„3. Ilma et see piiraks artiklite 15 ja 16 ja kriminaalõiguse kohaldamist, ei tohi lõikes 1 osutatud isikud avaldada ühelegi isikule ega ametiasutusele neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet, välja arvatud kokkuvõttena või üldistatuna, nii et üksikut finantseerimisasutust ei ole võimalik tuvastada.“

„1. Euroopa järelevalveasutused, Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS), komisjon, riiklikud järelevalveasutused ja riiklikud statistikaasutused teevad tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, jagades oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning analüüse.

2.Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa järelevalveasutused ja Euroopa Keskpank koordineerivad oma jõupingutusi finantsstabiilsust ohustavate süsteemsete riskide tuvastamiseks, jälgimiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks. Olenemata muudest käesoleva artikli ja muude liidu õigusaktide järelevalve- ja statistilise teabe jagamist käsitlevatest sätetest, jagavad Euroopa järelevalveasutused ja Euroopa Keskpank kogu asjakohast teavet pärast selle kättesaadavaks saamist ilma põhjendamatu viivituseta Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, sealhulgas järelevalve- ja statistilist teavet ning sellise teabe nendepoolse analüüsimise tulemusi, mis on vajalikud tema missiooni, eesmärkide ja ülesannete täitmiseks.

Euroopa järelevalveasutused ja Euroopa Keskpank kasutavad selle teabe jagamiseks artiklis 15a osutatud ühtset integreeritud aruandlussüsteemi, kui see on loodud.

3.Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule Euroopa järelevalveasutuste, Euroopa Keskpanga ja Euroopa statistikasüsteemi kaudu kättesaadav teave ei ole piisav või ei ole õigeaegselt kättesaadav, taotleb Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu oma volituste täitmiseks vajalikku teavet liikmesriikide keskpankadelt, riiklikelt järelevalveasutustelt ja riiklikelt statistikaasutustelt vastavalt käesolevale artiklile. Kui teave ei ole jätkuvalt kättesaadav, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleda seda asjaomaselt liikmesriigilt, ilma et see piiraks statistika ja andmete kogumise valdkonnas nõukogule, komisjonile (Eurostat), Euroopa Keskpangale, eurosüsteemile ja EKPSile antud õigusi.

4.Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleb kooskõlas lõikega 3 sellise teabe esitamist, mis ei ole esitatud kokkuvõtlikul kujul või koondatuna, tuuakse põhjendatud taotluses esile, miks konkreetset finantseerimisasutust käsitlevaid andmeid peetakse süsteemselt asjakohasteks ja vajalikeks, võttes arvesse turul valitsevat olukorda.

5.Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu konsulteerib enne iga niisuguse taotluse esitamist kooskõlas lõikega 3, mis käsitleb järelevalvealaseid andmeid, mis ei ole esitatud kokkuvõtlikult või koondvormis, nõuetekohaselt asjaomase Euroopa järelevalveasutusega, et tagada taotluse põhjendatus ja proportsionaalsus. Kui asjaomane Euroopa järelevalveasutus on seisukohal, et taotlus ei ole põhjendatud ja proportsionaalne, saadab ta taotluse viivitamatult Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tagasi ja palub esitada täiendavaid põhjendusi. Pärast seda, kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on asjaomasele Euroopa järelevalveasutusele esitanud sellised täiendavad põhjendused, edastab taotluse adressaat taotletud teabe Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, tingimusel et adressaadil on seaduslik juurdepääs asjaomasele teabele.“

„8. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu jagab mõne muu lõikes 1 osutatud asutuse, muu Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liikmesasutusega või teiste asutustega igal üksikjuhul eraldi või korrapäraselt teavet, mille ta on saanud mõnelt muult nimetatud asutuselt või teistelt asutustelt, kui taotleval asutusel on ▌õigus saada seda teavet vastavalt oma missioonile, eesmärkidele, ülesannetele ja volitustele või kooskõlas asjakohase liidu õigusega.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kasutab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe jagamiseks artiklis 15a osutatud ühtset integreeritud aruandlussüsteemi, kui see on loodud.

8a.Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleb teistelt asutustelt teavet, mida ta muidu taotleks finantseerimisasutustelt või muudelt pädevatelt asutustelt, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:a)tal on õigus saada seda teavet vastavalt oma missioonile, eesmärkidele, ülesannetele ja volitustele või kooskõlas asjakohase liidu õigusega;b)selle teabe on saanud vähemalt üks teistest asutustest.

Esimene lõik ei piira Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võimalust saada nõutud teavet finantseerimisasutustelt või muudelt pädevatelt asutustelt, kui teine asutus ei saa operatiivsetel põhjustel andmeid jagada.

Selleks et teha kindlaks, kas esimese lõigu punktis b osutatud tingimus on täidetud, kasutab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu artiklis 15a osutatud ühtset integreeritud aruandlussüsteemi, kui see on loodud.

8b.Käesoleva artikli ja artikli 15a kohaldamisel tähendab „teised asutused“ järgmisi asutusi:a)Euroopa järelevalveasutused;b)määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 4 punktis 2 määratletud pädevad asutused;c)määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 4 punktis 2 määratletud pädevad asutused;d)määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 4 punktis 3 määratletud pädevad asutused;e)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) …/…+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis 2021/0240(COD) (ettepanek: määrus, millega asutatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise amet – COM(2021) 421 final) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number, pealkiri ja ELT avaldamisviide. loodud Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet;f)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) …/…++ ELT: palun sisestada teksti dokumendis 2021/0250(COD) (ettepanek: kuues rahapesuvastane direktiiv – COM(2021) 423 final) sisalduva direktiivi number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse direktiivi kuupäev, number, pealkiri ja ELT avaldamisviide. artikli 2 punktis 1 määratletud asutused;g)määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 punktis 9 määratletud ühtne järelevalvemehhanism;h)Ühtne Kriisilahendusnõukogu;i)määruse (EL) nr 806/2014 artikli 3 punktis 3 määratletud liikmesriigi kriisilahendusasutused.

9. Lõike 8 kohases teabevahetuse taotluses märgitakse nõuetekohaselt liidu õiguse kohane õiguslik alus, mis võimaldab taotleval asutusel saada seda teavet finantseerimisasutustelt või kõnealuses lõikes osutatud muult asutuselt. Taotleva asutuse ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise kohustusi ja andmekaitset käsitlevaid sätteid, mis on sätestatud artiklis 8 ja valdkondlikes õigusaktides, mida kohaldatakse andmete jagamise suhtes finantseerimisasutuse või lõikes 8 osutatud muu asutuse ja taotleva asutuse vahel ning andmete jagamise suhtes kõnealuses lõikes osutatud muu asutuse ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vahel. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitab sellisest teabevahetusest põhjendamatu viivituseta kõiki asjaomaseid asutusi, välja arvatud juhul, kui teavet on anonüümitud, muudetud, koondatud või seda on töödeldud muul viisil konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks.

10. Lõikeid 8, 8a ja 9 kohaldatakse ka teabe suhtes, mille Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on saanud teistelt asutustelt ja mida ta on hiljem kontrollinud või mida ta on muul viisil töödelnud.

11. Lõigetes 8, 8a, 9 ja 10 osutatud teabe jagamiseks sõlmivad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja teised asutused▌ vastastikuse mõistmise memorandumid, et määrata kindlaks teabevahetuse kord. Samuti määravad nad kindlaks ▌selliste jagatud andmete kogumiseks ja töötlemiseks vajalike ressursside jagamise korra, tingimusel et see vastab kohaldatavatele andmekaitse-, intellektuaalomandi- ja ametisaladuse hoidmise nõuetele. Vastastikuse mõistmise memorandumid järgivad kõigi asjaomaste asutuste kokkuleppel lihtsat ja standardset vormi, mis on vajaduse korral kohandatud konkreetsete asutuste tegevuse suhtes kohaldatavatele võimalikele eritingimustele.

12. Lõigetega 8, 9 ja 10 ei piirata intellektuaalomandi õiguste kaitset ega takistata ega piirata muude liidu õigusaktide kohast teabevahetust Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja teiste asutuste vahel. Kui lõiked 8, 9 või 10 on vastuolus muude liidu õigusaktide sätetega, millega reguleeritakse teiste asutuste vahelist teabevahetust, on ülimuslikud selliste muude liidu õigusaktide sätted.

13. Ilma et see piiraks liidu õiguses teabe jagamise vallas sätestatud muude kohustuste täitmist, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu põhjendatud taotluse korral ja igal üksikjuhul eraldi jagada komisjoniga teavet, mille muud asutused on talle liidu õigusest tulenevaid kohustusi täites esitanud, kujul, mis ei võimalda üksikuid üksusi tuvastada ega sisalda isikuandmeid. Sellise teabe esitanud asutusi teavitatakse toimunud jagamisest nõuetekohaselt.

14. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib anda oma ülesannete täitmisel saadud teabele juurdepääsu finantseerimisasutustele, teadlastele ja muudele üksustele, kellel on õigustatud huvi sellise teabe vastu teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil, tingimusel et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on taganud, et täidetud on kõik järgmised tingimused:a) teave on anonüümitud nii, et andmesubjekt või finantsasutus ei ole või ei ole enam tuvastatav;b) andmed on muudetud või koondatud või nende suhtes on rakendatud muud aimatavuse kontrolli meetodit, et kaitsta konfidentsiaalset teavet, sealhulgas ärisaladusi või intellektuaalomandi õigustega kaitstud sisu;c)pooled, kellele on antud juurdepääs, on tõendanud, et neil on konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks vajalikud tehnilised vahendid, st neil on vahendid, millega on võimalik täielikult tagada eraelu puutumatuse ja konfidentsiaalsuse kaitse.

Muult asutuselt saadud teavet jagatakse üksnes selle alusel sellise asutuse nõusolekul, kes teabe algselt sai.

14a.Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitab hiljemalt ... [1 aasta pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] komisjonile aruande kõigi valdkondlike õigusaktidega seotud õiguslike takistuste kohta, mis mingil viisil takistavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teabevahetust teiste asutuste või muude üksustega. Aruandes võib käsitleda ka mitteolulisi, aegunud, dubleerivaid või muul viisil ebaolulisi aruandlusnõudeid.

Selle aruande alusel ning võttes nõuetekohaselt arvesse intellektuaalomandi õiguste kaitset, ametisaladuse hoidmise kohustust ja andmekaitset, esitab komisjon hiljemalt ... [2 aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] asjakohasel juhul Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku selliste õiguslike takistuste kõrvaldamiseks valdkondlikes õigusaktides, et soodustada teabevahetust asutuste vahel ja muude üksustega.“

„Artikkel 15a

Ühtse integreeritud aruandlussüsteemi loomine

1.Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu koostab tihedas koostöös teiste asutustega hiljemalt ... [2 aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] aruande ühtse integreeritud aruandlussüsteemi loomise tehniliste üksikasjade kohta ning tegevuskava, mis põhineb Euroopa järelevalveasutuste aruandluse nende sektoritesse integreerimisega seotud tööl ning sisaldab kulude ja tulude hindamist. Kõnealuse aruande jaoks hõlmab ühtne integreeritud aruandlussüsteem järgmist:a)ühine andmesõnastik, millega tagatakse aruandlusnõuete ja andmete standardimise järjepidevus ja selgus;b)ühishoidla, mis sisaldab aruandlus- ja avalikustamisnõudeid ning kogutud andmete ja neid valdavate asutuste kirjeldusi;c)keskne andmeruum, mis hõlmab teabe kogumise ja vahetamise tehnilist ülesehitust, ning d)alaline ühtne kontaktpunkt üksuste jaoks, et osutada dubleerivatele, aegunud või liigsetele aruandlus- ja avalikustamisnõuetele.

Tihedas koostöös komisjoniga lisatakse aruandele hinnang üldise finantsmõju kohta.

Komisjon esitab asjakohasel juhul hiljemalt ... [3 aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, et tagada ühtse integreeritud aruandlussüsteemi loomiseks vajalikud rahalised, inim- ja IT-ressursid.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loob koos teiste asutustega ühtse integreeritud aruandlussüsteemi hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].“

„Euroopa Pangandusjärelevalve arvamused ei piirdu käimasolevate seadusandlike menetlustega. Euroopa Pangandusjärelevalve võib asjakohasel juhul teha oma arvamustes ettepanekuid kehtivate õigusaktide muutmiseks, sealhulgas muudatused:a)liigsete või aegunud aruandlus- ja avalikustamisnõuete kõrvaldamiseks liidu õigusest või liidu õiguse ülevõtmisest liikmesriikides;b)järjepidevate aruandlus- ja avalikustamisnõuete tagamiseks nii valdkondlike kui ka valdkondadeüleste õigusaktide lõikes;c)aruandlus- ja avalikustamisnõuete proportsionaalsuse tagamiseks seoses aruandva üksuse laadi, suuruse ja keerukusega; d)tagamaks, et aruandlus- ja avalikustamisnõuete järgimine on proportsionaalne lisaväärtusega Euroopa Pangandusjärelevalve ülesannete ja eesmärkide täitmisele.

Esimeses lõigus osutatud arvamuste koostamisel kehtivate õigusaktide kohta võtab Euroopa Pangandusjärelevalve nõuetekohaselt arvesse kõigi asjaomaste sidusrühmade panust sihtotstarbelise konsulteerimise kaudu. Nimetatud arvamuste alusel esitab komisjon asjakohasel juhul Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.“

„d) vaadata läbi komisjoni vastuvõetud asjakohaste regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite ning Euroopa Pangandusjärelevalve väljaantud suuniste ja soovituste kohaldamine ning teha asjakohasel juhul muudatusettepanekuid, säilitades samal ajal andmete kasutatavuse ja kvaliteedi, et– kõrvaldada liigsed või aegunud aruandlus- ja avalikustamisnõuded;–tagada proportsionaalsed ja standarditud aruandlus- ja avalikustamisnõuded;– minimeerida kulusid;–kõrvaldada regulatiivsed lüngad;“.

„e) riiklike aruandlus- ja avalikustamisnõuete tulemuslikkus ning selliste nõuete ja liidu õiguses sätestatud nõuete ühtsuse määr ning nende sobivus nendes kehtestatud standardite täitmiseks, võttes samal ajal arvesse riikide finantsjurisdiktsioonide eripära.“

„4. Enne teabe nõudmist vastavalt käesolevale artiklile ning selleks, et tagada aruandlus- ja avalikustamisnõuete dubleerimise vältimine, võtab Euroopa Pangandusjärelevalve arvesse artikli 35a lõikes 1b osutatud muude asutuste kogutud teavet ja olemasolevat asjakohast statistikat, mida koostavad ja levitavad Euroopa statistikasüsteem ja Euroopa Keskpankade Süsteem.“

„Artikkel 35a

Teabevahetus asutuste vahel ja muude üksustega

1. Euroopa Pangandusjärelevalve ja pädevad asutused jagavad muude asutustega igal üksikjuhul eraldi või korrapäraselt teavet, mille nad on saanud ▌finantsasutustelt või muudelt pädevatelt asutustelt, kui taotleval asutusel on õigus saada seda teavet vastavalt oma missioonile, eesmärkidele, ülesannetele ja volitustele või kooskõlas asjakohase liidu õigusega.

2. Teabevahetuse taotluses märgitakse nõuetekohaselt liidu õiguse kohane õiguslik alus, mis võimaldab taotleval asutusel saada seda teavet finantsasutustelt või muudelt pädevatelt asutustelt. Taotleva asutuse ja jagava asutuse suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise ja andmekaitse kohustusi, mis on sätestatud artiklites 70 ja 71 ning valdkondlikes õigusaktides, mida kohaldatakse andmete jagamise suhtes finantsasutuse ja taotleva asutuse vahel ning andmete jagamise suhtes finantsasutuse ja jagava asutuse vahel. Jagav asutus teavitab sellisest teabevahetusest põhjendamatu viivituseta kõiki asjaomaseid finantsasutusi, välja arvatud juhul, kui teavet on anonüümitud, muudetud, koondatud või seda on töödeldud muul viisil konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks.

3. Lõikeid 1, 1a ja 2 kohaldatakse ka teabe suhtes, mille jagav asutus on saanud ▌finantsasutuselt või teistelt asutustelt ja mida ta on hiljem kontrollinud või mida ta on muul viisil töödelnud.

4. Lõigetes 1, 1a, 2 ja 3 osutatud teabe jagamiseks sõlmivad Euroopa Pangandusjärelevalve ja teised asutused▌ vastastikuse mõistmise memorandumid, et määrata kindlaks teabevahetuse kord. Samuti määravad nad kindlaks ▌selliste jagatud andmete kogumiseks ja töötlemiseks vajalike ressursside jagamise korra, tingimusel et selline kord vastab kohaldatavatele andmekaitse-, intellektuaalomandi- ja ametisaladuse hoidmise nõuetele. Vastastikuse mõistmise memorandumid järgivad kõigi asjaomaste asutuste kokkuleppel lihtsat ja standardset vormi, mis on vajaduse korral kohandatud konkreetsete asutuste tegevuse suhtes kohaldatavatele võimalikele eritingimustele.

5. Lõigetega 1–4 ei piirata intellektuaalomandi õiguste kaitset ega takistata ega piirata muude liidu õigusaktide kohast teabevahetust Euroopa Pangandusjärelevalve ja teiste asutuste vahel. Kui käesoleva artikli lõiked on vastuolus muude liidu õigusaktide sätetega, millega reguleeritakse teiste asutuste vahelist teabevahetust, on ülimuslikud selliste muude liidu õigusaktide sätted.

