Artikkel 1Direktiivi 96/53/EÜ muutmineDirektiivi 96/53/EÜ muudetakse järgmiselt.1)Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:a)lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 artiklis 4 klassifitseeritud M2- ja M3-kategooria mootorsõidukite ja nende O-kategooria haagiste ning N2- ja N3-kategooria mootorsõidukite ja nende O3- ja O4-kategooria haagiste mõõtmete suhtes*;“;

b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2) Kõik I lisas märgitud massiväärtused kehtivad kui liiklusstandardid ja iseloomustavad laadimistingimusi, ning need ei kujuta endast tootmisstandardeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2144**.“;

___

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2144, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning mootorsõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 ning komisjoni määrused (EÜ) nr 631/2009, (EL) nr 406/2010, (EL) nr 672/2010, (EL) nr 1003/2010, (EL) nr 1005/2010, (EL) nr 1008/2010, (EL) nr 1009/2010, (EL) nr 19/2011, (EL) nr 109/2011, (EL) nr 458/2011, (EL) nr 65/2012, (EL) nr 130/2012, (EL) nr 347/2012, (EL) nr 351/2012, (EL) nr 1230/2012 ja (EL) 2015/166 (ELT L 325, 16.12.2019, lk 1).“

2)Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:a)teises taandes asendatakse mõiste „haagis“ järgmisega:

„— „haagis“ – määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 17 määratletud sõiduk,“;

b)kolmandas taandes asendatakse mõiste „ poolhaagis“ järgmisega:

„— „poolhaagis“ – määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 33 määratletud sõiduk,“;

c)mõiste „liidendsõiduk“ järele lisatakse järgmine mõiste:

„— „Euroopa moodulsüsteem“ – mootorsõiduk või liidendsõiduk, mis on ühendatud ühe või mitme haagise või poolhaagisega, mille kogupikkus ületab suurimat lubatud pikkust ja selle mass võib ületada suurimat lubatud täismassi, nagu on esitatud I lisas, ning mille üksikmootorsõiduk, haagis (haagised) ja poolhaagis(ed) ei ületa I lisas esitatud massi ega mõõtmeid,“;

d)mõiste „konditsioneeritud sõiduk“ järele lisatakse järgmine mõiste:

„— „sõidukeid vedav sõiduk“ – liidendsõiduk, mis on ehitatud või püsivalt kohandatud teis(t)e sõiduki(te) veoks,“;

e)neljateistkümnendas taandes asendatakse mõiste „alternatiivkütusega töötav sõiduk“ järgmisega:

„— „alternatiivkütusega töötav sõiduk“ – mootorsõiduk, mis töötab kas täielikult või osaliselt alternatiivkütusega ning mis on saanud määruse (EL) 2018/858 raamistiku kohase tüübikinnituse,“; [ME 23]

f)viieteistkümnendas taandes asendatakse mõiste „ühendvedu“ punkt a järgmisega:

„a) kombineeritud vedudest, mis on määratletud nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ* artiklis 1, või

_________________

* Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel (EÜT L 368, 17.12.1992, lk 38).“

g)mõiste „ekspedeerija“ järele lisatakse järgmine mõiste:

„— „eFTI keskkond“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1056* kohaselt loodud kaubaveo teabeplatvorm,

_________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta (ELT L 249, 31.7.2020, lk 33).“

h)teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kõiki I lisas esitatud lubatud maksimaalmõõtmeid kontrollitakse konkreetse sõiduki kohta komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683* I lisa kohaselt koostatud ELi terviksõiduki tüübikinnitusele lisatud teabedokumendis esitatud vastavate plusstolerantsideta väärtuste suhtes.

_________________

* Komisjoni 15. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/683, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 seoses mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve suhtes kohaldatavate haldusnõuetega (ELT L 163, 26.5.2020, lk 1).“

3)Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:a)lõikele 1 lisatakse punkt c:

„c) rahvusvahelise kauba- või reisijateveo eesmärgil sellistel sõidukitel või liidendsõidukitel, mis ei vasta I lisas esitatud karakteristikutele.“;

b)lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

„3) Kui sõidukiga või liidendsõidukiga veetakse või kavatsetakse vedada jagamatut lasti, võib lubatud täismassi ja/või maksimaalmõõtmeid ületaval sõidukil või liidendsõidukil lubada liikuda ainult eriloa alusel, mille annab välja pädev asutus, või sarnaste kokkulepete alusel, mis on iga üksikjuhtumi puhul eraldi pädeva asutusega kokku lepitud.

Liikmesriigid tagavad ELi ühtse taotluse tüüpvormi esitamise ning halduskoormuse vähendamise ja tarbetute viivituste vältimisega, et jagamatu lasti veolubade või sarnaste kokkulepete taotlemine on sujuv, tõhus ja mittediskrimineeriv.

