P9_TA(2024)0108Raport Euroopa Komisjoni õigusriigi olukorda käsitleva 2023. aasta aruande kohtaEuroopa Parlamendi 28. veebruari 2024. aasta resolutsioon, mis käsitleb Euroopa Komisjoni 2023. aasta aruannet õigusriigi kohta (2023/2113(INI))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti selle artiklit 2, artikli 3 lõiget 1, artikli 3 lõike 3 teist lõiku, artikli 4 lõiget 3 ning artikleid 5, 6, 7, 11, 19 ja 49,

–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eelkõige selle artikleid, mis käsitlevad liidus demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste austamist, kaitset ja edendamist, sealhulgas artikleid 70, 258, 259, 260, 263, 265 ja 267,

–võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „põhiõiguste harta“),

–võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu (Euroopa Kohus) praktikat,

–võttes arvesse komisjoni 5. juuli 2023. aasta teatist „2023. aasta aruanne õigusriigi kohta. Õigusriigi olukord Euroopa Liidus“ (COM(2023)0800),

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1. (edaspidi „õigusriigi tingimuslikkuse määrus“),

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid ELT L 231, 30.6.2021, lk 159. (edaspidi „ühissätete määrus“),

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/692, millega luuakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1381/2013 ning nõukogu määrus (EL) nr 390/2014 ELT L 156, 5.5.2021, lk 1.,

–võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–võttes arvesse ÜRO inimõiguste ja põhivabaduste kaitset käsitlevaid õigusakte ning ÜRO inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise protsessi soovitusi ja aruandeid, samuti ÜRO lepingute järelevalveorganite kohtupraktikat ja Inimõiguste Nõukogu erimenetlusi,

–võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa sotsiaalhartat, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa sotsiaalõiguste komitee kohtupraktikat ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee, ministrite komitee, inimõiguste voliniku, rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni, diskrimineerimisvastase, mitmekesisuse ja kaasatuse juhtkomitee, Veneetsia komisjoni ja Euroopa Nõukogu teiste organite konventsioone, soovitusi, resolutsioone, arvamusi ja aruandeid,

–võttes arvesse 23. mai 2007. aasta Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahelist vastastikuse mõistmise memorandumit ning nõukogu 30. jaanuari 2023. aasta järeldusi ELi prioriteetide kohta koostööks Euroopa Nõukoguga 2023.–2024. aastal,

–võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2017. aasta põhjendatud ettepanekut nõukogu otsuse kohta, millega järeldatakse ilmset ohtu, et Poola Vabariik rikub oluliselt õigusriigi põhimõtet, ja mis esitati vastavalt ELi lepingu artikli 7 lõikele 1 (COM(2017)0835),

–võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 19. juuli 2022. aasta aruannet „Europe’s civil society: still under pressure“ (Euroopa kodanikuühiskond: endiselt surve all), 8. juuni 2022. aasta aruannet „Põhiõiguste aruanne – 2022“, 19. augusti 2022. aasta aruannet „Protecting civic space in the EU“ (Kodanikuühiskonna tegutsemisruumi kaitsmine ELis), 3. novembri 2022. aasta aruannet „Antisemitism – Overview of antisemitic incidents recorded in the European Union 2011-2021“ (Antisemitism: ülevaade Euroopa Liidus registreeritud antisemiitlikest vahejuhtumitest ajavahemikul 2011–2021) ning FRA teisi aruandeid, andmeid ja vahendeid, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste infosüsteemi (EFRIS),

–võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta ELT C 215, 19.6.2018, lk 162.,

–võttes arvesse oma 1. märtsi 2018. aasta resolutsiooni komisjoni otsuse kohta kohaldada Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõiget 1 seoses olukorraga Poolas ELT C 129, 5.4.2019, lk 13.,

–võttes arvesse oma 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni vajaduse kohta luua Euroopa väärtuste rahastamisvahend, millega toetatakse Euroopa Liidus kohalikul ja riiklikul tasandil põhiväärtusi edendavaid kodanikuühiskonna organisatsioone ELT C 390, 18.11.2019, lk 117.,

–võttes arvesse oma 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta, millega kutsutakse nõukogu üles järeldama Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel ilmset ohtu, et Ungari rikub oluliselt liidu aluseks olevaid väärtusi ELT C 433, 23.12.2019, lk 66.,

–võttes arvesse oma 13. novembri 2018. aasta resolutsiooni vähemustega seotud miinimumstandardite kohta ELis ELT C 363, 28.10.2020, lk 13.,

–võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni vajaduse kohta luua ELi terviklik demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitse mehhanism ELT C 363, 28.10.2020, lk 45.,

–võttes arvesse oma 7. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta ELT C 395, 29.9.2021, lk 2.,

–võttes arvesse oma 13. novembri 2020. aasta resolutsiooni COVID-19 leviku tõkestamise meetmete mõju kohta demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele ELT C 415, 13.10.2021, lk 36.,

–võttes arvesse oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni Euroopa kodanikualgatuse „Minority SafePack – one million signatures for diversity in Europe“ (Vähemuste turvapakett – miljon allkirja Euroopa mitmekesisuse nimel) kohta ELT C 445, 29.10.2021, lk 70.,

–võttes arvesse oma 10. juuni 2021. aasta resolutsiooni õigusriigi olukorra kohta Euroopa Liidus ja tingimuslikkuse määruse (EL, Euratom) 2020/2092 kohaldamise kohta ELT C 67, 8.2.2022, lk 86.,

–võttes arvesse oma 24. juuni 2021. aasta resolutsiooni, mis käsitleb komisjoni 2020. aasta aruannet õigusriigi kohta ELT C 81, 18.2.2022, lk 27.,

–võttes arvesse oma 8. juuli 2021. aasta resolutsiooni liidu eelarve kaitsmiseks kehtestatud üldise tingimuslikkuse korra kohaldamise suuniste koostamise kohta ELT C 99, 1.3.2022, lk 146.,

–võttes arvesse oma 16. septembri 2021. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile seoses soolise vägivalla määratlemisega ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 nimetatava uue kuriteoliigina ELT C 117, 11.3.2022, lk 88.,

–võttes arvesse oma 11. novembri 2021. aasta resolutsiooni demokraatia ning massiteabevahendite vabaduse ja mitmekesisuse tugevdamise kohta ELis: tsiviil- ja kriminaalõiguse kohaste meetmete lubamatu kasutamine ajakirjanike, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna vaikima sundimiseks ELT C 205, 20.5.2022, lk 2.,

–võttes arvesse oma 15. detsembri 2021. aasta resolutsiooni korruptsiooni, reeglitevastaselt tehtud kulutuste ning ELi ja riiklike rahaliste vahendite omastamise vastaste ennetusmeetmete hindamise kohta erakorraliste rahaliste vahendite ja kriisiga seotud kuluvaldkondade puhul ELT C 251, 30.6.2022, lk 48.,

–võttes arvesse oma 8. märtsi 2022. aasta resolutsiooni kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemise kohta Euroopas ELT C 347, 9.9.2022, lk 2.,

–võttes arvesse oma 10. märtsi 2022. aasta resolutsiooni õigusriigi ja Euroopa Kohtu otsuse tagajärgede kohta ELT C 347, 9.9.2022, lk 168.,

–võttes arvesse oma 19. mai 2022. aasta resolutsiooni õigusriigi olukorda käsitleva Euroopa Komisjoni 2021. aasta aruande kohta ELT C 479, 16.12.2022, lk 18.,

–võttes arvesse oma 9. juuni 2022. aasta resolutsiooni õigusriigi ja Poola riikliku taastekava võimaliku heakskiitmise kohta ELT C 493, 27.12.2022, lk 108.,

–võttes arvesse oma 15. septembri 2022. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2020. ja 2021. aastal ELT C 125, 5.4.2023, lk 80.,

–võttes arvesse oma 20. oktoobri 2022. aasta resolutsiooni õigusriigi kohta Maltal viis aastat pärast Daphne Caruana Galizia mõrvamist ELT C 149, 28.4.2023, lk 15.,

–võttes arvesse oma 20. oktoobri 2022. aasta resolutsiooni LGBTIQ+ kogukonna liikmete vastu suunatud vaenukuritegude sagenemise kohta kogu Euroopas, arvestades hiljutist homofoobset mõrva Slovakkias ELT C 149, 28.4.2023, lk 22.,

–võttes arvesse oma 10. novembri 2022. aasta resolutsiooni rassilise võrdsuse, mittediskrimineerimise ja rassismivastasuse kohta ELis ELT C 161, 5.5.2023, lk 10.,

–võttes arvesse oma 24. novembri 2022. aasta resolutsiooni hinnangu kohta sellele, kas Ungari täidab õigusriigi tingimuslikkuse määruses sätestatud õigusriigi tingimusi, ning Ungari taaste- ja vastupidavuskava hetkeseisu kohta ELT C 167, 11.5.2023, lk 74.,

–võttes arvesse oma 30. märtsi 2023. aasta resolutsioon, mis käsitleb 2022. aasta aruannet õigusriigi kohta – õigusriigi olukord Euroopa Liidus ELT C 341, 27.9.2023, lk 2.,

–võttes arvesse oma 1. juuni 2023. aasta resolutsiooni õigusriigi ja põhiõiguste rikkumise kohta Ungaris ning külmutatud ELi rahaliste vahendite kohta ELT C, C/2023/1223, 21.12.2023.,

–võttes arvesse oma 15. juuni 2023. aasta soovitust nõukogule ja komisjonile pärast liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimist seoses Pegasuse ja samaväärse salajälgimiseks mõeldud nuhkvara kasutamisega ELT C, C/2024/494, 23.1.2024. ning Pegasuse ja samaväärse salajälgimiseks mõeldud nuhkvara kasutamist käsitleva uurimiskomisjoni 22. mai 2023. aasta raportit,

–võttes arvesse oma 11. juuli 2023. aasta resolutsiooni valimisseaduse, uurimiskomisjoni ja õigusriigi kohta Poolas Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0268.,

–võttes arvesse oma 19. oktoobri 2023. aasta resolutsiooni õigusriigi kohta Maltal kuus aastat pärast Daphne Caruana Galizia mõrvamist ja vajaduse kohta kaitsta ajakirjanikke Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0374.,

–võttes arvesse oma 18. jaanuari 2024. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus – 2022. ja 2023. aasta Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2024)0050.,

–võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 2262 (2019) rahvusvähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste edendamise kohta,

–võttes arvesse demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo, rahvusvähemuste ülemvoliniku, meediavabaduse esindaja ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) muude organite soovitusi ja aruandeid ning ELi ja OSCE vahelist koostööd demokraatliku arengu, institutsioonide loomise ja inimõiguste valdkonnas ning OSCE iga-aastast vaenukuritegude aruannet, milles osalevad riigid on võtnud kohustuse võtta vastu õigusaktid, millega nähakse ette karistused, milles võetakse arvesse vaenukuritegude raskusastet, rakendada meetmeid, et tegeleda teatamata jätmisega ning võtta kasutusele või arendada edasi õiguskaitse-, prokuratuuri- ja kohtuametnike suutlikkuse suurendamise meetmeid vaenukuritegude ennetamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks,

–võttes arvesse oma PEGA uurimiskomisjoni raportit ning PEGA resolutsiooni ja soovitusi Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0244.,

–võttes arvesse oma demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste järelevalverühma (DRFMG) tagasisidearuandeid, lähetusaruandeid, kirjalikke küsimusi ja vastuseid DRFMG kogu järelevalvetegevust näeb aadressil: https://www.europarl.europa.eu/committees/et/libe-democracy-rule-of-law-and-fundament/product-details/20190103CDT02662.,

–võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust,

–võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9‑0025/2024),

A.arvestades, et liit rajaneb ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ühistel väärtustel, milleks on inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine – väärtustel, mida jagavad ELi liikmesriigid ja mille peavad liiduga ühinemisel omaks võtma kandidaatriigid, sest need moodustavad osa Kopenhaageni kriteeriumidest, ning neid väärtusi ei saa pärast ühinemist eirata ega ümber mõtestada; arvestades, et demokraatia, õigusriik ja põhiõigused on üksteist vastastikku tugevdavad väärtused, mille õõnestamine võib tekitada süsteemse ohu liidule ning selle kodanike õigustele ja vabadustele; arvestades, et õigusriigi austamine on liidule tervikuna ja selle liikmesriikidele siduv kõigil valitsemistasanditel, kaasa arvatud omavalitsusüksused;

B.arvestades, et Euroopa tuleviku konverentsil väljendati selget soovi, et EL kaitseks kõigis liikmesriikides süstemaatiliselt õigusriiki, kaitseks kodanike põhiõigusi ja säilitaks liidu usaldusväärsuse, kui EL edendab oma väärtuseid liidus ja väljaspool liitu;

C.arvestades, et ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõte paneb liidule ja liikmesriikidele kohustuse abistada üksteist täielikus vastastikuses austuses aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmisel, ning paneb liikmesriikidele kohustuse kasutada kõiki asjakohaseid üld- või erimeetmeid, et tagada aluslepingutest või liidu institutsioonide õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine;

D.arvestades, et vaja on tugevdada ja ühtlustada olemasolevaid mehhanisme ning töötada välja ühtne terviklik ELi mehhanism demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste tulemuslikuks kaitsmiseks ning tagada, et ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi järgitakse kogu liidus ja edendatakse kandidaatriikide seas, et liikmesriikidel ei oleks võimalik välja töötada riigisiseseid õigusakte, mis on ELi lepingu artikli 2 sätete kaitsega vastuolus;

E.arvestades, et Euroopa Parlament on oma resolutsioonides palju kordi käsitlenud õigusriigi olukorda Bulgaarias, Ungaris, Maltal, Poolas, Rumeenias, Sloveenias ja Slovakkias; arvestades, et Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste järelevalverühm (DRFMG) on samuti jälginud teatavaid probleeme Belgias, Bulgaarias, Tšehhis, Prantsusmaal, Kreekas, Maltal, Poolas, Slovakkias, Sloveenias ja Hispaanias;

F.arvestades, et 2023. aasta oktoobris toimusid Poolas parlamendivalimised, millega lõppes Õiguse ja Õigluse erakonna juhitud valitsuse ametisolek; arvestades, et laiaulatuslikku demokraatlikku koalitsiooni esindav uus valitsus võttis endale kindla kohustuse taastada Poolas õigusriik ja kohtusüsteemi sõltumatus ning teeb sel eesmärgil koostööd komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukoguga;

G.arvestades, et komisjon on teinud ettepaneku luua institutsioonidevaheline õigusriigi kontaktrühm; arvestades, et Euroopa Parlament võttis selle ettepaneku vastu ning tegi komisjonile ja nõukogule ettepaneku luua „institutsioonidevaheline demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi käsitlev katseprojekt“; arvestades, et nõukogu eesistujariik on vastanud, märkides, et ta võib seda oma õigusriigialase dialoogi hindamise käigus arvesse võtta, ning komisjon kordas, et on avatud arutelule mitteametliku õigusriigi kontaktrühma üle;

H.arvestades, et mõne liikmesriigi valitsused ei ole kahetsusväärselt teinud end kättesaadavaks arvamuste vahetuseks DRFMGs, ei ole vastanud selle kirjalikele küsimustele ega kohtunud selle liikmetega liikmesriikides toimunud lähetuste ajal; arvestades, et teised liikmesriigid on siiski teinud end kättesaadavaks DRFMG istungite, küsimuste ja lähetuste jaoks, mis on osa nende ühisest vastutusest ELi väärtuste kaitsmise eest;

Kohtu- ja prokuratuurisüsteemid

1.kordab, et sõltumatu kohtusüsteem on õigusriigi alustala, kuna see on mõjusa õiguskaitsevahendi eeltingimus, kui seadusi, õigusi, vabadusi ja demokraatlikke põhimõtteid ei järgita või neid rikutakse; rõhutab, et sõltumatu ja mõjus kohtusüsteem on hädavajalik mitte ainult õigusriigi ja demokraatia säilitamiseks liikmesriikides ja liidus, vaid see on keskse tähtsusega ka ELi õiguse rakendamisel, arvestades, et komisjon toetub ELi õiguse jõustamisel liikmesriikide õigusasutustele; rõhutab vastastikuse usalduse tähtsust, toonitades samas, et komisjon ei tohi eirata riiklike õigusasutuste puudusi mõnes liikmesriigis ega eeldada, et nad kõik suudavad pakkuda mõjusaid õiguskaitsevahendeid; märgib murega, et kuigi mõned kohtusüsteemid võivad paberil näida tugevad ja asjakohased, ei ole nad mõnel juhul riigi kaaperdamise, poliitilise sekkumise või onupojapoliitika suhtes immuunsed; on teadlik asjaolust, et seda on raske tuvastada lihtsalt ametlike struktuuride hindamisega; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon teeks kvalitatiivsema analüüsi, mis hõlmaks kontekstielemente eelkõige pikaajalise rakendamise kohta;

2.märgib, et komisjon leiab, et ELi liikmesriikide vahel on kohtute sõltumatuse ja kaitsemeetmete osas suured erinevused; märgib, et aruandes mainitakse mitmeid positiivseid algatusi ja käimasolevat tegevust seoses kohtute haldamise nõukodadega, eelkõige Luksemburgis, Madalmaades, Portugalis, Itaalias, Rootsis, Soomes ja Ungaris Ungari Helsingi komitee, Fundamental deficiencies of the Hungarian judicial reform (Ungari kohtureformi peamised puudused), 31. oktoober 2023.; märgib, et komisjon leiab, et Poolas, Slovakkias, Bulgaarias, Hispaanias ja Küprosel tuleb veel tegeleda kohtute haldamise nõukodade probleemidega; märgib murega, et distsiplinaarmenetlusi võib kasutada kohtute sõltumatuse piiramise vahendina, nagu see toimub Bulgaarias, ja nagu oli Poolas Õiguse ja Õigluse erakonna juhitud valitsuse ajal; märgib, et komisjon on lõpuks andnud Poola Euroopa Kohtusse seoses ELi õiguse rikkumisega Poola konstitutsioonikohtu poolt; märgib, et praegune Poola Vabariigi justiitsminister on pühendunud Poola kohtunike ebaseadusliku distsiplinaarkorra lõpetamisele kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustega;

3.täheldab, et komisjon leiab, et kuigi teatavad liikmesriigid – sealhulgas Soome, Austria, Sloveenia, Küpros, Rootsi ja Ungari – on teinud algatusi või teatanud algatustest kohtunike ametisse nimetamise protsesside ja kõrgete kohtute toimimise parandamiseks, on Maltal, Kreekas, Leedus, Lätis ja Iirimaal kõrgemate kohtunike ametisse nimetamisega endiselt probleeme; rõhutab, et komisjon on seisukohal, et Poolas on endiselt tõsine mure seoses varem ametisse nimetatud ülemkohtu kohtunikega, sealhulgas selle esimese esimehega, ning asjaoluga, et jätkuvalt ei täideta Euroopa Liidu Kohtu eelotsust kohtunike ametisse nimetamise kohta erakorralise kontrolli kotta; märgib, et komisjon leiab, et Slovakkias tekitab kohtunikele seoses nende kohtulahenditega kehtestatud õiguse kuritarvitamise kuritegu jätkuvalt muret, kuna sellel on kohtunikele negatiivne psühholoogiline mõju ja see on uurimisasutustele koormav; rõhutab, et Ungaris on endiselt tõsine mure kohtusüsteemi sõltumatuse pärast, mis ei ole kooskõlas komisjoni oluliste vahe-eesmärkidega, sealhulgas takistuste püsimine eelotsusetaotluste esitamisel, probleemid kohtuasjade jaotamisel Kúrias ja Kúria presidendi ametisse nimetamise puudulik süsteem;

4.rõhutab, et kohtusüsteemile tuleks eraldada piisavalt vahendeid, et see oleks tõeliselt juurdepääsetav ja suuteline pakkuma kodanikele mõjusat õiguskaitsevahendit; täheldab, et komisjon leiab, et Malta, Küprose ja Kreeka poolt kohtusüsteemile ja muudele meetmetele eraldatud suuremate vahendite ei ole veel menetluste kestust vähendanud ning kohtuasjade kuhjumine on endiselt tõsine probleem; arvestades, et Horvaatias, Itaalias ja Portugalis on astutud mõningaid samme õiges suunas, kuid reformide tulemuslikkust ei ole veel märgata; täheldab, et komisjon on kutsunud Saksamaad üles tagama kohtusüsteemile piisavad vahendid, sealhulgas kohtunike töötasude taseme osas, võttes arvesse Euroopa standardeid kohtusüsteemi vahendite ja tasustamise kohta; kutsub Saksamaad üles jätkama nn õigusriigi pakti rakendamist ja eraldama kohtusüsteemile piisavalt vahendeid, suurendades kohtunike arvu föderaalse kohtusüsteemi tugevdamiseks; tunnistab, et komisjon leiab, et kohtusüsteemi tõhusust käsitlevas 2022. aasta aruandes esitatud soovituse rakendamisel on tehtud teatavaid edusamme, sh Maltal ja Hispaanias;

5.väljendab heameelt selle üle, et õigusprogrammi kaudu rahastatakse tsiviil- ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd ning aidatakse Euroopa õigusemõistmist edasi arendada;

6.on veendunud, et kodanikele kohtu poole pöördumise hea kättesaadavuse tagamiseks peaksid liikmesriigid tegema rohkem, et pakkuda tasuta või taskukohast õigusabi, eelkõige neile, kes ei saa sellist abi endale lubada, ning peaksid veelgi lihtsustama juurdepääsu advokaadile; täheldab, et komisjon leiab, et Hispaanias, Prantsusmaal, Soomes, Bulgaarias, Maltal ja Leedus tehakse jõupingutusi õiguskaitse kättesaadavuse ja tasuta õigusabiga seotud probleemide lahendamiseks ning et Iirimaal, Taanis, Luksemburgis ja Ungaris on sellega endiselt probleeme; täheldab samuti, et komisjon leiab, et mitmes liikmesriigis, sealhulgas Hispaanias, Prantsusmaal, Soomes, Bulgaarias ja Maltal, võetakse meetmeid advokaadile juurdepääsu õiguse tagamiseks ning et teistes liikmesriikides, näiteks Leedus, Iirimaal, Taanis, Luksemburgis ja Ungaris, ei ole parandusi veel tehtud; kutsub sellega seoses komisjoni üles lisama järgmisse õigusriigi olukorda käsitlevasse aruandesse hinnangu tsiviil- ja kriminaalasjades antavat tasuta õigusabi käsitleva ELi acquis’ kohaldamise kohta, näiteks seoses nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiviga 2002/8/EÜ EÜT L 26, 31.1.2003, lk 41., millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad, kuna Euroopa Liidu Kohtu praktikast nähtub, et selle tõlgendamise kohta on ikka veel küsimusi;

