(1)Õiglase maksustamise tagamine siseturul ja kapitaliturgude liidu hea toimimine on Euroopa Liidu (EL) poliitilised prioriteedid. Sellega seoses on äärmiselt oluline kõrvaldada takistused piiriülestelt investeeringutelt ning samal ajal tõkestada maksupettusi ja maksualaseid kuritarvitusi. Sellised takistused on näiteks ebatõhusad ja ebaproportsionaalselt koormavad menetlused, millega vähendatakse ülemäärast maksu, mis peetakse tulu tekkimise kohas kinni avalikult kaubeldavatelt aktsiatelt või võlakirjadelt mitteresidendist investoritele makstavalt dividendi- või intressitulult. Sellised takistused on suur probleem jaeinvestoritele. Lisaks ei ole praegused normid olnud piisavad, et hoida ära korduvaid maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise riske, nagu näitavad hiljutised cum-ex ja cum-cum skandaalid. Käesoleva ettepanekuga soovitakse muuta ELi kinnipeetava maksu menetlused tõhusamaks ning tugevdada neid samal ajal maksupettuste ja maksualaste kuritarvituste riski vastu. Ettepanek põhineb varasematel asjakohastel ELi ja rahvusvahelistel meetmetel, nagu komisjoni 2009. aasta soovitus, milles käsitletakse kinnipeetava maksu vähendamise korra lihtsustamist,28 ning OECD lepingukohaste maksusoodustuste ja maksukuulekuse edendamise (TRACE) algatus.

_________________

28 Komisjoni 19. oktoobri 2009. aasta soovitus kinnipeetava maksu vähendamise korra kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 279, 24.10.2009, lk 8).

(2)Selleks et suurendada liikmesriikides võimalike pettuste ja kuritarvituste ärahoidmise ja tõkestamise suutlikkust, mida praegu pärsib killustatus ning üldine puudus usaldusväärsest ja õigeaegsest investoreid puudutavast teabest, on vaja kehtestada piiriülestelt väärtpaberiinvesteeringutelt ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise ühine raamistik, mis on vastupidav maksupettuste ja maksualaste kuritarvituste riskile. See raamistik peaks lähendama üksteisele erinevaid ELis kohaldatavaid maksuvähenduse menetlusi ning tagama samal ajal väärtpaberite emitentidele, maksu kinnipidajatele, finantsvahendajatele ja liikmesriikidele investori isiku suhtes läbipaistvuse ja kindluse. Selleks peaks raamistik tuginema automatiseeritud menetlustele, nagu maksuresidentsuse tõendi (nii menetluse kui ka vormi) digitaliseerimine, mis on eeltingimus, et investoritel oleks juurdepääs mis tahes maksuvähendus- või -tagastusmenetlustele. Kõnealune raamistik peaks olema ka piisavalt paindlik, et võtta asjakohaselt arvesse eri liikmesriikides kohaldatavaid erinevaid süsteeme, ning tagama samas suurema ühtsuse ja asjakohased kuritarvituste vastased vahendid, mille abil maandada maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise riski. Käesoleva direktiivi edu tagamiseks on vaja, et liikmesriigid varustaksid maksuametid vahenditega, et nad saaksid käsitleda maksutagastusmenetlust / tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise menetlust turvalisel ja õigeaegsel viisil ning suurendada jõupingutusi digiteeritud, automaatsete ja paremini koordineeritud põhielementide pakkumisel. Seda silmas pidades on vaja koolitada ka asjaomaseid töötajaid, kes digivahendite üle järelevalvet teevad.

(4)Tagamaks, et kõik ELi maksumaksjad saaksid kasutada ühtset, sobivat ja kehtivat maksuresidentsuse tõendit, peaksid liikmesriigid rakendama maksuresidentsuse tõendite väljastamiseks automatiseeritud menetlusi, sealhulgas sama äratuntavat ja vastuvõetavat digitaalset vormi ning sama sisu. Suurema tõhususe huvides peaks tõend kehtima vähemalt kogu selle aasta jooksul, mil see väljastati, ja teised liikmesriigid peaksid tõendit sellel ajavahemikul tunnustama. Digitaalne maksuresidentsuse tõend peaks sisaldama ka viidet kohaldatavatele topeltmaksustamise vältimise lepingutele. Liikmesriigid võivad digitaalse maksuresidentsuse tõendi tühistada, kui maksuhalduril on asjaomase aasta puhul maksuresidentsuse kohta vastupidised tõendid. Selleks et ELi äriühinguid oleks võimalik tulemuslikult tuvastada, peaks tõendil olema teave Euroopa kordumatu tunnuse (EUID) kohta.

