ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:I PEATÜKKREGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA EESMÄRGID

Artikkel 1Asutamine, reguleerimisese ja kohaldamisala1.Käesolevas määruses sätestatakse terviklikud õigusnormid määrusega (EÜ) nr 1406/2002 asutatud Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (edaspidi „amet“) ülesannete, toimimise ja juhtimise kohta.2.Amet abistab liikmesriike ja komisjoni meretranspordiga seotud liidu õiguse tulemuslikul kohaldamisel ja rakendamisel kogu liidus. Selleks teeb amet liikmesriikide ja komisjoniga koostööd ning annab neile tehnilist, operatiiv- ja teaduslikku abi ameti eesmärkide ja ülesannete piires, mis on sätestatud artiklis 2 ning II ja III peatükis.3.Lõikes 2 osutatud abi andmisega toetab amet liikmesriike ja komisjoni eelkõige asjakohaste liidu õigusaktide nõuetekohasel kohaldamisel ning aitab samal ajal suurendada mereliikluse ja -transpordi üldist tõhusust vastavalt käesolevas määruses sätestatule, et hõlbustada meretranspordi valdkonnas liidu eesmärkide saavutamist.4.Ameti antav abi ei piira liikmesriikide kui lipu-, sadama- või rannikuriikide õigusi ega vastutust.

Artikkel 2Ameti eesmärgid1.Ameti eesmärgid on õnnetustetamaksimaalselt väheste õnnetustega laevaliiklust toetava meresõiduohutuse, meresõiduturvalisuse, laevade tekitatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja merendussektori kestlikkuse, samuti laevade põhjustatud reostuse vältimise ja tõrje ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrje kõrge, ühetaolise ja tulemusliku taseme edendamine ja saavutamine. [ME 23]2.Ameti täiendavad eesmärgid on edendada digiüleminekut merendussektoris, hõlbustades andmete elektroonilist edastamist, millega toetataksemis toetab lihtsustamist, vähendada halduskoormust ning pakkuda komisjonile ja liikmesriikidele mereseire ja merendusalase olukorrateadlikkuse vallas integreeritud süsteeme ja teenuseid. [ME 24]

II PEATÜKKAMETI ÜLESANDED

Artikkel 3Horisontaalne tehniline tugi1.Amet aitab komisjonil ja liikmesriikidel [ME 25]a)kontrollida, kas ameti eesmärkide alla kuuluvaid asjakohaseid siduvaid liidu õigusakte rakendatakse tulemuslikult, ning teeb selleks artiklis 10 osutatud kontrollkäike ja kontrolle. Sellega seoses võib amet teha komisjonile võimalike paranduste kohta ettepanekuid;b)ette valmistada ameti eesmärkide alla kuuluvate asjakohaste liidu õigusaktide ajakohastamist ja edasiarendamist, eelkõige kooskõlas rahvusvahelise õiguse muutumisega;c)täita muid komisjonile liidu õigusaktidega määratud ülesandeid seoses ameti eesmärkidega.2.Amet teeb liikmesriikidega koostööd, eta)korraldada vajaduse korral asjakohast suutlikkuse suurendamise ja koolitustegevust valdkondades, mis kuuluvad ameti eesmärkide alla ja mille eest vastutavad liikmesriigid. Sellega seoses loob amet vajaliku võimekuse, et arendada, viia ellu ja koordineerida ameti eesmärkidega seotud koolitustegevust, töötades muu hulgas välja ühistele põhiõppekavadele tuginevad kursused, seminarid, konverentsid ja õpikojad ning nii veebi- ja e-õppepõhised kui ka muud uuenduslikud ja tipptasemel koolitusvahendid. Sellise väljaspool formaalõpet korraldatava koolitustegevuse üksikasjad töötatakse välja tihedas koostöös liikmesriikide ja komisjoniga, haldusnõukogu kiidab need heaks kooskõlas käesoleva määruse artikliga 17 ning samal ajal järgitakse täielikult Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 166;b)töötada välja tehnilisi lahendusi, sealhulgas osutada asjakohaseid operatiivteenuseid, ja anda tehnilist abi, et luua liikmesriikides ameti eesmärkidega seotud asjakohaste liidu õigusaktide rakendamiseks vajalik võimekus.3.Amet edendab ja hõlbustab liikmesriikidevahelist ning liikmesriikide ja komisjoni vahelist koostööd liidu õigusaktide rakendamisel, soodustades kogemuste ja heade tavade vahetamist ja levitamist.4.Amet aitab kooskõlas oma eesmärkidega ning komisjoni taotluse korral või omal algatusel kaasa merendusalasele teadustegevusele liidu tasandil, kui haldusnõukogu on sellele artikli 17 kohaselt heakskiidu andnud.Sellega seoses aitab amet komisjonil ja liikmesriikidel määrata kindlaks peamised uurimisteemad, ilma et see piiraks muud teadustegevust liidu tasandil, ning analüüsida ameti eesmärkidega seotud käimasolevaid ja lõpuleviidud uurimisprojekte. Vajaduse korral võiblevitab amet vastavalt kohaldatavatele intellektuaalomandi õigusi käsitlevatele õigusnormidele ja turvakaalutlustele ning pärast komisjonilt heakskiidu saamist levitada oma teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemusi, et aidata luua koostoimet teiste liidu organite ja liikmesriikide teadus- ja innovatsioonitegevusega. [ME 26]5.Kui see on ameti ülesannete täitmiseks vajalik, teeb amet uuringuid, millesse ta kaasab komisjoni ja vajaduse korral konsulteerimise juhtrühmade kaudu, liikmesriigid ning asjakohasel juhul sotsiaalpartnerid ja sektori esindajad, kellel on käsitletavatel teemadel eksperditeadmised.6.Amet võib oma teadustegevuse ja uuringute alusel, samuti oma tegevuse, eelkõige kontrollkäikude ja kontrollide tulemusel saadud kogemuste ning liikmesriikide ja komisjoniga vahetatud teabe ja heade tavade põhjal anda pärast komisjoniga konsulteerimist välja asjakohaseid mittesiduvaid soovitusi, suuniseid või käsiraamatuid, et abistada liikmesriike ja vajaduse korral sektorit liidu õigusaktide rakendamisel ning teha see nende jaoks hõlpsamaks.