Liikmesriigid tagavad, et jagamatu lasti veoga seotud lubade väljaandmise või sarnaste kokkulepete tegemise tingimused on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Eelkõige väljastavad liikmesriigid load või sarnased kokkulepped elektroonilisel kujul ning teevad koostööd lubade väljaandmise tähtaegade edasiseks ühtlustamiseks. Samuti teevad liikmesriigid koostööd, et vältida sõiduki märgistuse ja märguannete paljusust ning eelistada teksti asemel piktogrammide kasutamist. Lisaks teevad liikmesriigid koostööd, et ühtlustada jagamatu lasti veo saatevalvet puudutavaid asjakohaseid eeskirju, näiteks saatesõidukite ettenähtud kasutuse, märgistuse ja tähistamise kohta. Liikmesriigid ei kehtesta jagamatujagamatut lasti veogavedavate sõidukite juhtidega seotud keelenõudeid.

Liikmesriigid tagavad, et jagamatut lasti vedavatel sõidukitel on artiklis 10ca sätestatud ELi märgis. [ME 24]

4)Liikmesriigid võivad lubada riigisisestel kaubavedudelvedudel kasutatavatel sõidukitel ja liidendsõidukitel, mille mõõtmed erinevad I lisa punktides 1.1, 1.2, 1.3, 1.4–1.8, 2, 4.1, 4.2 ja 4.4 kehtestatud massidest või mõõtmetest, liigelda nende territooriumil, kui nende sõidukitega tehakse teatavaid riigisiseseid või rahvusvahelisi vedusid, mis ei mõjuta oluliselt rahvusvahelist konkurentsi transpordisektoris.

Vedu peetakse rahvusvahelist konkurentsi transpordisektoris oluliselt mittemõjutavaks, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:a)vedu tehakse liikmesriigi territooriumil erisõidukiga või spetsialiseeritud liidendsõidukiga olukorras, mille puhul selleks veoks ei kasutata harilikult teisest liikmesriigist pärinevat sõidukit, näiteks raietööde ja metsatöötlusega seotud vedude puhul;b)liikmesriik, kes lubab oma territooriumil teha vedusid sõidukitel ja liidendsõidukitel, mille mõõtmed erinevad I lisas kehtestatud mõõtmetest, lubab liigelda ka Euroopa moodulsüsteemidel lõike 4a kohaselt, et oleks saavutatud vastavus vähemalt selles riigis lubatud laadimispikkusele, nii et igal vedajal on võrdsed konkurentsitingimused.“; [ME 25]

c)lisatakse järgmine lõige 4a:

„4a. Liikmesriigid võivad lubada oma territooriumil Euroopa moodulsüsteemidel liigelda oma territooriumil riigisiseses ja rahvusvahelises liikluses, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:-a) Euroopa moodulsüsteemide uute marsruutide puhul hindavad liikmesriigid eelnevalt Euroopa moodulsüsteemide võimalikku mõju liiklusohutusele, teetaristule ja transpordiliikidevahelisele koostööle, samuti Euroopa moodulsüsteemide keskkonnamõju transpordisüsteemile, sealhulgas mõju transpordiliikide jaotusele. Hinnang tehakse üldsusele kättesaadavaks. Liikmesriigid, kes on käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevaks juba loonud oma territooriumil Euroopa moodulsüsteemide marsruudid, ei pea neid juba loodud marsruute eelnevalt hindama;a)liikmesriigid teevad üldsusele juurdepääsetaval ja läbipaistval viisil kättesaadavaks teabe, mis on seotud nende territooriumil Euroopa moodulsüsteemide liiklemise suhtes kohaldatavate lubatud täismasside ja maksimaalmõõtmetega;b)liikmesriigid teevad üldsusele juurdepääsetaval ja läbipaistval viisil kättesaadavaks teabe, mis on seotud teedevõrgu selle osaga, kus Euroopa moodulsüsteemid võivad liigelda;c)liikmesriigid tagavad, et võrgu see osa, kus Euroopa moodulsüsteemid võivad nende territooriumil liigelda, ühildub Euroopa moodulsüsteemide liiklemist lubavate naaberliikmesriikide teedevõrguga, et võimaldada piiriülest liiklust;d)liikmesriigid kehtestavadloovad seiresüsteemi ja hindavad, et jälgida Euroopa moodulsüsteemide mõju liiklusohutusele, teetaristule ja transpordiliikidevahelisele koostööle ning liiklusmahtudele, samuti Euroopa moodulsüsteemide keskkonnamõju transpordisüsteemile, sealhulgas mõju transpordiliikide jaotusele., võttes arvesse punkti -a kohaselt läbi viidud eelnevat hindamist;da) liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmete võtmise, et vältida Euroopa moodulsüsteemide kasutamisest tulenevat võimalikku negatiivset mõju liiklusohutusele, sealhulgas vähem kaitstud liiklejate ohutusele.

Liikmesriigid võivad kehtestada Euroopa moodulsüsteemide autojuhtidele miinimumnõuded või sertifitseerimissüsteemi, eeldusel et nad tagavad proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise. Liikmesriigid teevad koostööd üksteise sertifikaatide vastastikuseks tunnustamiseks.

Kui liikmesriik lubab vastavalt käesolevale lõikele Euroopa moodulsüsteemidel riigisiseses liikluses osaleda, ei või ta oma territooriumil takistada ega keelata rahvusvahelises liikluses kasutatavatel Euroopa moodulsüsteemidel liiklemist, tingimusel et sellised süsteemid ei ületa siseriiklikus liikluses Euroopa moodulsüsteemidele kehtestatud lubatud täismassi ja maksimaalmõõtmeid.

