P9_TA(2024)0121ELi ja Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) majanduspartnerluslepingu rakendamineEuroopa Parlamendi 29. veebruari 2024. aasta resolutsioon ELi ja Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) majanduspartnerluslepingu rakendamise kohta (2023/2065(INI))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt SADC majanduspartnerluslepingu riikide vahel sõlmitud majanduspartnerluslepingut ELT L 250, 16.9.2016, lk 3.,

–võttes arvesse oma 14. septembri 2016. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt SADC majanduspartnerluslepingu riikide vahelise majanduspartnerluslepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta ELT C 204, 13.6.2018, lk 222.,

–võttes arvesse oma 6. oktoobri 2022. aasta resolutsiooni kaubandust ja kestlikku arengut käsitleva 15-punktilise tegevuskava komisjonipoolse läbivaatamise tulemuse kohta ELT C 132, 14.4.2023, lk 99.,

–võttes arvesse oma 23. juuni 2022. aasta resolutsiooni ELi ja Aafrika kaubandussuhete tuleviku kohta ELT C 32, 27.1.2023, lk 74.,

–võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni uue ELi Aafrika-strateegia ning kestlikku ja kaasavat arengut toetava partnerluse kohta ELT C 494, 8.12.2021, lk 80.,

–võttes arvesse komisjoni 18. veebruari 2021. aasta teatist „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ (COM(2021)0066),

–võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0152),

–võttes arvesse komisjoni talituste 11. oktoobri 2022. aasta töödokumenti „Individual information sheets on implementation of EU Trade Agreements“ (Individuaalsed teabelehed ELi kaubanduslepingute rakendamise kohta) (SWD(2022)0730),

–võttes arvesse komisjoni seisukohta väljendavat dokumenti kestlikkuse mõjuhinnangu kohta, millega toetatakse Angolaga kaubandusläbirääkimiste pidamist ELi ja SADC majanduspartnerluslepinguga ühinemiseks,

–võttes arvesse Euroopa Liidu ja Angola Vabariigi vahelist kestlike investeeringute hõlbustamise lepingut,

–võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, sealhulgas 2015. aasta Pariisi kokkulepet,

–võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030,

–võttes arvesse ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) 19. oktoobri 2021. aasta väljaannet „Transforming Southern Africa: Harnessing Regional Value Chains and Industrial Policy for Development“ (Lõuna-Aafrika ümberkujundamine: piirkondlike väärtusahelate ja tööstuspoliitika rakendamine arengu eesmärgil),

–võttes arvesse Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna loomise lepingut,

–võttes arvesse 31. oktoobril ja 1. novembril 2018. aastal toimunud ELi ja Lõuna-Aafrika Vabariigi parlamentidevahelise 26. kohtumise ühisavaldust,

–võttes arvesse Lõuna-Aafrika Arenguühenduse visiooni aastaks 2050,

–võttes arvesse Lõuna-Aafrika Arenguühenduse industrialiseerimise strateegiat ja tegevuskava aastateks 2015–2063,

–võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee omaalgatuslikku arvamust „Järgmise põlvkonna kaubandus ja kestlik areng – 15 punktist koosneva tegevuskava läbivaatamine“ ELT C 105, 4.3.2022, lk 40.,

–võttes arvesse ELi ja SADC majanduspartnerluslepingu järelhindamist, st 21. juuni 2023. aasta algetapi aruannet,

–võttes arvesse ELi ja SADC majanduspartnerluslepingu kaubandus- ja arengukomitee koosolekuid, eelkõige selle kuuendat kuni üheksandat koosolekut,

–võttes arvesse 2021. aasta üleilmset aruannet toidukriiside kohta,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi 22. novembri 2023. aasta uuringut „EU-Southern African Development Community Economic Partnership Agreement: A geo-economic perspective“ Uuring „EU-Southern African Development Community Economic Partnership Agreement: A geo-economic perspective“, Euroopa Parlament, parlamendi uuringuteenuste peadirektoraat, 22. november 2023. (ELi ja Lõuna-Aafrika Arenguühenduse majanduspartnerlusleping: geomajanduslik perspektiiv),

–võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 lõike 1 punkti e ja 3. lisa,

–võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

–võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A9‑0024/2024),

A.arvestades, et geopoliitilised muutused, sealhulgas koroonaviiruse pandeemia ning Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda ja selle majanduslikud tagajärjed, on viinud Aafrika ümberpositsioneerimiseni ja selleni, et maailma lõunapoolsetel riikidel on maailma tasandil rohkem enesemääratud roll, mis edendab nende endi huve ja panust;

B.arvestades, et oluliste maailma lõunapoolsete riikide ühinemine BRICS-riikide (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika Vabariik) liiduga, mida alates 2024. aastast laiendatakse veel kuue riigi võrra pärast BRICS-riikide 2023. aasta augustis toimunud tippkohtumisel tehtud otsust, näitab, kui oluline on säilitada koostöö maailma lõunapoolsete riikidega võrdsetel ja õiglastel tingimustel;

C.arvestades, et Lõuna-Aafrika Vabariigil on oluline roll ühenduse loomisel Euroopa Liidu ja Aafrika mandri vahel ning partnerina ülemaailmsete probleemide lahendamisel;

D.arvestades, et Cotonou jätkulepingust saab uus üldraamistik kõikidele majanduspartnerluslepingutele, sealhulgas Lõuna-Aafrika Arenguühendusega sõlmitud majanduspartnerluslepingule, ning see on ka peamine võrdlusalus nende lepingute läbivaatamiseks tulevikus;

E.arvestades, et kõikide sidusrühmade, eelkõige kodanikuühiskonna, ettevõtjate esindajate ja ametiühingute täielik osalemine ELi ja SADC majanduspartnerluslepingu rakendamises ja seires on väga oluline probleemide, võimaluste ja prioriteetide õigeaegseks kindlakstegemiseks ning nendele vastavate kokkulepitud meetmete seireks;

F.arvestades, et Angola on ELi ja SADC majanduspartnerluslepinguga ühinemas; arvestades, et EL ja Angola on viinud lõpule Euroopa Liidu ja Angola Vabariigi vahelist kestlike investeeringute hõlbustamise lepingut käsitlevad läbirääkimised;

