cristata
Hirundo rustica
Lanius collurio
Lanius minor
Linaria cannabina
Melanocorypha calandra
Motacilla flava
Passer montanus
Perdix perdix
Saxicola rubetra
Saxicola torquatus
Streptopelia turtur
Sturnus vulgaris
Sylvia communis
Upupa epops
Vanellus vanellus

Sloveenia
Acrocephalus palustris
Alauda arvensis
Anthus trivialis
Carduelis carduelis
Columba oenas
Columba palumbus
Emberiza calandra
Emberiza cirlus
Emberiza citrinella
Falco tinnunculus
Galerida cristata
Hirundo rustica
Jynx torquilla
Lanius collurio

Linaria cannabina
Lullula arborea
Luscinia megarhynchos
Motacilla flava
Passer montanus
Phoenicurus phoenicurus
Picus viridis
Saxicola rubetra
Saxicola torquatus
Serinus serinus
Streptopelia turtur
Sturnus vulgaris
Sylvia communis
Upupa epops
Vanellus vanellus

Slovakkia
Alauda arvensis
Carduelis carduelis
Emberiza calandra
Emberiza citrinella
Falco tinnunculus
Hirundo rustica
Chloris chloris
Lanius collurio

Linaria cannabina
Locustella naevia
Motacilla flava
Passer montanus
Saxicola rubetra
Saxicola torquatus
Serinus serinus
Streptopelia turtur
Sturnus vulgaris
Sylvia communis
Sylvia nisoria
Vanellus vanellus

Soome
Alauda arvensis
Anthus pratensis
Corvus monedula
Crex crex
Delichon urbica
Emberiza hortulana
Hirundo rustica
Numenius arquata
Passer montanus
Saxicola rubertra
Sturnus vulgaris
Sylvia communis
Turdus pilaris
Vanellus vanellus

Rootsi
Alauda arvensis
Anthus pratensis
Corvus frugilegus
Emberiza citrinella
Emberiza hortulana
Falco tinnunculus
Hirundo rustica
Lanius collurio
Linaria cannabina
Motacilla flava
Passer montanus
Saxicola rubetra
Sturnus vulgaris
Sylvia communis
Vanellus vanellus

VI LISAARTIKLI 12 LÕIGETES 2 JA 3 OSUTATUD METSAÖKOSÜSTEEMIDE ELURIKKUSE NÄITAJAD

Näitaja
Kirjeldus, ühikud ning näitaja määramise ja seire metoodika
Seisev surnud puit
Kirjeldus: see näitaja tähistab seda, kui palju on metsas ja muul metsamaal seisvat surnud puitbiomassi.
Ühik: m3/ha.
Metoodika: metoodika, mille on välja töötanud ja mida kasutab FOREST EUROPE („State of Europe’s Forests 2020“, FOREST EUROPE 2020) ning mis on esitatud riiklike metsainventuuride kirjelduses väljaandes „National Forest Inventories. Pathways for Common Reporting“ (Tomppo E. et al., Springer, 2010) ning milles võetakse arvesse määruse (EL) 2018/1999 V lisas esitatud metoodikat, mis on kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.
Lamapuit
Kirjeldus: see näitaja tähistab seda, kui palju on metsas ja muul metsamaal mahalangenud surnud puitbiomassi.
Ühik: m3/ha.
Metoodika: metoodika, mille on välja töötanud ja mida kasutab FOREST EUROPE („State of Europe’s Forests 2020“, FOREST EUROPE 2020) ning mis on esitatud riiklike metsainventuuride kirjelduses väljaandes „National Forest Inventories. Pathways for Common Reporting“ (Tomppo E. et al., Springer, 2010) ning milles võetakse arvesse määruse (EL) 2018/1999 V lisas esitatud metoodikat, mis on kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.
Ebaühtlase vanuselise struktuuriga metsade osakaal
Kirjeldus: see näitaja tähistab puidu varumiseks kasutatavate (forests available for wood supply, FAWS) ebaühtlase vanuselise struktuuriga metsade osakaalu võrreldes ühtlase vanuselise struktuuriga metsadega.
Ühik: puidu varumiseks kasutatavate ebaühtlase vanuselise struktuuriga metsade osakaal (%).
Metoodika: metoodika, mille on välja töötanud ja mida kasutab FOREST EUROPE („State of Europe’s Forests 2020“, FOREST EUROPE 2020) ning mis on esitatud riiklike metsainventuuride kirjelduses väljaandes „National Forest Inventories. Pathways for Common Reporting“ (Tomppo E. et al., Springer, 2010).
Metsade sidusus
Kirjeldus: metsade sidusus on metsaga kaetud alade kompaktsuse määr. Selle väärtus jääb vahemikku 0–100.
Ühik: Indeks.
Metoodika: metoodika, mille on välja töötanud FAO (Vogt P., et al., „FAO – State of the World’s Forests: Forest Fragmentation“, Teadusuuringute Ühiskeskuse tehniline aruanne, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2019).
Levinud metsalinnustikuindeks
Kirjeldus: see metsalindude näitaja kirjeldab levinud metsalindude arvukuse suundumusi ajas kogu nende Euroopa levilas. See on liitindeks, mille aluseks on Euroopa metsaelupaikadele iseloomulike linnuliikide vaatluse andmed. Indeks põhineb iga liikmesriigi konkreetsel liikide loetelul.
Ühik: Indeks.
Metoodika: Metoodika: Brlík et al., „Long-term and large-scale multispecies dataset tracking population changes of common European breeding birds“, Sci Data 8, 21 2021.
Orgaanilise süsiniku varu
Kirjeldus: see näitaja kirjeldab orgaanilise süsiniku varu metsaökosüsteemide varises ja mineraalmullas sügavusel 0–30 cm.
Ühik: tonni orgaanilist süsinikku hektari kohta.
Metoodika: metoodika, mis on esitatud määruse (EL) 2018/1999 V lisas ja on kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta ning mida toetab maakasutuse raamuuringu mullamoodul LUCAS Soil (Jones A. et al., „LUCAS Soil 2022“, Teadusuuringute Ühiskeskuse tehniline aruanne, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2021).
Valdavalt pärismaiste puuliikidega metsade osakaal
Kirjeldus: metsa ja muu metsamaa osakaal, kus domineerivad (>50 % kaetus) pärismaised puuliigid
Ühik: protsent
Metoodika: metoodika, mille on välja töötanud ja mida kasutab FOREST EUROPE („State of Europe’s Forests 2020“, FOREST EUROPE 2020) ning mis on esitatud riiklike metsainventuuride kirjelduses väljaandes „National Forest Inventories. Pathways for Common Reporting“ (Tomppo E. et al., Springer, 2010).
Puuliikide mitmekesisus.
Kirjeldus: see näitaja kirjeldab metsaaladel esinevate puuliikide keskmist arvu.
Ühik: Indeks
Metoodika: Põhineb järgmisel: FOREST EUROPE („State of Europe’s Forests 2020“, FOREST EUROPE 2020) ning mis on esitatud riiklike metsainventuuride kirjelduses väljaandes „National Forest Inventories. Pathways for Common Reporting“ (Tomppo E. et al., Springer, 2010).