7.rõhutab kohtute haldamise nõukodade olulist rolli kohtusüsteemi sõltumatuse kaitsmisel; on seisukohal, et vajalik on hinnata eri liikmesriikides vastuvõtmise protsessis olevaid reforme ning ergutab nende organite ülesehituse ja toimimise kohandamist komisjoni ja Euroopa Nõukogu kehtestatud standarditega, mida toetab Euroopa Kohus;

8.juhib tähelepanu asjaolule, et prokuratuur on peamine element kohtusüsteemi suutlikkuses kuritegevuse ja korruptsiooni vastu võidelda; rõhutab prokuratuuri sõltumatuse ja aruandekohustuse tagamise olulisust; rõhutab vajadust kaitsemeetmete kehtestamise järele, et aidata säilitada prokuratuuri sõltumatust ja aruandekohustust, sealhulgas tagades, et see on vaba põhjendamatust poliitilisest survest, eriti valitsuse poolt;

9.kutsub kõiki liikmesriike üles võtma vastu kohtunike käitumisjuhendi, järgides riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) soovitusi ning võttes arvesse selliste käitumisjuhendite kohaldamist Euroopa Inimõiguste Kohtus ja Euroopa Liidu Kohtus, looma sõltumatud mehhanismid käitumisjuhendi ja muude seaduste väidetavate rikkumiste uurimiseks, parandama huvide konfliktide ja kohtunike saadud kingituste avalikustamist ja läbipaistvust, tegelema pöördukse efekti küsimusega ning nõudma, et kohtunikud selgitaksid avalikult oma taandamisotsuseid;

10.väljendab muret selle pärast, et olulisi muudatusi tehti personalis ning teatati märkimisväärsetest struktuurilistest ja korralduslikest muudatustest Slovakkia politseis ja teistes sõltumatutes demokraatlikes institutsioonides, sealhulgas seoses uurijatega, kes tegelevad Slovakkia riiklikus kriminaalametis (NAKA) raskete kriminaal- ja suurkorruptsiooni juhtumitega, mis tekitab kahtlusi selliste muudatuste põhjuste osas; väljendab sügavat muret Slovakkia valitsuse põhjendamatult kiirendatud õigusloomeprotsessi pärast, eelkõige seoses kriminaalseadustiku kavandatud muudatustega ja eriprokuratuuri laialisaatmisega, mis ohustab kohtumenetluste usaldusväärsust, õõnestab ELi võitlust pettuste vastu ning ohustab Euroopa finantshuvide ja Slovakkia looduskeskkonna kaitset; kutsub Slovakkia valitsust üles neid muudatusi uuesti läbi vaatama, võttes arvesse nende võimalikke tagajärgi õigusriigile, liidu finantshuvidele ja ELi korruptsioonivastasele raamistikule; tuletab meelde, et igasugune kriminaalõigusega seotud reform peab sisaldama piisavaid ja asjakohaseid kaitsemeetmeid, et tagada uute ja käimasolevate kriminaalasjade uurimise jätkumine ja tulemuslikkus, eelkõige seoses suurkorruptsiooniga, ning et tagada kohtusüsteemi iseseisvus ja prokuratuuri sõltumatus kooskõlas komisjoni poolt järjestikustes õigusriigi olukorda käsitlevates aruannetes antud soovitustega; väljendab muret selle pärast, et eriprokuröri kohtuasjade üleandmine võib põhjustada märkimisväärseid viivitusi ja et mõnede juhtumite käsitlemine võib aegumise tõttu lõppeda;

11.võtab teadmiseks Hispaania valitsuse hiljutise ametisse nimetamisega seotud tegevuse, sealhulgas amnestiaseaduse tulevase vastuvõtmise; võtab teadmiseks küsimused, arvamused ja mured, mida on nende suundumustega seoses väljendanud mitmesugused sidusrühmad, sealhulgas kohtunike, prokuröride, juristide, akadeemiliste ringkondade, kodanikuühiskonna ühendused ja üldsus; märgib, et ka komisjon on kirjutanud Hispaania valitsusele selgituste küsimiseks; rõhutab, et see väärib sõltumatut hindamist; kutsub sellega seoses Hispaania valitsust üles tagama Euroopa institutsioonidele amnestiaseaduse osas täieliku läbipaistvuse ning märgib, et Hispaania Senat on palunud Veneetsia komisjoni arvamust põhiseadusele vastavuse ning Euroopa õigusnormide ja standardite järgimise kohta; peab kahetsusväärseks ka pikaajalist blokeerivat olukorda kohtute haldamise nõukojas, mille kohta komisjon on oma õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes esitanud Hispaania ametiasutustele konkreetsed soovitused;

Korruptsioon

12.kordab, et korruptsioon ohustab tõsiselt õigusriiki ning õõnestab tõsiselt usaldust demokraatia vastu ja võrdsust seaduse ees; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegema suuremaid jõupingutusi korruptsiooni kaotamiseks;

13.juhib tähelepanu sellele, et 2022. aasta Eurobaromeetri korruptsiooniuuring näitab, et korruptsioon on ELi kodanike ja ettevõtjate jaoks endiselt tõsine probleem, kusjuures suur osa Euroopa kodanikest usub, et korruptsioon on nende riigis laialt levinud (68 %) ja et korruptsiooni tase on tõusnud (41 %); tunneb heameelt selle üle, et kõik liikmesriigid on nüüd kehtestanud korruptsioonivastased strateegiad, mida korrapäraselt hinnatakse ja läbi vaadatakse; tuletab meelde, et korruptiivsete tavade kaotamiseks on vaja mitte ainult usaldusväärset õigusraamistikku, vaid ka mõjusat rakendamist ning et selliste tavade tõkestamiseks on vaja ka läbipaistvaid ja vastutustundlikke juhtimis- ja usaldusväärsuse raamistikke;

14.peab kahetsusväärseks asjaolu, et hoolimata sellest, et kõik liikmesriigid on kehtestanud korruptsioonivastased strateegiad, on korruptsiooni tajumine ELis väga erinev, kusjuures kõige vähem korrumpeerunud on Taani, Soome, Rootsi ja Madalmaad, samas kui korruptsiooni tajutav tase Bulgaarias, Maltal, Ungaris, Kreekas ja Sloveenias on murettekitav29; märgib samuti murega, et komisjon leiab, et mõned liikmesriigid, nagu Bulgaaria, Malta, Ungari, Kreeka ja Sloveenia, ei ole veel saavutanud häid tulemusi selliste suurkorruptsioonijuhtumite uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel, mis viiksid hoiatava mõjuga lõplike süüdimõistvate kohtuotsusteni; märgib, et GRECO avaldas hiljuti Küprose kohta aruande, milles rõhutatakse korruptsioonivastaste õigusaktide tegeliku mõju puudumist ja juhitakse tähelepanu konkreetsetele ohtudele õiguskaitses GRECO, „Fifth evaluation round, preventing corruption and promoting integrity in the central governments (top executive functions) and law enforcement agencies - Evaluation report Cyprus“ (Viies hindamisvoor, korruptsiooni ennetamine ja usaldusväärsuse edendamine keskvalitsustes (peamised täidesaatvad ülesanded) ja õiguskaitseasutustes – hindamisaruanne – Küpros), 2. oktoober 2023.;

15.rõhutab, et liikmesriikide valitsused ning ELi ametnikud, poliitikud, valitud esindajad ja liidrid peaksid olema eeskujuks, hoidudes mis tahes korruptiivsest tegevusest, ning et korruptsiooniuurimisse ei tohiks olla valitsusepoolset ega poliitilist sekkumist; kutsub demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste järelevalverühma üles järgima parlamendi resolutsioone õigusriigi kohta, et aidata võidelda karistamatusega korruptsiooni eest; juhib tähelepanu sellele, et ka ELi ametnikud, poliitikud, valitud esindajad ja liidrid võivad olla seotud korruptsiooniga, nagu on näidanud Qatargate; kordab seetõttu oma nõudmist, et aastaaruanne hõlmaks ka ELi institutsioone; kordab oma üleskutset komisjonile viia võimalikult kiiresti lõpule läbirääkimised ELi täisliikmesuse üle GRECOs;

16.rõhutab, et kodanikud ja ettevõtted peaksid tundma end korruptsioonijuhtumitest teatades turvaliselt, eelkõige rikkumisest teatamise puhul; täheldab, et komisjon leiab, et kogu ELis esineb endiselt suuri takistusi tikkumisest teatamisel, kuigi mõned liikmesriigid, nagu Slovakkia, Küpros, Taani ja Malta, on võtnud selle olukorra parandamiseks meetmeid; kutsub Slovakkia valitsust üles järgima rikkumisest teatajaid käsitleva ELi direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17). siduvaid põhimõtteid ja vaatama uuesti läbi kavandatud muudatused, mis käsitlevad rikkumisest teatajate kaitset Slovakkias; väljendab erilist muret selle pärast, et rikkumisest teatajatelt võetakse kaitse ära tagasiulatuvalt, mille tagajärjeks on õiguskindluse puudumine; märgib, et rikkumisest teatajate kaitse amet on need probleemid komisjonile teatavaks teinud;

17.mõistab hukka asjaolu, et Malta jätkab oma investoritele kodakondsuse andmise kava rakendamist, millega kaasneb suur korruptsiooni ja muude kuritegude risk, eriti arvestades samme, mida mitmed teised liikmesriigid on võtnud investoritele kodakondsuse andmise kavade kaotamise tagamiseks; võtab teadmiseks Euroopa Kohtus menetluses oleva hagi, mille komisjon on esitanud Malta vastu seoses investoritele kodakondsuse andmise kavaga, ning kinnitab veel kord oma seisukohta, et komisjon peaks kasutama oma õigust teha ettepanekuid õigusaktide kohta ja algatada ELi seadusandlik keeld kõigi investoritele kodakondsuse andmise kavade suhtes ELis;

18.tunnistab, et õigusriigi kaitsmisel ja korruptsioonivastases võitluses on liidus tähtis osa Euroopa Prokuratuuril, ning julgustab komisjoni järgmistes aruannetes tähelepanelikult jälgima, kui tihe on liikmesriikide ja Euroopa Prokuratuuri koostöö; kutsub liikmesriike, kes ei ole veel Euroopa Prokuratuuriga ühinenud, seda tegema; väljendab heameelt asjaolu üle, et Poola on algatanud Euroopa Prokuratuuriga ühinemise menetluse, mis näitab uue valitsuse kindlat pühendumust kaitsta ELi finantshuve ja võidelda tõhusalt korruptsiooni vastu; on seisukohal, et Euroopa Prokuratuuri liikmesus peaks olema ELi rahaliste vahendite saamise eeltingimus; kordab oma nõudmist laiendada Euroopa Prokuratuuri volitusi;

19.leiab, et Euroopa organid, nagu Europol, Eurojust, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Prokuratuur ja Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) peaksid parandama oma koostööd, et ennetada korruptsiooni nii ELi liikmesriikides kui ka Euroopa institutsioonides; nõuab sellega seoses ka tulemusliku ELi eetikaorgani loomist;