G.arvestades, et eri- ja diferentseeritud kohtlemine on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) aluspõhimõte ja ELi kaubandussuhetes arenguriikidega tuleks juhinduda poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttest;

H.arvestades, et sooline ebavõrdsus läheb Sahara-taguses Aafrikas maksma keskmiselt kuus protsenti piirkonna aastasest SKPst ning et see seab ohtu jõupingutused, mida sellel mandril tehakse kaasava inimarengu ja majanduskasvu saavutamiseks; arvestades, et soolise ebavõrdsuse suurenemine ühe protsendi võrra vähendab riigi inimarengu indeksit 0,75 protsendi võrra;

I.arvestades, et SADC majanduspartnerluslepingu riigid seisavad silmitsi selliste probleemidega nagu sügav ebavõrdsus ja tõsine sõltuvus töötlemata toorainete ja põllumajandustoodete ekspordist;

J.arvestades, et see ebavõrdsus on osutunud takistuseks laiapõhjalistele industrialiseerimispüüdlustele ja mõnikord viib see korruptsioonini ning et Lõuna-Aafrika Arenguühenduse piirkonna riikides ja nende vahel majandusliku ebavõrdsuse käsitlemiseks tuleb töötada välja diferentseeritud poliitika;

K.arvestades, et Lõuna-Aafrika Arenguühenduse visioon aastaks 2050 põhineb kolmel sambal: tööstuse areng ja turuintegratsioon, taristu arendamine piirkondliku integratsiooni toetamiseks ning sotsiaalse ja inimkapitali arendamine;

L.arvestades, et Lõuna-Aafrika Arenguühenduse industrialiseerimise strateegias ja tegevuskavas aastateks 2015–2063 on kindlaks määratud kolm eelistatud kasvuteed ressursipõhise industrialiseerimise jaoks kõnealuses piirkonnas: põllumajandusliku tooraine töötlemine, maavarade töötlemine ning tööstuslikud ja teenusepõhised väärtusahelad;

M.arvestades, et 2030. aastaks kestliku arengu eesmärkide täitmiseks on arenguriikidel igal aastal vaja veel 2,5 triljonit USA dollarit; arvestades, et välismaised otseinvesteeringud moodustavad vahendi, mille abil rahastada kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja sellele vastavaid kestliku arengu eesmärke; arvestades, et selline kapital võib aidata luua töökohti ning teha sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid täiustusi, nagu on sätestatud kestliku arengu eesmärkides; arvestades, et investeeringute ligimeelitamise eesmärk peaks käima rahvusvaheliste investeerimislepingute raames käsikäes tõdemisega, et nende lepingute osalised peaksid püüdma parandada oma keskkonna- või töökaitse taset, mitte seda nõrgendama ega vähendama;

N.arvestades, et Lõuna-Aafrika Arenguühenduse industrialiseerimise strateegia ja tegevuskava 2015–2063 eesmärk on arendada piirkondlikke ja ülemaailmseid väärtusahelaid ja neis osaleda;

O.arvestades, et piirkondlike väärtusahelate arendamiseks ja Lõuna-Aafrika Arenguühenduse riikide ulatuslikumaks integreerimiseks ülemaailmsetesse väärtusahelatesse on vaja transpordi- ja digitaristut;

P.arvestades, et väärtusahelas edukaks osalemiseks on kindlasti vaja rahastust, oskusi, tehnoloogiat, taristut ja logistikat;

Q.arvestades, et COVID-19 pandeemia on märkimisväärselt suurendanud investeerimislünki SADC majanduspartnerluslepingu riikides ja piiranud nende eelarvepoliitilist manööverdamisruumi;

R.arvestades, et COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmete tagajärjed on oluliselt mõjutanud elanikkonna elatusvahendeid, eelkõige sellistes riikides nagu Eswatinis ja Lesothos, mis sõltuvad Lõuna-Aafrika Vabariigi tööjõu- ja piiriületamispoliitikast;

S.arvestades, et toormehindade volatiilsus COVID-19 pandeemia ajal põhjustas tõsist majanduslikku kahju SADC majanduspartnerluslepingu riikidele, mis sõltuvad kaevandustööstuse maksutulust;

T.arvestades, et tervishoiutoodete kohaliku tootmise madala taseme tõttu jääb kõnealune piirkond elutähtsate tervisetoodete, sealhulgas oluliste COVID-19 vastaste vaktsiinide hankimisel sõltuvaks rahvusvahelisest tootmisest;

Majanduspartnerluslepingu seire ja läbivaatamine

1.tunneb heameelt 2021. aasta novembris algatatud esimese läbivaatamise üle pärast seda, kui majanduspartnerluslepingut on ajutiselt kohaldatud alates 2016. aastast, ning loodab, et sellega suudetakse tõendada seost majanduspartnerluslepingu ja kestliku arengu vahel; kutsub komisjoni üles tegema koostööd Lõuna-Aafrika Arenguühenduse partneritega, et edendada õiglast, kaasavat ja kestlikku kaubandust, nii et majanduspartnerluslepingu tulemusliku rakendamise korral oleks võimalik tagada piirkonna kestlik areng ja sellele kaasa aidata; nõuab tungivalt, et komisjon analüüsiks ELi ja SADC majanduspartnerluslepingu järelhindamise raames põhjalikult majanduspartnerluslepingu mõju kestliku arengu eesmärkidele, mitteametlikule ja kohalikule majandusele, piirkondlikule ja üleaafrikalisele integratsioonile, majanduse mitmekesistamisele ja kliimamuutuste vastu võitlemisele, hõlmates ka omamaise tööstuse panust nendesse jõupingutustesse, samuti strateegia „Global Gateway“ ja ELi kaubandusabi programmi tegelikku toetust ELi ja SADC majanduspartnerluslepingu kontekstis; tuletab meelde, et kehtivas lepingus keskendutakse peamiselt kaubavahetusele ega käsitleta teenuskaubandust, investeeringuid ega muid küsimusi, nagu intellektuaalomandi õigused, konkurents ja riigihanked; kutsub lepinguosalisi üles kaaluma neid küsimusi tulevastel läbivaatamistel, kuna on olemas säte, mis võimaldab nende küsimuste üle tulevikus läbirääkimiste pidamist;