(6)Cum-ex ja cum-cum skeemid ehk dividendiarbitraaži kauplemisskeemid viitavad aktsiatega kauplemisele viisil, mis varjab tegelikku omanikku ja võimaldab mõlemal või mitmel osapoolel taotleda kinni peetud maksu tagastamist kapitalikasumi maksult, mis oli makstud ainult üks kord, seejuures hõlmavad need kuritegelikud tavad finantsvahendajaid. Kuna kõige sagedamini on väärtpaberimaksete ahelas finantsvahendajateks suured finantsinstitutsioonid, nagu on määratletud kapitalinõuete määruses,29 ja ka väärtpaberite keskdepositooriumid, kes osutavad maksu kinnipidaja teenuseid, peaksid need üksused olema kohustatud taotlema registreerimist liikmesriikide riiklikes registrites, mis luuakse vastavalt eespool osutatule. Muudel finantsvahendajatel peaks olema lubatud taotleda registreerimist omal äranägemisel. Registreerimist peaks taotlema finantsvahendaja ise, esitades selleks liikmesriigi määratud pädevale asutusele taotluse, sealhulgas tõendid selle kohta, et ta vastab teatavatele nõuetele. Nende nõuete põhjal kontrollitakse, kas taotluse esitanud vahendaja vastab asjaomaste ELi õigusaktide nõuetele ja kas tema üle tehakse kõnealuste nõuete täitmise suhtes järelevalvet. Kui finantsvahendaja asukoht on väljaspool ELi, peavad tema suhtes kehtima tema asukohaks oleva kolmanda riigi õigusaktid, mis on võrreldavad käesoleva direktiiviga, ja kõnealune kolmas riik ei või olla kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu I lisasse ega suure riskiga kolmandate riikide ELi loetellu (rahapesuvastane loetelu). Kolmanda riigi finantsvahendaja registreerimine peaks toimuma võimalikult väheste haldustoimingutega. Komisjon peaks aitama liikmesriikidel tagada, et kolmandate riikide võrreldavaid õigusakte mõistetakse kooskõlastatult. Kolmanda riigi finantsvahendaja vastavus asjakohastele ELi nõuetele on seotud üksnes käesolevas direktiivis sätestatuga ega mõjuta muudest ELi õigusaktidest tulenevate õiguste kasutamist või kohustuste kohaldamist. Pärast registreerimist tuleks finantsvahendajaid käsitada asjaomases liikmesriigis sertifitseeritud finantsvahendajatena ning nende suhtes tuleks kohaldada käesoleva direktiivi kohaseid asjakohaseid aruandlus- ja teatamiskohustusi ning samal ajal tuleks neile anda õigus taotleda käesolevas direktiivis sätestatud maksuvähenduse menetluste kohaldamist. Riiklikku registrit pidavad liikmesriigid peaksid samuti võtma meetmeid, et kustutada registrist iga sertifitseeritud finantsvahendaja, kes seda taotleb või kes ei vasta enam asjakohastele nõuetele. Lisaks võivad need liikmesriigid otsustada ette näha, et riiklikust registrist kustutatakse sertifitseeritud finantsvahendajad, kes on mitu korda rikkunud oma kohustusi, või ei anta neile juurdepääsu kinnipeetava maksu vähendamise süsteemidele. Kui liikmesriik kustutab mõne finantsvahendaja oma registrist või ei anna neile juurdepääsu süsteemidele, peaks ta sellest teavitama teisi riiklikku registrit pidavaid liikmesriike, et nad saaksid hinnata, kas kustutada sama sertifitseeritud finantsvahendaja oma riiklikust registrist. Asjaomaste isikute õiguste ja kohustuste suhtes kohaldatakse asjaomaste liikmesriikide õigusakte, sealhulgas seoses riiklikus registris registreerimise ja sellest kustutamise kohta tehtud liikmesriigi otsuse edasikaebamisega.