20.märgib, et korruptsioon võib hõlmata riigi asutusi, sealhulgas kohtu- ja politseiasutusi – just neid, kes peaksid selle vastu võitlema; on sellega seoses jätkuvalt mures, et Daphne Caruana Galizia mõrva käsitleva sõltumatu avaliku uurimise käigus Maltal tuvastatud kõrgeimal tasandil karistamatuse kultuuri kaotamisel on tehtud edusamme aeglaselt ja piiratult; on seisukohal, et ELi organitel, näiteks Europolil, on oluline roll korruptsiooni uurimisel ja tõendite kogumisel, kuid Europoli osalemise riikliku heakskiitmise nõue on takistuseks; nõuab Europoli volituste tugevdamist, et võimaldada tal uurida eespool kirjeldatud korruptsioonijuhtumeid; rõhutab, kui oluline on tagada ELi tasandil järelevalve Europoli üle, tugevdada ELi sõltumatuid aruandlusmehhanisme, organeid ja ameteid ning parandada demokraatlikku kontrolli Europoli tegevuse üle, sealhulgas parlamentaarse ühiskontrolli töörühma poolt, k.a ameti kogu tegevuse ja selle volituste järgimise süstemaatiline hindamine, samuti kohustus võtta Euroopa Parlamendi poolt ametile antud soovitustele järelmeetmeid;

21.väljendab heameelt komisjoni korruptsioonivastaste ettepanekute üle, mis vastavad Euroopa Parlamendi üleskutsetele tõhustada korruptsioonivastast võitlust; täheldab, et komisjon kavatseb peavoolustada korruptsiooni tõkestamise ELi poliitika ja programmide väljatöötamisse ning toetada aktiivselt liikmesriikide jõupingutusi tugeva korruptsioonivastase poliitika ja õigusaktide rakendamisel; väljendab heameelt valmisoleku üle tegeleda korruptsiooni piiriülese mõõtmega, kriminaliseerides korruptsioonikuriteod ja ühtlustades karistusi kogu ELis;

22.rõhutab, et korruptsioon ja rahapesu on lahutamatult seotud ning et rahapesu on üks olulisemaid organiseeritud kuritegevuse ebaseadusliku tegevuse võimaldajaid ja seega rünnak õigusriigi vastu, mille abil kurjategijad kannavad kuritegelikul teel saadud tulu üle seaduslikku majandusse; on teadlik, et ELi eelarvega seotud pettus võib olla ka rahapesu eelkäija; kinnitab veel kord oma kindlat veendumust, et ainult ELi pettustevastase võitluse struktuuri tugevdamise ja Euroopa institutsioonide läbipaistvuse suurendamisega saab ELi finantshuve tulemuslikult ja tõhusalt kaitsta ja tugevdada, ületades riiklike süsteemide olemuslikud piirangud, sest need süsteemid ei ole piisavad, et võidelda üha rahvusvahelisemate rünnakutega liidu finantshuvide vastu;

Sõltumatud asutused

23.rõhutab, et kontrolli- ja tasakaalustussüsteem saab toimida ainult siis, kui konstitutsioonikohtud, ombudsmanid, riiklikud inimõiguste institutsioonid, auditiasutused, võrdõiguslikkusega tegelevad asutused ja kõik muud sõltumatud asutused saavad toimida ning neil on piisavalt ulatuslikud volitused, iseseisvus, usaldusväärsus ja piisav rahastamine;

24.täheldab, et komisjon leiab, et olukord on seoses ombudsmanide, riiklike inimõiguste kaitse asutuste, võrdõiguslikkust edendavate asutuste ja teiste sõltumatute asutustega liikmesriigiti väga erinev: Küprosel, Slovakkias, Luksemburgis, Portugalis, Sloveenias ja Poolas on toimunud mõningane areng õiges suunas, kuid Leedus, Ungaris ja Horvaatias on endiselt probleeme, samas kui Itaalias, Tšehhis, Maltal ja Rumeenias ei ole ikka veel ühtegi ÜRO Pariisi põhimõtetele vastavat riiklikku inimõiguste kaitse asutust, ning Bulgaarias, Hispaanias ja Austrias on ametisse nimetamine viibinud mitmes sõltumatus asutuses ja Poolas seatakse ohtu riigikontrolli tulemuslikku toimimist; võtab suure murega teadmiseks hiljutised sündmused Kreekas, kus sõltumatud asutused, nagu Kreeka sideturbe ja privaatsuse amet (ADAE) ja Kreeka andmekaitseasutus, on nuhkvara ebaseadusliku kasutamist puudutava töö tõttu olnud üha suurema surve all, kusjuures Kreeka parlament asendas ADAE juhatuse liikmed hiljuti suure rutuga ilmselt ADAE eelseisva otsuse tõttu määrata Kreeka luureagentuurile trahv;

Meediavabadus ja meedia mitmekesisus

25.rõhutab, et ilma meedia mitmekesisuse ja meediavabaduseta ei saa demokraatlik elu ja õigusriik ellu jääda;

26.on seisukohal, et meediaomandi läbipaistvus on meedia mitmekesisuse säilitamiseks minimaalne aluselement; täheldab, et komisjon leiab, et alates 2022. aasta õigusriigi olukorda käsitlevast aastaaruandest on Kreekas, Luksemburgis ja Rootsis vastu võetud uued õigusaktid, millega suurendatakse meediaomandi läbipaistvust või parandatakse meediaomandit käsitleva teabe avalikku kättesaadavust, ning et selliseid õigusakte on Küprosel tugevdatud; täheldab, et Bulgaarias, Tšehhis ja Prantsusmaal on muudatuste tegemine veel pooleli; julgustab Euroopa institutsioone võtma lõpuks vastu töökindla ja kõrgeid eesmärke seadva meediavabaduse määruse ja seda rakendama, et tagada meediaomandi läbipaistvust käsitlevate õigusaktide ühtlustamine ELi tasandil;

27.täheldab samuti, et komisjon leiab, et meediat reguleerivaid asutusi ei kaitse lubamatu poliitilise mõju eest piisavad kaitsemeetmed näiteks Ungaris, Sloveenias ja kuni viimase ajani Poolas eelmise, Õiguse ja Õigluse erakonna juhitud valitsuse all, ning et ametiasutustel puuduvad vahendid, eriti Kreekas ja Rumeenias; kutsub komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1). artikli 30 tulemuslik rakendamine, milles sätestatakse riiklike regulaatorasutuste sõltumatust tagavate meetmete nõue;

28.rõhutab, kui oluline on avalik-õigusliku meedia toimetuslik sõltumatus ja kõigi liikmesriikide kohustus seda austada; rõhutab, et on vaja kehtestada kaitsemeetmed sise- ja välissekkumiste vastu; on seisukohal, et avalik-õiguslikku meediat tuleks kaitsta poliitilise surve, sealhulgas põhjendamatute vallandamiste eest ning kasutusele tuleks võtta kaitsemeetmed, millega tagataks toimetuslike otsuste vaba vastuvõtmine; täheldab, et komisjon leiab, et Luksemburg, Sloveenia, Saksamaa, Eesti, Slovakkia ja Tšehhi on käivitanud algatusi riiklike avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide sõltumatuse parandamise eesmärgil õiguslike tagatiste või eelarvevahendite tugevdamiseks, kusjuures ka Küpros, Iirimaa ja Rootsi on arutanud reforme ning Rumeenias, Maltal, Poolas ja Ungaris ei ole sellekohaseid meetmeid võetud; võtab teadmiseks Poola uue valitsuse jõupingutused avalik-õigusliku ringhäälingu sõltumatuse taastamiseks; märgib, et uusimas meedia mitmekesisuse seires leiti, et toimetuslik autonoomia ja poliitiline sõltumatus on Maltal suures ohus ning üldine oht meedia mitmekesisusele Maltal on kasvanud keskmisest suureks;

29.võtab murega teadmiseks Slovakkia Raadio ja Televisiooni (RTVS) kui riigi peamise avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni kavandatava ümberkorraldamise; toonitab, kui oluline on säilitada vaba ja sõltumatu meedia kui demokraatliku ühiskonna nurgakivi; peab kahetsusväärseks Slovakkia peaministri ja mitme valitsusametniku otsust peatada suhtlemine peamiste meediaväljaannetega, tunnistades, et see takistab oluliselt üldsuse õigust saada valitsuselt asjakohast teavet; rõhutab, et sellised meetmed piiravad meediavabadust ja läbipaistvust ning aitavad kaasa manipuleeriva desinformatsiooni levikule avalikus ruumis;

30.kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama sõltumatule ja üleeuroopalisele kvaliteetsele ajakirjandusele riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil piisavad rahalised vahendid;

Ajakirjanike kaitse

31.tuletab meelde, et sõltumatu ajakirjandus on demokraatliku õigusriigi oluline element keskse tähtsusega kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi osana ning avaliku kontrolli element; väljendab muret mitme valitsuse ja majandusliku jõu tahtlike katsete pärast vaigistada ajakirjanikke, kes paljastavad väärtegusid; rõhutab, et põhjendamatul sekkumisel ja survel, hirmul ja enesetsensuuril on ajakirjandusliku väljendusvabaduse teostamisele heidutav mõju;

32.peab kahetsusväärseks ajakirjanike turvalisusega seotud murettekitavaid suundumusi mitmes liikmesriigis; märgib, et Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvorm on alates 2015. aastast registreerinud üle 1600 ohuteate; peab kahetsusväärseks ajakirjanike hirmutamist valimiskampaaniate ajal, näiteks hiljuti Slovakkias toimunud valimistel; peab kahetsusväärseks, et pärast Daphne Caruana Galizia mõrva ei ole Maltal suudetud parandada ajakirjanike töötingimusi, sealhulgas ei ole tulemuslikult rakendatud 29. juuli 2021. aasta avalikus uurimisaruandes esitatud soovitusi; kutsub Slovakkia valitsusametnikke üles hoiduma verbaalsetest rünnakutest üksikisikute vastu; rõhutab riigi- ja valitsusametnike kohustust teenida kõiki kodanikke, eriti riigis, kus on esinenud vaenukuritegusid ja kus on mõrvatud ajakirjanik;

33.on mures üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide jätkuva esitamise pärast kogu Euroopa Liidus; kutsub liikmesriike üles rakendama komisjoni soovitust (EL) 2022/758 Komisjoni 27. aprilli 2022. aasta soovitus (EL) 2022/758, milles käsitletakse avalikus elus osalevate ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid) (ELT L 138, 17.5.2022, lk 30). ning võtma riigisiseseid vaigistuskaebuste vastaseid meetmeid, et kaitsta avalikus elus osalevaid ajakirjanikke ja inimõiguste kaitsjaid ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest; märgib, et seda saab teha, tühistades vanglakaristused laimamisjuhtumite puhul, dekriminaliseerides laimamise ja eelistades selle asemel tsiviil- või haldusmenetlusi; väljendab heameelt ELi kaasseadusandjate poliitilise kokkuleppe üle vaigistuskaebuste vastase direktiivi Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid) (COM(2022)0177). asjas; kutsub komisjoni üles uurima võimalust teha ettepanekuid uute õigusaktide kohta, et käsitleda kõiki üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide juhtumeid, sealhulgas riigisiseseid juhtumeid; peab kahetsusväärseks, et vaatamata mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonide väljendatud muredele ei peeta Malta kavandatud vaigistuskaebuste vastaseid sätteid ajakirjanike töö kaitsmiseks piisavaks Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik, Kiri Malta Esindajatekoja esimehele, 26. september 2023.; kordab oma üleskutset mõnele Malta poliitikule, sealhulgas Malta endisele peaministrile, et nad võtaksid tagasi Daphne Caruana Galizia pärijatele üle kantud ja veel aastaid pärast tema mõrva jätkuvad laimusüüdistused;