2.kordab Euroopa Parlamendi seisukohta, et on oluline kaasata kodanikuühiskond majanduspartnerluslepingu rakendamisse ja seiresse; peab kahetsusväärseks asjaolu, et majanduspartnerluslepingu rakendamisel on täheldatud kodanikuühiskonna piiratud kaasatust; rõhutab sellega seoses kodanikuühiskonna osalemise aktiivse edendamise hädavajalikkust; märgib, et kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sidusrühmade, sealhulgas naisrühmade ja üliõpilasorganisatsioonide aktiivne osalemine seire- ja hindamisprotsessis võib anda väärtuslikke teadmisi ja tagasisidet lepingu mõju kohta naistele ja noortele;

3.tunnistab, et majanduspartnerluslepingu ühise seirearuande koostamine edeneb oodatust aeglasemalt; tunnistab SADC majanduspartnerluslepingu riikide sellalase suutlikkuse piiratust; tuletab meelde, et vastavalt uuele kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevale lähenemisviisile tuleks kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonid, ettevõtjate esindajad ja ametiühingud, kaasata kõnealuse kokkuvõtte tegemisse ning neid tuleks julgustada tegema ettepanekuid majanduspartnerluslepingu tulemuslikkuse maksimeerimiseks ning et majanduspartnerluslepingut tuleks ajakohastada eesmärgiga luua sisenõuanderühm, mis on muudes majanduspartnerluslepingutes saanud juba üldiseks tavaks; pooldab sidusrühmade struktureeritumat osalemist, pidades silmas kõigi ELi ja SADC majanduspartnerluslepingus sisalduvate kestlikkuse aspektide konkreetset rakendamist; nõuab tungivalt, et SADC majanduspartnerluslepingu riigid täidaksid majanduspartnerluslepingu raames kokku lepitud kodanikuühiskonna kaasamise alased kohustused;

4.tunnistab, et SADC majanduspartnerluslepingu riigid vajavad paindlikku üleminekukorda, et täita majanduspartnerluslepingus ja muudes rahvusvahelistes kohustustes sätestatud kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevaid nõudeid;

5.ootab, et sõltuvalt läbivaatamise tulemustest kohandataks majanduspartnerluslepingut või laiendataks seda võimalusel täiendavate lepingutega, et tugevdada ja süvendada ELi ja Lõuna-Aafrika riikide vahelist partnerlust vastuseks geopoliitilistele muutustele ja kliimamuutustega seotud väljakutsetele;

6.peab tervitatavaks Angola kui suuresti oma kaevandustööstusest sõltunud riigi püüdlusi vähendada CO2 heidet;

7.tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Liidu ja Angola Vabariigi vahelise kestlike investeeringute hõlbustamise lepingu raames on kavandatud meetmed fiskaalvõimekuse suurendamiseks;

Kaubandusbilansid

8.tunneb heameelt asjaolu üle, et ELi ja SADC majanduspartnerluslepingu riikide kaubandussuhted on märkimisväärselt laienenud, seda nii piirkondlikul kui ka kahepoolsel tasandil, ning et SADC majanduspartnerluslepingu riigid on võimelised saavutama kaubandusbilansi ülejääki; on seisukohal, et see näitab majanduspartnerluslepingu positiivset panust majandusarengusse, samas kui loodetud positiivne mõju tööhõivele, piirkondlikule majanduskoostööle ning majanduse mitmekesistamisele ja ajakohastamisele ei ole veel oma potentsiaali saavutanud, ning et sellega tuleks tegeleda esmajärjekorras; märgib, et SADC majanduspartnerluslepingu riigid ekspordivad Euroopa Liitu peamiselt vääriskive, puittooteid, transpordivahendeid Cipollina, M., „The Trade Growth under the EU–SADC Economic Partnership Agreement: An Empirical Assessment“ (Kaubavahetuse kasv ELi ja SADC majanduspartnerluslepingu raames: empiiriline hinnang), Economies kd 10, nr 12, 2022., mineraaltooteid ja põllumajandustooteid, näiteks puu- ja köögivilju; märgib siiski, et Lõuna-Aafrika Vabariigi eksport ELi on mitmekesisem ja hõlmab suurema lisandväärtusega kaupu;

9.rõhutab, et SADC majanduspartnerluslepingu riigid, välja arvatud Lõuna-Aafrika Vabariik, kauplevad peamiselt piirkonna siseselt; märgib, et kaubavahetus Lõuna-Aafrika Vabariigiga moodustab jätkuvalt 80 % ELi kaubavahetusest SADC majanduspartnerluslepingu riikidega ning et Lõuna-Aafrika Vabariigi kaubavahetus teiste Aafrika riikidega moodustab vaid 17 % tema väliskaubanduse kogumahust; märgib, et Lõuna-Aafrika Arenguühenduse sisekaubandus moodustab 23 % Lõuna-Aafrika Arenguühenduse riikide kogu kaubandusest; võtab teadmiseks, et Lõuna-Aafrika Arenguühenduse sisekaubanduse struktuur on ELi ja Lõuna-Aafrika Arenguühenduse kahepoolsest kaubandusest erinev; juhib tähelepanu sellele, et üldiselt ei ole mitmekesistumine paranenud ja töötleva tööstuse osakaal SKPs on endiselt väike; rõhutab, et mitmekesine majandus muudaks SADC majanduspartnerluslepingu riigid välisšokkide suhtes vastupidavamaks; rõhutab piirkondlike väärtusahelate tugevdamise tähtsust;

10.rõhutab, et majanduspartnerlusleping peaks toetama lepinguosaliste vahelist uut kaubanduse dünaamikat nendevahelise kaubanduse järkjärgulise asümmeetrilise liberaliseerimise kaudu; rõhutab samuti, et see võib tugevdada, laiendada ja süvendada koostööd kõigis kaubandusega seotud valdkondades ning seega edendada ka Lõuna-Aafrika Arenguühenduse riikide ja ELi vahelist partnerlust; rõhutab kaubanduse asümmeetrilise liberaliseerimise põhimõtte tähtsust SADC majanduspartnerluslepingu riikide majanduskasvu ja kestliku arengu edendamise vahendina;