VII LISATAASTAMISMEETMETE NÄITED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 14 LÕIKES 16

1)Taastada märgalad, märjutades kuivendatud turbaalasid, eemaldades turbaalade kuivendusrajatisi, muutes poldreid uuesti üleujutatavaks ja lõpetades turba kaevandamise.

2)Parandada hüdroloogilisi tingimusi, suurendades pinnavee hulka ja dünaamikat ja parandades pinnavee kvaliteeti ning tõstes põhjaveetaset looduslike ja poollooduslike ökosüsteemide jaoks.

3)Eemaldada rohumaadelt, märgaladelt, metsadest ja hõreda taimkattega aladelt soovimatud võserikud või võõrliikide istandikud.

4)Rakendada märgalaviljelust.

5)Taastada jõgede loogelisus ning taasühendada jõgedest kunstlikult ära lõigatud looked või soodid.

6)Eemaldada piki- ja külgsuunalised tõkked (nt tammid ja paisud); anda jõele liikumiseks rohkem ruumi ja taastada vaba vooluga jõelõigud.

7)Taastada jõesängide ja järvede ning lauskmaa vooluveekogude looduslik seisund, näiteks kõrvaldades sängi kunstliku kindlustuse, optimeerides substraadi koostist või parandades või arendades elupaiga katvust.

8)Taastada looduslikud setteprotsessid.

9)Rajada kaldapuhvreid, nt kaldametsi, puhverribasid, niite või karjamaid.

10)Suurendada metsades ökoloogilisi elemente, nagu suured, vanad ja surevad puud (elupaikpuud) ning lamapuidu ja seisva surnud puidu hulk.

11)Töötada mitmekesise metsastruktuuri saavutamise suunas, näiteks liigilise koosseisu ja vanuse osas, ning võimaldada looduslikku uuendust ja puuliikide suktsessiooni.

12)Aidata kaasa geograafiliste teisendite ja liikide rändele, kui see võib olla vajalik kliimamuutuste tõttu.

13)Suurendada metsade mitmekesisust, taastades muude kui metsaelupaikade mosaiike, näiteks avatud niidu- või nõmmelaike, tiike või kiviseid alasid.

14)Kasutada looduslähedase või püsimetsanduse meetodeid; istutada kohalikke puuliike.

15)Toetada põlismetsade ja küpsete puistute arengut (nt raiest loobumisega või aktiivse hooldamisega, mis soodustab iseregulatsiooni funktsioonide ja asjakohase vastupanuvõime arengut).