34.kutsub Kreeka valitsust üles tegelema tõsiste probleemidega, mis on kindlaks tehtud meediavabaduse kiirreageerimise algatuses (MFRR) – see on liit, mis seirab ja jälgib ajakirjandus- ja meediavabaduse rikkumisi ning reageerib neile, eelkõige seoses meelevaldse jälgimise, karistamatuse või ajakirjanike vastu suunatud kuritegude, üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide, meedia sõltumatuse ja mitmekesisusega International Press Institute, Murdered, surveilled and sued: decisive action needed to protect journalists and salvage press freedom in Greece (Mõrvatud, jälitatud ja kohtu alla antud: vaja on otsustavaid meetmeid ajakirjanike kaitsmiseks ja ajakirjandusvabaduse päästmiseks Kreekas), 27. september 2023.; väljendab heameelt ajakirjanike ja teiste meediatöötajate kaitse, turvalisuse ja mõjuvõimu suurendamise rakkerühma loomise üle, mille eesmärk on tugevdada ajakirjanike ja teiste meediatöötajate turvalisust ja sõltumatust, suurendada teadlikkust ning teostada ajakirjanike turvalisuse seiret, mille rakkerühm algatas kooskõlas komisjoni 16. septembri 2021. aasta soovitusega (EL) 2021/1534 ajakirjanike ja teiste meediatöötajate kaitse, turvalisuse ja võimestamise tagamise kohta Euroopa Liidus ELT L 331, 20.9.2021, lk 8.; märgib suure murega, et prantsuse ametivõimud pidasid hiljuti kinni ühe reporteri, ilmselt tema allikate paljastamise eesmärgil, ning „De Correspondenti“ heaks töötava Hollandi ajakirjaniku ebaseaduslikku pealtkuulamist;

35.mõistab teravalt hukka asjaolu, et Giorgos Karaivazi mõrva uurimises pole toimunud otsustavat läbimurret; täheldab, et kaks väidetavat tapjat vahistati rohkem kui kaks aastat pärast mõrva tõendite alusel, mis tundusid olevat politseile kogu aeg kättesaadavad; on seisukohal, et mõrva peamist korraldajat ei ole ikka veel tuvastatud; märgib, et Karaivaz – nagu Daphne Caruana Galizia ja Ján Kuciak – uuris korruptsiooni ja kuritegevust ning tal võis olla vaenlasi kõrgetel kohtadel, sealhulgas poliitilistes ringkondades; juhib tähelepanu sellele, et Daphne Caruana Galizia mõrva kahtlusalust ei ole ikka veel süüdi mõistetud, samuti ei ole ametiasutused piisavalt käsitlenud kõiki tema uuritud korruptsiooni- ja kuriteojuhtumeid;

36.mõistab hukka ajakirjanike ebaseadusliku jälgimise, eelkõige nuhkvara abil; on nördinud komisjoni keeldumisest rakendada kõiki Pegasuse ja samaväärse salajälgimiseks mõeldud nuhkvara kasutamist käsitleva uurimiskomisjoni soovitusi ja peab seda tegevusetuseks; kordab oma üleskutset komisjonile hinnata soovituses Küprose, Kreeka, Ungari, Poola ja Hispaania kohta esitatud eritingimuste täitmist, mille tähtaeg oli 30. november 2023; väljendab heameelt uurimisvolitustega erikomisjoni loomise üle Poola parlamendi alamkojas Seimis; nõuab, et uuritaks põhjalikult riiklike ja ELi õigusaktide väidetavaid tõsiseid rikkumisi, mis on seotud erakonna PiS juhitud valitsuse poliitiliselt ajendatud ebaseadusliku jälgimistegevusega; on mures selle pärast, et väidetavate ohvrite nimekiri on väga pikk ja sisaldab mitmete poliitikute, juristide, prokuröride, ajakirjanike, ettevõtjate, aktivistide ja muude isikute nimesid; juhib tähelepanu sellele, et mitte ühegi ajakirjanike, aktivistide, poliitikute, juristide ja muude poliitiliste sihtmärkide vastu suunatud nuhkvara kuritarvitamise paljude juhtumite puhul ei ole õiglust saavutatud; järeldab seetõttu, et vastupidiselt komisjoni oletusele ei ole paljud riiklikud ametiasutused valmis ega suutelised seda küsimust käsitlema, jättes mõjusate õiguskaitsevahendite ja demokraatiata ohvrid kaitseta; on sügavalt mures nuhkvara kuritarvitamise karistamatuse heidutava mõju pärast ajakirjanikele ja nende allikatele; rõhutab, et liikmesriikide valitsuste ebaseaduslik nuhkvara kasutamine mõjutab otseselt ja kaudselt liidu otsuste tegemise usaldusväärsust, õõnestades seeläbi Euroopa Liidu demokraatiat, ning rõhutab vajadust suurema läbipaistvuse ja õigusliku vastutuse järele jälgimissektoris;

37.tuletab meelde, et nuhkvaraga kauplemist ja nuhkvara kasutamist tuleb rangelt reguleerida, nuhkvara kasutamine liikmesriikides peab olema proportsionaalne ega tohi olla meelevaldne, ning et jälgimine peab olema lubatud üksnes kitsalt ja eelnevalt kindlaksmääratud asjaoludel; on seisukohal, et isikuvabaduste kaitsmisel on kriitilise tähtsusega eelmehhanismid, millega tagatakse kohtulik järelevalve; kinnitab, et piiramatu ligipääsu võimaldamine jälgimisele ei tohi ohustada üksikisiku õigusi; rõhutab, et kohtusüsteemi võime korraldada riikliku julgeoleku huvides esitatud jälgimistaotluste vallas tähenduslikku ja tulemuslikku tagantjärele järelevalvet on oluline tagamaks, et nuhkvara ebaproportsionaalset kasutamist valitsuste poolt oleks võimalik vaidlustada;

38.rõhutab, et nuhkvara ebaseadusliku kasutamise mõju on palju tuntavam liikmesriikides, kus ohvrite uurimise ja hüvitise andmisega tegelevad asutused, kes tegelevad ohvritele hüvitise andmisega ja tagavad vastutuse, on riigi kontrolli alla võetud, ning õigusriigi kriisi ja kohtuvõimu sõltumatuse ohustatuse korral ei saa riikide ametiasutustele tugineda; kutsub seetõttu komisjoni üles kehtestama õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes sihtotstarbelise riigipõhise järelevalve ja soovitused, mis on seotud nuhkvara ebaseadusliku kasutamisega liikmesriikides, hinnates riigiasutuste reageerimisvõimet sihtrühma kuuluvatele isikutele õiguskaitse pakkumisel;

Läbipaistvus ja teabele juurdepääs

39.peab kahetsusväärseks, et paljudel kodanikel, ajakirjanikel ja parlamendiliikmetel on paljudes liikmesriikides jätkuvalt raskusi teabe saamisel ja dokumentidele juurdepääsul; rõhutab, et liiga sageli häirivad avaliku sektori asutused tahtlikult juurdepääsu teabele ja dokumentidele, näiteks viivitades otsuste tegemisega ebaproportsionaalselt või andes üksnes kunstliku juurdepääsu, tehes teabe ainult osaliselt kättesaadavaks; täheldab, et komisjon on leidnud, et mitmes liikmesriigis, näiteks Tšehhis, Leedus ja Slovakkias, on käivitatud algatusi teabele juurdepääsu paremaks reguleerimiseks ning et teatavates teistes liikmesriikides, nagu Saksamaal, Hispaanias, Horvaatias, Luksemburgis ja Ungaris tegutsetakse selle valdkonna parandamise nimel; märgib siiski, et mõned liikmesriigid, nagu Malta, Austria ja Soome, ei käsitle neid probleeme ikka veel täielikult; kordab oma üleskutset Malta valitsusele võtta tagasi uudistekanali The Shift News arvukate teabevabadusega seotud päringute peale esitatud kaebused;

40.kutsub ELi institutsioone üles käituma teabele ja dokumentidele juurdepääsu osas eeskujulikult; võtab sellega seoses teadmiseks Euroopa Ombudsmani hiljutise eriaruande, milles käsitletakse aega, mis Euroopa Komisjonil kulub dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemiseks, pärast ombudsmani strateegilist uurimist antud küsimuses, milles ta tuvastas haldusomavoli, kuna komisjoni tegevuses ilmnes kordustaotluste menetlemisel süsteemseid ja märkimisväärseid viivitusi Euroopa Ombudsmani eriaruanne – Euroopa Ombudsmani strateegiline uurimine selle kohta, kui palju aega kulub Euroopa Komisjonil dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemiseks (OI/2/2022/OAM), 18. september 2023.; kutsub komisjoni üles selle korduva probleemi lõplikult lahendama;

41.ergutab liikmesriike reguleerima lobitööd, näiteks kehtestades kõigile poliitikutele, valitsuste, asutuste ja ametite liikmetele ja ametnikele riiklikud kohustuslikud läbipaistvusregistrid; kutsub poliitikuid, valitsusametnikke ning asutuste ja ametite ametnikke üles avalikustama kõigi oma kohtumiste loetelu;

Õigusriigi majanduslik mõõde

42.nõuab õigusriigi põhimõtte tugevdamist siseturul; rõhutab, et usaldusväärsed ja stabiilsed õigusriigi struktuurid on investeeringute ja kaubanduse peamised tugisambad, mis on olulised konkurentsivõime ning seega ka Euroopa Liidu sotsiaalhoolekandesüsteemi ja tööturu suutlikkuse seisukohast; peab kahetsusväärseks selles valdkonnas võetud liikmesriikide meetmeid, millega rikutakse liidu õigust, näiteks teatavaid protektsionistlikke meetmeid;

43.nõuab õigusriigi majandusliku mõõtme järelevalve tõhustamist; kutsub komisjoni üles kaaluma aruande laiendatud ulatuses õigusriigi aruande majanduslikku mõõdet põhjalikumalt ja pöörama sellele erilist tähelepanu;

44.tuletab meelde, et mõistab hukka Ungari teatavate sektorite ettevõtete vastu suunatud süsteemsed diskrimineerivad, läbipaistmatud ja ebaausad tavad, millest on teatatud, ning ELi vahendite kasutamise valitsuse poliitiliste liitlaste rikastamiseks, mis on vastuolus ELi konkurentsi- ja riigihanke-eeskirjadega; on sügavalt mures äriühingute üha suurema koondumise pärast praeguse valitsusega sidemeid omavate oligarhide kätte, kes on avalikult teatanud oma kavatsusest teha suuri oste neis kesksetes sektorites, samuti nende äriühingute konkurentide sihikule võtmise pärast;

45.tuletab meelde, et aluslepingute kohaldamisalas on põhiõiguste harta kohane igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel keelatud ning et asutamisvabadus, teenuste osutamise vabadus ja kapitali vaba liikumine on osa ühtse turu jaoks põhjapaneva tähtsusega; rõhutab, et võrdset kohtlemist käsitlevad eeskirjad keelavad ilmse ja varjatud diskrimineerimise kodakondsuse, või äriühingu puhul selle asukoha alusel; rõhutab, et konkurentsi- ja riigihanke-eeskirjade nõuetekohane täitmine on ühtviisi Ungari ettevõtjate huvides;

46.kutsub kõiki liikmesriike üles näitama rahvusvahelisele üldsusele oma pühendumust õigusriigi põhimõttele ning rakendama kõiki vastuvõetud ELi piiravaid meetmeid täpselt ja järjepidevalt ning vältima nendest kõrvalehoidmist; kutsub komisjoni üles seda tähelepanelikult jälgima;