__________________

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(8)Selleks et kapitaliturgude liit oleks tulemuslikum ja konkurentsivõimelisem, tuleks lihtsustada ja kiirendada väärtpaberitulult ülemääraselt kinnipeetavate maksude vähendamise menetlusi, kui asjaomased sertifitseeritud finantsvahendajad on esitanud piisava teabe, muu hulgas investori isiku kohta. Asjaomased sertifitseeritud finantsvahendajad on kõik investori ja väärtpaberite emitendi vahelises makseahelas osalevad sertifitseeritud finantsvahendajad, kellelt võidakse nõuda ka teabe esitamist sertifitseerimata finantsvahendajate poolt ahelas tehtud maksete kohta, olenevalt iga liikmesriigi poliitikavalikust. Võttes arvesse liikmesriikide eri lähenemisviise, nähakse ette kahte liiki menetlused: (i) tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamine, milleks kohaldatakse asjakohast maksumäära vahetult maksu kinnipidamise ajal, ja ii) kiire maksutagastus kõige rohkem 50 päeva jooksul alates dividendide maksmise kuupäevast või asjakohasel juhul kuupäevast, mil võlakirja emitent peab maksma võlakirja omanikule intressi (kupongimakse kuupäev). Liikmesriikidel peaks olema vabadus kehtestada ükskõik milline nendest kahest menetlusest või nende kombinatsioon, nagu nad seda vajalikuks peavad, ning nad peaksid samal ajal tagama, et vähemalt üks menetlus on kättesaadav kõigile investoritele, kui käesoleva direktiivi nõuded on täidetud. Selleks et tagada kõnealuste menetluste nõuetekohane ja õigeaegne rakendamine asjaomastes liikmesriikides, tuleks kohaldada käesoleva direktiiviga hõlmatud ning nimetatud menetluste kohaldamise tingimustele vastava ülemääraselt kinnipeetava maksu tagastuse suhtes intressi, kui maksutagastus viibib. Juhul kui vajalikud nõuded ei ole täidetud või kui investor seda soovib, peaksid liikmesriigid ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamiseks kohaldama kehtivat standardse maksutagastuse menetlust. Igal juhul peaks registreeritud omanikel, eelkõige jaeinvestoritel, ja nende volitatud esindajatel säilima õigus nõuda tagasi liikmesriigis ülemääraselt kinnipeetav maks, kui nad esitavad tõendid riigisiseses õiguses sätestatud tingimuste täitmise kohta. Liikmesriigid võivad tagastamistaotluse tagasi lükata, kui on algatatud kontrollimenetlus või maksuaudit, mis põhineb riskihindamise kriteeriumidel ja on kooskõlas siseriikliku õigusega. 

(9)Selleks et kaitsta ülemääraselt kinnipeetavate maksude vähendamise süsteeme, peaksid riiklikku registrit pidavad liikmesriigid samuti nõudma, et sertifitseeritud finantsvahendajad kontrolliksid, kas maksuvähendust taotleda soovivad investorid vastavad nõuetele. Eelkõige peaksid sertifitseeritud finantsvahendajad hankima investori maksuresidentsuse tõendi ja kinnituse selle kohta, et investor on makse tegelik tulusaaja vastavalt tuluallikaliikmesriigi õigusaktidele. Samuti peaksid nad kontrollima, milline on kohaldatav kinnipeetava maksu määr olenevalt investori konkreetsetest asjaoludest, ja andma teada, kas nad on teadlikud alusvaraks olevate väärtpaberitega seotud mis tahes finantskokkuleppest, mis ei ole dividendikuupäeval arveldatud, aegunud või muul viisil lõpetatud. Hoolsuskohustuse nõudeid võiks kohaldada igal aastal. Sertifitseeritud finantsvahendajad peaksid vastutama kõnealuste kohustuste ebapiisava täitmise tõttu saamata jäänud maksutulu eest, niivõrd kui see on ette nähtud selle liikmesriigi õiguses, kus maksutulu saamata jäi. Selleks et sertifitseeritud finantsvahendajatele pandud koormus ja vastutus oleks proportsionaalne, tuleks maksuvähenduse menetluste raames kohaldada vähendatud kontrollikohustusi, kui kuritarvituste risk on väike ja eelkõige juhul, kui investorile äriühingus oleva osaluse eest makstud dividendide kogusumma jääb alla 1500 euro. Kui kuritarvitus peaks aset leidma, võivad liikmesriigid siiski rakendada riigisisese õiguse kohaseid tagajärgi, sealhulgas keelduda käesolevas direktiivis sätestatud maksuvähenduse süsteemide rakendamisest, kuid nad ei saa pidada sertifitseeritud finantsvahendajaid kontrolli puudumise eest vastutavaks.