16)Võtta põllumaal ja intensiivselt kasutataval rohumaal kasutusele mitmekesised maastikuelemendid, nagu puhverribad, pärismaiste lilledega põlluservad, hekid, puud, metsatukad, astangulised müürid, tiigid, elupaigakoridorid, astmelauad jne.

17)Suurendada sellise põllumajandusmaa osakaalu, kus rakendatakse agroökoloogilisi majandamisviise, nagu mahepõllumajandust või agrometsandust, segaviljelust ja külvikorda, integreeritud taimekaitset ja toitainete integreeritud majandamist.

18)Asjakohasel juhul vähendada rohumaadel karjatamise intensiivsust või niitmisrežiimi ning alustada uuesti ekstensiivset koduloomade karjatamist ja ekstensiivset niitmist seal, kus sellest on loobutud.

19)Lõpetada keemiliste pestitsiidide ning keemiliste ja loomasõnnikust saadud väetiste kasutamine või vähendada seda.

20)Lõpetada rohumaade kündmine ja tootlike rohttaimede seemnete kasutamine.

21)Eemaldada istandikud kunagistelt liikuvatelt sisemaaluitestikelt, et taastada tuule loomulik dünaamika avatud elupaikade heaks.

22)Parandada elupaikade vahelist sidusust, et võimaldada liikide populatsioonide arengut ning piisavat isendite või geenivahetust, samuti liikide rännet ja kliimamuutustega kohanemist.

23)Lasta ökosüsteemidel oma looduslikul dünaamikal välja kujuneda, näiteks loobudes toodangu kogumisest ning edendades looduslähedust ja puutumatut loodust.

24)Eemaldada ja tõrjuda invasiivseid võõrliike ning hoida ära või minimeerida uute invasiivsete võõrliikide sissetoomist.

25)Viia miinimumini püügitegevuse negatiivne mõju mereökosüsteemile, näiteks kasutades merepõhjale väiksemat mõju avaldavaid püügivahendeid.

26)Taastada olulised kalade kudemis- ja kasvualad.

27)Tagada struktuurid või substraadid, mis soodustavad mereelustiku taastumist, toetades korallrahude, austririfide või kivikaride taastamist.

28)Taastada meriheina- ja kelbikooslused, stabiliseerides aktiivselt merepõhja, vähendades ja võimaluse korral kõrvaldades survetegureid või tegeledes aktiivse paljundamise ja istutamisega.

29)Taastada mereelupaikade ökoloogia jaoks eluliselt oluliste iseloomulike kohalike liikide populatsioon või seda parandada, rakendades passiivseid või aktiivseid taastamismeetmeid, nt noorisendite sissetoomist.

30)Vähendada mitmesuguseid merereostuse vorme, näiteks toitaine-, müra- ja plastireostust.

31)Suurendada linna rohealasid, mis sisaldavad ökoloogilisi elemente, näiteks parke, puid ja metsatukki, haljaskatuseid, niidulilledega rohumaid, aedu, linnaaiamaid, puiesteid, aasasid ja hekke, tiike ja vooluveekogusid, võttes muu hulgas arvesse liikide mitmekesisust, kohalikke liike, kohalikke tingimusi ja vastupanuvõimet kliimamuutustele.

32)Takistada, vähendada ja heastada kõigis ökosüsteemides ravimitest, ohtlikest kemikaalidest, asula- ja tööstusreoveest ning muudest jäätmetest, sealhulgas prügist ja plastist, ning valgusest tulenevat reostust.

33)Muuta mahajäetud tööstusalad, endised tööstusalad ja karjäärid loodusaladeks.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISAKomisjoni avaldus õiguskaitse kättesaadavuse kohta seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/…+ ELT: palun sisestada teksti käesoleva määruse number ning esitada joonealuses märkuses käesoleva määruse kuupäev, number, pealkiri ja ELT avaldamisviide. looduse taastamise kohta, ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 vastuvõtmisega

EL ja selle liikmesriigid on 25. juunil 1998 vastu võetud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) osalised.

Liikmesriigid peaksid tagama, et asjaomastel üldsuse liikmetel, kel kooskõlas siseriikliku õigusega on piisav huvi või kes väidavad, et nende õigusi on kahjustatud, on juurdepääs läbivaatamismenetlusele kohtus või seaduse alusel loodud muus sõltumatus ja erapooletus organis, et vaidlustada riiklike taastamiskavade sisuline või menetluslik õiguspärasus ja pädevate asutuste poolne tegematajätmine, olenemata sellest, milline on olnud asjaomaste üldsuse liikmete osa selliste riiklike taastamiskavade koostamise ja kehtestamise protsessis. See peab olema kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga, mis käsitleb õiguskaitse kättesaadavust keskkonnaasjades, ning täielikult järgima kohustusi, mille liikmesriigid on võtnud Århusi konventsiooni osalistena Vt ka teatis „Keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise võimaluste parandamine ELis ja selle liikmesriikides“ (COM(2020)0643)..