Artikkel 4Meresõiduohutusega seotud ülesanded1.Amet jälgib liidus meretranspordi ohutuse valdkonnas tehtud edusamme, teeb kättesaadavate andmete põhjal riskianalüüsi ning töötab välja riskihindamismudelid, et teha kindlaks ohutusega seotud probleemid ja riskid. Iga kolme aasta järel esitab ta komisjonile meresõiduohutuse valdkonnas tehtud edusammude kohta aruande koos võimalike tehniliste soovitustega, mida võiks käsitleda liidu või rahvusvahelisel tasandil. Sellega seoses amet eelkõige analüüsib võimalikke ohutusriske, mis tulenevad laevade kestlike alternatiivsete energiaallikate, sealhulgas sadamakai ääres seisvate laevade kaldaäärse elektritoite ja akutoitega ajamitehnoloogiate või [algatust „FuelEU Maritime“ käsitlevas] määruses määratletud nullheitetehnoloogiate või muude tulevaste tehnoloogiate kasutuselevõtust ja kasutamisest laevade pardal või sadamaaladel, ning esitab asjakohaseid suuniseid või soovitusi. [ME 27]2.Amet abistab komisjoni ja liikmesriike direktiivi 2009/21/EÜ rakendamisel. Eelkõige töötab amet kooskõlas kõnealuse direktiivi [artikliga 6a] välja kontrolliandmebaasi ja haldab seda, loob nimetatud direktiivi [artiklis 9b] osutatud elektroonilise aruandlusvahendi, haldab artikli 8 lõikes 2c osutatud avalikku veebisaiti ja esitab kogutud andmete põhjal komisjonile soovitusi.Amet aitab komisjonil osaleda vaatlejana Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni auditiprotsessis vastavalt direktiivi 2009/21/EÜ [artiklile 7]. Ühtlasi töötab amet välja asjakohased töövahendid ja teenused, et aidata liikmesriikidel nende taotluse korral täita direktiivist 2009/21/EÜ tulenevaid kohustusi.Amet koostab ka liikmesriikide lipuriigi ülevaatajate ja lipuriigi inspektorite jaoks ühise suutlikkuse arendamise kava, millele on osutatud eespool nimetatud direktiivi [artiklis 4c].3.Amet abistab komisjoni ja liikmesriike direktiivi 2009/16/EÜ artiklites 24 ja 24a sätestatud andmebaaside väljatöötamisel ja haldamisel. Kogutud andmete põhjal aitab amet komisjonil analüüsida asjakohast teavet ning avaldada teavet halbade ja väga halbade tulemusnäitajatega laevade ja ettevõtjate kohta vastavalt direktiivile 2009/16/EÜ. [ME 28]Amet töötab välja asjakohased töövahendid ja teenused, et aidata liikmesriikidel nende taotluse korral täita direktiivist 2009/16/EÜ tulenevaid kohustusi.Ühtlasi koostab amet liikmesriikide sadamariigi kontrolli inspektorite kutsealase arengu- ja koolitusprogrammi, nagu on sätestatud eespool nimetatud direktiivi 2009/16/EÜ [artikli 22 lõikes 7].4.Amet abistab komisjoni direktiivi 2009/18/EÜ artiklis 17 sätestatud andmebaasi väljatöötamisel ja haldamisel. Kogutud andmete põhjal koostab amet igal aastal ülevaate laevaõnnetustest ja ohtlikest juhtumitest. Kui asjaomased Liikmesriigid seda taotlevad ja huvide konflikti ei teki, pakub amet neile liikmesriikidelevõivad taotleda, et amet pakuks ohutusjuurdlustega seoses operatiivtugeoperatiiv- ja tehnilist tuge. Amet täidab sellised taotlused, kui ametil ei teki huvide konflikti. Amet analüüsib ka ohutusjuurdluste kokkuvõtteid, et välja selgitada, millistest saadud asjakohastest kogemustest võiks liidu tasandil õppust võtta. [ME 29]Amet koostab meresõiduohutusega seotud õnnetusjuhtumite juurdlusi läbiviivatele pädevatele asutustele kutsealase arengu- ja koolitusprogrammi.5.Amet abistab komisjoni ja liikmesriike Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2009/45/EÜEuroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.6.2009, lk 1). ja 2003/25/EÜEuroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2003. aasta direktiiv 2003/25/EÜ ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta (ELT L 123, 17.5.2003, lk 22). ning nõukogu direktiivi 98/41/EÜNõukogu 18. juuni 1998. aasta direktiiv 98/41/EÜ ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise kohta (EÜT L 188, 2.7.1998, lk 35). rakendamisel. Eelkõige töötab amet välja andmebaasi direktiivi 2009/45/EÜ artikliga 9 ja direktiivi 98/41/EÜ artikliga 9 ette nähtud meetmete registreerimiseks ja haldab seda ning aitab komisjonil kõnealuseid meetmeid hinnata.6.Amet hõlbustab komisjoni ja liikmesriikide vahelist koostööd ja teabevahetust, mille eesmärk on hinnata ülevaatuste ja sertifitseerimisega seotud ülesandeid täitvaid tunnustatud organisatsioone kooskõlas määruse (EÜ) nr 391/2009Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 11). artikli 8 lõikega 1. Amet teeb eelkõige järgmist:a)esitab komisjonile arvamuse tunnustatud organisatsioonide hindamise kohta, mille komisjon on teinud määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 8 lõike 1 kohaselt;b)annab liikmesriikidele asjakohast teavet seoses kontrollidega, mille eesmärk on toetada komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 8 lõike 1 alusel tehtavat hindamist, millega aidatakse kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/15/EÜEuroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/15/EÜ laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 47). artikli 9 kohasele seirele ja järelevalvele tunnustatud organisatsioonide üle, toetades seeläbi liikmesriike nende liidu ja rahvusvaheliste lipuriigikohustuste täitmisel. Sellega seoses aitab amet komisjonil juhtida direktiivi 2009/21/EÜ [artikli 9 lõike 1] kohast lipuriigi küsimusi käsitlevat kõrgetasemelist töörühma;c)annab omal algatusel või komisjoni taotluse korral komisjonile soovitusi ja tehnilist abi seoses võimalike heastusmeetmete või trahvide määramisega tunnustatud organisatsioonidele vastavalt määruse (EÜ) nr 391/2009 artiklitele 5 ja 6.7.Amet abistab komisjoni ja liikmesriike Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/90/ELEuroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 146). rakendamisel, andes tehnilise hinnangu ohutusaspektide kohta, esitades soovitusi koos asjaomaste projekteerimis-, ehitus- ja toimivusnõuete ning katsestandardite loeteludega, töötades välja ja hallates kõnealuse direktiivi artikli 35 lõikes 4 sätestatud andmebaasi ning hõlbustades koostööd teavitatud hindamisasutuste vahel, tegutsedes nende koordineerimisrühma tehnilise sekretariaadina. [ME 30]8.Amet aitab komisjonil ja liikmesriikidel teha kindlaks autonoomsete ja automatiseeritud pealvee-merelaevade arendamisega seotud ohutusriske ning abistab liikmesriike selliseid merelaevu puudutavate projektide ja/või nende tegevuse heakskiitmisel, tehes selleks teadusuuringuid ning töötades välja asjakohased digivahendid, juhendid ja käsiraamatud.9.Amet kogub ja analüüsib meremehi käsitlevaid andmeid, mis on esitatud ja mida kasutatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/993Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/993 meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (ELT L 169, 27.6.2022, lk 45).. Samuti võib ta koguda ja analüüsida andmeid 2006. aasta meretöönormide konventsiooni rakendamise kohta, et aidata parandada meremeeste töö- ja elutingimusi laeva pardal. Komisjon kasutab neid andmeid koos meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni informatsioonisüsteemi (STCW IS) loodud andmetega, et töötada välja asjakohased strateegilised meetmed meremeeste tööle võtmiseks ja tööl hoidmiseks. [ME 31]

Artikkel 5Kestlikkusega seotud ülesanded1.Amet toetab kulutõhusal viisil liikmesriike täiendavate reostustõrjevahenditega laevade põhjustatud reostuse ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse korral. Amet pakub toetust selle mõjutatud liikmesriigi taotlusel, kelle juhtimisel puhastusoperatsioone ellu viiakse. Kõnealune abi ei piira rannikuäärsete riikide vastutust asjakohaste reostustõrjemehhanismide olemasolu eest ning selle andmisel arvestatakse valdkonnas liikmesriikide vahel juba tehtava koostööga. Ameti poolt liikmesriikidele antavate operatiivvahendite puhul võetakse arvesse sektori üleminekut kestlike alternatiivsete energiaallikate kasutamisele laevadel ning aidatakse sellele kaasa. Vajaduse korral esitatakse reostustõrjemeetmete kasutuselevõtu taotlused Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/ELEuroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924). loodud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu.2.Amet abistab komisjoni ja liikmesriike võimaliku reostuse avastamisel ning saasteaineid ebaseaduslikult merre heitvate laevade vastutusele võtmisel kooskõlas direktiiviga 2005/35/EÜ. Amet aitab eelkõige rakendada nimetatud direktiivi artikleid [10, 10a, 10b, 10c ja 10d], milleks ta teeb järgmist:a)arendab ja haldab vajalikku teabesüsteemi (CleanSeaNet) liidu meresõiduohutuse teabevahetussüsteemi (SafeSeaNet) osana ning vajalikke andmebaase;b)kogub, analüüsib ja levitab asjakohast teavet direktiivi 2005/35/EÜ rakendamise ja täitmise tagamise kohta;c)suurendab pädevate riiklike asutuste suutlikkust ja hõlbustab parimate tavade vahetamist;d)töötab välja veebipõhise välise teavituskanali, mis võimaldab vastu võtta ja käidelda laevapere poolt võimaliku ebaseadusliku merreheitmise kohta esitatud teavet, ja haldab seda kanalit ning edastab kõnealuse teabe asjaomasele liikmesriigile või asjaomastele liikmesriikidele.da) jagab ja saab asjakohast teavet teistelt ELi ametitelt, näiteks EFCA-lt, eelkõige seoses kaotatud püügivahenditega. [ME 32]3.Amet pakub teabesüsteemi CleanSeaNet teenust ja muid vahendeid, et aidata komisjonil ja liikmesriikidel nende taotluse korral jälgida nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse ulatust ja keskkonnamõju.4.Amet aitab komisjonil ja liikmesriikidel rakendada direktiivi (EL) 2019/883, milles käsitletakse laevajäätmete üleandmiseks vajalikke sadama vastuvõtuseadmeid. Eelkõige abistab amet komisjoni nimetatud direktiivi artiklis 14 sätestatud kontrolliandmebaasi väljatöötamisel ja haldamisel.5.Amet abistab komisjoni ja liikmesriike direktiivi 2008/56/EÜ rakendamisel, andes panuse mereala hea keskkonnaseisundi eesmärgi saavutamisse direktiivi laevandusega seotud elementidega, ning olemasolevate vahendite, näiteks integreeritud merendusteenuste, tulemuste kasutamisel. Sellega seoses teeb amet täiendavaid teadusuuringuid kaotatud konteinerite, sealhulgas plastgraanuleid sisaldavate konteinerite, ja veealuse müraga seotud küsimustes ning esitab komisjonile ja liikmesriikidele soovitusi.Merel kaotatud konteinerite puhul annab amet tööstusharu sidusrühmadele ja lipuriigile suuniseid IMOs kokku lepitud nõuete kohta seoses kaotatud konteineritest kohustusliku teatamisega. Samuti uuritakse võimalust kasutada kollektiivseid ja koordineeritud reageerimismehhanisme ELi ja rahvusvahelisel tasandil. [ME 33]6.Amet abistab muu hulgas operatiivvahendite ja -teenustega komisjoni ja liikmesriike direktiivi (EL) 2016/802 laevandusega seotud elementide rakendamisel. Sellega seoses täiustab ja haldab amet ka andmebaasi, mis aitab liikmesriikidel kontrollimisele kuuluvaid laevu valida ja neid valikuid prioriseerida, lähtudes kõnealuse direktiivi nõuetele mittevastavuse riskist.7.Amet abistab komisjoni ja liikmesriike nende taotluse korral asjakohaste operatiivvahendite ja -teenustega laevade tekitatud lämmastikoksiidide (NOx) heidet käsitlevate andmete seirel ja kogumisel.8.Amet aitab komisjonil ja liikmesriikidel rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1257/2013,Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta (ELT L 330, 10.12.2013, lk 1). andes asjakohaseid suuniseid ning kogudes ja analüüsides andmeid nimetatud määruse sätete järgimise kohta.9.Amet esitab iga kolme aasta järel komisjonile aruande, milles käsitletakse edusamme, mida on tehtud liidu tasandil meretranspordi keskkonnamõju vähendamisel.