6. Ilma et see piiraks liidu õiguses teabe jagamise vallas sätestatud muude kohustuste täitmist, võivad Euroopa Pangandusjärelevalve ja pädevad asutused jagada põhjendatud taotluse korral ja igal üksikjuhul eraldi komisjoniga teavet, mille finantsasutused on neile liidu õigusest tulenevaid kohustusi täites esitanud, kujul, mis ei võimalda üksikuid üksusi tuvastada ega sisalda isikuandmeid. Sellise teabe esitanud asutusi teavitatakse toimunud jagamisest nõuetekohaselt.

7. Euroopa Pangandusjärelevalve ja pädevad asutused võivad anda oma ülesannete täitmisel saadud teabele juurdepääsu finantsasutustele, teadlastele ja muudele üksustele, kellel on õigustatud huvi sellise teabe vastu teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil, tingimusel et Euroopa Pangandusjärelevalve on taganud, et täidetud on kõik järgmised tingimused:a) teave on anonüümitud nii, et andmesubjekt või finantsasutus ei ole või ei ole enam tuvastatav;b) andmed on muudetud või koondatud või nende suhtes on rakendatud muud aimatavuse kontrolli meetodit, et kaitsta konfidentsiaalset teavet, sealhulgas ärisaladusi või intellektuaalomandi õigustega kaitstud sisu.

Muult asutuselt saadud teavet jagatakse üksnes selle alusel sellise asutuse nõusolekul, kes teabe algselt sai.

7a.Euroopa Pangandusjärelevalve ja pädevad asutused esitavad hiljemalt ... [1 aasta pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] komisjonile aruande kõigi valdkondlike õigusaktidega seotud õiguslike takistuste kohta, mis mingil viisil takistavad nende teabevahetust teiste asutuste või muude üksustega. Aruanne võib sisaldada ka mitteolulisi, aegunud, dubleerivaid või muul viisil ebaolulisi aruandlusnõudeid ning soovitusi finants- ja muude ettevõtete aruandlusnõuete vahelise kooskõla tagamiseks.

Selle aruande alusel ning võttes nõuetekohaselt arvesse intellektuaalomandi õiguste kaitset, ametisaladuse hoidmise kohustust ja andmekaitset, esitab komisjon hiljemalt ... [2 aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] asjakohasel juhul Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku selliste õiguslike takistuste kõrvaldamiseks valdkondlikes õigusaktides, et soodustada teabevahetust asutuste vahel ja muude üksustega.“

„Artikkel 35b

Ühtse integreeritud aruandlussüsteemi loomine

1.Euroopa Pangandusjärelevalve koostab tihedas koostöös teiste asutuste ja Euroopa Keskpankade Süsteemiga hiljemalt ... [2 aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] aruande ühtse integreeritud aruandlussüsteemi loomise tehniliste üksikasjade kohta ning tegevuskava, mis põhineb Euroopa järelevalveasutuste aruandluse nende sektoritesse integreerimisega seotud tööl ning sisaldab kulude ja tulude hindamist. Kõnealuse aruande jaoks hõlmab ühtne integreeritud aruandlussüsteem järgmist:a)ühine andmesõnastik, millega tagatakse aruandlusnõuete ja andmete standardimise järjepidevus ja selgus;b)ühishoidla, mis sisaldab aruandlus- ja avalikustamisnõudeid ning kogutud andmete ja neid valdavate asutuste kirjeldusi;c)keskne andmeruum, mis hõlmab teabe kogumise ja vahetamise tehnilist ülesehitust, ningd)alaline ühtne kontaktpunkt üksuste jaoks, et osutada dubleerivatele, aegunud või liigsetele aruandlus- ja avalikustamisnõuetele.

Tihedas koostöös komisjoniga lisatakse aruandele hinnang üldise finantsmõju kohta.

Komisjon esitab asjakohasel juhul hiljemalt ... [3 aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, et tagada ühtse integreeritud aruandlussüsteemi loomiseks vajalikud rahalised, inim- ja IT-ressursid.

Euroopa Pangandusjärelevalve loob koos teiste asutustega ühtse integreeritud aruandlussüsteemi hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].“

„2. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb koos Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS), komisjoni, riiklike pädevate asutuste ja riiklike statistikaasutustega tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, jagades nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning analüüse.

Euroopa Pangandusjärelevalve koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Keskpangaga koordineerib oma jõupingutusi finantsstabiilsust ohustavate süsteemsete riskide tuvastamiseks, jälgimiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks.

Euroopa Pangandusjärelevalve järgib andmete jagamist käsitlevaid sätteid vastavalt määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 15 lõigetele 1–5.

Euroopa Pangandusjärelevalve kehtestab koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga asjakohase sisekorra konfidentsiaalse, eelkõige üksikute finantseerimisasutustega seotud teabe edastamiseks.“

„– aruandlus- ja avalikustamisnõuded ja teabe kogumine finantsasutustelt.“

„3. Lõigetega 1 ja 2 ei takistata Euroopa Pangandusjärelevalvel vahetamast teavet artikli 35a lõikes 1b osutatud teiste asutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja muude liidu õigusaktidega, mida kohaldatakse finantsasutuste suhtes.“

„Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arvamused ei piirdu käimasolevate seadusandlike menetlustega. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib asjakohasel juhul teha oma arvamustes ettepanekuid kehtivate õigusaktide muutmiseks, sealhulgas muudatused:a)liigsete või aegunud aruandlus- ja avalikustamisnõuete kõrvaldamiseks liidu õigusest või liidu õiguse ülevõtmisest liikmesriikides;b)järjepidevate aruandlus- ja avalikustamisnõuete tagamiseks nii valdkondlike kui ka valdkondadeüleste õigusaktide lõikes;c)aruandlus- ja avalikustamisnõuete proportsionaalsuse tagamiseks seoses aruandva üksuse laadi, suuruse ja keerukusega;d)tagamaks, et aruandlus- ja avalikustamisnõuete järgimine on proportsionaalne lisaväärtusega Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesannete ja eesmärkide täitmisele.

Esimeses lõigus osutatud arvamuste koostamisel kehtivate õigusaktide kohta võtab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve nõuetekohaselt arvesse kõigi asjaomaste sidusrühmade panust sihtotstarbelise konsulteerimise kaudu. Nimetatud arvamuste alusel esitab komisjon asjakohasel juhul Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.“

„d) vaadata läbi komisjoni vastuvõetud asjakohaste regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve väljaantud suuniste ja soovituste kohaldamine ning teha asjakohasel juhul muudatusettepanekuid, säilitades samal ajal andmete kasutatavuse ja kvaliteedi, et– kõrvaldada liigsed või aegunud aruandlus- ja avalikustamisnõuded;–tagada proportsionaalsed ja standarditud aruandlus- ja avalikustamisnõuded;– minimeerida kulusid;–kõrvaldada regulatiivsed lüngad;“

„e) riiklike aruandlus- ja avalikustamisnõuete tulemuslikkus ning selliste nõuete ja liidu õiguses sätestatud nõuete ühtsuse määr ning nende sobivus nendes kehtestatud standardite täitmiseks, võttes samal ajal arvesse riikide finantsjurisdiktsioonide eripära.“

„4. Enne teabe nõudmist vastavalt käesolevale artiklile ning selleks, et tagada aruandlus- ja avalikustamisnõuete dubleerimise vältimine, võtab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arvesse artikli 35a lõikes 1b osutatud muude asutuste kogutud teavet ja olemasolevat asjakohast statistikat, mida koostavad ja levitavad Euroopa statistikasüsteem ja Euroopa Keskpankade Süsteem.“

„Artikkel 35a

Teabevahetus asutuste vahel ja muude üksustega

1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja pädevad asutused jagavad teiste asutustega igal üksikjuhul eraldi või korrapäraselt teavet, mille nad on saanud ▌finantsasutustelt või muudelt pädevatelt asutustelt, kui taotleval asutusel on õigus saada seda teavet vastavalt oma missioonile, eesmärkidele, ülesannetele ja volitustele või kooskõlas asjakohase liidu õigusega.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve või pädev asutus kasutab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe jagamiseks artiklis 35b osutatud ühtset integreeritud aruandlussüsteemi, kui see on loodud.

1a.Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja pädevad asutused taotlevad igaüks teistelt asutustelt teavet, mida nad muidu taotleks finantsasutustelt või muudelt pädevatelt asutustelt, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:a)neil on õigus saada seda teavet vastavalt oma missioonile, eesmärkidele, ülesannetele ja volitustele või kooskõlas asjakohase liidu õigusega;b)selle teabe on saanud vähemalt üks teistest asutustest.