Liikmesriigid teavitavad komisjoniteatavad komisjonile, kui nad lubavad oma territooriumil Euroopa moodulsüsteemidel liigelda, ning teavitavad teda sellest, kuidas nad täidavad käesoleva lõike punktides -a–da sätestatud tingimusi.; Sellise teatamise järel annab komisjon kõnealustele liikmesriikidele asjakohasel juhul soovitusi, et tagada nende tingimuste täitmine. Kui komisjon annab soovitusi, teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni kuue kuu jooksul sellest, kuidas ta kavatseb neid soovitusi rakendada. Komisjoni soovitused ja liikmesriikide vastused tehakse üldsusele kättesaadavaks.“ [ME 26]

d)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5) Liikmesriigid võivad lubada piiratud ajavahemiku jooksul katsetada sõidukeid või liidendsõidukeid, mis sisaldavad uusi tehnoloogiaid või uusi kontseptsioone, mille puhul ei ole võimalik järgida käesoleva direktiivi nõudeid. Sellistel sõidukitel või liidendsõidukitel lubatakse katseperioodil teha teatavaid riigisiseseid või rahvusvahelisi vedusid üksnes pärast seda, kui on tõendatud, et kõnealuseid vedusid ei saa teha ühegi muu transpordiliigiga, mis pakub sarnast või suuremat ohutusalast ja keskkonnakasu. Tuleb tõendada, et see ei mõjuta oluliselt transpordiliikidevahelist konkurentsi transpordisektoris tervikuna. Eelkõige lubatakse katseid Euroopa moodulsüsteemidega maksimaalselt viieks aastaks ja seda ajavahemikku võib ühe korra maksimaalselt kolme aasta võrra pikendada. Kui liikmesriik otsustab katset pikendada, esitab ta komisjonile piisava põhjenduse. Katsete arvu ei tohi piira. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile. [ME 27]

Liikmesriigid kehtestavad seiresüsteemi ja hindavad esimeses lõigus osutatud katsete mõju liiklusohutusele, teetaristule ja transpordiliikidevahelisele koostööle, samuti transpordisüsteemile avalduvat keskkonnamõju, sealhulgas mõju transpordiliikide jaotusele.“;

e)lisatakse järgmine lõige 5a:

„5a. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10h vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, määrates kindlaks minimaalsed andmekogumid ja tulemusnäitajad, mida peavad esitama liikmesriikide eelnevad hindamised ja nende loodud seiresüsteemid, millele on osutatud käesoleva artikli lõike 4a punktispunktides -a ja d ja lõikes 5.;“; [ME 28]

f)lõige 7 jäetakse välja.4)Lisatakse järgmised artiklid 4a ja 4b:

„Artikkel 4a

1.Liikmesriigid loovad elektroonilise teabe- ja sidesüsteemi, millel on vähemalt järgmised ühtse kontaktpunkti funktsioonid, ja haldavad seda:a)ühtne riiklik sisenemispunkt, mille kaudu taotleja esitab standardvormis taotluse eriloa või muu sarnase korralduse saamiseks, nagu on sätestatud artikli 4 lõikes 3;b)ühtne riiklik juurdepääsupunkt, mille kaudu taotlejad saavad teavet artikli 4 lõikes 3 sätestatud erilubade või sarnaste kokkulepete taotlemise nõuete kohta ning teavet, mis on vajalik nende marsruutide selgeks, juurdepääsetavaks ja läbipaistvaks kavandamiseks;c)ühtne riiklik juurdepääsupunkt Euroopa moodulsüsteemide käitajatele artikli 4 lõike 4a punktides a ja b osutatud teabele juurde pääsemiseks, kui see on asjakohane.ca) ühtne riiklik juurdepääsupunkt, et saada selgel, juurdepääsetaval ja läbipaistval viisil teavet sõidukite siseriiklikult lubatud täismasside ja maksimaalmõõtmete kohta ning mis tahes piirangute, eelkõige kõrguspiirangute kohta teatavates piirkondades või konkreetsetel teedel. [ME 29]

1a. Hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva] loob komisjon spetsiaalse ja ajakohase Euroopa veebiportaali, mis on kättesaadav kõigis liidu ametlikes keeltes ning ühendab selgel, juurdepääsetaval ja läbipaistval viisil lõikes 1 osutatud riiklikke elektroonilisi ja sidesüsteeme, ning seejärel haldab seda portaali. Selles Euroopa portaalis tehakse üldsusele juurdepääsetaval ja läbipaistval viisil kättesaadavaks ka teedevõrgu osad, kus Euroopa moodulsüsteemid, ja kui see teave on kättesaadav, jagamatut lasti vedavad sõidukid võivad liigelda. [ME 30]

