ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:I jaotisÜLDSÄTTED1. peatükkTollialaste õigusaktide kohaldamisala ja tolli missioon

Artikkel 1Reguleerimisese ja kohaldamisala1.Käesoleva määrusega kehtestatakse liidu tolliseadustik (edaspidi „tolliseadustik“). Määruses sätestatakse liidu tolliterritooriumile toodava või sealt väljaviidava kauba suhtes kohaldatavad üldeeskirjad ja protseduurid.Samuti luuakse määrusega Euroopa Liidu Tolliamet (edaspidi „ELi Tolliamet“) ning kehtestatakse eeskirjad, ühised standardid ja juhtimisraamistik Euroopa Liidu tolliandmekeskuse (edaspidi „ELi tolliandmekeskus“) loomiseks.1a. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond (edaspidi „ELi tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond“), mis pakub liidu tasandil integreeritud koostalitlusvõimelisi elektroonilisi teenuseid, et toetada koostoimet ja tõhustada teabevahetust ELi tolliandmekeskuse ja Ia lisas osutatud liidu tolliväliseid süsteemide vahel.Selles sätestatakse reeglid digitaalseks halduskoostööks ja teabejagamiseks koostalitlusvõimeliste andmekogumite kaudu ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna raames. [ME 47]2.Tolliseadustikku kohaldatakse ühetaoliselt kogu liidu tolliterritooriumil, ilma et see piiraks rahvusvahelise õiguse ja konventsioonide ning muude valdkondade liidu õigusaktide kohaldamist.3.Teatavaid tollialaste õigusaktide sätteid võidakse konkreetseid valdkondi reguleerivate õigusaktide või rahvusvaheliste konventsioonide raames kohaldada ka väljaspool liidu tolliterritooriumi.4.Teatavaid tollialaste õigusaktide sätteid, sealhulgas nendega ette nähtud lihtsustusi, kohaldatakse liidu kaubaga kauplemise suhtes liidu tolliterritooriumi selliste osade vahel, mille suhtes kohaldatakse nõukogu direktiivi 2006/112/EÜNõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1). või nõukogu direktiivi (EL) 2020/262Nõukogu 19. detsembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (uuesti sõnastatud) (ELT L 58, 27.2.2020, lk 4). sätteid, ja tolliterritooriumi selliste osade vahel, mille suhtes neid sätteid ei kohaldata, või kauplemisele tolliterritooriumi selliste osade vahel, mille suhtes neid sätteid ei kohaldata.

Artikkel 2Tolli missioonSelleks et saavutada tollikontrolli ühtlustatud kohaldamine, muuta tolliliit ühtseks ja aidata kaasa siseturu sujuvale toimimisele, vastutab toll liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuvide kaitsmise eest, turvalisuse ja julgeoleku tagamise ning muu liidu kodanike ja residentide, tarbijate, keskkonna ning üldiste tarneahelate kaitsmise poliitika elluviimise eest, liidu kaitsmise eest ebaseadusliku kaubanduse vastu, seadusliku äritegevuse hõlbustamise eest ning liidu rahvusvahelise kaubanduse järelevalve eest, et aidata kaasa õiglasele ja avatud kaubandusele ning ühisele kaubanduspoliitikale.Toll võtab meetmeid, mille eesmärk on eelkõige järgmine:a)tagada tollimaksude ja muude maksude tõhus ja nõuetekohane kogumine; [ME 48]b)tagada, et kaupa, mis on ette nähtud ringluseks siseturul, kuid kujutab endast turvalisus- või julgeolekuriskiohtu kodanike ja residentide jaoksohutusele, ei tooda liidu tolliterritooriumile, kehtestades asjakohased meetmed kauba ja tarneahelate kontrollimiseks; [ME 49]ba) tagada, et kaupa, mis kujutab endast ohtu kodanike ja residentide turvalisusele, ei tooda liidu tolliterritooriumile, kehtestades asjakohased meetmed kauba ja tarneahelate kontrollimiseks; [ME 50]c)aidata tihedas koostöös teiste asutustega kaasa inimeste, loomade või taimede tervise ja elu, keskkonna, tarbijate ja muude tolli kohaldatavate õigusaktidega kaitstavate avalike huvide kaitsmisele, tagades, et endast seotud riske kujutavat kaupa ei tooda liidu tolliterritooriumile ega viida sealt välja;d)kaitsta liitu ebaausa, nõuetele mittevastava ja ebaseadusliku kaubanduse eest, sh võltsingute ja kauba eest, mis ei vasta muudele tolliasutuste kohaldatavatele õigusaktidele, ettevõtjate, sektorite ja tarneahelate hoolika jälgimise ning tollieeskirjade rikkumiste ja karistuste miinimumtaseme kindlaksmääramise kaudu; [ME 51]e)toetada igasugust seaduslikku äritegevust, säilitades nõuetekohase tasakaalu tollikontrollide ja seadusliku kaubanduse hõlbustamise ning tolliprotsesside ja -‑protseduuride lihtsustamise vahel. usaldusväärse reaalajas toimuva riskianalüüsi abil, mida võimaldavad muu hulgas artikli 29 lõike 1 punktis d osutatud ELi tolliandmekeskuse tehisintellektisüsteemid; [ME 52]ea) edendada kulutõhusust, vältides dubleerimist ja edendades tolliprotsesside tulemuslikkust ning asjaomaste ressursside tõhusat kasutamist liidu ja liikmesriikide tasandil; [ME 53]eb) koguda, analüüsida ja vahetada asjakohast teavet, et toetada tõenduspõhist otsustusprotsessi; [ME 54]ec) aidata parandada liidu õigusaktide jõustamise üldist tulemuslikkust muudes valdkondades, näiteks kodanike, elanike ning tarbijate ohutuse ja turvalisuse, keskkonna ja tarneahelate kaitse valdkonnas; [ME 55]ed) tagada juhul, kui kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747 (millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) (ELT L, 2024/2747, 8.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2747/oj). artikliga 14 on kehtestatud ühtse turu hädaolukord, kriisi korral oluliste kaupade voog, nagu on määratletud kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punktis 6. [ME 56]

Artikkel 3Tolliterritoorium1.Liidu tolliterritooriumi alla kuuluvad järgmised territooriumid koos oma territoriaalvete, sisevete ja õhuruumiga:a)Belgia Kuningriigi territoorium;b)Bulgaaria Vabariigi territoorium;c)Tšehhi Vabariigi territoorium;d)Taani Kuningriigi territoorium, välja arvatud Fääri saared ja Gröönimaa;e)Saksamaa Liitvabariigi territoorium, välja arvatud Helgolandi saar ja Büsingeni territoorium (23. novembri 1964. aasta leping Saksamaa Liitvabariigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel);f)Eesti Vabariigi territoorium;g)Iirimaa territoorium;h)Kreeka Vabariigi territoorium;i)Hispaania Kuningriigi territoorium, välja arvatud Ceuta ja Melilla;j)Prantsuse Vabariigi territoorium, välja arvatud Prantsuse ülemeremaad ja -territooriumid, mille suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu neljanda osa sätteid;k)Horvaatia Vabariigi territoorium;l)Itaalia Vabariigi territoorium, välja arvatud Livigno;m)Küprose Vabariigi territoorium vastavalt 2003. aasta ühinemisakti sätetele;n)Läti Vabariigi territoorium;o)Leedu Vabariigi territoorium;p)Luksemburgi Suurhertsogiriigi territoorium;q)Ungari territoorium;r)Malta Vabariigi territoorium;s)Madalmaade Kuningriigi territoorium Euroopas;t)Austria Vabariigi territoorium;u)Poola Vabariigi territoorium;v)Portugali Vabariigi territoorium;w)Rumeenia territoorium;x)Sloveenia Vabariigi territoorium;y)Slovaki Vabariigi territoorium;z)Soome Vabariigi territoorium ningaa)Rootsi Kuningriigi territoorium.2.Järgmisi väljaspool liikmesriikide territooriumi asuvaid territooriume koos nende territoriaalvete, sisevete ja õhuruumiga käsitatakse liidu tolliterritooriumi osana, võttes arvesse nende suhtes kohaldatavaid konventsioone ja lepinguid:a)PRANTSUSMAAMonaco territoorium, nagu on määratletud 18. mail 1963 Pariisis alla kirjutatud tollikonventsioonis (Journal officiel de la République française, 27. september 1963, lk 8679);b)KÜPROSÜhendkuningriigi suveräänsete baasipiirkondade territooriumid Akrotiris ja Dhekelias, nagu on määratletud 16. augustil 1960 Nicosias alla kirjutatud Küprose Vabariigi asutamislepingus (United Kingdom Treaty Series No 4 (1961) Cmnd. 1252).

Artikkel 4Volituste delegeerimineKomisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks ja muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse tollialaste õigusaktide sätteid, mida kohaldatakse artikli 1 lõikes 4 osutatud liidu kaubaga kauplemise suhtes. Neis õigusaktides võib käsitleda eriasjaolusid, mis on seotud liidu kaubaga kauplemisega, mis hõlmab vaid ühte liikmesriiki. [ME 57]

2. peatükkMõisted

Artikkel 5MõistedKäesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:1)„toll“ – liikmesriikide tolliametid, mis vastutavad tollialaste õigusaktide kohaldamise eest, ning muud asutused, mis on siseriikliku õiguse alusel volitatud kohaldama teatavaid tollialaseid õigusakte;2)„tollialased õigusaktid“ – kõigi järgmiste õigusaktide kogum:a)tolliseadustik ning liidu või liikmesriigi tasandil vastu võetud seda täiendavad või rakendavad sätted;b)ühine tollitariifistik;c)õigusaktid, millega luuakse liidu tollimaksuvabastuste süsteem;d)rahvusvahelistes lepingutes sisalduvad tollialased sätted selles ulatuses, milles need on liidus kohaldatavad. See hõlmab muu hulgas asjakohaseid mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osalised liit ja liikmesriigid on, kuivõrd need reguleerivad kaupade vastavust; [ME 58]e)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2399Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2399, millega luuakse Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond ja muudetakse määrust (EL) nr 952/2013 (ELT L 317, 9.12.2022, lk 1). ning seda muutvad, täiendavad või rakendavad sätted;3)„muud tolli kohaldatavad õigusaktid“ – muud kui tollialased õigusaktid, mida kohaldatakse liidu tolliterritooriumile toodava, sealt väljaviidava ja seda läbiva või liidu turule lastava kauba suhtes ja mille rakendamisega toll on seotud;4)„kaubanduspoliitika meetmed“ – muude tolli kohaldatavate õigusaktide osana ELi toimimise lepingu artikli 207 kohaselt vastu võetud meetmed, mille hulka ei kuulu ajutised või lõplikud dumpinguvastased tollimaksud, tasakaalustavad tollimaksud või kaitsemeetmed teatava kauba kõrgemate tariifide kujul, kuid kuuluvad eelkõige järelevalve erimeetmed ja kaitsemeetmed impordi- või ekspordilubade vormis;5)„isik“ – füüsiline isik, juriidiline isik ja isikute ühendus, mis ei ole juriidiline isik, kuid mis saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid;6)„ettevõtja“ – isik, kes oma majandustegevuse kaudu on seotud tollialaste õigusaktidega hõlmatud tegevustega;7)„liidu tolliterritooriumil asuv“ –a)füüsilise isiku puhul isik, kelle alaline elukoht on liidu tolliterritooriumil;b)juriidilise isiku või isikute ühenduse puhul isik, kelle registrijärgne asukoht, peakorter või püsiv tegevuskoht asub liidu tolliterritooriumil;ba) juriidiline isik, kellel on liidu tolliterritooriumil mitu asukohta, registreerub vastavalt artikli 19 punktis b osutatud korrale; [ME 59]8)„püsiv tegevuskoht“ – kindel tegevuskoht, kus on püsivalt olemas nii vajalik inimressurss kui ka vajalikud tehnilised vahendid ja mille kaudu tehakse täielikult või osaliselt isiku tolliga seotud toiminguid;9)„tolliotsus“ – tolli poolt tollialaste õigusaktide alusel tehtud toiming, millega tehakse lahend üksikjuhu suhtes ning millel on õiguslikud tagajärjed asjaomase isiku või asjaomaste isikute jaoks;10)„tolliprotseduur“ – mõni järgmistest protseduuridest, millele võib kaupa vastavalt tolliseadustikule suunata:a)vabasse ringlusse lubamine;b)eriprotseduurid;c)eksport;11)„tolliformaalsused“ – kõik toimingud, mida isik ja toll peavad tegema tollialaste õigusaktide täitmiseks;12)„importija“ – isik, kellel on õigus otsustada ja kes on otsustanud, et kolmandast riigist pärit kaup tuleb viia liidu tolliterritooriumile, või kui ei ole sätestatud teisiti, isik, keda käsitatakse eeldatava importijana;13)„eeldatav importija“ – isik, kes osaleb kolmandatest riikidest liidu tolliterritooriumile imporditava kauba kaugmüügis, sealhulgas isikud, ning kellel on õigus kasutada direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 4. jaos sätestatud erikorda; [ME 60]14)„eksportija“ – isik, kellel on õigus otsustada ja kes on otsustanud, et kaup tuleb liidu tolliterritooriumilt välja viia;15)„tolliesindaja“ – isik, kelle teine isik on oma suhtlemisel tolliga määranud teostama tollialaste õigusaktide kohaselt nõutavaid toiminguid ja formaalsusi;16)„andmed“ – tegevuse, faktide või teabe mis tahes digitaalne või mittedigitaalne väljendus ja selliste tegevuste, faktide või teabe kogum, mis võib muu hulgas esineda dokumendi, heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestise kujul;17)„tolliseire“ – liidu tolliterritooriumile toodava, sealt väljaviidava või seda läbiva kaubaga seotud teabe kogumine ja analüüsimine, et jälgida seda liikumist liidu tasandil ja tagada tollikontrolli ühetaoline kohaldamine, vastavus tollialastele õigusaktidele ja muudele tolli kohaldatavatele õigusaktidele ning aidata kaasa riskianalüüsile ja -juhtimisele;18)„risk“ – liidu tolliterritooriumi ja väljaspool seda territooriumi asuvate riikide vahel liikuva kauba ning liidu tollitooriumil liiduvälise kauba olemasolu korral tekkiva olukorra tõenäosus ja mõju, mis:a)kahjustaks liidu ja selle liikmesriikide finantshuve; võib)seaks ohtu liidu ja selle kodanike ja residentide turvalisuse ja julgeoleku; või [ME 61]ba) kujutavad endast ohtu rahvatervisele liidus või [ME 62]c)takistaks liidu või riigisiseste meetmete korrektset kohaldamist;19)„majandusanalüüs“ – poliitika või majandusnähtuse hindamine või kvantifitseerimine, et mõista, kuidas majandustegurid mõjutavad poliitika, geograafilise piirkonna või isikute rühma toimimist, ja teha tulevikus paremaid otsuseid;20)„riskijuhtimine“ – riski süstemaatiline kindlaksmääramine, sh kõrge riskiga ettevõtjate profiilide ja kahtlaste tehingute kindlaksmääramine, ja kõikide ohutegurite vähendamiseks vajalike meetmete rakendamine; [ME 63]21)„tollijärelevalve“ – tolli üldine tegevus tollialaste õigusaktide ja vajaduse korral muude tolli kohaldatavate õigusaktide järgimise tagamiseks või muul viisil kauba ja selle tarneahelatega seotud riskide juhtimisele kaasaaitamiseks;22)„tollikontroll“ – tolli konkreetne tegevus tollialaste õigusaktide ja muude tolli kohaldatavate õigusaktide järgimise tagamiseks või muul viisil kauba ja selle tarneahelatega seotud riskide juhtimisele kaasaaitamiseks;23)„pisteline kontroll“ – pistelise valimi põhimõttel toimuv tollikontroll valitud kogumi suhtes;24)„kauba valdaja“ – isik, kelle tegeliku kontrolli all kaup on;25)„vedaja“ –a)sisenemise kontekstis isik, kes toob kauba liidu tolliterritooriumile või vastutab selle liidu tolliterritooriumile toomise eest. Kuidi)kombineeritud veo korral on vedaja isik, kes käitab transpordivahendit, mis pärast liidu tolliterritooriumile toomist liigub aktiivse transpordivahendina ise;ii)mere- või lennutranspordi puhul, kui laeva lastijaotusklauslid või töövõtuleping on olemas, on vedaja isik, kes on sõlminud lepingu ja välja andnud meretranspordi veokirja või lennuveokirja kauba tegelikuks veoks liidu tolliterritooriumile;b)väljaviimise kontekstis isik, kes viib kauba liidu tolliterritooriumilt välja või vastutab selle liidu tolliterritooriumilt väljaviimise eest. Kuidi)kombineeritud veo korral, kui liidu tolliterritooriumilt väljuv aktiivne transpordivahend üksnes veab teist transpordivahendit, mis pärast aktiivse transpordivahendi saabumist selle sihtkohta hakkab ise liikuma aktiivse transpordivahendina, tähendab vedaja isikut, kes hakkab käitama seda transpordivahendit, millest saab aktiivne transpordivahend siis, kui liidu tolliterritooriumilt lahkuv transpordivahend on jõudnud oma sihtkohta;ii)mere- või lennutranspordi puhul, kui laeva lastijaotusklauslid või töövõtuleping on olemas, on vedaja isik, kes on sõlminud lepingu ja välja andnud meretranspordi veokirja või lennuveokirja kauba tegelikuks väljaveoks liidu tolliterritooriumilt;26)„riskianalüüs“ – andmete, teabe või dokumentide, sh isikuandmete töötlemine võimalike riskide kindlakstegemiseks või kvantifitseerimiseks, kasutades vajaduse korral analüüsimeetodeid ja tehisintellekti, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) .../...Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../20..., millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (tehisintellekti käsitlev õigusakt) ja muudetakse teatavaid liidu õigusakte [COM(2021) 206 final] [2021/0106(COD)]. artikli 3 punktis 1;27)„riskihoiatus“ – andmete, teabe või dokumentide riskianalüüsi rakendavatel automatiseeritud töötlemistoimingutel põhinev võimaliku riski märk;28)„riskianalüüsi tulemus“ – riskihoiatuse puhul automaatse protsessi põhjal või inimese poolt riskihoiatuse täiendava hindamise põhjal tehtav otsus, kas risk on olemas või mitte;29)„kontrollisoovitus“ – tolliasutuse või ELi Tolliameti arvamus selle kohta, kas ja millal, kus ja millisel tolliasutusel tuleb tollikontrolli teha, sh võimalike täiendavate meetmete väljaselgitamine lisaks tollikontrollile;30)„kontrolliotsus“ – üksiktoiming, millega toll otsustab kontrolli teha või mitte;31)„kontrollitulemus“ – kontrolli esialgne ja lõplik tulemus, sh kindlaksmääratud täiendavad meetmed, kui neid on, ning tulemuse või meetmega seotud pädevad asutused, kui need on olemas;32)„ühine prioriteetne kontrollivaldkond“ – teatavad konkreetsed tolliprotseduurid, kaubaliigid, marsruudid, transpordiliigid või ettevõtjad, kelle suhtes rakendatakse teatava ajavahemiku jooksul ulatuslikumat riskianalüüsi ja tollikontrolli, ilma et see mõjutaks muid tolli poolt tehtavaid tavapäraseid kontrolle;33)„ühised riskikriteeriumid ja -standardid“ – riskivaldkonna riskianalüüsi parameetrid ja lisastandardid kriteeriumide praktilise kohaldamise kohta;34)„järelevalvestrateegia“ – konkreetse riski käsitlemise viis, mille eesmärk on proportsionaalselt ja tulemuslikult tasakaalustada tollijärelevalve operatiivtegevust ja leevendusmeetmeid kogu tarneahelas;35)„saadetis“ – ühe kaubasaatja poolt ühele kaubasaajale sama transpordivahendiga (ka mitmeliigilise transpordi korral) sama veolepingu alusel veetav kaup, mis saabub samalt territooriumilt või samast kolmandast riigist, kuulub samasse liiki, klassi või kirjelduse alla või on samasse pakendisse pakendatud;36)„tollistaatus“ – kauba staatus liidu kauba või liiduvälise kaubana;37)„liidu kaup“ – kaup, mis kuulub mõne järgmise kategooria alla:a)täielikult liidu tolliterritooriumil saadud kaup, mis ei hõlma kolmandatest riikidest imporditud kaupa;b)kolmandatest riikidest liidu territooriumile toodud ja vabasse ringlusse lubatud kaup;c)ainult punktis b osutatud kaubast või punktides a ja b osutatud kaubast liidu tolliterritooriumil saadud või toodetud kaup;38)„liiduväline kaup“ – punktis 46 nimetamata kaup või kaup, mis on kaotanud liidu kauba tollistaatuse;39)„kauba vabastamine“ – toiming, millega toll või tema eest tegutsev isik teeb kauba kättesaadavaks nende eesmärkide jaoks, mis tulenevad tolliprotseduurist, millele kaup kavatsetakse suunata;40)„sisenemise ülddeklaratsioon“ – toiming, millega isik teatab ettenähtud vormis ja korras ning ettenähtud tähtaja jooksul tollile, et kaup tuuakse liidu tolliterritooriumile;41)„väljumise ülddeklaratsioon“ – toiming, millega isik teatab ettenähtud vormis ja korras ning ettenähtud tähtaja jooksul tollile, et kaup viiakse liidu tolliterritooriumilt välja;42)„ajutise ladustamise deklaratsioon“ – toiming, millega isik teatab ettenähtud vormis ja korras, et kaup on ajutiselt ladustatud;43)„tollideklaratsioon“ – toiming, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja viisil soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile, vajaduse korral koos viitega mis tahes erikorra kohaldamiseks;44)„deklarant“ – isik, kes esitab tollideklaratsiooni, ajutise ladustamise deklaratsiooni, sisenemise ülddeklaratsiooni, väljumise ülddeklaratsiooni, reekspordi deklaratsiooni või reekspordi teatise enda nimel, või isik, kelle nimel selline deklaratsioon või teatis esitatakse;45)„reekspordi deklaratsioon“ – toiming, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi viia liiduvälist kaupa, välja arvatud vabatsooniprotseduuril või ajutisel ladustamisel olevat kaupa, liidu tolliterritooriumilt välja;46)„reekspordi teatis“ – toiming, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi viia vabatsooniprotseduuril või ajutisel ladustamisel olevat liiduvälist kaupa liidu tolliterritooriumilt välja;47)„kolmandatest riikidest imporditava kauba kaugmüük“ – kolmandatest riikidest või kolmandatelt territooriumidelt imporditava kauba kaugmüük, nagu on määratletud direktiivi 2006/112/EÜ artikli 14 lõike 4 punktis 2;48)„tootja“ –a)toote tootja vastavalt kõnealuse toote suhtes kohaldatavatele muudele õigusaktidele võib)põllumajandustoodete tootja vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 38 lõikele 1 või toorainetootja võic)kui punktides a ja b osutatud tootjat ei ole, siis füüsiline või juriidiline isik või isikute ühendus, kes on toote valmistanud või lasknud valmistada ja turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;49)„toote tarnija“ – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik või isikute ühendus, kes toodab kogu toote või osa sellest tootjana või mis tahes muudel asjaoludel;50)„ajutine ladustamine“ – tollijärelevalve all ajutiselt ladustatud liiduvälise kauba seisund alates hetkest, mil vedaja teatab kauba saabumisest tolliterritooriumile, kuni selle tolliprotseduurile suunamiseni;51)„töödeldud toode“ – kaup, mis on suunatud töötlemisprotseduurile ning läbinud töötlemistoimingud;52)„töötlemistoimingud“ –a)toimingud kaubaga, sealhulgas selle paigaldamine, kokkupanemine või selle sobitamine muu kaubaga;b)kauba töötlemine,c)kauba hävitamine;d)kauba parandamine, sealhulgas selle ennistamine ja kordategemine;e)sellise kauba kasutamine, mida ei leidu töödeldud tootes, aga mis võimaldab või hõlbustab kõnealuse toote tootmist, isegi kui kõnealune kaup täielikult või osaliselt töötlemise käigus ära kasutatakse (tootmise abivahend);53)„transiidiprotseduuri pidaja“ – isik, kes esitab transiidideklaratsiooni või teabe, mida on vaja kauba suunamiseks sellele protseduurile, või kelle nimel see deklaratsioon või teave esitatakse;54)„tulemimäär“ – selliste töödeldud toodete kogus või osakaal, mis on saadud teatava koguse töötlemisprotseduurile suunatud kauba töötlemisest;55)„kolmas riik“ – väljaspool liidu tolliterritooriumi asuv riik või territoorium;56)„lihtsustatud tariifne kohtlemine kaugmüügil“ – määruse (EMÜ) nr 2658/87 artikli 1 lõigetes 4 ja 5 ning I lisa esimese osa II jao punktis G sätestatud lihtsustatud tariifne kohtlemine kaugmüügi korral;57)„tollivõlg“ – isiku kohustus tasuda kehtivate tollialaste õigusaktide kohaselt teatava kauba suhtes kohaldatava impordi- või eksporditollimaksu summa ja kõik muud tasud; [ME 64]58)„võlgnik“ – isik, kellel lasub tollivõla tasumise kohustus;59)„imporditollimaks“ – kauba importimisel tasumisele kuuluv tollimaks;60)„eksporditollimaks“ – kauba eksportimisel tasumisele kuuluv tollimaks;61)„tollimaksu tagasimaksmine“ – tasutud impordi- või eksporditollimaksu summa tagasimaksmine;62)„tollimaksu vähendamine“ – tasumata impordi- või eksporditollimaksu summa tasumise kohustusest vabastamine;63)„ostukomisjonitasu“ – tasu, mida importija maksab esindajale enda esindamise eest selle kauba ostmisel, mille väärtust määratakse;64)„kriis“ – erandliku laadi ja ulatusega looduslik või inimtegevusest tingitud sündmus, mis leiab aset liidus või väljaspool liitu ning või olukord, mis seab ootamatult ohtu kodanike, ettevõtjate ja tollitöötajate turvalisuse, julgeoleku, tervise ja elu ning nõuab kiireloomulisi meetmeid seoses kauba sissetoomise, väljaviimise või transiidiga.; [ME 65]64a) „kriisidele reageerimise üksus“ – ELi Tolliameti kontaktpunkt, mis koordineerib ELi kriisidele reageerimise jõupingutusi tolliliidus; [ME 66]64b) „mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad“ – komisjoni soovituse 2003/361/EÜ artiklis 2 määratletud mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad; [ME 67]64c) „muud tasud“ – kõik tasud, mis lisanduvad tollimaksudele, käibemaksule, tolliformaalsuste tasudele ja kulleritasudele; [ME 68]64d) „lõppklient“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on liidus ja kellele on toote kättesaadavaks teinud müüja või kauplemiskoht; [ME 69]64e) „riiklik tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond“ – liikmesriigi loodud elektrooniliste teenuste kogum, mis võimaldab vahetada teavet riigi tolliasutuse, pädevate partnerasutuste ja ettevõtjate elektrooniliste süsteemide vahel; [ME 70]64f) „pädev partnerasutus“ – liikmesriigi ametiasutus või komisjon, kes on volitatud täitma määratud ülesannet, mis on seotud asjaomaste liidu tolliväliste formaalsuste täitmisega; [ME 71]64g) „liidu tolliväline formaalsus“ – kõik toimingud, mida ettevõtja või pädev partnerasutus peab rahvusvaheliseks kaubaveoks tegema, nagu on ette nähtud liidu muudes kui tollialastes õigusaktides; [ME 72]64h) „tolliväline tõendav dokument“ – pädeva partnerasutuse väljastatud või ettevõtja koostatud mis tahes nõutav dokument või ettevõtja esitatud mis tahes nõutav teave, millega kinnitatakse, et liidu tollivälised formaalsused on täidetud; [ME 73]64i) „koguste haldamine“ – pädevate partnerasutuste poolt kooskõlas liidu muude kui tollialaste õigusaktidega lubatud kaubakoguste järelevalve ja haldamine, mis põhineb tolliasutuste esitatud teabel; [ME 74]64j) „liidu tolliväline süsteem“ – liidu elektrooniline süsteem, mis on loodud liidu õigusaktidega või mida kasutatakse liidu õigusaktides sätestatud eesmärkide saavutamiseks või millele on osutatud liidu õigusaktides ja milles talletatakse teavet vastava liidu tollivälise formaalsuse täitmise kohta; [ME 75]64k) „ettevõtja registreerimis- ja identifitseerimisnumber (EORI-number)“ – komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1). artikli 1 punktis 18 määratletud ettevõtja registreerimis- ja identifitseerimisnumber (EORI-number). [ME 76]

3. peatükkTollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud otsused1. jaguÜldpõhimõtted

Artikkel 6Taotluse alusel tehtavad otsused1.Isik, kes esitab taotluse tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud otsuse saamiseks, peab esitama kogu teabe, mida pädevad tolliasutused sellise otsuse tegemiseks vajavad.Otsuse saamiseks võivad taotluse esitada ka mitu isikut ning otsuse võib teha ka mitme isiku kohta vastavalt tollialaste õigusaktidega ettenähtud tingimustele.Pädev tolliasutus on taotleja asukohajärgne tolliasutus, kui ei ole sätestatud teisiti.2.Toll kontrollib viivitamata ja hiljemalt 3014 kalendripäeva jooksul otsuse tegemise taotluse kättesaamisest, kas selle taotluse vastuvõtmise tingimused on täidetud. [ME 77]Kui toll teeb kindlaks, et taotlus sisaldab kogu teavet, mis on vajalik otsuse tegemiseks, teatab ta selle vastuvõtmisest taotlejale esimeses lõigus osutatud ajavahemiku jooksul.Kui toll nõuab taotluse hindamiseks teistelt asjaomastelt pädevatelt siseriiklikelt või rahvusvahelistelt asutustelt lisateavet, teavitab ta sellest taotlejat ja teatab talle oma otsuse 15 kalendripäeva jooksul. [ME 78]Kui toll teeb kindlaks, et taotluses ei ole kogu nõutavat teavet, palub ta taotlejal esitada asjakohase lisateabe mõistliku aja jooksul, mis ei tohi olla pikem kui 30 kalendripäeva. Isegi kui toll on nõudnud taotlejalt lisateavet, otsustab ta, kas taotlus on täielik ja kas seda saab vastu võtta või kas see on mittetäielik ja see lükatakse tagasi, ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 60 kalendripäeva alates esimese taotluse kuupäevast. Kui toll ei teavita taotlejat selle tähtaja jooksul selgesõnaliselt taotluse vastuvõtmisestsellest, et taotlus on täielik ja see on vastu võetud, loetakse taotlus 60 kalendripäeva möödumisel vastuvõetuks. [ME 79]3.Kui ei ole sätestatud teisiti, teeb pädev tolliasutus lõikes 1 osutatud otsuse hiljemalt 12090 kalendripäeva jooksul alates taotluse vastuvõtmise kuupäevast ja teavitab taotlejat sellest viivitamata. [ME 80]Kui tollil ei ole võimalik tähtajaks otsust teha, teatab ta taotlejale sellest enne kõnealuse tähtaja möödumist, esitades põhjused ja määrates uue tähtaja, mida ta peab otsuse tegemiseks vajalikuks. See uus tähtaeg ei tohi ületada 30 kalendripäeva, kui ei ole ette nähtud teisiti.Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, võib toll pikendada tollialaste õigusaktide kohaselt otsuse tegemiseks ettenähtud tähtaega, kui taotleja palub ajapikendust kohanduste tegemiseks, et tagada otsuse tegemiseks ettenähtud tingimuste ja kriteeriumide täitmine. Sellistest kohandustest ja nende tegemiseks vajalikust täiendavast tähtajast teatatakse tollile, kes otsustab tähtaja pikendamise üle.Kui toll ei tee otsust esimeses, teises ja kolmandas lõigus sätestatud tähtaja jooksul, võib taotleja lugeda taotluse tagasilükatuks ja sellise eitava otsuse edasi kaevata. Taotleja võib teavitada ka ELi Tolliametit sellest, et toll ei teinud otsust ettenähtud tähtaja jooksul. Sellisel juhul saadakse ELi tolliandmekeskuse kaudu automaatne teade. [ME 81]Komisjon võtab ELi elektrooniliste süsteemide tsentraliseeritud taristu, eelkõige ELi tolliandmekeskuse tehnilise rikke korral tehtavate otsuste käsitlemise protsesside kohta vastu selged suunised. [ME 82]4.Kui otsuses või tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, jõustub otsus kuupäeval, mil taotleja selle kätte saab või mil see loetakse kättesaaduks. Toll täidab vastuvõetud otsuseid sellest kuupäevast alates, välja arvatud artikli 17 lõikes 2 sätestatud juhtudel.5.Kui tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, kehtib otsus ajalise piiranguta.6.Enne sellise otsuse tegemist, mis võib kahjustada taotlejat, edastab toll otsuse aluseks olevad põhjendused taotlejale, kellele antakse võimalus väljendada oma seisukohta ettenähtud ajavahemiku jooksul alates kuupäevast, mil ta on kõnealuse teate kätte saanud või mil see loetakse kättesaaduks (õigus olla ära kuulatud). Pärast kõnealuse ajavahemiku lõppemist tehakse otsus taotlejale asjakohases vormis teatavaks.Esimest lõiku ei kohaldata ühelgi järgmisel juhul:a)kui tegemist on artikli 13 lõikes 1 osutatud otsusega siduva informatsiooni kohta;b)artikli 145 lõike 4 esimeses lõigus osutatud juhul, kui keeldutakse tariifikvoodi kasutamise lubamisest, kui kõnealuse tariifikvoodi maht on saavutatud;c)kui see on vajalik seoses liidu ja tema residentide turvalisust ja julgeolekut, inimeste, loomade või taimede tervist, keskkonda või tarbijaid ähvardava ohu laadi või suurusega;d)kui otsuse eesmärk on tagada teise otsuse rakendamine, mille kohta taotlejale on antud võimalus arvamust avaldada, ilma et see piiraks asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaldamist;e)kui see mõjutaks pettuse vastu võitlemiseks algatatud uurimisi.f) muudel erijuhtudel. [ME 83]7.Taotlejat kahjustavas otsuses esitatakse selle aluseks olevad põhjendused ja viidatakse artiklis 16 sätestatud kaebuse esitamise õigusele.8.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks järgmine:a)erandid käesoleva artikli lõike 1 kolmandas lõigus osutatud pädeva tolliasutuse määramiseks;b)käesoleva artikli lõikes 2 osutatud taotluse vastuvõtmise tingimused;c)juhud, kui tähtaeg, mille jooksul tuleb teha konkreetne otsus, sealhulgas selle tähtaja võimalik pikendamine, erineb käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tähtaegadest;d)käesoleva artikli lõikes 4 osutatud juhud, kui otsus jõustub kuupäeval, mis on erinev kuupäevast, mil taotleja selle kätte saab või mil see loetakse kättesaaduks;e)käesoleva artikli lõikes 5 osutatud juhud, kui otsus ei kehti ajalise piiranguta;f)käesoleva artikli lõike 6 esimeses lõigus osutatud tähtaja kestus.g) käesoleva artikli lõike 6 teise lõigu punktis f osutatud erijuhud. [ME 84]9.Komisjon määrab rakendusaktidegavõtab vastu rakendusaktid, määrates kindlaks korra: [ME 85]a)lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuse tegemise taotluse esitamise ja vastuvõtmise kohta;aa) suuniste kehtestamiseks ELi elektrooniliste süsteemide tsentraliseeritud taristu tehnilise rikke korral tehtavate otsuste käsitlemise protsesside kohta; [ME 86]b)käesolevas artiklis osutatud otsuse tegemise, sealhulgas vajaduse korral ärakuulamisõiguse ja teiste asjaomaste liikmesriikidega konsulteerimise kohta.Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 7Taotluse alusel tehtavate otsuste haldamine1.Otsuse saaja täidab otsusest tulenevaid kohustusi.2.Otsuse saaja jälgib pidevalt otsustest tulenevate tingimuste, kriteeriumide ja kohustuste täitmist ning kehtestab vajaduse korral sisekontrolli, mille abil on võimalik ära hoida, avastada ja parandada ebaseaduslikke või ebakorrektseid tehinguid.3.Otsuse saaja teatab tollile viivitamata kõikidest asjaoludest, mis ilmnevad pärast otsuse tegemist ja võivad mõjutada kõnealuse otsuse kehtivust või sisu.4.Toll jälgib korrapäraselt, kas otsuse saaja vastab jätkuvalt asjakohastele kriteeriumidele ja täidab asjakohaseid kohustusi, ning eriti seda, kas otsuse saaja suudab asjakohase sisekontrolli abil vigu vältida, neile reageerida ja neid parandada. Sellise jälgimise põhjal hindab toll vajaduse korral otsuse saaja riskiprofiili. Kui otsuse saaja on asunud liidu tolliterritooriumil vähem kui kolm aastat, jälgib toll esimese aasta jooksul pärast otsuse tegemist teda põhjalikult.5.Toll teavitab ELi Tolliametit taotluse alusel tehtud otsustest ja kõigist lõike 4 kohastest jälgimistoimingutest. ELi Tolliamet võtab seda teavet riskijuhtimise eesmärgil arvesse.6.Kuni artikli 265 lõikes 3 sätestatud kuupäevani registreerib toll oma otsused liikmesriikide ja komisjoni väljatöötatud olemasolevates elektroonilistes teabevahetussüsteemides. Liikmesriikidel ja komisjonil on juurdepääs nendes süsteemides olevatele otsustele ja nende aluseks olevale teabele.7.Piiramata teiste valdkondade normide kohaldamist, milles on sätestatud juhud, mille korral otsused on kehtetud või muutuvad tühiseks, võib tolliasutus, kes otsuse tegi, selle igal ajal tühistada, kehtetuks tunnistada või seda muuta, kui see ei ole vastavuses tollialaste õigusaktidega. Tolliasutused teavitavad ELi Tolliametit sellisest tolliotsuste tühistamisest, kehtetuks tunnistamisest ja muutmisest.8.Erijuhtudel teeb toll järgmist:a)hindab otsuse ümber;b)peatab otsuse, mida ei tule tühistada, kehtetuks tunnistada või muuta.9.Otsustuspädev tolliasutus peatab otsuse selle tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmise asemel, kui:a)tolliasutus leiab, et otsuse tühistamiseks, kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks on piisavalt alust, kuid tal ei ole veel kõiki andmeid, mida on vaja tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmise otsuse tegemiseks;b)tolliasutus leiab, et otsuse tegemise tingimused ei ole täidetud või et otsuse saaja ei täida otsuse alusel kehtestatud kohustusi, ja et on asjakohane anda otsuse saajale aega võtta meetmeid, et tagada kõnealuste tingimuste või kohustuste täitmine;c)otsuse saaja taotleb sellist peatamist, kuna ta ei suuda ajutiselt kõnealuse otsuse jaoks kehtestatud tingimusi või kõnealuse otsuse alusel kehtestatud kohustusi täita.Lõike 1 punktides b ja c osutatud juhtudel teatab otsuse saaja otsustuspädevale tolliasutusele meetmetest, mida ta võtab, et tagada tingimuste või kohustuste täitmine, ja samuti sellest, kui palju aega ta nende meetmete võtmiseks vajab.10.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks järgmine:a)käesoleva artikli lõigetes 2–4 osutatud otsusega seotud jälgimistoimingute üksikasjalikud eeskirjad;b)käesoleva artikli lõikes 8 osutatud erijuhud ja otsuste ümberhindamise eeskirjad.

Artikkel 8Otsuste kehtivus kogu liidu piiresKui otsusega ei ole ette nähtud, et selle mõju on piiratud ühe või mitme liikmesriigiga, kehtivad tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud otsused kogu liidu tolliterritooriumil.

Artikkel 9Soodsate otsuste tühistamine1.Toll tühistab otsuse saajale soodsa otsuse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:a)otsus tehti ebaõige või puuduliku teabe alusel;b)otsuse saaja teadis või oleks pidanud teadma, et teave oli ebaõige või puudulik;c)õige ja täieliku teabe korral oleks otsus olnud teistsugune.2.Otsuse saajale teatatakse otsuse tühistamisest.3.Kui kooskõlas tollialaste õigusaktidega ei ole otsuses sätestatud teisiti, loetakse otsus tühiseks algse otsuse jõustumise kuupäevast.4.Komisjon määrab rakendusaktidegavõtab vastu rakendusaktid, määrates kindlaks soodsate otsuste tühistamise eeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 87]

Artikkel 10Soodsate otsuste kehtetuks tunnistamine ja muutmine1.Soodne otsus tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse (välja arvatud artiklis 9 osutatud juhtudel), kui:a)üks või mitu sellise otsuse tegemiseks vajalikku tingimust olid täitmata või ei ole enam täidetud võib)otsuse saaja taotlusel.2.Kui ei ole sätestatud teisiti, võib mitmele isikule suunatud soodsa otsuse kehtetuks tunnistada ainult selle isiku suhtes, kes ei täida asjaomase otsusega kehtestatud kohustusi.3.Otsuse saajale teatatakse otsuse kehtetuks tunnistamisest või muutmisest.4.Artikli 6 lõiget 4 kohaldatakse otsuse kehtetuks tunnistamise või muutmise suhtes.Kui aga otsuse saaja õigustatud huvi seda nõuab, võib toll erandjuhtudel kehtetuks tunnistamise otsuse või tehtud muudatuse jõustumise kuupäeva kuni ühe aasta võrra edasi lükata. See kuupäev märgitakse kehtetuks tunnistamise või muutmise otsusesse.5.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks järgmine:a)lõikes 2 osutatud juhud, mil mitmele isikule suunatud soodsa otsuse võib kehtetuks tunnistada ka muude isikute suhtes kui see isik, kes ei täida asjaomase otsusega kehtestatud kohustusi;b)erandjuhud, mil toll võib lõike 4 teise lõigu kohaselt kehtetuks tunnistamise otsuse või tehtud muudatuse jõustumise kuupäeva edasi lükata.6.Komisjon määrab rakendusaktidegavõtab vastu rakendusaktid, määrates kindlaks soodsate otsuste kehtetuks tunnistamise või muutmise menetluseeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 88]

Artikkel 11Eelneva taotluseta tehtavad otsusedArtikli 6 lõikeid 4, 5, 6 ja 7, artikli 7 lõiget 7 ning artikleid 8, 9 ja 10 kohaldatakse ka nende otsuste suhtes, mis toll on teinud ilma asjaomase isiku eelneva taotluseta, välja arvatud juhul, kui toll tegutseb kohtuorganina.

Artikkel 12Tolliprotseduurile suunatud või ajutiselt ladustatud kauba suhtes tehtud otsustele kohaldatavad piirangudVälja arvatud juhul, kui asjaomane isik seda taotleb, ei mõjuta soodsa otsuse kehtetuks tunnistamine, muutmine või peatamine sellist kaupa, mis oli kehtetuks tunnistatud, muudetud või peatatud otsusega kehtetuks tunnistamise, muutmise või peatamise hetkeks juba tolliprotseduurile suunatud või ajutiselt ladustatud ja mille suhtes seda protseduuri endiselt kohaldatakse.