Esimene lõik ei piira Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja pädevate asutuste võimalust saada nõutud teavet finantsasutustelt või muudelt pädevatelt asutustelt, kui teine asutus ei saa operatiivsetel põhjustel andmeid jagada.

Selleks et teha kindlaks, kas esimese lõigu punktis b osutatud tingimus on täidetud, kasutavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja pädevad asutused artiklis 35b osutatud ühtset integreeritud aruandlussüsteemi, kui see on loodud.

1b.Käesoleva artikli, artikli 35b ja artikli 70 lõike 3 kohaldamisel tähendab „teised asutused“ järgmisi asutusi:a)teised Euroopa järelevalveasutused;b)Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu;c)käesoleva määruse artikli 4 punktis 2 määratletud pädevad asutused;d)määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 4 punktis 2 määratletud pädevad asutused;e)määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 4 punktis 3 määratletud pädevad asutused;f)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) …/…+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis 2021/0240(COD) (ettepanek: määrus, millega asutatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise amet – COM(2021) 421 final) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number, pealkiri ja ELT avaldamisviide. loodud Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet;g)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) …/…++ ELT: palun sisestada teksti dokumendis 2021/0250(COD) (ettepanek: kuues rahapesuvastane direktiiv – COM(2021) 423 final) sisalduva direktiivi number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse direktiivi kuupäev, number, pealkiri ja ELT avaldamisviide. artikli 2 punktis 1 määratletud asutused;h)määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 punktis 9 määratletud ühtne järelevalvemehhanism;i)Ühtne Kriisilahendusnõukogu;j)määruse (EL) nr 806/2014 artikli 3 punktis 3 määratletud liikmesriigi kriisilahendusasutused.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „finantsasutus“ määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 2 punktis a määratletud finantseerimisasutust.

2. Teabevahetuse taotluses märgitakse nõuetekohaselt liidu õiguse kohane õiguslik alus, mis võimaldab taotleval asutusel saada seda teavet finantsasutustelt või muudelt pädevatelt asutustelt. Taotleva asutuse ja jagava asutuse suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise ja andmekaitse kohustusi, mis on sätestatud artiklites 70 ja 71 ning valdkondlikes õigusaktides, mida kohaldatakse andmete jagamise suhtes finantsasutuse ja taotleva asutuse vahel ning andmete jagamise suhtes finantsasutuse ja jagava asutuse vahel. Jagav asutus teavitab sellisest teabevahetusest põhjendamatu viivituseta kõiki asjaomaseid finantsasutusi, välja arvatud juhul, kui teavet on anonüümitud, muudetud, koondatud või seda on töödeldud muul viisil konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks.

3. Lõikeid 1, 1a ja 2 kohaldatakse ka teabe suhtes, mille jagav asutus on saanud ▌finantsasutuselt või teistelt asutustelt ja mida ta on hiljem kontrollinud või mida ta on muul viisil töödelnud.

4. Lõigetes 1, 1a, 2 ja 3 osutatud teabe jagamiseks sõlmivad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja teised asutused▌ vastastikuse mõistmise memorandumid, et määrata kindlaks teabevahetuse kord. Samuti määravad nad kindlaks selliste jagatud andmete kogumiseks ja töötlemiseks vajalike ressursside jagamise korra. Vastastikuse mõistmise memorandumid järgivad kõigi asjaomaste asutuste kokkuleppel lihtsat ja standardset vormi, mis on vajaduse korral kohandatud konkreetsete asutuste tegevuse suhtes kohaldatavatele võimalikele eritingimustele.

5. Lõigetega 1–4 ei piirata intellektuaalomandi õiguste kaitset ega takistata ega piirata muude liidu õigusaktide kohast teabevahetust Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja teiste asutuste vahel. Kui käesoleva artikli lõiked on vastuolus muude liidu õigusaktide sätetega, millega reguleeritakse teiste asutuste vahelist teabevahetust, on ülimuslikud selliste muude liidu õigusaktide sätted.

6. Ilma et see piiraks liidu õiguses teabe jagamise vallas sätestatud muude kohustuste täitmist, võivad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja pädevad asutused jagada põhjendatud taotluse korral ja igal üksikjuhul eraldi komisjoniga teavet, mille finantsasutused on neile liidu õigusest tulenevaid kohustusi täites esitanud, kujul, mis ei võimalda üksikuid üksusi tuvastada ega sisalda isikuandmeid.

7.Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja pädevad asutused võivad anda oma ülesannete täitmisel saadud teabele juurdepääsu finantsasutustele, teadlastele ja muudele üksustele, kellel on õigustatud huvi sellise teabe vastu teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil, tingimusel et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on taganud, et täidetud on kõik järgmised tingimused:a) teave on anonüümitud nii, et andmesubjekt või finantsasutus ei ole või ei ole enam tuvastatav;b) andmed on muudetud või koondatud või nende suhtes on rakendatud muud aimatavuse kontrolli meetodit, et kaitsta konfidentsiaalset teavet, sealhulgas ärisaladusi või intellektuaalomandi õigustega kaitstud sisu.

Muult asutuselt saadud teavet jagatakse üksnes selle alusel sellise asutuse nõusolekul, kes teabe algselt sai.

7a.Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja pädevad asutused esitavad hiljemalt ... [1 aasta pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] komisjonile aruande kõigi valdkondlike õigusaktidega seotud õiguslike takistuste kohta, mis mingil viisil takistavad nende teabevahetust teiste asutuste või muude üksustega. Aruandes võib käsitleda ka mitteolulisi, aegunud, dubleerivaid või muul viisil ebaolulisi aruandlusnõudeid ning soovitusi finants- ja muude ettevõtete aruandlusnõuete vahelise kooskõla tagamiseks.

Selle aruande alusel ning võttes nõuetekohaselt arvesse intellektuaalomandi õiguste kaitset, ametisaladuse hoidmise kohustust ja andmekaitset, esitab komisjon hiljemalt ... [2 aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] asjakohasel juhul Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku selliste õiguslike takistuste kõrvaldamiseks valdkondlikes õigusaktides, et soodustada teabevahetust asutuste vahel ja muude üksustega.“

„Artikkel 35b

Ühtse integreeritud aruandlussüsteemi loomine

1.Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostab tihedas koostöös teiste asutuste ja Euroopa Keskpankade Süsteemiga hiljemalt ... [2 aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] aruande ühtse integreeritud aruandlussüsteemi loomise tehniliste üksikasjade kohta ning tegevuskava, mis põhineb Euroopa järelevalveasutuste aruandluse nende sektoritesse integreerimisega seotud tööl ning sisaldab kulude ja tulude hindamist. Kõnealuse aruande jaoks hõlmab ühtne integreeritud aruandlussüsteem järgmist:a)ühine andmesõnastik, millega tagatakse aruandlusnõuete ja andmete standardimise järjepidevus ja selgus;b)ühishoidla, mis sisaldab aruandlus- ja avalikustamisnõudeid ning kogutud andmete ja neid valdavate asutuste kirjeldusi;c)keskne andmeruum, mis hõlmab teabe kogumise ja vahetamise tehnilist ülesehitust, ningd)alaline ühtne kontaktpunkt üksuste jaoks, et osutada dubleerivatele, aegunud või liigsetele aruandlus- ja avalikustamisnõuetele.

Tihedas koostöös komisjoniga lisatakse aruandele hinnang üldise finantsmõju kohta.

Komisjon esitab asjakohasel juhul hiljemalt ... [3 aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, et tagada ühtse integreeritud aruandlussüsteemi loomiseks vajalikud rahalised, inim- ja IT-ressursid.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve loob koos teiste asutustega ühtse integreeritud aruandlussüsteemi hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].“

„2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb koos Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS), komisjoni, riiklike pädevate asutuste ja riiklike statistikaasutustega tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, jagades nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning analüüse.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Keskpangaga koordineerib oma jõupingutusi finantsstabiilsust ohustavate süsteemsete riskide tuvastamiseks, jälgimiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järgib esitatud andmete jagamise sätteid vastavalt määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 15 lõigetele 1–5.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kehtestab koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga asjakohase sisekorra konfidentsiaalse, eelkõige üksikute finantsasutustega seotud teabe edastamiseks.“

„– aruandlus- ja avalikustamisnõuded ja teabe kogumine finantsasutustelt.“

„3. Lõigetega 1 ja 2 ei takistata Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel vahetamast teavet artikli 35a lõikes 1b osutatud teiste asutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja muude liidu õigusaktidega, mida kohaldatakse finantsasutuste suhtes.“

„Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvamused ei piirdu käimasolevate seadusandlike menetlustega. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib vajaduse korral teha oma arvamustes ettepanekuid kehtivate õigusaktide muutmiseks, sealhulgas muudatused:a)liigsete või aegunud aruandlus- ja avalikustamisnõuete kõrvaldamiseks liidu õigusest või liidu õiguse ülevõtmisest liikmesriikides;b)järjepidevate aruandlus- ja avalikustamisnõuete tagamiseks nii valdkondlike kui ka valdkondadeüleste õigusaktide lõikes;c)aruandlus- ja avalikustamisnõuete proportsionaalsuse tagamiseks seoses aruandva üksuse laadi, suuruse ja keerukusega;d)tagamaks, et aruandlus- ja avalikustamisnõuete järgimine on proportsionaalne lisaväärtusega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ülesannete ja eesmärkide täitmisele.