2.Komisjon võib võttavõtab vastu rakendusakterakendusaktid, millega kehtestatakse ELi ühtne taotluseloataotluse tüüpvorm ning ühtlustatakse käesoleva artikli lõikes 1 ja artikli 4 lõikes 3 osutatud riiklike lubade väljaandmise (sealhulgas digitaalsel kujul) eeskirju ja menetlusi või sarnaseid kokkuleppeid, sealhulgas seoses vajalike sõidukite registreerimisandmetega, ning ühtlustatakse jagamatu lasti veo saatevalvet puudutavaid asjakohaseid eeskirju. Nimetatud. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 10i lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 31]

Artikkel 4b

1.Kui liikmesriik lubab vastavalt artikli 4 lõike 2 punktile a oma territooriumil liigelda liidendsõidukitel, mille lubatud täismass ületab I lisa punktides 2.2.1 või 2.2.2 esitatud piirmäärasid, ei või ta takistada ega keelata oma territooriumil selliste rahvusvahelises liikluses osalevate liidendsõidukite kasutamist, mis vastavad riigisisese kaubaveo jaoks kehtestatud massiväärtustele, tingimusel et selliste liidendsõidukite lubatud täismass ei ületa 44 tonni.

2.Erandina lõikest 1 võib lõikes 1 sätestatud 44-tonnise massi piirangut ületada juhul, kui liikmesriik lubab selliste ühendvedudes osalevate liidendsõidukite puhul suuremaid massiväärtusi.

3.Võttes arvesse heiteta sõidukite kasutuselevõtu eeldatavat suurenemist, kohaldatakse käesolevat artiklit kuni 31. detsembrini 2034.“

5)Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et artiklis 1 mainitud ja käesolevale direktiivile vastavatel sõidukitel oleks üks järgmistest tõenditest:a)kaks järgmist andmesilti: koosi)komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/535* II lisa kohaselt kehtestatud ja kinnitatud „tootja andmesilt“,ii)rakendusmääruse (EL) 2021/535 II lisakohaselt kehtestatud ja kinnitatud käesoleva direktiivi III lisale vastav mõõtmesilt;b)üks rakendusmääruse (EL) 2021/535 II lisa kohaselt kehtestatud ja kinnitatud silt, millele on kantud käesoleva lõigu punktis a mainitud kahel andmesildil esitatav teave;c)ühtne dokument, mille annab välja liikmesriik, kus sõiduk on registreeritud või kasutusse võetud. Selles dokumendis on samad rubriigid ja teave nagu punktis a mainitud andmesiltidel. Seda hoitakse kontrollimiseks kergesti kättesaadavas ja vajalikult kaitstud kohas.

_________________

* Komisjoni 31. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/535, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2144 rakenduseeskirjad sõidukite ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ühtsete menetluste ja tehniliste kirjelduste kohta seoses nende ehituse üldandmete ja ohutusega (ELT L 117, 6.4.2021, lk 1).“;

aa) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Vastavustõendiga sõidukit tuleb:– pisteliselt kontrollida seoses ühiste massistandarditega,– kontrollida seoses ühiste mõõtmestandarditega juhul, kui kaheldakse vastavuses käesolevale direktiivile.“; [ME 32]

b)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Massiga seotud vastavuse tõendi keskmises veerus märgitakse vajaduse korral asjakohase sõiduki puhul rakendatavad liidu massistandardid.“;

c)lisatakse lõige 7:

„7. Selleks et vedu kvalifitseeruks ühendveoks käesoleva direktiivi tähenduses, tagab kaubasaatja või ühendvedu korraldav ettevõtja, kui ta ei ole kaubasaatja, et vastavalt direktiivi 92/106/EMÜ artiklites 3 ja 7 osutatud dokumendid registreeritakse ja tehakse kättesaadavaks eFTI keskkonnas kooskõlas määrusega (EL) 2020/1056. Selline teave on pädevatele asutustele kättesaadav samas eFTI keskkonnas, kus transporditeave salvestati, kooskõlas määrusega (EL) 2020/1056.“

6)Artiklit 8b muudetakse järgmiselt:a)lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastavate ja määruse (EL) 2018/858 sätetega kooskõlas olevate aerodünaamiliste seadmetega varustatud sõidukite või liidendsõidukite energiatõhususe suurendamiseks võib sõidukite või liidendsõidukite pikkus ületada käesoleva direktiivi I lisa punktis 1.1 esitatud maksimaalpikkust, et võimaldada lisada sellised seadmed sõidukite või liidendsõidukite tagaosale. Selliste seadmetega varustatud sõidukid või liidendsõidukid peavad vastama käesoleva direktiivi I lisa punktis 1.5 sätestatule ning maksimaalpikkuse mis tahes ületamisega ei tohi kaasneda nende sõidukite või liidendsõidukite laadimispikkuse suurenemine.

2.Enne turule laskmist peavad lõikes 1 osutatud aerodünaamilised seadmed saama määruse (EL) 2018/858 ja rakendusmääruse (EL) 2021/535 raamistikus sätestatud tüübikinnituse eeskirjade kohase tüübikinnituse.“;

b)lõige 5 jäetakse välja;7)Lisatakse artikkel 8c:

„Artikkel 8c

Sõidukeid vedavad lahtise kerega koormatud sõidukid võivad ületada I lisa punktis 1.1 esitatud maksimaalpikkust nii, et sõidukeid vedava sõiduki pikkus on kokku kuni 20,75 meetrit, kui kasutatakse lubatudlastitugesid, näiteks pikendatavaid tagumisi lastitugesid.