2. jaguSiduv informatsioon

Artikkel 13Siduva informatsiooniga seotud otsused1.Taotluse alusel teeb toll siduva tariifiinformatsiooniga seotud otsuseid (edaspidi „STI-otsus“), siduva päritoluinformatsiooniga seotud otsuseid (edaspidi „SPI-otsus“) ja siduva tolliväärtuse informatsiooniga seotud otsuseid (edaspidi „SVI-otsus“).Sellist taotlust ei võeta vastu ühelgi järgmisel juhul:a)kui otsuse saaja poolt või tema eest esitatakse või on juba esitatud samas või muus tolliasutuses taotlus:i)STI-otsuse saamiseks sama kauba kohta;ii)SPI-otsuse saamiseks sama kauba kohta ja samadel päritolustaatuse omandamise aluseks olevatel tingimustel;iii)SVI-otsuse saamiseks samadel tolliväärtuse aluseks olevatel tingimustel;b)kui taotlus ei puuduta siduva informatsiooniga seotud otsuse mis tahes kavandatava kasutamisega või tolliprotseduuri mis tahes kavandatava kasutamisega.2.Siduva informatsiooniga seotud otsused on siduvad ainult kauba tariifse klassifitseerimise või päritolu määramise või tolliväärtuse osas:a)tollile otsuse saaja suhtes üksnes seoses kaubaga, mille puhul tolliformaalsused viiakse lõpule pärast otsuse jõustumise kuupäeva;b)otsuse saajale tolli suhtes üksnes alates kuupäevast, kui isik saab teatise otsuse kohta või kui see teatis loetakse isiku poolt kättesaaduks.3.Siduva informatsiooniga seotud otsused kehtivad kolm aastat alates otsuse jõustumise kuupäevast.4.Konkreetse tolliprotseduuri raames siduva informatsiooniga seotud otsuse kohaldamiseks peab otsuse saaja suutma tõendada järgmist:a)kõnealune kaup vastab täies ulatuses STI-otsuses kirjeldatud kaubale;b)asjaomased tooted ning nende päritolustaatuse omandamise aluseks olevad tingimused vastavad täies ulatuses SPI-otsuses kirjeldatud kaubale ja tingimustele;c)kõnealuse kauba tolliväärtuse aluseks olevad tingimused vastavad täies ulatuses SVI-otsuses kirjeldatud tingimustele.

Artikkel 14Siduva informatsiooniga seotud otsuste haldamine1.STI-otsuse kehtivus lõppeb enne artikli 13 lõikes 3 osutatud tähtaja lõppu, kui see ei vasta enam õigusaktidele, tulenevalt ühest järgmisest:a)artikli 145 lõike 2 punktides a ja b osutatud nomenklatuuride muudatuse vastuvõtmine;b)artikli 146 lõikes 4 osutatud meetmete võtmine.Sellistel juhtudel lõpeb STI-otsuse kehtivus alates sellise muudatuse või selliste meetmete kohaldamise alguskuupäevast.2.SPI-otsuse kehtivus lõppeb enne artikli 13 lõikes 3 osutatud tähtaja lõppu ühel järgmistest juhtudest:a)kui liit võtab vastu liidu õiguslikult siduva akti või sõlmib lepingu ja see muutub liidus kohaldatavaks ning otsus ei vasta enam seeläbi kehtestatud õigusaktidele, kusjuures kehtivus lõppeb kõnealuse akti või lepingu kohaldamise alguskuupäeval;b)kui SPI-otsus ei ole või enam ei oleenam kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) poolt vastu võetud päritolureeglite lepinguga või selle lepingu ühetaoliseks tõlgendamiseks vastu võetud, kauba päritolu määramist käsitlevate nõuandvate arvamuste, teabe, nõuannete ja sarnaste aktidega, kusjuures kehtivus lõppeb nende Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. [ME 89]3.SVI-otsuse kehtivus lõppeb enne artikli 13 lõikes 3 osutatud tähtaja lõppu järgmistel juhtudel:a)kui liidu õiguslikult siduva akti vastuvõtmine muudab SVI-otsuse kõnealuse aktiga kokkusobimatuks, kusjuures kehtivus lõppeb kõnealuse akti kohaldamise alguskuupäeval;b)kui SVI-otsus ei ole enam kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikliga või 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepinguga (WTO tolliväärtuse määramise leping) või tolliväärtuse määramise komitee poolt kõnealuse lepingu tõlgendamiseks vastu võetud otsustega, kusjuures kehtivus lõppeb nende Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.4.Siduva informatsiooniga seotud otsuste kehtivusaeg ei lõppe tagasiulatuvalt.5.Erandina artikli 7 lõikest 7 ja artiklist 9 tühistab toll siduva informatsiooniga seotud otsused, kui need põhinevad taotlejatelt saadud ebatäpsel või puudulikul teabel.6.Toll tunnistab siduva informatsiooniga seotud otsused kehtetuks vastavalt artikli 7 lõikele 7 ja artiklile 10. Selliseid otsuseid ei tunnistata aga kehtetuks otsuse saaja taotlusel.7.Siduva informatsiooniga seotud otsuseid ei või muuta.8.Toll tunnistab STI-otsused kehtetuks, kui need ei ole enam kooskõlas ühtegi artikli 145 lõike 2 punktides a ja b osutatud nomenklatuuri klassifitseerimisega, mis tuleneb:a)määruse (EMÜ) nr 2658/87 artikli 9 lõike 1 punkti a teises taandes osutatud selgitavatest märkustest, alates nende Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast;b)Euroopa Liidu Kohtu otsusest, alates kohtuotsuse resolutsiooni Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast;c)klassifitseerimisotsustest või klassifitseerimisarvamustest või muudatustest kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri selgitavates märkustes, mis on vastu võetud 15. detsembril 1950 Brüsselis sõlmitud Tollikoostöö Nõukogu asutamise konventsiooniga asutatud organisatsiooni poolt, alates komisjoni teatise Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldamise kuupäevast.9.SPI- ja SVI-otsused tunnistatakse kehtetuks, kui nad ei ole enam kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu otsusega, alates kohtuotsuse resolutsiooni Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast.10.Kui siduva informatsiooniga seotud otsus kaotab kehtivuse vastavalt lõike 1 punktile b või lõikele 2 või 3 või tunnistatakse kehtetuks vastavalt lõikele 6, 8 või 9, võib otsust sellegipoolest kasutada siduvate lepingute puhul, mis rajanesid kõnealusel otsusel ja sõlmiti enne selle kehtivuse lõppemist või kehtetuks tunnistamist. Seda pikendatud kasutamist ei kohaldata juhul, kui SPI-otsus on tehtud eksporditava kauba suhtes.Esimeses lõigus osutatud pikendatud kasutamise kohaldamise aeg ei või ületada kuut kuud alates siduva informatsiooniga seotud otsuse kehtivuse lõppemise või kehtetuks tunnistamise kuupäevast. Siiski võib artikli 146 lõikes 4, artiklis 151 või artiklis 158 osutatud meetmega välistada sellise pikendatud kasutamise või sätestada lühema ajavahemiku. Selliste toodete puhul, mille kohta tolliformaalsuste läbiviimise ajal esitatakse impordi- või ekspordisertifikaat, asendatakse kuuekuuline ajavahemik sertifikaadi kehtivusajaga.Siduva informatsiooniga seotud otsuse pikendatud kasutamise rakendamiseks esitab otsuse saaja otsuse teinud tolliasutusele 30 päeva jooksul alates selle kehtivuse lõppemise või kehtetuks tunnistamise kuupäevast taotluse, milles on esitatud kogused, mille suhtes taotletakse pikendatud kasutamise aega, ning liikmesriik või liikmesriigid, kus kaup pikendatud kasutamise aja jooksul vormistatakse. Kõnealune tolliasutus teeb pikendatud kasutamise kohta otsuse ning teavitab sellest otsuse saajat viivitamatult ja hiljemalt 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil ta sai nimetatud otsuse tegemiseks kogu vajaliku teabe.11.Komisjon teavitab tolliasutusi, kui:a)siduva informatsiooniga seotud otsuste tegemine on peatatud kauba suhtes, mille nõuetekohane ja ühtlustatud tariifne klassifitseerimine või päritolu määramine või tolliväärtuse määramine ei ole tagatud, võib)punktis a osutatud peatamine on tagasi võetud.12.Selleks et tagada nõuetekohane ja ühtlustatud tariifne klassifitseerimine või kauba päritolu määramine või tolliväärtuse määramine, võib komisjon võtta vastu otsuseid, milles liikmesriikidelt nõutakse STI-, SPI- või SVI-otsuste kehtetuks tunnistamist. Enne sellise otsuse vastuvõtmist edastab komisjon otsuse aluseks olevad põhjendused STI-, SPI- või SVI-otsuse saajale, kellele antakse võimalus väljendada oma seisukohta ettenähtud ajavahemiku jooksul alates kuupäevast, mil ta on kõnealuse teate kätte saanud või mil see loetakse kättesaaduks.13.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks eeskirjad käesoleva artikli lõikes 12 osutatud otsuste tegemiseks, eelkõige seoses asjaomaste isikute teavitamisega põhjendustest, millele komisjon kavatseb oma otsuse tegemisel tugineda, ning tähtajast, mille jooksul need isikud võivad oma seisukohta väljendada.14.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu rakendusaktid, millega sätestatakse menetluseeskirjad: [ME 90]a)siduva informatsiooniga seotud otsuse kasutamise kohta pärast selle kehtivuse lõppemist või kehtetuks tunnistamist kooskõlas lõikega 10;b)mille kohaselt komisjon teavitab tolli kooskõlas lõike 11 punktidega a ja b.Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.15.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu otsusedrakendusaktid, mis vormistatakse otsustena, milles nõutakse, et liikmesriigid tunnistaksid kehtetuks lõikes 12 osutatud otsused. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. [ME 91]

3. jaguKaebuste esitamine

Artikkel 15KohtuotsusedArtikleid 16 ja 17 ei kohaldata kaebuste suhtes, mille esitamise eesmärk on tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud kohtuotsuse või kohtuorganina tegutseva tolli tehtud otsuse tühistamine, kehtetuks tunnistamine või muutmine.

Artikkel 16Kaebuse esitamise õigus1.Igal isikul on õigus esitada kaebusi kõigi tolli tehtud otsuste suhtes, mis on seotud tollialaste õigusaktide kohaldamisega ning puudutavad kõnealust isikut otseselt ja isiklikult.Kaebuse esitamise õigus on ka igal isikul, kes on esitanud taotluse, et toll teeks otsuse, ja ei ole oma taotluse alusel artikli 6 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul otsust saanud.2.Kaebuse esitamise õigust võib kasutada vähemalt kahes järgus:a)esitada kaebus algul tollile või kohtule või muule liikmesriigi poolt selleks määratud asutusele;b)seejärel kõrgemalseisvale sõltumatule asutusele, milleks vastavalt liikmesriikides kehtivatele õigusaktidele võib olla kohus või samaväärne eriorgan.3.Kaebus esitatakse selles liikmesriigis, kus otsus tehti või kus selle tegemist taotleti.4.Liikmesriigid tagavad, et kaebuste menetlemine võimaldab tolli otsuste kiiret kinnitamist või parandamist.

Artikkel 17Täitmise peatamine1.Kaebuse esitamine ei peata vaidlusaluse otsuse täitmist.2.Toll peatab aga sellise otsuse täitmise täielikult või osaliselt, kui tal on piisavalt alust arvata, et vaidlusalune otsus ei ole vastavuses tollialaste õigusaktidega või et asjaomasele isikule võidakse tekitada korvamatut kahju.3.Lõikes 2 osutatud juhtudel, kui vaidlusalune otsus toob kaasa kohustuse tasuda impordi- või eksporditollimaks, on kõnealuse otsuse rakendamise peatamise eelduseks tagatise esitamine, välja arvatud juhul, kui dokumenteeritud hinnangu alusel on tehtud kindlaks, et tagatis põhjustaks võlgnikule tõsiseid majanduslikke raskusi.

4. jaguTasud ja kulud

Artikkel 18Tasude ja kulude keeld1.Toll ei nõua tasu tollikontrolli või tollialaste õigusaktide rakendamisega seonduvate muude toimingute tegemise eest pädeva tolliasutuse ametlikel lahtiolekuaegadel.2.Toll võib nõuda tasu eriteenuste eest või nõuda tagasi nendega seonduvaid kulusid, eelkõige järgmiste teenuste puhul:a) tollitöötajate kohalolu väljaspool tolliasutuse ametlikke lahtiolekuaegu või väljaspool tolliasutuse tööruume, kui selleks on esitatud taotlus; [ME 92]b)analüüsid või eksperdiaruanded kauba kohta ning postitasud kauba tagastamise eest taotlejale, eriti seoses artikli 13 kohaselt vastu võetud otsustega või artikli 39 kohaselt esitatud teabega;c)kauba läbivaatamine või proovide või näidiste võtmine tõendamise eesmärgil või kauba hävitamine, kui sellega kaasnevad muud kulud kui tollitöötajate kasutamisega seotud kulud.d) erakorralised kontrollimeetmed, kui need on vajalikud kauba laadi või võimaliku ohu tõttu. [ME 93]

II jaotisISIKUTE KOHUSTUSED JA ÕIGUSED SEOSES TOLLIALASTE ÕIGUSAKTIDEGA1. peatükkRegistreerumine

Artikkel 19Registreerumine1.Liidu tolliterritooriumil asuvad ettevõtjad registreeruvad ettevõtja registreerimis- ja identifitseerimisnumbri (EORI) saamiseks tolliasutuses, kes vastutab selle koha eest, kus ettevõtjad asuvad. Võimaluse korral hõlmab registreerimine ka ettevõtja elektroonilist identimist määruses (EL) nr 910/2014 osutatud riiklikes e-identimise süsteemides.2.Registreeritud ettevõtjad teavitavad tolli kõigist muudatustest nende registreerimisandmetes, eelkõige juhul, kui sellega kaasneb nende asukoha muutmine.3.Erijuhtudel registreeruvad ettevõtjad, kes ei asu liidu tolliterritooriumil, tolliasutuses, kes vastutab selle koha eest, kus nad esmakordselt deklaratsiooni esitavad või otsuse tegemist taotlevad.4.Isikutelt, kes ei ole ettevõtjad, ei nõuta registreerumist tolliasutuses, kui ei ole teisiti sätestatud.Kui esimeses lõigus osutatud isikutelt nõutakse registreerumist, kohaldatakse järgmist:a)kui nad asuvad liidu tolliterritooriumil, siis registreeruvad nad tolliasutuses, kes vastutab selle koha eest, kus nad asuvad;b)kui nad ei asu liidu tolliterritooriumil, siis registreeruvad nad tolliasutuses, kes vastutab selle koha eest, kus nad esmakordselt deklaratsiooni esitavad või otsuse tegemist taotlevad.5.Igakülgselt põhjendatud erijuhtudel tunnistab toll registreerumise kehtetuks. [ME 94]6.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks järgmine:a)minimaalsed andmenõuded lõikes 1 osutatud registreerimiseks;b)lõikes 3 osutatud erijuhud;c)lõike 4 esimeses lõigus osutatud juhud, kui registreerumist tolliasutuses nõutakse isikutelt, kes ei ole ettevõtjad;d)lõikes 5 osutatud erijuhud, mil toll tunnistab registreerumise kehtetuks;e)registreerimise eest vastutav tolliasutus.7.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks lõikes 1 osutatud registreerimise eest vastutava tolliasutuse. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2. peatükkImportija ja eeldatav importija

Artikkel 20Importijad1.Importija täidab järgmisi kohustusi:a)esitab, säilitab ja teeb tollile nii vara kui võimalik, aga igal juhul enne kauba vabastamist kättesaadavaks kogu teabe, mida on vaja ladustamiseks või tolliprotseduuriks, millele kaup tuleb kooskõlas artiklitega 88, 118, 132 ja 135 suunata, või välistöötlemisprotseduuri lõpetamiseks;b)tagab tollimaksude ja muude kohaldatavate maksude õige arvutamise ja tasumise;c)tagab, et liidu tolliterritooriumile toodav või sealt väljaviidav kaup vastab muudele asjakohastele tolli kohaldatavatele õigusaktidele, sealhulgas määrusele (EL) 2023/988, ning esitab, säilitab ja teeb kättesaadavaks asjakohased dokumendid nõuetele vastavuse kohta; [ME 95]d)täidab kõiki muid tollialaste õigusaktidega importijale pandud kohustusi.2.Importija peab asuma liidu tolliterritooriumil.3.Erandina lõikest 2 ei pea liidu tolliterritooriumil asuma järgmised importijad või isikud:a)kaupa transiidile või ajutisele impordile suunav importija;b)ajutisele ladustamisele jäävat kaupa sissetoov importija;c)isikud, kes suunavad kaupa tolliprotseduuridele aeg-ajalt, tingimusel et toll peab sellist suunamist põhjendatuks;d)isikud, kes asuvad riigis, mille territoorium piirneb liidu tolliterritooriumiga, ja kes esitavad kauba asjaomase riigi piiril asuvas liidu tolliasutuses, tingimusel et riik, kus isik asub, annab samasuguseid soodustusi liidu tolliterritooriumil asuvatele isikutele;e)eeldatav importija, keda esindab liidu tolliterritooriumil asuv kaudne esindaja.

Artikkel 21Eeldatavad importijad1.Erandina artikli 20 lõike 1 punktist a esitavad või teevad eeldatavad importijad liidu tolliterritooriumile imporditava kauba kaugmüüki käsitleva teabe kättesaadavaks hiljemalt makse aktsepteerimise kuupäevale järgneval päeval, kuid igal juhul enne kauba vabastamist.2.Ilma et see piiraks teavet, mida on vaja kauba vabasse ringlusse lubamiseks vastavalt artikli 88 lõike 3 punktile a, peab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave sisaldama vähemalt rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 artikli 63c lõikes 2 sätestatud nõudeid.3.Kui eeldatava importija poolt eelnevalt kaugmüügi teel imporditud kaup tagastatakse algse kaubasaatja aadressile või mõnele muule väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvale aadressile, muudab eeldatav importija selle kauba vabasse ringlusse lubamist käsitleva teabe kehtetuks ja esitab või teeb kättesaadavaks tõendi kauba liidu tolliterritooriumilt väljaviimise kohta.

3. peatükkEksportija

Artikkel 22Eksportijad1.Eksportija täidab järgmisi kohustusi:a)esitab, säilitab ja teeb tollile nii vara kui võimalik, kuid igal juhul enne kauba vabastamist kättesaadavaks kogu teabe, mida on vaja tolliprotseduuriks, millele kaup tuleb kooskõlas artiklitega 99 ja 140 suunata, või ajutise impordi protseduuri lõpetamiseks;b)tagab vajaduse korral tollimaksude ja muude kohaldatavate tasude õige arvutamise ja tasumise;c)tagab, et liidu tolliterritooriumile toodav või sealt väljaviidav kaup vastab muudele asjakohastele tolli kohaldatavatele õigusaktidele, ning esitab, säilitab ja teeb kättesaadavaks asjakohased dokumendid nõuetele vastavuse kohta;d)täidab kõiki muid tollialaste õigusaktidega pandud kohustusi.2.Eksportija peab asuma liidu tolliterritooriumil.3.Erandina lõikest 2 ei pea järgmised eksportijad asuma liidu tolliterritooriumil:a)eksportija, kes suunab kauba transiidile, lõpetab ajutise impordi protseduuri või ekspordib ajutisel ladustamisel olnud kaupa;b)isikud, kes suunavad kaupa tolliprotseduuridele aeg-ajalt, tingimusel et toll peab seda põhjendatuks;c)isikud, kes asuvad riigis, mille territoorium piirneb liidu tolliterritooriumiga, ja kes esitavad kauba asjaomase riigi piiril asuvas liidu tolliasutuses, tingimusel et riik, kus isikud asuvad, annab samasuguseid soodustusi liidu tolliterritooriumil asuvatele isikutele.