Esimeses lõigus osutatud arvamuste koostamisel kehtivate õigusaktide kohta võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuetekohaselt arvesse kõigi asjaomaste sidusrühmade panust sihtotstarbelise konsulteerimise kaudu. Nimetatud arvamuste alusel esitab komisjon vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.“

„d) vaadata läbi komisjoni vastuvõetud asjakohaste regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve väljaantud suuniste ja soovituste kohaldamine ning teha vajaduse korral muudatusettepanekuid, säilitades samal ajal andmete kasutatavuse ja kvaliteedi, et–kõrvaldada liigsed või aegunud aruandlus- ja avalikustamisnõuded;–tagada proportsionaalsed ja standarditud aruandlus- ja avalikustamisnõuded;–minimeerida kulusid;–tegeleda õiguslike lünkadega;“.

„e) riiklike aruandlus- ja avalikustamisnõuete tulemuslikkus ning selliste nõuete ja liidu õiguses sätestatud nõuete ühtsuse määr ning nende sobivus nendes kehtestatud standardite täitmiseks, võttes samal ajal arvesse riikide finantsjurisdiktsioonide eripära.“

„4. Enne teabe nõudmist vastavalt käesolevale artiklile ning selleks, et tagada aruandlus- ja avalikustamisnõuete dubleerimise vältimine, võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvesse artikli 35a lõikes 1b osutatud muude asutuste kogutud teavet ja olemasolevat asjakohast statistikat, mida koostavad ja levitavad Euroopa statistikasüsteem ja Euroopa Keskpankade Süsteem.“

„Artikkel 35a

Teabevahetus asutuste vahel ja muude üksustega

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevad asutused jagavad teiste asutustega igal üksikjuhul eraldi või korrapäraselt teavet, mille nad on saanud ▌finantsasutustelt või muudelt pädevatelt asutustelt, kui taotleval asutusel on õigus saada seda teavet vastavalt oma missioonile, eesmärkidele, ülesannetele ja volitustele või kooskõlas asjakohase liidu õigusega.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või pädev asutus kasutab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe jagamiseks artiklis 35b osutatud ühtset integreeritud aruandlussüsteemi, kui see on loodud.

1a.Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevad asutused taotlevad igaüks teistelt asutustelt teavet, mida nad muidu taotleksid finantsasutustelt või muudelt pädevatelt asutustelt, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:a)neil on õigus saada seda teavet vastavalt oma missioonile, eesmärkidele, ülesannetele ja volitustele või kooskõlas asjakohase liidu õigusega;b)selle teabe on saanud vähemalt üks teistest asutustest.

Esimene lõik ei piira Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevate asutuste võimalust saada nõutud teavet finantsasutustelt või muudelt pädevatelt asutustelt, kui teine asutus ei saa operatiivsetel põhjustel andmeid jagada.

Selleks et teha kindlaks, kas esimese lõigu punktis b osutatud tingimus on täidetud, kasutavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevad asutused artiklis 35b osutatud ühtset integreeritud aruandlussüsteemi, kui see on loodud.

1b.Käesoleva artikli, artikli 35b ja artikli 70 lõike 3 kohaldamisel tähendab „teised asutused“ järgmisi asutusi:a)teised Euroopa järelevalveasutused;b)Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu;c)käesoleva määruse artikli 4 punktis 2 määratletud pädevad asutused;d)määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 4 punktis 2 määratletud pädevad asutused;e)määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 4 punktis 3 määratletud pädevad asutused;f)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) …/…+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis 2021/0240(COD) (ettepanek: määrus, millega asutatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise amet – COM(2021) 421 final) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number, pealkiri ja ELT avaldamisviide. loodud Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet;g)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) …/…++ ELT: palun sisestada teksti dokumendis 2021/0250(COD) (ettepanek: kuues rahapesuvastane direktiiv – COM(2021) 423 final) sisalduva direktiivi number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse direktiivi kuupäev, number, pealkiri ja ELT avaldamisviide. artikli 2 punktis 1 määratletud asutused;h)määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 punktis 9 määratletud ühtne järelevalvemehhanism;i)Ühtne Kriisilahendusnõukogu;j)määruse (EL) nr 806/2014 artikli 3 punktis 3 määratletud kriisilahendusasutused.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „finantsasutus“ määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 2 punktis a määratletud finantseerimisasutust.

2. Teabevahetuse taotluses märgitakse nõuetekohaselt liidu õiguse kohane õiguslik alus, mis võimaldab taotleval asutusel saada seda teavet finantsasutustelt või muudelt pädevatelt asutustelt. Taotleva asutuse ja jagava asutuse suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise ja andmekaitse kohustusi, mis on sätestatud artiklites 70 ja 71 ning valdkondlikes õigusaktides, mida kohaldatakse andmete jagamise suhtes finantsasutuse ja taotleva asutuse vahel ning andmete jagamise suhtes finantsasutuse ja jagava asutuse vahel. Jagav asutus teavitab sellisest teabevahetusest põhjendamatu viivituseta kõiki asjaomaseid finantsasutusi, välja arvatud juhul, kui teavet on anonüümitud, muudetud, koondatud või seda on töödeldud muul viisil konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks.

3.Lõikeid 1, 1a ja 2 kohaldatakse ka teabe suhtes, mille jagav asutus on saanud finantsasutuselt või teistelt asutustelt ja mida ta on hiljem kontrollinud või mida ta on muul viisil töödelnud.

4.Lõigetes 1, 1a, 2 ja 3 osutatud teabe jagamiseks sõlmivad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja teised asutused vastastikuse mõistmise memorandumid, et määrata kindlaks teabevahetuse kord. Samuti määravad nad kindlaks selliste jagatud andmete kogumiseks ja töötlemiseks vajalike ressursside jagamise korra, tingimusel et selline kord vastab kohaldatavatele andmekaitse-, intellektuaalomandi- ja ametisaladuse hoidmise nõuetele. Vastastikuse mõistmise memorandumid järgivad kõigi asjaomaste asutuste kokkuleppel lihtsat ja standardset vormi, mis on vajaduse korral kohandatud konkreetsete asutuste tegevuse suhtes kohaldatavatele võimalikele eritingimustele. 

5.Lõigetega 1–4 ei piirata intellektuaalomandi õiguste kaitset ega takistata ega piirata muude liidu õigusaktide kohast teabevahetust Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja teiste asutuste vahel. Kui käesoleva artikli lõiked on vastuolus muude liidu õigusaktide sätetega, millega reguleeritakse teiste asutuste vahelist teabevahetust, on ülimuslikud selliste muude liidu õigusaktide sätted.

6.Ilma et see piiraks liidu õiguses teabe jagamise vallas sätestatud muude kohustuste täitmist, võivad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevad asutused jagada põhjendatud taotluse korral ja igal üksikjuhul eraldi komisjoniga teavet, mille finantsasutused on neile liidu õigusest tulenevaid kohustusi täites esitanud, kujul, mis ei võimalda üksikuid üksusi tuvastada ega sisalda isikuandmeid. Sellise teabe esitanud asutusi teavitatakse toimunud jagamisest nõuetekohaselt.

7.Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevad asutused võivad anda oma ülesannete täitmisel saadud teabele juurdepääsu finantsasutustele, teadlastele ja muudele üksustele, kellel on õigustatud huvi sellise teabe vastu teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil, tingimusel et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on taganud, et täidetud on kõik järgmised tingimused:a) teave on anonüümitud nii, et andmesubjekt või finantsasutus ei ole või ei ole enam tuvastatav;b) andmed on muudetud või koondatud või nende suhtes on rakendatud muud aimatavuse kontrolli meetodit, et kaitsta konfidentsiaalset teavet, sealhulgas ärisaladusi või intellektuaalomandi õigustega kaitstud sisu.c)pooled, kellele on antud juurdepääs, on tõendanud, et neil on konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks vajalikud tehnilised vahendid, st neil on vahendid, millega on võimalik täielikult tagada eraelu puutumatuse ja konfidentsiaalsuse kaitse.

Muult asutuselt saadud teavet jagatakse üksnes selle alusel sellise asutuse nõusolekul, kes teabe algselt sai.