Artikkel 6CO2 heite vähendamisega seotud ülesanded1.Amet jälgib edusamme seoses operatiiv- ja tehniliste meetmetega, mis on võetud selleks, et suurendada laevade ja sadamate energiatõhusust ning võtta laevade jaoks kasutusele kestlikud alternatiivkütused ning energia- ja elektrisüsteemid, sealhulgas kaldaäärne elektritoide ja tuuleenergial põhinevadtuuleenergiale toetuvad jõuallikad ning CO2 kogumine pardal, vähendamaks laevanduses kasvuhoonegaaside heidet. [ME 34]1a. Amet hindab vajadust rakendada täiendavaid koolitusmooduleid merendusspetsialistidele, kes tegelevad uute ja sageli keerukate hübriid- ja heitevabade süsteemidega. [ME 35]2.Amet annab komisjonile ja liikmesriikidele nende taotluse korral tehnilist abi seoses reguleerimistegevusega, mille eesmärk on vähendada laevade ja sadamate kasvuhoonegaaside heidet. Sellega seoses võib amet kasutada kõiki operatiivvahendeid või -teenuseid, mis sobivad kõnealuse ülesande täitmiseks. Eelkõige teeb amet uuringuid, milles käsitletakse laevade kestlike alternatiivkütuste ning energia- ja elektrisüsteemide, sealhulgas kaldaäärse elektritoite ja tuuleenergial põhinevatetuule-, päikese- ja laineenergiale toetuvate jõuallikate ning CO2 pardal kogumise kasutuselevõtu ja kasutamise ning energiatõhususmeetmetega, nagu aeglane sõit ja kiiruse optimeerimine, seotud suuniseid ja soovitusi, tagades tehnoloogianeutraalsuse, ning analüüsib ja esitab kõnealuseid suuniseid ja soovitusi. [ME 36]3.Amet aitab komisjonil ja liikmesriikidel rakendada määrust (EL) [..., milles käsitletakse taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kasutamist meretranspordis]. Eelkõige abistab amet komisjoni kõnealuse määruse [artiklis 16] osutatud andmebaasi FuelEU ja muude asjakohaste IT-vahendite väljatöötamisel ja haldamisel, sobivate seirevahendite, suuniste ja kontrollimisele kuuluvate laevade valimiseks kasutatavate riskipõhiste vahendite väljatöötamisel, et hõlbustada nimetatud määruse [artiklis 15b] sätestatud tõendamist ja nõuete täitmise tagamist, ning asjakohaste andmete analüüsimisel ja kõnealuse määruse [artikli 28] kohase aruande ettevalmistamisel.4.Amet abistab komisjoni ja liikmesriike määruse (EL) 2015/757 rakendamisel. Eelkõige abistab amet komisjoni asjakohaste IT-vahendite, andmebaaside ja suuniste väljatöötamisel, ajakohastamisel ja haldamisel kõnealuse määruse rakendamiseks ja selleks, et hõlbustada nõuete täitmise tagamist, samuti aitab ta komisjonil analüüsida nimetatud määruse alusel esitatud asjakohaseid andmeid ning toetab komisjoni tema tegevuses, mille eesmärk on täita kõnealuse määruse artiklist 21 tulenevaid kohustusi.5.Amet abistab komisjoni ja liikmesriike direktiivi 2003/87/EÜ rakendamisel niivõrd, kuivõrd see puudutab merendussektorit. Eelkõige abistab amet komisjoni sobivate IT-rakendusvahendite, seirevahendite, suuniste ja kontrollimisele kuuluvate laevade valimiseks kasutatavate riskipõhiste vahendite väljatöötamisel, et hõlbustada direktiiviga 2003/87/EÜ seotud tõendamis-, täitmise tagamise ja rakendamistegevust niivõrd, kuivõrd see puudutab merendussektorit, kasutades samas ära olemasolevate asjakohaste vahendite, teenuste ja andmebaaside tulemusi.Selline abi hõlmab ka seiret ja aruandlust sadamaliiklusele avalduva mõju kohta ning seiret ja aruandlust mõju kohta, mida avaldab sadamast kõrvalehoidumine ja liikluse ümbersuunamine naabruses asuvatesse konteinerite ümberlaadimissadamatesse ELi sadamate kahjuks. [ME 37]6.Amet esitab iga kolme aasta järel komisjonile aruande, milles käsitletakse edusamme, mida on tehtud liidu tasandil meretranspordi CO2 heite vähendamisel. Võimaluse korral sisaldab aruanne nende kindlakstehtud probleemide analüüsi, mida võiks käsitleda liidu tasandil. Aruanne tehakse ameti veebisaidil üldsusele kättesaadavaks otsingut võimaldavas vormingus ja liigendatud viisil. [ME 38]

Artikkel 7Meresõiduturvalisuse ja küberturvalisusega seotud ülesanded1.Amet annab komisjonile ja liikmesriikidele tehnilist abi talle määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 9 lõike 4 kohaselt määratud kontrolliülesanneteülesannete täitmisel. [ME 39]2.Amet abistab komisjoni ja liikmesriike ning mis tahes muid asjakohaseid liidu organeid merendussektoris küberturvalisuse intsidentidele vastupanu võime arendamisel, eelkõige esitades suuniseid, hõlbustades küberturvalisuse intsidentidega seotud parimate tavade ja teabe vahetamist liikmesriikide vahel. [ME 40]

Artikkel 8Mereseire ja merenduskriisidega seotud ülesanded1.Amet osutab komisjonile ja liikmesriikidele nende taotluse korral mereseire- ja sideteenuseid tipptasemel tehnoloogia abil, sealhulgas kosmoses asuvate ja maapealsete taristute ning andurite kaudu, mis on paigaldatud mis tahes platvormile, ning suurendab seeläbi teadlikkust olukorrast merel, sealhulgas seoses uute geopoliitiliste probleemidega, nagu Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda ja sellega seotud julgeolekuohud konkreetsetele liikmesriikidele ja kogu liidule. [ME 41]2.Direktiiviga 2002/59/EÜ hõlmatud laevaliikluse seire valdkonnas edendab amet eelkõige kaldariikide koostööd asjaomastes meresõidupiirkondades ning arendab, haldab ja käitab nimetatud direktiivi artiklites 6b ja 22a osutatud laevade kaugtuvastuse ja jälgimise Euroopa andmekeskust ning liidu meresõiduohutuse teabevahetussüsteemi (SafeSeaNet), samuti rahvusvahelist kaugtuvastus- ja jälgimisteabe andmevahetussüsteemi vastavalt IMOs võetud kohustusele.3.Amet annab taotluse korral, ja ilma et see piiraks liikmesriigi või liidu õiguse kohaldamist, komisjonile, pädevatele riiklikele asutustele ja asjaomastele liidu organitele nende volituste piires asjakohaseid laeva positsioneerimise ja Maa seire andmeid, et lihtsustada meetmete võtmist piraatluse ja tahtliku õigusvastase tegevuse ohu vastu vastavalt meretranspordi valdkonnas kohaldatavas liidu õiguses ja rahvusvaheliselt kokkulepitud õiguslikes vahendites sätestatule, võttes arvesse kohaldatavaid andmekaitse eeskirju ja kooskõlas direktiivi 2002/59/EÜ kohaselt loodud kõrgetasemelise korraldusrühma kehtestatavate haldusmenetlustega, kui see on asjakohane. Laevade kaugtuvastuse ja jälgimise andmete andmise kohta annab nõusoleku asjaomane lipuriik.4.Amet hoiab käigus keskust, mis on kättesaadav ööpäevaringselt seitse päeva nädalas ning mis annab taotluse korral, ja ilma et see piiraks liikmesriigi või liidu õiguse kohaldamist, komisjonile, pädevatele riiklikele asutustele nende lipu-, ranniku- ja sadamariigi õigusi ja vastutust piiramata ning asjaomastele liidu organitele nende volituste piires vajaduse korral merendusalase olukorrateadlikkuse ja analüüsiandmeid, mis toetavad neid järgmistes valdkondades: [ME 42]a)ohutus ja turvalisus merel ning merereostus;b)hädaolukorrad merel;c)laevade ja merel kadunud konteinerite liikumise seiret nõudvate liidu õigusaktide rakendamine; [ME 43]d)piraatluse ja tahtliku õigusvastase tegevuse ohu vastased meetmed vastavalt meretranspordi valdkonnas kohaldatavas liidu õiguses ja rahvusvaheliselt kokkulepitud õiguslikes vahendites sätestatule;e)autonoomsete ja automatiseeritud pealvee-merelaevade kasutuselevõtt ning nende ja tavaliste laevade koostoimimine.Kõnealuse teabe andmisel järgitakse kohaldatavaid andmekaitse eeskirju ning teavet antakse kooskõlas direktiivi 2002/59/EÜ kohaselt loodud kõrgetasemelise korraldusrühma kehtestatavate haldusmenetlustega, kui see on asjakohane. Laevade kaugtuvastuse ja jälgimise andmete andmise kohta annab nõusoleku asjaomane lipuriik.5.Amet aitab oma pädevuse ulatuses reageerida õigel ajal kriisidele ja neid leevendada, abistades taotluse korral liikmesriike ja komisjoni hädaolukorra lahendamise plaanide rakendamisel ning hõlbustades teabe ja parimate tavade vahetamist.6.Amet abistab Copernicuse programmi juhtimis- ja finantsraamistikus komisjoni Copernicuse julgeolekuteenuse mereseirekomponendi töö korraldamises.7.Amet abistab komisjoni ja liikmesriike vabatahtliku ühise teabejagamiskeskkonna (CISE) kui koostalitluslahenduse väljatöötamisel ja haldamisel, et lihtsustada merendusvaldkonnas vastutavate tsiviil- ja sõjaväeasutuste poolt kasutatavate süsteemide vahelist teabevahetust, millega täiendatakse teavet, mis on juba kättesaadav kohustuslike teabesüsteemide kaudu.