4. peatükkVolitatud ettevõtja ning usaldus- ja kontrollipõhimõttel („trust and check“) tegutsevad kauplejad

Artikkel 23Volitatud ettevõtja staatuse taotlemine ja lubamine1.Isik, kes asub, on asutatud või registreeritud liidu tolliterritooriumil ja vastab artiklis 24 sätestatud kriteeriumidele, võib esitada taotluse volitatud ettevõtja staatuse saamiseks.TollELi Tolliamet annab pärast pädeva riikliku asutuse auditi hindamist ja pärast vajaduse korral teiste asutustega konsulteerimist üht või mõlemat järgmist liiki lubasid: [ME 96]a)tollilihtsustusi kasutava volitatud ettevõtja luba, mis võimaldab loa omanikul kasutada lihtsustusi vastavalt tollialastele õigusaktidele, võib)volitatud ettevõtja luba turvalisuse ja julgeoleku kohta, mis lubab loa omanikul kasutada turvalisuse ja julgeolekuga seonduvaid hõlbustusi.2.Lõike 1 teises lõigus osutatud mõlemat liiki lube võib omada korraga.3.Lõikes 1 osutatud isikud peavad täitma artikli 7 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. Toll jälgib ettevõtja jätkuvat vastavust volitatud ettevõtja staatuse kriteeriumidele ja tingimustele kooskõlas artikli 7 lõikega 4.Toll kontrollib vähemalt iga kolme aasta järel põhjalikult volitatud ettevõtja tegevust ja sisedokumente.4.Kõikide liikmesriikide tollid tunnustavad käesoleva artikli lõikele 5 ja artiklile 24 vastavat volitatud ettevõtja staatust.5.Tollialaseid lihtsustusi kasutava volitatud ettevõtja staatuse tunnustamise alusel ja tingimusel, et tollialastes õigusaktides sätestatud konkreetset tüüpi lihtsustusega seotud nõuded on täidetud, lubab toll ettevõtjal seda lihtsustust kasutada. Toll ei kontrolli uuesti selliseid kriteeriume, mida kontrolliti juba tollialaseid lihtsustusi kasutava volitatud ettevõtja staatuse andmisel. [ME 97]6.Vastavalt antud loa liigile saab lõikes 1 osutatud volitatud ettevõtja kasutada tollikontrolli osas muudest ettevõtjatest rohkem hõlbustusi, muu hulgas tehakse vähem füüsilisi ja dokumendipõhiseid kontrolle. Tollivaldkonna riskijuhtimise eesmärgil võetakse volitatud ettevõtja staatust arvesse soodsa asjaoluna.7.Toll annab volitatud ettevõtja staatusest tulenevaid eeliseid kolmandates riikides asuvatele isikutele, kes täidavad nende riikide või territooriumide asjakohastes õigusaktides kindlaks määratud tingimusi ja kohustusi, kui liit tunnustab selliseid tingimusi ja kohustusi samaväärsetena nende tingimuste ja kohustustega, mida kohaldatakse liidu tolliterritooriumil asuvatele volitatud ettevõtjatele. Selline eeliste andmine põhineb vastastikkuse põhimõttel, kui liit ei otsusta teisiti, ja seda toetab liidu rahvusvaheline leping või asjaomane siduv partnerlus või liidu ühise kaubanduspoliitika alased õigusaktid. [ME 98]8.Luuakse äritegevuse järjepidevuse ühine mehhanism kaubavoogude häirete jaoks, mis on tekkinud julgeolekualaste valmisoleku tasemete tõstmise, piiride sulgemise ja/või loodusõnnetuste, ohtlike vahejuhtumite või muude suuremate intsidentide tagajärjel, selleks et tolliasutused saaksid võimalikult palju hõlbustada ja kiirendada volitatud ettevõtjatega seotud esmatähtsate kaupade saadetisi.8a. Vajaduse korral võib komisjon võtta vastu suunised VKEde toetamiseks, tunnistades VKEde ainulaadseid probleeme, säilitades seejuures volitatud ettevõtjate ning usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevate kauplejate staatuse kohaldamisel väliskaubandusprotsesside terviklikkuse ja turvalisuse. Tehakse pidevaid jõupingutusi, et menetlusi lihtsustada ja muuta need VKEde jaoks kättesaadavamaks, et VKEde suurt rolli ELi väliskaubanduses toetada ja edendada. [ME 99]9.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks järgmine:a)nii lõikes 1 osutatud isikute kui ka lõikes 3 osutatud tolliasutuste poolsete jälgimistoimingute liik ja sagedus;b)lõikes 5 osutatud lihtsustused volitatud ettevõtjate jaoks;c)lõikes 6 osutatud hõlbustused.10.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks lõike 1 teises lõigus osutatud volitatud ettevõtja staatuse määramise üle peetavate konsultatsioonide menetluseeskirjad, sh vastamise tähtajad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 24Volitatud ettevõtja staatuse andmine1.Volitatud ettevõtja staatuse andmise aluseks on järgmised kriteeriumid:a)tollilalaste õigusaktide, käesoleva määruse artikli 20 lõike 1 punktis c osutatud muude asjakohaste eeskirjade ja maksueeskirjade tõsiste ja korduvate rikkumiste puudumine ning raskete kuritegude puudumine; arvesse tuleb võtta majandus- või äritegevusega seotud rikkumisi ja kuritegusid; [ME 100]b)taotleja tõendab, et ta on võimeline oma tegevust ja kaubavoogu kõrgetasemeliselt haldama, kasutades asjakohast tollikontrolli võimaldavat äri- ja vajaduse korral ka veoandmete haldamise süsteemi, ning tõendid selle kohta, et nõuetele mittevastavus on tulemuslikult kõrvaldatud; taotleja tagab, et asjaomased töötajad on teadlikud vajadusest teavitada tolli kohe, kui ilmnevad raskused seoses tollieeskirjade järgimisega, ja kehtestab menetlused, mille abil tolli sellistest juhtudest teavitatakse;c)maksevõime, mis loetakse tõendatuks, kui taotlejal on hea finantsseisund, mis võimaldab tal oma kohustusi täita, võttes vajalikul määral arvesse asjaomase äritegevuse eripära;d)artikli 23 lõike 1 punktis a osutatud loa korral läbiviidava tegevusega otseselt seotud praktilised pädevusstandardid või kutsekvalifikatsioon;e)artikli 23 lõike 1 punktis b osutatud loa korral läbiviidava tegevusega kohandatud asjakohased turvalisus-, julgeoleku- ja vastavusnormid. Normid loetakse täidetuks, kui volitatud ettevõtja staatuse taotleja näitab, et ta on võtnud asjakohased meetmed rahvusvahelise tarneahela turvalisuse ja julgeoleku tagamiseks, sealhulgas füüsilise puutumatuse ja juurdepääsukontrolli, logistiliste protsesside ja teatavat liiki kauba käsitlemise ning personali ja äripartnerite tuvastamise valdkonnas.2.Komisjon võtab rakendusaktidegaKomisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse lõikes 1 osutatud kriteeriumide rakendamise korra. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusegakohaldamise üksikasjalik kord. [ME 101]

Artikkel 25Usaldus- ja kontrollipõhimõttel („trust and check“) tegutseva kaupleja staatuse andmine1.Importija või eksportijaIsik, kes asub või on registreeritud liidu tolliterritooriumil, vastab lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ja on oma äritegevuse käigus teinud korrapäraseid tollitoiminguid vähemalt kolmkaks aastat, võib oma asukoha tolliasutuselt taotleda usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva kaupleja staatust. [ME 102]2.TolliasutusELi Tolliamet annab staatuse pärast vajaduse korral teiste asutustega konsulteerimist ning pärast seda, kui ta on tutvunudsaanud taotleja viimase kolmekahe aasta asjakohaste andmetega, mis võimaldavadasjakohased andmed ja andnud neile hinnangu, et hinnata vastavust lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele. [ME 103]3.Tolliasutused annavadELi Tolliamet annab pärast pädeva riikliku asutuse auditi hindamist usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva kaupleja staatuse isikule, kes vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele: [ME 104]a)tollilalaste õigusaktide, käesoleva määruse artikli 20 lõike 1 punktis c kohaselt muude tolli suhtes kohaldatavate asjakohaste eeskirjade ja maksueeskirjade tõsiste ja korduvate rikkumiste puudumine ning raskete kuritegude puudumine; arvesse tuleb võtta majandus- või äritegevusega seotud rikkumisi ja kuritegusid; [ME 105]b)taotleja tõendab, et ta on võimeline oma tegevust ja kaubavoogu kõrgetasemeliselt haldama, kasutades asjakohast tollikontrolli võimaldavat äri- ja veoandmete haldamise süsteemi, ning tõendid selle kohta, et nõuetele mittevastavus on tulemuslikult kõrvaldatud; taotleja tagab, et asjaomased töötajad teavitavad tolli kohe, kui ilmnevad raskused seoses tollieeskirjade järgimisega, ja kehtestab menetlused, mille abil tolli sellistest juhtudest teavitatakse;c)maksevõime, mis loetakse tõendatuks, kui taotlejal on heaselline finantsseisund, mis võimaldab tal oma kohustusi täita, võttes vajalikul määral arvesse asjaomase äritegevuse eripära. Eelkõige peab taotleja olema taotluse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul täitnud oma rahalised kohustused seoses tollimaksude ja kõigi muude lõivude, maksude või tasudega, mida kogutakse kaubalt või seoses kauba impordi või ekspordiga, sh liidusiseste tehingutega seoses tasuda tuleva käibemaksu ja aktsiisimaksudega; [ME 106]d)läbiviidava tegevusega otseselt seotud praktilised pädevusstandardid või kutsekvalifikatsioon, sh see, et asjaomastele töötajatele antakse juhised, kuidas tolliga ELi tolliandmekeskuse kaudu suhelda;e)asjakohased turvalisus-, julgeoleku- ja vastavusnormid, sealhulgas tooteohutusstandardid, mida on kohandatud vastavalt teostatava tegevuse liigile ja ulatusele. Normidmahule, sealhulgas nõue, et taotleja osaleks pädevate asutuste pakutaval tegevuse liigiga seotud kohustuslikul koolitusel; need turvalisus-, julgeoleku- ja vastavusnormid loetakse täidetuks, kui volitatud ettevõtja staatuse taotleja näitab, et ta on võtnud asjakohased meetmed rahvusvahelise tarneahela turvalisuse ja julgeoleku tagamiseks, sealhulgas füüsilise puutumatuse ja juurdepääsukontrolli, logistiliste protsesside ja teatavat liiki kauba käsitlemise ning personali ja äripartnerite tuvastamise valdkonnas; [ME 107]f)sellise elektroonilise süsteemi, sealhulgas selliste kolmandast isikust teenuseosutaja hallatavate süsteemide olemasolu, mis esitab või teeb erandkorras tollile reaalajas kättesaadavaks kõik andmedjuurdepääsu asjakohastele andmetele kauba liikumise kohta ja lõikes 1 osutatud isiku vastavuse kohta kõigile selle kaubaga seoses kohaldatavatele nõuetele, sh turvalisuse ja julgeolekuga seotud nõuetele, ning vajaduse korral vastavalt lõike 10 punktis b osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud sellise juurdepääsu kriteeriumide kohaldamise üksikasjalikule korrale järgmiste andmete jagamine ELi tolliandmekeskuses: [ME 108]i)tolliandmed;ii)raamatupidamissüsteem;iii)äridokumendid ja transpordiandmed;iv)nende jälgimis- ja logistikasüsteemid, milles tehakse vahet liidu ja liiduvälisel kaubal ning vajaduse korral märgitakse kauba asukoht;v)muude tolli kohaldatavate õigusaktide kohaselt antud litsentsid ja load;vi)kõik tollivõla kindlaksmääramise õigsuse kontrollimiseks vajalikud dokumendid.Erandina punktist f ja olenemata kohustustest, mis on seotud importija staatuse või eeldatava importija staatusega, võivad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad teha nõuetele vastavuse andmed tollile kättesaadavaks digitaalse tootepassi kaudu. [ME 109]4.Lõikes 1 osutatud isikud peavad täitma artikli 7 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. Toll jälgib ettevõtja jätkuvat vastavust volitatud ettevõtja staatuse kriteeriumidele ja tingimustele kooskõlas artikli 7 lõikega 4.Toll kontrollib vähemalt iga kolmekahe aasta järel põhjalikult usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva kaupleja tegevust ja sisedokumente. Usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsev kaupleja teavitab tolli kõikidest muutustest oma ettevõtte struktuuris, omandisuhetes, maksevõimelisuses, kauplemismudelites või muudest olulistest muutustest oma olukorras ja tegevuses. Toll vaatab usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva kaupleja staatuse uuesti läbi, kui mõni neist muudatustest mõjutab oluliselt seda staatust. Toll võib selle loa kuni läbivaatamisotsuse tegemiseni peatada. [ME 110]5.Kui usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsev kaupleja muudab oma asukohaliikmesriiki, võib vastuvõtva liikmesriigi toll usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsemise loa uuesti läbi vaadata, olles konsulteerinud algselt staatuse andnud liikmesriigiga ja saanud ettevõtja kohta varasemad andmed. Läbivaatamise ajal võib algselt loa andnud liikmesriigi toll selle peatada. [ME 111]Kui usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsev kaupleja muudab oma asukohaliikmesriiki, teavitab ta vastuvõtva liikmesriigi tolli kõikidest muudatustest oma ettevõtte struktuuris, omandisuhetes, maksevõimelisuses, kauplemismudelites või muudest olulistest muutustest oma olukorras ja tegevuses, kui mõni neist muudatustest mõjutab usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva kaupleja staatust. [ME 112]5a. Vastuvõtva liikmesriigi toll võib pärast konsulteerimist selle liikmesriigiga, kes kauplejale usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva kaupleja staatuse algselt andis, uuesti hinnata, kas mõni neist muudatustest kõnealuse kaupleja usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva kaupleja staatust mõjutab. Vajaduse korral võib vastuvõtva liikmesriigi toll esialgse loa kehtivuse peatada. Kehtivuse peatamisest teatatakse tolliandmekeskuses. Kolme aasta jooksul pärast seda, kui usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsev kaupleja on oma asukohaliikmesriiki muutnud või pärast seda, kui vastuvõtva liikmesriigi toll on kaupleja usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva kaupleja staatust uuesti hinnanud, ning seejärel iga kolme aasta järel jälgivad vastuvõtva liikmesriigi tolliasutused põhjalikult kaupleja usaldus- ja kontrollipõhimõttega seotud tegevust ja sisedokumente, millele on osutatud lõikes 4. [ME 113]6.Kui usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevat kauplejat kahtlustataksetegutsev kaupleja on osalenud tema majandus- või äritegevusega seotud pettuses osalemises, peatatakse tema staatusvõi tolli poolt käesoleva määruse artikli 20 lõike 1 punkti c kohaselt kohaldatavate muude asjakohaste õigusaktide raskes rikkumises, peatab toll tema staatuse. Peatamine registreeritakse tolliandmekeskuses. [ME 114]Kui toll on kooskõlas artiklitega 7, 9 ja 10 usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva kaupleja loa peatanud, tühistanud või kehtetuks tunnistanud, võtab ta vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva artikli lõikes 7 osutatud load ja käesoleva artikli lõikes 8 osutatud hõlbustused samuti peatatakse, tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks.7.Toll võib lubadalubab usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevatel kauplejatel: [ME 115]a)esitada osa oma kauba kohta käivatest andmetest pärast kauba vabastamist kooskõlas artikli 59 lõikega 3;b)teha teatavaid kontrolle ja vabastada kaup selle kättesaamisel importija, omaniku või kaubasaaja tegevuskohas ja/või tarnimisel eksportija, omaniku või kaubasaatja tegevuskohast kooskõlas artikliga 61;c)kaaluda toimingute nõuetekohase läbiviimise tagamist määral, mis on vajalik eriprotseduuride lubade saamiseks kooskõlas artiklitega 102, 103, 109 ja 123;d)määrata korrapäraselt kindlaks tollivõlg, mis vastab kogu kõnealuse ettevõtja poolt vabastatud kauba impordi- või eksporditollimaksu kogusummale vastavalt artikli 181 lõikele 4;e)lükata edasi tollivõla tasumine vastavalt artiklile 188.ea) teha keskset tollivormistust kooskõlas artikliga 72; [ME 116]eb) teha deklarandi arvestuskande vastavalt artiklile 73. [ME 117]7a. Toll teeb kõik endast oleneva, et viia lõikes 7 osutatud lubade andmise tava kooskõlla teiste tolliasutuste tavadega, et tagada kogu liidus ühtne tegutsemisviis. ELi Tolliamet koordineerib tolli tööd ja teeb ühtse tegutsemisviisi üle järelevalvet, et usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva kaupleja staatuse saamisel oleks võimalik neid lube anda automaatselt. [ME 118]8.Vastavalt antud loale saab usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsev kaupleja kasutada tollikontrolli osas muudest ettevõtjatest rohkem hõlbustusi, muu hulgas tehakse vähem füüsilisi ja dokumendipõhiseid kontrolle. Tollivaldkonna riskijuhtimise eesmärgil võetakse usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva kaupleja staatust arvesse soodsa asjaoluna. [ME 119]9.Kui tolliterritooriumile toodava või sealt väljaviidava kauba importijal või eksportijal on usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva kaupleja staatus, kohaldatakse kauba suhtes erandina artiklist 110 tollimaksu peatamise korda ja see jääb tollijärelevalve alla kuni oma lõppsihtkohani, ilma et seda oleks vaja transiidile suunata. Usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsev kaupleja peab maksma tollimaksud ning muud maksud ja tasud selles liikmesriigis, kus ta asub ja kus luba anti.10.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 4 osutatud jälgimistoimingute liik ja sagedus.et täiendada käesolevat määrust: [ME 120]a) kehtestades reeglid lõikes 2 osutatud teiste asutustega konsulteerimiseks, et määrata usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva kaupleja staatus kindlaks; [ME 121]b) kehtestades lõikes 3 osutatud kriteeriumide kohaldamiseks üksikasjaliku korra; [ME 122]c) määrates kindlaks lõikes 4 osutatud jälgimistoimingute liigi ja sageduse; [ME 123]d) kehtestades reeglid usaldus- ja kontrollisüsteemi staatuse ümberhindamise kohta, nagu on osutatud lõikes 5. [ME 124]11. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu:(a) eeskirjad teiste asutustega usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva kaupleja staatuse määramise üle konsulteerimiseks, millele on osutatud lõikes 2;(b) lõikes 3 osutatud kriteeriumide kohaldamise korra;(c) eeskirjad tolliasutustega konsulteerimiseks, millele on osutatud lõikes 5. [ME 125]Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. [ME 126]11a. Komisjon ja liikmesriigid loovad suutlikkuse suurendamise ja parimate tavade jagamise tugisüsteemi, mida saavad kasutada kauplejad, kes on mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning kes on saanud usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva kaupleja staatuse või on seda taotlenud. [ME 127]

Artikkel 26Üleminekusätted tollilihtsustusi kasutavate volitatud ettevõtjate jaoks1.Kuni artikli 265 lõikes 4 sätestatud kuupäevani võib tollToll võib anda kriteeriumidele vastavatele isikutele tollilihtsustusi kasutava volitatud ettevõtja staatuse ning lubada neil kooskõlas tollialaste õigusaktidega kasutada teatavaid lihtsustusi ja hõlbustusi. [ME 128]2.Toll hindab artikli 265 lõikes 3 sätestatud kuupäevaks tollilihtsustusi kasutavate volitatud ettevõtjate kehtivaid lube, et kontrollida, kas nende omanikele võib anda usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva kaupleja staatuse. Kui neile ei või seda anda, tunnistatakse tollilihtsustusi kasutava volitatud ettevõtja staatus ning artikli 23 lõikes 5 osutatud lihtsustused kehtetuks. [ME 129]3.Kuni loa läbivaatamiseni või kuni artikli 265 lõikes 3 kehtestatud kuupäevani, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev on varasem, jääb tollilihtsustusi kasutava volitatud ettevõtja staatus kehtima, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikleid 9 ja 10 otsuste tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmise kohta. [ME 130]

5. peatükkTolliesindamine [ME 131 ei puuduta eestikeelset versiooni]

Artikkel 27Tolliesindajad1.Iga isik võib määrata tolliesindaja.Kõnealune esindamine võib olla kas otsene, mille puhul tolliesindaja tegutseb teise isiku nimel ja eest, või kaudne, mille puhul tolliesindaja tegutseb enda nimel, kuid teise isiku eest.Kaudset tolliesindajat, kes tegutseb enda nimel, kuid importija või eksportija eest, käsitatakse artiklite 20 ja 22 kohaldamisel vastavalt kas importija või eksportijana.2.Tolliesindaja peab asuma liidu tolliterritooriumil.Kui ei ole ette nähtud teisiti, ei nõuta selle nõude täitmist, kui tolliesindaja tegutseb selliste isikute eest, kes ei pea asuma liidu tolliterritooriumil.3.Usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva kaupleja staatusega tolliesindajat tunnustatakse üksnes siis, kui ta tegutseb kaudse esindajana. Otsese esindajana tegutsedes võib tolliesindajat tunnustada usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva kauplejana siis, kui isikule, kelle nimel ja eest kõnealune esindaja tegutseb, on selline staatus antud.3a. Viie aasta jooksul alates 1. jaanuarist 2029 võib otsese esindajana tegutsevat tolliesindajat tunnustada usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva kauplejana ka juhul, kui isik, kelle nimel ja kelle huvides esindaja tegutseb, on mikro- või väikeettevõtja. [ME 132]4.Komisjon võib kooskõlas liidu õigusega määrata kindlaks tingimused, mille kohaselt tolliesindaja võib osutada teenuseid liidu tolliterritooriumil.5.Liikmesriigid kohaldavad lõike 4 kohaselt kindlaks määratud tingimusi tolliesindajate suhtes, kes ei asu liidu tolliterritooriumil.6.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks järgmine:a)juhud, mil lõike 2 teises lõigus osutatud täitmise nõudest loobumist ei kohaldata;b)lõikes 4 osutatud tingimused, mille kohaselt tolliesindaja võibon tolliesindajal lubatud osutada teenuseid liidu tolliterritooriumil. [ME 133]

Artikkel 28Esindajate volitused1.Tolliga suheldes peab tolliesindaja teatama, et ta tegutseb esindatava isiku eest, ja seda, kas esindamine on otsene või kaudne.Isik, kes ei teata, et ta tegutseb tolliesindajana, või kes teatab, et ta tegutseb tolliesindajana, ilma et ta oleks volitatud seda tegema, loetakse tegutsevaks enda nimel ja enda eest.2.Toll võib nõuda isikult, kes teatab, et ta tegutseb tolliesindajana, tõendite esitamist esindatava isiku volituse olemasolu kohta.Erijuhtudel ei nõua toll selliste tõendite esitamist.3.Toll ei nõua, et korrapäraselt toiminguid ja formaalsusi täitev tolliesindajana tegutsev isik esitaks iga kord tõendeid oma volituste olemasolu kohta, tingimusel et selline isik on võimeline esitama selliseid tõendeid tolli nõudmisel.4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks juhud, mil ei nõuta käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tõendite esitamist volituse olemasolu kohta.5.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu lõikes 3 osutatud õiguse andmist ja tõendamist käsitlevad eeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