7a.Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevad asutused esitavad hiljemalt ... [1 aasta pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] komisjonile aruande kõigi valdkondlike õigusaktidega seotud õiguslike takistuste kohta, mis mingil viisil takistavad nende teabevahetust teiste asutuste või muude üksustega. Aruandes võib käsitleda ka mitteolulisi, aegunud, dubleerivaid või muul viisil ebaolulisi aruandlusnõudeid ning soovitusi finants- ja muude ettevõtete aruandlusnõuete vahelise kooskõla tagamiseks.

Selle aruande alusel ning võttes nõuetekohaselt arvesse intellektuaalomandi õiguste kaitset, ametisaladuse hoidmise kohustust ja andmekaitset, esitab komisjon hiljemalt ... [2 aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] asjakohasel juhul Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku selliste õiguslike takistuste kõrvaldamiseks valdkondlikes õigusaktides, et soodustada teabevahetust asutuste vahel ja muude üksustega.“

„Artikkel 35b

Ühtse integreeritud aruandlussüsteemi loomine

1.Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab tihedas koostöös teiste asutuste ja Euroopa Keskpankade Süsteemiga hiljemalt ... [2 aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] aruande ühtse integreeritud aruandlussüsteemi loomise tehniliste üksikasjade kohta ning tegevuskava, mis põhineb Euroopa järelevalveasutuste aruandluse nende sektoritesse integreerimisega seotud tööl ning sisaldab kulude ja tulude hindamist. Kõnealuse aruande jaoks hõlmab ühtne integreeritud aruandlussüsteem järgmist:a)ühine andmesõnastik, millega tagatakse aruandlusnõuete ja andmete standardimise järjepidevus ja selgus;b)ühishoidla, mis sisaldab aruandlus- ja avalikustamisnõudeid ning kogutud andmete ja neid valdavate asutuste kirjeldusi;c)keskne andmeruum, mis hõlmab teabe kogumise ja vahetamise tehnilist ülesehitust, ningd)alaline ühtne kontaktpunkt üksuste jaoks, et osutada dubleerivatele, aegunud või liigsetele aruandlus- ja avalikustamisnõuetele.

Tihedas koostöös komisjoniga lisatakse aruandele hinnang üldise finantsmõju kohta.

Komisjon esitab asjakohasel juhul hiljemalt ... [3 aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, et tagada ühtse integreeritud aruandlussüsteemi loomiseks vajalikud rahalised, inim- ja IT-ressursid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve loob koos teiste asutustega ühtse integreeritud aruandlussüsteemi hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].“

„2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb koos Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS), komisjoni, riiklike pädevate asutuste ja riiklike statistikaasutustega tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, jagades nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning analüüse.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Keskpangaga koordineerib oma jõupingutusi finantsstabiilsust ohustavate süsteemsete riskide tuvastamiseks, jälgimiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järgib esitatud andmete jagamise sätteid vastavalt määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 15 lõigetele 1–5.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kehtestab koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga asjakohase sisekorra konfidentsiaalse, eelkõige üksikute finantsasutustega seotud teabe edastamiseks.“

„– aruandlus- ja avalikustamisnõuded ja teabe kogumine finantsturu osalistelt.“

„3. Lõigetega 1 ja 2 ei takistata Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel vahetamast teavet artikli 35a lõikes 1b osutatud teiste asutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja muude liidu õigusaktidega, mida kohaldatakse finantsturu osaliste suhtes.“

„Artikkel 34a

Teabevahetus asutuste vahel ja muude üksustega

1.Kriisilahendusnõukogu ja kriisilahendusasutused jagavad muude asutustega igal üksikjuhul eraldi või korrapäraselt teavet, mille nad on saanud finantsasutustelt või muudelt pädevatelt asutustelt, kui taotleval asutusel on õigus saada seda teavet vastavalt oma missioonile, eesmärkidele, ülesannetele ja volitustele või kooskõlas asjakohase liidu õigusega.

Kriisilahendusnõukogu või kriisilahendusasutused kasutavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe jagamiseks artiklis 34b osutatud ühtset integreeritud aruandlussüsteemi, kui see on loodud.

2.Kriisilahendusnõukogu ja kriisilahendusasutused taotlevad teistelt asutustelt teavet, mida nad muidu taotleksid finantsasutustelt või muudelt pädevatelt asutustelt, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:a)neil on õigus saada seda teavet vastavalt oma missioonile, eesmärkidele, ülesannetele ja volitustele või kooskõlas asjakohase liidu õigusega;b)selle teabe on saanud vähemalt üks teistest asutustest.

Esimene lõik ei piira kriisilahendusnõukogu ja kriisilahendusasutuste võimalust saada nõutud teavet finantsasutustelt või muudelt pädevatelt asutustelt, kui teine asutus ei saa operatiivsetel põhjustel andmeid jagada.

Selleks et teha kindlaks, kas esimese lõigu punktis b osutatud tingimus on täidetud, kasutab kriisilahendusnõukogu artiklis 34b osutatud ühtset integreeritud aruandlussüsteemi, kui see on loodud.

3.Käesoleva artikli ja artikli 34b kohaldamisel tähendab „teised asutused“ järgmisi asutusi:a)Euroopa järelevalveasutused;b)Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu;c)määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 4 punktis 2 määratletud pädevad asutused;d)määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 4 punktis 2 määratletud pädevad asutused;e)määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 4 punktis 3 määratletud pädevad asutused;f)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) …/…+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis 2021/0240(COD) (ettepanek: määrus, millega asutatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise amet – COM(2021) 421 final) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number, pealkiri ja ELT avaldamisviide. loodud Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet;g)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) …/…++ ELT: palun sisestada teksti dokumendis 2021/0250(COD) (ettepanek: kuues rahapesuvastane direktiiv – COM(2021) 423 final) sisalduva direktiivi number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse direktiivi kuupäev, number, pealkiri ja ELT avaldamisviide. artikli 2 punktis 1 määratletud asutused;h)määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 punktis 9 määratletud ühtne järelevalvemehhanism;i)artikli 3 punktis 3 määratletud kriisilahendusasutused.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „finantsasutus“ määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 2 punktis a määratletud finantseerimisasutust.

4.Teabevahetuse taotluses märgitakse nõuetekohaselt liidu õiguse kohane õiguslik alus, mis võimaldab taotleval asutusel saada seda teavet finantsasutustelt või muudelt pädevatelt asutustelt. Taotleva asutuse ja jagava asutuse suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise ja andmekaitse kohustusi, mis on sätestatud artiklites 88 ja 89 ning valdkondlikes õigusaktides, mida kohaldatakse andmete jagamise suhtes finantsasutuse ja taotleva asutuse vahel ning andmete jagamise suhtes finantsasutuse ja jagava asutuse vahel. Jagav asutus teavitab sellisest teabevahetusest põhjendamatu viivituseta kõiki asjaomaseid finantsasutusi, välja arvatud juhul, kui teavet on anonüümitud, muudetud, koondatud või seda on töödeldud muul viisil konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks.

5.Lõikeid 1, 2 ja 4 kohaldatakse ka teabe suhtes, mille jagav asutus on saanud finantsasutuselt või teistelt asutustelt ja mida ta on hiljem kontrollinud või mida ta on muul viisil töödelnud.

6.Lõigetes 1, 2, 4 ja 5 osutatud teabe jagamiseks sõlmivad kriisilahendusnõukogu ja teised asutused vastastikuse mõistmise memorandumid, et määrata kindlaks teabevahetuse kord. Samuti määravad nad kindlaks selliste jagatud andmete kogumiseks ja töötlemiseks vajalike ressursside jagamise korra, tingimusel et selline kord vastab kohaldatavatele andmekaitse-, intellektuaalomandi- ja ametisaladuse hoidmise nõuetele. Vastastikuse mõistmise memorandumid järgivad kõigi asjaomaste asutuste kokkuleppel lihtsat ja standardset vormi, mis on vajaduse korral kohandatud konkreetsete asutuste tegevuse suhtes kohaldatavatele võimalikele eritingimustele.

7.Lõigetega 1–6 ei piirata intellektuaalomandi õiguste kaitset ega takistata ega piirata muude liidu õigusaktide kohast teabevahetust kriisilahendusnõukogu ja teiste asutuste vahel. Kui käesoleva artikli lõiked on vastuolus käesoleva määruse või muude liidu õigusaktide sätetega, millega reguleeritakse teiste asutuste vahelist teabevahetust, on ülimuslikud selliste muude liidu õigusaktide sätted.

8.Ilma et see piiraks liidu õiguses teabe jagamise vallas sätestatud muude kohustuste täitmist, võivad kriisilahendusnõukogu ja kriisilahendusasutused jagada põhjendatud taotluse korral ja igal üksikjuhul eraldi komisjoniga teavet, mille finantsasutused on neile liidu õigusest tulenevaid kohustusi täites esitanud, kujul, mis ei võimalda üksikuid üksusi tuvastada ega sisalda isikuandmeid. Sellise teabe esitanud asutusi teavitatakse toimunud jagamisest nõuetekohaselt.