Artikkel 9Digitaliseerimise ja lihtsustamisega seotud ülesanded1.Kui see on asjakohane, kogub ja esitab amet tema pädevusse kuuluvates liidu õiguse valdkondades objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat statistikat, teavet ja andmeid, et komisjon ja liikmesriigid saaksid astuda oma tegevuse parandamiseks ning olemasolevate meetmete tulemuslikkuse ja kulutõhususe hindamiseks vajalikke samme. Sellised ülesanded hõlmavad elektrooniliste tunnistuste kasutamise lihtsustamist ja edendamist, tehniliste andmete kogumist, salvestamist ja hindamist, olemasolevate andmebaaside süsteemset kasutamist, sealhulgas nende vastastikust täiendamist uuenduslike IT- ja tehisintellektivahendite abil, ning asjakohasel juhul uute koostalitlusvõimeliste andmebaaside väljatöötamist. Sellega seoses aitab amet ühtlasi arendada Euroopa ühtse liikuvusandmeruumi merendusosa, uurides seoseid muid transpordiliike puudutavate süsteemidega.2.Amet aitab komisjonil rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1239Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1239, millega luuakse Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/65/EL (ELT L 198, 25.7.2019, lk 64). ning täidab selleks järgmisi ülesandeid:a)komisjoni vastutusel töötab välja ja teeb kättesaadavaks Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkonna ühised IT-komponendid ja -teenused ning haldab neid;b)haldab ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestikku, sõnumite rakendamise juhendit ja digitaalsete arvutustabelite vorme;c)annab liikmesriikidele ühtsete kontaktpunktide keskkonna rakendamiseks tehnilisi suuniseid;d)hõlbustab ja parandab ühtsete kontaktpunktide keskkonnas vahetatud andmete taaskasutamist ja jagamist teabevahetussüsteemi SafeSeaNet kaudu. [ME 44]3.Amet annab liikmesriikidele nende taotluse korral, ja ilma et see piiraks nende õigusi ja kohustusi lipuriikidena, tehnilist abija operatiivabi ning korrapäraseid koolitusi ja sertifitseerimisprogramme nende registrite ja menetluste digitaliseerimisel, hõlbustades seeläbi elektrooniliste tunnistuste kasutuselevõttu ja mis tahes muude menetluste digitaliseerimist, millel võib olla positiivne mõju lipuriikide, sadamariikide või rannikuriikide ametiasutuste halduskoormuse vähendamisele. [ME 45]

Artikkel 10Kontrollkäigud liikmesriikidesse ja kontrollid1.Selleks et aidata komisjonil täita talle ELi toimimise lepinguga antud ülesandeid, eelkõige hinnata asjakohase liidu õiguse rakendamise tulemuslikkust, teeb amet liikmesriikidesse kontrollkäike vastavalt haldusnõukogu kehtestatud metoodikale. Kõnealuses metoodikas võetakse arvesse integreeritud lähenemisviisi, mille puhul on iga kontrollkäigu eesmärk kontrollida iga kord vastavust rohkem kui ühele õigusaktile, mis on asjakohased kontrollkäigu ajal kontrollitava liikmesriigi lipu-, sadama- või rannikuriigi funktsiooni suhtes.2.Amet teavitab aegsasti asjaomast liikmesriiki kavandatud kontrollkäigust ning annab teada volitatud ametnike nimed, külastuse alguse kuupäeva ja selle oodatava kestuse. Ameti töötajad, kes on volitatud kontrollkäike tegema, esitavad ameti tegevdirektori kirjaliku otsuse, milles on märgitud nende kontrollkäigu otstarve ja eesmärgid.3.Amet võib teha komisjoni nimel kontrolle, nagu on nõutud liidu siduvates õigusaktides, seoses organisatsioonidega, mida liit on tunnustanud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 391/2009, ning seoses meremeeste väljaõppe ja diplomeerimisega kolmandates riikides vastavalt direktiivile (EL) 2022/993.4.Amet võib samuti teha komisjoni nimel kontrolle, mis on ette nähtud mõne muu liidu siduva õigusaktiga, kui komisjon otsustab delegeerida selle ülesande ametile.5.Iga kontrollkäigu või kontrolli lõpus koostab amet aruande ning saadab selle komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile. Aruanne koostatakse komisjoni poolt eelnevalt kehtestatud vormi põhjal.6.Amet analüüsib vajaduse korral ja alati siis, kui kontrollkäigu- või kontrollitsükkel on lõpule viidud, selle tsükli aruandeid, et teha nii horisontaalsed kui ka üldised järeldused võetud meetmete tulemuslikkuse ja kulutõhususe kohta. Amet esitab selle analüüsi komisjonile, et seda saaks liikmesriikidega täiendavalt arutada, eesmärgiga võtta sellest õppust ja hõlbustada heade töötavade levitamist, eelkõige seoses liidu õiguse rakendamisega. [ME 46]

III PEATÜKKAMETI MUUD ÜLESANDED SEOSES RAHVUSVAHELISTE SUHETE JA EUROOPA RANNIKUVALVEALASE KOOSTÖÖGA

Artikkel 11Rahvusvahelised suhted1.Amet annab liikmesriikidele ja komisjonile nende taotluse korral tehnilist abi, mis on vajalik panustamiseks IMO, kus EMSA peaks komisjoni delegatsiooni raames viibima aruteludel ja neis osalema, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (laevandust käsitlevas ulatuses), sadamariigi kontrolli käsitlevakäsitlevate asjakohaste vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumimemorandumite ning teiste asjaomaste piirkondlike organisatsioonide, millega liit on ühinenud, tehniliste organite asjakohasesse töösse liidu pädevusse kuuluvates küsimustes. [ME 47]Selleks et täita neid ülesandeid tõhusalt ja tulemuslikult, võib tegevdirektor otsustada paigutada töötajaid kolmandates riikides asuvatesse liidu delegatsioonidesse vastavalt Euroopa välisteenistusega sõlmitud asjakohastele kokkulepetele. Komisjon ja haldusnõukogu peab sellisele otsusele eelnevalt nõusoleku andma. Otsuses määratakse kindlaks paigutatud töötajate tegevuse ulatus viisil, millega välditakse tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist.2.Amet võib komisjoni nõudmiselkomisjoniga konsulteerides seoses asjaomaste liidu õigusaktidega anda tehnilist abi, sealhulgas korraldada asjakohast koolitustegevust, riikidele, kes taotlevad liiduga ühinemist, ning vajaduse korral Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele ja sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi osalisriikidele. [ME 48]3.Amet võib komisjoni või Euroopa välisteenistuse või mõlema nõudmiselmõlemaga konsulteerides anda abi laevade põhjustatud reostuse ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse korral, mis mõjutab liiduga merepiirkonda jagavaid kolmandaid riike. Amet annab abi vastavalt otsusega nr 1313/2013/EL loodud liidu elanikkonnakaitse mehhanismile ja liikmesriikide suhtes kohaldatavatele tingimustele, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 ning mida kohaldatakse analoogia põhjal kolmandate riikide suhtes. Need ülesanded viiakse kooskõlla olemasolevate piirkondlike merereostust käsitlevate koostöökokkulepetega. [ME 49]4.Ilma et see piiraks artikli 24 kohaldamist, võib amet komisjoni taotluse korralkomisjoniga konsulteerides anda kolmandatele riikidele tema pädevusse kuuluvates küsimustes tehnilist abi. [ME 50]5.Amet võib pärast komisjonilt heakskiidu saamist sõlmida halduskokkuleppeid ja teha koostööd teiste liidu organitega, kelle töö on seotud ameti pädevusse kuuluvate küsimustega. Selliste kokkulepete ja koostöö kohta esitab komisjon oma arvamuse ning neist antakse talle korrapäraselt aru. [ME 51]6.Haldusnõukogu võtab ameti pädevusse kuuluvates küsimustes vastu ameti rahvusvaheliste suhete strateegia. Strateegia on kooskõlas komisjoni poliitiliste prioriteetidega ning selle eesmärk on aidata komisjonil ja Euroopa välisteenistusel neidliidu prioriteete ellu viia. Strateegia lisatakse koos sellega seotud ressursside täpsustamisega ameti programmdokumenti. [ME 52]