III jaotisELi TOLLIANDMEKESKUS

Artikkel 29ELi tolliandmekeskuse funktsioonid ja eesmärk1.ELi tolliandmekeskus pakub turvalist ja kübervastupidavat elektrooniliste teenuste ja süsteemide kogumit andmete, sh isikuandmete ja muude andmete kasutamiseks tollialastel eesmärkidel. Sellel on järgmised funktsioonid: [ME 134]a)tollialaste õigusaktide elektroonilise rakendamise võimaldamine;b)selles töödeldavate andmete kvaliteedi, tervikluse, turvalisuse, jälgitavuse ja salgamatuse, sh selliste andmete muutmise tagamine; [ME 135]c)kooskõla tagamine määruse (EL) 2016/679, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39). ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89). isikuandmete töötlemist käsitlevate sätetega;ca) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2841 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL, Euratom) 2023/2841, millega nähakse ette meetmed küberturvalisuse ühtlaselt kõrge taseme tagamiseks liidu institutsioonides, organites ja asutustes (ELT L, 2023/2841, 18.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2841/oj). sätete järgimise tagamine; [ME 136]d)riskianalüüsi, majandusanalüüsi ja andmeanalüüsi, tollilihtsustuse ja kaubanduse lihtsustamise võimaldamine ja tagamine muu hulgas tehisintellektisüsteemide kasutamise kaudu kooskõlas [tehisintellekti käsitleva õigusaktiga2021/0106 (COD)]Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../... (ELT L .., ........, lk ...). [Väljaannete talitus, palun sisestada teksti dokumendis COM(2021) 206 final (2021/0106(COD)) sisalduva määruse number ning joonealusesse märkusesse kõnealuse direktiivi number, kuupäev, pealkiri ja ELT viide.]; [ME 137]e)nende teenuste ja süsteemide ning teiste elektrooniliste süsteemide, platvormide või keskkondade vahelise koostalitlusvõime võimaldamine koostöö eesmärgil kooskõlas XIII jaotisega;ea) andmete äriline ja tehniline teisendamine, et võimaldada ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemi (edaspidi „EU CSW-CERTEX“) kaudu andmevahetust Ia lisas loetletud liidu tolliväliste süsteemidega; [ME 138]eb) koostalitluse võimaldamine Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkonnaga, et tagada määruse (EL) 2019/1239 lisas osutatud tolliformaalsused ja neid täita; [ME 139]f) määruse (EL) 2022/2399 artikliga 4 loodud ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemi integreerimine; [ME 140]g)kolmandate riikidega toimuva teabevahetuse võimaldamine;h)kauba tolliseire võimaldamine ja muude tolli kohaldatavate õigusaktide täitmise tagamisele kaasa aitamine. [ME 141]2.Toimingud, mida isikud, komisjon, toll, ELi Tolliamet või muud asutused lõikes 1 loetletud funktsioonide kaudu teevad, jäävad nende isikute, komisjoni, tolli, ELi Tolliameti või muude asutuste toiminguteks, isegi kui need on automatiseeritud.3.Komisjon arendab, rakendab ja haldab ELi tolliandmekeskust, tehes sealhulgas avalikult kättesaadavaks tehnilised kirjeldused selles andmete töötlemiseks, ja loob andmekvaliteedi raamistiku ning loob ELi tolli andmekeskusega seotud kiireloomuliste taotluste ja julgeolekuohtude jaoks avaliku kontaktpunkti. ELi tolliandmekeskust juhib ja haldab ELi Tolliamet. [ME 142]4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 vastu delegeeritud õigusakte lõikes 1 osutatud funktsioonide muutmiseks, et võtta arvesse käesoleva määruse artiklis 31 osutatud asutustele liidu õigusaktidega pandud uusi ülesandeid või kohandada neid funktsioone kõnealustel asutustel tollialaste õigusaktide või muude tolli kohaldatavate õigusaktide rakendamisel tekkinud vajadustega.5.Komisjon sätestab rakendusaktidega:a)liikmesriikide ja komisjoni poolt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 16 lõike 1, seoses määrusega (EL) 2023/2841 ja direktiiviga (EL) 2022/2555 määruse (EL) 2022/2399 kohaselt välja töötatud elektrooniliste süsteemide haldamise ja kasutamise tehnilise korra, sealhulgas Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) välja antud suunised; [ME 143]b)tööprogrammi nende süsteemide järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks.Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 29aELi tolliandmekeskuse katseetapp1. Enne artikli 265 lõikes 3 sätestatud kuupäeva võib komisjon algatada ELi tolliandmekeskuse kasutamiseks katseetapi. Katseetapp on vabatahtlik ja selle eesmärk on testida ELi tolliandmekeskuse funktsioone.2. Komisjon teeb katseetapi kavandamise ja korraldamise ajal koostööd ELi Tolliameti, tolliasutuste ja muude asutuste ning sidusrühmadega.3. Lõike 1 kohaldamiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse järgmist:a) kavandamise ja korraldamise tehniline kord;b) funktsioonid, mida kohaldatakse ja testitakse;c) katseetapi täpne kestus.Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 144]

Artikkel 30Riikide rakendused ELi tolliandmekeskuse andmete kasutamiseks1.Liikmesriigid võivadteevad kõik, mis võimalik, et välja töötada rakendused, mida on vaja ELi tolliandmekeskusega ühenduse loomiseks, et esitada ELi tolliandmekeskusele andmeid ja töödelda sealt saadud andmeid – juhul, kui neid rakendusi veel ei ole. [ME 145]1a. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud rakendused vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80). sätetele, eelkõige seoses küberturvalisuse riskijuhtimismeetmetega. Liikmesriigid kaasavad tolli taristu oma riiklikusse küberturvalisuse strateegiasse. [ME 146]2.Liikmesriigid võivad taotleda ELi Tolliametilt lõikes 1 osutatud rakenduste väljatöötamist. Sellisel juhul rahastavad väljatöötamist need liikmesriigid.3.Kui ELi Tolliamet töötab vastavalt lõikele 2 välja rakenduse, teeb ta selle kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele.

Artikkel 31Isikuandmete ja muude andmete ELi tolliandmekeskuses ja EU CSW-CERTEXis töötlemise eesmärgid [ME 147]1.Isikud võivad saada juurdepääsu ELi tolliandmekeskuses säilitatavatele või muul viisil kättesaadavatele andmetele, sh isikuandmetele ja tundlikele äriandmetele, mis on edastatud selle isiku poolt või tema eest või mis on talle adresseeritud või tema jaoks ette nähtud. Selline juurdepääs antakse üksnes järgmistel eesmärkidel:a)kõnealuse isiku aruandekohustuse täitmine tollialaste õigusaktide või muude tolli kohaldatavate õigusaktide alusel, sh iga isiku vastutuse kindlaksmääramine liidus tasumisele kuuluvate tollimaksude, lõivude ja muude maksude osas, ningb)selle tõendamine, et kõnealune isik järgib tollialaseid õigusakte ja muid tolli kohaldatavaid õigusakte.2.Toll võib töödelda ELi tolliandmekeskuses säilitatavaid või muul viisil kättesaadavaid andmeid, sh isikuandmeid ja tundlikke äriandmeid, ainult niivõrd, kui on vaja järgmistel eesmärkidel:a)tollialaste õigusaktide või muude tolli kohaldatavate õigusaktide rakendamisega seotud ülesannete täitmine, sh iga isiku vastutuse kindlaksmääramine liidus tasumisele kuuluvate tollimaksude, lõivude ja muude maksude osas ning kõnealuste õigusaktide järgimise kontrollimine;b)IV jaotises sätestatud kontrolli ja riskijuhtimisega seotud ülesannete täitmine;c)XIII jaotises sätestatud tingimustel koostööks vajalike ülesannete täitmine.Tollikontrollide tulemuslikkuse tagamiseks võivad kõik liikmesriikide tolliasutused nõuetele mittevastava kauba avastamise korral võtta vastu ja töödelda tollikontrolli käigus saadud andmeid. [ME 148]3.ELi Tolliamet võib töödelda ELi tolliandmekeskuses säilitatavaid või muul viisil kättesaadavaid andmeid, sh isikuandmeid ja tundlikke äriandmeid, ainult niivõrd, kui on vaja järgmistel eesmärkidel:a)IV jaotise 3. peatükis sätestatud tollivaldkonna riskijuhtimisega seotud ülesannete täitmine;b)XII jaotise 2. peatükis sätestatud ülesannete täitmine;c)XIII jaotises sätestatud koostööks vajalike ülesannete täitmine.Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2016/943 kohaldamist, teevad liikmesriikide tolliasutused või ELi Tolliamet pärast artikli 265 lõikes 4 sätestatud kuupäeva taotluse korral isikustamata ja mitteärilised tundlikud tolliandmed kättesaadavaks. Ettevõtjatel on deklaratsioonides õigus nõuda, et selliseid andmeelemente nagu äriühingu nimi, aadress, kauba väärtus, materjalinumber ja kirjeldus loetaks tundlikuks äriteabeks. Sellise taotluse esitamise korral jätavad liikmesriikide tolliasutused ja ELi Tolliamet tolliandmete avaldamise taotluse täitmata ega tee neid andmeid kättesaadavaks. [ME 149]4.Komisjon võib töödelda ELi tolliandmekeskuses säilitatavaid või muul viisil kättesaadavaid andmeid, sh isikuandmeid ja tundlikke äriandmeid, ainult niivõrd, kui on vaja järgmistel eesmärkidel:a)IV jaotise 3. peatükis sätestatud riskijuhtimisega seotud ülesannete täitmine;b)kauba tariifse klassifitseerimise, selle päritolu ja väärtuse ning selle tolliseirega seotud ülesannete täitmine vastavalt I ja IX jaotisele;c)piiravate meetmete ja kriisiohjega seotud ülesannete täitmine vastavalt XI jaotisele;d)ELi Tolliametiga seotud ülesannete täitmine vastavalt XII jaotisele;e)XIII jaotises sätestatud tingimustel koostööks vajalike ülesannete täitmine;f)tolliliidu tulemuslikkuse hindamine vastavalt XV jaotise 1. peatükile;g)tollialaste õigusaktide või muude tolli kohaldatavate õigusaktide rakendamise jälgimine ja ühetaolise kohaldamise tagamine, sh iga isiku vastutuse kindlaksmääramine liidus tasumisele kuuluvate tollimaksude, lõivude ja muude maksude osas;h)liidu õigusaktidega ette nähtud sellise statistika ja muude analüüside koostamine, mille jaoks on vaja ELi tolliandmekeskuse andmeid.;ha) muude asjakohaste liidu õigusaktide täitmise tagamisele kaasa aitamine. [ME 150]Komisjon töötleb andmeid ainult niivõrd, kuivõrd see on vajalik ja kasulik käesolevas lõikes osutatud eesmärkide täitmiseks. [ME 151]5.Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib töödelda ELi tolliandmekeskuses säilitatavaid või muul viisil kättesaadavaid andmeid, sh isikuandmeid ja tundlikke äriandmeid, ainult niivõrd, kui on vaja tollialaseks tegevuseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artiklile 1 ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 515/97, ning eespool nimetatud määrustes sätestatud andmekaitsega seotud tingimustel.6.Euroopa Prokuratuur võib töödelda ELi tolliandmekeskuses säilitatavaidsäilitatavatele või muul viisil kättesaadavaid andmeid, sh isikuandmeid ja tundlikke äriandmeidkättesaadavatele andmetele, sh isikuandmetele ja tundlikele äriandmetele, juurde pääseda ja neid töödelda ainult niivõrd, kui on vaja ülesannete täitmiseks vastavalt nõukogu määruse (EL) 2017/1939Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).2017/193966 artiklile 4, kui Euroopa Prokuratuuri uuritav tegevus puudutab tolli, ning käesoleva artikli lõike 14 kohaselt vastu võetud rakendusaktis kindlaks määratud tingimustel. [ME 152]7.Liikmesriikide maksuhaldurid võivad töödelda ELi tolliandmekeskuses säilitatavaid või muul viisil kättesaadavaid andmeid, sh isikuandmeid ja tundlikke äriandmeid, ainult niivõrd, kui on vaja iga isiku vastutuse kindlaksmääramiseks liidus tasumisele kuuluvate tollimaksude, lõivude ja muude maksude osas, ning käesoleva artikli lõike 14 kohaselt vastu võetud rakendusaktis kindlaks määratud tingimustel. [ME 153]8.Euroopa Parlamendi ja nõukogu Määruse (EL) 2017/625Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1). artikli 3 punktis 3 määratletud pädevad asutused võivad töödelda ELi tolliandmekeskuses säilitatavaid või muul viisil kättesaadavaid andmeid, sh isikuandmeid ja tundlikke äriandmeid, ainult niivõrd, kui on vaja toidu, sööda ja taimede turule laskmist või ohutust reguleerivate liidu õigusaktide täitmise tagamiseks ja tolliga koostöö tegemiseks nõuetele mittevastavate toodete liitu toomise riski minimeerimisel, ning käesoleva artikli lõike 14 kohaselt vastu võetud rakendusaktis kindlaks määratud tingimustel. [ME 154]9.Kooskõlas määruse (EL) 2019/1020 artikliga 10 määratud turujärelevalveasutused võivad töödelda ELi tolliandmekeskuses säilitatavaid või muul viisil kättesaadavaid andmeid, sh isikuandmeid ja tundlikke äriandmeid, ainult niivõrd, kui on vaja toodete turule laskmist või ohutust reguleerivate liidu õigusaktide täitmise tagamiseks ja tolliga koostöö tegemiseks nõuetele mittevastavate toodete liitu toomise riski minimeerimisel, ning käesoleva artikli lõike 14 kohaselt vastu võetud rakendusaktis kindlaks määratud tingimustel. [ME 155]10.Euroopa Prokuratuur võib töödelda ELi tolliandmekeskuses säilitatavaid või muul viisil kättesaadavaid andmeid, sh isikuandmeid ja tundlikke äriandmeid, ainult niivõrd, kui on vaja tema ülesannete täitmiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794 artiklile 4, kui Euroopa Prokuratuuri uuritav tegevus puudutab tolli, ning käesoleva artikli lõike 14 kohaselt vastu võetud rakendusaktis kindlaks määratud tingimustel. [ME 156]11.Muud riiklikud asutused ja liidu asutused, sh Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), võivad töödelda ELi tolliandmekeskuses säilitatavaid või muul viisil kättesaadavaid isikustamata andmeid käesoleva artikli lõike 14 kohaselt vastu võetud rakendusaktis kindlaks määratud tingimustel, et: [ME 157]a)täita tolliformaalsuste täitmisega seotud ülesandeid;b)täita neile asutustele liidu õigusaktidega pandud ülesandeid;c)täita artiklis 52 osutatud liidu tasandi riskijuhtimistoimingutega seotud ülesandeid.12.Kuni artikli 265 lõikes 3 sätestatud kuupäevani on komisjonil, OLAFil, Euroopa Prokuratuuril ja ELi Tolliametil, kui see on asutatud, võimalik töödelda üksnes lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud eesmärkidel andmeid, sh isikuandmeid, mis on pärit olemasolevatest elektroonilistest teabevahetussüsteemidest, mille komisjon on välja töötanud vastavalt määrusele (EL) nr 952/2013. [ME 158]13.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 vastu delegeeritud õigusakte lõigete 2–4 muutmiseks, et selgitada ja täiendada neis sätestatud eesmärke, pidades silmas tollialaste õigusaktide või muude õigusaktide rakendamisel tekkinud vajadusi.13a. Isikuandmete töötlemisel EU CSW-CERTEXis on komisjon kaasvastutav töötleja määruse (EL) 2018/1725 artikli 28 lõike 1 tähenduses ning tolliasutused ja liikmesriikide pädevad partnerasutused, kes vastutavad lisas loetletud liidu tolliväliste formaalsuste eest, on kaasvastutavad töötlejad määruse (EL) 2016/679 artikli 26 lõike 1 tähenduses. [ME 159]14. Komisjon kehtestab rakendusaktidega eeskirjad ja korra, kuidas lõigetes 6–11 osutatud asutused ELi tolliandmekeskuses säilitatavatele või muul viisil kättesaadavatele andmetele, sh isikuandmetele ja tundlikele äriandmetele, juurde pääsevad või neid töötlevad. Nende eeskirjade ja korra kindlaksmääramisel teeb komisjon iga asutuse või asutuse kategooria puhul järgmist:(a) hindab olemasolevaid kaitsemeetmeid, mida asjaomane asutus kohaldab tagamaks, et andmeid töödeldakse eesmärgipäraselt;(b) tagab, et töötlemise on eesmärgiga proportsionaalne ja selleks vajalik;(c) määrab kindlaks konkreetsed andmekategooriad, millele asutus võib olla juurde pääseda või mida ta võib töödelda;(d) kaalub, kas asjaomasel asutusel on vaja määrata konkreetne kontaktpunkt, -isik või -isikud või näha ette täiendavad kaitsemeetmed;(e) hindab, kas on vaja piirata andmete hilisemat jagamist;(f) määrab kindlaks andmetele, sh isikuandmetele ja tundlikele äriandmetele juurdepääsu taotlemise tingimused ja korra ning selle, kes kaasvastutavatest töötlejatest annab juurdepääsu ELi tolliandmekeskusele. [ME 160]Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 161]

Artikkel 32ELi tolliandmekeskuses olevad isikuandmed1.ELi tolliandmekeskuses võib töödelda järgmistesse kategooriatesse kuuluvate andmesubjektide isikuandmeid ainult niivõrd, kui on vaja artiklis 31 sätestatud eesmärkidel:a)andmesubjektid, kes on registreeritud või taotlevad registreerimist ettevõtjana kooskõlas artikliga 19;b)andmesubjektid, kes on ettevõtjad, kes on aeg-ajalt seotud tollialaste õigusaktidega või muude tolli kohaldatavate õigusaktidega hõlmatud tegevusega; [ME 162]c)andmesubjektid, kes on ettevõtjad ja kelle isikuandmed sisalduvad artiklis 40 osutatud lisadokumentides või mis tahes täiendavates tõendites, mida on vaja tollialastest õigusaktidest või muudest tolli kohaldatavatest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks; [ME 163]d)andmesubjektid, kes on ettevõtjad ja kelle isikuandmed sisalduvad artikli 50 lõike 3 punkti a kohaselt riskijuhtimise eesmärgil kogutud andmetes; [ME 164]e)tolliasutuste või muude asutuste kui tolliasutuste või muu asjaomase asutuse või volitatud asutuse volitatud töötajad, kelle isikuandmed on vajalikud nõuetekohase kontrolli ja järelevalve tegemiseks ELi tolliandmekeskuse teabele juurdepääsu üle;f)komisjoni, ELi Tolliameti või muude liidu asutuste eest tegutsevad töötajad või volitatud kolmandad isikud, kellel on ELi tolliandmekeskusele juurdepääsu luba.2.ELi tolliandmekeskuses võib kooskõlas artikliga 31 töödelda järgmistesse kategooriatesse kuuluvaid isikuandmeid:a)artiklis 36 osutatud ELi tolliandmete mudelis sisalduvad isikuandmed;b)artikli 50 lõike 3 punkti a kohaselt riskijuhtimise eesmärgil kogutud andmetes sisalduvad isikuandmed;c)isikuandmed, mida on vaja, et tagada nende lõike 1 punktides e ja f osutatud töötajate nõuetekohane tuvastamine, kellel on lubatud töödelda ELi tolliandmekeskuse andmeid.3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud andmesubjektide kategooriate ja isikuandmete kategooriate muutmiseks ja täiendamiseks, et võtta arvesse infotehnoloogia ja -ühiskonna arengut.

Artikkel 33ELi tolliandmekeskuses olevate isikuandmete säilitamise tähtaeg1.ELi tolliandmekeskuses olevaid isikuandmeid võib spetsiaalse teenuse abil säilitada kuni kümme aastat alates kuupäevast, mil need andmed teenuses registreeritakse. Artiklis 48 sätestatud juhtudel ja OLAFi, Euroopa Prokuratuuri või liikmesriikide ametiasutuste algatatud uurimistel, komisjoni algatatud rikkumismenetlustel ning isikuandmeid käsitlevatel haldus- ja kohtumenetlustel on andmete säilitamise tähtajale peatav mõju.2.Pärast lõikes 1 sätestatud ajavahemikku kustutatakse või anonüümitakse isikuandmed vastavalt asjaoludele.3. Komisjon kehtestab rakendusaktidega eeskirjad isikuandmete anonüümimiseks pärast säilitamistähtaja lõppu. [ME 165]

Artikkel 34Rollid ja vastutus isikuandmete töötlemisel ELi tolliandmekeskuses1.ELi tolliandmekeskuses riskijuhtimise ja koostöö eesmärgil isikuandmete töötlemisel käsitatakse liikmesriikide tolliasutusi, komisjoni ja ELi Tolliametit kaasvastutavate töötlejatena, nagu on osutatud artikli 31 lõike 2 punktides b ja c, artikli 31 lõike 3 punktides a ja c ning artikli 31 lõike 4 punktides a ja e.2.Iga tolliasutust eraldi käsitatakse vastutava töötlejana seoses isikuandmetega, mida ta töötleb artikli 31 lõike 2 punktis a osutatud eesmärkidel.3.Komisjoni käsitatakse ainsa vastutava töötlejana seoses isikuandmetega, mida ta töötleb artikli 31 lõike 4 punktides c, d ja f–g osutatud eesmärkidel.4.Kuni artikli 265 lõikes 3 sätestatud kuupäevani käsitatakse komisjoni, OLAFit, Euroopa Prokuratuuri ja ELi Tolliametit ainsate vastutavate töötlejatena seoses artikli 31 lõikes 12 osutatud isikuandmete töötlemisega.5.Lõikes 1 osutatud kaasvastutavad töötlejad teevad järgmist:a)teevad koostööd, et menetleda andmesubjekti(de) esitatud taotlusi õigeaegselt ja hõlbustada andmesubjektide õiguste kasutamist;b)abistavad üksteist küsimustes, mis hõlmavad ühise töötlemisega seotud andmealaste rikkumiste tuvastamist ja käsitlemist;c)vahetavad asjakohast teavet, mida on vaja andmesubjektide teavitamiseks vastavalt määruse (EL) 2016/679 III peatüki 2. jaole, määruse (EL) 2018/1725 III peatüki 2. jaole ja vajaduse korral direktiivi (EL) 2016/680 III peatükile;d)tagavad vajaduse korral vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 32, määruse (EL) 2018/1725 artiklile 33 ja direktiivi (EL) 2016/680 artiklile 25 ühiselt töödeldavate isikuandmete turvalisuse, tervikluse, kättesaadavuse ja konfidentsiaalsuse ning kaitsevad seda.6.Komisjon sätestab rakendusaktidega kaasvastutavate töötlejate vastavad rollid ja suhted andmesubjektidega kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 26 ja määruse (EL) 2018/1725 artikliga 28. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 35Andmesubjekti õiguste suhtes kohaldatav piirang1.Kui see, et andmesubjekt kasutab määruse (EL) 2016/679 artiklites 15 ja 18 ning määruse (EL) 2018/1725 artiklites 17 ja 20 osutatud juurdepääsuõigust ja isikuandmete töötlemise piiramise õigust või teatab määruse (EL) 2016/679 artikli 34 lõikes 1 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 35 lõikes 1 osutatud andmetega seotud rikkumisest, ohustaks füüsilise isiku suhtes käimasolevat uurimist tollivaldkonnas, tollikontrolli tegemist või füüsilise isikuga seoses kindlakstehtud konkreetse riski juhtimist tollivaldkonnas, võivad toll, ELi Tolliamet ja komisjon kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 23 lõike 1 punktidega c, e, f ja h ning komisjon ja ELi Tolliamet kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega a, c, e ja g piirata neid õigusi täielikult või osaliselt seni, kuni piirang on vajalik ja proportsionaalne.2.Toll, komisjon ja ELi Tolliamet hindavad lõikes 1 osutatud piirangute vajalikkust ja proportsionaalsust enne nende kohaldamist igal üksikjuhul eraldi, võttes arvesse võimalikke ohte andmesubjekti õigustele ja vabadustele.3.Oma ülesannetega seoses teistelt organisatsioonidelt saadud isikuandmete töötlemisel konsulteerivad toll, ELi Tolliamet või komisjon vastutava töötleja või kaasvastutava töötlejana tegutsedes enne lõikes 1 osutatud piirangu kehtestamist kõnealuste organisatsioonidega lõikes 1 osutatud piirangute võimalike põhjuste ning vajalikkuse ja proportsionaalsuse üle.4.Kui toll, komisjon või ELi Tolliamet piiravad täielikult või osaliselt lõikes 1 osutatud õigusi, võtavad nad järgmisi meetmeid:a)teavitavad oma vastuses taotlusele asjaomast andmesubjekti kohaldatud piirangust ja selle peamistest põhjustest ning võimalusest esitada kaebus riiklikele andmekaitseasutustele või Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda liikmesriigi kohtusse või Euroopa Liidu Kohtusse ningb)dokumenteerivad piirangu põhjused, sh piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnangu, ning põhjused, miks juurdepääsu võimaldamine ohustaks riskijuhtimist ja tollikontrolli.Esimese lõigu punktis a osutatud teabe esitamise võib määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 8 kohaselt edasi lükata, selle teabe võib esitamata jätta või selle esitamisest võib keelduda, kui selle teabe esitamine kahjustaks piirangu eesmärki.5.Toll, komisjon või ELi Tolliamet lisavad oma veebisaidil/sisevõrgus avaldatavatesse isikuandmete kaitse teadetesse osa, kus antakse andmesubjektidele üldist teavet andmesubjektide õiguste suhtes kohaldatavate piirangute võimaluse kohta.6.Komisjon kehtestab rakendusaktidega kaitsemeetmed, mis aitavad ära hoida selliste isikuandmete kuritarvitamist ja neile ebaseaduslikku juurdepääsu või nende ebaseaduslikku edastamist, mille suhtes piiranguid kohaldatakse või võidakse kohaldada. Sellised kaitsemeetmed hõlmavad rollide, vastutuse ja menetlusetappide määratlemist ning piirangute nõuetekohast jälgimist ja nende kohaldamise korrapärast läbivaatamist, mis toimub vähemalt iga kuue kuu järel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 36ELi tolliandmete mudelKomisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks artikli 31 lõigetes 1–4 osutatud eesmärkide täitmiseks nõutavad andmed. Need andmenõuded moodustavad ELi tolliandmete mudeli.