Kodanikuühiskonna ruum

47.märgib, et õigusriigi kaitsmisel on kodanikuühiskonnal ja selle normaalsel tegutsemisruumil tähtis osa, ning kordab oma nõudmist, et liikmesriikide kodanikuühiskonna seisundile pühendataks eraldi peatükk; täheldab, et komisjon leiab, et Malta, Iirimaa, Bulgaaria, Leedu ja Saksamaa on teatanud jõupingutustest või alustanud jõupingutusi kodanikuühiskonna raamistiku parandamiseks, ning leiab, et kodanikuühiskond seisab silmitsi eriliste probleemidega Küprosel, Kreekas, Hispaanias, Itaalias ja Prantsusmaal ning Ungaris ja Poolas järgiti erakonna PiS juhitud eelmise valitsuse ajal endiselt autoritaarseid ja tõsiseid süsteemseid piiranguid; kutsub kõiki liikmesriike üles tunnustama kodanikuühiskonna organisatsioone demokraatlikus elus oluliste sidusrühmadena ja looma kodanikuühiskonnale soodsa keskkonna;

48.kutsub komisjoni üles jätkama sihtotstarbelise rahastamise kaudu investeerimist kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamisse, et liikmesriikide õigusriigiolukorda jälgida ja sellest aru anda, näiteks kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi kaudu, ning tagada protsessis osalevale kodanikuühiskonna organisatsioonidele piisav kaitse; tunneb muret selle pärast, et teatavates riikides jaotatakse rahasummasid erapoolikult ja see avaldab mõju sellistele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes tegelevad vähekaitstud rühmade õiguste edendamisega või kelle töö eesmärk on muus mõttes selline, mida valitsus ei toeta; innustab neid küsimusi kõigis aruandes käsitletud riikides põhjalikult hindama ja rõhutab, et nende probleemide lahendamiseks on vaja riigipõhiseid soovitusi; nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks ELi vahendite puhul otsest eelarve täitmist, et ka toetuskõlblikud toetusesaajad, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonid, ettevõtted ja kohalikud omavalitsused saaksid neile mõeldud ELi rahasummad kindlasti kätte;

49.väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu direktiiv Euroopa piiriüleste ühenduste kohta (COM(2023)0516) ja kohustub selle vastuvõtmise esmatähtsale kohale seadma; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon töötaks välja strateegia, millega nähakse ette miinimumnõuded kodanikuühiskonna organisatsioonide kaitseks kõigis liikmesriikides, et edendada ohtudest ja rünnakutest vaba regulatiivset ja poliitilist keskkonda ning tagada neile kestlik ja mittediskrimineeriv juurdepääs ressurssidele, toetades ja soodustades samal ajal nende osalemist kodanikuühiskonna dialoogis ja poliitikakujundamises;

50.on sügavalt mures selle pärast, et Slovakkia valitsus on teatanud plaanidest võtta vastu õigusaktid, mis õõnestaksid kodanikuühiskonna tegutsemisruumi, sealhulgas piirates valitsusväliste organisatsioonide tööd ja häbimärgistades organisatsioone, kes saavad välisrahastust;

51.peab kahetsusväärseks asjaolu, et inimõiguste kaitsjate olukord ELis on viimastel aastatel jätkuvalt halvenenud; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid selleks, et inimõiguste kaitsjad saaksid töötada takistusteta ja turvaliselt;

Õiguspärane jõu kasutamine politsei poolt õigusriigi põhimõtte alusel, samuti sõnavabadus ja rahumeelse kogunemise vabadus

52.rõhutab, et õiguskaitseasutustel on oluline roll õigusriigi säilitamisel, inimeste jaoks turvalise keskkonna loomisel ja neile põhiõiguste kasutamise võimaldamisel; peab kahetsusväärseks, et komisjoni 2023. aasta õigusriigi olukorda käsitleva aruande kohaselt ei ole õiguskaitseasutustel paljudes liikmesriikides, sealhulgas Belgias, Küprosel, Portugalis ja Slovakkias piisavalt vahendeid oma ülesannete, näiteks korruptsioonivastase võitluse tulemuslikuks elluviimiseks; kutsub liikmesriike üles tagama politseile ja teistele õiguskaitseasutustele piisavad rahalised vahendid, koolituse ja inimressursid;

53.toonitab, et jõu kasutamise eesõigust tuleb käsitleda äärmise ettevaatusega, ning rõhutab, et liikmesriigid peavad tagama, et politsei kasutaks jõudu ainult siis, kui see on rangelt vajalik, ja ainult sellises ulatuses, mis on vajalik õiguspärase eesmärgi saavutamiseks; tuletab meelde, et politsei peab täitma oma ülesandeid kooskõlas erapooletuse ja mittediskrimineerimise põhimõttega; kutsub liikmesriike üles põhjalikult uurima kõiki õiguskaitseasutuste poolt jõu ülemäärase kasutamise või diskrimineeriva kohtlemise juhtumeid ning kindlustama süsteemsed tagatised selliste kuritarvituste vastu;

54.kutsub liikmesriike üles võtma sellega seoses arvesse Euroopa Nõukogu politseieetika koodeksit; on seisukohal, et politseiametnikke tuleks koolitada kasutama alternatiivseid avaliku korra tagamise tavasid, mis ei ohusta meeleavaldajate ega kinnipeetavate elu; kutsub liikmesriike üles kehtestama kogu ELi hõlmavad suunised õiguskaitseametnike kasutatavate relvade läbipaistvaks, sõltumatuks ja järjepidevaks valimiseks, testimiseks ja katsetamiseks ning lähtuma seejuures ÜRO standarditest, soovitustest ja juhtpõhimõtetest; märgib, et niisuguse hindamise raames tuleks enne valiku tegemist ja kasutuselevõttu teha kindlaks vastavus rahvusvahelistele inimõigusi käsitlevatele õigusaktidele ja standarditele; kutsub liikmesriike üles koguma andmeid kõigi jõu kasutamise juhtumite kohta, et oleks võimalik koguda tõendeid jõu kasutamise, väärkasutamise, ootamatute tagajärgede, vigastuste ja surmajuhtumite ning nende põhjuste kohta; on mures õiguskaitseasutuste ülemäärase jõu kasutamise pärast kogu ELis; rõhutab, et Prantsusmaa politsei on rohkem relvastatud kui enamik teisi politseijõude mujal ELis; tunneb muret asjaolu pärast, et Prantsusmaal peavad õiguskaitseasutused samuti meelevaldselt kinni meeleavaldajaid, mis kujutab endast vabadusõiguse rikkumist, kuna enamik kinnipeetavaid vabastatakse mõne tunni jooksul ilma süüdistust esitamata;

55.on sügavalt mures asjaolu pärast, et kogu ELis teatatakse jätkuvalt sagedasest meeleavaldajate vastu suunatud ebaproportsionaalse jõu kasutamisest, sealhulgas meeleavaldajate peksmisest; märgib, et mõne liikmesriigi õiguskaitseasutused kasutavad meeleavaldajate rahvahulga kontrollimiseks või laialiajamiseks üha enam vähemohtlikke relvi, mis on viimastel aastatel toonud kaasa ka märkimisväärse hulga inimeste tõsise haavamise, mistõttu on vaja selgeid suuniseid nende kasutamise kohta;

56.on veendunud, et paljudes kohtades kogu ELis kasutatakse sõna- ja kogunemisvabadust murettekitavatel tingimustel; rõhutab, et rahumeelse kogunemise õiguse piiramine ei saa põhimõtteliselt tugineda selle sõnumi sisule, mida protestijad soovivad edastada, kuna rahumeelse kogunemise õigus on tihedalt seotud õigusega väljendusvabadusele, välja arvatud kogunemiste puhul, mille eesmärk on vägivalla õhutamine; nõuab, et kogunemist käsitlevates seadustes ja tavades järgitaks alati rahvusvahelisi inimõiguste valdkonna standardeid kogunemisvabaduse ja meeleavalduste korraldamise kohta, sealhulgas politseitöötajatele põhjaliku inimõigustealase koolituse pakkumisel; kutsub liikmesriike üles mitte võtma vastu õigusakte või tavasid, mis ennetavalt piiravad rahumeelse kogunemise õigust või mis kriminaliseeriks meeleavaldajad juba eelnevalt ilma kohtuliku järelevalveta;

57.väljendab sügavat muret arvukate juhtumite pärast, kus politseiteenistused kasutavad vähemusrühmade, näiteks romade vastu ülemäärast jõudu mitmes liikmesriigis; kutsub liikmesriikide ametivõime üles kõiki selliseid juhtumeid täielikult ja sõltumatult uurima; on sügavalt mures asjaolu pärast, et kolme aasta jooksul on Kreekas tapetud kolm noort romat ja neid juhtumeid ei ole põhjalikult uuritud;

Võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine ja pluralism

58.märgib, et demokraatia ja õigusriigi põhimõtte tagasilangus ning vähemuste õiguste õõnestamine käivad sageli käsikäes, rõhutades veel kord vajadust tervikliku lähenemisviisi järele demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste järelevalvele tulevastes aruannetes; peab kahetsusväärseks edusammude puudumist vähemuste kaitsmisel kogu ELis; mõistab hukka vähemusrühmade vastu suunatud vaenukõne, sealhulgas valitsuse või poliitiliste ametnike poolt;

59.rõhutab vajadust võidelda igasuguse diskrimineerimise, vaenukõne ja kuritegude vastu, mis on suunatud konkreetselt vähemusrühmade ning rahvus-, etniliste, keeleliste ja usuvähemuste vastu; kutsub komisjoni üles lisama järgmisse aruandesse uue samba, milles kaardistatakse kõik ksenofoobia, rassismi, antisemitismi, islamofoobia, romavastasuse, LGBTIQ-foobia, vaenukõne ja diskrimineerimise vormid kõigis liikmesriikides;

60.on mures hiljutise antisemitismi, sealhulgas avalikes kohtades aset leidnud vägivallaaktide, hirmutamise ja vaenusümbolite pärast;

61.on mures ka islamofoobia taseme pärast ELis, sealhulgas laimukampaaniate ja desinformatsiooni pärast;

62.väljendab pettumust komisjoni aegluse üle tegelemisel põhiõiguste alaste õigusaktide ja kohtupraktika mittejärgimise probleemiga liikmesriikides; nõuab tungivalt, et komisjon kui aluslepingute täitmise järelevalvaja täidaks oma kohustust ja tagaks ELi inimõigustealase õiguse täitmine ega tugineks üksnes kodanikele, kes pöörduvad ELi kohaldamise tagamiseks ise kohtusse; soovitab, et komisjon võtaks eelkõige meetmeid, mis on seotud Euroopa Liidu Kohtu otsuste rakendamata jätmisega vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 260 lõikele 2 ja õigusriigi tingimuslikkuse määrusele, kui otsuseid ei järgita;

63.kutsub ELi liikmesriike üles muutma LGBTIQ+ õiguste kaitse tõeliseks ja valdkondadevaheliseks prioriteediks kõigis poliitikavaldkondades; kutsub komisjoni üles kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, et tagada LGBTIQ+ inimeste õiguste austamine kogu ELis, sealhulgas rikkumismenetluste kasutamise liikmesriikide vastu; kutsub liikmesriike üles võtma arvesse Euroopa Nõukogu diskrimineerimisvastase võitluse, mitmekesisuse ja kaasamise juhtkomitee 12 soovitust LGBTIQ+ inimeste vastu suunatud vaenukuritegude vastu võitlemiseks ning rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni soovitusi Euroopa Nõukogu, diskrimineerimisvastase võitluse, mitmekesisuse ja kaasamise juhtkomitee, soovituse CM/Rec(2010)5 rakendamise temaatiline läbivaatamine, 14. september 2023; Euroopa Nõukogu, rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon, ECRI üldine poliitiline soovitus nr 17 LGBTI-inimeste vastu suunatud sallimatuse ja diskrimineerimise ennetamise ja tõkestamise kohta, 28. september 2023.; võtab teadmiseks Rumeenia hiljutise seaduseelnõu, mille eesmärk on järgida Euroopa Liidu Kohtu 2018. aasta otsust Comani kohta Euroopa Kohtu 5. juuni 2018. aasta otsus, Curtea Constituñională (Rumeenia konstitutsioonikohtu) ELi toimimise lepingu artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotlus, ECLI:EU:C:2018:385., ning kriitika, et seaduseelnõuga rakendatakse seda otsust vaid väga kitsalt ja sellega ei tagata samasoolistele paaridele võrdseid õigusi Euractiv, Romanian LGBTQ+ community wants equal rights, not special conditions (Rumeenia LGBTQ+ kogukond soovib võrdseid õigusi, mitte eritingimusi), 22. september 2023.; kutsub üles kõiki teisi liikmesriike, kes ei tunnusta õiguslikult samasooliste partnerlusi, nagu Bulgaaria, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia, tagama, et see õigus oleks seadusega ette nähtud;