Artikkel 12Euroopa koostöö rannikuvalveülesannete täitmisel1.Amet toetab koostöös määrusega (EL) 2019/1896 loodud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning määrusega (EL) 2019/473 loodud Euroopa Kalanduskontrolli Ametiga kummagi ameti volituste piires riiklikke asutusi rannikuvalveülesannete täitmisel liikmesriigi ja liidu ning vajaduse korral rahvusvahelisel tasandil järgmise tegevuse kaudu:a)laevade aruandlussüsteemides ja muudes infosüsteemides, mida nimetatud ametid peavad või millele neil on juurdepääs, hoitava teabe jagamine, koondamine ja analüüsimine kooskõlas nende vastavate õiguslike alustega ning ilma et see piiraks liikmesriikide omandiõigust andmete suhtes;b)jälgimis- ja sideteenuste osutamine tipptehnoloogia abil, sealhulgas kosmoses asuvate ja maapealsete taristute ning andurite kaudu, mis on paigaldatud mis tahes platvormile;c)suutlikkuse suurendamine, koostades suuniseid ja soovitusi ning tehes kindlaks parimaid tavasid ja pakkudes töötajate koolitust ja vahetust;d)rannikuvalveülesannete alase teabevahetuse ja koostöö tõhustamine, sealhulgas analüüsides tegevusega seotud küsimusi ja merendusvaldkonnas ilmnevaid ohte, sealhulgas uute digitaalsete simulatsioonivahendite abil, et uurida õnnetuste mõju; [ME 53]e)suutlikkuse jagamine, kavandades ja viies ellu mitmeotstarbelisi operatsioone ning jagades seadmeid ja muud suutlikkust niivõrd, kuivõrd ametid neid tegevusi koordineerivad ning selleks on saadud nõusolek asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt;ea) koostööpõhine ja paindlik asjakohaste teadusuuringute, arenduste ja tehnoloogia, sealhulgas tehisintellekti jagamine, et leida lahendusi eri valdkondades esinevatele probleemidele; [ME 54]eb) koostöö suurendamine, et koguda andmeid mereökosüsteemide, füüsilise okeanograafia, merekeemia, merebioloogia, kalanduse, merepõhja teadusliku puurimise, geoloogiliste ja geofüüsiliste uuringute ning muude tegevuste kohta; [ME 55]ec) koostööprojektide rakendamine kolmandate riikidega, et parandada meresõiduohutust, laevade põhjustatud merereostuse ennetamist, meresõidu turvalisust ning merekeskkonna säilitamist. [ME 56]2.Ilma et see piiraks artiklis 15 sätestatud ameti haldusnõukogu volitusi, määratakse ameti, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Kalanduskontrolli Ameti vahelise rannikuvalveülesannetega seotud koostöö täpne vorm kindlaks töökorras kooskõlas nende vastavate volituste ja nimetatud ametite suhtes kohaldatavate finantsreeglitega. Selle töökorra kiidavad heaks ameti haldusnõukogu, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti haldusnõukogu ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti haldusnõukogu.3.Komisjon teeb tihedas koostöös liikmesriikide, ameti, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Kalanduskontrolli Ametiga kättesaadavaks rannikuvalveülesannetega seotud Euroopa koostöö praktilise käsiraamatu. Nimetatud käsiraamat sisaldab teabevahetuse suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid. Komisjon võtab kõnealuse käsiraamatu vastu soovituse vormis.4.Käesolevas artiklis sätestatud ülesanded ei kahjusta artiklites 4 kuni 12 osutatud ameti ülesannete täitmist ega riku liikmesriikide õigusi ja kohustusi, eelkõige lipu-, sadama- või rannikuriikidena.

Artikkel 13Teavitus ja teabe levitamineAmet võib omal algatusel tegeleda oma pädevuse piires teavitustegevusega. Teavitustegevus ei kahjusta artiklites 4–13 osutatud ülejäänud ülesannete täitmist ning seda viiakse ellu kooskõlas haldusnõukogu vastu võetud asjakohaste teavitus- ja levitamiskavadega. Haldusnõukogu ajakohastab korrapäraselt selliseid vajadusanalüüsil põhinevaid kavasid.

IV PEATÜKKAMETI TÖÖKORRALDUS

Artikkel 14Haldus- ja juhtimisstruktuurAmeti haldus- ja juhtimisstruktuur on järgmine:a)haldusnõukogu, kes täidab artiklis 16 sätestatud ülesandeid;b)juhatus, kes täidab artiklis 21 sätestatud ülesandeid;c)tegevdirektor, kes täidab artiklis 23 sätestatud kohustusi.

Artikkel 15Haldusnõukogu koosseis1.Haldusnõukokku kuulub üks hääleõiguslik esindaja igast liikmesriigist ja neli komisjoni hääleõiguslikku esindajat.Lisaks kuulub haldusnõukokku neli komisjoni poolt ametisse nimetatud hääleõiguseta liiget, kes on spetsialistid ameti tegevusega kõige tihedamalt seotud valdkondades, millele on osutatud artiklis 2. [ME 57 ei puuduta eestikeelset versiooni]Haldusnõukogusse kuulub ka kaks Euroopa Parlamendi esindajat, kes osalevad hääleõiguseta vaatlejatena. [ME 58]Kõigi haldusnõukogu liikmete ametisse nimetamisel lähtutakse nende asjakohaste kogemuste ja eksperditeadmiste tasemest artiklis 2 osutatud valdkondades. Liikmesriigid ja komisjon püüavad saavutada haldusnõukogus meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse. Üks neljast spetsialistist on direktiivi 2009/18/EÜ artikli 10 kohaselt õnnetusjuhtumite juurdlusorganite vahel kehtestatud alalise koostööraamistiku esindaja.2.Iga liikmesriik, Euroopa Parlament ja komisjon nimetavad haldusnõukokku ametisse oma liikmed ja asendusliikme, kes esindab liiget tema puudumise korral. [ME 59]3.Ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib pikendada.4.Iga liige ja asendusliige allkirjastab ametisse astumisel kirjaliku avalduse selle kohta, et tal puudub huvide konflikt. Iga liige ja asendusliige ajakohastab oma avaldust, kui olukord huvide konflikti osas muutub. Amet avaldab need avaldused ja nende ajakohastatud versioonid oma veebisaidil.

Artikkel 16Haldusnõukogu ülesanded1.Ameti ülesannete täitmise tagamiseks teeb haldusnõukogu järgmist:a)annab ameti tegevusele üldise ja strateegilise suuna;b)võtab oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega igal aastal pärast komisjoni arvamuse saamist ja kooskõlas artikliga 17 vastu ameti ühtse programmdokumendi;c)võtab oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu ameti aastaeelarve ja ametikohtade loetelu ning täidab muid ameti eelarvega seotud ülesandeid vastavalt VI peatükile;d)võtab oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu ameti iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ning edastab selle iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikidele. Aruanne avalikustatakse;e)võtab artikli 25 alusel vastu ameti suhtes kohaldatavad finantsreeglid;f)esitab arvamuse ameti lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta;g)kehtestab metoodika artikli 10 kohaselt läbiviidavate kontrollkäikude jaoks. Kui komisjon teatab 15 päeva jooksul alates metoodika vastuvõtmise kuupäevast, et ei nõustu sellega, vaatab haldusnõukogu kõnealuse metoodika uuesti läbi ning võtab selle koos võimalike muudatustega teisel lugemisel vastu kas kahekolmandikulise häälteenamusega (sealhulgas komisjoni esindajate hääled) või liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega; [ME 60]h)kaalub artikli 11 lõikes 5 osutatud halduskokkuleppeid ja kiidab need heaks;i)võtab vastu pettustevastase võitluse strateegia, mis on proportsionaalne pettuste riskiga, võttes arvesse rakendatavate meetmete kulusid ja tulusid;j)võtab vastu ja teeb üldsusele kättesaadavaks reeglid oma liikmete huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks ning avaldab igal aastal oma veebisaidil haldusnõukogu liikmete huvide deklaratsiooni; [ME 61]k)võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu artiklis 13 osutatud kommunikatsiooni- ja levitamiskavad ning ajakohastab neid korrapäraselt;l)võtab vastu ja teeb üldsusele kättesaadavaks oma kodukorra; [ME 62]m)nimetab oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ametisse juhatuse liikmed kooskõlas artikliga 21;n)võtab vastu volitused juhatuse ülesannete jaoks, millele on osutatud artiklis 21;o)kasutab kooskõlas lõikega 2 ameti personali suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele personalieeskirjadega ning töölepingute sõlmimiseks volitatud asutusele muude teenistujate teenistustingimustegaNõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).;p)võtab kooskõlas personalieeskirjade artikli 110 lõikega 2 vastu rakenduseeskirjad personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks;q)nimetab ametisse tegevdirektori, annab talle suuniseid ja jälgib tema tööd ning vajaduse korral pikendab tegevdirektori ametiaega või tagandab ta ametist kooskõlas artikliga 22;r)kehtestab tegevdirektori otsuste tegemise korra;s)vajaduse korral nimetab vastavalt personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele ametisse peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu;t)tagab sise- ja välisauditite aruannetest ja hindamistest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri juurdlustest tulenevate järelduste ja soovituste põhjal piisavate järelmeetmete võtmise;u)teeb kõik otsused ameti sisestruktuuri, sealhulgas nõuande- ja töörühmade, loomise ja vajaduse korral selle muutmise kohta, võttes arvesse ameti tegevusvajadusi ja usaldusväärset eelarvehaldust; [ME 63]v)teeb otsuse teenuste kohta, mida amet võib osutada tasude ja lõivude eest, ning võtab vastu artikli 26 lõike 3 punktis c osutatud makstavate tasude ja lõivude rahalise jaotuse raammudeli. Kui komisjon teatab 15 päeva jooksul alates tasude eest osutatavaid teenuseid või raammudelit käsitleva haldusnõukogu otsuse vastuvõtmise kuupäevast, et ei nõustu sellega, vaatab haldusnõukogu kõnealuse otsuse uuesti läbi ning võtab selle koos võimalike muudatustega teisel lugemisel vastu kas kahekolmandikulise häälteenamusega (sealhulgas komisjoni esindajate hääled) või liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega; [ME 64]w)võtab vastu tõhususe kasvu ja koostoime strateegia;x)võtab vastu kolmandate riikide ja/või rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö strateegia, millele on osutatud artikli 11 lõikes 6. Kui komisjon teatab 15 päeva jooksul alates strateegia vastuvõtmise kuupäevast, et ei nõustu sellega, vaatab haldusnõukogu kõnealuse strateegia uuesti läbi ning võtab selle koos võimalike muudatustega teisel lugemisel vastu kas kahekolmandikulise häälteenamusega (sealhulgas komisjoni esindajate hääled) või liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega; [ME 65]y)võtab vastu ameti sisejulgeolekureeglid, millele on osutatud artiklis 41;z)nimetab ametisse ameti andmekaitseametniku.2.Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikli 110 lõikega 2 vastu otsuse, mis põhineb personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektor võib need volitused edasi delegeerida.Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse ajutiselt peatada tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mõnele töötajale peale tegevdirektori.