Artikkel 37Tehnilised koostöövahendid1.Komisjon, ELi Tolliamet ja toll kasutavad ELi tolliandmekeskust teabe vahetamisel artikli 31 lõigetes 6–9 ja lõikes 11 osutatud asutuste ja liidu asutustega vastavalt käesolevale määruselemäärusele.Komisjon, ELi Tolliamet ja toll kasutavad Europoliga teabe vahetamisel Europoli turvalist teabevahetusvõrku (SIENA). [ME 166]2.Muude määruse (EL) 2022/2399 lisas loetletud liidu formaalsuste ja süsteemide puhul tagab ELi tolliandmekeskus koostalitlusvõime kõnealuse määrusega loodud ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna kaudu.3.Kui muud asutused kui toll või, liidu asutused või kolmandate riikide asutused kasutavad elektroonilisi vahendeid, mis on loodud liidu õigusaktidega, mida kasutatakse liidu õigusaktide eesmärkide saavutamiseks või millele on liidu õigusaktides osutatud, võib koostöö toimuda nende elektrooniliste vahendite ja ELi tolliandmekeskuse koostalitluse põhimõttel. [ME 167]4.Kui muud asutused kui toll, sealhulgas kolmandate riikide asutused, ei kasuta elektroonilisi vahendeid, mis on loodud liidu õigusaktidega, mida kasutatakse liidu õigusaktide eesmärkide saavutamiseks või millele on liidu õigusaktides osutatud, võivad nad kasutada ELi tolliandmekeskuse spetsiaalseid teenuseid ja süsteeme kooskõlas artikliga 31. [ME 168]5.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu lõigetes 3 ja 4 osutatud eeskirjad koostalitlusvõime ja ühendamise tehnilise korra kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 38Lisateabe vahetamine tolli ja ettevõtjate vahel1.Toll ja ettevõtjad võivad, eelkõige riski kindlaksmääramisel ja selle maandamisel tehtava vastastikuse koostöö eesmärgil vahetada teavet, mis ei ole nõutav tollialaste õigusaktide alusel. Kõnealune teabevahetus võib toimuda kirjaliku kokkuleppe alusel ning võib sisaldada tolli juurdepääsu ettevõtjate elektroonilistele süsteemidele.2.Lõikes 1 osutatud koostöö raames ühe poole poolt teisele poolele esitatud teave on konfidentsiaalne, kui mõlemad pooled ei ole teisiti kokku leppinud või kui kehtivates õigusnormides ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 39Tollipoolne teabe esitamine1.Iga isik võib taotleda tollilt teavet tollialaste õigusaktide kohaldamise kohta. Toll võib sellise taotluse tagasi lükata juhul, kui see ei puuduta tegelikult kavandatava rahvusvahelise kaubavahetusega seotud tegevust.2.Toll on pidevalt kontaktis ettevõtjatega ja teiste rahvusvahelise kaubavahetusega seotud asutustega. Toll edendab läbipaistvust, tehes tollialased õigusaktid, üldised haldusotsused ja taotluse vormid interneti kaudu vabalt ja võimaluse korral tasuta kättesaadavaks.2a. Terviklik ja kasutusmugav digiliides tagab juurdepääsu ka kogu teabele, mis on seotud autonoomsete meetmetega, sealhulgas tariifide, kvootide, sanktsioonide ja embargodega, et parandada nende meetmete järgimist ettevõtete poolt. See edendab ka suuremat sidusust erinevate autonoomsete meetmete vahel. [ME 169]

Artikkel 40Teave ja lisadokumendid1.Kui esitatakse või tehakse kättesaadavaks andmeid ja teavet, mis on vajalikud konkreetse tolliprotseduuri jaoks, millele kaup suunatakse või kavatsetakse suunata, esitavad isikud või teevad kättesaadavaks nende paberkandjal originaaldokumentide digitaalsed koopiad, mida kasutati kõnealuste andmete ja teabe saamiseks, kui sellised originaalid on olemas.2.Kuni artikli 266 lõikes 3 sätestatud kuupäevani on tollideklaratsiooni esitamisel lisadokumendid, mida on vaja seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamiseks, millele kaup on deklareeritud, deklarandi valduses ja tollile kättesaadavad esitamise ajal.3.Määruse (EL) 2022/2399 lisas loetletud kohaldatavate liidu tolliväliste formaalsustega seotud lisadokumendid loetakse deklarandi poolt esitatuks või kättesaadavaks tehtuks või tema valduses olevaks, kui tollil on kooskõlas kõnealuse määruse artikli 10 lõike 1 punktidega a ja c võimalik saada vajalikke andmeid vastavatest liidu tollivälistest süsteemidest Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemi kaudu.4.Lisadokumente esitavad isikud tollile ka siis, kui need on vajalikud tollivaldkonna riskijuhtimiseks ja tollikontrolliks.5.Ilma et see piiraks muude tolli kohaldatavate õigusaktide kohaldamist, võib toll lubada ettevõtjatel koostada lõikes 3 osutatud lisadokumente.6.Kui konkreetsete dokumentide puhul ei ole teisiti märgitud, säilitab asjaomane isik tollikontrolli otstarbel dokumente ja teavet tollile kättesaadaval ja nende poolt heaks kiidetud viisil vähemalt kolm kalendriaastat. See ajavahemik algab:a)kauba vabastamise aasta lõpust;b)oma lõppkasutuse tõttu maksuvabalt või vähendatud imporditollimaksumääraga vabasse ringlusse lastud kauba puhul selle aasta lõpust, mil kauba tollijärelevalve lõpetatakse;c)muule tolliprotseduurile suunatud või ajutisel ladustamisel oleva kauba puhul selle aasta lõpust, mil kõnealune tolliprotseduur lõpetati või ajutine ladustamine lõppes.7.Ilma et see piiraks artikli 182 lõike 4 kohaldamist, tuleb juhul, kui seoses tollivõlaga läbi viidud tollikontrolli käigus selgub, et asjaomane arvestuskanne tuleb ära parandada, ning asjaomast isikut on sellest teavitatud, säilitada asjaomaseid dokumente ja teavet lisaks käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud ajavahemikule veel kolm aastat.8.Kui on esitatud kaebus või on alustatud haldus- või kohtumenetlust, säilitatakse dokumente ja teavet lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul või kuni kaebuse menetlemise või haldus- või kohtmenetluse lõpetamiseni, olenevalt sellest, milline neist on hiliseim.

IIIa jaotisELI TOLLIVALDKONNA ÜHTNE TEENINDUSKESKKOND

Artikkel 40aELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna loomine1. Käesolevaga luuakse ELi tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond. See hõlmab artiklis 29 osutatud ELi tolliandmekeskust ja Ia lisas osutatud liidu tolliväliseid süsteeme.2. Komisjon ühendab ELi tolliandmekeskuse liidu tolliväliste süsteemidega Ia lisas sätestatud kuupäevadeks ja võimaldab vahetada teavet nimetatud lisas loetletud liidu tolliväliste formaalsuste kohta.3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 vastu delegeeritud õigusakte Ia lisa muutmiseks seoses liidu tolliväliste formaalsustega, vastavate liidu tolliväliste süsteemidega, nagu on sätestatud liidu muudes kui tollialastes õigusaktides, ning käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ühenduste loomise kuupäevaga.

Artikkel 40bValitsustevaheline digitaalne koostöö liidu tolliväliste formaalsuste täitmiseks1. Iga Ia lisas loetletud liidu tollivälise formaalsuse puhul võimaldab EU CSW-CERTEX vahetada teavet ELi tolliandmekeskuse ja asjaomaste liidu tolliväliste süsteemide vahel järgmistel eesmärkidel:a) teha tolliasutustele kättesaadavaks asjakohased andmed, et nad saaksid automaatselt teha kõnealuste formaalsuste vajalikku kontrolli vastavalt käesolevale määrusele;b) teha pädevatele partnerasutustele kättesaadavaks asjakohased andmed, et nad saaksid hallata lubatud kauba koguseid liidu tollivälistes süsteemides, võttes aluseks tolliasutustele deklareeritud ja nende poolt vabastatud kauba;c) lihtsustada ja toetada tolliasutuste ja pädevate partnerasutuste vaheliste protseduuride integreerimist, et saavutada kauba tolliprotseduurile suunamiseks või reeksportimiseks vajalike formaalsuste täielikult automatiseeritud täitmine ning käesoleva määruse artikli 43 lõike 3 kohane koostöö kontrollide koordineerimisel;d) võimaldada tolliasutuste ja asjaomaste pädevate partnerasutuste vahel muud automaatset andmeedastust, mida nõutakse liidu õigusaktidega, millega kehtestatakse liidu tollivälised formaalsused, ilma et see piiraks kõnealuste andmete riigisisest kasutust.2. EU CSW-CERTEX näeb iga Ia lisas loetletud liidu tollivälise formaalsuse puhul ette järgmised funktsioonid:a) ühtlustada võimaluse korral tolliga ja tolliväliste formaalsustega seotud terminoloogia ning teha kindlaks tolliprotseduur või reeksport, mille puhul saab tõendavat dokumenti kasutada pädeva partnerasutuse poolt tõendavas dokumendis märgitud haldusotsuse alusel; ningb) muuta vajaduse korral asjakohaste liidu tolliväliste formaalsuste täitmiseks asjakohaste andmete vormingut tollideklaratsiooni või reekspordi deklaratsiooniga ühilduvateks andmeteks ja vastupidi, muutmata nende sisu.3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 vastu käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli lõike 1 kohaselt EU CSW-CERTEXi kaudu vahetatavad andmeelemendid.

Artikkel 40cEttevõtjate ja valitsuse vaheline digitaalne koostöö liidu tolliväliste formaalsuste täitmiseks1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks, millised Ia lisas loetletud liidu tollivälised formaalsused vastavad järgmistele kriteeriumidele:a) tollile esitatavad andmed ja Ia lisas loetletud liidu tolliväliste formaalsuste jaoks nõutavates tollivälistes tõendavates dokumentides esitatavad andmed kattuvad teataval määral;b) liidus konkreetse formaalsuse jaoks välja antud tolliväliste tõendavate dokumentide arv ei ole tühine;c) Ia lisas osutatud vastavas liidu tollivälises süsteemis on võimalik ettevõtja identifitseerida selle EORI-numbri abil;d) kohaldatavad liidu muud kui tollialased õigusaktid võimaldavad täita konkreetse formaalsuse ELi tolliandmekeskuse kaudu kooskõlas artikliga 11.2. Kui on kindlaks tehtud, et liidu tolliväline formaalsus vastab lõike 1 kriteeriumidele, võivad ettevõtjad esitada ELi tolliandmekeskuses ühtse andmestu, mis sisaldab kogu asjakohast teavet, mida on vaja kohaldatavate tolliformaalsuste ja liidu tolliväliste formaalsuste täitmiseks.3. Lõikes 2 osutatud integreeritud andmestut käsitatakse selliste andmete esitamisena, mida pädevad partnerasutused nõuavad Ia lisas loetletud liidu tolliväliste formaalsuste täitmiseks.

Artikkel 40dEORI kasutamine pädevate partnerasutuste pooltOma ülesannete täitmisel on pädevatel partnerasutustel juurdepääs EORI-numbrile, et ettevõtjate asjakohased andmed valideerida.

Artikkel 40eELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna riiklikud koordinaatoridIga liikmesriik määrab ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna riikliku koordinaatori. Riiklik koordinaator täidab käesoleva määruse rakendamise toetamiseks järgmisi ülesandeid:a) tegutseb komisjoni jaoks riigisisese kontaktpunktina kõigis küsimustes, mis on seotud ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna rakendamisega; ningb) edendab ja toetab riigi tasandil tolliasutuste ja riiklike pädevate partnerasutuste koostööd.

Artikkel 40fSeire ja aruandlus1. Komisjon teeb korrapäraselt järelevalvet ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna toimimise üle, võttes muu hulgas arvesse järelevalve seisukohast olulist ja liikmesriikide esitatud teavet.2. Hiljemalt 31. detsembril 2027 ja seejärel igal aastal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse rakendamise kohta aruande. Aruanne sisaldab liidu õigusaktides ja komisjoni seadusandlikes ettepanekutes sisalduvate liidu tolliväliste formaalsuste ülevaadet.3. Hiljemalt 31. detsembril 2027 ja seejärel iga kolme aasta tagant sisaldab lõikes 2 osutatud aruanne ka teavet lõigete 1 ja 2 kohaselt tehtud järelevalve ja hindamise kohta, sealhulgas mõju ettevõtjatele ning eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. [ME 170]

IV jaotisTOLLIJÄRELEVALVE, TOLLIKONTROLL JA RISKIJUHTIMINE1. peatükkTollijärelevalve

Artikkel 41Tollijärelevalve1.Liidu tolliterritooriumile toodav või sealt väljaviidav kaup kuulub tollijärelevalve alla ning toll võib seda kontrollida.2.Liidu tolliterritooriumile toodud kaup jääb tollijärelevalve alla seni, kuni see on vajaliksellise järelevalve alla, et määrata kindlaks selle tollistaatuse määramisekstollistaatus. [ME 171]3.Liiduväline kaup jääb tollijärelevalve alla seni, kuni selle tollistaatus muutub või see viiakse liidu tolliterritooriumilt välja või hävitatakse.4.Liidu tolliterritooriumile toomisel tehakse liidu kaubale tollijärelevalvet kuni selle tollistaatuse kinnitamiseni, välja arvatud juhul, kui see suunatakse lõppkasutusprotseduurile.5.Lõppkasutusprotseduurile suunatud liidu kaubale tehakse tollijärelevalvet järgmistel juhtudel:a)kui kaup on kõlblik korduvaks kasutamiseks – aja jooksul, mis ei ületa kaht aastat pärast selle esimese kasutamise kuupäeva tollimaksuvabastuse või vähendatud tollimaksumäära kohaldamiseks sätestatud eesmärgil;b)kuni kaupa on kasutatud tollimaksuvabastuse või vähendatud tollimaksumäära kohaldamise tingimuseks olnud otstarbel;c)kuni kaup viiakse liidu tolliterritooriumilt välja, hävitatakse või loovutatakse riigile;d)kuni kaupa on kasutatud muul kui tollimaksuvabastuse või vähendatud tollimaksumäära kohaldamise tingimuseks olnud otstarbel ja selle suhtes kohaldatud imporditollimaks on tasutud.6.Ekspordiks vabastatud või välistöötlemisprotseduurile suunatud liidu kaup kuulub tollijärelevalve alla kuni kauba väljaviimiseni liidu tolliterritooriumilt, selle riigile loovutamiseni või hävitamiseni või tollideklaratsiooni või asjakohaste andmete kehtetuks tunnistamiseni.7.Sisetransiidiprotseduurile suunatud liidu kaubale tehakse tollijärelevalvet kuni selle saabumiseni liidu tolliterritooriumil asuvasse sihtkohta.8.Tollijärelevalve all oleva kauba valdaja võib tolli loal mis tahes ajal eelkõige kauba tariifse klassifikatsiooni, tolliväärtuse või tollistaatuse määramiseks selle läbi vaadata ja sellest proove võtta.

Artikkel 42Pädevad tolliasutused1.Kui muudes tolli kohaldatavates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, määravad liikmesriigid kindlaks oma tolliasutuste asukoha ja pädevuse.2.Liikmesriigid tagavad, et nende asutuste ametlikud lahtiolekuajad on põhjendatud ja asjakohased, võttes arvesse transpordi liiki ja kauba laadi ning tolliprotseduuri, millele kaup on suunatud, et rahvusvahelisi vedusid mitte takistada ega kahjustada.3.Kauba tolliprotseduurile suunamise üle järelevalvet tegev pädev tolliasutus on importija või eksportija asukoha eest vastutav tolliasutus.Erandina esimesest lõigust on kauba tolliprotseduurile suunamise üle järelevalvet tegev pädev tolliasutus muude importijate ja eksportijate kui usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevate kauplejate ja eeldatavate importijate puhul selle koha eest vastutav tolliasutus, kus deklaratsioon vastavalt artikli 63 lõikele 4 esitati või oleks esitatud, kui teabe esitamise viis ei oleks vastavalt artikli 63 lõikes 2 sätestatule muutunud.4.Usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevate kauplejate ja eeldatavate importijate asukoha eest vastutav tolliasutus teeb järgmist:a)jälgib kauba suunamist asjaomasele tolliprotseduurile;b)teeb tollikontrolli esitatud teabe kontrollimiseks ja nõuab vajaduse korral täiendavaid lisadokumente;c)nõuab kauba lähte- või lõppsihtkoha eest vastutavalt tolliasutuselt tollikontrolli tegemist, kui see on põhjendatud;d)nõuab kauba saabumis- või väljumiskoha eest vastutavalt tolliasutuselt tollikontrolli tegemist, kui esineb risk, mis nõuab meetmete võtmist niipea, kui kaup jõuab liidu tolliterritooriumile, või enne, kui see liidu tolliterritooriumilt välja viiakse;e)viib läbi tolliformaalsused tollivõla suurusele vastava impordi- või eksporditollimaksu summa sissenõudmiseks.5.Kauba lähte- või lõppsihtkoha eest vastutav tolliasutus või lõike 4 punkti d kohaselt kauba liidu tolliterritooriumile toomise või sealt väljaviimise koha eest vastutav tolliasutus teeb importija asukoha eest vastutava tolliasutuse nõutud tollikontrolli ja esitab kõnealusele tolliasutusele selle kontrolli tulemused, ilma et see mõjutaks tema enda kontrolli liidu tolliterritooriumile toodava või sealt väljaviidava kauba suhtes.6.Pädevatel tolliasutustel on juurdepääs õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajalikule teabele.7.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks menetluseeskirjad muude kui lõikes 3 osutatud pädevate tolliasutuste, sh sisenemis- ja väljumistolliasutuste määramiseks ning lõikes 5 osutatud tolliasutuste vaheliseks koostööks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

2. peatükkTollikontroll

Artikkel 43Tollikontroll1.Ilma et see piiraks käesoleva jaotise 3. peatüki sätete kohaldamist, võivad tolliasutused teha vajalikuks peetavat tollikontrolli, sh pistelist kontrolli.2.Tollikontroll võib eelkõige seisneda kauba läbivaatamises, proovide ja näidiste võtmises, isikute esitatud teabe autentsuse, tervikluse, täpsuse ja täielikkuse ning dokumentide olemasolu, autentsuse, õigsuse ja kehtivuse kontrollimises, ettevõtjate raamatupidamise ja muude dokumentide ning äriandmete ja andmeallikate läbivaatamises, transpordivahendite kontrollimises, pagasi ja muu isikute poolt veetava või nendega kaasas oleva kauba läbivaatamises, ametlike päringute tegemises ning muudes sarnastes tegevustes. Vajaduse korral hõlmab tollikontroll elektrooniliste andmete töötlemist, sh ELi tolliandmekeskusele esitatud andmete allika töötlemist.3.Kui muud asutused peavad tegema samale kaubale muud kontrolli kui tollikontroll, püüab toll tihedas koostöös nende muude asutustega võimaldada teha kõnealust kontrolli võimaluse korral samal ajal ja samas kohas koos tollikontrolliga (üks kontrollipunkt), seejuures on tollil koordineeriv roll.