(12)Kavandatud õigusnormide nõuetekohane rakendamine ja täitmise tagamine igas asjaomases liikmesriigis on äärmiselt oluline nii kogu kapitaliturgude liidu edendamiseks kui ka liikmesriikide maksubaasi kaitsmiseks ning seetõttu peaks komisjon seda jälgima. Sellest tulenevalt peaksid liikmesriigid esitama komisjonile korrapäraselt statistilist teavet, mis määratakse kindlaks rakendusaktiga ning mis puudutab käesoleva direktiivi alusel vastu võetud riiklike meetmete rakendamist ja järgimise tagamist nende territooriumil. Komisjon peaks liikmesriikide esitatud teabe ja muude kättesaadavate andmete põhjal hindama kavandatud uute õigusnormide tulemuslikkust. Sellega seoses peaks komisjon kaaluma käesoleva direktiiviga kehtestatud normide ajakohastamise vajadust.

(14)Käesoleva direktiivi raames isikuandmete töötlemise korral tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679. Finantsvahendajad ja liikmesriigid võivad töödelda käesoleva direktiivi alusel isikuandmeid üksnes üldise avaliku huvi teenimise eesmärgil, nimelt maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise tõkestamiseks, maksutulude kaitsmiseks ja õiglase maksustamise edendamiseks, mis suurendavad sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku kaasamise võimalusi liikmesriikides. Nendele andmetele peaks olema juurdepääs ainult isikutel, kes osalevad käesoleva direktiivi kohastes kinnipeetava maksu vähendamise menetlustes. Saata tuleks ainult minimaalne hulk isikuandmeid, mida on vaja osalise teatamata jätmise, teatamata jätmise, maksupettuste või kuritarvituste tuvastamiseks. Isikuandmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui see on osutatud eesmärgil vajalik. Selle eesmärgi täitmiseks on vaja piirata eespool nimetatud määruses sätestatud teatavaid üksikisikute õigusi, niivõrd kui selliste õiguste kasutamine võib ohustada uurimisi, eelkõige õigust olla teavitatud oma andmete töötlemisest ja selle ulatusest ning õigust anda teatavat liiki andmetöötluseks nõusolek. Niipea kui piirangu aluseks olnud asjaolud enam ei kehti, tuleks andmesubjektide õigused ennistada.

_________________

31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

19)„topeltmaksustamise vältimise leping“ – kahe (või enama) jurisdiktsiooni vahel kehtiv leping või konventsioon, millega nähakse ette tulu ja asjakohasel juhul kapitali topeltmaksustamise kaotamine;

2.Liikmesriigid väljastavad olemasoleva teabe alusel digitaalse maksuresidentsuse tõendi kolme tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest, kui lõikest 4 ei tulene teisiti. Digitaalne maksuresidentsuse tõend vastab I lisa tehnilistele nõuetele ja sisaldab järgmist teavet:

a)maksumaksja ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg ja -koht, kui maksumaksja on füüsiline isik, või tema nimi ja Euroopa kordumatu tunnus (EUID), kui maksumaksja on juridiiline isik (olemasolu korral);

välja jäetud

4.Kui maksumaksja maksuresidentsuse kontrollimiseks on vaja rohkem aega kui viis tööpäeva, teavitab liikmesriik tõendit taotlevat isikut vajalikust lisaajast ja viivituse põhjustest, mis ei ole mitte mingil juhul rohkem kui viis päeva.

5.Liikmesriigid tunnustavad teise liikmesriigi väljastatud digitaalset maksuresidentsuse tõendit piisava tõendina maksumaksja residentsuse kohta selles teises liikmesriigis vastavalt lõikele 3. Igal juhul võivad liikmesriigid tõendada maksuresidentsust oma jurisdiktsioonis. 

6.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse digitaalse maksuresidentsuse tõendi väljastamiseks masinloetavas vormingus elektroonilised tüüpvormid, sealhulgas keeleline korraldus, ja tehnilised protokollid, sealhulgas turbestandardid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 18 osutatud kontrollimenetlusega.