Artikkel 17Iga-aastane ja mitmeaastane tööprogramm1.Haldusnõukogu võtab tegevdirektori esitatud kavandi põhjal ja komisjoni arvamust arvestades iga aasta 30. novembriks vastu ühtse programmdokumendi, mis sisaldab mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi, olles mitmeaastase tööprogrammi puhul konsulteerinud ka Euroopa Parlamendiga. Kui haldusnõukogu otsustab mõningaid komisjoni arvamuse aspekte mitte arvesse võtta, peab ta seda ammendavalt põhjendama. Kohustus esitada ammendav põhjendus kehtib ka Euroopa Parlamendi poolt konsulteerimise käigus tõstatatud küsimuste kohta. Haldusnõukogu Ta edastab selleühtse programmdokumendi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile järgneva aasta 31. jaanuariks. [ME 66]Kui komisjon teatab 15 päeva jooksul alates ühtse programmdokumendi vastuvõtmise kuupäevast, et ei nõustu sellega, vaatab haldusnõukogu ühtse programmdokumendi uuesti läbi ning võtab selle koos võimalike muudatustega kahe kuu jooksul teisel lugemisel vastu kas kahekolmandikulise häälteenamusega (sealhulgas komisjoni esindajate hääled) või liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega. [ME 67]2.Ühtne programmdokument jõustub pärast üldeelarve lõplikku kinnitamist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt eelarvele.3.Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Iga-aastane tööprogramm on kooskõlas lõikes 7 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Selles tuuakse selgelt välja eelmise eelarveaastaga võrreldes lisatud, muudetud või välja jäetud ülesanded. Iga-aastane ja/või mitmeaastane tööprogramm sisaldab strateegiat, mis käsitleb suhteid artiklis 11 osutatud kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, ja strateegiaga seotud meetmeid.4.Kui ametile antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi. Sellise uue ülesande lisamise korral analüüsitakse selle mõju inimressurssidele ja eelarvevahenditele ning võidakse teha otsus muude ülesannete täitmine edasi lükata.5.Haldusnõukogu vaatab ühtse programmdokumendi koostamise raames läbi komisjoni ja liikmesriikide taotlused tehnilise abi saamiseks, millele on osutatud artikli 3 lõike 1 punktis c, artikli 3 lõike 2 punktis b, artikli 5 lõigetes 5–8, artikli 8 lõigetes 6 ja 7, artikli 9 lõikes 3, artikli 10 lõikes 4 ning artikli 11 lõigetes 2 ja 4, ja kiidab need heaks. Selliste taotluste heakskiitminea)ei kahjusta ameti muude ülesannete täitmist;b)ei põhjusta tegevuse dubleerimist;c)eeldab inimressurssidele ja eelarvevahenditele avalduva mõju analüüsimist ningd)võib tähendada otsust muude ülesannete täitmine edasi lükata.6.Iga-aastase tööprogrammi olulised muudatused võetakse vastu sama korra kohaselt nagu algne iga-aastane tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.7.Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, mis hõlmab muu hulgas mitmeaastast eelarvet ja personali.8.Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus ja eriti selleks, et võtta arvesse artiklis 41 osutatud hindamise tulemusi.

Artikkel 18Haldusnõukogu esimees1.Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.2.Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui esimees ei saa neid ise täita.3.Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

Artikkel 19Haldusnõukogu koosolekud1.Haldusnõukogu koosolekud viiakse läbi haldusnõukogu kodukorra kohaselt ja need kutsub kokku haldusnõukogu esimees.2.Ameti tegevdirektor osaleb aruteludes, välja arvatud juhul, kui esimehe otsuse kohaselt võib tema osalemine tekitada huvide konflikti või kui haldusnõukogu peab tegema otsuse kooskõlas artikliga 35.3.Haldusnõukogul on kaks korralist koosolekut aastas. Lisaks tuleb haldusnõukogu kokku esimehe algatusel või komisjoni või ühe kolmandiku liikmesriikideselle liikmete taotluse korral. [ME 68]4.Konfidentsiaalse küsimuse või huvide konflikti korral võib haldusnõukogu otsustada teatavaid päevakorrapunkte arutada ilma asjaomaste liikmete kohalolekuta. See ei mõjuta liikmesriikide ja komisjoni õigust olla esindatud asendusliikme või mis tahes muu isiku poolt. Käesoleva sätte rakendamise üksikasjalikud eeskirjad nähakse ette haldusnõukogu kodukorraga.5.Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena isikuid, kelle arvamus võib olla huvipakkuv.6.Haldusnõukogu liikmed võivad vastavalt haldusnõukogu kodukorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi.7.Sekretariaaditeenust osutab haldusnõukogule amet.

Artikkel 20Haldusnõukogu hääletuskord1.Haldusnõukogu võtab otsused vastu oma hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.2. Artikli 16 lõike 1 punktides c–e ning punktides i, j, n, o, p, q, t ja u ning artikli 16 lõikes 2 osutatud otsused võib vastu võtta ainult juhul, kui komisjoni esindajad hääletasid poolt. Artikli 16 lõike 1 punktis b osutatud otsuste vastuvõtmisel on komisjoni esindaja poolthääl vajalik üksnes otsuse nende osade puhul, mis ei puuduta ameti iga-aastast ega mitmeaastast tööprogrammi. [ME 69]3.Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Ameti tegevdirektor ei hääleta. [ME 70]4.Liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.5.Kodukorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletuskord, sealhulgas tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel.

Artikkel 21Juhatus1.Haldusnõukogu abistab juhatus.2.Juhatus teeb järgmist:a)teostab järelevalvet haldus- ja eelarvejuhtimist käsitlevate haldusnõukogu otsuste rakendamise üle;aa) teeb otsuseid selliste artikli 25 kohaselt vastu võetud finantsreeglites ettenähtud küsimuste kohta, mis ei ole käesoleva määrusega haldusnõukogu pädevusse jäetud; [ME 71]b)valmistab ette haldusnõukogus vastu võetavad otsused;c)tagab koos haldusnõukoguga sise- ja välisauditite aruannetest ja hindamistest, samuti OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri juurdlustest tulenevate järelduste ja soovituste põhjal piisavate järelmeetmete võtmise.3.Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus vajaduse korral teha haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid, eelkõige haldusküsimustes, sealhulgas ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise peatamise ja eelarveküsimuste kohta.4.Juhatuse koosseisu kuuluvad haldusnõukogu esimees ja aseesimees, üks komisjoni esindaja haldusnõukogus ja kolm muud liiget, kelle haldusnõukogu nimetab ametisse oma hääleõiguslike liikmete seast. Haldusnõukogu esimees on ühtlasi juhatuse esimees. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel, kuid tal ei ole hääleõigust. Juhatus võib kutsuda oma koosolekutele muid vaatlejaid. [ME 72]5.Juhatuse liikmete ametiaeg on neli aastat ning seda võib pikendada. Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb samal ajal tema liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus.6.Juhatusel on vähemalt üks korraline koosolek iga kolme kuu tagant. Lisaks toimuvad juhatuse koosolekud kas selle esimehe algatusel või liikmete taotlusel.6a. Juhatus teeb otsused ühehäälselt. Kui juhatusel ei ole võimalik ühehäälset otsust teha, edastatakse küsimus lahendamiseks haldusnõukogule. [ME 73]7.Haldusnõukogu kehtestab juhatuse kodukorra.