Sõidukeid vedava sõiduki ülendi ja lastitugi ei tohi väljaulatuva lasti piiridest välja ulatuda. Last võib ulatuda veduki ette maksimaalselt kuni 0,5 meetrit, tingimusel et veetava sõiduki esimene telg toetub haagisekõik teljed toetuvad veduki konstruktsioonile. Last võib ulatuda tagantpoolt välja maksimaalselt kuni 1,5 meetrit, tingimusel et veetava sõiduki viimanekõige rohkem üks telg toetub haagise konstruktsiooniletagumisele lastitoele.;“ [ME 33]

8)Artiklit 9a muudetakse järgmiselt:a)lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1. Sõidukid või liidendsõidukid, mis vastavad määrusele (EL) 2018/858, võivad ületada käesoleva direktiivi I lisa punktis 1.1 sätestatud maksimaalpikkust, tingimusel et nende kabiinide aerodünaamilised omadused, energiatõhusus ja, ohutusnäitajad ja juhi mugavus on paremad. Käesoleva artikliga lubatud maksimaalpikkuse mis tahes ületamist võimaldatakse ka heitevaba tehnoloogia paigaldamiseks. Selliste kabiinidega varustatud sõidukid või liidendsõidukid peavad vastama käesoleva direktiivi I lisa punktis 1.5 sätestatule ning maksimaalpikkuse mis tahes ületamisega ei tohi kaasneda nende sõidukite kandevõime suurenemine. [ME 34]

2.Enne turule laskmist peavad lõikes 1 osutatud sõidukid saama määruse (EL) 2018/858 ja rakendusmääruse (EL) 2021/535 raamistikus sätestatud tüübikinnituse eeskirjade kohase tüübikinnituse.“;

b)lõige 3 jäetakse välja.9)Artikkel 10b asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10b

1.Alternatiivkütusega töötava või heiteta sõiduki lubatud täismass ja teljele langev lubatud täismass on esitatud I lisa punktides 2.2., 2.3, 2.4, 3.4.2 ja 3.4.3 esitatud mass.

Alternatiivkütusega töötavate muude kui heiteta sõidukite puhul vajalik lisamass määratakse kindlaks kõnealuse sõiduki tüübikinnituse käigus tootja poolt esitatavate dokumentide alusel. Nimetatud lisamass märgitakse ametlikul tõendil, mida nõutakse kooskõlas artikliga 6.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10h vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi artiklis 2 osutatud selliste alternatiivkütuste ajakohastatud loeteluga, mille puhul on vajalik lisamass. On eriti oluline, et enne nende delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist järgiks komisjon oma tavapärast praktikat ja viiks läbi konsultatsioonid ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega.“.

2.Heiteta sõidukite või liidendsõidukite puhul võib I lisa punktis 1.1 sätestatud maksimaalpikkust ületada heitevaba tehnoloogia kasutamiseks vajaliku lisapikkuse võrra (maksimaalselt 90 cm), et võimaldada selliste seadmete lisamist. Sellised heiteta sõidukid või liidendsõidukid peavad vastama käesoleva direktiivi I lisa punktidele 1.5 ja 1.5a ning selleks, et tagada haagiste ja poolhaagiste ühilduvus ühendvedude nõuetega, ei tohi maksimaalpikkuse ületamisega kaasneda nende sõidukite või liidendsõidukite laadimispikkuse suurenemine. [ME 35]

Alternatiivkütusega töötavate sõidukite puhul vajalik lisapikkus määratakse kindlaks kõnealuse sõiduki tüübi kinnitamisel asjaomase tootja poolt esitatavate dokumentide alusel. Nimetatud lisapikkus tuleb märkida ametlikul tõendil, mida nõutakse kooskõlas artikliga 6.“

10)Artikkel 10c asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10c

Tühje või koormatud 45-jalaseid konteinereid või 45-jalaseid vahetusveovahendeid vedavateÜhendvedudel kasutatavate sõidukite javõi liidendsõidukite maksimaalpikkus võib ületadapuhul on I lisa punktis 1.1 (kui see on kohaldatav, siis kooskõlas artikli 9a lõikega 1 ja artikli 10b lõikega 2) esitatud maksimaalpikkustliigendsõidukile sätestatud maksimaalpikkus 18,00 m ja I lisa punktis 1.6 esitatud maksimaalset vahemaad 15 cm võrra, kui asjaomaste konteinerite või vahetusveovahendite maanteevedu on osa ühendveostsätestatud maksimaalne vahemaa 13,50 m.“ [ME 36]

10a) Lisatakse järgmine artikkel 10ca:

„Artikkel 10ca

1. Selleks et suurendada liiklusohutust ning vältida sõidukite märgistuse ja märguannete paljusust, kehtestatakse käesolevaga Euroopa moodulsüsteemidega toimuvatel vedudel kasutatavate või I lisa punktides 1.1, 1.2, 1.4–1.8, 4.2 ja 4.4 kehtestatud mõõtmetest erinevate mõõtmetega liiklevate mootorsõidukite või liidendsõidukite pikkusele ühtne ELi märgis.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kõigil lõikes 1 osutatud mootorsõidukitel või liidendsõidukitel on mootorsõiduki või liidendsõiduki tagaosas selgelt ja nähtavalt esitatud ELi märgis.