1.Liikmesriigid tagavad, et finantsvahendaja registreeritakse nende riiklikus sertifitseeritud finantsvahendajate registris kahe kuu jooksul pärast seda, kui finantsvahendaja esitas sellekohase taotluse, millega on tõendatud vastavus kõigile järgmistele nõuetele:

b)kui taotluse esitanud finantsvahendaja on krediidiasutus, siis maksuresidentsuse jurisdiktsioonis kehtiv luba osutada hoidmisteenuseid direktiivi 2013/36/EL I lisa punktide 12 või 14 või kolmanda riigi võrreldavate õigusaktide alusel; kui taotluse esitanud finantsvahendaja on investeerimisühing, siis maksuresidentsuse jurisdiktsioonis kehtiv luba osutada hoidmisteenuseid direktiivi 2014/65/EL I lisa B jao punkti 1 või kolmanda riigi võrreldavate õigusaktide alusel, või kui taotluse esitanud finantsvahendaja on väärtpaberite keskdepositoorium, siis maksuresidentsuse jurisdiktsioonis kehtiv tegevusluba vastavalt määrusele (EL) nr 909/2014 või kolmanda riigi võrreldavatele õigusaktidele; komisjon annab välja suunised võrreldavate õigusaktide miinimumstandardite kohta;

2.Finantsvahendajad teavitavad liikmesriigi pädevat asutust põhjendamatu viivituseta igast punktide a–c alusel esitatud teabes aset leidnud muutusest, esitades vajaduse korral asjakohased dokumendid.

3.Liikmesriik, kes kustutab sertifitseeritud finantsvahendaja oma riiklikust registrist, teatab direktiivi 2011/16/EL kohaselt sellest põhjendamatu viivituseta kõikidele teistele liikmesriikidele, kes peavad artikli 5 kohaselt riiklikku registrit, täpsustades lõigete 1 ja 2 kohaseid kustutamise põhjusi.

1.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et nõuda, et nende riiklikus registris olevad sertifitseeritud finantsvahendajad esitaksid pädevale asutusele II lisas osutatud teabe niipea kui võimalik ja kuni 20 kalendripäeva jooksul pärast registreerimiskuupäeva, välja arvatud juhul, kui tehingu mis tahes osaga seotud arvelduskorraldus on registreerimiskuupäeval täitmise ootel, millisel juhul esitatakse kõnealust tehingut käsitlev teave võimalikult kiiresti pärast arveldamist. Kui tehingu mis tahes osaga seotud arveldus on 15 päeva möödumisel pärast registreerimiskuupäeva endiselt pooleli, esitavad sertifitseeritud finantsvahendajad teabe järgmise viie kalendripäeva jooksul, märkides ära tehingu osa, mille suhtes arveldamine on pooleli.

2.Liikmesriigid näevad ette, et sertifitseeritud finantsvahendajad ei pea esitama II lisa jaotises E osutatud teavet, kui registreeritud omanikule äriühingus oleva osaluse eest makstud dividendide kogusumma ei ületa 1500 eurot.

5.Liikmesriigid nõuavad, et nende riiklikus registris olevad sertifitseeritud finantsvahendajad säilitaksid esitatud teavet tõendavaid dokumente kuus aastat ja annaksid auditiks juurdepääsu mis tahes muule teabele, samuti oma ruumidele, ning et sertifitseeritud finantsvahendajad kustutaksid või muudaksid anonüümseks kõik sellistes dokumentides sisalduvad isikuandmed niipea, kui audit on lõpule viidud, ja hiljemalt kuue aasta möödumisel pärast teabe esitamist.

a)dividendid maksti avalikult kaubeldavalt aktsialt, mille registreeritud omanik omandas viie päeva jooksul enne dividendikuupäeva;

1.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et sertifitseeritud finantsvahendaja, kes taotleb registreeritud omaniku nimel artikli 12 ja/või 13 alusel maksuvähendust, saab registreeritud omanikult kinnituse selle kohta, et ta

a)on dividendide või intresside tegelik tulusaaja, nagu on määratletud tuluallikaliikmesriigi õigusaktides või topeltmaksustamise vältimise lepingus, ning

2.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et sertifitseeritud finantsvahendaja, kes taotleb registreeritud omaniku nimel artikli 12 ja/või 13 alusel maksuvähendust, kontrollib

d)dividendimakse korral ja sertifitseeritud finantsvahendajale kättesaadava teabe põhjal mis tahes sellise finantskokkuleppe võimalikku olemasolu, mis ei ole dividendikuupäeval arveldatud, aegunud või muul viisil lõpetatud, välja arvatud juhul, kui registreeritud omanikule iga identsete aktsiate rühma eest makstud dividendid ei ületa 1500 eurot.