9.Kriisilahendusnõukogu ja kriisilahendusasutused võivad anda oma ülesannete täitmisel saadud teabele juurdepääsu finantsasutustele, teadlastele ja muudele üksustele, kellel on õigustatud huvi sellise teabe vastu teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil, tingimusel et kriisilahendusnõukogu on taganud, et täidetud on kõik järgmised tingimused:a)teave on anonüümitud nii, et andmesubjekt või finantsasutus ei ole või ei ole enam tuvastatav;b)andmed on muudetud või koondatud või nende suhtes on rakendatud muud aimatavuse kontrolli meetodit, et kaitsta konfidentsiaalset teavet, sealhulgas ärisaladusi või intellektuaalomandi õigustega kaitstud sisu;c)pooled, kellele on antud juurdepääs, on tõendanud, et neil on konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks vajalikud tehnilised vahendid, st neil on vahendid, millega on võimalik täielikult tagada eraelu puutumatuse ja konfidentsiaalsuse kaitse.

Muult asutuselt saadud teavet jagatakse üksnes selle alusel sellise asutuse nõusolekul, kes teabe algselt sai.

10.Kriisilahendusnõukogu ja kriisilahendusasutused esitavad hiljemalt ... [1 aasta pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] komisjonile aruande kõigi valdkondlike õigusaktidega seotud õiguslike takistuste kohta, mis mingil viisil takistavad kriisilahendusnõukogu teabevahetust teiste asutuste või muude üksustega. Aruandes võib käsitleda ka mitteolulisi, aegunud, dubleerivaid või muul viisil ebaolulisi aruandlusnõudeid ning soovitusi finants- ja muude ettevõtete aruandlusnõuete vahelise kooskõla tagamiseks.

Selle aruande alusel ning võttes nõuetekohaselt arvesse intellektuaalomandi õiguste kaitset, ametisaladuse hoidmise kohustust ja andmekaitset, esitab komisjon hiljemalt ... [2 aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] asjakohasel juhul Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku selliste õiguslike takistuste kõrvaldamiseks valdkondlikes õigusaktides, et soodustada teabevahetust asutuste vahel ja muude üksustega.

Artikkel 34b

Ühtse integreeritud aruandlussüsteemi loomine

1.Kriisilahendusnõukogu koostab tihedas koostöös teiste asutustega hiljemalt ... [2 aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] aruande ühtse integreeritud aruandlussüsteemi loomise tehniliste üksikasjade kohta ning tegevuskava, mis põhineb Euroopa järelevalveasutuste aruandluse nende sektoritesse integreerimisega seotud tööl ning sisaldab kulude ja tulude hindamist. Kõnealuse aruande jaoks hõlmab ühtne integreeritud aruandlussüsteem järgmist:a)ühine andmesõnastik, millega tagatakse aruandlusnõuete ja andmete standardimise järjepidevus ja selgus;b)ühishoidla, mis sisaldab aruandlus- ja avalikustamisnõudeid ning kogutud andmete ja neid valdavate asutuste kirjeldusi;c)keskne andmeruum, mis hõlmab teabe kogumise ja vahetamise tehnilist ülesehitust, ningd)alaline ühtne kontaktpunkt üksuste jaoks, et osutada dubleerivatele, aegunud või liigsetele aruandlus- ja avalikustamisnõuetele.

2.Tihedas koostöös komisjoniga lisatakse aruandele hinnang üldise finantsmõju kohta.

Komisjon esitab vajaduse korral hiljemalt ... [3 aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, et tagada ühtse integreeritud aruandlussüsteemi loomiseks vajalikud rahalised, inim- ja IT-ressursid.

Kriisilahendusnõukogu loob koos teiste asutustega ühtse integreeritud aruandlussüsteemi hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].“

„d) komisjoni vastuvõetud asjakohaste regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite ning AMLA väljaantud suuniste ja soovituste kohaldamise läbivaatamist ning vajaduse korral muudatusettepanekute tegemist, säilitades samal ajal andmete kasutatavuse ja kvaliteedi, et–kõrvaldada liigsed või aegunud aruandlus- ja avalikustamisnõuded;–tagada proportsionaalsed ja standarditud aruandlus- ja avalikustamisnõuded;–minimeerida kulusid;–tegeleda õiguslike lünkadega;“

„3a. Enne teabe nõudmist vastavalt käesolevale artiklile ning selleks, et tagada aruandlus- ja avalikustamisnõuete dubleerimise vältimine, võtab AMLA arvesse artikli 16a lõikes 3 osutatud teiste asutuste kogutud teavet ja olemasolevat asjakohast statistikat, mida koostavad ja levitavad Euroopa statistikasüsteem ja Euroopa Keskpankade Süsteem.“

„Artikkel 16a

Teabevahetus asutuste vahel ja muude üksustega

1.AMLA ja järelevalveasutused jagavad teiste asutustega igal üksikjuhul eraldi või korrapäraselt teavet, mille nad on saanud kohustatud isikutelt või muudelt pädevatelt asutustelt, kui taotleval asutusel on õigus saada seda teavet vastavalt oma missioonile, eesmärkidele, ülesannetele ja volitustele või kooskõlas asjakohase liidu õigusega.

AMLA või järelevalveasutus kasutab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe jagamiseks artiklis 16b osutatud ühtset integreeritud aruandlussüsteemi, kui see on loodud.

2.AMLA ja järelevalveasutused taotlevad teistelt asutustelt teavet, mida nad muidu taotleksid kohustatud isikutelt või muudelt pädevatelt asutustelt, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:a)neil on õigus saada seda teavet vastavalt oma missioonile, eesmärkidele, ülesannetele ja volitustele või kooskõlas asjakohase liidu õigusega;b)selle teabe on saanud vähemalt üks teistest asutustest.

Esimene lõik ei piira AMLA ja pädevate asutuste võimalust saada seda teavet finantsasutustelt või muudelt pädevatelt asutustelt, kui teine asutus ei saa operatiivsetel põhjustel andmeid jagada.

AMLA ja järelevalveasutused kasutavad esimese lõigu punktis b osutatud tingimuse täidetuse kindlaksmääramiseks artiklis 16b osutatud ühtset integreeritud aruandlussüsteemi, kui see on loodud.

3.Käesoleva artikli ning artikli 16 lõike 3a ja artikli 16b kohaldamisel tähendab „teised asutused“ järgmisi asutusi:a)Euroopa järelevalveasutused;b)Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu;c)määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 4 punktis 2 määratletud pädevad asutused;d)määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 4 punktis 2 määratletud pädevad asutused;e)määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 4 punktis 3 määratletud pädevad asutused;f)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) …/…+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis 2021/0250(COD) (ettepanek: kuues rahapesuvastane direktiiv – COM(2021) 423 final) sisalduva direktiivi number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse direktiivi kuupäev, number, pealkiri ja ELT avaldamisviide. artikli 2 punktis 1 määratletud asutused;g)määruse (EL) nr 575/2013 artikli 2 punktis 2 määratletud riiklikud pädevad asutused;h)Ühtne Kriisilahendusnõukogu;i)määruse (EL) nr 806/2014 artikli 3 punktis 3 määratletud kriisilahendusasutused;j)määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 punktis 9 määratletud ühtne järelevalvemehhanism.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „finantsasutus“ määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 2 punktis a määratletud finantseerimisasutust.

4.Teabevahetuse taotluses märgitakse nõuetekohaselt liidu õiguse kohane õiguslik alus, mis võimaldab taotleval asutusel saada seda teavet kohustatud isikutelt või muudelt pädevatelt asutustelt. Taotleva asutuse ja jagava asutuse suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise ja andmekaitse kohustusi, mis on sätestatud artiklites 75 ja 84 ning valdkondlikes õigusaktides, mida kohaldatakse andmete jagamise suhtes kohustatud isiku ja taotleva asutuse vahel ning andmete jagamise suhtes kohustatud isiku ja jagava asutuse vahel. Jagav asutus teavitab sellisest teabevahetusest põhjendamatu viivituseta kõiki asjaomaseid kohustatud isikuid, välja arvatud juhul, kui see teave on anonüümitud, muudetud, koondatud ja töödeldud mis tahes muu avalikustamise kontrollimeetodi abil, et kaitsta konfidentsiaalset teavet.

5.Lõikeid 1, 2 ja 4 kohaldatakse ka teabe suhtes, mille jagav asutus on saanud kohustatud isikult või teistelt asutustelt ja mida ta on hiljem kontrollinud või mida ta on muul viisil töödelnud.