3. Hiljemalt ... [üks aasta pärast jõustumise kuupäeva] võtab komisjon kooskõlas artikliga 10h vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada käesolevat direktiivi, sätestades üksikasjalikud standardid, nõuded ja muud sätted märgiste ning nende väljastamise ja kuvamise kohta, eelistades teksti asemel piktogrammide kasutamist.“ [ME 37]

11)Artiklit 10d muudetakse järgmiselt:a)lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid võtavad konkreetseid meetmeid selliste liikluses osalevate sõidukite või liidendsõidukite tuvastamiseks, mis on tõenäoliselt ületanudületavad lubatud täismassi ja mida nende pädevad ametiasutused peavad seetõttu kontrollima, et tagada vastavus käesoleva direktiivi nõuetele, sealhulgas vastavus erilubade nõuetele. Kõnealused meetmed hõlmavad. Kõnealuseid meetmeid võib võtta teetaristule paigaldatud automaatsüsteemi abil või lõike 4automaatsüsteemide loomist, tagades kasutuselevõtu vähemalt määruse (EL) nr 1315/2013* kohaselt sõidukile paigaldatava kaalumisseadmete abil. Liikmesriigid loovad sertifitseeritud automaatsüsteemid määruses (EL) nr 1315/2013 määratletud üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgus.

Kui liikmesriik otsustab teetaristus kasutusele võtta automaatsüsteemid, tagab ta selliste süsteemide kasutuselevõtu vähemalt määruses (EL) 1315/2013* sätestatud üleeuroopalises maanteetranspordivõrgusLisaks teetaristule paigaldatud automaatsüsteemide kasutamisele võivad liikmesriigid tuvastada liikluses osalevaid sõidukeid või liidendsõidukeid, mis on tõenäoliselt ületanud lubatud täismassi, lõike 4 kohaselt sõidukile paigaldatavate kaalumisseadmete abil või teeäärsete kontrollide abil.

Liikmesriik ei tohi nõuda sõidukile paigaldatavate kaalumisseadmete paigaldamist nendele sõidukitele või liidendsõidukitele, mis on registreeritud mõnes teises liikmesriigis.

Ilma et see piiraks liidu ja siseriikliku õiguse kohaldamist, peavadvõivad liikmesriigid kasutada käesoleva direktiivi rikkumiste kindlakstegemiseks jaeest karistuste määramiseks kasutatavadsertifitseeritud automaatsüsteeme. Sertifitseeritud automaatsüsteemid olema sertifitseeritud. Kui automaatsüsteeme kasutatakse üksnes tuvastamise eesmärgil, ei ole nende sertifitseerimine nõutavühendatakse artiklis 4a sätestatud ühtse riikliku sisenemispunktiga erilubade või muu sarnase korralduse saamiseks, et oleks võimalik ära tunda sõidukeid või liidendsõidukeid, mis ületavad lubatud täismassi ja millel on eriluba, samuti neid, mis ületavad eriloa alusel lubatud täismassi. [ME 38]

2.Iga liikmesriik teeb igal kalendriaastal oma territooriumil käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kaubaveoks kasutatavate sõidukite või liidendsõidukitega läbitud ühe miljoni sõidukilomeetri kohta vähemalt kuus kõnealuste sõidukite või liidendsõidukite massi kontrolli, olenemata sellest, millises riigis sellised sõidukid on registreeritud või kus need sõidukid kasutusele võeti. Vastavuskontroll hõlmab asjakohast arvu öisel ajal tehtavaid kontrolle.

_________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).“;

b)lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega nähakse ette üksikasjalikud sätted lõikes 4 sätestatud koostalitlusvõimet ja ühildumist käsitlevate reeglite ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks.“

12)Lisatakse artikkel 10da:

„Artikkel 10da

1.Liikmesriigid võivad oma territooriumil rakendada aruka juurdepääsu korra kavu, et reguleerida, jälgida ja lihtsustada raskeveokite juurdepääsu konkreetsetele teedele või aladele.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „arukas juurdepääsu kord“ tehnilist ja funktsionaalset raamistikku, millega hallatakse raskeveokite juurdepääsu teedevõrgule telemaatika abil, et tagada massi ja mõõtmete suhtes kohaldatavate eeskirjade järgimine.