1.Liikmesriigid võivad lubada registreeritud omaniku investeerimiskontot haldavatel sertifitseeritud finantsvahendajatel taotleda registreeritud omaniku nimel ülemääraselt kinnipeetava maksu kiiret tagastamist kooskõlas artikliga 10, juhul kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud teave esitatakse hiljemalt 25 kalendripäeva jooksul alates dividendide või intresside maksmise kuupäevast.

2.Liikmesriigid vaatavad lõike 1 kohaselt esitatud maksutagastuse taotluse läbi 25 kalendripäeva jooksul alates taotluse kuupäevast või kuupäevast, mil kõik asjaomased sertifitseeritud finantsvahendajad on täitnud käesoleva direktiivi kohased aruandluskohustused, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Pärast 25. päeva kohaldavad liikmesriigid kooskõlas artikliga 14 tagasimakstava summa suhtes iga viivitatud päeva eest intressi, välja arvatud juhul, kui liikmesriigil on maksutagastuse taotluse õiguspärasuse suhtes põhjendatud kahtlused.

Liikmesriigid võtavad vastu asjakohased meetmed tagamaks, et juhul kui artikleid 12 ja 13 dividendide suhtes ei kohaldata, kuna käesoleva direktiivi tingimused ei ole täidetud, esitab registreeritud omanik või tema volitatud esindaja, kes taotleb sellistelt dividendidelt ülemääraselt kinnipeetava maksu tagastamist, vähemalt II lisa jaotises E nõutud teabe, välja arvatud juhul, kui registreeritud omanikule äriühingus oleva osaluse eest makstud dividendide kogusumma ei ületa 1500 eurot, ja välja arvatud juhul, kui see teave on juba esitatud kooskõlas artiklis 9 sätestatud kohustustega.

Üldine hindamine, läbivaatamine ja muutmine

1.Komisjon analüüsib ja hindab käesoleva direktiivi toimimist iga viie aasta järel pärast direktiivi ülevõtvate riigisiseste õigusnormide jõustumist. Aruanne direktiivi hindamise ja kinnipeetavate maksude suhtes kohaldatavate liikmesriikide õigusnormide kohta, sealhulgas võimaliku vajaduse kohta muuta käesoleva direktiivi konkreetseid sätteid, esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2031. aasta detsembriks ja iga viie aasta järel. Hindamisaruandes teeb komisjon järgmist:

2.Liikmesriigid esitavad kooskõlas lõikega 3 Euroopa Parlamendile ja komisjonile asjakohase statistilise teabe lõikes 1 osutatud hindamiseks.

3.Komisjon määrab rakendusaktides kindlaks statistilise teabe, mille liikmesriigid hindamise jaoks esitavad, ning kõnealuse teabe esitamise vormi ja tingimused.

5.Liikmesriigi poolt komisjonile artikli 2 alusel esitatud teabe ja komisjonis sellist teavet kasutades koostatud aruande või dokumendi võib edastada Euroopa Parlamendile ja teistele liikmesriikidele. Edastatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele seda saava liikmesriigi õiguse alusel.

1.Liikmesriigid piiravad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/67945 artiklite 15–19 kohaseid andmesubjekti õigusi, niivõrd kui selliste õiguste kasutamine võib ohustada uurimisi ning ainult sellises ulatuses ja ainult nii kaua, kui on rangelt vajalik selleks, et nende pädevad asutused saaksid maandada maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise või maksustamise vältimise riski liikmesriikides, eelkõige kontrollides, kas registreeritud omaniku suhtes kohaldatakse õiget kinnipeetava maksu määra või kas registreeritud omanik saab maksuvähenduse õigel ajal, kui tal on selleks õigus. Andmesubjektide õigused taastatakse niipea, kui piirangu aluseks olnud asjaolud enam ei kehti.

__________________

45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

3.Käesoleva direktiivi kohaselt töödeldud teavet, sealhulgas isikuandmeid, säilitatakse ainult nii kaua, kui on vajalik käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks, ja kooskõlas iga vastutava töötleja riigisisestest õigusnormidest tulenevate aegumistähtaegadega, kuid igal juhul mitte kauem kui viis aastat.