11.rõhutab, et kuigi majanduspartnerluslepingud võivad anda Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidele märkimisväärseid eeliseid, on neil ka oma probleemid ja puudused; nõuab seetõttu kindlalt, et poliitikakujundajad kaaluksid neid tegureid hoolikalt ja töötaksid selle tagamise nimel, et majanduspartnerluslepinguid rakendataks viisil, mis maksimeerib kasu kõigile asjaosalistele;

12.tuletab meelde, et kõik lepinguosalised peaksid alati tegutsema solidaarsuse ja vastastikuse huvi põhimõtete alusel, et tõhustada viljakat koostööd, täita oma lubadusi ja kohustusi ning hõlbustada SADC majanduspartnerluslepingu riikide suutlikkust jätkata lepingu rakendamist;

Tehnilised kaubandustõkked

13.tuletab meelde, et SADC majanduspartnerluslepingu eesmärk on edendada piirkondlikku integratsiooni ja et leping peaks olema 2021. aastal loodud Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna nurgakivi; märgib, et piirkondlikku integratsiooni raskendavad pikad ooteajad piiriületuspunktides, suured piirikulud ja ebapiisav piiriülene ühendatus; kutsub komisjoni ja SADC majanduspartnerluslepingu riike üles suurendama koostööd taristu, digikaubanduse ja sertifitseerimise valdkonnas, sealhulgas algatuse „Global Gateway“ raames; rõhutab, kui oluline on seada piirkonnas prioriteediks piirkondlikud transpordi- ja taristuprojektid, et süvendada piirkondlikku integratsiooni ja suurendada piirkonnasiseseid kaubavoogusid; tuletab meelde vajadust edendada tõhusa piiriülese taristu arendamist, ühtlustades norme ja tugevdades koostööd SADC majanduspartnerluslepingu riikide vahel, et luua omavahel ühendatud Lõuna-Aafrika Arenguühenduse piirkond; kutsub SADC majanduspartnerluslepingu riike üles ühtlustama tolli ja transpordiga seotud norme ja menetlusi, et lihtsustada piiriüleseid protsesse, vähendada viivitusi ning edendada kaubanduse ja investeeringute jaoks soodsa keskkonna loomist;

14.rõhutab vajadust muuta ametlikuks piiriülene töökorraldus, et edendada inimväärset tööd, kaitsta töötajate õigusi ning tagada piirkonna sotsiaalne ja majanduslik areng; tunnistab eriprobleeme, millega seisavad silmitsi just naised, eelkõige piiriülese töö kontekstis, sealhulgas soolist vägivalda ja korruptsiooni;

15.nõuab tungivalt, et komisjon ja SADC majanduspartnerluslepingu riigid pühenduksid rohkem niisuguse soodsa keskkonna loomisele, mis toetab tööjõu seaduslikku ja läbipaistvat liikuvust, kaitstes samal ajal töötajate õigusi ja väärikust;

Päritolureeglid

16.tunneb heameelt selle üle, et komisjon on andnud teada piirkondliku kumulatsiooni aktiveerimisest Lõuna-Aafrika tolliliidu (SACU) riikidega; tuletab meelde, et paindlike päritolureeglite kehtestamine on piirkondliku integratsiooni eesmärkide saavutamiseks hädavajalik; rõhutab, et päritolureeglitega tuleb edendada Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna eesmärke; tuletab meelde, et majanduspartnerluslepinguga tuleks toetada Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna edasist arengut;

Kaubandusvaidlused ja turulepääsuga seotud küsimused

17.märgib, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seoses on esinenud kaubandustõkkeid, eelkõige kodulindude ja tsitrusviljade puhul; kutsub komisjoni ja SADC majanduspartnerluslepingu riike üles kasutama majanduspartnerluslepingu raames kokku lepitud foorumeid ja koostöömehhanisme, et käsitleda sanitaar- ja fütosanitaarnormide muudatusi varases etapis ja koostöö vaimus, et asjakohaseid meetmeid saaks võtta aegsasti; tuletab meelde, et Euroopa Parlamenti tuleks läbivaatamise käigus täielikult teavitada, tagades, et Lõuna-Aafrika Vabariigi kohaldatavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed on kooskõlas liidu nõuete ja majanduspartnerluslepingu sätetega ega kahjusta liidu ja Lõuna-Aafrika Arenguühenduse toodangu puhul taimetervist; võtab teadmiseks, et komisjon on andnud ELi ja SADC majanduspartnerluslepingu riikidele tehnilist ja rahalist toetust sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete nõuete täitmiseks, ning nõuab põhjalikku seiret töö üle, mida tehakse terviseriskide vähendamiseks; soovitab püüda leida sanitaar- ja fütosanitaarnõuetest tingitud kaubandustõketele lahendusi kõrgetasemeliste poliitiliste arutelude kaudu;

Suutlikkuse suurendamine

18.märgib, et valitsemine ning fiskaalvõimekus ja institutsiooniline suutlikkus on majanduspartnerluslepingu tulemuslikul rakendamisel endiselt suurimad väljakutsed;

19.rõhutab arengukoostöö ning tehnilise ja rahalise abi kui majanduspartnerluslepingu eesmärkide saavutamise ja lepinguosaliste vahelise kasuliku koostöö oluliste tegurite tähtsust;

20.tuletab meelde, et majanduspartnerluslepingute rakendamine võib olla keeruline väiksematele AKV riikidele, kelle ressursid ja infrastruktuur on puudulikud; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid abistaksid oma arenguriikidest partnerriike, nii et nad saaksid täielikult ära kasutada majanduspartnerluslepingute pakutavaid võimalusi;

21.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama tehnilise abi valdkonnas tehtavaid jõupingutusi; kutsub komisjoni üles laiendama märkimisväärselt oma teabevahetust ja koostööd SADC majanduspartnerluslepingu riikidega ning pakkuma neile ja asjakohasel juhul nende ettevõtjatele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele aegsasti tuge tulevaste ELi projektide rakendamisel ja muude niisuguste rahvusvaheliste kohustuste täitmisel nagu mitmepoolsed keskkonnalepingud, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted;

Majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaareng

22.järeldab, et majanduspartnerluslepinguga ei ole suudetud olulisel määral süvendada piirkondlikke väärtusahelaid ega SADC majanduspartnerluslepingu riikide siseseid ja vahelisi väärtusahelaid, kuid et see peaks tugevdama ekspordi ja piirkondlike lisaväärtusahelate mitmekesistamist ning looma vastupidavamaid tarneahelaid, mis suudavad kohaneda Lõuna-Aafrika Arenguühenduse sotsiaal-majandusliku arengu tulevaste häiretega; rõhutab, et piirkondlike väärtusahelate arendamine on tähtis piirkonna majandusliku vastupanuvõime jaoks; ootab, et majanduspartnerluslepinguga aidataks paremini kaasa SADC majanduspartnerluslepingu riikides niisuguste püsivate probleemide lahendamisele, mis on seotud vaesuse vähendamise ja toidualase sõltumatusega; tuletab meelde, et majanduspartnerluslepingute eesmärk on mõjutada positiivselt majandusarengut ja piirkondlikku integratsiooni; rõhutab, et majanduspartnerluslepingul on endiselt suur potentsiaal kestliku arengu edendamiseks ja et sellega tuleks tegeleda esmajärjekorras;

23.rõhutab soovi jätta SADC majanduspartnerluslepingu riikidele piisavalt poliitilist tegutsemisruumi kohaliku lisandväärtuse loomiseks; on veendunud, et EL peaks aktiivselt toetama SADC majanduspartnerluslepingu riike nende püüdlustes liikuda väärtusahelas ülespoole; rõhutab, et piirkondliku spetsialiseerumise tulemuslik juhtimine on hädavajalik selleks, et maksimeerida piirkondlike väärtusahelate potentsiaali, ning nõuab koostööpõhiseid juhtimisstruktuure ja -poliitikat; nõuab, et EL ja SADC majanduspartnerluslepingu riigid teeksid tööd kvaliteetse digitaristu, sealhulgas lairibavõrkude ja digiplatvormide arendamise nimel, et suurendada ühendatust, edendada e-kaubandust ning hõlbustada piiriülest teabe- ja teenuste vahetust;

24.rõhutab teenuste väärtusahela kriitilist tähtsust majanduskasvu ja innovatsiooni edendamisel ning piirkondliku koostöö tugevdamisel Lõuna-Aafrika Arenguühenduse piirkonnas; rõhutab potentsiaali olemasolu Lõuna-Aafrika Arenguühenduse piirkonna teenindussektorites, mis hõlmavad finantsteenuseid, turismi ja telekommunikatsiooni;

25.rõhutab, kui oluline on ELi pühendumus mitmepoolsele koostööle ja Euroopa enda kaubandushuvide kindlustamisele, tegeledes samal ajal teatavate AKV riikide põhihuvidega, pidades eelkõige silmas piirkondlikku integratsiooni;

26.tuletab meelde kahesambalist lahendust majanduse digitaliseerimisest ja üleilmastumisest tulenevate maksuprobleemide lahendamiseks, milles on kokku leppinud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni / G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku liikmed;

27.nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid, et hargmaiste ettevõtjate puhul kokku lepitud äriühingu tulumaksu üldist miinimummäära (15 %) kohaldataks ka tegelikult; rõhutab, et see minimaalne maksumäär annab hinnanguliselt ligikaudu 150 miljardit USA dollarit täiendavat ülemaailmset maksutulu aastas;

28.kutsub komisjoni üles tagama, et arenguriigid saaksid täielikult kasutada oma WTO eri- ja diferentseeritud kohtlemise sätetest tulenevaid õigusi, eelkõige selleks, et tagada nende toiduga kindlustatus; palub komisjonil ajakohastada oma 2009. aasta teatist ausa kaubanduse kohta Komisjoni 5. mai 2009. aasta teatis „Säästva arengu toetamine: ausa kaubanduse ja valitsusväliste organisatsioonide kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavade roll“ (COM(2009)0215).;

29.rõhutab, et kiiremas korras tuleb teha ulatuslikke ühiseid pingutusi CO2 heite vähendamiseks ja toetada seda märkimisväärse rahastusega ning viia ellu ulatuslikke tehnosiirdeid; rõhutab ühise koostöö tähtsust kestliku arengu edendamisel ja kliimamuutuste vastu võitlemisel, edendades samal ajal majanduskasvu; rõhutab, et Lõuna-Aafrika Arenguühenduse piirkonna riikidega energiapartnerluste loomisel tuleb keskenduda mitte ainult rohelise kokkuleppe rakendamisele Euroopas, vaid selle eesmärk peab samal ajal olema kõnealuse piirkonna varustamine;

30.kordab, et roheüleminek võib olla niisuguste kvaliteetsete ja roheliste töökohtade loojaks, mis võivad oluliselt aidata kaasa vaesuse kaotamisele ja sotsiaalsele kaasamisele nii ELi liikmesriikides kui ka SADC majanduspartnerluslepingu riikides;

31.rõhutab, kui oluline on investeerida haridusse ja oskuste arendamisse, mis on kohandatud CO2 heite vähendamiseks tehtavatele jõupingutustele, ja tegeleda samal ajal õiglase ülemineku väljakutsetega;

32.on seisukohal, et kohaliku taristu parandamise projektid SADC majanduspartnerluslepingu riikides koos linnade partnerlustega on kasulikud selleks, et toetada detsentraliseeritult ELi ja üksikute SADC majanduspartnerluslepingute riikide vahelisi kliimapartnerlusi ning suurendada teabevahetust Lõuna-Aafrika ja ELi omavalitsuste vahel; on veendunud, et omavalitsustevaheline teabevahetus võimaldab Aafrika ja Euroopa ekspertidel töötada välja probleemidele vastavaid lahendusi kohaliku taristu arendamiseks; tunneb heameelt asjaolu üle, et selliseid partnerlusprojekte toetatakse programmist „Kohalikud ametiasutused: kestlike linnade partnerlused 2020“; kutsub komisjoni üles abistama SADC majanduspartnerluslepingu riike ka edaspidi ELi keskkonnapoliitika nõuete täitmisel ja säilitama selle rahastamisprogrammi; nõuab tungivalt, et komisjon, Euroopa välisteenistus ja ELi delegatsioonid hõlbustaksid dialoogi, mille eesmärk on edendada vastastikust mõistmist ELi kliimaalgatuste mõju osas, nagu süsiniku piirimeetme (CBAM) määruse ja raadamise määruse kehtestamine ning tulevikus esitatavad liidu hoolsuskohustust käsitlevad õigusaktid;