64.peab äärmiselt kahetsusväärseks, et soo õiguslik tunnustamine tsiviilõigusliku seisundi muutmise kaudu ei ole mitmes liikmesriigis ikka veel võimalik; peab kahetsusväärseks, et Bulgaaria valitsus ei ole teinud jõupingutusi ja tal puudub tahe esitada usaldusväärne tegevuskava Euroopa Inimõiguste Kohtu 9. juuli 2020. aasta otsuse Y.T. vs. Bulgaaria rakendamiseks; tuletab lisaks meelde Bulgaaria jätkuvat suutmatust rakendada Euroopa Liidu Kohtu otsust nn beebi Sara kohtuasjas (C-490/20);

65.nõuab, et seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnuste alused lisataks ELi diskrimineerimisvastasesse õigusraamistikku, mis põhineb seksuaalse sättumuse ja soo aluste laial tõlgendusel ning aluslepingutes sätestatud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõttel; märgib, et sellega tagatakse õiguskindlus ja kõigi liidu kodanike kaitse terviklikkus ning et kaasseadusandjad on selles tõlgenduses juba kokku leppinud ettepanekus võtta vastu direktiiv võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste valdkonnas tööhõive ja elukutse küsimustes (COM(2022)0688);

66.nõuab ümberpööramistoimingute tavade keelustamist Euroopas; nõuab suguelundite moonutamise keelustamist, mis kahjustab ka intersoolisi inimesi (intersooliste inimeste suguelundite moonutamine – IMG); nõuab sundabordi ja sundsteriliseerimise keelustamist, mis kujutab endast soolise vägivalla vormi ja kahjustab eriti puuetega inimesi; rõhutab, kui oluline on austada enesemääramisõigust ja autonoomiat ning edendada LGBTIQ+ inimeste füüsilist ja vaimset tervist; rõhutab, et parlamendi seisukoht naistevastase vägivalla ja perevägivalla vastast võitlust käsitleva direktiivi ettepaneku (COM(2022)0105) suhtes hõlmab naiste ja intersooliste suguelundite moonutamise ning sundsteriliseerimise lisamist nn ELi kuritegude nimekirja;

67.kinnitab veel kord, et naiste õigused on inimõigused ning et miski ei saa õigustada naiste õiguste ja autonoomia taandarengut; mõistab eelkõige hukka mitmes liikmesriigis toimepandud rünnaku naiste ja tütarlaste seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning õigustele; on veendunud, et õigus ohutule ja seaduslikule abordile peaks sisalduma põhiõiguste hartas;

68.rõhutab, et liidus on nii veebis kui ka mujal aset leidev sooline vägivald eriti raske kuritegu ning põhiõiguste ja -vabaduste ulatuslik rikkumine, mille vastu tuleb võidelda tõhusamalt ja otsustavamalt ühistel alustel; rõhutab, et sooline vägivald on ühiskonna süsteemse struktuurilise ebavõrdsuse tulemus, millel on piiriülene mõõde; juhib eelkõige tähelepanu sellele, et üha enam koguvad hoogu hästi korraldatud rahvusvahelised liikumised, mis on suunatud soolise võrdõiguslikkuse, LGBTIQ+ teemade ja feminismi vastu; on seisukohal, et soolise kübervägivalla piiriülene mõõde ning soolise vägivalla suur individuaalne, majanduslik ja ühiskondlik mõju kõigis liikmesriikides kinnitavad vajadust võidelda liidus soolise vägivalla kõigi vormide vastu ühisel alusel;

69.rõhutab, et suutmatus võidelda naiste- ja tütarlastevastase vägivalla ja muude soolise vägivalla vormide vastu ühistel alustel tuleneb ka sellest, et puuduvad minimaalsed normid kuritegude ja karistuste määratlemiseks; märgib, et see hõlmab soolise vägivalla ühtset määratlust, minimaalseid norme ennetamise, teatamata jätmise, ohvrite kaitse, toetamise ja heastamise ning kuritegude toimepanijate vastutusele võtmise põhiküsimuste osas; rõhutab, et liikmesriikide põhimõtted ja pühendumus soolise vägivalla tõkestamisel ja selle vastu võitlemisel on väga erinevad ning seetõttu aitaks ühine aluskäsitus kaasa ka õiguskaitsele piiriülestes operatsioonides;

70.on veendunud, et kuigi riigisisesed valmisseadused ei kuulu liidu pädevusse, peaksid kõik Euroopa Liidu valitud organid esindama valijaskonna eri hääli; väljendab sügavat muret teatavate valimissüsteemide pärast kogu liidus, mis kahjustavad pluralismi, näiteks kehtestades valimiseks kõrge valimiskünnise; toetab riiklikke valimisreforme juhtudel, kui suur osa elanikkonnast jääb esindamata;

71.mõistab teravalt hukka asjaolu, et merel hukkub palju pagulasi ja rändajaid, kes on sageli inimkaubanduse ohvrid ja on sunnitud kogema ebainimlikku ja alandavat kohtlemist, ilma et nende turvalisust või põhiõigusi arvestataks; tuletab liikmesriikidele meelde nende rahvusvahelisest mereõigusest tulenevat kohustust abistada hätta sattunud isikuid ning nõuab tervikliku ELi otsingu- ja päästemissiooni loomist, mida viiksid ellu liikmesriikide pädevad asutused ja Frontex; võtab teadmiseks Frontexi ja selle põhiõiguste ametniku ning ELi varjupaigaameti töö; rõhutab vajadust tulemusliku ja inimõigusi austava ELi varjupaigasüsteemi järele; täheldab edusamme, mida on tehtud uue varjupaiga- ja rändeleppe osas, mistõttu on võimalik see vastu võtta enne käesoleva ametiaja lõppu;

72.väljendab heameelt asjaolu üle, et 15. veebruaril 2024, mil Kreeka parlament võttis vastu murrangulise seaduseelnõu, millega seadustatakse samasooliste abielu ja antakse samasoolistele paaridele täielikud vanemaõigused, sai Kreekast 16. ELi riik, kus kehtib abieluvõrdsus;

Valdkondadevahelised järeldused demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste olukorra kohta kogu ELis

73.väljendab eespool öeldut silmas pidades sügavat muret demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste õõnestamise pärast kogu ELis; rõhutab, et arvestades, et komisjoni õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes esitatud olukord näitab paljusid murettekitavaid arenguid, tundub olukord veelgi murettekitavam, kui võtta arvesse muid sõltumatuid aruandeid ja allikaid; rõhutab, et nende väärtuste õõnestamine liikmesriikides seab ELi institutsioonid ohtu ja kahjustab neid ja olukorda ELis tervikuna, isegi kui mõned liikmesriigid on nende väärtuste kaitsmisel ja edendamisel eeskujuks;

74.rõhutab, et selline olukord ei ole pelgalt abstraktne järeldus, vaid mõjutab ELi kodanike ja ettevõtjate igapäevaelu, kuna nad puutuvad kokku näiteks ebatõhusa või mittesõltumatu kohtusüsteemi ja lokkava korruptsiooniga ning neil puudub juurdepääs sõltumatule ja kvaliteetsele ajakirjandusele; rõhutab, et see õõnestab usaldust meie õigusriigi põhimõttele tugineva demokraatliku süsteemi vastu; on veendunud, et ELi väärtuste austamise taastamine liikmesriikides on äärmiselt oluline, et vältida meie ühiskondade ja liidu lagunemist; palub komisjonil, nõukogul ja Euroopa Ülemkogul igati tunnistada, et demokraatia, õigusriik ja põhiõigused ei ole ainult riiklikud küsimused, vaid need puudutavad otseselt ka Euroopa Liitu ja selle institutsioone;

75.kutsub liikmesriike järgima täielikult väärtusi, millel liit rajaneb, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 2; kutsub sellega seoses liikmesriike üles austama seaduslikkust ja õiguskindlust, tõkestama võimu kuritarvitamist ning tagama võrdsuse seaduse ees ja mittediskrimineerimise, õiguskaitse kättesaadavuse, võimude lahususe, kohtusüsteemi sõltumatuse ja inimõiguste kaitse, sest need on iga terve demokraatia kontrolli- ja tasakaalustusmehhanismide nõuetekohase toimimise peamised põhimõtted; kutsub komisjoni üles sõltumatult analüüsima, kas neid põhimõtteid järgitakse kõigis liikmesriikides;

ELi õigusaktide täitmise tagamine

76.märgib, et kogu ELi õiguse nõuetekohane jõustamine on õigusriigil põhineva liidu eeltingimus; mõistab hukka asjaolu, et mitu liikmesriiki ei järgi mõnikord avalikult ja häbematult ELi õigust eri valdkondades, nagu õigus mõjusale kohtulikule kaitsele, korruptsioonivastased seadused, varjupaigaküsimused, sanktsioonide rakendamine ja inimõigusi käsitlevad õigusaktid; rõhutab, et see võib muuta ELi alaks, kus mõned liikmesriigid tunnevad end teistest võrdsemalt ning kodanike õigused ja vabadused ei ole võrdselt kaitstud;

77.tuletab komisjonile meelde, et ta on eelkõige aluslepingute täitmise järelevalvaja; rõhutab, et kuigi aruande esitamisest ei piisa, et tugevdada õigusriigi põhimõttel põhinevat liitu, peaks aruanne viima konkreetsete täitmise tagamise meetmete võtmiseni, eriti juhul, kui soovitusi ei täideta täielikult;

78.peab äärmiselt kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon ei võta ELi õiguse jõustamiseks tugevamaid meetmeid; kutsub seetõttu komisjoni üles suurendama uute rikkumismenetluste arvu ning viima olemasolevaid rikkumismenetlusi julgemalt ja kiireloomulisemalt edasi; kutsub komisjoni üles kasutama süsteemselt kiirmenetlusi ja esitama Euroopa Liidu Kohtus ajutiste meetmete kohaldamise taotlusi; kutsub komisjoni üles mitte kasutama liikmesriikidega dialoogi ega katsemenetlust tähtajatu vahendina, et vältida tegelike rikkumismenetluste algatamist; kutsub komisjoni üles vaatama läbi oma poliitika, mis on esitatud 2022. aasta teatises ELi õiguse täitmise kohta, et mitte kasutada õiguste rikkumise hagisid „üksikjuhtumite” puhul, kuna see poliitika on viinud kodanikelt kogu ELis tõsiste õiguste äravõtmiseni, eriti kui nende endi valitsused keelduvad ELi õiguse või Euroopa Kohtu otsuste täitmisest, kuna enamik neist juhtumitest ei ole kõigest üksikjuhtumid, vaid puudutavad strateegilisi ja põhiküsimusi;