2.Kui liikmesriik rakendab arukat juurdepääsu korda vastavalt lõikele 1, tagab ta, et temaLiikmesriigid tagavad, et nende aruka juurdepääsu korra kavad on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/40/EL*. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et aruka juurdepääsu korra kavaga seotud ja direktiivi 2010/40/EL kohaldamisalasse kuuluvad andmed, sealhulgas massi-, pikkuse-, laiuse- või kõrgusepiirangud, on kättesaadavad masinloetaval digitaalsel kujul ja tehakse kättesaadavaks delegeeritud määruse (EL) 2022/670** kohaselt loodud riiklike juurdepääsupunktide kaudu. Liikmesriigid tagavad samuti, et aruka juurdepääsu korra kava on ühendatud artiklis 4a sätestatud ühtse riikliku sisenemispunktiga erilubade või muu sarnase korralduse saamiseks, et oleks võimalik ära tunda sõidukeid või liidendsõidukeid, mis ületavad lubatud täismassi ja/või maksimaalmõõtmeid ja millel on eriluba.

3.Kui liikmesriik rakendab Aruka juurdepääsu korra kavukavade rakendamisel vastavalt lõikele 1, teeb ta teeb iga liikmesriik järgmist:a)määrab kindlaks raskeveokitele juurdepääsu andmise kriteeriumid, sealhulgas, kuid mitte ainult, sõiduki mass, pikkus, kõrgus, tehnilised kirjeldused ja vastavus konkreetsetele ohutusstandarditele;b)soodustab täiustatud intelligentsete transpordisüsteemide kasutamist, et suurendada ohutust ja tõhusust ning vähendada ummikuid seal, kus autoveotoimingute puhul kasutatakse aruka juurdepääsu korra kavu;c)loob tervikliku teabe- ja sidesüsteemi, et teavitada raskeveokite käitajaid aruka juurdepääsu korra kava nõuetest, taotlemise korrast ning selle kava igast ajakohastusest või muudatusest;ca) hoidub diskrimineerivatest või ebaproportsionaalsetest piirangutest kaupade ja teenuste vabale liikumisele ning siseturu nõuetekohase toimimise põhjendamatust takistamisest.

4. Aruka juurdepääsu korra kavade kehtestamine liikmesriigi poolt ei tohi põhjustada diskrimineerivaid ega ebaproportsionaalseid piiranguid kaupade ja teenuste vabale liikumisele ega põhjendamatult takistada siseturu sujuvat toimimist. [ME 39]

___

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega (ELT L 207, 6.8.2010, lk 1).

** Komisjoni 2. veebruari 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/670, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL kogu ELis reaalajas saadava liiklusteabe teenuste pakkumise osas (ELT L 122, 25.4.2022, lk 1).“

12a) Artiklisse 10e lisatakse järgmine uus lõik:

„Liikmesriike ergutatakse kasutama kõnealustest karistustest saadud tulu või selle tulu rahalise väärtusega samaväärset summat selleks, et arendada säästvaid transpordivahendeid ja toetada nende kasutuselevõttu turul, rahastada oma taristut ja arukaid täitmise tagamise süsteeme, soodustada ühendvedusid ja suurendada piiriüleste vedude kestlikkust.“ [ME 40]

13)Artikli 10f lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) ekspedeerija peab esitama veoettevõtjale, kellele ta usaldab konteineri või vahetusveovahendi veo, tõendi veetava konteineri või vahetusveovahendi massi ja kõrguse kohta; ning;“.

14)Artikkel 10g asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10g

1.Liikmesriigid esitavad iga kahe aasta järel ning hiljemalt asjaomasele kaheaastasele perioodile järgneva aasta 30. septembriks komisjonile järgmise vajaliku teabe:a)kahe eelneva kalendriaasta jooksul tehtud kontrollide arv;b)avastatud ülekoormusega sõidukite või liidendsõidukite arv.c)artikli 10d lõike 1 kohaselt teetaristus loodud automaatsüsteemide arv ja asukoht ning, kas need on ette nähtud üksnes tuvastamiseks või kas need on sertifitseeritudteetaristule paigaldatud ja nõuete täitmise otsese tagamise eesmärgil sertifitseeritud automaatsüsteemide arv ja asukoht; [ME 41]d)artikli 10da kohaselt kehtestatud aruka juurdepääsu korra kavade rakendamine ja tõhusus;e)artikli 4 lõike 3 kohaselt ebastandardseks veoks välja antud riiklike lubade arv ja kehtivusaeg (ühekordsed või pikaajalised load);f)artikli 4 lõike 4a punkti d ja artikli 4 lõike 5 kohaselt tehtud hindamiste tulemused.

See teave esitatakse aastate lõikes.

2.Komisjon analüüsib lõike 1 kohaselt saadud teavet ja esitabvajaduse korral annab saadud teabe põhjal liikmesriikidele soovitusi. Kui komisjon annab selliseid soovitusi, teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni kuue kuu jooksul alates nende saamisest sellest, kuidas ta kavatseb neid soovitusi rakendada. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamisenõuete täitmise kohta hiljemalt 1312 kuud pärast teabe saamist kõigilt liikmesriikidelt. Selline aruanne sisaldab teavet asjakohase arengu kohta kõnealustes valdkondades. [ME 42]

3.Komisjon kehtestab rakendusaktidega elektroonilise standardvormi, mida liikmesriigid kasutavad lõikes 1 osutatud teabe esitamiseks komisjonile. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 10i lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

15)artikli 10h lõige 2lõiked 2, 3 ja 5 asendatakse järgmisega:

„2) Artikli 4 lõikes 5a ja, artikli 10b lõikes 1 ja artiklis 10ca osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [väljaannete talitus, palun sisestada ... [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu. [ME 43]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 5a, artikli 10b lõikes 1 ja artiklis 10ca osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 44]

5. Artikli 4 lõike 5a, artikli 10b lõike 1 ja artikli 10ca alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“ [ME 45]

16)Artiklisse 10i lisatakse järgmine lõige 4:

„4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) 182/2011 artiklit 8.“

17)Artikkel 10j jäetakse välja;asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10j

Komisjon esitab 2027. aastaks ja seejärel iga nelja aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Aruanne sisaldab üksikasjalikku hinnangut riigisisese ja rahvusvahelise autoveo arengu kohta, sealhulgas teatavate turusegmentide eriomaduste kohta ning selle arengu mõju kohta liiklusohutusele, maanteetaristule, autoveo siseturu toimimisele, sektori konkurentsivõimele, ühenduvusele ja ühelt transpordiliigilt teisele üleminekule. Aruanne võib sisaldada artikli 10g lõikes 2 osutatud aruande elemente. Eelkõige analüüsib komisjon selles aruandes, kas vajalikud eeltingimused heiteta raskeveokite turul kasutuselevõtuks liidus on artikli 4b lõikes 3 osutatud kuupäevaks rahuldavalt täidetud. Eelkõige hinnatakse selles aruandes muu hulgas järgmisi eeltingimusi: heiteta raskeveokite registreerimiste arv liikmesriikides, asjakohase alternatiivkütuste taristu kättesaadavus ja võimsus ning Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi mõju maanteetranspordile ning CO2 heite alusel diferentseeritud teekasutusmaksud liikmesriikides. Lisaks hinnatakse analüüsis rahvusvahelises liikluses kasutatavate Euroopa moodulsüsteemide heiteta sõidukite või liidendsõidukite turul kasutuselevõtu eeltingimusi liikmesriikides, mis lubavad nende liiklemist oma territooriumil.

Lisaks analüüsitakse aruandes aruka juurdepääsu korra kavade kasutamist täitmise tagamise seisukohast, võttes arvesse nende kättesaadavust ja kulutõhusust. Lisaks antakse aruandes teavet asjakohaste tehnoloogiliste edusammude kohta autoveo valdkonnas, sealhulgas seoses uute tehnoloogiate või kontseptsioonide ja aerodünaamiliste seadmetega ning heiteta tehnoloogia põhiste haagiste või poolhaagistega.

Selle aruande osana hindab komisjon ka käesoleva direktiivi tulemuslikkust ja mõju, seda, mil määral on käesoleva direktiivi rakendamine saavutanud oma eesmärgid, ning selle koostoimet ja kooskõla muude asjakohaste liidu õigusaktidega.

Eespool nimetatud hindamiste tulemuste põhjal lisatakse aruandele asjakohasel juhul seadusandlik ettepanek käesoleva direktiivi muutmiseks.“ [ME 46]

18)Lisatakse artikkel 10k:

„Artikkel 10k

Kriisi korral, kui avalik huvi seda nõuab ja tingimusel, et sellega ei seata ohtu liiklusohutust, võivad liikmesriigid teha riigisiseses liikluses kasutatavatele sõidukitele I lisas esitatud massi ja mõõtmete piirmäärade kohaldamisest ajutisi erandeid kuni kaheks kuuks. Seda ajavahemikku võib pikendada üksnes kriisi jätkumise korral. [ME 47]

Iga sellist erandit tuleb nõuetekohaselt põhjendada ja sellest tuleb viivitamata komisjonile teatada. Komisjon avaldab teabe tehtud erandi kohta viivitamata oma ametlikul veebisaidil ja artikli 4a lõikes 1a osutatud spetsiaalses Euroopa veebiportaalis. [ME 48]

Kui kriis mõjutab mitut liikmesriiki, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, et kehtestada ajutised erandid I lisas esitatud massi ja mõõtmete piirmäärade kohaldamisest sõidukite suhtes, mida kasutatakse mõjutatud liikmesriikide vahelises rahvusvahelises liikluses. Erandi kehtivusaeg ei tohi ületada kuut kuud ja seda võib pikendada üksnes kriisi jätkumise korral. Sellised rakendusaktid võetakse vastu artikli 10i lõikes 4 osutatud menetluse kohaselt.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab kriis liidus või väljaspool seda toimuvat erakorralist, ootamatut ja äkilist, looduslikku või inimtegevusest tingitud sündmust, mis on oma laadilt ja ulatuselt erakorraline ning millel on märkimisväärne otsene või kaudne mõju autovedudele, majandusele või liidu kodanike heaolule, sealhulgas turvalisusele, kui ühiskonna tavapärane toimimine on märkimisväärselt häiritud ja kui avalik huvi nõuab kiireloomuliste meetmete võtmist.“ [ME 49]

19)I lisa asendatakse käesoleva direktiivi lisaga.20)III lisas asendatakse sõnad „direktiivis 76/114/EMÜ“ sõnadega „komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/535 II lisas“.