33.rõhutab, et kliimamuutused mõjutavad eriti SADC majanduspartnerluslepingu riike; tuletab meelde, et Lõuna-Aafrika põllumajandust mõjutavad nii üleujutused kui ka põuad; nõuab tungivalt, et komisjon ja SADC majanduspartnerluslepingu riigid tõhustaksid koostööd asjakohaste varajase hoiatamise süsteemide väljatöötamisel ja SADC majanduspartnerluslepingu riikide asjaomaste ministeeriumide vahelist koordineerimist, et saavutada riiklikult kindlaksmääratud panuste eesmärgid;

34.väljendab heameelt SADC majanduspartnerluslepingu riikide ja komisjoni pingutuste üle luua läbivaatamise raames tõhustatud koostöö vastupidavate toidusüsteemide ja toidualase sõltumatuse valdkonnas; on seisukohal, et niisugune koostöö on võimalus edendada ÜRO deklaratsiooni talunike ja muude maapiirkondades töötavate inimeste õiguste kohta ning põllumajandusele suunatud ILO konventsioone, nagu konventsioon nr 129 töötingimuste järelevalve kohta põllumajanduses, konventsioon nr 10 töölevõetava isiku vanuse alammäära kohta põllumajanduses ja konventsioon nr 11 ühinemisõiguse kohta põllumajanduses; tuletab meelde asjaolu, et agroökoloogia suutlikkust ühitada kestlikkuse majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõõdet on tunnustatud valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli ning valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi pöördelise tähtsusega aruannetes ning Maailmapanga ja FAO juhitud ülemaailmses põllumajanduse hindamises (IAASTD);

35.rõhutab vajadust teha pingutusi kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliste väärtusahelate loomiseks põllumajandustööstuses ning põuakindlate kultuuride ja kliimamuutustele kohandatud töötlemistehnikate väljatöötamiseks;

36.toonitab, et puhta vee ja sanitaartingimuste tagamine on põllumajandusliku kestlikkuse jaoks hädavajalik; rõhutab vajadust terviklike veemajandusstrateegiate järele; toonitab, et puhta vee ja sanitaartingimuste puudulik tagamine Lõuna-Aafrika Arenguühenduse piirkonnas takistab kestlikku arengut;

37.nõuab, et SADC majanduspartnerluslepingu riikides tehtaks piirkondlikke põllumajandusliku töötlemisega seotud algatusi, et edendada teadmiste vahetamist ja parimate tavade jagamist; nõuab, et jälgitaks piirkondlike väärtusahelate arengut põllumajandusliku töötlemise valdkonnas;

Sooküsimused

38.tunnistab naiste olulist rolli Lõuna-Aafrika Arenguühenduse piirkonna majandusarengus ning nende õigusi kaitsva soodsa keskkonna loomise tähtsust; kutsub komisjoni üles seadma sooküsimused majanduspartnerluslepingu rakendamise kontekstis prioriteediks, näiteks korraldades soolise võrdõiguslikkuse alaseid seminare, muu hulgas ELi ja SADC riikide naiste õigustega tegelevate organisatsioonide vahel, suurendades omamaiste ametiasutuste ja ettevõtjate teadlikkust naiste diskrimineerimise tõttu kasutamata jäävast majanduslikust potentsiaalist ning aidates neil kindlaks teha poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid, mis takistavad Aafrika naiste arengut, ning nõuab poliitikat ja konkreetseid meetmeid soolise lõhe kaotamiseks; rõhutab, kui oluline on suurendada naiste ja noorte mõjuvõimu Lõuna-Aafrika Arenguühenduse piirkonnas, parandades nende juurdepääsu rahastamisele, ressurssidele ja majanduslikule osalemisele; nõuab, et EL ja SADC majanduspartnerluslepingu riigid tagaksid naiste ja noorte jaoks võrdse ja takistusteta juurdepääsu finantsteenustele ja ‑ressurssidele ning finantsalase kaasatuse edendamise;

Investeeringud

39.juhib tähelepanu sellele, et rohelisi investeeringuid ja rahastamist tuleb märkimisväärselt suurendada, et saavutada kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Pariisi kokkuleppe eesmärgid ning edendada SADC majanduspartnerluslepingu riikides üleminekut vähese CO2 heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele;

40.nõuab, et EL ja SADC majanduspartnerluslepingu riigi uuriksid aktiivselt uuenduslikke mehhanisme rohelise rahanduse jaoks, sealhulgas rohevõlakirju, kliimale keskenduvaid investeerimisfonde ning avaliku ja erasektori partnerlusi, kasutades rahvusvahelisi platvorme selleks, et ergutada investeeringute tegemist kestlikesse ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelistesse projektidesse; nõuab, et EL suurendaks oma mõjuvõimu sellistelt institutsioonidelt nagu Maailmapank paremate rahastamistavade hankimisel ja Rahvusvahelise Valuutafondi rolli tugevdamisel suure võlakoormusega riikide võla vähendamisel, ning nõuab seetõttu, et EL ja selle liikmesriigid kasutaksid oma mõjuvõimu selleks, et uurida uusi lähenemisviise, mis võimaldavad kliimamuutustega kohanemise rahastamist; rõhutab vajadust ennetavate meetmete järele, et ka edaspidi ergutada suuremate investeeringute tegemist, eelkõige strateegilistesse ja uuenduslikesse sektoritesse, mis võivad viia kvaliteetsemate tulemusteni ja soodustada kestlikumat arengut, mis võib tuua pikaajalist kasu nii SADC majanduspartnerluslepingu riikidele kui ka ELile; nõuab tungivalt, et EL ja SADC majanduspartnerluslepingu riigid uuriksid ühiselt uuenduslikke rahastamisvõimalusi, näiteks laenude tagamine ja seejärel nende andmine asjakohastel tingimustel avaliku sektori taristu rahastamiseks sellistes olulistes valdkondades nagu energeetika, veevarustus, jäätmete kõrvaldamine ja ringlussevõtt;