Artikkel 44Esitatud andmete kontrollimine1.Toll võib isikute poolt tollile esitatud andmete täpsuse kontrollimiseks teha järgmist:a)vaadata läbi andmed ja lisadokumendid, sh pöörduda ettevõtjate valduses olevate või teenuseosutajate poolt nende nimel säilitatavate andmeallikate poole;b)nõuda muude dokumentide või andmete, sh ettevõtjate valduses olevate või teenuseosutajate poolt nende nimel säilitatavate andmete esitamist;c)nõuda juurdepääsu isiku elektroonilistele andmetele;d)vaadata läbi kauba;e)võtta kauba analüüsiks või üksikasjalikuks läbivaatamiseks proove ja näidiseid.2.Kauba kontrollimiseks, proovide ja näidiste võtmiseks või kaupa vedava transpordivahendi kontrollimiseks võib toll igal ajal nõuda kauba mahalaadimist või selle lahtipakkimist.3.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks lõikes 1 osutatud teabe kontrollimise meetmed. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 45Kauba läbivaatamine ning proovide ja näidiste võtmine1.Importija, eksportija või vedaja toimetab kauba ise või korraldab selle toimetamise kohta, kus see läbi vaadatakse ning sellest proove ja näidiseid võetakse, ning korraldab vajalikud toimingud selliseks läbivaatamiseks ning proovide ja näidiste võtmiseks. Kulud kannab importija või eksportija.2.Importijal, eksportijal või vedajal või tema esindajal on õigus viibida kauba kontrollimise ning proovide ja näidiste võtmise juures. Kui tollil on selleks mõistlik põhjus, nõuab ta importija, eksportija või vedaja või tema esindaja juuresolekut kauba kontrollimisel või proovide ja näidiste võtmisel, et nimetatud isikud osutaksid tollile kontrollimise või proovide ja näidiste võtmise hõlbustamiseks vajalikku abi.3.Kui proove ja näidiseid võetakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele, ei ole toll kohustatud maksma mingeid hüvitisi, kuid tasub proovide ja näidiste analüüsi ja läbivaatamise kulud.4.Kui vaadatakse läbi ainult osa kaubast või võetakse sellest proove ja näidiseid, kehtivad osalise läbivaatamise või proovide ja näidiste analüüsi või läbivaatamise tulemused kogu samas saadetises oleva kauba suhtes.Kui importija või eksportija leiab, et osalise läbivaatamise või võetud proovide ja näidiste analüüsi või kontrolli tulemused asjaomase kauba ülejäänud osa kohta ei kehti, võib ta taotleda kauba täiendavat läbivaatamist või uute proovide ja näidiste võtmist. Taotlus rahuldatakse tingimusel, et kaupa ei ole vabastatud, või juhul, kui kaup on vabastatud, siis tingimusel, et importija või eksportija tõendab, et kaupa ei ole mingil viisil muudetud.5.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks käesolevas artiklis osutatud meetmed kauba läbivaatamiseks ning proovide ja näidiste võtmiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 46Kontrolli tulemused1.Importija, eksportija või vedaja esitatud andmete kontrollimise tulemusi kasutatakse seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamiseks, millele kaup on suunatud.2.Kui esitatud andmeid ei kontrollita, kohaldatakse lõiget 1 importija või eksportija esitatud andmetest lähtudes.3.Tolli tehtud kontrolli tulemustel on ühesugune tõendusjõud kogu liidu tolliterritooriumil.4.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks meetmed, mis käsitlevad käesolevas artiklis osutatud kontrolli tulemusi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 47Identifitseerimismeetmed1.Toll või vajaduse korral tolli poolt selleks volitatud ettevõtja võtab vajalikud meetmed kauba identifitseerimiseks, kui identifitseerimine on vajalik, et tagada nende sätete täitmine, millega reguleeritakse asjakohast tolliprotseduuri, millele nimetatud kaup kavatsetakse suunata.Nendel identifitseerimismeetmetel on ühesugune õiguslik toime kogu liidu tolliterritooriumil.2.Kaubale, pakendile või transpordivahendile kinnitatud identifitseerimisvahendeid võib eemaldada või hävitada ainult toll või muud isikud, kui neil on selleks tolli luba, välja arvatud juhul, kui need on vaja eemaldada või hävitada ettenägematu olukorra või vääramatu jõu tõttu, et kaitsta kaupa või transpordivahendit.3.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks, millised meetmed kujutavad endast käesolevas artiklis osutatud identifitseerimismeetmeid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 48Vabastusjärgne kontroll1.Toll võib pärast kauba vabastamist tollikontrolli eesmärgil teha järgmist:a)kontrollida esitatud andmete täpsust ja täielikkust ning kõigi lisadokumentide olemasolu, autentsust, täpsust ja kehtivust;b)kontrollida ettevõtja raamatupidamist ja muid dokumente, mis on seotud asjaomase kaubaga tehtavate toimingute või selle kaubaga seotud eelnevate või järgnevate äritoimingutega;c)vaadata selline kaup läbi ning võtta proove ja näidiseid, kui tal on veel võimalik seda teha;d)pääseda juurde ettevõtja süsteemidele, et kontrollida, kas täidetakse kohustust, mille kohaselt tuleb andmed ELi tolliandmekeskusele esitada või kättesaadavaks teha.2.Kõnealune kontroll võib toimuda importija või eksportija või kauba valdaja või muu asjaomaste toimingutega äritegevuse tõttu otseselt või kaudselt seotud isiku või muu isiku tööruumides, kelle valduses on seoses äritegevusega asjaomased dokumendid ja andmed.3.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks meetmed, mida kohaldatakse lõikes 1 osutatud kontrolli suhtes, sh juhtudel, kui toiminguid tehakse rohkem kui ühes liikmesriigis, ning meetmed auditi ja muude asjakohaste meetodite kohaldamise kohta sellise kontrolli raames. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 262 lõikele 4.

Artikkel 49Liidusisesed lennud ja merereisid1.Tollikontrolli või -formaalsusi viiakse liidusiseseid lende või liidusiseseid merereise tegevate isikute käsi- ja registreeritud pagasi suhtes läbi üksnes juhul, kui sellised kontrollid või formaalsused on sätestatud tollialastes õigusaktides.2.Lõiget 1 kohaldatakse, ilma et see piiraks:a)turvalisust ja julgeolekut;b)muude tolli kohaldatavate õigusaktidega seotud kontrolle.3.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks sadamad või lennujaamad, kus kohaldatakse tollikontrolli ja -formaalsusi järgmisele:a)käsi- ja registreeritud pagas, mis kuulub isikutele, kes:i)lendavad õhusõidukiga, mis saabub liiduvälisest lennujaamast ja jätkab pärast vahemaandumist liidu lennujaamas lendu teise liidu lennujaama;ii)lendavad õhusõidukiga, mis jätkab lendu liiduvälisesse lennujaama pärast vahemaandumist liidu lennujaamas;iii)teevad ühe ja sama laevaga merereisi, mis koosneb järjestikustest reisietappidest, mis algavad või lõppevad liiduvälises sadamas või mille käigus tehakse vahepeatus liiduvälises sadamas;iv)viibivad lõbusõidulaeval või turismi- või äriotstarbelise õhusõiduki pardal;b)käsi- ja registreeritud pagas:i)mis saabub liidu lennujaama liiduvälisest lennujaamast saabuva õhusõiduki pardal ja laaditakse ümber selles liidu lennujaamas teisele õhusõidukile, mis suundub liidusisesele lennule;ii)mis laaditakse liidu lennujaamas liidusisesele lennule suunduvale õhusõidukile edasitoimetamiseks teise liidu lennujaama, kus see laaditakse ümber liiduvälisesse lennujaama suunduvale õhusõidukile.Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

3. peatükkTollivaldkonna riskijuhtimine

Artikkel 50Üldpõhimõtted1.Toll määrab riskijuhtimise ja eelkõige automatiseeritud riskianalüüsi põhjal kindlaks, kas kauba, ettevõtjate ja tarneahelate suhtes kohaldatakse tollikontrolli või muid leevendusmeetmeid, ning kui see on nii, siis kus ja millal seda kontrolli tehakse ja muid leevendusmeetmeid võetakse.2.Komisjon, ELi Tolliamet ja toll kasutavad tollivaldkonna riskijuhtimist selleks, et eristada kõigi kauba, ettevõtjate ja tarneahelatega seotud riskide tasemeid kooskõlas käesoleva peatüki sätetega.3.Tollivaldkonna riskijuhtimine hõlmab vähemalt järgmisi tegevusi, mis on vajaduse korral korraldatud tsükliliselt:a)ELi tolliandmekeskusest või muudest allikatest kättesaadavate asjakohaste andmete, sh muude pädevate asutuste kui tolli asjakohaste andmete kogumine, töötlemine, vahetamine ja analüüsimine; [ME 172]b)riskide tuvastamine, analüüsimine, hindamine või prognoosimine, sh statistiliste ja prognoosimeetodite ning pisteliste kontrollide põhjal;c)riskijuhtimiseks vajalike meetmete väljatöötamine, sh ühiste prioriteetsete kontrollivaldkondade, ühiste riskikriteeriumide ja -standardite ning järelevalvestrateegiate kehtestamine;d)meetmete määramine ja võtmine, sh asjakohaste leevendusmeetmete ja tollikontrollide valimine;e)tagasiside kogumine riskijuhtimis- ja kontrollimeetmete rakendamise kohta;f)riskijuhtimis- ja kontrollitegevuste jälgimine ja läbivaatamine eesmärgiga neid parandada.4.Leevendusmeetmed võivad hõlmata järgmist:a)vedajale või eksportijale juhiste andmine selle kohta, et kaupa ei tohi laadida ega transportida;b)lisateabe või -meetmete nõudmine;c)selliste olukordade kindlaksmääramine, millal teise tolliasutuse meetmed võivad olla asjakohased;d)sobivaima kontrollikoha ja sobivaimate kontrollimeetmete soovitamine;e)sellise marsruudi kindlaksmääramine, mida tuleb kauba liidu tolliterritooriumilt väljaviimiseks kasutada, ja sellise tähtaja kindlaksmääramine, millest tuleb seejuures kinni pidada.4a. Lõikes 2 osutatud tollivaldkonna riskijuhtimisega seotud otsuste tegemisel võtab toll arvesse importija, eksportija või eeldatava importija poolset mis tahes mittevastavust muudele riigisisese õiguse osaks olevatele tolli kohaldatavatele õigusaktidele, millest pädevad asutused on tollile teatanud. Mittevastavust võetakse arvesse asjaomase importija, eksportija või eeldatava importija riskiprofiilis. [ME 173]

Artikkel 51Ülesanded ja kohustused1.Komisjon võib kehtestadakehtestab ühised prioriteetsed kontrollivaldkonnad ning ühised riskikriteeriumid ja -standardidvajaduse korral riskistandardid igat liiki riskidele, sealhulgas, kuid mitte ainult finantshuvidega seotud riskidele. [ME 174]2.Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 6 punkti f ja artikli 43 kohaldamist, võib komisjon muude tolli kohaldatavate õigusaktide puhul määrata kindlaks konkreetsed valdkonnad, mis nõuavad tollivaldkonna riskijuhtimise ja tollikontrolli eeliskohtlemist.3.Komisjon võib:a)anda ELi Tolliametile poliitilisi suuniseid riskijuhtimisprojektide ja järelevalvestrateegiate kohta;b)nõuda, et ELi Tolliamet hindaks korrapäraselt või erakorraliselt mis tahes riskijuhtimismeetmete rakendamist;c)nõuda, et ELi Tolliamet koostaks mis tahes riski järelevalvestrateegia ja hindaks ohte.4.Komisjon võib lõigetes 1–3 osutatud eesmärkidel koguda, töödelda ja analüüsida ELi tolliandmekeskusest või muudest allikatest, sh muudelt asutustelt kui tollilt, kättesaadavaid andmeid.5.ELi Tolliamet võtab liidu tasandi riskijuhtimismeetmeid lõike 3 punktis a osutatud tollipoliitika suuniste ja lõikes 2 osutatud prioriteetide alusel. Komisjon:a)kogub, töötleb ja analüüsib ELi tolliandmekeskusest või muudest allikatest, sh muudelt asutustelt kui tollilt, kättesaadavaid andmeid;b)aitab komisjonil tegevusalaste teadmiste ja riskijuhtimise tehnilise oskusteabe põhjal kindlaks määrata ühised prioriteetsed kontrollivaldkonnad ning ühised riskikriteeriumid ja -standardid;c)töötab vajaduse korral koos muude asutustega kui tolliga välja järelevalvestrateegiad ja hindab ohte, kui see on lõike 3 kohaselt nõutav;d)vahetab käesoleva jaotise kohaldamisel tolli ja muude asutustega asjakohaseid andmeid vastavalt artiklile 53 ning teeb seda võimaluse korral ELi tolliandmekeskuse kaudu;e)töötab välja ühise riskianalüüsi ja rakendab seda, et koostada riskihoiatusi, riskianalüüsi tulemusi ja anda vajaduse korral tollile kontrollisoovitusi ja esitada muid asjakohaseid leevendusmeetmeid, sh komisjoni kehtestatud ühiste prioriteetsete kontrollivaldkondade ja ühiste riskikriteeriumide ja -standardite kohaldamiseks ning kriisiolukordadega toimetulekuks;f)teavitab OLAFit, kui ta tuvastab või kahtlustab pettusejuhtumeid, ning esitab talle kogu nende juhtumitega seotud vajaliku teabe. Europoli teavitatakse samuti Europoli volituste piires. [ME 175]5a. ELi Tolliamet võib kutsuda Europoli osalema lõike 5 punktis e osutatud riskianalüüsis, et kehtestada Europoli volituste piires ühised prioriteetsed kontrollivaldkonnad ning ühised riskikriteeriumid ja -standardid. [ME 176]6.Toll teeb ELi tolliandmekeskusest ja muudest allikatest kättesaadavaid andmeid kasutades järgmist:a)kogub, töötleb ja analüüsib ELi tolliandmekeskusest või muudest allikatest, sh muudelt asutustelt kui tollilt, kättesaadavaid andmeid;b)võtab riiklikke riskijuhtimismeetmeid, sh riskianalüüs, koostöö ja riskijuhtimist käsitlev teabevahetus asjaomaste riiklike ametiasutustega ning leevendusmeetmete võtmine;c)rakendab riiklikke protsesse, mida on vaja ühiste riskikriteeriumide ja -standardite ning ühiste prioriteetsete kontrollivaldkondade rakendamiseks;d)rakendab ELi Tolliameti koostatud riskihoiatusi, riskianalüüsi tulemusi ja kontrollisoovitusi;e)annab teiste liikmesriikide tollile kontrollisoovitusi ja esitab muid asjakohaseid leevendusmeetmeid;f)teeb kontrolliotsuseid;g)teeb kontrolle vastavalt käesoleva jaotise 2. peatükile ning kohaldatavatele ühistele riskikriteeriumidele ja -standarditele;h)esitab ELi Tolliametile põhjenduse juhul, kui kontrollisoovitust ei täidetud.7.ELi Tolliamet teavitab komisjoni oma riskijuhtimismeetmetest ja nende tulemustest kord kvartalis ning vajaduse korral või komisjoni taotlusel juhtumipõhiselt. Ta esitab komisjonile kogu selleks vajamineva teabe.8.Kuni artikli 265 lõikes 1 sätestatud kuupäevani võib ELi Tolliameti riskijuhtimisülesandeid, millele on osutatud käesolevas artiklis, täita komisjon.8a. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, määrates kindlaks, milline teave peab sisaldama põhjendust lõike 6 punktis h osutatud kontrollisoovituse täitmata jätmise kohta. [ME 177]

Artikkel 52Ühised riskikriteeriumid ja -standardid1.Ühised riskikriteeriumid ja -standardid sisaldavad kõike järgmist:a)riskide kirjeldus;b)riskifaktorid või -näitajad, mida kasutatakse kauba või ettevõtjate tollikontrolliks valimisel;c)tolliasutuste läbiviidava tollikontrolli laad;d)riskianalüüsi ja leevendusmeetmete kohaldamine tarneahelas, sh teabe- või tegevusnõuded ja juhised kaupa mitte laadida ega transportida;e)punktis c osutatud tollikontrolli kohaldamise kestus.2.Ühiste riskikriteeriumide ja -standardite kehtestamisel võetakse arvesse kõiki järgmisi punkte:a)proportsionaalsus riskiga;b)kontrolli kohaldamise vajaduse pakilisus;c)mõistlikult eeldatav mõju kaubavoole ja üksikute liikmesriikide kontrolliressurssidele.

Artikkel 53Riskijuhtimise ja kontrolli seisukohast oluline teave1.Kogu riskiteave, riskihoiatused, riskianalüüsi tulemused, kontrollisoovitused, kontrolliotsused ja kontrollitulemused registreeritakse selle tööprotsessi käigus, millega need seotud on, ja ELi tolliandmekeskuses, sõltumata sellest, kas need põhinesid riiklikul või ühisel riskianalüüsil või juhuvalikul. Tolliasutused jagavad riskiteavet omavahel, ELi Tolliametiga ja, komisjoniga, ning Europoli volituste piires ka Europoliga. [ME 178]2.Tollil, ELi Tolliametil ja komisjonil on õigus töödelda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmeelemente vastavalt oma ülesannetele ja kohustustele, millele on osutatud artiklites 51 ja 54.3.ELi Tolliamet kasutab võimaluse korral ELi tolliandmekeskust, et koguda või vastastikku kasutada mis tahes muid andmeallikaid, dokumente või teavet, mida ELi Tolliamet, komisjon või mõni tolliasutus riskijuhtimise seisukohast oluliseks peab.4.Kuni artikli 265 lõikes 1 sätestatud kuupäevani täidab komisjon ELi Tolliameti ülesandeid, millele on osutatud käesolevas artiklis.

Artikkel 54Tollivaldkonna riskijuhtimise hindamine1.Komisjon hindab koostöös ELi Tolliameti ja tolliga vähemalt kord kahe aasta jooksulaastas riskijuhtimise rakendamist, et järjepidevalt parandada selle operatiivset ja strateegilist tulemuslikkust ja tõhusust;, ning avaldab iga hindamise. Lisaks võib komisjon korraldada hindamistegevust siis, kui ta seda vajalikuks peab, ja ka jooksvalt. [ME 179]2.Selleks kogub ja analüüsib ELi Tolliamet asjakohast teavet ning võtab kõik vajalikud meetmed. ELi Tolliamet võib sellega seoses nõuda ühelt või mitmelt liikmesriigilt perioodilisi või juhtumipõhiseid aruandeid.3.Sellel eesmärgil ning käesolevast jaotisest tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks võib komisjon töödelda ELi tolliandmekeskuse kaudu kättesaadavat mis tahes asjakohast teavet ning nõuda lisateavet ELi Tolliametilt ja liikmesriikide ametiasutustelt.4.Ühiste riskikriteeriumide ja ühiste prioriteetsete kontrollivaldkondade kehtestamisel võtab komisjon vajaduse korral arvesse käesoleva artikli alusel tehtud hindamisi.

Artikkel 55Rakendamisvolituste andmine1.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu tollikontrolli ja tollivaldkonna riskijuhtimise ühtlustatud kohaldamise tagamise meetmed, sh teabevahetus, ühiste riskikriteeriumide ja -standardite ning ühiste prioriteetsete kontrollivaldkondade kehtestamine, millele on osutatud käesolevas jaotises. Nendes meetmetes käsitletakse vähemalt järgmisi elemente:a)teave, mis tuleb registreerida ELi tolliandmekeskuses seoses riskijuhtimise ja -kontrolliga, sh riskiteabe, riskianalüüsi tulemuste, kontrollisoovituste, kontrolliotsuste ja kontrollitulemustega, ning õigus sellisele teabele juurde pääseda ja seda töödelda;b)menetluslikud meetmed olemasolevate tolliinfosüsteemide kasutamiseks üleminekuperioodil või neile juurdepääsuks, menetluslikud meetmed ELi tolliandmekeskuse ja muude süsteemide koostalitlusvõime haldamiseks;c)menetluslikud meetmed seoses aruandekohustuse kohaldamisega vabastusjärgsete kontrollide ja pisteliste kontrollide puhul;d)koostöö, sh teabevahetuse kord ELi Tolliameti ja muude konkreetsete liidu institutsioonide, organite ja asutuste ning muude riiklike pädevate asutuste vahel;e)vastutava tolliasutuse kindlaksmääramine konkreetsete riskijuhtimisprotsesside korral, mis võivad puudutada rohkem kui üht liikmesriiki;f)kontrolli, sh vabastusjärgse kontrolli korraga seotud aspektid, mis puudutavad rohkem kui üht liikmesriiki, ning proovide ja näidiste võtmise ning muude kontrollide tulemuste kättesaadavus asjaomaste tolliasutuste vahel;g)tolli, ELi Tolliameti ja komisjoni vaheline riskiteabe jagamise kord;h)ühised prioriteetsed kontrollivaldkonnad ning ühised riskikriteeriumid ja -standardid, millele on osutatud artikli 51 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 52, sh nende kiire kohaldamise kord, kui see on vajalik.Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.2.Selliste meetmetega (sh nende kiire kohaldamise korraga, mis võimaldab tõhusalt reageerida kriisidele või vahejuhtumitele, mis võivad kujutada endast otsest turvalisus- või julgeolekuriski) seotud eriti kiireloomulistel asjaoludel, mis on nõuetekohaselt põhjendatud vajadusega ajakohastada kiiresti ühtset riskijuhtimist ning kohandada teabevahetust, ühiseid riskikriteeriume ja -standardeid ja ühiseid prioriteetseid kontrollivaldkondi riski arenguga, võtab komisjon kooskõlas artikli 262 lõikes 5 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

V jaotisKAUBA SUUNAMINE TOLLIPROTSEDUURILE1. peatükkKauba tollistaatus

Artikkel 56Eeldus, et kaubal on liidu kauba tollistaatus1.Eeldatakse, et liidu tolliterritooriumil oleval kaubal on liidu kauba tollistaatus, kui ei ole kindlaks tehtud, et see ei ole liidu kaup.2.Erijuhtudel, kui lõikes 1 sätestatud eeldust ei kohaldata, tuleb liidu kauba tollistaatus tõendada.3.Erijuhtudel ei ole täielikult liidu territooriumil saadud kaubal liidu kauba tollistaatust, kui see on saadud ajutisel ladustamisel olevast või välistransiidiprotseduurile, ladustamisprotseduurile, ajutise impordi protseduurile või seestöötlemisprotseduurile suunatud kaubast.4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks järgmine:a)erijuhud, kui lõikes 1 sätestatud eeldust ei kohaldata;b)tingimused liidu kauba tollistaatuse tõendamise hõlbustamiseks;c)erijuhud, kui lõikes 3 osutatud kaubal ei ole liidu kauba tollistaatust.5.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks menetluseeskirjad liidu kauba tollistaatuse tõendamise ja kontrollimise kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 57Liidu kauba tollistaatuse kaotamineLiidu kaubast saab liiduväline kaup järgmistel juhtudel:a)kui kaup viiakse liidu tolliterritooriumilt välja, niivõrd kui sisetransiidi eeskirju ei kohaldata;b)kui kaup on suunatud välistransiidiprotseduurile, ladustamisprotseduurile või seestöötlemisprotseduurile, niivõrd kui tollialased õigusaktid seda lubavad;c)kui kaup on suunatud lõppkasutusprotseduurile ja sellele järgnevalt loovutatud riigile või kui kaup hävitatakse ja järele jäävad jäätmed;d)kui vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon tunnistatakse kehtetuks pärast kauba vabastamist.