V PEATÜKKTEGEVDIREKTOR

Artikkel 22Ametisse nimetamine, ametiaja pikendamine ja ametist tagandamine1.Tegevdirektori nimetab pädevuse ja, oskuste, eksperditeadmiste ning merendussektoriga seotud tõendatud pädevuse ja kogemuste põhjal ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust, milles austatakse soolise tasakaalu põhimõtet. [ME 74]1a. Enne haldusnõukogu valitud kandidaadi ametisse nimetamist palutakse tal esineda avaldusega Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ees ja vastata selle liikmete küsimustele. [ME 75]2.Tegevdirektori lepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.3.Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Enne selle perioodi lõppu teeb komisjon hindamise, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevusele antud hinnangut ning ameti edasisi ülesandeid ja probleeme.4.Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hindamist, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra. Haldusnõukogu teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu oma kavatsusest direktori volitusi pikendada. Enne kui haldusnõukogu teeb otsuse volituste pikendamise kohta, võidakse paluda, et tegevdirektor esineks Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ees avaldusega ja vastaks parlamendiliikmete küsimustele. [ME 76]5.Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või osaleda sama ametikoha täitmiseks korraldatavas uues valikumenetluses.6.Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel. Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse sellise otsuse põhjustest viisil, mis on kooskõlas kohaldatavate konfidentsiaalsusnõuetega. [ME 77]6a. Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. [ME 78]7.Tegevdirektor võetakse tööle ameti ajutise teenistujana Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohaselt.

Artikkel 23Tegevdirektori ülesanded ja vastutus1.Tegevdirektor juhib ametit kooskõlas haldusnõukogu otsustega ja annab haldusnõukogule aru.2.Ilma et see piiraks komisjoni, haldusnõukogu ja juhatuse volitusi, täidab tegevdirektor oma ülesandeid sõltumatult ning ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.3.Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile selle taotluse korral oma ülesannete täitmisest aru. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.4.Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja. Seega teeb tegevdirektor järgmist: [ME 79]a) pakub komisjonile ja liikmesriikidele IMO raames tehnilist abi ja eksperditeadmisi; [ME 80]b) annab liidu huvides poliitiliselt tundlike otsuste tegemisel aru ameti haldusnõukogule. [ME 81]5.Tegevdirektor vastutab käesoleva määrusega ametile pandud ülesannete täitmise eest. Eelkõige teeb tegevdirektor järgmist:a)tagab ameti igapäevase töö jätkusuutliku ja tõhusa juhtimise; [ME 82]b)haldusnõukogu otsuste piires korraldab ja juhib ameti tegevust ja töötajaid ning teeb nende üle järelevalvet;c)koostab ja viib ellu haldusnõukogu otsuseid;d)koostab haldusnõukogule vastuvõtmiseks ameti suhtes kohaldatavate finantsreeglite eelnõu;e)koostab artikli 27 kohaselt ameti tulude ja kulude eelarvestuse ning täidab artikli 28 kohaselt eelarvet;f)koostab ühtse programmdokumendi kavandi ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule vastuvõtmiseks vähemalt neli nädalat enne asjaomast haldusnõukogu koosolekut;g)viib ühtse programmdokumendi ellu, hindab asjakohaste näitajate põhjal edusamme ja annab haldusnõukogule selle elluviimise kohta aru;h)koostab ameti iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ja esitab selle haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks;i)vastab kõigile artikli 17 lõike 5 kohastele abitaotlustele;j)teeb pärast komisjoniga konsulteerimist ja järgides haldusnõukogu poolt kooskõlas artikli 16 lõike 1 punktiga g kehtestatud kontrollkäikude tegemise metoodikat otsuse artiklis 10 sätestatud kontrollkäikude ja kontrollide läbiviimise kohta;k)teeb otsuse sõlmida halduskokkulepped teiste ameti tegevusvaldkondades töötavate liidu organitega, tingimusel et kokkuleppe projekt on esitatud kõigepealt konsulteerimiseks komisjonile ja haldusnõukogule kooskõlas artikli 11 lõikega 5 ning haldusnõukogu ei ole nelja nädala jooksul esitanud vastuväiteid;l)võtab kõik vajalikud meetmed, sealhulgas võtab vastu ametisisesed haldusjuhised ja avaldab teateid, et tagada ameti toimimine kooskõlas käesoleva määrusega;m)korraldab tulemusliku seiresüsteemi, et võrrelda ameti saavutusi selle eesmärkide ja ülesannetega, mis on sätestatud käesolevas määruses. Selleks kehtestab ta kokkuleppel komisjoni ja haldusnõukoguga oludele kohandatud tulemusnäitajad, mis võimaldavad saavutatud tulemusi tulemuslikult hinnata. Ta tagab, et ameti organisatsioonilist struktuuri kohandatakse korrapäraselt vastavalt muutuvatele vajadustele ning ameti käsutuses olevate rahaliste vahendite ja inimressursside piires. Sellega seoses kehtestab ta korralise hindamise menetluse, mis vastab tunnustatud kutsealastele nõuetele;n)kehtestab tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ning tagab selle toimimise ja annab selle olulisest muutmisest haldusnõukogule teada;o)tagab ameti jaoks riskide hindamise ja juhtimise;p)koostab sise- ja välisauditite aruannetest ja hindamistest, samuti artikli 38 kohastest OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri juurdlustest tulenevate järelduste põhjal järelmeetmete võtmise tegevuskava ning annab kaks korda aastas komisjonile ja korrapäraselt haldusnõukogule aru tehtud edusammudest;q)kaitseb liidu finantshuve, rakendades pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks ennetusmeetmeid, ilma et see piiraks OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri juurdluspädevust, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes õigusnormide rikkumise avastamise korral sisse alusetult makstud summad ning rakendades vajaduse korral tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus-, sealhulgas rahalisi karistusi;r)koostab ameti pettustevastase võitluse strateegia, tõhususe kasvu ja koostoime strateegia, kolmandate riikide ja/või rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö strateegia ning organisatsiooni juhtimise ja sisekontrollisüsteemide strateegia ning esitab need haldusnõukogule heakskiitmiseks;s)edendab ameti personali värbamisel mitmekesisust ja tagab soolise tasakaalu;t)värbab personali võimalikult laialt geograafiliselt alalt;u)kavandab ameti kommunikatsioonipoliitika ja viib seda ellu;v)täidab muid ülesandeid, mille haldusnõukogu on talle usaldanud või delegeerinud või mille täitmist võidakse nõuda käesolevas määruses.

Artikkel 24Kolmandate riikide osalemine1.Amet on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga lepingud, millega nad on võtnud vastu liidu õiguse meresõiduohutuse, meresõiduturvalisuse ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja tõrje valdkonnas ning kohaldavad seda.2.Kõnealuste lepingute asjakohaste sätete alusel sõlmib amet pärast komisjoni arvamuse saamist kokkulepped, milles täpsustatakse nende riikide ameti töös osalemist käsitlevate üksikasjalike reeglite laad ja ulatus, sealhulgas sätted rahalise osaluse ja personali kohta.

VI PEATÜKKFINANTSSÄTTED

Artikkel 25FinantsreeglidAmeti suhtes kohaldatavad finantsreeglid võtab vastu haldusnõukogu pärast konsulteerimist komisjoniga. Finantsreeglid ei või lahkneda komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2019/715, välja arvatud juhul, kui see on ameti toimimiseks tingimata vajalik ja komisjon on selleks andnud eelneva loa.

Artikkel 26Eelarve1.Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse ameti kõikide tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse ameti eelarves.2.Ameti eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.3.Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad ameti tulud järgmistest vahenditest:a)liidu toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse, ja liidu organite toetused;b)artikli 24 kohaselt ameti töös osalevate kolmandate riikide võimalik osalus;c)mis tahes tasud ja lõivud taristu, väljaannete, koolituse või muude käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate teenuste eest, mida amet osutab kooskõlas artikli 33 kohaselt vastu võetuddelegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega, millele on viidatud artiklis 33; [ME 83]d)liikmesriikide, kolmandate riikide ja muude üksuste vabatahtlik rahaline osalus, eeldusel et see on läbipaistev, eelarves selgelt kindlaks määratud ning ei kahjusta ameti sõltumatust ega erapooletust.4.Ameti kulud hõlmavad personali töötasusid, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid.

Artikkel 27Eelarve koostamine1.Tegevdirektor koostab igal aastal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle haldusnõukogule.2.Haldusnõukogu võtab kõnealuse projekti põhjal vastu ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse esialgse projekti.3.Ameti tulude ja kulude eelarvestuse esialgne projekt esitatakse komisjonile iga aasta 31. jaanuariks. Haldusnõukogu esitab eelarvestuse lõpliku projekti komisjonile asjaomase aasta 31. märtsiks.4.Komisjon esitab eelarvestuse eelarvepädevatele institutsioonidele koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.5.Eelarvestuse alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse ning esitab üldeelarve projekti kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.6.Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti toetuseks kasutatavad assigneeringud.7.Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu.8.Ameti eelarve võtab vastu haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Eelarve muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles kohandusi. [ME 84]9.Iga hoonetega seotud projekti suhtes, mis võib märkimisväärselt mõjutada ameti eelarvet, kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) nr 2019/715 sätteid.

Artikkel 28Eelarve täitmine1.Ameti eelarvet täidab tegevdirektor.2.Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu hindamismenetluse tulemuste seisukohast asjakohase teabe.