41.nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid oma pingutusi, mida nad teevad rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas WTOs, selleks, et edendada suuremat rahvusvahelist kliimameetmete rahastamist;

42.märgib, et ELi liikmesriikide investeeringute maht SADC majanduspartnerluslepingu riikides on endiselt märkimisväärselt suurem kui Ameerika Ühendriikide või Hiina oma;

43.on lisaks seisukohal, et kiiremas korras tuleb suurendada kestlikke investeeringuid Lõuna-Aafrika Arenguühenduse piirkonnas, ning loodab, et tehakse kindlaks investeerimisvaldkonnad, mis tunduvad olevat eriti sobivad ELi ja SADC majanduspartnerluslepingu riikide vaheliste investeerimispartnerluste jaoks; nõuab paremini koordineeritud Euroopa tiimi lähenemisviisi investeeringute suurendamiseks sobivate meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel; rõhutab, et kestliku arengu eesmärkide saavutamine eeldab taristu ja mitmekesistamise toetamiseks tehtavaid ulatuslikke investeeringud, et vähendada sõltuvust toorainest ja liikuda kvaliteetsete tööstustoodete suunas; rõhutab, et ELi investeerimispoliitika peaks aitama arenguriikidel, eelkõige Aafrika riikidel, meelitada ligi välismaiseid otseinvesteeringuid ning vähendada rahastamispuudujääki, et saavutada kestliku arengu eesmärgid; rõhutab, et Lõuna-Aafrika Arenguühenduse piirkonnas investeeringute toetamisel peab tähtsal kohal olema inimväärsete töökohtade loomine, võimaldades luua inimõiguste ja keskkonnaalase hoolsuskohustuse jaoks tugevad omamaised raamistikud; rõhutab, kui oluline on võimaluse korral kaasata rakendamisprotsessi kohalikke ettevõtjaid, et investeeritud vahendid jääksid piirkonda ning et edendada tööhõivet ja hõlbustada oskussiiret; on seisukohal, et strateegia „Global Gateway“ rahalisi vahendeid tuleks suurendada ja et suurendada tuleb ka sama vajalike avaliku sektori investeeringute tegemiseks antavate toetuste osakaalu;

44.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et strateegia „Global Gateway“ projektide valimisel ja toetamisel oleks sotsiaaldialoog kõigil tasanditel poliitika kujundamise ja rakendamise institutsioonilise raamistiku lahutamatu osa;

45.kutsub komisjoni üles koordineerima paremini ELi liikmesriikide üksikute riiklike ekspordikrediidi agentuuride tegevust, et viia see kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppe prioriteetidega;

46.rõhutab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) tähtsust Lõuna-Aafrika Arenguühenduse riikide majandusarengus ning tunnustab seejuures nende potentsiaali ja rolli; kordab vajadust suurendada teadlikkust lepingu eelistest ja võimalustest, eelkõige VKEde jaoks;

47.toonitab, kui tähtis on erasektori ettevõtjate ennetav osalemine ELi ja SADC majanduspartnerluslepingu rakendamises ja seires;

48.kutsub komisjoni üles aktiivselt edendama ja julgustama osalemist suutlikkuse suurendamise programmides ja piirkondlikes algatustes, mille eesmärk on tugevdada investeerimis- ja ekspordisuutlikkust, edendades samal ajal VKE-sõbralikumat turukeskkonda;

49.peab kiiduväärseks selliste ELi programmide loomist nagu investeerimiskliima ja ettevõtluskeskkonna parandamise toetusprogramm, mille eesmärk on parandada ettevõtluskeskkonda ja investeerimiskliimat SADC riikides; nõuab sellega seoses, et järgmiseks finantsperioodiks nähtaks ette rohkem rahalisi vahendeid, et anda suurem tõuge erasektori kasvule ja arengule ning luua kohalikule elanikkonnale tööhõivevõimalusi, vähendades seeläbi vaesust;

50.rõhutab, et läbipaistev ja prognoositav õigus- ja eelarveraamistik aitab edendada piirkondlikku integratsiooni ja meelitada ligi välismaiseid otseinvesteeringuid;

Angola ühinemine

51.tunnistab Euroopa Liidu ja Angola Vabariigi vahelise kestlike investeeringute hõlbustamise lepingu tähtsust ELi ja SADC majanduspartnerluslepingu jaoks, kuna tegemist on uue lähenemisega niisuguse vajaliku läbipaistva ja prognoositava õigus- ja eelarveraamistiku loomisele, millega edendatakse investorite hoolsuskohustust kestlike ja vastutustundlike investeeringute ligimeelitamiseks, ning rõhutab kokkulepitud sätteid soolise võrdõiguslikkuse, kliimamuutuste ja kestliku arengu alaste kohustuste kohta; julgustab teisi sama piirkonna riike kaaluma niisuguste sarnaste kestlike investeeringute hõlbustamise lepingute sõlmimist ELiga, mille ülesehitus hõlmaks ka riiklikult kindlaksmääratud panuseid; rõhutab, et Euroopa Liidu ja Angola Vabariigi vaheline kestlike investeeringute hõlbustamise leping peaks aitama kaasa kestlike investeeringute ligimeelitamisele ja laiendamisele Angolas ning majanduse mitmekesistamise edendamisele, integreerides samal ajal keskkonna- ja töötajate õigustega seotud kohustused, ning sellel ei tohiks olla vastupidist mõju; juhib tähelepanu kestlikele investeerimisvõimalustele kliimatundlikus põllumajandussektoris, investeeringutele taastuvenergiasse ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisse taristusse ning oskuste arendamisele; kutsub komisjoni üles seadma Angola mitmeaastase sihtprogrammi raames prioriteediks koostööprojektid, millega edendatakse Euroopa Liidu ja Angola Vabariigi vahelises kestlike investeeringute hõlbustamise lepingus sätestatud kestlikkusealaseid kohustusi; on veendunud, et sellised lepingud nagu Euroopa Liidu ja Angola Vabariigi vaheline kestlike investeeringute hõlbustamise leping võivad luua õigusliku ja organisatsioonilise raamistiku kestlike investeeringute jaoks, millega vähendatakse Angola sõltuvust naftast ja gaasist; tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Liidu ja Angola Vabariigi vaheline kestlike investeeringute hõlbustamise leping hõlmab investeeringute praktilise rakendamise olulisi aspekte, nagu investeeringute läbipaistvus ja prognoositavus, heakskiitmismenetluste lihtsustamine, huvitatud investorite teabekeskuste loomine, vaidluste vältimise ja lahendamise ning investorite hoolsuskohustuse menetlused; nõuab, et EL ja SADC majanduspartnerluslepingu riigid kaaluksid, kas majanduspartnerluslepingut tuleks täiendada kestlike investeeringute hõlbustamise lepinguga; kutsub SADC majanduspartnerluslepingu riike üles alustama vajaduse korral selles küsimuses läbirääkimisi;

52.tunneb heameelt Angola taotluse üle ühineda ELi ja SADC majanduspartnerluslepinguga; loodab sellega seoses, et läbirääkimisprotsess algab edasise viivituseta; on seisukohal, et kui Angola ühineb ELi ja SADC majanduspartnerluslepinguga või mis tahes muu eraldiseisva ELi ja SADC riikide vahelise siduva ja jõustatava rahvusvahelise juriidilise dokumendiga, tuleks Euroopa Liidu ja Angola Vabariigi vahelist kestlike investeeringute hõlbustamise lepingut sellele vastavalt kohandada;

53.tuletab meelde, et komisjoni mõjuhinnangu kohaselt on Angolal probleeme, mis on seotud majanduspartnerluslepingu tulemusliku rakendamise suutlikkusega; kutsub komisjoni üles aitama Angolal suutlikkust suurendada;

Toorained

54.kutsub komisjoni ja SADC majanduspartnerluslepingu riike üles tugevdama koostööd ametlike foorumite ja ka kriitilise tähtsusega toorainet käsitlevate strateegiliste partnerluste ja rakenduskavade kaudu, et tagada rohe-, digi- ja õiglase ülemineku jaoks oluliste toorainete mitmekesine ja kestlik tarnimine, parandada loodusvarade ringlussevõttu ja jäätmekäitlust, aidata omamaistel tööstusharudel liikuda väärtusahelas ülespoole, st tooraine kaevandamiselt selle töötlemise poole, ja edendada vastutustundlikke kaevandamistavasid, eelkõige tunnustades ja kasutades kaevandamisprojektidest mõjutatud kohaliku elanikkonna vabatahtlikku eelnevat ja teadvat nõusolekut ning tuues kasu kogu tarne- ja tootmisahela ulatuses; on veendunud, et toorainete kaevandamisel tuleb järgida keskkonnastandardeid, töötaja õigusi ja inimõigusi, sealhulgas põlisrahvaste õigusi; nõuab kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas kohalike ja põliskogukondade pidevat ja ulatuslikku osalemist; toetab poliitikareforme, mis käsitlevad maa- ja kaevandusomandit, töötaja õigusi ja sotsiaalset õiglust, et leevendada konflikte ja soodustada kestlikke investeeringuid; on mures inimõiguste rikkumise juhtumite ja suure keskkonnakahju pärast, mida tekitavad teatavad kaevandusettevõtjad;

55.peab kiiduväärseks niisugust strateegilist partnerlust Namiibiaga, mille eesmärk on luua taastuvallikatest toodetud vesiniku arendamise ja kriitilise tähtsusega tooraine väärtusahelad; tuletab meelde vajadust arendada vajalikku taristut, nagu taastuvenergia rajatised, transpordivõrgud ja uurimiskeskused, et hõlbustada taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmist ja jaotamist;

56.nõuab sellega seoses, et loodaks teadmiste jagamise platvormid ja teadusuuringute võrgustikud, et hõlbustada parimate tavade, kogemuste ja uuenduslike lahenduste vahetamist liikmesriikide vahel; peab kasulikuks laiendada tehnoloogilist koostööd ka muudesse valdkondadesse;

57.rõhutab, et ELi taotlus keelustada toorainete ekspordimaksud on olnud majanduspartnerluslepingute üle peetavatel läbirääkimistel pikaajaline komistuskivi, võttes arvesse asjaolu, et ekspordimaksud ja -tollimaksud ei ole WTO korra alusel keelatud; tuletab meelde Aafrika riikide õigust reguleerida tooraineid enda avalikes huvides; nõuab sellest tulenevalt, et EL hoiduks sellise kaubanduspoliitika kehtestamisest, mis üldreeglina keelaks arenguriikidel kehtestada toorainetele ekspordimakse, kuivõrd see on kooskõlas WTO reeglitega;

Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide erand

58.märgib, et muu hulgas India ja Lõuna-Aafrika Vabariigi algsele ettepanekule teha COVID-19 vaktsiinide puhul intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektidest (TRIPS) erand reageeriti alguses erinevalt, kuid hiljem sai see ka ELi toetuse; rõhutab, et tulevikus peaks võrdne partnerlus hõlmama rohkem dialoogi; nõuab ELilt ja selle liikmesriikidelt ning palub WTO liikmetelt, et nad edendaksid WTOs juba kaua aega oodatud arutelusid 12. ministrite konverentsil vastu võetud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspekte käsitleva otsuse laiendamise üle, et laiendada WTO tasandil kokku lepitud paindlikkusmeetmeid ka ravimitele ja diagnostikale; kutsub sellega seoses komisjoni üles kehtestama selge poliitikaraamistiku tagamaks, et tulevane ELi kohustuslik litsentsimissüsteem on kooskõlas kokkulepitud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide paindlikkusmeetmetega; nõuab, et sellega seoses tehtaks SADC majanduspartnerluslepingu riikidega tihedamat võrdset koostööd;

59.tunneb heameelt pingutuste üle, mida on ELi ja Lõuna-Aafrika strateegilise partnerluse raames tehtud selleks, et luua vaktsiinide tootmise taristu; rõhutab, et see taristu peab hõlmama COVID-19 vaktsiinide tootmist;

o

o   o

60.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning Lõuna-Aafrika Arenguühenduse majanduspartnerluslepingu riikide valitsustele ja parlamentidele.