6.Lõigetes 1, 2, 4 ja 5 osutatud teabe jagamiseks sõlmivad AMLA ja teised asutused vastastikuse mõistmise memorandumid, et määrata kindlaks teabevahetuse kord. Samuti määravad nad kindlaks selliste jagatud andmete kogumiseks ja töötlemiseks vajalike ressursside jagamise korra, tingimusel et selline kord vastab kohaldatavatele andmekaitse-, intellektuaalomandi- ja ametisaladuse hoidmise nõuetele. Vastastikuse mõistmise memorandumid järgivad kõigi asjaomaste asutuste kokkuleppel lihtsat ja standardset vormi, mis on vajaduse korral kohandatud konkreetsete asutuste tegevuse suhtes kohaldatavatele võimalikele eritingimustele.

7.Lõigetega 1–6 ei piirata intellektuaalomandi õiguste kaitset ega takistata ega piirata muude liidu õigusaktide kohast teabevahetust AMLA ja teiste asutuste vahel. Kui käesoleva artikli lõiked on vastuolus käesoleva määruse või muude liidu õigusaktide sätetega, millega reguleeritakse teiste asutuste vahelist teabevahetust, on ülimuslikud selliste muude liidu õigusaktide sätted.

8.Ilma et see piiraks liidu õiguses teabe jagamise vallas sätestatud muude kohustuste täitmist, võivad AMLA ja järelevalveasutused jagada põhjendatud taotluse korral ja igal üksikjuhul eraldi komisjoniga teavet, mille kohustatud isikud on neile liidu õigusest tulenevaid kohustusi täites esitanud, kujul, mis ei võimalda üksikuid üksusi tuvastada ega sisalda isikuandmeid. Sellise teabe esitanud asutusi teavitatakse toimunud jagamisest nõuetekohaselt.

9.AMLA ja järelevalveasutused võivad anda taaskasutamiseks oma ülesannete täitmisel saadud teabele juurdepääsu kohustatud isikutele, teadlastele ja muudele üksustele, kellel on õigustatud huvi sellise teabe vastu teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil, tingimusel et AMLA või järelevalveasutused on taganud, et täidetud on kõik järgmised tingimused:a)teave on anonüümitud nii, et andmesubjekt või kohustatud isik ei ole või ei ole enam tuvastatav;b)andmed on muudetud või koondatud või nende suhtes on rakendatud muud aimatavuse kontrolli meetodit, et kaitsta konfidentsiaalset teavet, sealhulgas ärisaladusi või intellektuaalomandi õigustega kaitstud sisu;c)pooled, kellele on antud juurdepääs, on tõendanud, et neil on konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks vajalikud tehnilised vahendid, st neil on vahendid, millega on võimalik täielikult tagada eraelu puutumatuse ja konfidentsiaalsuse kaitse.

Muult asutuselt saadud teavet jagatakse üksnes selle alusel sellise asutuse nõusolekul, kes teabe algselt sai.

10.AMLA ja järelevalveasutused esitavad hiljemalt ... [1 aasta pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] komisjonile aruande kõigi valdkondlike õigusaktidega seotud õiguslike takistuste kohta, mis mingil viisil takistavad nende teabevahetust teiste asutuste või muude üksustega. Aruandes võib käsitleda ka mitteolulisi, aegunud, dubleerivaid või muul viisil ebaolulisi aruandlusnõudeid ning soovitusi finants- ja muude ettevõtete aruandlusnõuete vahelise kooskõla tagamiseks.

Selle aruande alusel ning võttes nõuetekohaselt arvesse intellektuaalomandi õiguste kaitset, ametisaladuse hoidmise kohustust ja andmekaitset, esitab komisjon hiljemalt ... [2 aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] asjakohasel juhul Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku selliste õiguslike takistuste kõrvaldamiseks valdkondlikes õigusaktides, et soodustada teabevahetust asutuste vahel ja muude üksustega.“

„Artikkel 16b

Ühtse integreeritud aruandlussüsteemi loomine

1.AMLA ja järelevalveasutused koostavad tihedas koostöös teiste asutuste ja Euroopa Keskpankade Süsteemiga hiljemalt ... [2 aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] aruande ühtse integreeritud aruandlussüsteemi loomise tehniliste üksikasjade kohta ning tegevuskava, mis põhineb Euroopa järelevalveasutuste aruandluse nende sektoritesse integreerimisega seotud tööl ning sisaldab kulude ja tulude hindamist. Kõnealuse aruande jaoks hõlmab ühtne integreeritud aruandlussüsteem järgmist:a)ühine andmesõnastik, millega tagatakse aruandlusnõuete ja andmete standardimise järjepidevus ja selgus;b)ühishoidla, mis sisaldab aruandlus- ja avalikustamisnõudeid ning kogutud andmete ja neid valdavate asutuste kirjeldusi;c)keskne andmeruum, mis hõlmab teabe kogumise ja vahetamise tehnilist ülesehitust, ning d)alaline ühtne kontaktpunkt üksuste jaoks, et osutada dubleerivatele, aegunud või liigsetele aruandlus- ja avalikustamisnõuetele.

2.Tihedas koostöös komisjoniga lisatakse aruandele hinnang üldise finantsmõju kohta.

Komisjon esitab asjakohasel juhul hiljemalt ... [3 aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, et tagada ühtse integreeritud aruandlussüsteemi loomiseks vajalikud rahalised, inim- ja IT-ressursid.

AMLA loob koos teiste asutustega ühtse integreeritud aruandlussüsteemi hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].“

„AMLA arvamused ei piirdu käimasolevate seadusandlike menetlustega. AMLA võib vajaduse korral teha oma arvamustes ettepanekuid kehtivate õigusaktide muutmiseks, sealhulgas muudatused:a)liigsete või aegunud aruandlus- ja avalikustamisnõuete kõrvaldamiseks liidu õigusest või liidu õiguse ülevõtmisest liikmesriikides;b)järjepidevate aruandlus- ja avalikustamisnõuete tagamiseks nii valdkondlike kui ka valdkondadeüleste õigusaktide lõikes;c)aruandlus- ja avalikustamisnõuete proportsionaalsuse tagamiseks seoses aruandva üksuse laadi, suuruse ja keerukusega;d)tagamaks, et aruandlus- ja avalikustamisnõuete järgimine on proportsionaalne lisaväärtusega AMLA ülesannete ja eesmärkide täitmisele.

Esimeses lõigus osutatud arvamuste koostamisel kehtivate õigusaktide kohta võtab AMLA nõuetekohaselt arvesse kõigi asjaomaste sidusrühmade sisendit sihtotstarbelise konsulteerimise kaudu. Nimetatud arvamuste alusel esitab komisjon asjakohasel juhul Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.“

„Komisjon töötab välja kestlikkussuunised, mis kooskõlas liidu keskkonna- ja sotsiaalsete eesmärkide ja normidega ning võttes asjakohaselt arvesse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ ning erinevusi taristuprojektide liikide vahel võimaldavad“

„Artikli 4 lõike 2 esimeses lõigus osutatud ELi tagatisega seotud lepingud rakenduspartneri ning lõpliku vahendite saaja või finantsvahendaja või artikli 16 lõike 1 punktis a osutatud muu üksuse vahel allkirjastatakse 31. augustiks 2026. Muudel juhtudel allkirjastatakse lepingud rakenduspartneri ning lõpliku vahendite saaja või finantsvahendaja või artikli 16 lõike 1 punktis a osutatud muu üksuse vahel 31. detsembriks 2028.“

„h) finants- ja tegevusaruannete esitamine ning seire ELi tagatisega rahastamis- ja investeerimistoimingute üle, aruandlus- ja järelevalvenõuete proportsionaalsuse tagamine ning kõigi sidusrühmade ja lõplike toetusesaajate kulude minimeerimine, kahjustamata seejuures vastavaid InvestEU eesmärke.“

„4. Iga rakenduspartner esitab kord aastas komisjonile aruande käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta, jaotatuna ELi ja liikmesriigi osa vahel, kui see on asjakohane. Iga rakenduspartner esitab liikmesriigi osa puudutava teabe ka liikmesriigile, kelle osa ta rakendab. Aruandes hinnatakse, kas ELi tagatise kasutamise nõuded on täidetud ja käesoleva määruse III lisas osutatud peamised tulemusnäitajad saavutatud. Aruanne sisaldab samuti statistilisi, finants-, tegevus- ja raamatupidamisandmeid iga rahastamis- või investeerimistoimingu kohta ning oodatavate rahavoogude hinnanguid osa, poliitikaharu ja InvestEU fondi tasandil. EIP grupi ja asjakohasel juhul muude rakenduspartnerite aruanne hõlmab ka teavet käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemisel tekkinud investeerimistakistuste kohta. Aruanded peavad sisaldama teavet, mille rakenduspartnerid peavad esitama finantsmääruse artikli 155 lõike 1 punkti a kohaselt.“