Artikkel 29Raamatupidamise aastaaruande esitamine ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine1.Ameti peaarvepidaja esitab järgmise eelarveaasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamise aastaaruande.2.Amet esitab järgmise eelarveaasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.3.Komisjoni peaarvepidaja esitab järgmise eelarveaasta 31. märtsiks kontrollikojale komisjoni raamatupidamise aastaaruandega konsolideeritud ameti esialgse raamatupidamise aastaaruande.4.Pärast seda, kui tegevdirektor on saanud finantsmääruse artikli 246 kohaselt kontrollikoja tähelepanekud ameti esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta, koostab ta omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamise aastaaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.5.Haldusnõukogu esitab oma arvamuse ameti lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta.6.Peaarvepidaja esitab järgmise eelarveaasta 1. juuliks lõpliku raamatupidamise aastaaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.7.Lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise eelarveaasta 15. novembriks.8.Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse selle tähelepanekute kohta 30. septembriks. Tegevdirektor saadab selle vastuse ka haldusnõukogule.9.Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor parlamendile finantsmääruse artikli 261 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjakohase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks.10.Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne n + 2 aasta 15. maid heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

VII PEATÜKKPERSONAL

Artikkel 30ÜldsättedAmeti personali suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi ning nende personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud eeskirju.

Artikkel 31Lähetatud riiklikud eksperdid ja muud töötajad1.Amet võib kasutada lähetatud riiklikke eksperte või muid ametiväliseid töötajaid.2.Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riiklike ekspertide ametisse lähetamise reeglid.

VIII PEATÜKKÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 32Õiguslik seisund ja asukoht1.Amet on liidu organ ja tal on juriidilise isiku staatus.2.Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigusvõime, mis vastavalt selle riigi õigusele on juriidilistel isikutel. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.3.Ametit esindab tegevdirektor.4.Ameti asukoht on Lissabonis Portugali Vabariigis.4a. Kulude kokkuhoiu nimel teeb amet asjakohasel juhul tihedat koostööd teiste liidu institutsioonide, asutuste ja organitega, eriti nendega, mis asuvad samas liikmesriigis. [ME 85]5.Komisjoni taotluse korral, pärast Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni teavitamist ning kokkuleppel ja koostöös asjaomaste liikmesriikidega ning võttes asjakohaselt arvesse mõju eelarvele, sealhulgas asjaomaste liikmesriikide mis tahes osalust, võib haldusnõukogu otsustada luua piirkondlikke keskusi, mis on vajalikud mõningate ameti ülesannete täitmiseks kõige tõhusamal ja tulemuslikumal ja viisil. Sellise otsuse vastuvõtmisel määrab haldusnõukogu kindlaks piirkondliku keskuse täpse tegevusulatuse, vältides seejuures tarbetuid finantskulusid ning tõhustades koostööd juba tegutsevate piirkondlike ja riiklike võrgustikega. [ME 86]

Artikkel 33Tasude ja lõivudega seotud rakendusaktidTasud ja lõivud [ME 87]1. Komisjon võtab lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud põhimõtete kohaselt vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse:a) ametile makstavad tasud ja lõivud, eelkõige artikli 26 lõike 3 punkti c kohaldamisel, ningb) maksetingimused.Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 88]2.Tasusid ja lõive võetakse võimalike teenuste eest, mida amet osutab eelkõige kolmandatele riikidele ja sektorile ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmise eest.3.Kõiki tasusid ja lõive väljendatakse ja makstakse eurodes. Tasud ja lõivud kehtestatakse läbipaistval, õiglasel ja ühetaolisel viisil. Asjakohasel juhul võetakse arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkreetseid vajadusi, sealhulgas võimalust teha makseid mitmes osas ja etapis. Tasude jaotus kajastatakse selgelt raamatupidamises. Tasude ja lõivude maksmiseks kehtestatakse mõistlikud tähtajad.4.Tasud ja lõivud määratakse kindlaks sellisel tasemel, et nendest saadav tulu on piisav osutatavate teenuste kogumaksumuse katmiseks. Eelkõige peavad selles maksumuses kajastuma kõik ameti kulud, mis on seotud lõikes 2 osutatud tegevusse kaasatud personaliga, sealhulgas tööandja proportsionaalsed maksed pensioniskeemi. Kui tasude ja lõivudega kaetavate teenuste osutamine põhjustab korduvalt eelarve märkimisväärset tasakaalustamatust, vaadatakse tasude ja lõivude määrad läbi. Tasud ja lõivud moodustavad ameti sihtotstarbelise tulu.4a. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 33a käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks lõikes 2 osutatud tasude ja lõivude arvutamise metoodika. See metoodika põhineb lõigetes 3 ja 4 sätestatud põhimõtetel. [ME 89]4b. Komisjon võtab lõike 4a kohaselt sätestatud metoodika alusel vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks teenuste osutamise tasud ja lõivud. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 90]

Artikkel 33aDelegeeritud volituste rakendamine1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.2. Artikli 33 lõikes 4a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva määruse rakendamise kuupäevast] / perioodiks … aastat alates … .3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 33 lõikes 4a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samaaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.6. Artikli 33 lõike 4a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 91]

Artikkel 34Komiteemenetlus1.Komisjoni abistab laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2099/2002Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2099/2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) ning muudetakse määrusi, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1).. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 35Privileegid ja immuniteedidAmeti ja selle personali suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 36Keelte kasutamise kord1.Ameti suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 1EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58. Määrust muudeti viimati 20. novembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1791/2006, millega kohandati teatavaid määrusi ja otsuseid seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega..2.Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 37Läbipaistvus1.Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43)..2.Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise üksikasjalikud sätted.3.Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 alusel tehtud ameti otsuste kohta võib ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimuste kohaselt esitada vastavalt kaebuse ombudsmanile või hagi Euroopa Liidu Kohtule.4.Amet kohaldab isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39)..

Artikkel 38Pettustevastane võitlus1.Selleks et hõlbustada määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 alusel võitlust pettuste, ametiseisundi kuritarvitamise, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, võtab amet vastu asjakohased sätted, mida kohaldatakse kõigi ameti töötajate suhtes. [ME 92]2.Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda amet on rahastanud liidu vahenditest.3.OLAF võib määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 sätete ja neis sätestatud menetluste kohaselt korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses ameti rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni, ametiseisundi kuritarvitamist või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. [ME 93]4.Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja toetusotsused sätteid, millega antakse Euroopa Kontrollikojale, OLAFile ja Euroopa Prokuratuurile sõnaselgelt õigus selliste auditite ja juurdluste korraldamiseks vastavalt nende pädevusele.

Artikkel 39Julgeolekunormid salastatud ja tundliku salastamata teabe kaitse kohtaAmet võtab vastu oma julgeolekunormid, mis on samaväärsed komisjoni julgeolekunormidega, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitset ning mis on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41). ja 2015/444Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).. Ameti julgeolekunormid hõlmavad muu hulgas sätteid sellise teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta.

Artikkel 40Vastutus1.Ameti lepinguline vastutus on reguleeritud asjaomase lepingu suhtes kohaldatava õigusega.2.Ameti sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel otsuste tegemine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.3.Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele kahju, mida tema osakonnad või töötajad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.4.Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.5.Ameti töötajate isiklik vastutus ameti ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 41Hindamine ja läbivaatamine1.Hiljemalt viis aastat pärast [jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga viie aasta järel hindab komisjon eelkõige ameti tegevuse ja töökorralduse mõju, tulemuslikkust ja, tõhusust ja kulude-tulude analüüsi. Hindamise käigus käsitletakse eelkõige võimalikku vajadust muuta ameti volitusi ja võimaliku muutmise finantsmõju. [ME 94]2.Komisjon saadab hindamisaruande ja oma järeldused aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamise tulemused avalikustatakse.3.Iga teise hindamise käigus hinnatakse ka ameti saavutatud tulemusi, arvestades tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid. Kui komisjon leiab, et ameti töö jätkamine ei ole ameti eesmärkide, volituste ja ülesannete seisukohast enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta või see kehtetuks tunnistada.

Artikkel 42Euroopa Ombudsmani algatatud haldusuurimisedAmeti tegevust uurib Euroopa Ombudsman vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.

Artikkel 43Üleminekusätted1.Erandina käesoleva määruse artiklist 15 jäävad haldusnõukogu liikmed, kes nimetati ametisse määruse (EÜ) nr 1406/2002 alusel enne [jõustumise kuupäeva], haldusnõukogu liikmeteks kuni oma ametiaja lõpuni, ilma et see piiraks iga liikmesriigi õigust nimetada uus esindaja.2.Määruse (EÜ) nr 1406/2002 artikli 16 alusel ametisse nimetatud tegevdirektor jääb tegevdirektori ametikohale ning täidab käesoleva määruse artiklis 23 sätestatud ülesandeid ja kohustusi. Juhul kui otsus pikendada tegevdirektori volitusi vastavalt määruse (EÜ) nr 1406/2002 artikli 16 lõikele 2 võetakse vastu enne käesoleva määruse jõustumist, on pikendatud volituste kestus viis aastat. Temaga sõlmitud lepingu muud tingimused ei muutu.3.Käesoleva määruse jõustumine ei piira [jõustumise kuupäeval] jõus olevate töölepingute kohaldamist.

Artikkel 44Kehtetuks tunnistamineMäärus (EÜ) nr 1406/2002 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 45JõustumineKäesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja