ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:I PEATÜKKÜLDSÄTTED

Artikkel 1Reguleerimisese ja kohaldamisala1.Käesolevas määruses määratakse kindlaks põhimõtted, eeskirjad ja tegevuskord, mida kohaldatakse raudteetaristu läbilaskevõime haldamise ja teenindusrajatistega koordineerimise, liikluskorralduse, kriisiohje ja tulemuslikkuse haldamise suhtes riigisiseste ja rahvusvaheliste raudteevedude puhul. Samuti määratakse selles kindlaks eeskirjad Euroopa taristuettevõtjate vahelise ja teiste asjaomaste sidusrühmadega koordineerimise võrgustiku ning läbilaskevõime haldamise ja liikluskorralduse järelevalve kohta.1a. Käesolevas määruses sätestatakse ka Euroopa integreeritud digitaalse raudteeliikluse juhtimissüsteemi rakendamise eeskirjad ja menetlused. [ME 30]2.Käesolevat määrust kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 lõikes 1 määratletud liidu raudteesüsteemi suhtes, raudteetaristu kasutamise suhtes direktiivi 2012/34/EL artikli 1 lõikes 2 osutatud riigisisesteks ja rahvusvahelisteks raudteevedudeks, sealhulgas kõnealuse direktiivi artikli 3 lõikes 11 määratletud teenindusrajatiste suhtes. [ME 31]3.Käesoleva määruse II–V peatükki ei kohaldata raudteetaristu ega raudteeveoteenuste suhtes, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 2012/34/EL IV peatükki vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 2 lõigetele 3, 3a, 4, 8, 8a, 9 ja 10 asjakohaste erandite kehtivusajal. [ME 32]4.Käesolevat määrust ei kohaldata Küprose ja Malta suhtes seni, kuni nende territooriumil puudub raudteesüsteem.

Artikkel 2Üldised kohustused ja põhimõtted1.Ilma et see piiraks direktiivi 2012/34/EL artikli 7c kohaldamist, vastutavad taristuettevõtjad raudteetaristu läbilaskevõime haldamise ja raudteeliikluse juhtimise eest.Viiteid taristuettevõtjale kõigis käesoleva määruse raudteetaristu läbilaskevõime jaotamist käsitlevates nõuetes käsitatakse viidetena direktiivi 2012/34/EL artikli 7a lõikes 3 osutatud läbilaskevõimet jaotavale asutusele.2.Selleks et hõlbustada tõhusa ja tulemusliku raudteetaristu läbilaskevõime haldamise ja liikluskorralduse tagamist liidus, teevad taristuettevõtjad koostööd direktiivi 2012/34/EL artiklis 7f osutatud Euroopa taristuettevõtjate võrgustiku (edaspidi „ENIM“) raames ja kooskõlas käesoleva määruse koostööd käsitlevate nõuetega.3.Täites oma kohustusi vastavalt lõigetele 1 ja 2, peavad taristuettevõtjad:a)kasutama olemasolevat taristu läbilaskevõimet optimaalse tõhususega, nagu on ette nähtud direktiivi 2012/34/EL artiklis 26, et suurendada raudteetranspordi osakaalu nii reisijate- kui ka kaubaveo puhul kooskõlas liidu kliimaeesmärkidega; [ME 33]b)maksimeerima raudteetaristu pakutavate raudteeveoteenuste väärtust ühiskonnale nii sotsiaalses, majanduslikus kui ka keskkonnaalases mõttes;c)tagama taristu läbilaskevõime mittediskrimineeriva haldamise ja läbipaistva juurdepääsu sellele, sealhulgas tööde ajal, et toetada ausat konkurentsi;d)võimaldama sujuvat ja täpset raudteeliiklust rohkem kui ühes võrgustikus ja piiriüleselt, püüdes kõrvaldada kitsaskohti ja tegevustõkkeid; [ME 34]e)tagama raudteetaristu läbilaskevõime seisundi ja kättesaadavuse läbipaistvuse;f)vaatama tihedas koostöös raudteesektori ettevõtjatega, sealhulgas otseselt raudteeveoteenustega seotud teenindusasutustega, läbi ja parandama raudteetaristu ja veoteenuste toimivust; [ME 35]g)aitama kaasa ühtse Euroopa raudteepiirkonna rakendamisele ja arendamisele, eelkõige ühiste Euroopa tehniliste ja käitamiseeskirjade ja -standardite, tehniliste seadmete nõuete ja töötajate sertifitseerimise kaudu. [ME 36]

Artikkel 3Taristuettevõtja erapooletus seoses liiklusjuhtimise ja läbilaskevõime haldamisega, sealhulgas hooldustööde kavandamisega1.Taristuettevõtjad täidavad liiklusjuhtimise ja läbilaskevõime haldamisega (sealhulgas hooldustööde kavandamisega) seotud ülesandeid läbipaistvalt ja mittediskrimineerival viisil ning neid ülesandeid käsitlevate otsuste vastuvõtmise eest vastutavad isikud ei tohi olla huvide konfliktist mõjutatud.2.Liikluskorralduse osas tagavad taristuettevõtjad, et raudteeveo-ettevõtjatel on neid puudutavate liikluse häirete korral täielik ja õigeaegne juurdepääs asjakohasele teabele. Kui taristuettevõtja võimaldab täiendavat juurdepääsu liikluskorralduse protsessile, siis teeb ta seda asjaomaste raudteeveo-ettevõtjate jaoks läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.3.Läbilaskevõime ja raudteetaristu ulatuslike hooldus- ja/või uuendustööde pikaajalise kavandamise puhul konsulteerib taristuettevõtja taotlejatega, nagu on määratletud direktiivi 2012/34/EL artikli 3 lõikes 19, kooskõlas käesoleva määrusega ja võtab väljendatud muresid parimal võimalikul viisil arvesse.

Artikkel 4MõistedKäesolevas määruses kasutatakse direktiivi 2012/34/EL artiklis 3 esitatud mõisteid.Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:1)„vääramatu jõud“ – taristuettevõtja või, raudteeveo-ettevõtja või taotleja kontrolli alt väljas olev tegelikult toimunud ja objektiivselt tõendatav ettenägematu, vältimatu või erakorraline või ebatavaline sündmus või olukord, mida ei ole võimalik mõistliku prognoosimise ja hoolsusega vältida ega lahendada nende jaoks tehniliselt, rahaliselt või majanduslikult mõistlikult võimalikemõistlike meetmetega, sealhulgas marsruutide piiriülese ümbersuunamisega; see peab olema tegelikult toimunud ja objektiivselt kontrollitav sündmus, ning mis ei võimalda taristuettevõtjal ajutiselt või alaliselt täita oma kohustusi, mis tulenevad käesolevast määrusest või direktiivist 2012/34/EL, või raudteeveo-ettevõtjal täita oma lepingulisi kohustusi taristuettevõtja või -ettevõtjate ees; [ME 37]2)„koostalitlus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 lõikes 2 määratletud koostalitlusEuroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).;2a) „taotleja“ – raudteeveo-ettevõtja või rahvusvaheline raudteeveo-ettevõtjate rühmitus või muu isik või juriidiline isik, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1). artikli 2 punktis b määratletud pädev asutus ning kaubasaatja, ekspediitor ja kombineeritud veoteenust osutav ettevõtja, kellel on avalike teenuste osutamisega seonduv või ärihuvi taristu läbilaskevõime omandamiseks; [ME 38]3)„käitamisega seotud sidusrühm“ – taotleja, raudteeveo-ettevõtjataotlejate ühendus, taristuettevõtja, raudteeveo teenindusrajatise käitaja, raudteega seotud teenuste osutaja ja mis tahes muu üksus, kes on otseselt seotud raudteeveoteenuse osutamisega; [ME 39]4)„Euroopa koordinaator“ – määruse [... uus üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise määrus] artiklis 51 osutatud koordinaator;5)„raamleping“ – õiguslikult siduv avalik-õiguslik või eraõiguslik üldkokkulepe, millega määratakse kindlaks taotleja ja taristuettevõtja õigused ja kohustused seoses jaotatava taristu läbilaskevõimega ning tasudega pikemaks ajaks kui üks liiklusgraafikuperiood;6)„läbilaskevõime samaaegne jaotamine“ – protsess, mille käigus taristuettevõtjad jaotavad raudteetaristu läbilaskevõimet teatava tähtaja jooksul saadud läbilaskevõime taotluste põhjal ja nende taotluste kooskõlastamise teel, et tagada taristu parim võimalik kasutamine ja täpseim võimalik vastavus taotlustele;7)„saabumise järjekorras teenindamise põhimõte“ – raudteetaristu läbilaskevõime jaotamise põhimõte, mille puhul määratakse jaotamismenetluses eelisõigused kindlaks vastavalt läbilaskevõime taotluste kronoloogilisele järjestusele;8)„rongiliin“ – taristu läbilaskevõime, mis on vajalik rongi liikumiseks ühest punktist teise teatava ajavahemiku jooksul, mida kirjeldatakse kui täpset marsruuti koos selle rongi ajakavaga, sealhulgas lähte- ja sihtkoht, sisenemisaeg ja -päev ning väljumisaeg ja -päev, sealhulgas peatumiskoht ja sellega seotud väljumisajad;9)„läbilaskevõime tehniline kirjeldus“ – läbilaskevõimega seotud õigus, milles määratakse kindlaks asjaomase taotleja jaoks olulised taristu läbilaskevõime äri- ja käitusomadused ning mis annab taristuettevõtjale piisavalt teavet, et valmistada ette konkreetsed rongiliinid, mis vastavad nendele omadustele;10)„mitut võrgustikku hõlmav raudteeteenus“ – riigisisene või rahvusvaheline raudtee-kaubaveo- või -reisijateveoteenus, mida osutatakse kahes või enamas võrgustikus, mida majandavad erinevad taristuettevõtjad. Rong võib olla teisega haagitud ja/või vaguniteks jagatud ning selle eri vagunitel võib olla erinev lähte- ja sihtkoht, tingimusel et kõik vagunid ületavad vähemalt ühe erinevate taristuettevõtjate majandatava võrgustiku piiri;11)„mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õigus“ – kõik läbilaskevõimega seotud õigused, mis võimaldavad osutada mitut võrgustikku hõlmavat raudteeteenust;12)„taristu läbilaskevõime eraldamine“ – taristuosa kogu saadaolevast läbilaskevõimest mingite osade eraldamine eri liiki raudteeveoteenustele ja taristutöödest tulenevatele läbilaskevõime piirangutele;13)„liiklusgraafik“ – pidevalt ajakohastatavad andmed kõikide kavandatud rongi- ja veeremiliikumiste kohta, mis liiklusgraafikuperioodil asjakohasel taristul toimuvad, väljendatuna jaotatud läbilaskevõimega seotud õigustes;14)„liiklusgraafikuperiood“ – ajavahemik, mille jooksul konkreetne liiklusgraafik kehtib;15)„taristutööd“ – sekkumised direktiivi 2012/34/EL artikli 3 lõigetes 2a, 2c, 2d ja 2e määratletud raudteetaristusse selle arendamiseks, hooldamiseks, uuendamiseks ja ajakohastamiseks;16)„reguleeriv asutus“ – direktiivi 2012/34/EL artiklis 55 osutatud reguleeriv asutus;17)„vahejuhtum“ – mis tahes juhtum või sama põhjusega juhtumite seeria, mis põhjustab raudteeliikluse häireid.17a) „süstemaatilised rongiliinid“ – käesoleva määruse artiklitel 11 ja 20 põhinevad rongiliinid, mis on eelnevalt planeeritud regulaarse graafiku alusel sõiduplaani ajaks; [ME 40]

II PEATÜKKTARISTU LÄBILASKEVÕIME HALDAMINE1. JAGUTaristu läbilaskevõime haldamise üldpõhimõtted

Artikkel 5Läbilaskevõime haldamine1.Taristuettevõtjad haldavad raudteetaristu läbilaskevõimet planeerimis- ja jaotamismenetluse kaudu, mis koosneb kolmest etapist:a)läbilaskevõime strateegiline planeerimine, nagu on osutatud 2. jaos;b)taristu läbilaskevõime ajakava koostamine ja jaotamine, nagu on osutatud 3. jaos;c)jaotatud läbilaskevõime kohandamine ja ajakava muutmine, nagu on osutatud 4. jaos.2.Peale direktiivi 2012/34/EL IV lisas esitatud sisu lisavad taristuettevõtjad kõnealuse direktiivi artiklis 27 osutatud võrgustiku teadaandesse jao raudteeveo-ettevõtjatele kättesaadavaks tehtud taristu kohta; jao läbilaskevõime haldamise kohta; jao käitamise, sealhulgas liikluskorralduse, häirete haldamise ja kriisiohje kohta ning jao tulemuslikkuse haldamise kohta vastavalt IV lisale.3.Lõikes 1 osutatud läbilaskevõime haldamist käsitlevate otsuste tegemine, sealhulgas nii kättesaadavuse kindlaksmääramine ja hindamine kui ka läbilaskevõimega seotud õiguste jaotamine, on taristuettevõtja põhiülesanne direktiivi 2012/34/EL artikli 3 lõike 2f tähenduses. Selle suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi sätteid põhiülesannete kohta.

Artikkel 6Läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistik1.Taristuettevõtjad püüavad järgida raudteetaristu läbilaskevõime haldamise ühiseid põhimõtteid ja menetlusi. Selleks töötab ENIM II peatüki nõuete kohaselt välja ja võtab vastu läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistiku ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], konsulteerides ERPga. [ME 41]2.Läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikus määratakse kindlaks ühised põhimõtted ja menetlused raudteetaristu läbilaskevõime haldamiseks ning taristuettevõtjate, raudteeveo-ettevõtjate ja muude taotlejate, raudteeveo teenindusrajatiste käitajate ja muude käitamisega seotud sidusrühmade vaheliseks koordineerimiseks.3.Läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistik sisaldab vähemalt III lisas loetletud elemente ning seda ajakohastatakse vajaduse korral, et võtta arvesse taristuettevõtjate, raudteeveo-ettevõtjate ja teiste taotlejate kogemusi ning tuginedes ENIMi tegevusele.4.Taristuettevõtjad võtavad direktiivi 2012/34/EL artiklis 27 osutatud võrgustiku teadaande koostamisel võimalikult suurel määral arvesse läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku, eelkõige käesoleva määruse IV lisas esitatud sisu. Nad selgitavadpõhjendavad võrgustiku teadaandes mis tahes kõrvalekaldumist läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikus kehtestatud ühistest põhimõtetest ja menetlustest. Kõrvalekalded on lubatud ainult erandjuhtudel ja need peab heaks kiitma riiklik raudteesektori reguleeriv asutus. [ME 42]4a. Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada raudteetaristu läbilaskevõime haldamise ühised põhimõtted ja menetlused ning muuta käesoleva artikli lõiget 2. Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu hiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist]. [ME 43]

Artikkel 7Taotlejad1.Taotlejad esitavad taristu läbilaskevõime taotlused. Sellise taristu läbilaskevõime kasutamiseks määravad taotlejad, kes ei ole raudteeveo-ettevõtjad, raudteeveo-ettevõtja, kes sõlmib taristuettevõtjaga lepingu direktiivi 2012/34/EL artikli 28 kohaselt. Sellega ei piirata taotlejate õigust sõlmida taristuettevõtjatega raamlepinguid kooskõlas käesoleva määruse artikliga 31. [ME 44]2.Taristuettevõtja võibkehtestab taotlejatele kehtestada nõudeidnõuded, et tagada oma õiguspäraste ootuste täitumine oodatavate tulude ning taristu kasutamise osas. Sellised nõuded on asjakohased, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Nõuded täpsustatakse võrgustiku teadaandes vastavalt IV lisa punkti 12 alapunktile bc. Nõuded võivad hõlmata üksnes sellise finantstagatise andmist, mis ei tohi ületada asjakohast taotleja teadaoleva tegevusaktiivsusega seotud taset, ning kinnitust, et taotleja suudab koostada nõuetekohaseid taristu läbilaskevõime taotlusi. [ME 45]3.Komisjon võibvõtab hiljemalt … [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] vastu võtta rakendusaktid, milles määratakseet määrata kindlaks lõike 2 rakendamise üksikasjalikud kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 72 lõikes 3 kindlaks määratudosutatud kontrollimenetlusega ja asendavad lõikes 2 nimetatud samasuguse sätte. [ME 46]

Artikkel 8Taristu piiratud läbilaskevõime haldamine1.Taristuettevõtjad tagavad taristu piiratud läbilaskevõime haldamise kooskõlas direktiivi 2012/34/EL artiklis 26 ja käesoleva määruse artiklis 2 kindlaks määratud põhimõtetega artiklis 5 osutatud läbilaskevõime haldamise protsessi kõigis etappides.2.Piiratud läbilaskevõimet käsitlevate otsuste tegemisel võtavad taristuettevõtjad arvesse liikmesriikide poolt artikli 11 lõike 3 kohaselt antud strateegilisi suuniseid taristu läbilaskevõime kasutamise kohta.Ilma et see piiraks liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist, võivadmaksavad liikmesriigid vajaduse korral maksta taristuettevõtjale hüvitist, mis katab võimaliku saamata jäänud tulu, mis on seotud eranditult vajadusega järgida strateegilisi suuniseid raudteetaristu läbilaskevõime kasutamise kohta. [ME 47]3.Taristuettevõtjad planeerivad ja jaotavad piiratud läbilaskevõimet võimalikult suurel määral artiklis 36 osutatud konfliktide lahendamise konsensusliku mehhanismi kaudu, millesse on kaasatud asjaomased taotlejad ning mille tulemuseks on vastuoluliste läbilaskevõime vajaduste ja taotluste konsensuslik lahendamine.4.Kui lõikes 3 osutatud mehhanismiga ei saavutata vastuoluliste läbilaskevõimevajaduste ja -nõuete rahuldavat lahendamist, haldavad taristuettevõtjad piiratud läbilaskevõimet või lahendavad konflikte objektiivse, läbipaistva ja mittediskrimineeriva korra alusel.Nende menetlustega hinnatakse alternatiivseid võimalusi taristu läbilaskevõime kasutamiseks, tuginedes järgmistele sotsiaal-majanduslikele ja keskkonnaalastele kriteeriumidele, sõltuvalt andmetestandardandmete kättesaadavusest, mille taotlejad teevad taristuettevõtjatele kättesaadavaks. Kriteeriumid hõlmavad muu hulgas järgmist: [ME 48]a)raudteeveoteenuste osutajate tegevuskulud ja sellest tulenev mõju hindadele raudteeveoteenuste klientide jaoks;b)ajaga seotud kulud raudteeveoteenuste klientidele;c)ühenduvus ja kättesaadavus, nii võrgumõjuna üldisele võrgustikule kui ka võrgustiku segmentidele, raudteeveoteenustega teenindatavate inimeste ja piirkondade jaoks; [ME 49]d)kasvuhoonegaaside heide, kohalikud õhusaasteained, müra ning muud raudteeveoteenuste ja nende võimalike alternatiivide väliskulud;e)raudteeveoteenuste ja nende võimalike alternatiivide mõju ohutusele ja rahvastiku tervisele.ea) ülemineku mõju raudteetranspordile. [ME 50]5.ENIM valmistab ERPga konsulteerides ette ja võtab vastu lõikes 4 osutatud menetlused ning lisab need artiklis 6 osutatud läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku. Menetlused hõlmavad järgmisi etappe: [ME 51]a)töötada välja alternatiivsed stsenaariumid eri liiki raudteeveoteenuste jaoks olemasoleva läbilaskevõime jaotamiseks, mis hõlmabjaotamise stsenaariumid iga eri liiki raudteeveoteenuse jaoks, mis taotleb sama läbilaskevõimsust, hõlmates võimaluse korral alternatiivse läbilaskevõime pakkumist muudel marsruutidel või võrreldavate omadustega alternatiivset ajakava nii riigisiseste kui ka piiriüleste teenuste puhul; [ME 52]aa) töötada välja alternatiivsed stsenaariumid, et lahendada läbilaskevõime vastuolusid kahe taotluse vahel, millest kumbki ei ole läbilaskevõime strateegilise planeerimisega kooskõlas; [ME 53]b)hinnata ja järjestada stsenaariume objektiivsete ja läbipaistvate meetodite alusel, võttes arvesse lõikes 4 kindlaks määratud sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnaalaseid kriteeriume;c)valida punktis b osutatud hindamise põhjal paremusjärjestuses esikohal olev stsenaarium ning muuta vastavalt läbilaskevõime mudeli määratlust ja läbilaskevõime pakkumise kava.6.ENIM töötab ERPga konsulteerides välja käesoleva artikli lõike 5 punktis b osutatud meetodid. Nende meetodite parameetrid peavad võimaldama võtta arvesse kohalikke või riiklikke olusid, tuginedes heakskiidetud lähenemisviisidele ja empiirilistele tõenditele. ENIM lisab need meetodid artiklis 6 osutatud läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku. [ME 54]7.Võttes arvesse lõikes 6 osutatud raamistiku ettevalmistamisel ja rakendamisel saadud kogemusi, võib komisjonon komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 71 vastu rakendusaktedelegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks piiratud läbilaskevõime haldamisel kohaldatavad konkreetsed menetlused, eri turusegmente kajastavate standardandmete kriteeriumid ja meetodidstandardmeetodid ning millega muudetakse käesoleva artikli lõiget 6. Nimetatud rakendusaktiddelegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 72 lõikes 3 kindlaks määratud kontrollimenetlusegahiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist]. Need lisatakse läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku. [ME 55]

Artikkel 9Teave taristu läbilaskevõime kohta1.Taristuettevõtjad annavad huvitatud pooltele, eelkõige taotlejatele, potentsiaalsetele taotlejatele ja reguleerivatele asutustele täpset ja ajakohast teavet taristu läbilaskevõime kättesaadavuse kohta kogu läbilaskevõime haldamise menetluse vältel, sealhulgas 2. jaos osutatud strateegilise planeerimise etapis, 3. jaos kindlaks määratud ajakava koostamise ja jaotamismenetluste ajal ning iga kord, kui 4. jaos osutatud jaotatud läbilaskevõimet muudetakse, sõltuvalt avaldatud läbilaskevõime strateegia, läbilaskevõime mudeli ja läbilaskevõime pakkumise kava kättesaadavusest. [ME 56]Taristuettevõtjad avaldavad viivitamata kõik artiklis 18 osutatud läbilaskevõime pakkumise kava ja artiklis 30 osutatud liiklusgraafiku ajakohastatud versioonid.2.Taristuettevõtjad avaldavad lõikes 1 osutatud teabe kooskõlas artikli 62 lõikega 5 ja aitavad kaasa asjakohaste tehniliste kirjelduste väljatöötamisele kooskõlas artikli 62 lõikega 3.3.Taotlejate taotlusel esitavad taristuettevõtjad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe äri- ja käitusvajaduste konkreetsete tehniliste kirjelduste alusel (edaspidi „teostatavushinnangud“). Piiriüleste teenuste puhul võtavad taristuettevõtjad sellised taotlused vastu ja vastavad neile ühest kohast ja ühe toiminguna või artikli 27 lõike 4 kohaselt loodud ühtse liidese kaudu. [ME 57]

Artikkel 10Taristutöödest ja halvenenud seisukorras taristust tulenevad läbilaskevõime piirangud1.Ilma et see piiraks direktiivi 2012/34/EL artiklite 7, 7c ja 7e kohaldamist, kavandavad taristuettevõtjad taristutöid vastavalt äriplaanile ning direktiivi 2012/34/EL artikli 8 lõikes 3 osutatud investeerimis- ja rahastamiskavadele. Kui nendesse programmidesse pärast äriplaani vastuvõtmist tehtavad muudatused mõjutavad või tõenäoliselt mõjutavad taristutööde kavandamist, esitab taristuettevõtja võrgustiku teadaandes ülevaate sellistest muudatustest ja nende tõenäolisest mõjust. Liikmesriik tagab taristuettevõtjale mitmeaastase tulemuslepingu kaudu stabiilse ja õigeaegse mitmeaastase rahastamise raudteetaristu hooldamiseks, uuendamiseks ja uute raudteede ehitamiseks vähemalt viie aasta jooksul, et toetada taristuettevõtjaid raudteetaristu halvenemise vältimisel ja võimalike läbilaskevõime piirangute mõju minimeerimisel. Taristuettevõtjatele kättesaadav aastaeelarve peab olema taristuettevõtjale läbipaistev ja seda tuleb usaldusväärselt jaotada. [ME 58]2.Taristutööde kavandamisel tegutseb taristuettevõtja vastavalt artikli 2 lõikele 3 ja artiklile 3.Eelkõige võtab taristuettevõtja tasakaalustatult arvesse taristutööde mõju tema enda varahaldusele ja finantsseisundile ning käitus- ja finantsmõju kõigile asjaomastele taotlejatele.Liikmesriigi poolt taristuettevõtjale antava rahastamise eesmärk on sellise tasakaalu saavutamine. Taotlejad esitavad õigeaegselt teabe, mida taristuettevõtja vajab käesoleva sätte täitmiseks. [ME 59 ja ME 60]3.Taristuettevõtjad konsulteerivad taotlejatega taristutööde üle direktiivi 2012/34/EL artiklis 7e osutatud koordineerimismehhanismide raames ning piiriüleste raudteeveoteenuste puhul kooskõlas käesoleva määruse artikliga 54. [ME 61 ei puuduta eestikeelset versiooni]4.Taristuettevõtja kavandab taristutöödest tulenevaid läbilaskevõime piiranguid, teavitab neist taotlejaid ja konsulteerib nendega piisavalt varakult, võttes arvesse hinnangulist mõju raudteeveo-ettevõtjatele. Selleks järgivad taristuettevõtjad I lisa 3. jaos kindlaks määratud ajakava.Läbilaskevõime piirangute puhul, mis mõjutavad oluliselt taotlejatele kättesaadavat läbilaskevõimet, võivad taotlejad nõuda, et taristuettevõtja pakuks läbilaskevõime piirangu alternatiivset planeerimist, et teha kindlaks ja valida variant, milles võetakse tasakaalustatult arvesse mõju taotlejatele ja taristuettevõtjatele. Taristuettevõtja esitab kõnealustele taotlejatele läbilaskevõime piiramise ajal kättesaadava alternatiivse läbilaskevõime esialgse kava.Esialgne kava hõlmab nii mõjutatud liini kui ka alternatiivseid liine ning kajastub artiklis 17 osutatud läbilaskevõime mudelis ja artiklis 18 osutatud läbilaskevõime pakkumise kavas.5.Taristuettevõtjad võtavad arvesse ja leevendavad taristutööde mõju piiriülesele liiklusele. Taristuettevõtjad kooskõlastavad kooskõlas artikliga 53 kõik taristutööd artikli 53 lõikes 3 osutatud liinidel ja kõik muud märkimisväärse piiriülese mõjuga taristutööd.Kooskõlastamisel käsitletakse eelkõige taristutööde ajakava optimeerimist ning alternatiivse läbilaskevõime pakkumist mõjutatud liinil ja alternatiivsetel marsruutidel, võttes arvesse eri taotlejate käitus-, taristu- ja ärivajadusi. [ME 62]Raudteekaubaveo haldusasutus esitab oma vastavatele taristuettevõtjatele soovituse tööde koordineerimise kohta kolm kuud enne lõikes 4 määratletud ajavahemikku. [ME 63]6.Läbilaskevõime piirangutena käsitatakse ka taristu läbilaskevõime või jõudluse vähenemist alla arvestuslike väärtuste, mis tuleneb varade seisukorra halvenemisest, näiteks lubatud kiiruse või teljekoormuse vähenemisest. Selliste piirangute suhtes kohaldatakse artiklis 9 kindlaks määratud teatamiskohustusi.7.Taristuettevõtjad avaldavad teabe, konsulteerivad taotlejatega planeeritud ajutiste läbilaskevõime piirangute ja nende mõju kohta äriliste eesmärkide jaoks kättesaadavale läbilaskevõimele ning alternatiivse läbilaskevõime kohta võimalikult varakult.8.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakte I lisa 3. jao muutmiseks, et vähendada taristutöödest tulenevate läbilaskevõime piirangute mõju raudteeliiklusele, võttes samal ajal arvesse asjaomaste sidusrühmade tehnilisi, planeerimis-, käitus- ja ärikaalutlusi.

2. JAGULÄBILASKEVÕIME STRATEEGILINE PLANEERIMINE

Artikkel 11Läbilaskevõime strateegiline planeerimine1.Läbilaskevõime strateegiline planeerimine hõlmab kõiki artiklites 12–25 kindlaks määratud tegevusi.2.Läbilaskevõime strateegilise planeerimise tulemuseks on järgmine planeerimisdokumentide järjestus, milles esitatakse järjest rohkem üksikasju olemasoleva läbilaskevõime kohta:a)artiklis 16 osutatud läbilaskevõime strateegia;b)artiklis 17 osutatud läbilaskevõime mudel;c)artiklis 18 osutatud läbilaskevõime pakkumise kava.Nende väljundite sisu ja ettevalmistamise ajakava on esitatud I lisa 1. ja 2. jaos. Taristuettevõtja teeb kogu sisu kättesaadavaks liikmesriigi ametlikus keeles ja inglise keeles. [ME 64]Taristuettevõtjad võtavad planeerimisdokumendid vastu planeerimise järgmise etapi alusena.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakte I lisa 1. ja 2. jao muutmiseks, et tagada tõhus strateegiline planeerimine ning kajastada taristuettevõtjate ja taotlejate tegevusega seotud probleeme, võttes arvesse ERA soovitust ja ENIMi, taristuettevõtjate, taotlejate ja muude käitamisega seotud sidusrühmade, reguleerivate asutuste ja ENRBENRRB kogemusi käesoleva jao rakendamisel. [ME 65]3.Võttes arvesse direktiivi 2012/34/EL artiklis 4 kindlaks määratud juhtimise sõltumatuse põhimõtet, võivad liikmesriigid anda taristuettevõtjale strateegilisi suuniseid, mis põhinevad direktiivi 2012/34/EL artikli 8 lõikes 1 osutatud raudteetaristu arendamise suunaval strateegial. Liikmesriigid annavad suunised õigeaegselt, et võimaldada taristuettevõtjatel ja käitamisega seotud sidusrühmadel järgida käesoleva määruse I lisas seatud tähtaegu. Need suunised võivad hõlmata/sisaldada eelkõige järgmist: [ME 66]a)riikliku raudteepoliitika üldeesmärgid, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva läbilaskevõime strateegilise planeerimisega;b)raudteetaristu arengu väljavaade, võttes arvesse asjakohaseid kavasid, sealhulgas riikliku või piirkondliku tasandi kavasidpikaajalisi strateegilisi taristukavasid ja strateegiaid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/...Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2024/..., milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1153 ja (EL) nr 913/2010 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013 (ELT L...).[uueuus üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise määrusemäärus] artiklis 5354 osutatud Euroopa transpordikoridoride töökavasid; [ME 67]c)raudteetaristu läbilaskevõime kasutamisega seotud üldnõuded ja suunised, mida taristuettevõtja võtab arvesse läbilaskevõime strateegilisel planeerimisel, eelkõige seoses artiklis 21 osutatud sagedasti kasutatava ja ülekoormatud taristuga;d)avaliku teenindamise kohustuse alusel osutatavate raudteeveoteenuste kavandatud arendamise väljavaade, võttes vajaduse korral arvesse asjaomaste piirkondlike või kohalike ametiasutuste seisukohti.Liikmesriigid kooskõlastavad oma tegevuse, et tagadaõigeaegse suuniste andmise ja tagavad kooskõla käesoleva lõike kohaselt antavate vastavate strateegiliste suuniste vahel eesmärgiga toetada rahvusvaheliste raudtee-reisijateveo- ja kaubaveoteenuste arendamist. Pidades silmas direktiivi 2012/34/EL artiklit 8, tagavad liikmesriigid rahaliste vahendite eelneva eraldamise taristuettevõtjatele taristu korrapäraseks hooldamiseks ja rahaliste vahendite eraldamise taristu arendamiseks, nagu on kirjeldatud käesoleva määruse artiklis 16 viidatud läbilaskevõime strateegias. Liikmesriigid koordineerivad oma pikaajalisi strateegilisi taristu- ja liiklusgraafikukavasid, samuti nende kavade alusel toimuva taristu arendamise ja rakendamise ajakavasid. [ME 68]4.Läbilaskevõime strateegiline planeerimine ei hõlma läbilaskevõimega seotud õiguste andmist üksikutele taotlejatele kooskõlas artikliga 26.4a. Võttes arvesse lõikes 3 osutatud strateegiliste suuniste ettevalmistamisel ja rakendamisel saadud kogemusi, võib komisjon võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada konkreetne õiguslik staatus, vorm, menetlused, kriteeriumid ja metoodika, mida tuleb kohaldada riiklike strateegiliste suuniste vastuvõtmisel, et tagada kooskõla liikmesriikide välja antud strateegiliste suuniste vahel, mis on vajalikud rahvusvaheliste raudteekaubaveo- ja reisijateveoteenuste arendamise toetamiseks. [ME 69]

Artikkel 12Läbilaskevõime strateegilise haldamise üldnõuded1.Taristuettevõtjad võtavad tasakaalustatud, õiglasel ja mittediskrimineerival viisil arvesse kõiki raudteeveoteenuste liike, mille kohta nad võivad vastu võtta läbilaskevõime taotlusi, olenemata nende mahust, järgneva turu suurusest, järjestikuste liiklusgraafikute stabiilsusest, regulaarsusest või sagedusest teatava liiklusgraafikuperioodi jooksul.2.Läbilaskevõime strateegilisel planeerimisel, eelkõige artiklis 17 osutatud läbilaskevõime mudelis ja artiklis 18 osutatud läbilaskevõime pakkumise kavas, eristavad taristuettevõtjad vähemalt järgmisi raudteeveoteenuste liike:a)kaubaveoteenused;b)reisijateveo linnadevahelised liinid (pikamaaveod);c)reisijateveo linnaliinid või piirkondlikud liinid.Võttes arvesse käesoleva määruse rakendamisel saadud kogemusi, võib ENIM koostöös ERPga vajaduse korral koostada üksikasjalikuma loetelu, milles eristatakse täiendavalt raudteeveoteenuste liike. Selleks et toetada strateegilise planeerimise piiriülest järjepidevust, lisatakse artiklis 6 osutatud läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku ühtlustatud loetelu. [ME 70]3.Läbilaskevõime strateegilisel planeerimisel, eelkõige artiklis 17 osutatud läbilaskevõime mudelis ja artiklis 18 osutatud läbilaskevõime pakkumise kavas, märgivad taristuettevõtjad eelnevalt planeeritud läbilaskevõime, mis sobib mitut võrgustikku hõlmavate veoteenuste osutamiseks.4.Läbilaskevõime strateegilisel planeerimisel võetakse arvesse ka järgmist:a)taristu läbilaskevõime nõudluse täheldatud struktuur ja arengusuunad, mis on kindlaks tehtud läbilaskevõime jaotamisega eelmistel liiklusgraafikuperioodidel ja direktiivi 2012/34/EL artiklis 15 osutatud turujärelevalvega;b)transpordivajaduste eeldatav areng ning sellest tulenev nõudlus raudteeveoteenuste ja taristu läbilaskevõime järele, mis on kindlaks tehtud käesoleva määruse artiklis 15 osutatud analüüsi käigus;c)käitamisega seotud sidusrühmade teatatud läbilaskevõime vajadused ning praeguste ja võimalike taotlejatega konsulteerimisel saadud teave kooskõlas artikliga 13; [ME 71]d)taristu läbilaskevõime eeldatav või planeeritav arendamine, eelkõige nagu on kindlaks määratud direktiivi 2012/34/EL artikli 8 lõikes 1 osutatud raudteetaristu arendamise suunavas strateegias ja direktiivi 2012/34/EL artikli 8 lõikes 3 osutatud taristuettevõtja äriplaanis;e)kavandatud taristutööd, mis eeldatavasti mõjutavad võrgustikku;f)erinevate raudteetransporditurgude omadused, eelkõige seoses järgmisega:i)kiirus;ii)sagedus;iii)lubatud kõrvalekalded jaotatud rongiliinist;iv)võimalus raudteevõrgustiku häirete korral teenused ümber suunata, muuta nende ajakava või asendada need muude transpordiliikidega;v)raudteetranspordi nõudluse volatiilsus ja sellest tulenev vajadus kavandada raudteeveoteenuseid erinevateks perioodideks.fa) võimaluse korral taristu läbilaskevõime kasutamise sotsiaal-majanduslik ja keskkonnamõju. [ME 72]5.Läbilaskevõime strateegiline planeerimine peab kajastama raamlepingute ja jooksva planeerimise alusel jaotatud läbilaskevõimet.6.Läbilaskevõime strateegiline planeerimine hõlmab [uue üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise määruse] artiklis 6 ja I lisas osutatud TEN-T põhivõrgu ja laiendatud põhivõrgu liinide osaEuroopa ühtset raudteepiirkonda. Taristuettevõtjad võivad hõlmata enda hallatava võrgustiku muid liine ja transpordisõlmi. [ME 73]Läbilaskevõime strateegiline planeerimine tehakse tasemel, mis on piisavalt üksikasjalik, et võimaldada läbilaskevõime planeerimist võrgustiku konkreetsete lõikude jaoks. Selleks peavad võrgustikku esindama transpordisõlmed ja lõigud, mis võimaldavad arvesse võtta läbilaskevõime nõudluse ja pakkumise asjakohaseid omadusi.Need transpordisõlmed ja lõigud märgitakse direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 49 osutatud taristuregistrisse.7.Läbilaskevõime strateegiline planeerimine hõlmab ajavahemikku vähemalt viis aastat ette. Taristuettevõtjad võivad tähtaega pikendada pikemaks kui viis aastat, eelkõige selleks, et toetada taristu arendamist direktiivi 2012/34/EL artikli 8 lõikes 1 osutatud raudteetaristu arendamise suunava strateegia raames.8.Taristuettevõtjad vaatavad läbilaskevõime strateegilise planeerimise tulemused regulaarselt läbi ja ajakohastavad neid, võttes eelkõige arvesse järgmist:a)raudteetaristu arendamine;b)muutused turunõudluses taristu läbilaskevõime järele, võttes arvesse taotlejate poolt teatatud vajadusi uute või muudetud teenuste järele; [ME 74]c)3. ja 4. jaos kindlaks määratud jaotamismenetluste tulemused eelmistel liiklusgraafikuperioodidel, sealhulgas taristu läbilaskevõime kasutamise määr taotlejate poolt;d)III peatüki kohaselt tehtud liikluskorralduse ülevaade;e)III peatüki kohaselt tehtud häirete haldamise ja kriisiohje tulemus;f)IV peatüki kohaselt tehtud tulemuslikkuse hindamise tulemused.9.ENIMHiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] koostab ENIM suunised, milles määratakse kindlaks läbilaskevõime strateegilise planeerimise ühised põhimõtted, menetlused ja meetodid. ENIM lisab need suunised käesoleva määruse artiklis 6 osutatud läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku. Need suunised peaksid sisaldama vähemalt käesoleva määruse III lisas loetletud elemente. Taristuettevõtjad võtavad neid suuniseid direktiivi 2012/34/EL artiklis 27 osutatud võrgustiku teadaandes võimalikult suurel määral arvesse. Nad selgitavad võrgustiku teadaandes suunistes kehtestatud ühistest põhimõtetest, menetlustest ja meetoditest kõrvalekaldumise põhjust. [ME 75]9a. Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada läbilaskevõime strateegilise planeerimise ühised põhimõtted, menetlused ja metoodika ning muuta käesoleva artikli lõiget 9. Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu hiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist]. Need lisatakse läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku. [ME 76]

Artikkel 13Sidusrühmadega konsulteerimine läbilaskevõime strateegilise planeerimise üle1.Taristuettevõtjad konsulteerivad läbilaskevõime strateegilise planeerimise üle kõigi käitamisega seotud sidusrühmadega kooskõlas direktiivi 2012/34/EL artikliga 7e.2.Taristuettevõtjad konsulteerivad kõigi mitut võrgustikku hõlmavaid raudteeveoteenuseid osutavate käitamisega seotud sidusrühmadega läbilaskevõime strateegilise planeerimise üle kogu läbilaskevõime strateegilise haldamise etapi jooksul ning vähemalt kooskõlas I lisas sätestatud vahe-eesmärkidega kooskõlas artiklitega 53 ja 54. [ME 7]2a. Taristuettevõtjad annavad taotlejatele võimaluse teatada oma läbilaskevõime vajadusest struktureeritud vormis kogu läbilaskevõime haldamise protsessi vältel, mille jaoks ENIM määrab kindlaks asjakohased tähtajad. Taristuettevõtjad teevad kõik endast oleneva, et integreerida taotlejate teatatud vajadused artikli 11 lõikes 2 osutatud läbilaskevõime strateegilise planeerimise dokumentidesse. Kui kõigi teatatud läbilaskevõime vajaduste rahuldamiseks ei ole alternatiive, teevad taristuettevõtjad kõik endast oleneva, et lahendada võimalikud konfliktid artiklis 36 osutatud konfliktide lahendamise konsensusliku mehhanismi abil. [ME 78]2b. Reguleeriv asutus jälgib taristuettevõtja tegevust läbilaskevõime strateegilisel planeerimisel kooskõlas artikliga 63. [ME 79]

Artikkel 14Läbilaskevõime strateegilise planeerimise koordineerimine taristuettevõtjate vahel1.Taristuettevõtjad koordineerivad oma läbilaskevõime strateegilise planeerimisega seotud tegevust kooskõlas artikliga 53.Koordineerimisega tagatakse eelkõige:a)strateegilise planeerimise järjepidevus asjakohastes võrkudes, eelkõige seoses läbilaskevõime strateegia, läbilaskevõime mudeli ja läbilaskevõime pakkumise kava, taristutööde kavandamise ja erandolukorra lahendamise planeerimisega;b)mitut võrgustikku hõlmavate raudteeveoteenuste läbilaskevõimevajaduste asjakohane arvessevõtmine läbilaskevõime strateegias, läbilaskevõime mudelis ja läbilaskevõime pakkumise kavas;c)läbilaskevõime strateegilise planeerimise tulemuslikkuse ja selle tulemuste läbivaatamine kooskõlas IV peatükiga;d)kõigi käitamisega seotud sidusrühmade ja ERP, reguleerivate asutuste ja raudteevaldkonda reguleerivate asutuste Euroopa võrgustiku (edaspidi „ENRRB“), Euroopa koordinaatorite ning vajaduse korral liikmesriikide ametiasutuste ja muude sidusrühmade kaasamine. [ME 80]2.ENIM võtab arvesse taotlejate või võimalike taotlejate kõiki asjakohaseid kaebusi artikli 11 lõikes 2 osutatud planeerimisdokumentide kohta ning nõuab lisateavet artikli 53 kohaselt koordineerimises osalevatelt üksustelt ja artikli 54 kohaselt konsulteeritud käitamisega seotud sidusrühmadelt enne arvamuse või soovituse vastuvõtmist nende planeerimisdokumentide järjepidevuse parandamiseks. ENIM jagab oma arvamust planeerimisdokumentide kavandite kohta ENRRBga või teavitab viimast arvamuse vastu võtmata jätmisest. ENRRB tegutseb kooskõlas artikli 65 lõikega 3.3.Taristuettevõtjad võtavad arvesse kõiki ENIMi poolt lõike 2 kohaselt vastu võetud soovitusi. Kui taristuettevõtjad soovitust ei järgi, selgitavad nad selle põhjuseid planeerimisdokumentides. ENRRB jälgib kooskõlastusmenetlust ja selle rakendamist. Ta teatab komisjonile oma seisukohad vajaduse kohta kõrvaldada kooskõlastusmenetluses esinevad puudused.3a. Raudteekaubaveo haldusasutus esitab asjaomastele taristuettevõtjatele soovituse koordineeritud läbilaskevõime strateegia kohta kolm kuud enne artikli 10 lõikes 4 määratletud ajavahemikku. [ME 81]

Artikkel 15Transpordituru eeldatavate arengusuundade analüüs1.Taristuettevõtjad ja ENIM, konsulteerides ENRRB ja ERPga, jälgivad ja analüüsivad regulaarselt transporditurge ja asjakohaseid raudteetranspordi mitmeliigilisi aspekte, et saada teavet oma üldise äristrateegia, läbilaskevõime ja erandolukorra lahendamise juhtimise ning investeerimisotsuste tegemiseks. Taristuettevõtjad edastavad analüüsi tulemused sarnastel eesmärkidel teistele sidusrühmadele, sealhulgas Euroopa koordinaatoritele. [ME 82]2.Käesoleva määruse kohaldamisel aitab lõikes 1 osutatud transpordituru analüüs eelkõige kaasa artiklis 11 osutatud läbilaskevõime strateegilisele planeerimisele, taristu läbilaskevõime eraldamisele, nagu on osutatud artiklis 25, ja läbilaskevõime jaotamisele artiklis 37 osutatud konfliktide lahendamise ametliku mehhanismi alusel.3.ENIM viib hiljemalt [31. detsembriks 2028] läbi Euroopa transpordituru uuringu, mis hõlmab reisijate- ja kaubavedu mitmeliigilise transpordi kontekstis. Uuringus käsitletakse eelkõige järgmist:a)prognoosid reisijate- ja kaubaveo nõudluse kohta kõigi liidu transpordiliikide puhul;b)hinnangulised võimalused suurendada nii reisijate- kui ka kaubaveo mahtu raudteel ning sellise kasvu saavutamiseks vajalikud tingimused;c)võimaluse korral kavandatud transpordivoogude geograafiline jaotus, mis on aluseks läbilaskevõime strateegilisele planeerimisele.ca) võimaluse korral prognoositud kliimamuutuste mõju nii taristule kui ka osutatavatele teenustele. [ME 83]4.ENIM konsulteerib taotlejate, ERP, raudteeveoteenuste klientide ja nende ühendustega, riiklike ja ELi ametiasutustega uuringu pädevusraamistiku üle, eelkõige seoses uuringu eesmärgi ja sidusrühmade kaasamise protsessiga. [ME 84]5.ENIM vaatab uuringu läbi ja ajakohastab seda vastavalt vajadusele ning igal juhul vähemalt iga viie aasta järel.5a. Kõik uuringu andmed ja uuring ise avaldatakse ning need on vabalt kättesaadavad. Andmed peavad olema masinloetavad. [ME 85]

Artikkel 16Läbilaskevõime strateegia1.Taristuettevõtja võtab vastu läbilaskevõime strateegia, milles esitatakse tema ootused raudteetaristu läbilaskevõime nõudluse ja pakkumise edasiste suundumuste suhtes ning visioon selle kohta, kuidas neid suundumusi arvesse võtta.Läbilaskevõime strateegia on käitamisega seotud sidusrühmade vahelise teabevahetuse, konsulteerimise ja koordineerimise vahend.2.Läbilaskevõime strateegia sisaldab teavet raudteetaristu edasiste suundumuste kohta, erinevate raudteeveoteenuste nõudluse arenguväljavaateid ning muud asjakohast teavet raudteetaristu kättesaadavuse ja kasutamise kohta.3.Läbilaskevõime strateegia koosneb strateegilisest tegevuskavast, milles määratakse kindlaks:a)artiklis 16 osutatud läbilaskevõime strateegia, artiklis 17 osutatud läbilaskevõime mudeli ja artiklis 18 osutatud läbilaskevõime pakkumise kava geograafiline kohaldamisala;b)alternatiivsed liinid, mida kaalutakse artiklis 10 osutatud läbilaskevõime piirangute korral ja artiklis 19 osutatud erandolukorra lahendamise planeerimise kontekstis.Strateegiline tegevuskava lisatakse direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 49 osutatud taristuregistrisse.4.Taristuettevõtja koostab, avaldab ja vajaduse korral ajakohastab regulaarselt läbilaskevõime strateegia vastavalt I lisa 2. jaos kindlaks määratud ajakavale ja sisule. [ME 86]5.Taristuettevõtjad konsulteerivad taotlejatega ja mõjutatud teenindusrajatiste haldajatega läbilaskevõime strateegia üle kooskõlas artikliga 13 ja kooskõlastavad läbilaskevõime strateegiaid teiste asjaomaste taristuettevõtjatega kooskõlas artikliga 14. [ME 87]5a. Taristuettevõtja esitab läbilaskevõime strateegia reguleerivale asutusele. Kolme kuu jooksul peale avaldamist on reguleerival asutusel pärast analüüsi õigus nõuda taristuettevõtjalt selle muutmist. [ME 88]

Artikkel 17Läbilaskevõime mudel1.Taristuettevõtja kehtestab läbilaskevõime mudeli, mis täpsustab läbilaskevõime strateegiat artiklites 13 ja 14 osutatud konsultatsioonide ja koordineerimistegevuse tulemuste põhjal.Läbilaskevõime mudel peab toetama raudteeveoteenuste eri segmentide läbilaskevõime vajaduste tasakaalustatud arvessevõtmist ning taristuettevõtjate vajadusi säilitada, uuendada ja arendada raudteetaristu (olemasoleva raudteetaristu ajakohastamine ja uue ehitamine). See on käitamisega seotud sidusrühmade vahel toimuva läbilaskevõime strateegilise planeerimisega seotud teabevahetuse, konsulteerimise ja koordineerimise vahend.2.Läbilaskevõime mudel peab andma teavet vähemalt olemasoleva läbilaskevõime kogumahu kohta võrgustiku lõikude kaupa, raudteeveoteenuste eri segmentide jaoks reserveeritud läbilaskevõime osade ja taristutöödest tulenevate läbilaskevõime piirangute kohta. Samuti sisaldab see teavet artikli 29 lõikes 1 osutatud vastavate teenindusrajatiste läbilaskevõime kohta. Taristuettevõtjad koostavad ja avaldavad läbilaskevõime mudeli iga liiklusgraafikuperioodi kohta ning ajakohastavad läbilaskevõime mudelit regulaarseltvajaduse korral vastavalt I lisa 1. ja 2. jaos kindlaks määratud sisule ja ajakavale. [ME 89]3.Taristuettevõtjad dokumenteerivad ja vajaduse korral põhjendavad mis tahes lahknevusi läbilaskevõime mudeli ja läbilaskevõime strateegia vahel seoses sama liiklusgraafikuperioodiga. Vajaduse korral vaadatakse Läbilaskevõime strateegia läbi, võttes arvesse arengut päraststrateegiat ei ole vaja ajakohastada, kui läbilaskevõime strateegia vastuvõtmist või viimast ajakohastamistmudel on sama liiklusgraafikuperioodi kohta juba avaldatud. [ME 90]4.Taristuettevõtjad konsulteerivad taotlejategataotlejate ja reguleeriva asutusega läbilaskevõime mudeli üle kooskõlas artikliga 13 ja kooskõlastavad läbilaskevõime strateegiaid teiste asjaomaste taristuettevõtjatega kooskõlas artikliga 14. [ME 91]4a. Taristuettevõtja esitab läbilaskevõime mudeli reguleerivale asutusele kontrollimiseks kaks kuud enne avaldamist. Reguleeriv asutus võib hiljemalt üks kuu enne avaldamist teha otsuse nõuda taristuettevõtjalt läbilaskevõime mudeli muutmist enne avaldamist. Läbilaskevõime mudelite piiriülese järjepidevuse tagamiseks võtab reguleeriv asutus oma otsuses vajaduse korral arvesse ENIMi, ERA või muude reguleerivate asutuste arvamusi ja soovitusi. [ME 92]

Artikkel 18Läbilaskevõime pakkumise kava1.Taristuettevõtja koostab läbilaskevõime pakkumise kava, et anda põhjalikku teavet järgmise kohta:a)taotlejatele liiklusgraafikus jaotamiseks kättesaadav taristu läbilaskevõime, mis on tagatud hilisemateks taotlusteks vastavalt artiklile 33, sealhulgas teenindusrajatised; [ME 93]b)jaotamiseks mittekättesaadav taristu läbilaskevõime.Läbilaskevõime jaotamise aluseks on läbilaskevõime pakkumise kava.2.Taristuettevõtjad avaldavad läbilaskevõime pakkumise kava iga liiklusgraafikuperioodi kohta hiljemalt I lisa 2. jaos kindlaks määratud tähtajaks ning ajakohastavad seda pidevalt kuni selles kavas viidatud liiklusgraafikuperioodi lõpuni. Läbilaskevõime pakkumise kava esitatakse asjakohase liiklusgraafikuperioodi iga päeva kohta.3.Taristuettevõtjad koostavad läbilaskevõime pakkumise kava artiklites 11–17 ning I lisa 1. ja 2. jaos osutatud läbilaskevõime strateegilise planeerimise tulemuste põhjal.Taristuettevõtjad dokumenteerivad ja vajaduse korral põhjendavad mis tahes lahknevusi läbilaskevõime pakkumise kava ja läbilaskevõime mudeli vahel seoses sama liiklusgraafikuperioodiga.4.Läbilaskevõime pakkumise kavas võivad taristuettevõtjad märkida, et artikli 29 lõikes 1 osutatud taristu läbilaskevõime ja teenindusrajatiste läbilaskevõime on eelnevalt planeeritud. Eelnevalt planeeritud läbilaskevõime tähendab läbilaskevõimet, mille kohta taristuettevõtja määrab kindlaks taotlejatele jaotamiseks kättesaadava läbilaskevõime omadused ja mahud, kehtestab sellise läbilaskevõime jaotamise eeskirjad ja määrab kindlaks menetluse, mille kaudu saab sellist läbilaskevõimet taotleda vastavalt artiklile 20. Eelnevalt planeeritud läbilaskevõime jaotamisel võetakse arvesse konkreetseid omadusi, eeskirju ja jaotamismenetlusi. [ME 94]5.Eelnevalt planeeritud läbilaskevõime esitatakse läbilaskevõime pakkumise kavas läbilaskevõime objektidena, nagu on osutatud artiklis 20, milles täpsustatakse läbilaskevõime maht ja omadused ning mis on seotud jaotamiseeskirjade ja -menetlustega, mille kaudu selline läbilaskevõime kättesaadavaks tehakse.6.Lõike 7 kohaselt sisaldab läbilaskevõime pakkumise kava järgmisi elemente:a)läbilaskevõime, mis on taotlejatele jaotamiseks kättesaadav läbilaskevõime pakkumise kavas osutatud liiklusgraafikuperioodiks:i)läbilaskevõime, mida taristuettevõtja ei ole eelnevalt planeerinud;ii)läbilaskevõime, mida taristuettevõtja on eelnevalt planeerinud;b)läbilaskevõime, mis ei ole taotlejatele jaotamiseks kättesaadav:i)läbilaskevõime, mis on reserveeritud taristutöödeks, millel on märkimisväärne äri- ja käitusmõju taotlejatele ja raudteeveo-ettevõtjatele, nagu on osutatud I lisa 3. jaos;ii)läbilaskevõime, mis on reserveeritud regulaarsete ajavahemike jaoks, mis võimaldavad hilisemas etapis kavandada piiratud mõjuga taristutöid;iii)läbilaskevõime, mis on juba jaotatud raamlepingute alusel kooskõlas artikliga 31 või mitmeaastase jooksva planeerimise käigus kooskõlas artikliga 33;iv)läbilaskevõime, mis on reserveeritud muudel kui alapunktides i, ii ja iii kindlaks määratud eesmärkidel ning mille taristuettevõtja peab selgelt ära näitama.Läbilaskevõime pakkumise kavas märgitakse artiklis 24 osutatud eriotstarbelise taristu kasutamise suhtes kohaldatavad piirangud.7.Taristuettevõtjad lisavad läbilaskevõime pakkumise kavasse nende majandatava raudteetaristu lõike 6 punktis b loetletud elemendid.Taristuettevõtjad lisavad läbilaskevõime pakkumise kavasse kõik lõikes 6 loetletud elemendid kõigi TEN-T põhivõrgu ja laiendatud põhivõrgu liinide ja transpordisõlmede kohta, nagu on kindlaks määratud [uues üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise määruses]ja tagavad kooskõla läbilaskevõime strateegiaga. [ME 95]Taristuettevõtjad võivad lisada läbilaskevõime pakkumise kavasse lõikes 6 osutatud elemendid nende hallatava võrgustiku muude liinide ja transpordisõlmede kohta.8.Läbilaskevõime eelneval planeerimisel lõike 6 punkti a alapunkti ii kohaselt järgivad taristuettevõtjad artikli 8 lõikes 4 kindlaks määratud põhimõtteid.Taristuettevõtjad planeerivad eelnevalt läbilaskevõimet, tuginedes liikmesriikide strateegilistele suunistele kooskõlas artikli 11 lõikega 3, taotlejatega konsulteerimise tulemustele kooskõlas artikliga 13 ning taristuettevõtjate vahelisele koordineerimisele kooskõlas artikliga 14.9.Reguleeriv asutus analüüsibTaristuettevõtja esitab läbilaskevõime pakkumise kava eelnõu reguleerivale asutusele kontrollimiseks kaks kuud enne selle avaldamist. Reguleeriv asutus analüüsib seda kava ja võib hiljemalt üks kuu enne avaldamist teha otsuse, millega nõutakse taristuettevõtjalt läbilaskevõime pakkumise kava muutmist. Reguleeriva asutuse otsuses võetakse arvesse kõiki ENIMi arvamusi ja soovitusi, kui need on esitatud. [ME 96]9a. Läbilaskevõime pakkumise kavade piiriülese järjepidevuse tagamiseks võtab reguleeriv asutus oma otsuses vajaduse korral arvesse kõiki ENRRB, ERA või muude reguleerivate asutuste arvamusi ja soovitusi. [ME 97]10.ENIMHiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] ja konsulteerides ERPga, võtab ENIM vastu suunised ja lisab need artiklis 6 osutatud läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku, määrates kindlaks: [ME 98]a)läbilaskevõime pakkumise kava avaldamise vahendid, sealhulgas digiteenused, -vahendid, -funktsioonid ja -liidesed;b)taotlejatega läbilaskevõime pakkumise kava üle konsulteerimise menetluse.10a. Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada käesoleva artikli lõikes 10 osutatud suuniste ühised põhimõtted, menetlused ja meetodid ning muuta käesoleva artikli lõiget 10. Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu hiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist]. Need lisatakse läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku. [ME 99]

Artikkel 19Erandolukorra lahendamise planeerimine1.Taristuettevõtjad kehtestavad ja rakendavad erandolukorra lahendamise planeerimise pideva protsessi, et valmistuda võrgustiku tegevuse häireteks ja muudeks raudteeliiklust mõjutavateks kriisiolukordadeks.Erandolukorra lahendamise planeerimine on aluseks liikluskorraldusele, häirete ohjamisele ja kriisiohjele kooskõlas artikliga 42, et võimaldada sellistes olukordades kiiret reageerimist ja minimeerida nende mõju raudteeliiklusele.Taristuettevõtjad dokumenteerivad erandolukorra lahendamise planeerimise tulemused erandolukorra lahendamise plaanis.2.Erandolukorra lahendamise planeerimine hõlmab eelkõige järgmist:a)alternatiivsete marsruutide määramine, mis võimaldavad liikluse ümbersuunamist, kui TEN-T põhivõrgu ja laiendatud põhivõrgu liinidliin ei ole kättesaadavad, nagu on kindlaks määratud [uue üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise määruse] artiklis 6 ja I lisaskättesaadav; [ME 100]b)punkti a kohaselt määratud alternatiivsetel marsruutidel kättesaadava taristu läbilaskevõime esialgne kava, millega tagatakse selliste liinide taristu läbilaskevõime läbipaistvus, mida saab kasutada vahejuhtumite ja eelkõige raudteevõrgustiku häirete korral vastavalt artiklile 46;c)liikluskorralduse ja kriisiohje nõuete ja tegevuskorra kindlaksmääramine, sealhulgas teabe jagamine taristuettevõtjate, muude käitamisega seotud sidusrühmade ja muude sidusrühmade, näiteks raudtee või julgeoleku ja hädaolukordadele reageerimise eest vastutavate ametiasutuste vahel, ning nende menetluste käivitamise kriteeriumid;d)erinevate asutuste kindlaksmääramine ja loetlemine, keda tuleb oluliste vahejuhtumite või rongiliikluse oluliste häirete puhul teavitada;e)muud ettevalmistused, mis on vajalikud häirete ohjamiseks ja kriisiohjeks vastavalt artiklile 42 ning artiklis 44 osutatud liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje piiriülese koordineerimise Euroopa raamistikule.3.Taristuettevõtjad tagavad erandolukorra lahendamise planeerimise kooskõla läbilaskevõime strateegilise planeerimisega, eelkõige läbilaskevõime strateegia, läbilaskevõime mudeli, läbilaskevõime pakkumise kava ja artiklis 10 osutatud taristutööde kavandamisega.4.Erandolukorra lahendamise planeerimise tulemused, eelkõige alternatiivsete liinide määramine vastavalt lõike 2 punktile a ja soovituslik läbilaskevõime planeerimine alternatiivsetel liinidel vastavalt lõike 2 punktile b, lisatakse läbilaskevõime mudelisse ja läbilaskevõime pakkumise kavasse.5.Komisjon võtabKomisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 71 vastu rakendusaktiddelegeeritud õigusaktid, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel järgitava menetluse üksikasjad ja kriteeriumid, eelkõige olukordades, mis võivad mõjutada piiriülest liiklust. Nimetatud rakendusaktidKõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 72 lõikes 3 kindlaks määratud kontrollimenetlusegahiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist]. [ME 101]

Artikkel 20Eelnevalt planeeritud läbilaskevõime jaotamise ja läbilaskevõime planeerimise objektide kindlaksmääramise kriteeriumid ja menetlused1.Taristuettevõtjad jaotavad eelnevalt planeeritud läbilaskevõime, mis sisaldub artiklis 18 osutatud läbilaskevõime pakkumise kavas, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide ja menetluste kohaselt.2.Läbilaskevõime planeerimise objektid määravad kindlaks eelnevalt planeeritud läbilaskevõime eri liikide andmed ja omadused, sealhulgas taotlejate taotluste jaoks kättesaadava läbilaskevõime, taristutöödeks reserveeritud läbilaskevõime ja juba jaotatud läbilaskevõime. Need andmed ja omadused hõlmavad kõiki aspekte, mis on seotud eelnevalt planeeritud läbilaskevõime konkreetsete liikidega, nagu marsruut, ajakava, tagatud või nõutav minimaalne kiirus, veeremi tehniline ühilduvus taristuga, parameetrid ja teenindusaegaderongiliinide arv. [ME 102]3.ENIMHiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] ja konsulteerides ERPga, töötab ENIM välja käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kriteeriumide ja menetluste ühise raamistiku ning lisab selle artiklis 6 osutatud läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku. Kõnealuses ühises raamistikus tasakaalustatakse läbilaskevõime reserveerimisest saadav kasu teatavat liiki raudteeveoteenuste või jaotamismenetluste jaoks vajadusega tagada paindlikkus, et võtta arvesse turu vajadusi läbilaskevõime jaotamisel. Selleks nähakse ühises raamistikus ette võimalus võtta artiklis 36 osutatud konfliktide lahendamise konsensusliku mehhanismi raames arvesse eelnevalt planeeritud läbilaskevõimega vastuolus olevaid läbilaskevõimega seotud õiguste taotlusi. [ME 103]4.ENIM töötab välja ja võtab vastu läbilaskevõime planeerimise objektide ametlikud tehnilised kirjeldused inimloetavas ja masinloetavas vormingus. ENIM lisab need tehnilised kirjeldused käesoleva määruse artiklis 6 osutatud läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku. ENIM annab käesoleva artikli kohaldamisel saadud kogemustele tuginedes ja pärast ERPga konsulteerimist komisjonile teavet direktiivis (EL) 2016/797 ja selle direktiivi alusel vastu võetud rakendusaktides kindlaks määratud koostalitluse tehniliste kirjelduste võimalike muudatuste kohta kooskõlas käesoleva määruse artikli 62 lõikega 3. [ME 104]4a. Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusaktid, et sätestada käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel järgitava menetluse üksikasjad ja kriteeriumid, eelkõige olukordade puhul, mis võivad mõjutada piiriülest liiklust, ning muuta käesoleva artikli lõiget 1. Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu hiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist]. [ME 105]

Artikkel 21Laialdaselt kasutatav ja ülekoormatud taristu1.Taristuettevõtjad tunnistavad viivitamata taristuosa laialdaselt kasutatavaks või ülekoormatuks, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:a)läbilaskevõime kasutamine on ületanud laialdaselt kasutatava või ülekoormatud taristu läviväärtusi II lisa 1. jaos kindlaks määratud võrdlusperioodidel eelmisel või praegusel liiklusgraafikuperioodil;b)käesoleva jao kohaselt tehtud läbilaskevõime strateegilise planeerimise tulemused näitavad, et läbilaskevõime strateegilise planeerimise etappides väljendatud läbilaskevõimevajadused ületavad teatava liiklusgraafikuperioodi jooksul jaotamiseks kättesaadavat läbilaskevõimet;c)taristutööd, mille tulemuseks on artikli 10 kohaselt planeeritud läbilaskevõime piirangud, põhjustavad läbilaskevõime vähenemist.2.Lõikes 1 osutatud deklaratsioonis täpsustatakse liiklusgraafikuperiood, taristuosa ja konkreetsed ajavahemikud, millega see on seotud.3.Liiklusgraafiku perioodi ajal jaotamiseks esitatud konkreetsed läbilaskevõime taotlused, mis ei ole omavahel kooskõlas, ei ole taristuosa laialdaselt kasutatavaks või ülekoormatuks tunnistamise aluseks, välja arvatud juhul, kui lõikes 1 kindlaks määratud tingimused on täidetud. [ME 106]4.Kui taristu on tunnistatud laialdaselt kasutatavaks või ülekoormatuks, teeb taristuettevõtja artiklis 22 osutatud läbilaskevõime analüüsi, välja arvatud juhul, kui juba rakendatakse artiklis 23 ette nähtud läbilaskevõime suurendamise kava.5.Laialdaselt kasutatavaks või ülekoormatuks tunnistatud taristuosade puhul reserveerivad taristuettevõtjad läbilaskevõime artiklis 18 osutatud läbilaskevõime pakkumise kavas, võttes arvesse artiklis 22 osutatud läbilaskevõime analüüsi tulemusi.6.Kui kasutustasusid ei ole kehtestatud kooskõlas direktiivi 2012/34/EL artikli 31 lõikega 4 või need ei ole andnud rahuldavat tulemust ning taristu on tunnistatud ülekoormatuks, rakendab taristuettevõtja menetlust taristu vähese läbilaskevõime eraldamiseks või jaotamiseks läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumide alusel. Seda menetlust rakendatakse kooskõlas käesoleva määruse artikliga 8 ja see määratakse kindlaks koos kohaldatavate kriteeriumidega võrgustiku teadaandes.7.Taristuettevõtjad märgivad laialdaselt kasutatavaks või ülekoormatuks tunnistatud taristu direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 49 osutatud taristuregistrisse.8.Ülekoormatud taristu puhul kasutatav menetlus ning kriteeriumid esitatakse võrgustiku teadaandes ning need peavad arvesse võtma lõike 76 kohaselt vastu võetud meetmeid ja kriteeriume. [ME 107]9.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et tagada laialdaselt kasutatava ja ülekoormatud taristu läbilaskevõime tõhus haldamine ning kajastada taristuettevõtjate ja taotlejate käitushuvi, võttes arvesse ENIMi, taristuettevõtjate, taotlejate ja muude käitamisega seotud sidusrühmade, reguleerivate asutuste ja ENRBENRRB kogemusi käesoleva artikli rakendamisel. [ME 108]

Artikkel 22Läbilaskevõime analüüs laialdaselt kasutatava või ülekoormatud taristu korral1.Taristuettevõtja korraldab läbilaskevõime analüüsi kuue kuu jooksul alates taristu tunnistamisest laialdaselt kasutatavaks või ülekoormatuks.Läbilaskevõime analüüsis määratakse kindlaks taristu läbilaskevõime piirangud, mis takistavad taotlejate väljendatud läbilaskevõimevajaduste lisamist läbilaskevõime mudelisse või läbilaskevõime pakkumise kavasse või mis takistavad taristu läbilaskevõime taotluste nõuetekohast rahuldamist.Kõnealune analüüs sisaldab ka esimesi soovituslikke võimalikke meetmeid, mida ülekoormuse leevendamiseks ja läbilaskevõime kättesaadavuse suurendamiseks võidakse võtta lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Läbilaskevõime analüüsis tehakse vahet sagedasti kasutatava taristu ja ülekoormatud taristu jaoks mõeldud meetmete vahel. [ME 109]2.Läbilaskevõime analüüsis võetakse arvesse taristu omadusi, pidades silmas läbilaskevõimet, suutlikkust ja koostalitlust, töökorda, osutatavate teenuste liikide iseloomu ning kõikide nende tegurite mõju taristu läbilaskevõimele. Kaalutavate meetmete seas on eelkõige teenuste ümbersuunamine, sealhulgas asjakohasel juhul erinevate võrgustike kaudu, ümberajastamine, kiirusemuudatused, töökorra ühtlustamine ning taristu parendused. [ME 110]3.Taristuettevõtjad konsulteerivad taotlejatega läbilaskevõime analüüsi kavandi üle vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 7e või vastavalt artiklile 54, kui asjakohane taristuosa on Euroopa transpordikoridori osa.Taristuettevõtja avalikustab läbilaskevõime analüüsi tulemuse. ENIM tagab, et need väljaanded on kergesti kättesaadavad.4.Taristuettevõtjad võtavad läbilaskevõime strateegilisel planeerimisel, eelkõige läbilaskevõime strateegias, läbilaskevõime mudelis ja läbilaskevõime pakkumise kavas arvesse käesoleva artikli kohaselt korraldatud läbilaskevõime analüüsi tulemusi, sealhulgas teiste asjaomaste võrkude tulemusi. [ME 111]Läbilaskevõime analüüsi tulemused esitatakse liikmesriikide ametiasutustele, kes vastutavad direktiivi 2012/34/EL artikli 8 lõikes 1 osutatud raudteetaristu arendamise suunava strateegia koostamise eest, ja asjakohase Euroopa transpordikoridori eest vastutavale Euroopa koordinaatorile.

Artikkel 23Läbilaskevõime suurendamise kava1.Taristu puhul, mis on artikli 21 kohaselt ülekoormatud ja kuue kuu jooksul pärast läbilaskevõime analüüsi lõpuleviimist kooskõlas artikliga 22 valmistab taristuettevõtja ette läbilaskevõime suurendamise kava. [ME 112]Läbilaskevõime suurendamise kavas määratakse kindlaksa)ülekoormuse põhjused;b)liikluse eeldatavad arengusuunad;c)taristu edasiarendamise piirangud;d)läbilaskevõime suurendamise võimalused ja kulud, sealhulgas artikli 22 lõikes 2 kirjeldatud meetmed ja eeldatavad muudatused juurdepääsutasudes. [ME 113]Võimalike kindlaks määratud meetmete tasuvusanalüüsist lähtudes määratakse läbilaskevõime suurendamise kavaga ka kindlaks meetmed, mida võetakse taristu läbilaskevõime suurendamiseks, kaasa arvatud nende meetmete rakendamise ajakava.2.Läbilaskevõime suurendamise kava koostatakse pärast asjakohase ülekoormatud taristu kasutajatega konsulteerimist kooskõlas artikliga 13.Kõnealuse kava osas võib nõuda liikmesriigi eelnevat heakskiitu.3.Asjaomane liikmesriik võtab direktiivi 2012/34/EL artikli 8 lõikes 1 osutatud raudteetaristu arendamise suunava strateegia uuendamisel arvesse läbilaskevõime suurendamise kavasid.Asjakohase Euroopa transpordikoridori Euroopa koordinaator võtab [uue üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise määruse] artiklis 53 osutatud tööplaanis arvesse läbilaskevõime suurendamise kava.Läbilaskevõime analüüsi põhjal ehitab liikmesriik vajaliku taristu või ajakohastab seda. [ME 114]4.Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 40 kohaldamist, lõpetab taristuettevõtja asjakohase taristu puhul direktiivi 2012/34/EL artikli 31 lõike 4 kohaselt kasutustasude võtmise ühel järgmistest juhtudest:a)taristuettevõtja ei esita läbilaskevõime suurendamise kava;b)taristuettevõtja ei astu samme läbilaskevõime suurendamise kavas kindlaks määratud meetmete järgimiseks.5.Olenemata lõikest 4 võib taristuettevõtja reguleeriva asutuse nõusolekul nende tasude võtmist jätkata ühel järgmistest juhtudest:a)läbilaskevõime suurendamise kava ei ole võimalik ellu viia temast sõltumatutel põhjustel;b)olemasolevad võimalused ei ole majanduslikult või rahaliselt tasuvad.

Artikkel 24Eriotstarbeline taristu1.Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, on taristu läbilaskevõime kasutatav kõikide selliste liiklusliikide korral, mis ühilduvad marsruudiga, mis on ette nähtud kasutamiseks direktiivi (EL) 2016/797 ja selle alusel vastu võetud rakendusaktides kindlaks määratud tehniliste kirjelduste kohaselt.2.Kui on olemas sobilikud alternatiivsed marsruudid ja kui artiklis 25 kindlaks määratud menetluse kohaselt on võimalik tõendada, et see on sotsiaalsest, majanduslikust ja keskkonnaalasest seisukohast põhjendatud, võib taristuettevõtja pärast huvitatud isikutega konsulteerimist määrata teatava taristu kasutamiseks teatavat liiki liiklusele. Sel juhul märgib taristuettevõtja selle määramise artikli 11 lõikes 2 osutatud planeerimisdokumentides ja reserveerib läbilaskevõime pakkumise kavas läbilaskevõime teatavat liiki liiklusele.Selline määramine ei takista kõnealuse taristu kasutamist muud liiki liikluseks, kui läbilaskevõime on olemas.3.Lõike 2 kohaselt määratud taristu märgitakse võrgustiku teadaandes, direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 49 osutatud taristuregistris, läbilaskevõime strateegias, läbilaskevõime mudelis ja läbilaskevõime pakkumise kavas.

Artikkel 25Taristu läbilaskevõime eraldamine sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaalaste kriteeriumide alusel1.Kui taristuosa on tunnistatud laialdaselt kasutatavaks või ülekoormatuks tulevase liiklusgraafikuperioodi jooksul, eraldab taristuettevõtja selle taristuosa läbilaskevõime artiklis 17 osutatud läbilaskevõime mudelis ja artiklis 18 osutatud läbilaskevõime pakkumise kavas, mis on seotud asjakohase liiklusgraafikuperioodiga.2.Lõike 1 kohaselt ülekoormatuks tunnistatud raudteetaristu läbilaskevõime jaotamisel vastavalt lõikele 1 tegutseb taristuettevõtja kooskõlas artikliga 8. [ME 115]Hiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], kui taristu läbilaskevõime on käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tunnistatud ülekoormatuks, tegutseb taristuettevõtja kooskõlas artikliga 8. [ME 116]Taristuettevõtja võtab arvesse mitut võrgustikku hõlmavate raudteeveoteenuste läbilaskevõimevajadust, eelkõige rahvusvaheliste raudtee kaubaveoteenuste puhul. [ME 117]

3. JAGUAjakava koostamine ja läbilaskevõime jaotamine

Artikkel 26Läbilaskevõimega seotud õigused1.Taotlejad võivad avaliku õiguse või eraõiguse alusel taotleda taristuettevõtjalt lepingu sõlmimist, mis annab õiguse kasutada direktiivi 2012/34/EL IV peatüki 2. jaos kindlaks määratud kasutustasu eest raudteetaristut.Taristuettevõtjad annavad taristu läbilaskevõime kasutamise õiguse taotlejatele ühes järgmistest vormidest:a)läbilaskevõime tehnilised kirjeldused;b)rongiliinid.ENIM määrab kindlaks läbilaskevõime tehnilise kirjelduse omadused ja lisab need artiklis 6 osutatud läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku.2.Taristuettevõtjad muudavad läbilaskevõime tehnilise kirjelduse vormis antud läbilaskevõimega seotud õigused rongiliini vormis antud läbilaskevõimega seotud õigusteks enne rongi tegelikku liikumist vastavalt I lisa 4., 5. ja 6. jaos kindlaks määratud tähtaegadele.3.Läbilaskevõimega seotud õigused rongiliinina võib taotlejatele anda maksimaalselt üheks liiklusgraafikuperioodiks. Läbilaskevõimega seotud õigusi läbilaskevõime tehnilise kirjelduse vormis võib anda kauemaks kui üks liiklusgraafikuperiood vastavalt artiklitele 31 ja 33.4.Kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisiti, siis taristuettevõtjate ja taotlejate õigused ja kohustused, mis on seotud läbilaskevõime jaotamisega, nähakse ette lepingutega või liikmesriikide õigusega.5.Kui taotleja kavatseb taotleda taristu läbilaskevõimet reisijateveoteenuse osutamiseks liikmesriigis, kus juurdepääs raudteetaristule on direktiivi 2012/34/EL artikli 11 kohaselt piiratud, teavitab ta sellest asjaomaseid taristuettevõtjaid ja reguleerivaid asutusi vähemalt 18 kuud enne selle liiklusgraafiku jõustumist, mille kohta läbilaskevõimet taotletakse. Selleks et asjaomased reguleerivad asutused saaksid hinnata võimalikku majanduslikku mõju olemasolevatele avaliku teenindamise lepingutele, peavad reguleerivad asutused tagama, et pädevaid asutusi, kes on sõlminud avaliku teenindamise lepingus kindlaks määratud marsruudil raudtee-reisijateveoteenuse lepingu, teisi huvitatud pädevaid asutusi, kellel on direktiivi 2012/34/EL artikli 11 alusel õigus juurdepääsu piirata, ja avaliku teenindamise lepingu alusel kõnealusel reisijateveoteenuse marsruudil tegutsevaid raudteeveo-ettevõtjaid teavitatakse viivitamata, ent hiljemalt kümne päeva jooksul.6.Pärast läbilaskevõimega seotud õiguse määramist taotlejale ei saa saaja seda teisele ettevõtjale ega üksusele üle anda.Igasugune üleandmine toob kaasa edaspidisest läbilaskevõime jaotamisest kõrvalejätmise.Üleandmisena ei käsitata raudteeveo-ettevõtja poolt läbilaskevõime kasutamist sellise taotleja äritegevuse korraldamiseks, kes ei ole raudteeveo-ettevõtja.

Artikkel 27Läbilaskevõime jaotamise meetodid1.Taristuettevõtjad annavad taotlejatele läbilaskevõimega seotud õigused artiklites 31–34 osutatud jaotamismenetluse kaudu.Läbilaskevõime jaotamisena käsitatakse ka mis tahes muudatusi jaotatud läbilaskevõimes.2.Taotlejatel on õigus taotledaTaotlejad taotlevad mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õigusi ning saadasaavad sellistele taotlustele vastuseidvastused ühest kohast ja ühe toiminguna, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 4. Taristuettevõtjad teevad koostööd läbilaskevõime jaotamisel mitut võrgustikku hõlmavate raudteeveoteenuste, sealhulgas eelkõige rahvusvaheliste raudtee-kaubaveoteenuste ja rahvusvaheliste raudtee-reisijateveoteenuste jaoks. [ME 118]Taristuettevõtjad jaotavad ja haldavad mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õigusi kooskõlas artikliga 28.3.Taristuettevõtjad hoiavad neile esitatud teabe ärisaladust, eriti vertikaalselt integreeritud raudtee-ettevõtjate puhul. Sellist teavet nagu konkreetne liin, mille kohta taotlus esitatakse, liinide arv ja sagedus käsitatakse konfidentsiaalsena. [ME 119]4.Taristuettevõtjad jaotavad taristu läbilaskevõimet digivahendite ja digiteenuste kaudu kooskõlas artikliga 62.Mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguste puhul loob ENIM pärast seda, kui ERA on heaks kiitnud tehnilistele koostalitlusnõuetele vastavuse, ja hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] kooskõlas artikliga 62 välja töötatud ühtse liidese raames ühtse kontaktpunkti või ühise süsteemi. Taristuettevõtjad kasutavad seda ühtset liidest, et hallata läbilaskevõime jaotamist ühest kohast ja ühe toiminguna. Ühendatud või rühmitatud raudteeveoteenuste puhul on ühtseks kontaktpunktiks üks taristuettevõtja. Sellised ühendatud või rühmitatud raudteeveoteenused deklareeritakse läbilaskevõime taotluses. [ME 120]5.Jaotatud läbilaskevõime taotlemisel või muutmisel järgivad taotlejad ja taristuettevõtjad artiklit 39.6.Taristuettevõtja tühistab läbilaskevõimega seotud õiguse, mille kasutus on vähemalt ühe kuu jooksul jäänud alla võrgustiku teadaandega ette nähtud künnise, kui seda ei ole tinginud taotlejast sõltumatud mittemajanduslikud põhjused. ENIM määrabkonsulteerib ERPga, et määrata kindlaks künnise vahemikud ja lisablisada need artiklis 6 osutatud läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku. [ME 121]Reguleeriv asutus jälgib käesoleva lõike läbipaistvat ja mittediskrimineerivat kohaldamist ning uurib saadud kaebusi.7.Kui taristuettevõtja tühistab vastavalt lõikele 6 mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õigused, teavitab ta selle taristuettevõtja eest vastutavvastutavat reguleerivat asutust. Kõnealune reguleeriv asutus sellestteavitab asjaomaseid reguleerivaid asutusi ja ENRRBd. [ME 122]7a. Taristuettevõtjatel lubatakse vajaduse korral kasutada konkreetseid ajakavade koostamise meetodeid. Kui taristuettevõtja otsustab eelnevalt planeerida läbilaskevõime, kasutades piiriülese tähtsusega süstemaatilisi rongiliine, kooskõlastab taristuettevõtja oma tegevuse naabertaristuettevõtjate ja teiste asjaomaste taristuettevõtjatega, et leida piiriülese liikluse jaoks vastastikku kooskõlastatud lahendused. Taristuettevõtjad tagavad rongiliinide tasakaalustatud, õiglase ja mittediskrimineeriva jaotamise, olenemata sellest, milline on liikmesriigi valik sõiduplaanide koostamisel. Seoses hüvitisega artiklis 40 osutatud läbilaskevõimega seotud õiguste muudatuste eest, mis hõlmavad ka süstemaatilisi rongiliine, määratakse selle väärtus vähemalt 1,25-kordseks võrreldes mittesüstemaatiliste rongiliinide hüvitise väärtusega vastavalt artiklis 40 sätestatud menetlusele. [ME 123]7b. Taristuettevõtjad teavitavad reguleerivat asutust kõikidest saadud läbilaskevõime taotlustest, mis ei vastanud läbilaskevõime pakkumise kavas kindlaks määratud olemasoleva läbilaskevõime parameetritele, olenemata sellest, kas need rahuldati või lükati tagasi. Reguleeriv asutus esitab selle teabe põhjal vähemalt iga kahe aasta järel arvamuse, milles ta võib taristuettevõtjale soovitada läbilaskevõime mudeli muutmist. [ME 124]

Artikkel 28Mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguste andmise koordineerimine1.Kui taristuettevõtja saab artikli 27 lõike 2 kohase mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguste taotluse, kooskõlastab ta oma tegevuse teiste asjaomaste taristuettevõtjatega vastavalt artiklile 53.2.Koordineerimisega tagatakse eelkõige:a)artikli 27 lõikes 4 osutatud ühtse kontaktpunkti määramine, kes vastutab taotlejaga suhtlemise eest seoses iga mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguse taotlusega, millest teavitatakse taotlejat viivitamata pärast taotluse saamist. See kehtib ka piiriüleste rongipaaride puhul, mis on rahvusvahelised rongiveod teises liikmesriigis asuvasse sihtkohta ja sealt tagasi; [ME 125]b)mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguse vastavus kvaliteedi miinimumnõuetele, pidades silmas võrkudevahelist kooskõla ja selliseid aspekte nagu suunamine, ajakava, kättesaadavus erinevatel liiklemispäevadel ja jaotamise staatus;c)mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguste järjepidev jaotamine, mis hõlmab eelkõige artiklis 36 osutatud konfliktide lahendamise konsensuslikku mehhanismi ja artiklis 37 osutatud konfliktide lahendamise ametlikku mehhanismi;d)mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud jaotatud õiguste mis tahes muudatuste koordineerimine kooskõlas 4. jaoga, et tagada mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguste pidev terviklikkus.Kui taristuettevõtjad ei määra ühtset kontaktpunkti, toimib konkreetse läbilaskevõimetaotlusega seotud päringute korral ühtse kontaktpunktina taristuettevõtja, kelle võrgustikus asub esimene lähtekoht.3.Taristuettevõtjad ei anna mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguste taotlustele vastamisel halvema kvaliteediga läbilaskevõimega seotud õigusi võrreldes ühe võrgustikuga seotud läbilaskevõime taotlustega.4.Artiklis 40 osutatud läbilaskevõimega seotud õiguste muutmise eest makstava hüvitise puhul käsitatakse mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õigust ühe läbilaskevõimega seotud õigusena. Eelkõige peetakse ühes võrgustikus vääramatust jõust tingitud tühistamist vääramatust jõust tingitud tühistamiseks läbilaskevõimega seotud õiguse kohta kogu sellega hõlmatud liinil.5.ENIMHiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] ja konsulteerides ERPga määrab ENIM kindlaks käesoleva artikli rakendamise üksikasjalikud menetlused ja meetodid ning lõike 2 punktis b osutatud kvaliteedi miinimumnõuded ning lisab need artiklis 6 osutatud läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku. [ME 126]5a. Komisjon võtab hiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] vastu rakendusaktid, et sätestada käesoleva artikli rakendamise üksikasjalikud menetlused ja meetodid ning lõike 2 punktis b osutatud kvaliteedi miinimumnõuded ja muuta käesoleva artikli lõiget 5. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 72 lõikes 3 kindlaks määratud kontrollimenetlusega. Need lisatakse läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku. [ME 127]

Artikkel 29Koostöö raudteetaristu läbilaskevõime ja teenindusrajatiste jaotamisel1.Teenindusrajatiste käitajad, kes esitavad soovituslikku teavet teenindusrajatise olemasoleva läbilaskevõime kohta vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/2177Komisjoni 22. novembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2177 teenindusrajatistele ja raudteega seotud teenustele juurdepääsu kohta (ELT L 307, 23.11.2017, lk 1). artikli 6 lõikele 3, teevad taristuettevõtjatega koostööd, et viimased pakuksid raudteerajatiseteenindusrajatiste läbilaskevõimet hõlmavaid rongiliine. Teised teenindusrajatiste käitajad võivad sõlmida taristuettevõtjatega lepingu läbilaskevõime ühiseks pakkumiseks. [ME 128]2.Taristuettevõtjad esitavad lõikes 1 osutatud teenindusrajatiste loetelu võrgustiku teadaandes.3.Taristuettevõtjad tagavad, et taotlejad saavad taotleda raudteetaristu ja lõikes 1 osutatud teenindusrajatiste läbilaskevõimega seotud õigusi artikli 27 lõike 4 kohaselt kehtestatud ühest kohast ja ühe toiminguna. [ME 129]4.Lõike 3 kohaldamisel koordineerivad taristuettevõtjad ja teenindusrajatiste käitajad läbilaskevõimet ja annavad läbilaskevõimega seotud õigused, sealhulgas läbilaskevõime raudteerajatisesteenindusrajatises, mis vastab taotleja nõuetele, või teevad jõupingutusi, et pakkuda otstarbekat alternatiivi. [ME 130]5.Lõikes 1 osutatud mõjutatud teenindusrajatiste käitajad teevad taristuettevõtjale taotluse korral või vajaduse korral reaalajas digitaalselt kättesaadavaks teabe olemasoleva läbilaskevõime kohta kooskõlas artikliga 62. [ME 131]5a. Teenindusrajatisele juurdepääsuks läbilaskevõimega seotud õiguste taotlemisel dokumenteerivad taotlejad teenindusrajatise omaniku nõusoleku nende veeremite vastuvõtmiseks. [ME 132]6.Käesoleva artikli kohaldamisel ja kooskõlas artikliga 62 esitab ENIM, kui ERA on selle heaks kiitnud ja hiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] suunised funktsionaalsete ja tehniliste nõuete kohta, mida kohaldatakse käesoleva artikli kohaldamisel raudteerajatisteteenindusrajatiste käitajate ja taristuettevõtjate vahelise teabevahetuse suhtes. Ilma et see piiraks rakendusmääruse (EL) 2017/2177 artikli 2 kohaldamist, võivad teenindusrajatiste käitajad taotleda vabastust käesoleva artikli kohaldamisest. Sellised taotlused esitatakse reguleerivale asutusele ja neid tuleb nõuetekohaselt põhjendada. Reguleerivad asutused võivad nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel otsustada erandit pikendada. [ME 133]7.ENRRB jälgib lõike 76 kohaldamist ja annab soovitusi erandite taotluste hindamisel kasutatavate kriteeriumide kohta. [ME 134]7a. Taristuettevõtjad teavitavad reguleerivat asutust kõigist saadud läbilaskevõime taotlustest, mis ei vastanud läbilaskevõime pakkumise kavas kindlaks määratud olemasoleva läbilaskevõime parameetritele ja mis seetõttu tagasi lükati. Reguleeriv asutus esitab selle teabe põhjal vähemalt iga kahe aasta järel arvamuse, milles ta võib taristuettevõtjale soovitada läbilaskevõime mudeli muutmist. [ME 135]7b. Komisjon võtab hiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] vastu rakendusaktid, millega sätestatakse käesoleva artikli kohaldamisel raudteerajatiste käitajate ja taristuettevõtjate vahelise teabevahetuse funktsionaalsete ja tehniliste nõuete üksikasjad ning muudetakse käesoleva artikli lõiget 6. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 72 lõikes 3 kindlaks määratud kontrollimenetlusega. [ME 136]

Artikkel 30Liiklusgraafik1.Taristuettevõtjad kehtestavad uue liiklusgraafiku enne iga liiklusgraafikuperioodi algust. Liiklusgraafikuperioodi kestus on üks aasta.Taristuettevõtjad algatavad läbilaskevõime jaotamisel liiklusgraafiku koostamise artiklis 32 osutatud iga-aastase jaotamismenetluse käigus, võttes arvesse artikli 31 kohaste raamlepingute ja artikli 33 kohase jooksva planeerimise käigus jaotatud läbilaskevõimega seotud õigusi.2.Taristuettevõtjad ajakohastavad liiklusgraafikut pidevaltkorrapäraste ajavahemike järel kuni liiklusgraafikuperioodi lõpuni, võttes arvesse läbilaskevõimet, mis on jaotatud artiklis 33 osutatud jooksva planeerimise käigus, artiklis 34 osutatud ühekordse menetluse teel jaotatud läbilaskevõimet, artikli 39 kohaseid muudatusi läbilaskevõimega seotud õigustes ning ajakava muutmist seoses häirete ohjamise ja kriisiohjega vastavalt artiklile 41. [ME 137]

Artikkel 31Läbilaskevõime jaotamine raamlepingute kaudu1.Taotlejal on õigus taotleda taristu läbilaskevõimet ajavahemiku jooksul, mis ületab ühte liiklusgraafikuperioodi. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 101, 102 või 106 kohaldamist, jaotab taristuettevõtja sellise läbilaskevõime kõnealuse taotlejaga sõlmitud raamlepingute alusel, kui lõikest 3 ja lõikest 4 ei tulene teisiti.Raamlepingutes määratakse kindlaks artikli 26 lõike 1 punktis a osutatud läbilaskevõime tehnilise kirjelduse vormis antud läbilaskevõimega seotud õigused. Need ei pruugi hõlmata läbilaskevõimega seotud õigusi rongiliinina.Liikmesriigid võivad nõuda reguleeriva asutuse eelnevat heakskiitu raamlepingutele.Raamlepingutest teatatakse reguleerivale asutusele ja see kiidab need heaks. Mitut võrku hõlmavate raamlepingute puhul võetakse heakskiidu andmisel arvesse ENRRB arvamust. [ME 138]2.Raamlepingu sõlminud taotleja taotleb raamlepingus sisalduvate läbilaskevõime tehniliste kirjelduste muutmist vastavaks rongiliiniks vastavalt sellele raamlepingule.3.Taristuettevõtjad sõlmivad raamlepingud üksnes juhul, kui taotletav läbilaskevõimega seotud õigus on kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud läbilaskevõime strateegilise planeerimise planeerimisdokumentidega. Taristuettevõtjad märgivad pärast naabervõrkudega konsulteerimist kõnealustes planeerimisdokumentides läbilaskevõime, mida nad kavatsevad reserveerida jaotamiseks raamlepingute alusel. [ME 139]4.Raamlepingud ei tohi välistada asjakohase taristu kasutamist teiste taotlejate poolt või muudeks teenusteks. Selleks määravad taristuettevõtjad pärast reguleeriva asutusega konsulteerimist kindlaks raamlepingute alusel jaotatavad maksimaalsed osad kogu läbilaskevõimest ja lisavad need võrgustiku teadaandesse. Naaberriikide taristuettevõtjad, kes on sõlminud piiriüleseid raamlepinguid, ühtlustavad maksimaalsed osakaalud kogu läbilaskevõimest ja muudavad need võimalikult ühetaoliseks. [ME 140]5.Raamlepingu tingimusi peab olema võimalik muuta, võimaldamaks raudteetaristut paremini kasutada, ilma et see piiraks artiklite 39 ja 40 kohaldamist.6.Raamlepingute kaudu jaotatud läbilaskevõimega seotud õiguste muudatused hüvitatakse vastavalt artiklile 40, välja arvatud lõikes 5 osutatud juhul.7.Raamlepingud sõlmitakse põhimõtteliselt I lisa 5. jaos osutatud ajavahemikuks. Taristuettevõtja võib erijuhtudel nõustuda lühemate või pikemate ajavahemikega. Mis tahes ajavahemikku, mis on pikem kui I lisa 5. jaos osutatud ajavahemik, põhjendatakse uute turuletulijate tõttu tehtavate sihtotstarbeliste investeeringute nõudega või teenuse olulise uudsusega. [ME 141 ei puuduta eestikeelset versiooni]8.Selliste teenuste korral, mille jaoks kasutatakse artiklis 24 osutatud eriotstarbelist taristut ja mis nõuavad taotlejalt nõuetekohaselt põhjendatud olulisi ja pikaajalisi investeeringuid, võib raamlepinguid sõlmida 15 aastaks. Pikem kui 15-aastane ajavahemik on lubatud üksnes erandjuhul, eelkõige suurte pikaajaliste investeeringute korral ning juhul, kui sellisele investeeringule laienevad mitmeaastast amortisatsiooniplaani sisaldavad lepingulised kohustused.9.Taristuettevõtjad lisavad raamlepingute alusel jaotatud läbilaskevõime artiklis 17 osutatud läbilaskevõime mudelisse ja artiklis 18 osutatud läbilaskevõime pakkumise kavasse.10.Iga raamlepingu üldine sisu tehakse kättesaadavaks kõikidele huvitatud isikutele, hoides samas ärisaladust.11.Reguleerivate asutuste, pädevate asutuste ja raudteeveo-ettevõtjate kogemustele ning ENRRB tegevusele toetudes võibvõtab komisjon hiljemalt... [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] vastu võtta rakendusakti, milles määratakseet määrata kindlaks käesoleva artikli ja artikli 33 ühetaolise kohaldamise üksikasjalik kord ja kriteeriumid ning muuta käesolevat artiklit ja artiklit 33. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 72 lõikes 3 kindlaks määratud kontrollimenetlusega. [ME 142]

Artikkel 32Läbilaskevõime jaotamine iga-aastase jaotamismenetluse alusel1.Taristuettevõtja koostab liiklusgraafiku esimese tööversiooni konkreetseks liiklusgraafikuperioodiks, tuginedes järgmisele:a)iga-aastase jaotamismenetluse käigus saadud läbilaskevõimega seotud õiguste taotlused;b)asjakohase liiklusgraafikuperioodiga seotud läbilaskevõimega seotud õigused, mis on antud raamlepingute alusel vastavalt artiklile 31;c)asjakohase liiklusgraafikuperioodiga seotud läbilaskevõimega seotud õigused, mis on antud jooksva planeerimise käigus vastavalt artiklile 33.2.Taristuettevõtja jaotab läbilaskevõimet läbilaskevõime samaaegse jaotamise teel, et võimalikult suures ulatuses rahuldada kõik lõikes 1 osutatud taristu läbilaskevõime taotlused, kui lõigetest 5 ja 6 ei tulene teisiti. Taristuettevõtja võtab võimaluste piires arvesse kõiki taotlejatele kehtestatavaid piiranguid, sealhulgas mõju nende äritegevusele.3.Kahe või enama läbilaskevõime taotluse vastuolu korral või juhul, kui läbilaskevõime taotlused ei ole kooskõlas läbilaskevõime pakkumise kavadega, püüavad taristuettevõtjad kõigepealt konflikti lahendada artiklis 36 osutatud konfliktide lahendamise konsensusliku mehhanismi abil. [ME 143]4.Kui lõikes 3 osutatud konfliktide lahendamise konsensusliku mehhanismiga ei ole läbilaskevõime konflikti lahendatud, kohaldavad taristuettevõtjad artiklis 37 osutatud konfliktide lahendamise ametlikku mehhanismi.5.Vastavalt artiklitele 18 ja 20 eelistab taristuettevõtja taotlusi, mis on kooskõlas eelnevalt planeeritud läbilaskevõimega, mis on kindlaks määratud läbilaskevõime pakkumise kavas. Selle tulemusena võib taristuettevõtja kas vastu võtta või tagasi lükata taotlusi, mis ei ole kooskõlas, tingimusel et käitamisega seotud sidusrühmadega on nõuetekohaselt konsulteeritud ja nende teateid läbilaskevõime pakkumise kavagakohta on võimalikult suurel määral arvesse võetud. [ME 144]Kui taristuettevõtja rahuldab taotlusi, mis ei ole kooskõlas läbilaskevõime pakkumise kavaga, püüab ta säilitada üldist tasakaalu artikli 18 lõikes 6 loetletud läbilaskevõime pakkumise kava elementide ja taotluse enda vahel. Neid taotlusi tuleb arvesse võtta, kui on piisavalt vaba läbilaskevõimet, ilma et see piiraks vajadust järgmiste taotluste järele. [ME 145]Kui taristuettevõtja lükkab tagasi taotlusedmenetleb taotlusi, mis ei ole kooskõlas läbilaskevõime pakkumise kavaga, peaks ta pakkuma alternatiivi ja, kui see on ajaliselt võimalik, peaks sellele eelnema konsultatsioon asjaomaste taotlejatega. Kui taotluse tagasilükkamisel ei ole võimalik teha alternatiivset pakkumist, teavitab tataristuettevõtja asjaomast taotlejat viivitamata oma kavatsusest taotlus tagasi lükata. Viimasel on õigus esitada reguleerivale asutusele kaebus. [ME 146]6.Iga-aastase jaotamismenetluse käigus antud läbilaskevõimega seotud õigused võivad hõlmata järgmist:a)rongiliinid;b)läbilaskevõime tehnilised kirjeldused.Taristuettevõtjad muudavad läbilaskevõime tehnilise kirjelduse vormis antud läbilaskevõimega seotud õigused rongiliinideks vastavalt I lisa 4. jaole.7.Taristuettevõtja järgib I lisa 4. jaos kindlaks määratud jaotamisgraafikut.8.Taristuettevõtja vaatab läbi taotlused, mis on esitatud pärast esialgset tähtaega ja enne I lisa 4. jaos kindlaks määratud lõpptähtaega. Sel juhul jaotavad taristuettevõtjad läbilaskevõimega seotud õigused vastavalt I lisa 4. jao punktile 2. [ME 147 ei puuduta eestikeelset versiooni]9.Pärast esialgset tähtaega saadud liiklusgraafiku taotluste puhul, mida ei saa rahuldada liiklusgraafiku jaoks reserveeritud jääkläbilaskevõimega või olemasoleva planeerimata läbilaskevõimega, püüab taristuettevõtja pakkuda alternatiive teistsuguse marsruudi kaudu.10.Taristuettevõtja konsulteerib liiklusgraafiku kavandi osas huvitatud isikutega. Huvitatud isikud on kõik taristu läbilaskevõimet taotlenud isikud ja muud isikud, kes soovivad, et neil lubataks avaldada arvamust seoses liiklusgraafiku mõjuga nende võimalustele liiklusgraafikuperioodil raudteeveoteenuseid osta.11.Taristuettevõtja võtab vajalikud meetmed võimalike esilekerkinud probleemide lahendamiseks.

Artikkel 33Läbilaskevõime jaotamine jooksva planeerimise kaudu1.Taristuettevõtjad jaotavad läbilaskevõimet jooksva planeerimise käigus vastavalt I lisa 6. jaos kindlaks määratud tähtaegadele. Taristuettevõtjad reserveerivad sel eesmärgil läbilaskevõime artiklis 18 osutatud läbilaskevõime pakkumise kavas. [ME 148 ei puuduta eestikeelset versiooni]2.Jooksva planeerimise käigus antavad läbilaskevõimega seotud õigused võivad hõlmata järgmist:a)rongiliinid või läbilaskevõime tehnilised kirjeldused kõigi sõidupäevade kohta liiklusgraafikuperioodi jooksul, mis hõlmab taotluses esitatud esimest liiklemispäeva;b)läbilaskevõime tehnilised kirjeldused kõikide liiklusgraafikuperioodist väljapoole jäävate liiklemispäevade kohta, mis hõlmavad taotluse esimest päeva I lisa 6. jaos kindlaks määratud maksimaalse ajavahemiku ulatuses. [ME 149 ei puuduta eestikeelset versiooni]Taristuettevõtjad muudavad läbilaskevõime tehnilise kirjelduse vormis antud läbilaskevõimega seotud õigused rongiliinideks vastavalt I lisa 6. jaole.3.Ilma et see piiraks artikli 18 kohaldamist, jaotavad taristuettevõtjad läbilaskevõimet, mis on reserveeritud jooksvaks planeerimiseks, I lisa 56. jao punktis 2 kindlaks määratud jaotamispõhimõtte alusel. [ME 150]4.Taristuettevõtjad võivadpüüavad kooskõlas artiklis 20 kindlaks määratud nõuete ja tegevuskorraga keelduda läbilaskevõime jaotamisestteha kõik endast oleneva, et pakkuda alternatiivset läbilaskevõimet jooksva planeerimise taotluste jaoks, kui taotlused ei ole kooskõlas artikli 18 kohaselt vastu võetud läbilaskevõime pakkumise kavaga. Keeldumine tehakse taotlejale viivitamata teatavaksKui alternatiivi ei ole võimalik pakkuda, võib taristuettevõtja keelduda läbilaskevõime jaotamisest sellise nõuetele mittevastava taotluse alusel. Taotlejal on õigus esitada reguleerivale asutusele kaebus. [ME 151]5. Taristuettevõtjad teavitavad reguleerivat asutust kõikidest saadud läbilaskevõime taotlustest, mis ei vastanud läbilaskevõime pakkumise kavas kindlaks määratud olemasoleva läbilaskevõime parameetritele, olenemata sellest, kas need rahuldati või lükati tagasi. Selle teabe põhjal esitab reguleeriv asutus vähemalt iga kahe aasta järel arvamuse, milles võidakse taristuettevõtjale soovitada läbilaskevõime mudelit muuta. [ME 152]6.Taristuettevõtja lükkab pärast reguleerivale asutusele teatamist või reguleeriva asutuse soovitusel jooksva planeerimise taotlused tagasi, kui need on korduvad ja vastavad läbilaskevõime omadustele, mis on tavaliselt jaotatud raamlepingutega vastavalt artiklile 31. Reguleeriv asutus teavitab sellistest otsustest ja soovitustest ENRRBd ning see tagab käesoleva lõike ühtse kohaldamise.

Artikkel 34Läbilaskevõime jaotamine ühekordse menetluse alusel1.Taristuettevõtja vastab viivitamata ja igal juhul I lisa 7. jaos kindlaks määratud tähtaja jooksul ühekordsetele taristu läbilaskevõime taotlustele, mis on esitatud liiklusgraafiku kehtivuse ajal. Olemasoleva vaba läbilaskevõime kohta esitatud teave tehakse artikli 9 kohaselt kättesaadavaks kõikidele taotlejatele, kes võivad soovida kõnealust läbilaskevõimet kasutada.Ühekordse menetluse käigus antud läbilaskevõimega seotud õigused peavad olema antud rongiliinidena.2.Taristu läbilaskevõime jaotamine ühekordsete taotluste alusel põhineb saabumise järjekorras teenindamise põhimõttel.

Artikkel 35Taristutöödest tulenevate läbilaskevõime piirangute ajakava koostamine1.Taristuettevõtjad koostavad võimalikult kiiresti ajakava läbilaskevõime piirangute kohta, mis tulenevad artiklis 18 osutatud läbilaskevõime pakkumise kavaga hõlmamata taristutöödest.2.Taristutööde ajakava koostamisel piiravad taristuettevõtjad nii palju kui võimalik mõju läbilaskevõime mudelis või läbilaskevõime pakkumise kavas sisalduvale eelnevalt planeeritud läbilaskevõimele.3.Kui taristutöödest tuleneva läbilaskevõime piirangu ajakava koostamine nõuab jaotatud läbilaskevõimega seotud õiguse muutmist artikli 39 tähenduses, on asjaomastel taotlejatel õigus artiklis 40 osutatud hüvitisele.4.Kui taristutöödest tuleneva läbilaskevõime piirangu ajakava koostamine nõuab jaotatud läbilaskevõimega seotud õiguse muutmist artikli 39 tähenduses, teeb taristuettevõtja kõik endast oleneva, et pakkuda asjaomastele taotlejatele alternatiivset läbilaskevõimet.Selleks teavitab taristuettevõtja kõiki asjaomaseid taotlejaid asjakohaste läbilaskevõimega seotud õiguste planeeritud muutmisest. Ta pakub asjaomastele taotlejatele alternatiivse läbilaskevõimega seotud õigusi või algatab koordineerimise asjaomaste taotlejatega, et leppida kokku alternatiivse läbilaskevõimega seotud õigustes.5.Taristutööde ajakava koostamisel vastavalt käesolevale artiklile järgivad taristuettevõtjad I lisa 3. jaos kindlaks määratud ajakava.6.Taristuettevõtjad lisavad kõik taristutöödest tulenevad läbilaskevõime piirangud läbilaskevõime mudelisse ja läbilaskevõime pakkumise kavasse, olenemata sellest, millal nende ajakava on koostatud.

Artikkel 36Konfliktide lahendamise konsensuslik mehhanism ja taotluste kooskõlastamine1.Läbilaskevõime samaaegse jaotamise käigus püüab taristuettevõtja juhul, kui eri taotluste vahel tekib vastuolu, taotluste kooskõlastamise kaudu tagada kõikide nõudmiste parima ühildamise.2.Kooskõlastamist nõudva olukorra tekkimisel on taristuettevõtjal õigus mõistlikes piires pakkuda taotletud läbilaskevõimest erinevat taristu läbilaskevõimet. Taristuettevõtja määrab kindlaks kohaldatavad piirangud oma võrgustiku teadaandes. ENIM esitab suunised selliste piirangute kindlaksmääramiseks ja lisab need artiklis 6 osutatud läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku.3.Taristuettevõtja püüab asjaomaste taotlejatega konsulteerides kõik võimalikud vastuolud lahendada. Selliseid konsultatsioone peetakse järgmise teabe alusel, mis avalikustatakse mõistliku aja jooksul tasuta ja elektrooniliselt:a)rongiliinid, mida kõik teised taotlejad on samadel marsruutidel taotlenud;b)samadel marsruutidel kõigile teistele taotlejatele esialgselt jaotatud rongiliinid;c)kooskõlas lõikega 2 asjakohastel marsruutidel väljapakutud alternatiivsed rongiliinid;d)läbilaskevõime jaotamise käigus arvessevõetavate kriteeriumide kõik üksikasjad.Ilma et see piiraks artikli 27 lõike 3 kohaldamist ja kõigi taotlejate nõusolekul võib taristuettevõtja luua kontakti kõigi taotlejate vahel, kes võivad olla seotud konflikti lahendamisega, et hõlbustada taotluste kooskõlastamist.4.Riigisiseste raudteevedude läbilaskevõime taotluste kooskõlastamist reguleerivad põhimõtted esitatakse võrgustiku teadaandes.5.Kui taristu läbilaskevõime taotlusi ei ole võimalik kooskõlastamata rahuldada, püüab taristuettevõtja rahuldada kõik taotlused kooskõlastamise kaudu.6.Ilma et see piiraks kehtiva kaebemenetluse ning direktiivi 2012/34/EL artikli 56 kohaldamist, peavad liikmesriigid taristu läbilaskevõime jaotamisega seotud vaidluste korral tagama, et selliste vaidluste kiireks lahendamiseks on kättesaadav vaidluste lahendamise süsteem. See süsteem esitatakse võrgustiku teadaandes riigisiseste raudteevedude läbilaskevõime taotluste kohta. Kõnealuse süsteemi kohaldamisel tehakse otsus hiljemalt kümne tööpäeva jooksul.7.Mitme võrgustikuga seotud läbilaskevõime taotluste korral rakendatakse lõigetes 1, 2 ja 3 kindlaks määratud konfliktide lahendamise konsensuslikku mehhanismi kooskõlas artikliga 53 ja sellesse kaasatakse võrgustiku koordinaator.8.ENIMHiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] ja pärast konsulteerimist ERPga koostab ENIM suunised mitme võrgustikuga seotud läbilaskevõime taotluste jaoks ettenähtud konfliktide lahendamise konsensusliku mehhanismi kohta ning lisab need artiklis 6 osutatud läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku. [ME 153]8a. Komisjon võtab hiljemalt … [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] vastu rakendusakti, et sätestada menetlused ja kriteeriumid, mida tuleb järgida mitme võrgustikuga seotud läbilaskevõime taotlusi puudutavate konfliktide lahendamise konsensusliku mehhanismi puhul, ning muuta käesoleva artikli lõiget 8. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 72 lõikes 3 kindlaks määratud kontrollimenetlusega. Need lisatakse läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku. [ME 154]

Artikkel 37Konfliktide lahendamise ametlik mehhanism sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaalaste kriteeriumide alusel1.Kui artiklis 36 osutatud konfliktide lahendamise konsensusliku mehhanismiga ei ole läbilaskevõime konflikti lahendatud, jaotavad taristuettevõtjad taristu läbilaskevõime vastavalt artiklile 8.2.Konfliktide lahendamise ametlikkuametliku mehhanismi kontekstis võetakse mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguste taotlusi tervikuna arvesse. Kui vastavalt artikli 8 lõikele 6 kohaldatakse erinevaid siseriiklikke parameetreid, kasutatakse neid parameetreid vastavate osade kohta. [ME 155]3.Sarnaste omaduste ja sotsiaal-majandusliku profiiliga raudteeveoteenuseid hõlmavate vastuoluliste läbilaskevõime taotluste korral jaotab taristuettevõtja läbilaskevõime enampakkumise alusel või viisil, mis annab juurdepääsu suurimale arvule taotlejatele. Viimast meetodit kohaldatakse reguleeriva asutuse nõusolekul.3a. Sellega seoses koostab ENRRB suunised, et hõlbustada artikli 3 ühtlustatud kohaldamist. [ME 156]

Artikkel 38Läbilaskevõime jaotamise ajakava1.Taristuettevõtja ja taotlejad järgivad I lisa 4., 5., 6. ja 7. jaos kindlaks määratud läbilaskevõime jaotamise ajakava.2.Taristuettevõtjad võivad määrata käesolevas määruses ja direktiivi 2012/34/EL VI lisa punkti 2 alapunktis b osutatust erinevad läbilaskevõime jaotamise ajakava ajavahemikud ja koostamise tähtajad, juhul kui rahvusvaheliste rongiliinide kehtestamisel koostöös kolmandate riikide taristuettevõtjatega võrgustikus, mille rööpmelaius erineb liidu peamise raudteevõrgustiku omast, on oluline mõju läbilaskevõime jaotamise ajakavale üldiselt.3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakte I lisa 4., 5., 6. ja 7. jao muutmiseks, et tagada tõhus jaotamismenetlus ning käsitleda asjaomaste sidusrühmade tehnilisi, planeerimis-, käitus- ja ärihuve seoses ajakava koostamise ja läbilaskevõime jaotamisega.

4. JAGUKohandamine ja ajakava muutmine

Artikkel 39Läbilaskevõimega seotud õiguste muudatused pärast jaotamist1.Taristuettevõtjad võivad muuta taotlejale jaotatud läbilaskevõimega seotud õigusi omal algatusel üksnes kooskõlas käesoleva määrusega. Taotlejad võivad igal ajal taotleda jaotatud läbilaskevõime muutmist. Tühistamist käsitatakse teatavat liiki muudatusena.Jaotatud läbilaskevõimega seotud õiguste muutmise korral kohaldatakse artiklit 40. Taristuettevõtjad ajakohastavad viivitamata artiklis 30 osutatud liiklusgraafikut.2.Taristuettevõtjad ja taotlejad piiravad läbilaskevõimega seotud õiguste muudatusi pärast jaotamist suurimal võimalikul määral kooskõlas artikli 2 lõikes 3 kindlaks määratud eesmärkidega.3.Läbilaskevõimega seotud õiguste muutmine hõlmab juhtumeid, kus taristuettevõtja ei saa lubada rongil sõita vastavalt jaotatud läbilaskevõimega seotud õigusele ja tal on piisavalt aega pakkuda taotlejale alternatiivset läbilaskevõimet pärast seda, kui ta on taotlejat muudatuse vajadusest teavitanud.Taristuettevõtjad võivad märkida erinevad tähtajad ühe võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguste jaotamiseks ja mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguste jaotamiseks. Taristuettevõtjad esitavad võrgustiku teadaandes teabe rongiliini rajamiseks kuluva aja kohta. See aeg ei tohi olla pikem kui I lisa 8. jaos osutatud tähtajad.4.Läbilaskevõimega seotud õiguse muutmise korral kohaldatavates nõuetes ja tegevuskorras võetakse arvesse läbilaskevõimega seotud õiguse muutmise mõju taotleja käitus- ja äritegevusele. Sel eesmärgil liigitatakse muudatused nende mõju alusel vastavalt käesoleva artikli lõikele 8 ja nendega kaasnevad artiklis 40 osutatud erinevad hüvitisemäärad.4a. Kui läbilaskevõime on reserveeritud, kuid seda ei kasutata, kohaldatakse hüvitist vastavalt artiklile 40. [ME 157]5.Mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguse muutmise korral teevad asjaomased taristuettevõtjad kõik mõistlikud jõupingutused, et tagada kooskõla läbilaskevõimega seotud õiguste vahel kogu rongi liikumise ulatuses.Taristuettevõtja, kes muudab mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õigust, vastutab menetluse eest, mille eesmärk on kooskõlastada mitme võrgustiku alternatiivse läbilaskevõimega seotud õiguse jaotamist teiste asjaomaste taristuettevõtjatega, ning teavitab taotlejat ja kõiki asjaosalisi kooskõlastamise tulemusest. Selleks tulemuseks võib olla kas mitme võrgustiku alternatiivse läbilaskevõimega seotud õiguse jaotamine või teave selle kohta, et alternatiivse läbilaskevõimega seotud õigus ei ole kättesaadav.6.Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse jaotatud läbilaskevõimega seotud õiguse kasutamata jätmist raudteeveo-ettevõtjate poolt samaväärseks tühistamisega asjakohase rongisõidu päeval.7.Kui taristuettevõtja muudab jaotatud läbilaskevõimega seotud õigust, teavitab ta sellest viivitamata taotlejat ja asjaomast raudteeveo-ettevõtjat.Taristuettevõtja pakub taotlejale alternatiivse läbilaskevõimega seotud õigusi I lisa 8. jaos kindlaks määratud tähtaja jooksul. Kui seekooskõlas artikli 32 lõikega 5 ja artikli 33 lõikega 4 ei ole võimalik alternatiivset pakkumist teha, esitab taristuettevõtja taotlejale asjakohase teabe, mis võimaldab taotlejal esitada uue taristu läbilaskevõime taotluse. Kui see on asjakohane, viidatakse kõnealuses teabes artiklis 18 osutatud läbilaskevõime pakkumise kavale ja artiklis 19 osutatud erandolukorra lahendamise planeerimisele. [ME 158]8.Hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] valmistab ENIM etteENIM koostab ja võtab vastu ühtlustatud menetlused läbilaskevõimega seotud õiguste muudatuste haldamiseks pärast jaotamist ning lisab need artiklis 6 osutatud läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku. [ME 159]Nendes ühtlustatud menetlustes eristatakse muudatusi, millel on taotlejatele ja raudteeveo-ettevõtjatele oluline äri- ja käitusmõju, ning vähese mõjuga muudatusi. Olulise mõjuga muudatuseks liigitamiseks kasutatavate kriteeriumide puhul võetakse muu hulgas arvesse raudteeveo-ettevõtja suutlikkust osutada teenust vastavalt oma lepingulistele kohustustele, väljumisviivitusi või marsruudi muutmist, mis toob kaasa vahemaa, sõiduaja, raudteele juurdepääsu kasutustasude või muude seotud kulude suurenemise, samuti nende muudatuste künniseid. Olulise mõjuga muudatuste suhtes kohaldatakse rangemaid kriteeriume.8a. Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada eeskirjad ja menetlused läbilaskevõime õiguste muutmise haldamiseks pärast jaotamist ning muuta käesoleva artikli lõiget 8. Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu hiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist]. Need lisatakse läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku. [ME 160]9.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakte I lisa 8. jao muutmiseks, et tagada tõhus kohandamine ja ajakava muutmine, võttes arvesse asjaomaste sidusrühmade tehnilisi, planeerimis-, käitus- ja ärikaalutlusi.

Artikkel 40Hüvitis läbilaskevõimega seotud õiguste muutmise eest1.Kui taristuettevõtja või taotleja ei täida oma kohustusi seoses jaotatud läbilaskevõimega seotud õigusega ja kui selle tulemuseks on artikli 39 kohaselt oluliseks liigitatud muutus, maksab muudatuse algatanud pool teisele poolele hüvitist.2.Lõikes 1 osutatud hüvitist ei maksta vääramatu jõu korral.3.Pärast ENRRBgaENRRB ja ERPga konsulteerimist määrab ENIM hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] kindlaks ühtlustatud tingimused, mis annavad alust hüvitise maksmiseks. Nende tingimuste puhul võetakse arvesse artikli 39 lõigetes 4 ja 8 kindlaks määratud eeskirju. ENIM lisab need tingimused artiklis 6 osutatud läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku. ENRRB avaldab arvamuse ENIMi kindlaks määratud tingimuste kohta. [ME 161]4.Pärast reguleeriva asutuse heakskiitu esitavad taristuettevõtjad võrgustiku teadaandes taotlejate makstava hüvitise suuruse.Reguleeriv asutus määrab taristuettevõtja ettepanekul ning pärast taotlejatega ja võimalike taotlejatega konsulteerimist kindlaks taristuettevõtja makstava hüvitise suuruse. Taristuettevõtja avaldab selle teabe võrgustiku teadaandes.Hüvitise suurus peab olema selline, et see annab taristuettevõtjale ja taotlejatele tõhusad stiimulid läbilaskevõime planeeritud kasutamiseks ja häirete minimeerimiseks. See suurus peab olema proportsionaalne ja mittediskrimineeriv.Taristuettevõtjad ja reguleerivad asutused võivad kehtestada erinevaid hüvitise suurusi sõltuvalt muudatuse mõjust ning sellest, kas läbilaskevõimet saab ümber jaotada ja võimaldada kasutada teisel taotlejal. Kõnealuste suuruste puhul võetakse eelkõige arvesse artikli 39 lõigete 4 ja 8 nõudeid, muudatuse taotlemisest või muutmisest kuni rongi liikumiseni jäänud aega ning läbilaskevõimega seotud õigusega hõlmatud raudteetaristu kasutusmäära.5.Mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguste puhul kehtib taotlejale hüvitise maksmise kohustus taristuettevõtja või taristuettevõtjate suhtes, kes vastutavad läbilaskevõimega seotud õiguse muutmise eest, võttes arvesse läbilaskevõimega seotud õigust tervikuna ja juhul, kui vastutab rohkem kui üks taristuettevõtja, nende võrgustike pikkuse suhet läbilaskevõimega seotud õigusega. Kogu läbilaskevõimega seotud õiguse eest makstav hüvitis ei tohi ületada taristuettevõtja poolt jaotatud läbilaskevõime eest makstavat hüvitist, mis on korrutatud kolmega.6.Reguleerivad asutused teevad läbilaskevõimega seotud õiguse muutmise või hilinenud hüvitise maksmisega seotud viivituse põhjusega seotud vaidluste kohta otsuse viivitamata ja ühe kuu jooksul alates kogu vajaliku teabe kogumisest, et hinnata muudatuse põhjust. Reguleerivad asutused teavitavad sellistest otsustest ENRRBd ja võivad ENRRBga nende suhtes konsulteerida. ENRRB tagab, et sellised otsused on sidusad ja põhinevad üldtunnustatud põhimõtetel. [ME 162]7.Komisjon võibKomisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 71 vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaksdelegeeritud õigusakte, et sätestada hüvitise maksmise tingimused, läbilaskevõimega seotud õiguste muudatuste liigitamine ja hüvitise suuruste kindlaksmääramise meetodid ning muuta käesoleva artikli lõiget 2. Nimetatud rakendusaktiddelegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 72 lõikes 3 kindlaks määratud kontrollimenetlusegahiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist]. Need lisatakse läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku. [ME 163]

Artikkel 41Ajakava muutmine seoses häirete ohjamise ja kriisiohjega1.Artiklis 46 osutatud võrguhäire või artiklis 47 osutatud kriisiolukorra korral teeb asjaomane taristuettevõtja või teevad asjaomased taristuettevõtjad kõik võimalikud jõupingutused raudteevõrgustiku häirest mõjutatud liikluse ümberkorraldamiseks. Selleks jaotavad taristuettevõtjad raudteetaristu läbilaskevõimet kooskõlas artiklis 44 osutatud liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje piiriülese koordineerimise Euroopa raamistikuga, tuginedes artikli 19 kohaselt koostatud erandolukorra lahendamise plaanidele ning tehes tihedat koostööd käitamisega seotud sidusrühmade ja vajaduse korral muude asjaomaste sidusrühmadega.2.ENIMHiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] töötab ENIM välja ja võtab vastu suunised taristu läbilaskevõime haldamiseks ja jaotamiseks raudteevõrgustiku häire korral läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Eelkõige esitab ENIM suunised läbilaskevõime samaaegse jaotamise ja saabumise järjekorras teenindamise põhimõtte kohaldamise kohta. [ME 164]Kui kohaldatakse samaaegset jaotamist, esitab ENIM suunised kohaldatavate menetluste kohta, mis hõlmavad vajaduse korral artiklis 36 osutatud konfliktide lahendamise konsensusliku mehhanismi ja artiklis 37 osutatud konfliktide lahendamise ametliku mehhanismi kohaldamist. ENIM lisab need suunised artiklis 6 osutatud läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku. [ME 165 ei puuduta eestikeelset versiooni]3.Ajakava muutmisel ei tohi taristuettevõtjad ühepoolselt muuta ega tühistada olemasolevaid läbilaskevõimega seotud õigusi häirete ohjamise eesmärgil. Reguleerivate asutuste, taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate kogemustele ning ENIMi ja ENRRB tegevusele tuginedes võib komisjonantakse komisjonile siiski vastuvolitused võtta rakendusakti, milles määratakse kindlakskooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada ajakava muutmise kriteeriumid ja menetlused, sealhulgas taristuettevõtjate poolt jaotatud läbilaskevõimega seotud õiguste ühepoolsed muudatused raudteevõrgustiku häirete ohjamise eesmärgil, ning muuta käesoleva artikli lõiget 2. Kõnealused delegeeritud õigusaktid. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 72 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusegahiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist]. Need lisatakse läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku. [ME 166]4.Taristuettevõtjad ja taotlejad võivad vabatahtlikult sõlmida kokkuleppeid, millega nähakse raudteevõrgustiku häire korral ette teatavate läbilaskevõimega seotud õiguste asendamine. Sellised kokkulepped tuleb ära märkida artiklis 19 osutatud erandolukorra lahendamise plaanis.5.Rohkem kui ühe võrgustiku liiklust mõjutava raudteevõrgustiku häire korral kooskõlastavad asjaomased taristuettevõtjad alternatiivse läbilaskevõime jaotamist kooskõlas artikliga 53 ning artiklis 44 osutatud liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje piiriülese koordineerimise Euroopa raamistikuga.

III PEATÜKKLIIKLUSKORRALDUS, HÄIRETE OHJAMINE JA KRIISIOHJE

Artikkel 42Liikluskorraldus, häirete ohjamine ja kriisiohje1.Taristuettevõtjad korraldavad liiklust kooskõlas käesoleva määruse ja direktiiviga (EL) 2016/797 ning kõnealuse direktiivi alusel vastu võetud rakendusaktides kindlaks määratud tehniliste kirjeldustega.Selleks teevad taristuettevõtjad järgmist:a)liikluskorraldus tavapärastes töötingimustes, mis hõlmavad vahejuhtumite ohjamist, mille tulemuseks on piiratud kõrvalekalded liiklusgraafikust;b)häirete ohjamine, et kõrvaldada olulised häired võrgustiku tegevuses, mis nõuab kooskõlastatud tegevust kooskõlas artikliga 46;c)liikluskorraldus kriisiolukordades, nagu on kindlaks määratud artiklis 47.2.Ulatuslike kriisiolukordade korral nii transpordisektoris kui ka väljaspool seda võivad liikmesriigid rakendada meetmeid, mis kalduvad kõrvale tavaolukorras kohaldatavatest eeskirjadest kooskõlas artikliga 47. Sellistel juhtudel ja kui see on asjakohane, võtavad taristuettevõtjad vastu erinõuded ja tegevuskorra ning kohaldavad neid vastavalt artiklis 47 kindlaks määratud tingimustele.2a. Taristuettevõtjad avaldavad lõikes 2 osutatud konkreetsed eeskirjad ja menetlused ning teevad need vabalt kättesaadavaks. Nad teavitavad neist komisjoni. [ME 167]3.Liikluse korraldamisel järgivad taristuettevõtjad artiklis 2 kindlaks määratud põhimõtteid.Eelkõige peavad taristuettevõtjad minimeerima häireid ja nende mõju raudteeliiklusele ninga)tagama kiire ja koordineeritud reageerimise häiretele, eelkõige raudteevõrgustiku häirete ja kriisiolukordade korral;b)stabiliseerima ja optimeerima raudteeliiklust kogu raudteevõrgustiku häirete ja kriiside kestuse ajal;c)esitama asjakohase, täpse ja ajakohase teabe käitamisega seotud sidusrühmadele ja teistele asjaosalistele, eelkõige asutustele, kes vastutavad kriisiolukordade ohjamise eest väljaspool raudteesektorit. See teave esitatakse asjakohaste vahenditega, sealhulgas artiklis 62 osutatud vahenditega.

Artikkel 43Liikluskorralduse ja häirete ohjamise nõuded ja tegevuskord1.Hiljemalt ... [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] kehtestavad taristuettevõtjad kehtestavad nõuded ja tegevuskorra, et hallata rongiliikluse kõrvalekaldeid liiklusgraafikust. Need nõuded ja tegevuskord avaldatakse direktiivi 2012/34/EL artiklis 27 osutatud võrgustiku teadaandes ning need hõlmavad liikluskorraldust käesoleva määruse artikli 42 lõike 1 punktides a, b ja c kindlaks määratud olukordades. [ME 168]2.Lõikes 1 osutatud nõuete ja tegevuskorra eesmärk on minimeerida liiklusgraafikust kõrvalekaldumise üldist mõju raudteeliiklusele, võttes arvesse kõikide transpordiliikide vajadusi. Need põhimõttedeeskirjad ja menetlused võivad hõlmata eelisõigust käsitlevaid eeskirju erinevat tüüpi liikluse korraldamise kohta ning konkreetseid menetlusi, kriteeriume ja eesmärke, mida tuleb kohaldada optimeerimispõhises lähenemisviisis, mis põhineb sihtfunktsiooni optimeerimisel, näiteks viivitusminutite või tavapärase tegevuse juurde naasmiseks kuluva aja minimeerimine, mitte selgesõnalised eelisõigust käsitlevad eeskirjad. [ME 169]3.Tehnilisest rikkest või õnnetusest tingitud rongiliikluse häirete puhul võtab taristuettevõtja viivitamata kõik vajalikud meetmed tavapärase olukorra taastamiseks. Selleks rakendab ta erandolukorra lahendamise plaani kooskõlas artikliga 19. Juhul kui häire võib mõjutada piiriülest liiklust, teevad asjaomased taristuettevõtjad koostööd tavapärase piiriülese liikluse taastamiseks kooskõlas artiklis 44 osutatud liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje piiriülese koordineerimise Euroopa raamistikuga. [ME 170]4.Lõikes 1 osutatud nõuete ja tegevuskorra kehtestamisel võtavad taristuettevõtjad võimalikult suurel määral arvesse artiklis 44 osutatud liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje piiriülese koordineerimise Euroopa raamistikku. Nad selgitavad võrgustiku teadaandes mis tahes kõrvalekaldumist liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje koordineerimise Euroopa raamistikus kehtestatud üldistest nõuetest ja tegevuskorrast.4a. Kõrvalekalded on lubatud üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja riiklik reguleeriv asutus peab need heaks kiitma. [ME 171]5.Vääramatu jõu korral ning taristu ajutise kasutamiskõlbmatuseni viivast vahejuhtumist tuleneva äärmise vajaduse korral võib jaotatud läbilaskevõimega seotud õigused eelneva hoiatuseta ära võtta ajaks, mis on süsteemi parandamiseks vajalik, tehes samal ajal kõik endast oleneva võimalike alternatiivide pakkumiseks. [ME 172]Kui taristuettevõtja seda vajalikuks peab, võib ta nõuda, et raudteeveo-ettevõtjad teeksid talle kättesaadavaks vahendid, mida ta peab tavapärase olukorra võimalikult kiireks taastamiseks kõige sobilikumaks.5a. Läbilaskevõimega seotud õiguste äravõtmise korral teavitavad taristuettevõtjad raudteeveo-ettevõtjaid õigeaegselt oma ajaplaneerimisest, parandamise edenemisest ja võimalikest alternatiividest neile jaotatud läbilaskevõimele. [ME 173]6.Liikmesriigid võivad nõuda, et raudteeveo-ettevõtjad võtaksid osa ohutusnormidele ja -eeskirjadele vastavuse tagamisest ja järelevalvest.6a. Komisjon võtab hiljemalt … [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] vastu rakendusaktid, et kehtestada eeskirjad ja menetlused rongide liiklusgraafikust kõrvalekaldumiste haldamiseks ning muuta käesoleva artikli lõiget 1. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 72 lõikes 3 kindlaks määratud kontrollimenetlusega. [ME 174]

Artikkel 44Liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje piiriülese koordineerimise Euroopa raamistik1.ENIM töötab välja ja võtab vastu liikluskorralduse, liiklushäirete ohjamise ja kriisiohje piiriülese koordineerimise Euroopa raamistiku kooskõlas artikliga 42 hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].ENIM töötab koostöös käitamisega seotud sidusrühmade ja huvitatud isikutega välja liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje piiriülese koordineerimise Euroopa raamistiku artiklis 54 osutatud konsultatsiooniprotsessi kaudu, võttes arvesse määruse (EL) 2012/20852021/2085 IV jaotise alusel loodud Euroopa raudtee ühisettevõtte tööd. [ME 175]2.Liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje piiriülese koordineerimise Euroopa raamistik sisaldab suuniseid taristuettevõtjate, raudteeveo-ettevõtjate ja muude käitamisega seotud sidusrühmade, sealhulgas ENRRB, vaheliseks koordineerimiseks. [ME 176]3.Eelkõige sisaldab liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje piiriülese koordineerimise Euroopa raamistik V lisas loetletud elemente.3a. Võttes arvesse ENIMi poolt lõike 1 kohaselt vastu võetud raamistikku, antakse komisjonile volitused võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada piiriülese liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje koordineerimise üksikasjad ning muuta käesoleva artikli lõiget 2. Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu hiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist]. [ME 177]

Artikkel 45Liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje koordineerimineTaristuettevõtjad koordineerivad liikluskorraldust kooskõlas artikliga 53 ning artiklis 44 osutatud liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje piiriülese koordineerimise Euroopa raamistiku alusel.Koordineerimisega tagatakse eelkõige:a)minimaalsed häired rahvusvaheliste raudteeveoteenuste käitamisel nii tavapärasel käitamisel kui ka häiritud olukordades;b)piiriüleste lõikudega seotud konkreetsete probleemide, mis tulenevad muu hulgas piiratud koostalitlusest seoses taristuga, tehnilise varustuse ja käitamisega, personali keele- ja koolitusnõuetega ning haldus- või piiriformaalsustega, nõuetekohane arvesse võtmine;c)ajakohastatud ja asjakohase teabe tõhus vahetamine taristuettevõtjate, taotlejate, raudteeveo-ettevõtjate ja muude käitamisega seotud sidusrühmade vahel ning vajaduse korral ELi tasandi asjakohased kriisiohje juhtimisstruktuurid, sealhulgas kooskõlas artikliga 62.

Artikkel 46Raudteevõrgustiku häired1.Kui vahejuhtum toob kaasa või tõenäoliselt toob kaasa võrgustiku toimimise piirangud, mis nõuavad käitamisega seotud sidusrühmade kooskõlastatud tegevust, et tagada piirangute ajal liikluse parim võimalik korraldamine, hindavad mõjutatud taristuettevõtjad vahejuhtumi tõenäolist kestust ja mõju kogu kättesaadava teabe ja varasemate kogemuste põhjal.Kui hinnanguline kestus ja mõju vastavad VI lisas kindlaks määratud raudteevõrgustiku häirete deklareerimise kriteeriumidele, kuulutavad asjaomased taristuettevõtjad välja raudteevõrgustiku häire ja rakendavad artiklis 43 kindlaks määratud meetmeid.2.Kui vahejuhtumil on või tõenäoliselt on mõju rohkem kui ühele võrgustikule, teatab taristuettevõtja, kelle juures vahejuhtum toimus, mitme võrgustikuga seotud häirest ja koordineerib meetmeid kooskõlas artiklitega 44, 45 ja 53. [ME 178 ei puuduta eestikeelset versiooni]3.ENIM määrab kindlaks ühtlustatud meetodi raudteevõrgustiku häirete tõenäolise kestuse ja mõju hindamiseks ning lisab selle artiklis 44 osutatud liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje koordineerimise Euroopa raamistikku. [ME 179]4.Taristuettevõtja teatab huvitatud isikutele nii kiiresti kui võimalik sellest, et taristu läbilaskevõimet ei saa kasutada, eelkõige vahejuhtumi tõttu.Kui reguleeriv asutus peab seda vajalikuks, võib ta nõuda, et taristuettevõtja teeks sellise teabe talle kättesaadavaks.4a. Teenuste osalise või täieliku katkemise korral, mis on tingitud rongi käitamise katkemisest tehnilise rikke, vahejuhtumi või piiriülesel liinil toimunud õnnetuse tõttu, mis kestab kauem kui 15 päeva, koostavad mõjutatud taristuettevõtjad 30 päeva jooksul pärast vahejuhtumi toimumist vahejuhtumi aruande. Vahejuhtumi aruanne sisaldab vähemalt järgmista) teave kõigi alternatiivsete marsruutide tagamiseks võetud rakendusmeetmete kohta;b) teave kõigi meetmete kohta, mis on võetud selleks, et taastada katkenud liinil tavapärane teenindus.Aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks ja seda ajakohastatakse korrapäraselt kuni katkestuse lõpetamiseni.ERA võib anda soovitusi täiustatud meetmete kohta, et lahendada õnnetusest põhjustatud häireid ja läbilaskevõime piiranguid. [ME 180]5.Võrgustiku koordinaator kogub teavet raudteevõrgustiku häirete kohta, analüüsib reageerimist, teeb järeldusi selliste vahejuhtumite haldamise tulemuslikkuse kohta ja konsulteerib käitamisega seotud sidusrühmadega vastavalt artiklile 54 ning esitab aruande ENIMile ja tulemuslikkuse hindamise asutusele.6.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakte VI lisa muutmiseks, et tagada tulemuslik ja tõhus raudteevõrgustiku häirete ohjamine, võttes arvesse asjaomaste sidusrühmade tehnilisi, planeerimis-, käitus- ja ärikaalutlusi.

Artikkel 47Kriisiolukorrad1.Avaliku julgeoleku, terviseepideemiate, loodusõnnetuste, keskkonna-, kaitse- ja julgeolekukriisidega seotud kriiside korral, millel on või eeldatavasti on oluline mõju raudteeveoteenuste pakkumisele või nõudlusele, lubatakse liikmesriikidel kohaldada erakorralisi meetmeid, mis erandina käesoleva määruse eeskirjadest hõlmavad järgmist:a)läbilaskevõimega seotud õiguste tühistamine ilma hüvitiseta;b)alternatiivsed põhimõtted, nõuded ja tegevuskord läbilaskevõime haldamiseks, eelkõige taristu piiratud läbilaskevõime jaotamiseks;c)alternatiivsed liikluskorraldusmenetlused;d)alternatiivsete marsruutide kasutamine;e)läbilaskevõime pakkumise kavade muutmine.Asjaomane liikmesriik tagab, et erakorraliste meetmete puhul järgitakse võimalikult suurel määral käesolevas määruses kindlaks määratud läbilaskevõime ja liikluskorralduse põhimõtteid ning kasutatakse olemasolevaid kavasid, mis on koostatud vastavalt artiklile 19. LiikmesriikTa koordineerib selliseid erakorralisi meetmeid teiste liikmesriikidega. [ME 181]2.Asjaomane liikmesriik teavitab viivitamata komisjoni ja ENIMit oma otsusest kohaldada erakorralisi meetmeid ning esitab nende meetmete põhjenduse ja kirjelduse ning nende kohaldamise eeldatava kestuse. Vajaduse korral teavitavad liikmesriigid ka komisjoni ja teabevahetuse keskasutusi, nagu on ette nähtud [ühtse turu hädaolukorra mehhanismi määruse] artikliga 8.3.Taristuettevõtja määrab vastavalt artiklile 60 teabekeskuse, mis annab komisjonile, ENIMile, teistele taristuettevõtjatele ja teistele huvitatud isikutele teavet erakorraliste meetmete kohta ning aitab selliseid meetmeid koordineerida.4.Kui erakorralistel meetmetel on märkimisväärne mõju piiriülesele liiklusele, koordineerivad taristuettevõtjad oma tegevust vastavalt artiklitele 53 ja 54. Koordineerimisel spetsiaalsete koordineerimisstruktuuride kaudu kooskõlas artikli 53 lõike 2 punktiga a kaasatakse komisjon ja asjaomased liikmesriigid.5.Komisjoni taotlusel esitavad reguleerivad asutused ja ENRRB komisjonile oma arvamuse erakorraliste meetmete kohta komisjoni määratud tähtaja jooksul. Komisjon võib vastu võtta otsuseid, millega nõutakse liikmesriigilt erakorraliste meetmete kehtetuks tunnistamist, kui neid ei peeta vajalikuks.6.Liikmesriigid esitavad vajaduse korral või komisjoni taotluse korral ajakohastatud teavet. Liikmesriigid esitavad komisjoni määratud tähtaja jooksul kogu teabe, mida komisjon erakorraliste meetmete kohta nõuab.7.Kriisiolukordade ohjamise eest vastutavad ametiasutused, sealhulgas sõjavägi, elanikkonnakaitseasutused ja teised võivad korraldada õppusi, mis matkivad käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvaid kriisiolukordi. Sellisel juhul jaotab taristuettevõtja vajaduse korral läbilaskevõime, sealhulgas tühistab vajaduse korral jaotatud läbilaskevõimega seotud õigused. Asjaomased ametiasutused maksavad asjaomastele taotlejatele hüvitist vastavalt artiklile 40.

Artikkel 48Liikluskorraldust käsitleva teabe vahetamine1.Kõigil käitamisega seotud sidusrühmadel, kes on raudteeveoteenuse osutamisega otseselt seotud, on õigus tutvuda VIII lisas kindlaks määratud teabega kõnealuse raudteeveoteenuse kohta.Asjaosalised võivad seda teavet kasutada üksnes käesoleva määruse ning direktiivi (EL) 2016/797 ja kõnealuse direktiivi alusel vastu võetud rakendusaktide kohaldamisel, kui lepingutes ei ole kindlaks määratud teisiti.2.Teave tehakse kättesaadavaks vastavalt artiklile 62.3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakte VIII lisa muutmiseks, et tagada, et see kajastab kõiki muudatusi koostalitluse tehnilises kirjelduses, mis on kindlaks määratud direktiivi (EL) 2016/797 kohaselt vastu võetud asjakohastes rakendusaktides, ning võttes arvesse asjaomaste sidusrühmade tehnilisi, planeerimis-, käitus- ja ärikaalutlusi.

IV PEATÜKKTULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Artikkel 49Tulemuslikkuse hindamise üldpõhimõtted1.Komisjon võtab vastu VII lisas sätestatud tulemusvaldkondade liidu tulemuseesmärgid. Eesmärgid on kooskõlas transpordiliikide ülemineku eesmärkidega ja neid ajakohastatakse korrapäraselt. Kooskõlas direktiivi 2012/34/EL artikli 7f punktiga d jälgib ja hindab ENIM raudtee-taristuettevõtjate toetusel raudteetaristuteenuste tulemuslikkust, võttes arvesse käesoleva määruse artiklis 2 kindlaks määratud üldeesmärke. Taristuettevõtjad jälgivad kaja raudteeveoteenuste tulemuslikkust, võttes arvesse liidu ja raudtee-taristuettevõtjate tulemuseesmärke. ENIM teavitab korrapäraselt tulemuslikkuse hindamise asutust ja komisjoni. [ME 182]2.Selleks kehtestavad taristuettevõtjad direktiivi 2012/34/EL artikli 8 lõikes 3 osutatud kavas oma tulemuslikkuse eesmärgid, võttes arvesse kõnealuse direktiivi artiklis 30 osutatud lepingutes kindlaks määratud eesmärke. Taristuettevõtjad konsulteerivad asjaomaste riiklike ja Euroopa asutustega, et tagada nende eesmärkide kooskõla liidu tulemuseesmärkidega. Nad kehtestavad ja rakendavad menetlusi, et jälgida eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme ja esitada nende kohta aruandeid, teha koos käitamisega seotud sidusrühmadega kindlaks tulemuslikkuse puudujääkide põhjused ning kavandada ja rakendada parandusmeetmeid tulemuslikkuse suurendamiseks. Nendes menetlustes võetakse arvesse käesoleva määruse artiklis 50 osutatud tulemuslikkuse hindamise Euroopa raamistikku. Taristuettevõtjad selgitavad võrgustiku teadaandes, miks nad kalduvad kõrvale tulemuslikkuse hindamise Euroopa raamistikus kehtestatud ühistest menetlustest. Kõrvalekalded on lubatud ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja reguleeriv asutus peab need heaks kiitma. [ME 183]3.ENIM teeb tulemuslikkuse hindamisel koostööd Euroopa koordinaatoritega vastavalt [uue üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise määruse] artiklis 18 kindlaks määratud Euroopa transpordikoridoride käitusnõuetele.

Artikkel 50Tulemuslikkuse hindamise Euroopa raamistik1.ENIMERA koostab ENIMi toetusel … [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] tulemuslikkuse hindamise Euroopa raamistiku ja rakendab seda. Selles raamistikus võetakse eelkõige arvesse artikli 2 lõikes 3, artikli 8 lõikes 4 ja artikli 42 lõikes 3 kindlaks määratud põhimõtteid ning määruse (EL) 2024/... [uueuus üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise määrusemäärus] artiklis 18]19 kindlaks määratud käitusnõudeid, tulemuslikkuse eesmärke ja sihtväärtusi. [ME 184]1a. ENRRB võtab … [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] vastu soovituse tulemuslikkuse hindamise Euroopa raamistiku kohta. Tulemuslikkuse hindamise Euroopa raamistiku loomisel ja rakendamisel võtab ERA arvesse ENRRB soovitust. [ME 185]2.Euroopa raamistik hõlmab VII lisas kindlaks määratud tulemusvaldkondi. Eelkõige hõlmab see järgmist:a)VII lisas kindlaks määratud tulemusvaldkondades käsitletavate esmatähtsate tulemuslikkuse küsimuste loetelu;b)tulemusnäitajad, mis võimaldavad jälgida edusamme tulemuslikkuse küsimustes, sealhulgas metoodika ja andmenõuded selliste näitajate arvutamiseks;c)kriteeriumid ja menetlused tulemuslikkuse eesmärkide kindlaksmääramiseks taristuettevõtjate tasandil;d)menetlused punktides a kuni c nimetatud elementide jälgimiseks ja läbivaatamiseks, samuti parandusmeetmete rakendamiseks ja lõikes 4 osutatud tulemuslikkuse eesmärkide saavutamiseks.3.Lõike 2 punkti d alusel vaatab ENIM regulaarselt läbi tulemuslikkuse hindamise Euroopa raamistiku ja selle rakendamise tulemused ning teeb ettepanekuid raamistiku asjakohaste muudatuste kohta.4.Taristuettevõtjad võtavad oma ülesannete täitmisel võimalikult suurel määral arvesse tulemuslikkuse hindamise Euroopa raamistikku. Eelkõige lisavad taristuettevõtjad direktiivi 2012/34/EL artikli 8 lõikes 3 osutatud äriplaani käesoleva artikli lõike 2 punkti c kohaselt kindlaks määratud eesmärgid. Need eesmärgid hõlmavad [uue üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise määruse artikli 18 lõike 1 punktides a ja b] kindlaks määratud sihtväärtusi.5.Komisjon võib kooskõlas artikli 72 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega võttavõtab hiljemalt … [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] vastu rakendusakte, milles määratakseet määrata kindlaks ühtsed tingimused käesoleva artikli lõikes 2 osutatud elementide kohaldamiseks hiljemalt ... [36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], sealhulgas üksikasjalikud nõuded lõike 2 punktides b kuni d osutatud elementide ja tulemuseesmärkide kohta. Seejuures võtabNimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 72 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Seda tehes konsulteerib komisjon arvesse ENIMi poolt lõike 3 kohaselt tehtud tööd ja, ERP, ENRRB, tulemuslikkuse hindamise asutuse, ERA ja Euroopa Raudtee Ühisettevõttega soovitusi. [ME 186]

Artikkel 51Euroopa tulemuslikkuse hindamise aruanne1.Ilma et see piiraks direktiivi 2012/34/EL artikli 15 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1100Komisjoni 7. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1100 liikmesriikide aruandekohustuste kohta raudteeturu järelevalve raames (ELT L 181, 9.7.2015, lk 1). artikli 3 kohaldamist, koostab ja avaldab ENIM hiljemalt [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] käesoleva määruse artiklis 50 osutatud tulemuslikkuse hindamise Euroopa raamistiku alusel Euroopa tulemuslikkuse hindamise aruande kavandi ning ajakohastab sedaning avaldab selle igal aastal. Selle aruande põhjal toetab ERA komisjoni liidu raudteevaldkonna eesmärkide, sealhulgas 2030. ja 2050. aastaks prognoositud raudteeliikluse kasvu jälgimisel ja aruandluses. Euroopa tulemuslikkuse hindamise aruande kavand saadetakse tulemuslikkuse hindamise asutusele. [ME 187]2.Tulemuslikkuse hindamise asutus koostabtöötab välja ja võtab vastu Euroopa tulemuslikkuse hindamise aruande eraldiseisva osa, milles antakse hinnang raudteetaristu teenuste ja raudteeveoteenuste tulemuslikkusele, antakse soovitusi esmajärjekorras käsitletavate ning esitatakse tekkinud erimeelsused ja soovitused seoses tulemuslikkusega seotud küsimuste kohta ning antakse soovitusiküsimustega, sealhulgas tulemuslikkuse suurendamiseks võetavate meetmete kohtameetmetega, ja aruanne lisatakse järgmisesse artikli 55 lõike 8 kohasesse tööprogrammi. [ME 188]3.Euroopa tulemuslikkuse hindamise aruanne hõlmab vähemalt määrusesühtse Euroopa raudteepiirkonna liine ja määruse (EL) 2024/... [uus üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise määrus] osutatud Euroopa transpordikoridoridega hõlmatud liine ja sisaldab [artikli 5354 lõike 3 punktis g] nõutud teavet. Esitatav teave peab olema geograafilise kohaldamisala poolest piisavalt üksikasjalik ja hõlmama piisavalt pikka ajavahemikku, et võimaldada asjakohaseid tõlgendusi. [ME 189]4.Euroopa tulemuslikkuse hindamise aruanne sisaldab eraldi osa käesoleva määruse artikli 53 kohase taristuettevõtjate vahelise koordineerimise tulemuslikkuse ja artiklis 54 osutatud konsultatsioonimehhanismi kohta. [ME 190]4a. Euroopa tulemuslikkuse hindamise aruanne sisaldab eraldi osa ENIMi poolt kehtestatud protsesside rakendamise kohta. Samuti sisaldab see analüüsi rakendamise edenemise kohta eri liikmesriikides, sealhulgas aruandeid riiklike erandite kohta ja soovitusi edasiseks ühtlustamiseks. [ME 191]

Artikkel 52Tulemuslikkuse hindamise asutus1.Komisjon võib artikli 73 lõikes 3 osutatud korras luua või määrataHiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] luuakse erapooletu ja, pädeva asutuse, kes tegutsebja iseseisva asutusena tulemuslikkuse hindamise asutusenaasutus. Selle liikmed nimetatakse ametisse teenete alusel ning selleks, et tagada raudtee läbilaskevõime haldamisega seotud oskuste ja kogemuste kombinatsioon.Komisjon nimetab tulemuslikkuse hindamise asutuse liikmed ekspertide menetluse teel. Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakt, et sätestada tulemuslikkuse hindamise asutuse korralduse, juhtimise ja rahastamise üksikasjad. Kõnealune delegeeritud õigusakt võetakse vastu hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].Tulemuslikkuse hindamise asutus on talle käesoleva määrusega pandud ülesannete täitmisel sõltumatu ning ei küsi ega võta vastu juhiseid ühegi liikmesriigi valitsuselt, komisjonilt, ERA-lt ega üheltki teiselt avalik-õiguslikult või eraõiguslikult üksuselt. [ME 192]2.Tulemuslikkuse hindamise asutus annab komisjoni, ERA, ENIMi või Euroopa koordinaatorite taotluse korral komisjonile, ERA-le ja Euroopa koordinaatoritele nõu raudteetaristuteenuste ja raudteeveoteenuste tulemuslikkusega seotud küsimustes. [ME 193]3.Tulemuslikkuse hindamise asutus täidab järgmisi ülesandeid:a)komisjonile ja ENIMile soovituste andmine artiklis 50 osutatud tulemuslikkuse hindamise Euroopa raamistiku loomise ja läbivaatamise kohta, sealhulgas tulemusvaldkondade, igas tulemusvaldkonnas käsitletavate tulemuslikkuse küsimuste, tulemuslikkuse näitajatega seotud andmete kogumise ja analüüsimise meetodite, protsesside, kriteeriumide ja määratluste ühtlustamise kohta; [ME 194]b)ENIMile, ERA-le, ENRRB-le, taristuettevõtjatele, taotlejatele, reguleerivatele asutustele, liikmesriikide ametiasutustele ja vajaduse korral muudele sidusrühmadele soovituste andmine parandusmeetmete võtmiseks läbilaskevõime haldamise, liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje kohta; [ME 195]c)Euroopa tulemuslikkuse hindamise aruande kavandi tulemuste läbivaatamine ja artikli 51 lõikes 2 osutatud eraldiseisva osaaruande ettevalmistamine; [ME 196]d)arvamuste ja soovituste esitamine raudteetaristuteenuste tulemuslikkuse kohta seoses direktiivi 2012/34/EL artikli 8 lõikes 1 osutatud raudteetaristu arendamise suunava strateegiaga, artikli 8 lõikes 3 osutatud äriplaaniga, artikli 30 lõikes 2 osutatud lepingutega ja artiklis 35 osutatud tulemuslikkuse kavaga;e)Euroopa koordinaatorite nõustamine raudteetaristuteenuste ja raudteeveoteenuste tulemuslikkusega seotud küsimustes.4.Lõikes 3 osutatud arvamuste ja soovituste adressaadid esitavad tulemuslikkuse hindamise asutusele vastused viimase määratud tähtaja jooksul.5.ENIM, võrgustiku koordinaator, taristuettevõtjad, reguleerivad asutused, ENRRB, ERA ja vajaduse korral muud sidusrühmad teevad koostööd tulemuslikkuse hindamise asutusega, eelkõige esitades tulemuslikkusega seotud teavet omal algatusel või asutuse taotluse korral, ning teevad kõik endast oleneva, et võtta tema soovitusi arvesse oma töös raudtee tulemuslikkuse haldamise valdkonnas. [ME 197]6.Tulemuslikkuse hindamise asutus hoiab asjaomaste sidusrühmade või komisjoni esitatud teabe käsitlemisel ärisaladuste konfidentsiaalsust.

V PEATÜKKEUROOPA KOORDINEERIMISVÕRGUSTIK

Artikkel 53Taristuettevõtjate vaheline koordineerimine1.Kui viidatakse käesolevale artiklile, koordineerivad taristuettevõtjad omavahel ja teiste asjaomaste sidusrühmadega neile käesoleva määrusega antud kohustusi ja ülesandeid.2.Taristuettevõtjad koordineerivad vähemalt IX lisas kindlaks määratud küsimusi ja järgivad selles osutatud artiklites kindlaks määratud koordineerimise erinõudeid.Taristuettevõtjad teevad eelkõige järgmist:a)kehtestavad vajaduse korral organisatsioonilised struktuurid, menetlused ja vahendid, sealhulgas artiklis 62 osutatud digivahendid;b)kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega koordineerivad tegevust kõige sobivamal geograafilisel tasandil, kaasates üksused, kes suudavad kõige paremini saavutada tulemuslikke ja tõhusaid tulemusi;c)teevad vastavalt artiklile 60 määratud teabekeskuste kaudu koostööd teiste taristuettevõtjatega;d)kaasavad ENIMi või vajaduse korral võrgustiku koordinaatori liidu seisukohast olulistes küsimustes. Taristuettevõtjate vahelist koordineerimist võib rakendada rohkem kui ühel tasandil, eelkõige küsimustes, kus koordineerimine on vajalik nii liidu tasandil kui ka konkreetsema geograafilise kohaldamisala piires;e)määravad juhtiva üksuse, kui koordineerimistegevus hõlmab mitut osalejat, kes esitab aruande ENIMile ja vastutab konsultatsioonide korraldamise eest vastavalt artiklile 54;f)viitavad ENIMi juhtumitele, kus kokkulepitud tulemusi ei ole võimalik esimeses astmes saavutada;g)vaatavad läbi koordineerimistegevuse tulemuslikkuse kooskõlas IV peatükiga.3.Koordineerimine hõlmab kõiki liine ja transpordisõlmiKoordineerimist tugevdatakse eelkõige nende üleeuroopalise transpordivõrgu liinide ja transpordisõlmede puhul, mis kuuluvad [uue üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise määruse] artiklis 7 ja III lisas kindlaks määratud Euroopa transpordikoridoridesse. [ME 198]Taristuettevõtjad võivad laiendada koordineerimist täiendavatele liinidele, kui kõik asjaomased taristuettevõtjad on omavahel kokku leppinud.Liikmesriigid ja avalike teenuste asutused võivad laiendada hõlmavust teistele liinidele. [ME 199]4.Taristuettevõtjate vaheline koordineerimine seoses mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguste jaotamisega vastavalt artiklile 29 hõlmab kõiki ENIMi liikmeks olevate taristuettevõtjate võrke.5.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakte IX lisa muutmiseks, et tagada taristuettevõtjate vaheline tõhus koordineerimine, võttes arvesse kõigi asjaomaste sidusrühmade planeerimis-, käitus- ja ärikaalutlusi ning võttes arvesse käesoleva määruse rakendamisel saadud kogemusi.

Artikkel 54Konsultatsioonimehhanism Euroopa ja piiriülestes küsimustes1.Hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] ENIM koostab, võtab vastu ja rakendab suuniseidsuunised, et tagada asjakohane ja korrapärane konsulteerimine huvitatud isikutega, sealhulgas ERA ja liikmesriikide esindajatega ning määruse (EL) 2016/796 artikli 38 lõikes 4 osutatud esindusorganitega, ning lisab need artiklis 6 osutatud läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku, artiklis 44 osutatud liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje piiriülese koordineerimise Euroopa raamistikku ning artiklis 50 osutatud tulemuslikkuse hindamise Euroopa raamistikku. ProtsessMehhanism töötatakse välja ja seda rakendatakse võrgustiku koordinaatori toetusel ja vastavalt artiklile 60artiklis 60 osutatud taristuettevõtjate määratud teabekeskuste osalusel. [ME 200]2.Kui ENIM võtab vastu arvamuse või soovituse, mis võib mõjutada raudteeveo-ettevõtjaid, teisi taotlejaid, muid käitamisega seotud sidusrühmi või huvitatud isikuid, sealhulgas ERA ja liikmesriikide esindajaid ning määruse (EL) 2016/796 artikli 38 lõikes 4 osutatud esindusorganeid, avaldab ta kavandi asjaosalistega konsulteerimiseks. Asjaosalistele antakse piisavalt aega otsuse eelnõu kohta tagasiside andmiseks. Vajaduse korral kaasatakse liikmesriikide ametiasutused. Kui ENIM võtab vastu otsuse, millel võib olla mõju ERP-le, konsulteerib ENIM vastavate nõuanderühmadega. [ME 201]3.ENIM arvestab lõpliku arvamuse või soovituse vastuvõtmisel asjaosaliste lõike 2 kohast tagasisidet. Kui ENIM ei võta arvesse esitatud tagasiside olulisi elemente, peab ta seda põhjendama. [ME 202 ei puuduta eestikeelset versiooni]3a. Kui ENIM ja nõuandeorganid on eriarvamusel, teavitavad nõuandeorganid sellest ENRRB-d. ENRRB võtab selliseid eriarvamusi arvesse oma Euroopa tulemuslikkuse hindamise aruandes, millele on osutatud artiklis 51. [ME 203]3b. Komisjon võtab hiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ühtsed tingimused, et tagada asjakohane ja korrapärane konsulteerimine huvitatud isikutega ning muuta käesoleva artikli lõiget 1. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 72 lõikes 3 kindlaks määratud kontrollimenetlusega. Need lisatakse läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku. [ME 204]

Artikkel 55Euroopa taristuettevõtjate võrgustiku töökorraldus1.Käesoleva määruse kohaldamisel korraldatakse direktiivi 2012/34/EL artiklis 7f osutatud Euroopa taristuettevõtjate võrgustiku töö kooskõlas käesoleva artikliga.2.Kõik ühtse Euroopa raudteepiirkonna taristuettevõtjad, kes vastutavad [uue üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise määruse artiklis 6 ja I lisas] osutatud TEN-T põhivõrgu ja laiendatud põhivõrgu osaks olevate liinide eest, on ENIMi liikmed. Nad määravad esindaja ja asendusliikme. [ME 205]3.Taristuettevõtjad, kes ei vasta lõikes 2 kindlaks määratud kriteeriumile, võivad määrata ENIMi aruteludes osalema mitteliikmelise esindaja.4.Pärast konsulteerimist komisjoniga ja pärast komisjonilt heakskiidu saamist võtab ENIM vastu ja avaldab oma töökorra. ENIM korraldab oma tegevust vastavalt töökorrale.5.ENIM teeb otsused lihthäälteenamuse alusel, kui töökorras ei ole kindlaks määratud teisiti. Kõigil ühe liikmesriigi liikmetel on kokku üks hääl. Liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.6.ENIM saab korrapäraselt kokku. ENIM valib oma liikmete hulgast esimehe kahekolmandikulise häälteenamusega.7.Komisjon ja ERA on ENIMi hääleõiguseta liige. Ta toetabliikmed. Nad toetavad ENIMi tööd ning aitabaitavad koordineerimisele kaasa. [ME 206]8.ENIM määrab kindlaks oma tööprogrammi. Tööprogramm hõlmab vähemalt kahte aastat. ENIM konsulteerib artiklis 54 osutatud konsultatsioonimehhanismi kaudu ERPga, artikli 55a kohaselt loodud nõuanderühmadega ning taotlejate ja muude käitamisega seotud sidusrühmadega tööprogrammi kavandi üle. Peale selle konsulteerib ta Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Raudteeameti ja Euroopa raudtee ühisettevõttega ning vajaduse korral muude sidusrühmadega. [ME 207]8a. ENIM konsulteerib läbilaskevõime haldamise, liikluskorralduse ja tulemuslikkuse haldamise Euroopa raamistike väljatöötamisel ERPga. [ME 208]8b. Üleeuroopalise transpordivõrgu liinide eest vastutavatel kolmandate riikide raudtee-taristuettevõtjatel ja jaotavatel asutustel lubatakse ENIMiga vaatlejatena liituda. [ME 209]

Artikkel 55aEuroopa raudteeplatvorm1. Käesolevaga luuakse ENIMi nõuandva organina Euroopa raudteeplatvorm (ERP).2. ERP koosneb Euroopa raudteetaristut kasutavate raudteeveo-ettevõtjate esindajatest. ERP võib liikmeks võtta ka iga taotleja, kes kasutab Euroopa raudteetaristut eraldi või ühenduste kaudu, teenindusrajatiste ja terminalide käitajaid, mitmeliigilise transpordi läbilaskevõime sidusrühmi, nagu mere- ja siseveesadamad, ning muude raudteega seotud teenindusrajatiste omanikke. Iga liige nimetab ühe esindaja ja ühe asendusliikme. Komisjon ja ERA nimetatakse ERP raames vaatlejateks. Raudteesektori esindajaid võidakse kutsuda osalema nõuanderühmades ja aruteludes, et võimaldada paremat teavet ja valmisolekut.3. Komisjon abistab ERPd, kehtestades ERP toimimise korra, sealhulgas lõikes 2 nimetatud kategooriate esindajate platvormile lubamise tingimused.4. Pärast komisjoniga konsulteerimist ja komisjonilt heakskiidu saamist võtab ERP vastu ja avaldab oma töökorra. Ta korraldab oma tegevust vastavalt töökorrale. ERP töökorras sätestatakse muu hulgas koosolekute sagedus ja nende tegevuse korraldamine. ERP võib korraldada oma tegevust alarühmades, rühmitades sidusrühmi nende tüübi ja piirkondlike klastrite järgi.5. ENIM konsulteerib enne läbilaskevõime haldamise, liikluskorralduse ja tulemuslikkuse haldamise Euroopa raamistike ettevalmistamist ja vastuvõtmist ERPga. ERP võib esitada oma arvamusi, mida ENIM võtab arvesse. ERP võib esitada ka omaalgatuslikke arvamusi, mis on adresseeritud ERAle ja/või komisjonile.6. Käesoleva artikli kohased konsulteerimised ei piira taotlejate õigust ENIMi otsused edasi kaevata.7. ERP esitab ERAle ja komisjonile aastaaruande oma tegevuse kohta. Aruanne avaldatakse. [ME 210]

Artikkel 56ENIMi kohustused1.Peale direktiivi 2012/34/EL artiklis 7f kindlaks määratud ülesannete vastutab ENIM kõigi talle käesoleva määrusega pandud ülesannete eest. Eelkõige peab ENIM:a)võtma vastu artiklis 6 osutatud läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistiku;b)võtma vastu artiklis 44 osutatud liikluskorralduse ja kriisiohje koordineerimise Euroopa raamistiku;c)võtma vastu artiklis 50 osutatud tulemuslikkuse hindamise Euroopa raamistiku;d)võtma kooskõlas käesoleva määruse nõuetega ja omal algatusel vastu arvamusi või soovitusi taristuettevõtjatele;e)võtma artikli 53 lõike 2 punktis f osutatud juhtudel vastu arvamusi või soovitusi taristuettevõtjatele;f)korraldama taristuettevõtjate vahelist koordineerimist vastavalt artiklile 53.2.Sihtotstarbeliste koordineerimisrühmade kaudu koordineerimisel määravad taristuettevõtjad selles rühmas osalevad üksused, sealhulgas taristuettevõtjate poolt vastavalt artiklile 60 määratud teabekeskused, võrgustiku koordinaatori või mõlemad.

Artikkel 57Läbipaistvus1.ENIM tagab, et tema koosseis, toimimismeetodid ja kogu asjakohane teave tema töö kohta tehakse avalikult kättesaadavaks tema veebisaidil. See sisaldab taristuettevõtjate loodud spetsiaalsete koordineerimisrühmade kontaktandmeid ning viiteid koordineerimisvahenditele ja -menetlustele kooskõlas artikliga 53.2.ENIM kutsub komisjoni, sealhulgas Euroopa koordinaatorid, ERP ja vajaduse korral ERA ja liikmesriikide esindajad ning määruse (EL) 2016/796 artikli 38 lõikes 4 osutatud esindusorganid oma koosolekutele, et arutada raudteetaristu arendamisega seotud küsimusi ja tagada koostöö Euroopa koordinaatoritega, nagu on kindlaks määratud [uues üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise määruses]. ENIM esitab [uue üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise määruse artikli 53 kolmandas lõigus] nõutud teabe. [ME 211]

Artikkel 57aERA kohustused1. Lisaks määruses (EL) 2016/796 sätestatud ülesannetele vastutab ERA kõigi talle käesoleva määrusega määratud ülesannete eest. Eelkõige teeb ta järgmist:a) pakub komisjoni taotluse korral tuge käesoleva määrusega ette nähtud konkreetsete rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel;b) koordineerib süsteemiasutusena vastavalt määruse (EL) 2016/796 artiklile 23 käesoleva määruse artiklis 62 sätestatud ülesandeid;c) täidab käesoleva määruse artiklis 50 sätestatud ülesandeid;d) pakub taotluse korral reguleerivatele asutustele tuge käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate eeskirjade, menetluste ja vahendite kindlaksmääramisel;e) teeb kindlaks mitut võrgustikku hõlmavate raudteeveoteenuste osutamise takistused;2. Oma töös teeb amet järgmist: a) koostab ENIMi ja võrgustiku koordinaatori töö põhjal oma soovitused;b) võtab vajaduse korral arvesse tehnilist arengut ja heakskiidetud uurimistöid;c) võtab arvesse oma soovituste hinnangulisi kulusid ja kasu ning tõstab esile kõige elujõulisemad lahendused;d) vastab määruse (EL) nr 1025/2012 II lisas määratletud avatuse, konsensuse ja läbipaistvuse kriteeriumidele.3. Käesoleva määruse kohaste ERA ülesannete täitmiseks ette nähtud rahaliste vahendite summa saadakse mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade raames jaotamata vahenditest või võetakse kasutusele mitmeaastase finantsraamistiku mittetemaatiliste erivahendite kaudu. [ME 212]

Artikkel 58Võrgustiku koordinaator1.Taristuettevõtjad annavad ENIMile tema ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid. Selleks määravad nad [12määrab komisjon pärast liikmesriikide ja ENIMiga konsulteerimist … [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] erapooletu ja pädeva üksuse, kes täidab artiklis 59 osutatud ülesandeid. Selline üksus määratakse võrgustiku koordinaatoriks. ENIM võib komisjoni nõusolekul otsustada muuta võrgustiku koordinaatoriks määratud üksust. [ME 213]Enne võrgustiku koordinaatori ametisse nimetamist küsivad taristuettevõtjad komisjoni nõusolekut määratud üksuse ja järgmiste aspektide kohta:a)võrgustiku koordinaatori ametisse nimetamise tingimused;b)ametisse nimetamise tühistamise tingimused;c)menetlus tema töö regulaarseks jälgimiseks ja selle hindamiseks, kas ta on oma ülesandeid tulemuslikult täitnud;d)võrgustiku koordinaatori täiendavad käitamisega seotud kohustused ja ülesanded.2.Võrgustiku koordinaator täidab oma ülesandeid erapooletult ja kulutõhusalt ning tegutseb ENIMi ja komisjoni nimel. Selleks esitab ta ENIMile ja komisjonile oma iga-aastase tööprogrammi seoses käesolevas määruses kindlaks määratud ülesannetega ning aastaaruande tööprogrammi rakendamise kohta. [ME 214]

Artikkel 59Võrgustiku koordinaatori ülesanded ja kohustusedVõrgustiku koordinaator täidab ENIMi toetuseks järgmisi ülesandeid:a)toimida sekretariaadina ja valmistada ette ENIMi koosolekuid, dokumente, otsuseid ja arvamusi;b)aidata koostada artiklis 6 osutatud läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku, artiklis 44 osutatud liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje piiriülese koordineerimise Euroopa raamistikku ning artiklis 50 osutatud tulemuslikkuse hindamise Euroopa raamistikku;c)aidata kaasa taristuettevõtjate tegevuse koordineerimisele vastavalt artiklile 53;d)määrata kindlaks käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad eeskirjad, menetlused ja vahendid, mis on vastu võetud riiklikul või taristuettevõtja tasandil ja mis takistavad mitut võrgustikku hõlmavate raudteeveoteenuste osutamist, nagu on kindlaks määratud käesolevas määruses;e)toimida taristuettevõtjate nimel kontaktpunktina läbilaskevõime planeerimise ja jaotamisega seotud päringute korral, eelkõige seoses võimalike läbilaskevõime või teabe taotlustega, või kontaktpunktina, mis on seotud raudteevahejuhtumitega ja ajutiste läbilaskevõime piirangutega;f)toimida esimese kontaktpunktina väljaspool raudteesektorit asuvate sidusrühmade jaoks, kes on huvitatud raudteeveoteenuste kasutamisest, ja vahendada kontakte taristuettevõtjate asjaomaste osaliste ja muude käitamisega seotud sidusrühmadega;g)toimida ENIMi nimel taotlejate ja muude käitamisega seotud sidusrühmade kontaktpunktina küsimustes, mida käesolev määrus sõnaselgelt ei hõlma, eelkõige seoses piiriüleste raudteeveoteenuste alustamise või muutmisega või ühekordsete tegevuste toetamise korraldamisega, eelkõige selleks, et lahendada artiklis 47 osutatud kriisiolukordi.ga) pakkuda taristuettevõtjatele ja raudteeveo-ettevõtjatele olemasolevaid ja uusi ühiseid ettevõtjatevahelisi teenuseid, et parandada raudteeveoteenuseid ja edendada üleeuroopalist raudteeliiklust. [ME 215]

Artikkel 60Taristuettevõtjate koordineerimise teabekeskused1.Selleks et tagada taristuettevõtjate vaheline koordineerimine vastavalt artiklile 53, määravad taristuettevõtjad teabekeskused. Teabekeskus toimib keskse liidesena taristuettevõtja organisatsiooni ja muude koordineerimistegevuses osalevate üksuste vahel.2.Taristuettevõtjad teavitavad ENIMi viivitamata kõigist muudatustest teabekeskustes, mis lisatakse artikli 57 (Läbipaistvus) lõikes 1 osutatud väljaannetesse.

Artikkel 61Võrgustiku teadaande ühine struktuur, sisu ja ajakava1.ENIM koostabvalmistab hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] ette ja võtab vastu direktiivi 2012/34/EL artiklis 27 osutatud võrgustiku teadaande ühise struktuuri, milles võetakse arvesse kõnealuse direktiivi IV lisas ja käesoleva määruse IV lisas loetletud teavet, ning ühise ajakava, et konsulteerida huvitatud isikutega võrgustiku teadaande kavandi üle. Taristuettevõtjad võtavad seda struktuuri ja ajakava võrgustiku teadaande koostamisel võimalikult suurel määral arvesse. [ME 216]2.Direktiivi 2012/34/EL artiklis 27 osutatud võrgustiku teadaande koostamisel võtab taristuettevõtja võimalikult suurel määral arvesse läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku, liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje piiriülese koordineerimise Euroopa raamistikku ning tulemuslikkuse hindamise Euroopa raamistikku, millele on osutatud vastavalt käesoleva määruse artiklites 6, 44 ja 50.3.Kui taristuettevõtja ei täida lõike 1 või 2 nõudeid, esitab ta võrgustiku teadaandes põhjenduse ning teavitab pädevat reguleerivat asutust ja ENIMi.

Artikkel 62Läbilaskevõime haldamise ja liikluskorralduse digitaliseerimine1.Taristuettevõtjad tagavad, et käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid läbilaskevõime haldamise ja liikluskorralduse protsesse rakendatakse digivahendite ja digiteenuste abil.2.Kasutusele võetud digivahendid ja osutatavad digiteenused:a)parandavad taristuettevõtjate poolt taotlejatele osutatavate teenuste tulemuslikkust ja kvaliteeti, sealhulgas täielikku koostalitlust;b)parandavad raudtee läbilaskevõime haldamise ja liikluskorralduse läbipaistvust kõigis etappides, sealhulgas digitaalsed ja reaalajas toimivad lahendused, mis töötatakse järk-järgult välja koos asjaomaste sidusrühmadega; [ME 217]c)vähendavad taotlejate halduskoormust, taotledes iga teabeühikut ainult üks kord ja esitades teavet või andmeid ühest kohast, sealhulgas seoses piiriüleste teenustega.Kui see on asjakohane, peavad digivahendid ja digiteenused vastama direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 49 osutatud kauba- ja reisijateveoteenuste telemaatiliste seadmete koostalitluse tehnilisele kirjeldusele ja raudteetaristuregistrile, et tagada asjaomaste süsteemide koostalitlusvõime. [ME 218]2a. Taristuettevõtjad tagavad, et digivahendid ja digiteenused vastavad käesoleva määruse 3. jaos sätestatud läbilaskevõime kavandamise ja jaotamise nõuetele. Käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud täiustuste saavutamiseks kasutavad taristuettevõtjad ka ajutiste läbilaskevõime piirangute digiteerimise vahendit ja Euroopa raudteevõrgustikus liiklevate rongide digitaalseid kujutisi. [ME 219]3.Kui läbilaskevõime haldamise või liikluskorralduse protsesside toetamiseks vajalikud digivahendid või digiteenused peavad olema hõlmatud koostalitluse tehniliste kirjeldustega või kui on vaja muuta olemasolevaid tehnilisi kirjeldusi, mis hõlmavad või osaliselt hõlmavad neid vahendeid, nagu on kindlaks määratud direktiivis (EL) 2016/797 ja selle alusel vastu võetud rakendusaktides, aitavad ENIM ja taristuettevõtjad koostöös ERA ja Euroopa raudtee ühisettevõttega ning direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 5 osutatud menetluse kaudu kaasa selliste tehniliste kirjelduste väljatöötamisele ja alalhoidmisele. [ME 220]4.Taristuettevõtjad aitavad kaasa Euroopa raudtee ühisettevõtte tööle küsimustes, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse. Selleks taotlevad ENIM ja taristuettevõtjad asjakohast esindatust määruse (EL) 2021/2085 artiklites 96 ja 97 osutatud süsteemisamba juhtrühmas ja kasutuselevõtu rühmas.5.Taristuettevõtjad, raudteeveo-ettevõtjad, muud taotlejad ja vajaduse korral raudteeveo teenindusrajatiste käitajad vahetavad läbilaskevõime haldamise ja liikluskorraldusega seotud digiteavet digivahendite ja digiteenuste abil, mis põhinevad ühtlustatud arhitektuuril ja hõlmavad standardseid liideseid või ühiseid süsteeme direktiivi (EL) 2016/797 ja kõnealuse direktiivi alusel vastu võetud rakendusaktides kindlaks määratud tehniliste kirjelduste kohaselt.Mitut võrgustikku hõlmavate raudteeveoteenuste puhul osutavad taristuettevõtjad digiteenuseid ja annavad digiteavet ühtse liidese või ühiste süsteemide kaudu, mis on välja töötatud ja kasutusele võetud ENIMi koordineerimisel kooskõlas lõikega 3.5a. Taristuettevõtjad tagavad, et lõikes 1 osutatud digivahendid ja -teenused toimivad täielikult kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tähtaegadega. Rakendatakse järgmisi digitaalseid Euroopa raudtee läbilaskevõime- ja liikluskorraldussüsteeme:a) Euroopa digisüsteem käesoleva määruse II peatükis sätestatud läbilaskevõime haldamise protsesside jaoks, mis koosneb järgmistest osadest:i) artiklis 17 osutatud läbilaskevõime mudelite digitaalne kuvamine 1. juuliks 2025 („Euroopa läbilaskevõime haldamise vahend“), mida kasutatakse alates 2027. aasta liiklusgraafikuperioodist;ii) vahend mitme võrgustiku iga-aastaste läbilaskevõime taotluste esitamiseks ja vastuste saamiseks ühes kohas ja ühe toiminguna 1. jaanuariks 2026 („liinide koordineerimissüsteem“), mida kasutatakse alates 2027. aasta liiklusgraafikuperioodist;iii) artiklites 9 ja 18 osutatud läbilaskevõime pakkumise kava digitaalne kuvamine reaalajas 1. detsembriks 2028 („Euroopa läbilaskevõime haldamise vahend“), mida kasutatakse alates 2030. aasta liiklusgraafikuperioodist;iv) artiklis 10 osutatud ajutiste läbilaskevõime piirangute digitaalse kuvamise ja koordineerimise vahend 1. detsembriks 2027 („ajutiste läbilaskevõime piirangute vahend“), mida kasutatakse alates liiklusgraafikuperioodist 2029;v) läbilaskevõime vahendaja mitme võrgustiku läbilaskevõime taotlemiseks vastavalt artiklites 32–34 kirjeldatud menetlustele 1. jaanuariks 2029 („läbilaskevõime vahendaja“), mida kasutatakse alates 2030. aasta liiklusgraafikuperioodist;b) ) Euroopa digisüsteem, mis toetab Euroopa liikluskorraldusvõrgustiku kontseptsiooni käesoleva määruse III peatükis sätestatud liikluskorraldusprotsesside jaoks („rongiinfosüsteem“), millega nähakse ettei) üleeuroopaline ülevaade mitut võrgustikku hõlmavate rongiliinide liikumise kohta lähtekohast sihtkohta alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast;ii) korrapärane teabevahetus eeldatava saabumisaja kohta 2027. aasta detsembriks;iii) vahejuhtumitest teatamine kõnealusele ühisele süsteemile või selle kaudu 2030. aasta detsembriks;iv) ühine platvorm riiklike liikluskorralduskeskuste teabevahetuseks ja koostööks 2030. aasta detsembriks.ERA koostöös ENIMi ja võrgustiku koordinaatoriga esitab määruse (EL) 2016/796 artikli 19 kohaselt hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] komisjonile soovituse, milles sätestatakse Euroopa digitaalse raudtee läbilaskevõime ja liikluskorralduse süsteemi rakendamise ja juhtimise vahendid. Soovituses võetakse arvesse juba kasutusel või väljatöötamisel olevaid vahendeid, samuti tehtud investeeringuid ning käesolevas lõikes sätestatud vahendeid ja ajakava. Selle soovituse alusel antakse komisjonile volitused võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakt, et sätestada Euroopa digitaalse raudteevedude läbilaskevõime ja liikluskorralduse süsteemi rakendamise ja juhtimise vahendid ning määrata kindlaks Euroopa raudtee ühisettevõtte, ERA, taristuettevõtjate, ENIMi, ENRRB ja võrgustiku koordinaatori ülesanded selles protsessis. [ME 221]5b. ERA koordineerib neid ülesandeid.Euroopa digitaalse läbilaskevõime ja liikluskorraldussüsteemide keskseid vahendeid haldab võrgustiku koordinaator.ERA tagab sektori poolt välja töötatud digisüsteemide vastavuse koostalitluse tehnilistele standarditele. [ME 222]5c. Komisjon ja liikmesriigid toetavad käesolevas artiklis sätestatud tegevuste rahastamist, sealhulgas Euroopa ühendamise rahastust, et tagada digivahendite ja -teenuste õigeaegne, piiriülene, ühtlustatud ja koostalitlusvõimeline rakendamine. [ME 223]

VI PEATÜKKLÄBILASKEVÕIME HALDAMISE JA LIIKLUSKORRALDUSE REGULATIIVNE JÄRELEVALVE1. JAGUReguleerivad asutused

Artikkel 63Reguleerivate asutuste kohustused1.Direktiivi 2012/34/EL artiklis 56 kindlaks määratud ülesandeid ja volitusi kasutatakse ka käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes. Eelkõige jälgib reguleeriv asutus taristuettevõtjate ja Euroopa võrgustiku koordinaatori tegevust, nagu on kindlaks määratud käesoleva määruse II–V peatükis, ning kontrollib omal algatusel käesoleva määruse järgimist, et vältida taotlejate diskrimineerimist. [ME 224]1a. Reguleeriv asutus osaleb käesoleva määruse II jaos sätestatud läbilaskevõime strateegilises planeerimises ja teostab selle üle järelevalvet. Reguleeriv asutus hindab ka proportsionaalsust, mittediskrimineerimist ja läbipaistvust. Reguleeriv asutus võib avaldada ja jagada arvamusi taristuettevõtjate, ENIMi ja ERPga. Taristuettevõtjad võtavad läbilaskevõime strateegilise planeerimise väljatöötamisel arvesse reguleerivate asutuste ettepanekuid. [ME 225]2.Raudteeveo-ettevõtjal, teisel taotlejal, võimalikul taotlejal, transpordi eest vastutaval riiklikul, piirkondlikul või kohalikul asutusel on õigus esitada reguleerivale asutusele kaebus direktiivi 2012/34/EL artikli 56 kohaselt, kui ta leiab, et taristuettevõtja on teda ebaõiglaselt kohelnud, diskrimineerinud või muul viisil kahjustanud, kui ta teostas tegevusi, mis on kindlaks määratud käesoleva määruse II, III, IV ja V peatükis (taristu haldamine; liikluskorraldus ja kriisiohje; tulemuslikkuse hindamine ja haldamine; Euroopa koordineerimisvõrgustik). [ME 226]

Artikkel 64Reguleerivate asutuste koostöö raudteevaldkonda reguleerivate asutuste Euroopa võrgustikus (ENRRB)1.Reguleerivad asutused teevad käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks koostööd direktiivi 2012/34/EL artikli 57 lõikes 1 osutatud ENRRB raames, sealhulgas ühiste konsultatsioonide ja uurimiste, arvamuste või soovituste vastuvõtmise või muu asjakohase tegevuse kaudu. Reguleerivad asutused esitavad ENRRB-le kogu nõutava teabe ning võtavad arvesse ENRRB vastu võetud arvamusi ja soovitusi. [ME 227]Kui ENRRB toimib käesoleva määruse kohaldamisalas, on tal käesoleva peatüki 2. jaos kindlaks määratud ülesanded ja kohustused ning töökorraldus.2.Kaebuse või omaalgatusliku uurimise korral käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvas küsimuses, mis mõjutab juurdepääsu raudteevõrkudele või nende kasutamist rohkem kui ühes liikmesriigis, teavitab asjaomane reguleeriv asutus kaebusest või uurimisest ENRRBd ja komisjoni.3.Reguleeriv asutus võib edastada mis tahes asjakohase küsimuse, kaebuse või uurimise ENRRB-le seisukohtade vahetamiseks või arvamuse või soovituse vastuvõtmiseks.4.Kui asjaomased reguleerivad asutused teevad otsuseid küsimustes, mis mõjutavad rohkem kui ühte liikmesriiki, teevad nad ENRRB koordineerimisel koostööd oma vastavate otsuste ettevalmistamisel, et saavutada küsimuse lahendamine. Sel eesmärgil täidavad reguleerivad asutused oma ülesandeid kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 ja direktiivi 2012/34/EL artikliga 56. Nad võtavad arvesse kõiki asjakohaseid arvamusi ja soovitusi, mille ENRRB on vastu võtnud, ning esitavad need otsused ENRRB-le.5.Kui reguleeriv asutus võtab vastu otsuse, mis kaldub kõrvale ENRRB asjakohasest arvamusest või soovitusest, või keeldub otsust vastu võtmast, esitab ta ENRRB-le selgituse erinevuste kohta ja põhjenduse, miks ta ei järgi ENRRB arvamusi või soovitusi, ning lisab asjakohase selgituse oma otsusesse. [ME 228]6.Reguleerivad asutused, kellega ENRRB konsulteeris, vastavad ENRRB kehtestatud tähtaja jooksul ja esitavad viimase taotlusel kogu teabe, mida neil on siseriiklikust õigusest tulenevalt õigus küsida. Seda teavet võib kasutada üksnes reguleerivate asutuste käesoleva määruse kohaseks tegevuseks.7.Taristuettevõtjad esitavad viivitamata kogu teabe, mida on vaja käesolevas artiklis osutatud kaebuse või uurimisega seotud küsimuste lahendamiseks või mida taotleb selle liikmesriigi reguleeriv asutus, kus taristuettevõtja asub. Reguleerivatel asutustel on õigus taotleda ENIMilt teavet nende pädevusse kuuluvate uurimiste kohta. Reguleerivatel asutustel on õigus edastada sellist teavet ENRRB-le.8.Raudteevaldkonda reguleerivad asutused tagavad ENRRB toimimiseks vajalikud vahendid.8a. ENRRB tagab, et tema struktuur, töömeetodid ja kogu asjakohane teave tema töö kohta, sealhulgas arvamused ja soovitused, tehakse tema veebisaidil avalikult kättesaadavaks. Teave sisaldab töörühmade kontaktandmeid. [ME 229]

2. JAGURaudteevaldkonda reguleerivate asutuste Euroopa võrgustiku ülesanded ja kohustused

Artikkel 65Ülesanded ja kohustused1.Peale direktiivi 2012/34/EL kohaste ülesannete on ENRRB-l ka käesolevas määruses kindlaks määratud ülesanded ja kohustused.2.ENRRB koordineerib raudteevaldkonda reguleerivate asutuste kogu koostööd, nagu on kirjeldatud artiklis 64, ning edendab reguleerivate asutuste otsuste ühtlustamist rahvusvaheliste raudteeveoteenuste valdkonnas.2a. Enne vastuvõtmist hindab ENRRB läbilaskevõime haldamise, liikluskorralduse ja tulemuslikkuse hindamise Euroopa raamistikke, samuti võrgustiku teadaannete ühist struktuuri ning esitab arvamuse ja jagab seda riiklike reguleerivate asutustega, kes võivad võtta meetmeid kooskõlas direktiivi 2012/34/EL artikliga 56. ENRRB võib hinnata kõiki ENIMi otsuseid ning esitada ja jagada arvamusi ENIMi, reguleerivate asutuste, ERP ja taristuettevõtjatega. [ME 230]3. Taotlejate, taristuettevõtjate ja muude huvitatud isikute taotluste alusel esitab ENRRB arvamusi või soovitusi menetluses olevate või vastuvõetud otsuste kohta, mis käsitlevad raudteevaldkonda reguleerivatele asutustele esitatud kaebusi. [ME 231]4.Huvitatud isikud võivad esitada ENRRB-le kaebuse küsimustes, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse või mõjutavad raudteetaristule juurdepääsu või selle kasutamist rohkem kui ühes liikmesriigis. Kui ENRRB saab sellise kaebuse, edastab ta selle viivitamata pädevale reguleerivale asutusele või pädevatele reguleerivatele asutustele.Sellisel juhul teavitab ENRRB viivitamata asjaomaseid raudteevaldkonda reguleerivaid asutusi oma kavatsusest võtta vastu arvamus või soovitus mis tahes sellises küsimuses.5.ENRRB esitab oma arvamuse või soovituse asjaomastele raudteevaldkonda reguleerivatele asutustele ühe kuu jooksul alates kaebusega seotud kogu asjakohase teabe saamisest. Eriti keeruliste küsimuste korral võib ENRRB seda tähtaega pikendada.5a. ENRRB esitab ENIMile soovitused artiklis 50 osutatud tulemuslikkuse hindamise Euroopa raamistiku loomise ja läbivaatamise kohta, sealhulgas tulemusvaldkondade, igas tulemusvaldkonnas käsitletavate tulemuslikkuse küsimuste, tulemuslikkuse näitajatega seotud andmete kogumise ja analüüsimise meetodite, protsesside, kriteeriumide ja määratluste ühtlustamise kohta. [ME 232]6.ENRRB töötab välja ühised põhimõtted ja tavad, mida ta järgib käesoleva määruse kohaselt reguleerivatele asutustele antud otsustamisõiguse kasutamisel.6a. ENRRB hindab läbilaskevõime haldamise, liikluskorralduse ja tulemuslikkuse hindamise Euroopa raamistikke ning võrgustiku teadaannete ühist struktuuri ja esitab oma arvamuse. Reguleerivad asutused võtavad võrgustiku teadaannete kontrollimisel täiel määral arvesse ENRRB arvamust. [ME 233]

Artikkel 66Raudteevaldkonda reguleerivate asutuste Euroopa võrgustiku (ENRRB) korraldus ja struktuurKäesoleva määruse kohaldamisel jaguneb ENRRB järgmiselt:a)reguleerivate asutuste nõukogu;b)sekretariaat.Reguleerivad asutused tagavad sekretariaadi toimimise.ENRRB tagab, et tema töömeetodid ja kogu asjakohane teave tema töö kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks ühisel veebisaidil. See sisaldab kontaktandmeid kaebuste esitamiseks, spetsiaalsete töörühmade kontaktandmeid ja teavet menetluste kohta. [ME 234]ENRRB avaldab oma arvamused ja soovitused spetsiaalsel veebisaidil. [ME 235]

Artikkel 67Reguleerivate asutuste nõukogu koosseis1.Reguleerivate asutuste nõukogu koosneb ühest hääleõigusega liikmest igast liikmesriigist, milles on kasutusel olev raudteevõrgustik, ja ühest liikmest, kelle nimetab komisjon. ERA on ilma hääleõiguseta vaatleja. [ME 236]2.Hääleõigusega liikmed on direktiivi 2012/34/EL artiklis 55 osutatud reguleeriva asutuse juht või juhi asetäitja. Neil on üks asendusliige, kes esindab liiget tema puudumise korral. Asendusliikme nimetab ametisse reguleeriv asutus reguleeriva asutuse juhtorgani või juhtkonna hulgast või, kui see ei ole võimalik, selle töötajate hulgast.3.Nõukogu liikmed ja nende asendusliikmed tegutsevad sõltumatult ja objektiivselt liidu huvides, olenemata konkreetsetest riiklikest või isiklikest huvidest. Nad ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, isikult ega asutuselt.4.ENRRB sekretariaat avaldab nõukogu liikmete ja nende asendusliikmete ajakohastatud nimekirja koos nende huvide deklaratsioonidega.

Artikkel 68Nõukogu roll ja ülesanded1.Nõukogu täidab kõiki käesolevas määruses kindlaks määratud ENRRB ülesandeid.2.Eelkõige teeb nõukogu järgmist:a)võtab vastu arvamusi ja soovitusi kaebuste või uurimiste kohta, mille on talle esitanud selle esimees või reguleeriv asutus või asutused artiklis 69 kindlaks määratud nõuete kohaselt;aa) võtab vastu arvamusi ja soovitusi otsuste kohta, mille ENIM on teinud koostöös võrgustiku koordinaatoriga käesoleva määruse reguleerimisalas; [ME 237]ab) võtab raudteeveo-ettevõtjate, teenindusrajatiste käitajate ja muude huvitatud isikute kaebuste põhjal vastu ENRRB soovitused ja arvamused seoses artiklis 55 a osutatud konsultatsioonidega ning ENIMi poolt koostöös võrgustiku koordinaatoriga tehtud otsustega; [ME 238]b)koostab ja võtab vastu aastaaruande ENRRB tegevuse kohta;c)loob töörühmi ja nimetab ametisse nende esimehed.;ca) koostab ja võtab vastu soovituse ENIMile tulemuslikkuse hindamise Euroopa raamistiku loomise ja läbivaatamise kohta. [ME 239]

Artikkel 69Nõukogu töökorraldus1.Nõukogu võtab pärast komisjonilt heakskiidu saamist vastu oma töökorra.1a. Nõukogu saab korrapäraselt kokku. Nõukogu valib oma liikmete hulgast kahekolmandikulise häälteenamusega eesistuja, kelle ametiajaks on üks aasta. [ME 240]2.Komisjon osaleb nõukogu kohtumiste eesistuja on komisjonkoosolekutel ning toetab ja hõlbustab nende koordineerimist. Tal ei ole hääleõigust. [ME 241]3.Sekretariaat osutab nõukogu koosolekute ja töö korraldamiseks vajalikke teenuseid.4.Nõukogu teeb otsused liikmete lihthäälteenamuse alusel, kui töökorras ei ole kindlaks määratud teisiti.5.Igal liikmel on üks hääl. Liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.6.Töökorraga võidakse kehtestada üksikasjalikum hääletuskord, eelkõige kiireloomulistes küsimustes hääletamise kord ja raudteevaldkonda reguleerivate asutuste otsuseid käsitlevate soovituste korral rakendatav hääletamise kord.

Artikkel 70ENRRB töörühmad1.Omal algatusel või komisjoni ettepanekul ja kooskõlas nõukogu töökorraga võib nõukogu lihthäälteenamusega otsustada moodustada töörühmad, et korraldada ENRRB tööd käesoleva määruse rakendamisega seotud konkreetsetel teemadel.2.Nõukogu määrab kindlaks töörühma volitused ja nimetab ametisse töörühmade esimehed, kes esindavad võimaluse korral erinevaid raudteevaldkonda reguleerivaid asutusi.3.Töörühmades võivad kutsega osaleda raudteevaldkonda reguleerivate asutuste, komisjoni, ERA ning vajaduse korral käitamisega seotud sidusrühmade ja vajaduse korral muude avaliku või erasektori asutuste eksperdid. [ME 242]4.Sekretariaat pakub töörühmadele haldustuge.5.Reguleerivate asutuste nõukogu või töörühmade esimehed võivad kutsuda töörühmade koosolekutele osalema raudteevaldkonda reguleerivate asutuste, komisjoni, ERA, käitamisega seotud sidusrühmade ja asjakohasel juhul muude avaliku või erasektori asutuste eksperte, samuti vajaduse korral igal üksikjuhul eraldi otsustades kutsuda töörühmade koosolekutele osalema üksikuid asjakohase valdkonna tunnustatud eksperte. [ME 243]

VII PEATÜKKLÕPPSÄTTED

Artikkel 71Delegeeritud volituste rakendamine1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis kindlaks määratud tingimustel.2.Artikli 6 lõikes 4a, artikli 8 lõikes 7, artikli 10 lõikes 8, artikli 11 lõigetes 2 ja 4a, artikli 12 lõikes 29a, artikli 18 lõikes 10a, artikli 19 lõikes 5, artikli 20 lõikes 4a, artikli 21 lõikes 9, artikli 38 lõikes 3, artikli 39 lõigetes 8a ja 9, artikli 40 lõikes 97, artikli 41 lõikes 3, artikli 44 lõikes 3, artikli 46 lõikes 6, artikli 48 lõikes 3, artikli 52 lõikes 1, ja artikli 53 lõikes 5 ja artikli 62 lõikes 5a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [1. jaanuarist 2026]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 244]

Artikkel 72Komiteemenetlus1.Komisjoni abistab direktiivi 2012/34/EL artiklis 62 osutatud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.3.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 73Aruandlus ja läbivaatamineKomisjon hindab [31. detsembriks 2030] käesoleva määruse mõju raudteesektorile ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande selle rakendamise kohta.Aruandes hinnatakse eelkõige järgmist:a)käesoleva määruse mõju raudteetaristuteenuste tulemuslikkusele;b)käesoleva määruse mõju raudteeveoteenuste, eelkõige rahvusvaheliste teenuste, pikamaaveo- ja kaubaveoteenuste arengule;c)Euroopa taristuettevõtjate võrgustiku, võrgustiku koordinaatori, raudteevaldkonda reguleerivate asutuste Euroopa võrgustiku ja tulemuslikkuse hindamise asutuse töö üldiselt ning seoses ühiste kriteeriumide, meetodite ja menetluste väljatöötamise, vastuvõtmise ja rakendamisega;d)vajadus tugevdada koordineerimismehhanisme, asendades artiklites 6 ja 44 osutatud Euroopa raamistike elemendid siduvate eeskirjadega;e)vajadus tugevdada regulatiivset järelevalvet, luues liidu raudteevaldkonda reguleeriva asutuse.

Artikkel 74Direktiivi 2012/34/EL muutmine1.Direktiivi 2012/34/EL muudetakse järgmiselt.a)Artikli 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja kogumise põhimõtted ja menetlused (IV peatükk).“

b)Artikli 2 lõige 6 jäetakse välja.c)Artikli 3 punktid 20, 22, 23, 27 ja 28 jäetakse välja. [ME 245]d)Artikkel 7b jäetakse välja.e)Artikkel 36 jäetakse välja.f)Artiklid 38–54 jäetakse välja.g)IV lisast jäetakse välja punktid 1 ja 3.h)VII lisa jäetakse välja.2.Viiteid direktiivi 2012/34/EL välja jäetud nõuetele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt X lisa 1. jaos esitatud vastavustabelile.

Artikkel 74aMääruse (EL) 2016/796 muutmine1.Määrust (EL) 2016/796 muudetakse järgmiselt:a) artikli 19 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„m) annab komisjonile taotluse korral soovitusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) .../... [määrus raudteetaristu läbilaskevõime kasutamise kohta ühtses Euroopa raudteepiirkonnas, millega muudetakse direktiivi 2012/34/EL ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 913/2010] sätestatud rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide koostamise ja ajakohastamise kohta.“ [ME 246]

Artikkel 74bDirektiivi (EL) 2016/797 muutmine1.Direktiivi (EL) 2016/797 muudetakse järgmiselt:a) II lisa punktile 2 lisatakse järgmine alapunkt:

„2.9 Raudteetaristu läbilaskevõime kasutamine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) .../... [käesolev määrus] osutatud struktuurid, organid ja menetlused.“ [ME 247]

Artikkel 75Üleminekusätted1.Direktiivi 2012/34/EL artikli 42 kohaselt enne 1. jaanuari 2026 sõlmitud raamlepinguid kohaldatakse kuni nende kehtivusaja lõpuni. [ME 248]2.Direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punkte 20, 22, 23, 27 ja 28, artikleid 7b, 36 ja 38–54, IV lisa punkti 3 ja VII lisa ei kohaldata tegevuste ja ülesannete suhtes, mida teostatakse seoses liiklusgraafikutega, mis jõustuvad pärast [8. detsembrit 2029].

Artikkel 76Kehtetuks tunnistamine1.Määrus (EL) nr 913/2010 tunnistatakse kehtetuks alates [9. detsembrist 2029].2.Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt X lisa 2. jaos esitatud vastavustabelile.

Artikkel 77Jõustumine ja kohaldamine1.Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.2.Seda kohaldatakse alates [1. jaanuarist 2026]. Sellegipoolest tuleb arvestada, et:a)käesoleva määruse artikleid 1, 2 ja 3, II peatükki, välja arvatud artikli 9 lõikeid 1 ja 2 ja artikli 27 lõiget 4ning artikleid 26, 27, 28, 31, 39 ja 50, ning III peatükki, välja arvatud artiklit 48, kohaldatakse üksnes selliste tegevuste ja ülesannete suhtes, mis on seotud liiklusgraafikutega, mis jõustuvad pärast [8. detsembrit 20292027]; [ME 249]b)artikli 9 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse alates [1. jaanuarist 20282027]; [ME 250]c)artikli 27 lõiget 4 kohaldatakse alates [1. märtsist 2026];ca) artiklit 35 kohaldatakse alates 1. detsembrist 2028; [ME 251]cb) artiklit 40 kohaldatakse alates 1. detsembrist 2027; [ME 252]d)artikleid 48 ja 62 kohaldatakse alates [13. detsembrist 2026];e)artiklit 74 kohaldatakse alates [9. detsembrist 20292027]. [ME 253]Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

LÄBILASKEVÕIME HALDAMISE VÄLJUNDID JA AJAKAVA, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLITES 11, 16, 18 JA 38

1.Taristuettevõtjate koostatavad väljundid artiklites 11, 16, 17 ja 18 osutatud läbilaskevõime strateegilisel planeerimisel

Väljund
Sisukord
Läbilaskevõime strateegia (artikkel 16)
–Füüsilise infrastruktuuri kavandatud arendamine, sealhulgas uue ehitamine, ajakohastamine, uuendamine ja sulgemine / kasutuselt kõrvaldamine.
–Raudteeveoteenuste nõudluse prognoositud areng.
–Strateegilised suunised läbilaskevõime kasutamise kohta liikmesriikides, sealhulgas avaliku teenindamise kohustuste arengu väljavaade.
–Raamlepingute alusel jaotatud läbilaskevõime ja avaliku teenindamise lepingute alusel veoteenuste osutamiseks vajalik läbilaskevõime.
–Suure kasutusega või ülekoormatuks tunnistatud taristu.
–Suured läbilaskevõime piirangud, mis tulenevad taristutöödest.
Läbilaskevõime mudel (artikkel 17)
–Kogu läbilaskevõime strateegias sisalduv teave, mida on vajaduse korral ajakohastatud ja esitatud üksikasjalikumalt, sealhulgas kaitstud läbilaskevõime hilisemate taotluste jaoks ja raamlepingutega määratud läbilaskevõime.
–Taotlejatele kättesaadava läbilaskevõime maht raudteetranspordi turusegmendi ja/või jaotamismenetluse järgi.
–Taristutöödeks vajaliku läbilaskevõime maht liiklusele avalduva mõju järgi (kategooriad).
–Geograafiline kohaldamisala: vähemalt TEN-T põhivõrgu ja laiendatud põhivõrgu liinid.
–Geograafilised üksikasjad: jaotus asjakohastes planeerimislõikudes, mis kajastavad taristu ja nõudluse näitajaid.
–Ajaline kohaldamisala: üks liiklusgraafikuperiood.
–Ajalised üksikasjad: vähemalt iga-aastane ülevaade (läbilaskevõime piirangud) ja üks või mitu tüüpilist päeva (taotluste jaoks kättesaadav läbilaskevõime).
Läbilaskevõime pakkumise kava (artikkel 18)
–Kogu läbilaskevõime mudelis sisalduv teave, mida on vajaduse korral ajakohastatud ja esitatud üksikasjalikumalt.
–Taotluste jaoks kättesaadav eelnevalt kavandatud läbilaskevõime, mis on kindlaks määratud läbilaskevõime objektidena.
–Läbilaskevõime piirangud, mis on kindlaks määratud läbilaskevõime objektidena.
–Alternatiivne läbilaskevõime, mis on kättesaadav läbilaskevõime piirangute ajal.
–Alternatiivne läbilaskevõime, mis on kättesaadav raudteevõrgustiku häirete korral.

[ME 254]

2.Artiklites 11, 16, 17 ja 18 osutatud läbilaskevõime strateegilise haldamise ajakava

1.Läbilaskevõime strateegilise planeerimise väljundite ettevalmistamisel konkreetseks liiklusgraafikuperioodiks järgivad taristuettevõtjad käesolevas jaos kindlaks määratud ajakava.

Taristuettevõtjad võivad määrata varasemad tähtajad. Sellised tähtajad ühtlustatakse ELi tasandil ja lisatakse artiklis 6 osutatud läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku.

Konsulteerimine sidusrühmadega toimub artikli 54 kohaselt ning hõlmab vähemalt raudteeveo-ettevõtjaid ja muid taotlejaid, käitamisega seotud sidusrühmi ja ametiasutusi. Artikli 53 kohasel koordineerimisel koordineerivad taristuettevõtjad väljundeid pidevalt.

Väljund
Eesmärk
Tähtaeg (hiljemalt)
Läbilaskevõime strateegia (artikkel 16)
Läbilaskevõime strateegia esimeste elementide avaldamine väljatöötamise etapp.
X–60
Esimene konsulteerimine sidusrühmadega.
X–58
Strateegia eelnõu avaldamine ja teine konsulteerimine sidusrühmadega.
X–3848
Lõpliku läbilaskevõime strateegia avaldamine pärast taristuettevõtjate vahelist lõplikku koordineerimist.
X–36
Läbilaskevõime mudeli avaldamine.
X-18
Lõpliku läbilaskevõime pakkumise kava avaldamine pärast taristuettevõtja ja ERPga konsulteerimist.
X–11
Läbilaskevõime mudel (artikkel 17)
Ettevalmistuse algus.
X–36
Konsulteerimine taotlejatega ja käitamisega seotud sidusrühmadega.
X–24
Taristuettevõtjate ja käitamises osalejate vaheline koordineerimine ning esitatud läbilaskevõime vajaduste teostatavuse hindamine, mida ei pruugitud läbilaskevõime mudeli kavandis täielikult arvesse võtta.
X-22
Läbilaskevõime mudeli kavandi avaldamine ning teise konsultatsiooni alustamine taotlejate ja käitamises osalejatega.
X–21
Koordineerimine taotlejatega ja käitamisega seotud sidusrühmadega.
X–19
Lõpliku läbilaskevõime mudeli avaldamine pärast taristuettevõtjate vahelist lõplikku koordineerimist.
X–18
Läbilaskevõime pakkumise kava (artikkel 18)
Ettevalmistuse algus.
X–18
Konsulteerimine taotlejatega ja käitamisega seotud sidusrühmadega.
X–14
Reguleeriv asutus analüüsib läbilaskevõime pakkumise kava eelnõu ja võib teha otsuse, millega nõutakse taristuettevõtjalt läbilaskevõime pakkumise kava muutmist.
X–14 kuni X–13
Käesoleva lisa 3. jao punktis 1 osutatud läbilaskevõime piirangute avaldamine.
X–12
Lõpliku läbilaskevõime pakkumise kava avaldamine pärast taristuettevõtjate vahelist lõplikku koordineerimist.
X–11
Läbilaskevõime pakkumise kava ajakohastamine hilinenud taotluste korral.
X–6,5
Käesoleva lisa 3. jao punktis 5 osutatud läbilaskevõime piirangute avaldamine.
X–4
Jaotamiseks reserveeritud läbilaskevõime kasutusotstarbe muutmine liiklusgraafiku alusel muude jaotamismenetluste jaoks.
X–2
Läbilaskevõime pakkumise kava ajakohastamine, et võtta arvesse kõiki muudatusi eelnevalt kavandatud või jaotatud läbilaskevõimes.
Viivitamata, kuni X+12ni
Märkus
(1)„X-m“ tähendab m kuud enne liiklusgraafiku jõustumise kuupäeva (X) vastavalt 4. jaole.

[ME 255]

2.Erandina punktist 1 kohaldatakse 2029. aasta detsembris ja 2030. aasta detsembris algavate liiklusgraafikuperioodide puhul väljundi „Läbilaskevõime strateegia“ suhtes järgmist lihtsustatud ja lühendatud ajakava.

Läbilaskevõime strateegia (artikkel 16)
Strateegia eelnõu avaldamine ja konsulteerimine sidusrühmadega.
X–38
Lõpliku läbilaskevõime strateegia avaldamine pärast taristuettevõtjate vahelist lõplikku koordineerimist.
X–36

3.Artiklites 10 ja 35 osutatud taristutöödest tulenevate läbilaskevõime piirangute kooskõlastamise, konsulteerimise ja avaldamise ajakava

1.Kui rongiliinide läbilaskevõimet piiratakse ajutiselt sellistel põhjustel nagu taristutööd ja nendest tulenevad kiiruspiirangud, piirangud teljekoormusele, rongi pikkusele ja kontaktvõrgu kasutusele või ehitusgabariidist tulenevad piirangud (läbilaskevõime piirangud) ja see kestab üle seitsme järjestikuse päeva ning seetõttu tühistatakse, suunatakse ümber või asendatakse muude transpordiliikidega üle 30 % raudteeliini eeldatavast päevasest liiklusmahust, avaldavad asjaomased taristuettevõtjad kõik läbilaskevõime piirangud, kui need on teada, ja taotlejatega toimunud konsulteerimise esialgsed tulemused esimest korda vähemalt 24 kuud ja teist korda ajakohastatud kujul vähemalt 12 kuud enne asjakohase liiklusgraafiku muutmist. Need taristu piirangud lisatakse artiklis 18 osutatud läbilaskevõime pakkumise kavasse. [ME 256]

2.Kui läbilaskevõime piirangute mõju ei piirdu ühe võrgustikuga, siis osana artikli 53 kohasest taristuettevõtjate vahelisest koordineerimisest arutavad nende piirangute esmakordsel avaldamisel kõnealuse artikli lõikes 5 nimetatud üksused neid läbilaskevõime piiranguid ka ühiselt huvitatud taotlejate ja asjakohaste teenindusrajatiste põhikäitajatega.

3.Läbilaskevõime piirangute esmakordsel avaldamisel vastavalt punktile 1 algatab taristuettevõtja taotlejate ja asjakohaste teenindusrajatiste põhikäitajatega konsultatsiooni läbilaskevõime piirangute kohta. Kui tegevust on vaja vastavalt punktile 4 kooskõlastada läbilaskevõime piirangute esmakordse ja teistkordse avaldamise vahepeal, konsulteerivad artikli 53 lõikes 5 osutatud üksused taotlejate ja asjakohaste teenindusrajatiste põhikäitajatega teist korda kõnealuse kooskõlastamise lõpu ja läbilaskevõime piirangute teistkordse avaldamise vahepeal.

4.Kui läbilaskevõime piirangute mõju ei piirdu ühe võrgustikuga, kooskõlastavad artikli 53 lõikes 5 osutatud üksused, sh need taristuettevõtjad, keda võib rongide ümbersuunamine mõjutada, omavahel läbilaskevõime piirangud, mis võivad kaasa tuua tühistamise, ümbersuunamise või muu transpordiliigiga asendamise, enne läbilaskevõime piirangute avaldamist vastavalt punktile 1.

Läbilaskevõime piirangute teistkordse avaldamise eelne kooskõlastamine peab olema tehtud:

a)hiljemalt 18 kuud enne liiklusgraafiku muutmist, kui üle 50 % raudteeliini eeldatavast päevasest liiklusmahust tühistatakse, suunatakse ümber või asendatakse muude transpordiliikidega ja selline olukord kestab üle 30 järjestikuse päeva;

b)hiljemalt 13 kuud ja 15 päeva enne liiklusgraafikuperioodi muutmist, kui üle 30 % raudteeliini eeldatavast päevasest liiklusmahust tühistatakse, suunatakse ümber või asendatakse muude transpordiliikidega ja selline olukord kestab üle seitsme järjestikuse päeva;

c)hiljemalt 13 kuud ja 15 päeva enne liiklusgraafikuperioodi muutmist, kui üle 50 % raudteeliini eeldatavast päevasest liiklusmahust tühistatakse, suunatakse ümber või asendatakse muude transpordiliikidega ja selline olukord kestab kuni seitse järjestikust päeva.

Artikli 53 lõike 5 kohast taristuettevõtjate vahelist koordineerimist teostavad üksused kutsuvad vajaduse korral koordineerimises osalema asjakohastel liinidel tegutsevad taotlejad ja asjakohaste teenindusrajatiste põhikäitajad.

5.Selliste kuni seitse järjestikust päeva kestvate läbilaskevõime piirangute puhul, mida ei ole vaja punkti 1 kohaselt avaldada ning mille puhul üle 10 % raudteeliini eeldatavast päevasest liiklusmahust tühistatakse, suunatakse ümber või asendatakse muude transpordiliikidega ja mis leiavad aset järgmise liiklusgraafikuperioodi jooksul ja millest taristuettevõtja saab teada hiljemalt 6 kuud ja 15 päeva enne liiklusgraafiku muutmist, konsulteerib taristuettevõtja asjaomaste taotlejatega läbilaskevõime kavandatavate piirangute üle ja edastab läbilaskevõime ajakohastatud piirangud vähemalt neli kuud enne liiklusgraafiku muutmist. Taristuettevõtja esitab üksikasjad pakutavate rongiliinide kohta reisirongide puhul hiljemalt neli kuud ja kaubarongide puhul hiljemalt üks kuu enne läbilaskevõime piirangute algust, välja arvatud juhul, kui taristuettevõtja ja asjaomased taotlejad lepivad kokku lühemas etteteatamisajas.

6.Taristuettevõtja võib otsustada kohaldada rangemaid läbilaskevõime piirangute künniseid, võttes aluseks käesoleva lisa 3. jaos osutatud eeldatavast liiklusmahu määrast väiksema määra või lühema kestuse, või kohaldada käesolevas lisas osutatud kriteeriumidele lisaks täiendavaid kriteeriume taotlejate ja rajatiste käitajatega peetud konsultatsioonidest lähtuvalt. Taristuettevõtjad avaldavad oma võrgustiku teadaannetes künnised ja kriteeriumid läbilaskevõime piirangute rühmitamise kohta vastavalt direktiivi 2012/34/EL IV lisa punktile 3.

7.Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, võib taristuettevõtja otsustada punktides 1–5 osutatud perioode mitte kohaldada, kui läbilaskevõimet piiratakse rongide ohutu käitamise tagamiseks, kui piirangu ajakava ei sõltu taristuettevõtjast või kui kõnealuste perioodide järgimine ei oleks majanduslikult mõttekas või kahjustaks vara põhjendamatult, võttes arvesse vara kasutuskestust või seisukorda, või kui kõik asjaomased taotlejad sellega nõustuvad. Sel juhul ja muude selliste läbilaskevõime piirangute puhul, milles ei tule konsulteerida käesoleva lisa muude nõuete kohaselt, konsulteerib taristuettevõtja asjaomaste taotlejate ja asjaomaste teenindusrajatiste põhikäitajatega viivitamata. [ME 257]

8.Kui taristuettevõtja tegutseb vastavalt punktile 1, 5 või 7, esitab ta järgmise teabe:

a)kavandatav kuupäev;

b)orienteeruv kellaaeg ja, niipea kui see on võimalik kindlaks määrata, läbilaskevõime piirangu alguse ja lõpu kellaaeg;

c)piiranguga hõlmatud raudteeliini lõik;

d)vajaduse korral ümbersõiduliinide läbilaskevõime.

Taristuettevõtja avaldab kõnealuse teabe või lingi sellele direktiivi 2012/34/EL IV lisa punktis 3 osutatud võrgustiku teadaandes. Taristuettevõtja ajakohastab seda teavet. Peale selle avaldavad taristuettevõtjad selle teabe digitaalselt kooskõlas artiklitega 9 ja 62.

9.Kui läbilaskevõime ajutine piiramine kestab vähemalt 30 järjestikust päeva ja mõjutab rohkem kui 50 % raudteeliini eeldatavast liiklusmahust, peab taristuettevõtja taotlejatele taotluse korral esitama kooskõlastamise esimeses voorus võrdluse, milles näidatakse läbilaskevõime piiramise vähemalt kahe alternatiivi tingimusi. Taristuettevõtja koostab need alternatiivid koos taotlejatega ja võtab aluseks teabe, mille taotlejad taotlemise ajal esitasid.

Võrdlus sisaldab iga alternatiivi puhul vähemalt järgmist:

a)läbilaskevõime piirangu kestus;

b)ligikaudsed makstavad taristu kasutustasud;

c)ümbersõiduliinide saadaolev läbilaskevõime;

d)olemasolevad alternatiivsed marsruudid;

e)ligikaudsed sõiduajad.

Enne läbilaskevõime piiramise alternatiivide vahel valimist konsulteerib taristuettevõtja huvitatud taotlejatega ning võtab arvesse alternatiivide mõju kõnealustele taotlejatele ja teenuste kasutajatele.

Alternatiivsete läbilaskevõime piirangute analüüs hõlmab olukordi, mis on seotud rohkem kui ühe taristuettevõtjaga. Sel juhul koordineerivad taristuettevõtjad läbilaskevõime piirangu alternatiivi kavandamist vastavalt artiklile 53.

10.Kui läbilaskevõime piirangud kestavad üle 30 järjestikuse päeva ja mõjutavad rohkem kui 50 % raudteeliini eeldatavast liiklusmahust, kehtestab taristuettevõtja kriteeriumid selle kohta, millised iga liiki teenust osutavad rongid tuleks ümber suunata, võttes arvesse taotleja äri- ja käituspiiranguid, v.a juhul, kui need käituspiirangud tulenevad taotleja juhtimis- või korralduslikest otsustest, ilma et see mõjutaks eesmärki vähendada taristuettevõtja kulutusi vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 30 lõikele 1. Taristuettevõtja avaldab need kriteeriumid võrgustiku teadaandes.

11.ENIM avaldab punktis 8 nõutava teabe oma veebisaidil.

12.Komisjon vaatab käesoleva lisa 3. jao rakendamise läbi kuni 31. detsembrini 2024 ja esitab vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

4.Läbilaskevõime jaotamise ajakava artiklites 32 ja 38 osutatud iga-aastase jaotamismenetluse alusel

1.Taristuettevõtja ja taotlejad järgivad järgmist ajakava.

Vahe-eesmärk või ajavahemik
Tähtaeg või kestus(1)
Liiklusgraafiku kehtivusaeg (edaspidi „liiklusgraafikuperiood“).
Üks aasta.
Liiklusgraafiku jõustumine.
Detsembrikuu teise laupäeva kesköö.
Läbilaskevõime pakkumise kava avaldamine.
Käesoleva lisa 2. jao kohaselt.
Taristutöödest tulenevate läbilaskevõime piirangute avaldamine.
Käesoleva lisa 2. ja 3. jao kohaselt.
Taotlejatele läbilaskevõimega seotud õiguste taotluste esitamise tähtaeg.
X–8,5
Liiklusgraafiku kavandi ettevalmistamine. Tähtaeg, mille jooksul taristuettevõtja(d) peab (peavad) esitama taotlejatele läbilaskevõime pakkumise kavandi.
X–6,5
Taotlejatega kooskõlastamise lõpuleviimine, tagades, et kõik eelnõuded on täidetud enne kahe nädala möödumist vaatlusetapi lõpetamisest.
X–6
Tähtaeg, mille jooksul taristuettevõtja(d) peab (peavad) esitama taotlejatele lõpliku läbilaskevõime pakkumise.
X–5,5
Lõpliku liiklusgraafiku avaldamine. Tähtaeg, mille jooksul taristuettevõtja peab jaotama taotlejatele läbilaskevõimega seotud õigused.
X–5,25
Läbilaskevõime kirjelduste muutmine rongiliinideks.
Täpsustada artiklis 6 osutatud läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikus.
Märkus (1) „X–m“ tähendab m kuud enne liiklusgraafiku jõustumise kuupäeva (X).

[ME 258]

2.Taristuettevõtjad teevad jaotamise artikli 32 lõike 8 kohaselt saadud läbilaskevõime taotluste saabumise järjekorras teenindamise põhimõttel.

3.Punkti 1 tabelis esitatud tähtaeg, mille jooksul taotlejad peavad esitama läbilaskevõimega seotud õiguste taotlused, on direktiivi 2012/34/EL artikli 27 lõikes 4 osutatud taristu läbilaskevõime taotluste esitamise tähtpäev.

5.Läbilaskevõime jaotamise ajakava artiklites 31 ja 38 osutatud raamlepingute alusel

1.Taristuettevõtja järgib järgmist ajakava.

Ajavahemik
Kestus(1)
Raamlepingute standardne kehtivusaeg.
5 aastat.
Läbilaskevõime kirjelduste muutmine rongiliinideks.
X–8,5 ja X–6,5 vahel (koos koordineerimisega 4. jaos osutatud iga-aastase jaotamismenetluse raames).
Märkus (1) „X–m“ tähendab m kuud enne liiklusgraafiku jõustumise kuupäeva (X) vastavalt 4. jaole.

6.Artiklites 33 ja 38 osutatud jooksvaks planeerimiseks reserveeritud läbilaskevõime jaotamise ajakava

1.Taristuettevõtja ja taotlejad järgivad jooksva planeerimise käigus järgmist ajakava.

Vahe-eesmärk või ajavahemik
Tähtaeg või kestus(1)
Varaseim aeg, mil taotlejad saavad esitada läbilaskevõime taotlusi jooksva planeerimise jaotamismenetluse raames.
4 kuud enne esimest rongisõitu.
Hiliseim aeg, mil taotlejad saavad esitada läbilaskevõime taotlusi jooksva planeerimise jaotamismenetluse raames.
1 kuu enne esimest rongisõitu.
Jooksva planeerimise jaoks reserveeritud läbilaskevõime jaotamise käigus antud läbilaskevõimega seotud õiguste maksimaalne kestus.
36 kuud alates esimesest rongisõidust.
Läbilaskevõime kirjelduste muutmine rongiliinideks läbilaskevõimega seotud õiguste jaoks, mis on antud kooskõlas artikli 33 lõike 2 punktiga a.
X–8,5 ja X–6,5 vahel (koos koordineerimisega 4. jaos osutatud iga-aastase jaotamismenetluse raames).
Läbilaskevõime kirjelduste muutmine rongiliinideks läbilaskevõimega seotud õiguste jaoks, mis on antud kooskõlas artikli 33 lõike 2 punktiga b.
Täpsustavad taristuettevõtjad, võttes arvesse artiklis 6 osutatud läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistikku.
Märkus (1) „X–m“ tähendab m kuud enne liiklusgraafiku jõustumise kuupäeva (X) vastavalt 4. jaole.

2.Taristuettevõtjad jaotavad läbilaskevõimet jooksva planeerimise alusel saabumise järjekorras teenindamise põhimõttel.

7.Läbilaskevõime jaotamise ajakava artiklites 34 ja 38 osutatud ühekordse menetluse alusel

Taristu läbilaskevõime jaotamisel ühekordse menetluse käigus järgib taristuettevõtja järgmist ajakava.

Ajavahemik
Kestus
Maksimaalne ajavahemik, mille jooksul taristuettevõtjad peavad ette valmistama ühe võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguste pakkumise, kui ad hoc taotlus esitatakse pärast lõpliku liiklusgraafiku avaldamise kuupäeva.
1 päev 24 tundi
Maksimaalne ajavahemik, mille jooksul taristuettevõtjad peavad valmistama ette mitme võrgustiku läbilaskevõimega seotud õiguste pakkumise.
5 päeva

[ME 259]

8.Artiklis 39 osutatud jaotatud läbilaskevõime muutmise ajakava

Taristu läbilaskevõimega seotud õiguste muutmisel järgib taristuettevõtja järgmist ajakava.

Vahe-eesmärk või ajavahemik
Tähtaeg või kestus
Maksimaalne aeg, mille jooksul taristuettevõtja saab pakkuda alternatiivset läbilaskevõimega seotud õigust, mis hõlmab ühte võrgustikku, kui seda kasutatakse järgmise kahe tööpäeva jooksul.
24 tundi
Maksimaalne aeg, mille jooksul asjaomased taristuettevõtjad saavad pakkuda alternatiivset läbilaskevõimega seotud õigust, mis hõlmab mitut võrgustikku koos eriparameetritega (nt erakorralised saadetised, proovisõidud).
5 päeva kalendripäeva

[ME 260]

II LISA

Laialdaselt kasutatav ja ülekoormatud taristu, millele on osutatud artiklis 20

1.Suure kasutusega või ülekoormatud taristuks tunnistamise künnised

Kasutamine
Klassifikatsioon
Läbilaskevõime kasutamine
Võrdlusperiood
Ebaühtlane liiklus
Suure kasutusega
> 65 % teoreetilisest läbilaskevõimest [väärtuse määrab ENIM]
Üle 4 tunni rohkem kui 200 päeva jooksul aastas.
Ebaühtlane liiklus
Ülekoormatud
> 95 % teoreetilisest läbilaskevõimest [väärtuse määrab ENIM]
Üle 4 tunni rohkem kui 250 päeva jooksul aastas.
Ühtlane liiklus
Suure kasutusega
> 80 % teoreetilisest läbilaskevõimest [väärtuse määrab ENIM]
Üle 4 tunni rohkem kui 200 päeva jooksul aastas.
Ühtlane liiklus
Ülekoormatud
> 95 % teoreetilisest läbilaskevõimest [väärtuse määrab ENIM]
Üle 4 tunni rohkem kui 250 päeva jooksul aastas.

[ME 261]

„Läbilaskevõime kasutamine“ – jaotatud läbilaskevõime või eelmistel liiklusgraafikuperioodidel jaotatud läbilaskevõime, tegelikult liiklevate rongide arvu ja taristuosa teoreetilise läbilaskevõime suhe 2. jaos osutatud metoodika alusel.

„Ühtlane liiklus“ – rongidel, mis asuvad asjakohasel lõigul, on üldiselt sarnased läbilaskevõime kasutamise seisukohast olulised omadused, eelkõige kiiruse, peatumismustri ja kiirenduse poolest.

„Ebaühtlane liiklus“ – rongid, mis asuvad asjakohasel lõigul, erinevad läbilaskevõime kasutamise seisukohast oluliste omaduste poolest, eelkõige kiiruse, peatumismustri ja kiirenduse poolest.

2.Menetlused ja meetodid läbilaskevõime kasutamise määra arvutamiseks

Taristuettevõtjad hindavad läbilaskevõime kasutamise määra objektiivsete, läbipaistvate ja asjakohaste menetluste ja meetodite alusel.

Taristuettevõtjad võivad jätkata olemasolevate menetluste ja meetodite kasutamist, mis vastavad kõnealustele kriteeriumidele. Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist koostab ENIM soovituse ELi ühtlustatud menetluse ja meetodi kasutamise kohta raudteetaristu läbilaskevõime kasutamise hindamiseks.

Teise võimalusena võib läbilaskevõime kasutamist hinnata läbilaskevõime nõudluse (jälgitav/varasem või tulevase nõudluse hinnang) ja läbilaskevõime kasutamise kavas kättesaadava läbilaskevõime suhtena kooskõlas artikliga 18.

III LISA

LÄBILASKEVÕIME HALDAMISE EUROOPA RAAMISTIKU SISU, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLIS 6

Artiklis 6 osutatud läbilaskevõime haldamise Euroopa raamistik sisaldab vähemalt järgmisi elemente.

Element
Viide (viited)
Menetlused ja meetodid taristu piiratud läbilaskevõime haldamiseks ja jaotamiseks sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaalaste kriteeriumide alusel.
Artikli 8 lõige 5, artikli 8 lõige 6.
Raudteetaristu läbilaskevõime strateegiliseks planeerimiseks kasutatavate raudteeveoteenuste liigid ja kirjeldus.
Artikli 12 lõige 2.
Ühised põhimõtted, menetlused ja meetodid läbilaskevõime strateegiliseks planeerimiseks, sealhulgas taristuettevõtjate vaheliseks koordineerimiseks ja sidusrühmadega konsulteerimiseks.
Artikli 12 lõige 9, artiklid 13 ja 14.
Läbilaskevõime pakkumise kava avaldamise vahendid ja taotlejatega konsulteerimise protsess.
Artikli 18 lõige 10.
Läbilaskevõime pakkumise kavas esitatud eelnevalt planeeritud läbilaskevõime jaotamise nõuded ja tegevuskord.
Artikli 20 lõige 3.
Läbilaskevõime kirjelduse omadused.
Artikli 26 lõige 1.
Kasutamata läbilaskevõimega seotud õiguste tühistamise suhtes kohaldatavad künnise vahemikud.
Artikli 27 lõige 6.
Mitut võrgustikku hõlmavate läbilaskevõimega seotud õiguste (sh kvaliteedi miinimumnõuded) jaotamise koordineerimise menetlused ja meetodid.
Artikli 28 lõige 5.
Suunised piirangute kohta, mis on seotud taotlejate esitatud läbilaskevõime taotluste ja taristuettevõtjate poolt konfliktide lahendamise konsensusliku mehhanismi rakendamise käigus pakutud taristu läbilaskevõime erinevustega.
Artikli 36 lõige 2.
Menetlused pärast jaotamist tehtud läbilaskevõimega seotud õiguste muudatuste haldamiseks.
Artikli 39 lõige 8.
Tingimused, mis annavad aluse hüvitiseks läbilaskevõimega seotud õiguste muutmise eest.
Artikli 40 lõige 3.
Põhimõtted, nõuded ja tegevuskord taristu läbilaskevõime haldamiseks ja jaotamiseks raudteevõrgustiku häire korral.
Artikli 41 lõige 2.

IV LISA

Direktiivi 2012/34/EL artiklis 27 osutatud võrgustiku teadaande sisu: läbilaskevõime haldamine ja liikluskorraldus

Direktiivi 2012/34/EL artiklis 27 osutatud võrgustiku teadaanne sisaldab järgmist.

1)Jagu, milles kirjeldatakse raudteeveo-ettevõtjatele pakutava taristu omadusi ning sellele juurdepääsu tingimusi. Selles jaos viidatakse teabele, mis on kättesaadav direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 49 osutatud taristuregistris.

2)Jagu läbilaskevõime haldamise põhimõtete ja kriteeriumide kohta. Selles määratakse kindlaks põhinäitajad raudteeveo-ettevõtjatele pakutava taristu läbilaskevõime ning selle kasutuspiirangute kohta, sealhulgas eeldatav hoolduseks vajalik läbilaskevõime. Selles määratakse kindlaks ka läbilaskevõime haldamisega seotud menetlus ja tähtajad. See sisaldab läbilaskevõime haldamise menetluses kasutatavaid konkreetseid kriteeriume, eelkõige:

a)menetlust, mille kohaselt taotlejatega konsulteeritakse läbilaskevõime strateegilisel planeerimisel, nagu on osutatud artiklis 55a; [ME 262]

b)menetlust, mida kasutades taotlejad saavad taristuettevõtjalt läbilaskevõimet taotleda;

c)taotlejate suhtes kehtivaid nõudeid;

d)läbilaskevõime strateegilise planeerimise, taotlemise, jaotamise, kohandamise ja ümberkorraldamise ajakava ning menetlust, mida järgitakse ajakava kohta teabe taotlemisel, ning menetlust kavandatud ja erakorraliste hooldustööde ajakava koostamiseks;

e)artiklis 36 osutatud konfliktide lahendamise konsensusliku mehhanismi reguleerivaid põhimõtteid, sealhulgas selle menetluse raames kättesaadavaks tehtavat vaidluste lahendamise süsteemi ja artiklis 37 osutatud konfliktide lahendamise ametlikku mehhanismi;

f)läbilaskevõimega seotud õiguste muutmise eest makstavate hüvitiste struktuuri ja suurust;

g)taristu suure kasutuse või ülekoormuse korral kasutatavat menetlust ja kriteeriume;

h)üksikasjalikke andmeid taristu kasutuspiirangute kohta;

i)selgitust artiklis 6 osutatud Euroopa raamistikust kõrvalekaldumise kohta.

3)Jagu käitamise, sealhulgas liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje kohta. Selles määratakse kindlaks käesolevas määruses ning direktiivides (EL) 2016/797, (EL) 2016/798 ja 2007/59/EÜ esitatud nõuete rakendamine, sealhulgas:

a)käituseeskirjad, sealhulgas eelisõigust käsitlevad eeskirjad või eelisõiguse põhimõtted liikluskorralduse jaoks, tehniliste, käitus- ja ohutuseeskirjade ning käituspersonaliga seotud eeskirjade loetelu või viited nendele;

b)rakendusmeetmed, sealhulgas nõuded ja tegevuskord häirete ohjamiseks ja kriisiohjeks, käitamisega seotud teabevahetuseks ja andmevahetuseks raudteeveo-ettevõtjate ja muude käitamisega seotud sidusrühmadega;

c)toimingutes kasutatavate infosüsteemide loetelu ja viited neile;

d)selgitus artiklis 44 osutatud Euroopa raamistikust kõrvalekaldumise kohta.

4)Jagu tulemuslikkuse haldamise põhielementide kohta, sealhulgas eelkõige:

a)viited tulemuslikkuse eesmärkidele, mis on kindlaks määratud direktiivi 2012/34/EL artikli 8 lõikes 2 osutatud äriplaanis ja kõnealuse direktiivi artiklis 30 osutatud lepingus;

b)menetlused eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude jälgimiseks ja nende kohta aruannete esitamiseks, tulemuslikkuse puudujääkide põhjuste väljaselgitamiseks koostöös käitamisega seotud sidusrühmadega ning tulemuslikkuse suurendamise parandusmeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks;

c)selgitus artiklis 50 osutatud Euroopa raamistikust kõrvalekaldumise kohta.

V LISA

LIIKLUSKORRALDUSE, HÄIRETE OHJAMISE JA KRIISIOHJE PIIRIÜLESE KOORDINEERIMISE EUROOPA RAAMISTIKU SISU, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLIS 44

Liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje piiriülese koordineerimise Euroopa raamistik peab sisaldama vähemalt järgmist.

Element
Viide (viited)
Liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje ühised põhimõtted, mida taristuettevõtjad peavad liikluskorralduse nõuete ja tegevuskorra kehtestamisel arvesse võtma.
Artikkel 43.
Ühised nõuded ja tegevuskord liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje koordineerimiseks taristuettevõtjate vahel ning käitamisega seotud sidusrühmadega.
Artiklid 42, 43, 45, 46, 47, 48.
Ühised nõuded ja tegevuskord läbilaskevõime haldamiseks ja jaotamiseks raudteevõrgustiku häirete ja kriisiolukordade korral.
Artikli 41 lõige 1.
Piiriülese liikluse korraldamisega seotud käitamisega seotud sidusrühmade kohustuste kindlaksmääramine kokkulepitud töökorralduse, vahe-eesmärkide ja liideste kogumi alusel.
Artikkel 45.
Taristuettevõtjate, käitamisega seotud sidusrühmade ja muude asjaomaste sidusrühmade, eelkõige ametiasutuste vahelise suhtluse ja teabevahetuse menetlused, eeskirjad, vahendid ja liidesed, sealhulgas ühtlustatud digivahendid ja -liidesed.
Artiklid 45, 48 ja 62.
Põhimõtted spetsiaalsete koordineerimisrühmade loomiseks seoses liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohjega.
Artikli 53 lõige 2.
Simulatsioonide ja koolituste kord, eelkõige seoses raudteevõrgustiku häirete ja kriisiolukordadega.
Artiklid 42, 46 ja 47.
Liikluskorralduse, häirete ohjamise ja kriisiohje (sealhulgas käitamisega seotud sidusrühmade vahelise koordineerimise) tulemuslikkuse läbivaatamise kord.
Artiklid 50 ja 51.

VI LISA

Raudteevõrgustiku häired, millele on osutatud artiklis 46

Vahejuhtumi liik
Hinnanguline tõenäoline kestus
Hinnanguline tõenäoline mõju
Raudteevõrgustiku häire
Rongide kasutamiseks vajaliku olemasoleva läbilaskevõime vahejuhtumi eelse taseme taastamiseks kulub kolm või enam päeva.
–50 % või enam rongidest mõjutatud lõigul, mida käitatakse ühes võrgustikus, vajab käitamisega seotud käsitlemist.
–Vähem kui 50 % rongidest mõjutatud lõigul, mida käitatakse rohkem kui ühes võrgustikus, vajab või eeldatavasti vajab käitamisega seotud käsitlemist.
Mitme võrgustikuga seotud häire
Rongide kasutamiseks vajaliku olemasoleva läbilaskevõime vahejuhtumi eelse taseme taastamiseks kulub kolm või enam päeva.
–50 % või enam rongidest mõjutatud lõigul, mida käitatakse rohkem kui ühes võrgustikus, vajab või eeldatavasti vajab käitamisega seotud käsitlemist.

Kestuse tingimused ja tõenäoline mõju liiklusele on kumulatiivsed.

VII LISA

Tulemuslikkuse hindamise alla kuuluvad tulemusvaldkonnad, millele on osutatud artiklis 50

Tulemusvaldkond
Asjakohased küsimused (soovituslik)
Taristu ja seadmed
–Füüsilise taristu ja selle seadmete läbilaskevõime ja suutlikkus, sealhulgas TEN-T standardite kasutuselevõtt.
–Taristu läbilaskevõime või suutlikkuse vähenemine taristu uuendamise, hoolduse või remondi edasilükkamise tõttu.
Taristu läbilaskevõime
–Läbilaskevõime pakkumine kvantiteedi ja kvaliteedi, sealhulgas piiriülese võrgustiku järjepidevuse osas.
–Läbilaskevõime kasutamine, vaba läbilaskevõime liikluse kasvuga toimetulekuks.
–Olemasoleva (kavandatud või kavandamata) läbilaskevõime ja turuvajaduste vaheline kooskõla.
–Läbilaskevõime pakkumise stabiilsus, eelkõige seoses taristutöödega.
–Ülekoormatud taristu.
–Rongide kavandatud liikumispausid piirijaamades.
Liikluskorraldus
–Eri liiki raudteeveoteenuste täpsus/hilinemine lähtekohas, vahepeatustes ja sihtkohas ning käitamise seisukohast olulistes kohtades.
–Rongi tühistamised.
–Rongide tegelikud liikumispausid piirijaamades.
Häirete ohjamine ja kriisiohje
–Sellise liikluse osakaal, mille marsruuti saab häire või kriisi ajal ümber suunata või ümber korraldada.
–Raudteeliikluse häirete mõju, mis avaldub hilinemiste ja tühistamistena.
–Häirete mõju raudteeveoteenuste osutajatele ja nende klientidele.
–Tekkinud konkreetsed probleemid (kvalitatiivne).
Digiteenuste, -vahendite ja -liideste kasutuselevõtt ja toimivus
–Läbilaskevõime haldamise, liikluskorralduse ja häirete ohjamisega seotud menetluste toetamine.
–Esitatud teabe ja andmete täielikkus ja kvaliteet ning lihtne juurdepääs käitamisega seotud sidusrühmadele.
–Kooskõla Euroopa arhitektuuriga, mis on välja töötatud Euroopa raudtee ühisettevõttes, ja asjakohaste tehniliste kirjeldustega vastavalt direktiivile (EL) 2016/797.
Vastavus määrusele, regulatiivne järelevalve
–Protsessinäitajad, millega jälgitakse nõuete ja tegevuskorra järgimist.
–Reguleerivatele asutustele ja ENRRB-le esitatud kaebused.
[ME 263]

VIII LISA

Käitamisega seotud sidusrühmadele esitatav teave, millele on osutatud artiklis 48

Direktiivi (EL) 2016/797 ja käesoleva määruse alusel vastu võetud asjakohaste rakendusaktide kohaselt esitatakse artikli 48 kohaldamisalasse kuuluv teave:

—ronginumber,

—rongi käsitlev aruandlus,

—saatekirja andmed,

—liinitaotlus ja liini eraldamine,

—rongi ettevalmistamine,

—rongi sõiduandmed ja rongi sõiduprognoos,

—teave teenuse häirete kohta,

—saadetise eeldatav väljumisaeg (ETD), eeldatav vahetusaeg (ETI), eeldatav saabumisaeg (ETA),

—vaguni liikumine,

—andmevahetus kvaliteedi parandamiseks.

IX LISA

Taristuettevõtjate vahelise koordineerimisega seotud küsimuste loetelu, millele on osutatud artiklis 53

Koordineerimisega seotud küsimused
Koordineerimisega hõlmatavad sätted
Läbilaskevõime strateegiline planeerimine
II peatüki 1. jagu, eelkõige:
–artikkel 10
II peatüki 2. jagu, eelkõige:
–artikkel 11
–artikkel 13
–artikkel 14
–artikkel 15
–artikkel 16
–artikkel 17
–artikkel 18
–artikkel 19
–artikkel 21
–artikkel 22
–artikkel 25
Liiklusgraafikute koostamine, läbilaskevõime jaotamine ja sõidugraafiku muutmine
II peatüki 3. jagu, eelkõige:
–artikkel 27
–artikkel 28
–artikkel 31
–artikkel 32
–artikkel 33
–artikkel 34
–artikkel 35
–artikkel 36
–artikkel 37
II peatüki 4. jagu
–artikkel 39
–artikkel 40
–artikkel 41
Liikluskorraldus, häirete ohjamine ja kriisiohje
III peatükk, eelkõige:
–artikkel 45,
–artikkel 46
–artikkel 47
Tulemuslikkuse hindamine
IV peatükk, eelkõige:
–artikkel 51
Digiteenuste, -vahendite ja -liideste kasutuselevõtt, panus tehniliste kirjelduste väljatöötamisse
–artikli 9 lõige 2
–artikli 20 lõige 4
–artikli 27 lõige 4
–artikli 29 lõige 5, artikli 29 lõige 6
–artikli 42 lõike 3 punkt c
–artikli 45 punkt c
–artikli 48 lõige 2, artikli 48 lõige 3
–artikkel 62.

X LISA

Vastavustabelid

1.Direktiivist 2012/34/EL välja jäetud sätete vastavustabel

Direktiiv 2012/34/EL
Käesolev määrus
artikli 2 lõige 6
artikli 36 lõige 2
artikli 3 punkt 20
artikkel 21
artikli 3 punkt 22
artikkel 36
artikli 3 punkt 23
artikkel 31
artikli 3 punkt 27
artikli 4 punkt 8
artikli 3 punkt 28
artikli 4 punkt 13
artikli 7b lõige 1
artikli 3 lõige 1
artikli 7b lõige 2
artikli 3 lõige 2
artikli 7b lõige 3
artikli 3 lõige 3 ja artikli 2 lõike 3 punkt b
artikkel 36
artikkel 40
artikli 38 lõige 1
artikli 26 lõike 1 teine lõik ja artikli 26 lõige 6
artikli 38 lõige 2
artikli 26 lõige 3
artikli 38 lõige 3
artikli 26 lõige 4
artikli 38 lõige 4
artikli 26 lõige 5
artikli 39 lõige 1
artikli 11 lõige 3
artikli 39 lõige 2
artikli 27 lõige 3
artikli 40 lõige 1
artikli 14 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 28
artikli 40 lõige 2
artikli 55 lõige 7, artikli 57 lõige 2, artikli 63 lõiked 1 ja 4, artikli 64 lõiked 1 ja 7
artikli 40 lõige 3
artikli 55 lõiked 2, 5 ja 7
artikli 40 lõige 4
artikli 57 lõige 1
artikli 40 lõige 5

artikli 41 lõige 1
artikli 7 lõige 1
artikli 41 lõige 2
artikli 7 lõige 2
artikli 41 lõige 3
artikli 7 lõige 3
artikli 42 lõige 1
artikli 31 lõige 1
artikli 42 lõige 2
artikli 31 lõige 4
artikli 42 lõige 3
artikli 31 lõige 5
artikli 42 lõige 4
artikli 31 lõiked 5 ja 6
artikli 42 lõige 5
artikli 31 lõige 7 ja I lisa 5. jagu
artikli 42 lõige 6
artikli 31 lõige 8
artikli 42 lõige 7
artikli 31 lõige 10
artikli 42 lõige 8
artikli 31 lõige 11
artikli 43 lõige 1
artikli 38 lõige 1, artikli 32 lõiked 6, 7 ja 8 ning artikli 33 lõiked 1 ja 2
artikli 43 lõige 2
artikli 10 lõige 8, artikli 11 lõige 2, artikli 21 lõige 9, artikli 38 lõige 3 ja artikli 39 lõige 9
artikli 43 lõige 3
ei kohaldata
artikli 44 lõige 1
artikli 26 lõige 1
artikli 44 lõige 2
artikli 32 lõige 7 ja artikli 32 lõige 8
artikli 44 lõige 3
artikli 31 lõige 2
artikli 44 lõige 4
artikkel 28
artikli 45 lõige 1
artikli 32 lõige 2
artikli 45 lõige 2
artikli 32 lõige 4
artikli 45 lõige 3
artikli 32 lõige 10
artikli 45 lõige 4
artikli 32 lõige 11
artikli 46 lõige 1
artikli 8 lõige 3 artikli 20 lõige 3 artikli 32 lõige 3
artikli 46 lõige 2
artikli 36 lõige 2
artikli 46 lõige 3
artikli 36 lõige 3
artikli 46 lõige 4
artikli 36 lõige 4
artikli 46 lõige 5
artikli 36 lõige 5
artikli 46 lõige 6
artikli 36 lõige 6
artikli 47 lõige 1
artikli 21 lõige 1
artikli 47 lõige 2
artikli 21 lõige 4
artikli 47 lõige 3
artikli 21 lõige 5, artikli 25 lõige 1
artikli 47 lõige 4
artikli 8 lõiked 1, 2, 4 ja artikli 11 lõige 3
artikli 47 lõige 5
artikli 8 lõiked 1 ja 4
artikli 47 lõige 6
artikli 21 lõige 6
artikli 48 lõige 1
artikli 34 lõige 1
artikli 48 lõige 2
artikli 18 lõige 4
artikli 49 lõige 1
artikli 24 lõige 1
artikli 49 lõige 2
artikli 24 lõige 2
artikli 49 lõige 3
artikli 24 lõige 3
artikli 50 lõige 1
artikli 22 lõige 1
artikli 50 lõige 2
artikli 22 lõige 2
artikli 50 lõige 3
artikli 22 lõige 1
artikli 51 lõige 1
artikli 23 lõige 1
artikli 51 lõige 2
artikli 23 lõiked 1 ja 2
artikli 51 lõige 3
artikli 23 lõige 4
artikli 51 lõige 4
artikli 23 lõige 5
artikli 52 lõige 1
artikli 12 lõige 8
artikli 52 lõige 2
artikli 27 lõige 6
artikli 53 lõige 1
artikli 35 lõige 1
artikli 53 lõige 2
artikli 10 lõiked 2 ja 4 ning artikli 35 lõige 4
artikli 53 lõige 3
artikli 9 lõige 1
artikli 54 lõige 1
artikli 43 lõige 3
artikli 54 lõige 2
artikli 43 lõige 5
artikli 54 lõige 3
artikli 43 lõige 6

2.Vastavustabel määruse (EL) nr 913/2010 kohta

Määrus (EL) nr 913/2010
Käesolev määrus
artiklid 1–7

artikkel 8
artikli 55 lõiked 1–4, 6, 7 ja 8 ning artikli 56 lõike 1 punktid a–c ja f ning lõige 2
artikli 9 lõige 1
artikli 14 lõige 1, artikli 22 lõiked 3 ja 4, artikli 23 lõige 3 ja artikkel 57
artikli 9 lõike 1 punktid a, c, d, e ning lõiked 2, 3, 4 ja 5

artikli 9 lõike 1 punkt b
artikkel 15 ning artikli 22 lõiked 3 ja 4
artikkel 10

artikkel 11
artikli 55 lõiked 1–4, 6, 7 ja 8
artiklid 12–18

artikkel 19
artiklid 49 ja 52
artiklid 20–25