79.täheldab püsivat probleemi, mis on seotud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste puuduliku rakendamisega, märkides ära Euroopa Nõukogu ministrite komitee otsused; tunneb heameelt Euroopa Inimõiguste Kohtu juhtivate otsuste elluviimist puudutavate süsteemsete näitajate lisamise üle õigusriigi olukorda käsitlevasse aruandesse alates selle 2022. aasta väljaandest; kutsub komisjoni siiski üles koostama tulemustabeli, mis on pühendatud iga demokraatiat, õigusriiki ja põhiõigusi käsitleva Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse täitmise jälgimisele, ning integreerima selle täielikult iga-aastasesse õigusriigi olukorda käsitlevasse aruandesse; kutsub liikmesriike üles viivitamata rakendama menetluses olevaid kohtuotsuseid ja kutsub komisjoni üles hindama tagajärgi ELi õiguse järgimisele ning esitama vajaduse korral rikkumishagi;

Õigusriigi olukorda käsitlev aruanne kui vahend

80.väljendab heameelt õigusriigi olukorda käsitleva aruande kui ELi õigusriigi meetmete kogumi olulise nurgakivi üle ning tunnustab komisjoni hoolikalt uuritud ja hästi koostatud aruande eest; tuletab meelde, et õigusriigi olukorda käsitlev aastaaruanne esitati vastusena parlamendi resolutsioonile, mis võeti vastu 2016. aastal seadusandliku algatusraporti ELT C 215, 19.6.2018, lk 162. alusel;

81.tunnistab, et õigusriigi olukorda käsitlev aruanne on muutunud võrdlusaluseks ELi institutsioonide töös õigusriigi küsimustes ELis ja konkreetsetes liikmesriikides; tunnustab komisjoni jätkuvat aastatepikkust pühendumist aruande asjakohasuse suurendamisele, näiteks lisades eelmisesse väljaandesse riigipõhised soovitused ja hinnates nende täitmist praeguses aruandes;

82.tunnistab, et komisjoni aruanne õigusriigi kohta on muutunud alates selle loomisest 2020. aastal põhjalikumaks; taunib siiski asjaolu, et Euroopa Parlamendi 2016. aasta resolutsiooni olulisi elemente ei ole veel rakendatud ja komisjon ei ole parlamendi varasemates resolutsioonides esitatud soovitusi täiel määral arvesse võtnud; kutsub komisjoni üles sellega tegelema; peab eelkõige kahetsusväärseks, et 2023. aasta aruannet ei laiendatud ulatusliku uue samba lisamisega märkimisväärselt; nõuab, et aastaaruandesse lisataks Veneetsia komisjoni 2016. aasta õigusriigi põhimõtete kontrollnimekirja puuduvad olulised elemendid, nagu võimu kuritarvitamise ennetamine, võrdsus seaduse ees ja diskrimineerimiskeeld; kordab oma seisukohta, et aruanne peaks hõlmama ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste täielikku ulatust, kuna neid ei saa vaadelda eraldi; kutsub komisjoni üles järgmisel aastal aruande ulatust laiendama;

83.tunneb muret selle pärast, et komisjon on oma püüdlustes olla faktiline ja õiglane mõnikord õigusriigi probleemide tuvastamisel liikmesriikides liiga diplomaatiline ja ebatäpne; peab kahetsusväärseks, et eufemistliku keele kasutamine ning kunstlikult võrdne arv järeldusi ja soovitusi liikmesriigi kohta varjab liikmesriikide tegelikke erinevusi; kordab soovitust eristada süsteemseid ja üksikuid rikkumisi, vältimaks ohtu, et kõige rängemaid õigusriigi rikkumisi hakatakse pidama ebaolulisteks; kutsub komisjoni üles selgitama, et kui ELi lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi teatava aja jooksul süstemaatiliselt, sihilikult ja rängalt rikutakse, võib juhtuda, et liikmesriik demokraatiakriteeriumidele enam ei vasta; on veendunud, et soovituste täitmise hindamine peaks olema täpsem ja kvalitatiivsem ning tuginema mitte ainult seadusandlikele muudatustele, vaid ka tegelikele ja sõltumatutele tõenditele nende rakendamise kohta praktikas; kordab, et soovituste elluviimiseks tuleb kehtestada ajakava, eesmärgid ja konkreetsed meetmed ning üksikasjalikult kirjeldada, mis tagajärjed on sellel, kui soovitused jäävad ellu viimata; märgib mõnikord esinevaid suuri erinevusi riikide peatükkide kokkuvõtete ja peatükkide endi põhjaliku sisu vahel, mis viitab toimetuslikule sekkumisele;

84.kinnitab veel kord, et paljusid neist probleemidest on võimalik lahendada, kaasates aruande koostamisse sõltumatu eksperdirühma, sest diplomaatilised kaalutlused oleksid neile vähem siduvad; kutsub komisjoni üles oma seisukohta selles küsimuses uuesti läbi vaatama ja uurima kõiki võimalusi sõltumatute ekspertide kaasamiseks järgmistesse õigusriigi olukorda käsitlevatesse aruannetesse; kordab, et kutsub komisjoni üles paluma Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametil (FRA) anda metodoloogilist nõu ja koostada võrdlevaid uuringuid, et esitada aastaaruande peamistes valdkondades rohkem üksikasju, võttes arvesse põhiõiguste ja õigusriigi vahelisi lahutamatuid seoseid;

85.tunnustab komisjoni jõupingutusi viia kõigis liikmesriikides läbi mitmesuguseid konsultatsioone ja koguda erinevaid arvamusi, sealhulgas riigi asutustelt ja kodanikuühiskonna organisatsioonidelt; kutsub komisjoni üles seda veelgi laiendama ja võimaluse korral korraldama liikmesriikidesse pigem kohapealseid kui virtuaalseid külastusi, kuna need võivad anda kohalikust olukorrast täielikuma ja kontekstipõhisema pildi; tuletab eelkõige meelde, kui oluline on konsulteerida õigusala töötajatega, näiteks advokatuuride ja kohtunike ühenduste kaudu;

86.tunnistab notarite rolli paljudes liikmesriikides, kus nad täidavad funktsionaalselt kohtuülesandeid; on veendunud, et notarite panust õigusriigi standarditesse tuleks käsitleda õigusriigi olukorda käsitleva aruande järgmistes väljaannetes riikide peatükkides;

87.väljendab heameelt komisjoni otsuse üle laiendada tulevaste õigusriigi olukorda käsitlevate aruannete geograafilist ulatust nii, et see hõlmaks kandidaatriike kooskõlas parlamendi varasemate üleskutsetega seda teha ELT C 341, 27.9.2023, lk 2.;

88.on veendunud, et aruande kohaldamisala, avameelsuse ja täitmise tagamise tagajärgede pidev ja ambitsioonikas laiendamine on parim viis selle jätkuva asjakohasuse ja mõju tagamiseks;

89.nõuab tungivalt, et komisjon investeeriks rohkem teadlikkuse suurendamisse liidu väärtustest ja kohaldatavatest vahenditest, sealhulgas aastaaruandest, eriti riikides, kus on tõsiseid probleeme;

90.kinnitab, et õigusriigi olukorda käsitlev aastaaruanne ei ole eesmärk omaette, sest ainuüksi olukorra jälgimisest ei piisa, vaid see peaks pigem viima konkreetsete täitmise tagamise meetmete võtmiseni tuvastatud puuduste suhtes; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama, et kõnealune õigusriigi olukorda käsitlev aruanne oleks tõepoolest osa õigusriigi mehhanismi raames toimuvast protsessist tervikuna, ning kindlustama tema käsutuses olevate õigusriigi kõigi töövahendite, sealhulgas ELi lepingu artikli 7 täieliku kasutamise juhtudel, kui õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes leitakse teatavates liikmesriikides aasta-aastalt pidevaid rikkumisi;

Institutsioonidevaheline koostöö ja menetlused õigusriigi valdkonnas

91.võtab teadmiseks nõukogu õigusriigialase dialoogi hindamise ja nõukogu väljendatud seisukoha, et nõukogu kaalub selles kontekstis edasist võimalikku institutsioonidevahelist koostööd; palub nõukogul muuta oma õigusriigialane dialoog kaasavamaks, kutsudes oma istungitele teisi institutsioone ja sidusrühmi, eelkõige Euroopa Nõukogu organeid, nagu Veneetsia komisjon, inimõiguste volinik, ja Euroopa Parlamendi esindajaid;

92.peab kahetsusväärseks, et komisjon ja nõukogu on siiani tagasi lükanud parlamendi ettepaneku sõlmida institutsioonidevaheline kokkulepe demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kohta; kinnitab veel kord oma valmisolekut jätkata läbirääkimisi selle kokkuleppe üle;

93.kutsub teisi institutsioone üles uurima vahepeal vähemalt edasist koostööd kavandatud institutsioonidevahelise demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste katseprojekti raames, mis aitaks suurendada institutsioonidevahelist usaldust praktilisel viisil, eelkõige jagades järelevalvet, dialoogi ja kohtumiste tavasid;

94.palub, et kuna komisjon ja nõukogu on sellest keeldunud, korraldaks parlamendi juhatus riigihanke menetluse, mille tulemusel loodaks kooskõlas kohustusega, mille Euroopa Parlament on võtnud oma eelmistes resolutsioonides, parlamendi egiidi all sõltumatutest ekspertidest koosnev ajutine töörühm, kes annaks parlamendile nõu ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste järgimise kohta eri liikmesriikides, ning demonstreeriks näite varal, kuidas selline rühm praktikas toimiks;

95.mõistab hukka, et käimasolevates ELi lepingu artikli 7 lõike 1 kohastes menetlustes ei ole tehtud edusamme; nõuab tungivalt, et nõukogu käsitleks kõiki uusi arengusuundi, millel on õigusriigile, demokraatiale ja põhiõigustele mõju; kordab, et kutsub nõukogu üles käsitlema selle menetluse raames soovitusi, rõhutades, et sellise meetmega edasine viivitamine tähendaks õigusriigi põhimõtte rikkumist nõukogu enda poolt; nõuab kindlalt, et Euroopa Parlamendi rolli ja pädevust austatakse;

96.kutsub komisjoni üles lisama demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste tingimused kõikidesse eelarvelistesse vahenditesse ja protsessidesse, neid rangelt jälgima ja kaitsma; kinnitab veel kord, et on väga mures komisjoni otsuse pärast, mille kohaselt on põhiõiguste hartaga seotud horisontaalne eeltingimus kohtusüsteemi sõltumatuse osas täidetud, mis tähendab, et Ungari ametiasutustel on õigus esitada kuni 10,2 miljardi euro eest kulude hüvitamise taotlusi, kuigi ka pärast hiljutisi reforme ei vasta Ungari hartas sätestatud kohtusüsteemi sõltumatuse standardile; kutsub komisjoni ja nõukogu üles kohaldama vajaduse korral õigusriigi tingimuslikkuse määrust täiendavalt ja viivitamata ning mitte tühistama Ungari suhtes võetud meetmeid enne, kui kõik eeltingimused ja vahe-eesmärgid on tegelikult täidetud; kutsub komisjoni üles rangelt kontrollima, kas õigusriigiga seotud vahe-eesmärgid eri liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades on täidetud rahaliste vahendite väljamaksmise tingimusena, kui liikmesriigid esitavad maksetaotlusi; palub komisjonil anda esmane vastutus nende tingimuste kohaldamise eest õigusriigi eest vastutavatele volinikele;

o o

97.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja komisjonile.