Artikkel 58Liidu tolliterritooriumilt ajutiselt välja viidav liidu kaup1.Artikli 112 lõike 2 punktides b, c, d ja e osutatud juhtudel säilitab kaup liidu kauba tollistaatuse ainult juhul, kui see staatus on kindlaks tehtud tollialastes õigusaktides sätestatud teatavatel tingimustel ja vahenditega.2.Erijuhtudel võib liidu kaupa viia liidu tolliterritooriumil ühest punktist teise ja ajutiselt sellelt territooriumilt välja, ilma et kauba suhtes kohaldataks tolliprotseduuri ja ilma et kauba tollistaatus muutuks.3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks erijuhud, kui käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kauba tollistaatust ei muudeta.

2. peatükkSuunamine ja vabastamine

Artikkel 59Kauba suunamine tolliprotseduurile1.Importijad, eksportijad ja protseduuri pidajad, kes kavatsevad kauba tolliprotseduurile suunata, esitavad või teevad protseduuriks vajalikud andmed kättesaadavaks niipea, kui need on olemas, kuid igal juhul enne kauba vabastamist.2.Eeldatavad importijad esitavad või teevad liidu tolliterritooriumile imporditava kauba kaugmüüki käsitleva teabe kättesaadavaks hiljemalt makse aktsepteerimise kuupäevale järgneval päeval, kuid igal juhul enne kauba vabastamist.3.Erandina lõikest 1 võib toll nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel, mis on seotud lisadokumentidega või kauba lõpliku väärtuse kindlaksmääramisega, lubada usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevatel kauplejatel esitada osa andmetest, v.a lasti eelteave, pärast kauba vabastamist. Importija või eksportija esitab puuduva teabe konkreetse tähtaja jooksul.4.Kauba vabastamisel suunatakse see tolliprotseduurile. Kui ei ole sätestatud teisiti, on kauba vabastamise kuupäev see kuupäev, mida tuleb kasutada seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamisel, millele kaup suunatakse, ning kõigi muude impordi või ekspordiga seotud tolliformaalsuste kohaldamisel.5.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud andmed ja teave ning konkreetsed andmed, mille võib esitada pärast kauba vabastamist, ning selliste andmete esitamise tähtajad, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 3.

Artikkel 60Kauba vabastamine1.Tolliasutused, kes vastutavad kauba tolliprotseduurile suunamise eest vastavalt artikli 42 lõikele 3, otsustavad kauba vabastamise üle, võttes arvesse importija või eksportija esitatud andmete riskianalüüsi tulemusi ja vajaduse korral mis tahes kontrolli tulemusi.2.Kaup vabastatakse, kui on täidetud järgmised tingimused:a)kauba eest vastutab importija, vastutav isik või eksportija; [ME 180]b)kogu tolli nõutud teave ja konkreetse protseduuri jaoks vajalik miinimumteave on esitatud või tehtud tollile kättesaadavaks;c)tingimused kauba kõnealusele protseduurile suunamiseks vastavalt artiklitele 88, 118, 132 ja 135 on täidetud;d)kaupa ei ole ühekski kontrolliks välja valitud.3.Toll keeldub kauba vabastamisest kõigil järgmistel juhtudel:a)kui kauba asjaomasele protseduurile suunamise tingimused, sh kauba suhtes asjakohased liidu mis tahes tollivälised formaalsused, nagu on määratletud määruse (EL) 2022/2399 artikli 2 punktis 11, ei ole täidetud;b)kui tal on tõendeid selle kohta, et kaup ei vasta muudele asjakohastele tolli kohaldatavatele õigusaktidele, välja arvatud juhul, kui nende õigusaktide kohaselt tuleb eelnevalt konsulteerida teiste asutustega; [ME 181]ba) kui muude õigusaktidega on ette nähtud konsulteerimine muude asutustega; [ME 182]c)kui tal on tõendeid selle kohta, et esitatud andmed ei ole täpsed.4.Toll peatab kauba vabastamise kõigil järgmistel juhtudel:a)kui tal on põhjust arvata, et kaup ei vasta muudele asjakohastele tolli kohaldatavatele õigusaktidele või et see kujutab endast tõsist ohtu inimeste, loomade või taimede tervisele ja elule või keskkonnale või mis tahes avalikule huvile, sh finantshuvile, võib)kui muud asutused on seda muude tolli kohaldatavate õigusaktide kohaselt nõudnud.5.Kui kauba vabastamine on lõike 4 kohaselt peatatud, konsulteerib toll teiste asutustega, kui muude asjakohaste tolli kohaldatavate õigusaktidega on seda nõutud, ninga)keeldub vabastamisest, kui muud asutused on seda muude tolli kohaldatavate õigusaktide kohaselt nõudnud, võib)vabastab kauba, kui ei ole põhjust arvata, et sellise vabastamisega seotud muude tolli kohaldatavate õigusaktidega nõutavaid nõudeid ja formaalsusi ei ole täidetud, ningi)muud asutused on vabastamise heaks kiitnud võiii) muud asutused ei ole vastanud muudes asjakohastes tolli kohaldatavates õigusaktides kindlaksmääratud tähtaja jooksul või [ME 183]iii)muud asutused teatavad tollile, et on vaja rohkem aega selle kindlakstegemiseks, kas kaup vastab muudele asjakohastele tolli kohaldatavatele õigusaktidele, tingimusel et nad ei ole taotlenud peatamise jätkamist, ning importija, vastutav isik või eksportija tagab tollile selle kauba täieliku jälgitavuse 15 päeva jooksul alates teistelt asutustelt teate saamisest või kuni teised asutused on hinnanud oma kontrollide tulemusi ja edastanud need importijale, vastutavale isikule või eksportijale, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. Toll teeb jälgitavusandmed teistele asutustele kättesaadavaks. [ME 184]6.Ilma et see piiraks muude asjakohaste tolli kohaldatavate õigusaktide kohaldamist, loetakse kaup tolli poolt vabastatuks, kui toll ei ole seda kontrollimiseks välja valinud mõistliku ajaniipea kui võimalik, kuid hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui [ME 185]a)eeldatavate importijate kaup on saabunud liidu tolliterritooriumile võib)importijate kaup on jõudnud lõppsihtkohta võic)eksportija on saatnud väljumiseelse teabe.7.Kui toll on peatanud kauba vabastamise vastavalt lõikele 4 või keeldunud kauba vabastamisest vastavalt lõikele 3 või lõike 5 punktile a, registreerib ta oma otsuse ja vajaduse korral muu liidu õigusega nõutava teabe ELi tolliandmekeskuses. See teave tehakse muudele tolliasutustele kättesaadavaks.8.Kui toll on keeldunud kauba vabastamisest vastavalt lõikele 3 või 5 jaa)kui muud asutused ei ole vastuväiteid esitanud, võib kauba seejärel suunata mõnele muule tolliprotseduurile märkega, et kauba suhtes on eelnevalt keeldutud lubamast kasutada mõnd muud tolliprotseduuri;b)kui muud asutused on esitanud vastuväiteid kauba suunamise kohta ühele või mitmele tolliprotseduurile, registreerib toll selle teabe ELi tolliandmekeskuses ja tegutseb vastavalt.9. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 6 osutatud mõistlikud ajavahemikud. [ME 186]

Artikkel 61Kauba vabastamine tolli eest usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevate kauplejate poolt1.Erandina artikli 60 lõikest 1 võib toll lubada usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevatel kauplejatel vabastada kaup tema eest kõnealuse kauba kättesaamisel importija, omaniku või kaubasaaja tegevuskohas või kauba lähetamisel eksportija, omaniku või kaubasaatja tegevuskohast, tingimusel et tollile esitatakse või tehakse kättesaadavaks asjaomase protseduuri jaoks vajalikud andmed ja reaalajas teave kauba saabumise või lähetamise kohta.2.Ilma et see piiraks artikli 43 kohaldamist, võib toll lubada usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevatel kauplejatel teha tollijärelevalve all oleva kauba teatavaid kontrolle. Neil juhtudel, kui kauba suhtes kohaldatakse muid tolli kohaldatavaid õigusakte, konsulteerib toll enne loa andmist teiste asutustega ja võib nendega kokku leppida kontrollikavas.3.Kui lõikes 2 osutatud usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseval kauplejal on põhjust arvata, et kaup ei vasta muudele asjakohastele tolli kohaldatavatele õigusaktidele, teavitab ta sellest viivitamata tolli ja vajaduse korral muid asutusi. Sellisel juhul otsustab vabastamise üle toll.4.Toll võib igal ajal nõuda usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevalt kauplejalt, et see esitaks kauba kontrollimiseks tolliasutusele või kohta, kus kaup kavatseti vabastada.5.Kui toll on teinud kindlaks uue tõsise finantsriski või muu konkreetse olukorra seoses tema nimel vabastamise lubamisega, võib ta konkreetseks ajavahemikuks peatada tema nimel vabastamise õiguse ning teavitada sellest usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevat kauplejat. Sellistel juhtudel otsustab kauba vabastamise üle toll.

Artikkel 62Kauba tolliprotseduurile suunamist käsitleva teabe muutmine ja kehtetuks tunnistamine1.Importija ja eksportija muudavad kauba tolliprotseduurile suunamiseks esitatud andmete üht või mitut üksikasja, kui nad saavad teada, et asjakohast teavet on nende raamatupidamisdokumentides muudetud või kui toll käsib neil seda teha või teatab neile andmete täpsuse, täielikkuse või kvaliteediga seotud probleemist, välja arvatud juhul, kui toll on teatanud, et kavatseb kauba läbi vaadata või et ta on kindlaks teinud, et esitatud andmed ei ole õiged, või kui kaup on tollile juba esitatud.2.Importija ja eksportija tunnistavad kauba tolliprotseduurile suunamiseks esitatud andmed kehtetuks niipea, kui nad saavad teada, et kaupa ei tooda liidu tolliterritooriumile või ei viida sealt välja. Toll tunnistab kauba tolliprotseduurile suunamiseks esitatud andmed kehtetuks, kui 200 päeva jooksul alates teabe esitamise kuupäevast ei ole kaupa liidu tolliterritooriumile toodud või sealt välja viidud.3.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks menetluseeskirjad käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

3. peatükkÜleminekusätted

Artikkel 63Kauba deklareerimine tollile1.Kuni artikli 265 lõikes 4 sätestatud kuupäevani on kõik tolliprotseduurile suunamiseks ettenähtud kaubad hõlmatud konkreetse protseduuri jaoks sobiva tollideklaratsiooniga.2.Alates artikli 265 lõikes 4 sätestatud kuupäevast võivad importijad, eksportijad ja transiidiprotseduuri pidajad kauba tolliprotseduurile suunamiseks esitada tollideklaratsiooni või ELi tolliandmekeskust kasutades esitada või teha kättesaadavaks vastava protseduuri jaoks asjakohase teabe. Alates artikli 265 lõikes 3 sätestatud kuupäevast peavad importijad, eksportijad ja transiidiprotseduuri pidajad kauba tolliprotseduurile suunamiseks ELi tolliandmekeskust kasutades esitama või tegema kättesaadavaks vastava protseduuri jaoks asjakohase teabe.3.Erijuhtudel võib tollideklaratsiooni esitamisel kasutada muid vahendeid kui elektroonilised andmetöötlusvahendid.4.Tollideklaratsioon esitatakse sõltuvalt asjaoludest ühte järgmistest kohtadest:a)kauba liidu tolliterritooriumile saabumise esimese koha eest vastutav tolliasutus võib)meritsi või õhuteed pidi saabuva kauba mahalaadimise koha eest vastutav tolliasutus;c)transiidiprotseduuri sihtkoha tolliasutus, kui kaup on saabunud liidu tolliterritooriumile ja suunatud transiidiprotseduurile;d)selle koha eest vastutav tolliasutus, kus transiidiprotseduurile suunatud kaup asub;e)tollilihtsustusi kasutava ja keskset tollivormistuse luba omava volitatud ettevõtja asukoha eest vastutav tolliasutus;f)selle koha eest vastutav tolliasutus, kus liidu tolliterritooriumilt väljaviidav kaup asub.5.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks erijuhud, kui tollideklaratsiooni võib esitada muude vahendite abil kui käesoleva artikli lõike 2 kohased elektroonilised andmetöötlusvahendid.6.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks:a)tollideklaratsiooni esitamise korra lõikes 3 osutatud juhtudel;b)eeskirjad selliste pädevate tolliasutuste (sealhulgas sisenemis- ja väljumistolliasutused) kindlaksmääramiseks, mis ei ole lõikes 4 osutatud tolliasutus.Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 64Standardtollideklaratsioon1.Standardtollideklaratsioonid sisaldavad kõiki vajalikke andmeid seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamiseks, millele kaup on deklareeritud.2.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks lõikes 1 osutatud standardtollideklaratsiooni esitamise korra. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 65Lihtsustatud tollideklaratsioon1.Kuni artikli 265 lõikes 3 sätestatud kuupäevani võib toll lubada, et isik suunab kauba tolliprotseduurile lihtsustatud tollideklaratsiooni alusel, milles võivad puududa teatavad andmed või artiklis 40 osutatud lisadokumendid.2.Kuni artikli 265 lõikes 4 sätestatud kuupäevani võib toll lubada lihtsustatud tollideklaratsiooni korrapärast kasutamist.3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud loa andmise tingimused.4.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks lihtsustatud tollideklaratsiooni esitamise korra. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 66Lisadeklaratsioon1.Artikli 65 kohase lihtsustatud tollideklaratsiooni korral või artikli 73 kohase deklarandi arvestuskande korral esitab deklarant pädevale tolliasutusele kindlaksmääratud tähtaja jooksul lisadeklaratsiooni, mis sisaldab asjakohase tolliprotseduuri jaoks vajalikke andmeid.Artikli 65 kohase lihtsustatud tollideklaratsiooni korral on vajalikud lisadokumendid deklarandi valduses ja tollile kättesaadavad kindlaksmääratud tähtaja jooksul.Lisadeklaratsioon võib olla üldine, perioodiline või kokkuvõtlik.2.Lisadeklaratsiooni esitamise kohustust ei kohaldata järgmistel juhtudel:a)kui kaup suunatakse tolliladustamisprotseduurile;b)muudel erijuhtudel.3.Toll võib lisadeklaratsiooni esitamise nõuet mitte kohaldada järgmistel tingimustel:a)lihtsustatud tollideklaratsioon hõlmab kaupa, mille väärtus ja kogus on statistilisest lävest madalam;b)lihtsustatud tollideklaratsioon juba sisaldab kogu asjaomase tolliprotseduuri jaoks vajalikku teavet;c)lihtsustatud tollideklaratsiooni ei tehta deklarandi arvestuskandena.4.Artiklis 65 osutatud lihtsustatud tollideklaratsioon või artiklis 73 osutatud deklarandi arvestuskanne ning lisadeklaratsioon loetakse ühtseks jagamatuks dokumendiks, mille jõustumise kuupäev on vastavalt kuupäev, mil lihtsustatud tollideklaratsioon vastavalt artiklile 69 aktsepteeritakse, või kuupäev, mil deklarant teeb kauba kohta arvestuskande.5.Kohta, kus lisadeklaratsioon tuleb esitada, loetakse artikli 169 kohaldamisel kohaks, kus tollideklaratsioon on esitatud.6.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks järgmine:a)lõike 1 esimeses lõigus osutatud konkreetne tähtaeg, mille jooksul lisadeklaratsioon tuleb esitada;b)lõike 1 teises lõigus osutatud konkreetne tähtaeg, mille jooksul lisadokumendid peavad olema deklarandi valduses ja tolli käsutuses;c)erijuhud, kui lisadeklaratsiooni esitamise nõudest loobutakse kooskõlas lõike 2 punktiga b.7.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks lisadeklaratsiooni esitamise menetluseeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 67Tollideklaratsiooni esitamine1.Ilma et see piiraks artikli 66 lõike 1 kohaldamist, võib kuni artikli 265 lõikes 3 sätestatud kuupäevani esitada tollideklaratsiooni iga isik, kes saab esitada teabe, mida nõutakse seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamiseks, millele kaup on deklareeritud. Kõnealune isik peab suutma ka kõnealuse kauba tollile esitada või esitada lasta.Kui tollideklaratsiooni aktsepteerimisega kaasnevad teatava isiku jaoks erikohustused, esitab kõnealuse tollideklaratsiooni kõnealune isik või tema esindaja.2.Erandina lõike 1 esimesest lõigust esitab direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 4. jaos kaugmüügi jaoks sätestatud kaugmüügi erikorra alusel liidu tolliterritooriumile imporditava kauba vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni eeldatav importija või esitatakse see tema eest.3.Deklarant peab asuma liidu tolliterritooriumil.4.Erandina lõikest 3 ei pea järgmised deklarandid asuma liidu tolliterritooriumil:a)isikud, kes esitavad transiidideklaratsiooni või ajutise impordi deklaratsiooni;b)isikud, kes esitavad tollideklaratsiooni aeg-ajalt, muu hulgas lõppkasutuseks või seestöötlemiseks, tingimusel et toll peab seda põhjendatuks;c)isikud, kes asuvad riigis, mille territoorium piirneb liidu tolliterritooriumiga, ja kes esitavad tollideklaratsioonis osutatud kauba asjaomase riigi piiril asuvas liidu tolliasutuses, tingimusel et riik, kus isik asub, annab samasuguseid soodustusi liidu tolliterritooriumil asuvatele isikutele;d)eeldatavad importijad, kes osalevad direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 4. jaos sätestatud kaugmüügi erikorra alusel kolmandatest riikidest liidu tolliterritooriumile imporditava kauba kaugmüügis, tingimusel et nad määravad kaudse esindaja.5.Tollideklaratsioonid peavad olema autenditud.

Artikkel 68Tollideklaratsiooni esitamine enne kauba esitamist tollile1.Tollideklaratsiooni võib esitada enne kauba eeldatavat esitamist tollile. Kui kaupa ei esitata tollile 30 päeva jooksul pärast tollideklaratsiooni esitamise kuupäeva, loetakse tollideklaratsioon esitamata jäetuks.2.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks lõikes 1 osutatud tollideklaratsiooni esitamise menetluseeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 69Tollideklaratsiooni aktsepteerimine1.Toll aktsepteerib viivitamata tollideklaratsioonid, mis vastavad käesolevas peatükis ja artiklis 40 sätestatud tingimustele, tingimusel et kaup, mille kohta tollideklaratsioon on esitatud, on tollile esitatud.2.Kui ei ole sätestatud teisiti, siis lähtutakse seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamisel, millele kaup on deklareeritud, ja kõigi muude impordi või ekspordiga seotud tolliformaalsuste puhul kuupäevast, mil toll tollideklaratsiooni aktsepteerib.3.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks tollideklaratsiooni aktsepteerimise menetluseeskirjad, sh nende eeskirjade kohaldamise artiklis 72 osutatud juhtudel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 70Tollideklaratsiooni muutmine1.Taotluse alusel on deklarandil lubatud tollideklaratsiooni ühte või mitut kannet muuta pärast seda, kui toll on kõnealuse tollideklaratsiooni aktsepteerinud. Muutmise tulemusena ei või tollideklaratsioon hõlmata muid kaupu peale nende, mille kohta see algselt esitati.2.Sellist muudatust ei lubata teha, kui selle kohta esitatakse taotlus pärast seda, kui:a)toll on teatanud deklarandile, et ta kavatseb kaupa kontrollida;b)toll on tuvastanud, et tollideklaratsiooni andmed ei ole õiged;c)toll on kauba vabastanud.3.Deklarandi taotluse alusel võib kolme aasta jooksul alates tollideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäevast lubada tollideklaratsiooni muuta pärast kauba vabastamist, et deklarant saaks täita oma kohustused seoses kauba suunamisega asjakohasele tolliprotseduurile.4.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks tollideklaratsiooni muutmise korra pärast kauba vabastamist vastavalt lõikele 3. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 71Tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamine1.Toll tunnistab deklarandi taotluse alusel juba aktsepteeritud tollideklaratsiooni kehtetuks järgmistel juhtudel:a)kui toll on veendunud, et kaup suunatakse viivitamata tolliprotseduurile;b)kui toll on veendunud, et erakordsete asjaolude tõttu ei ole kauba suunamine sellele tolliprotseduurile, millele see kaup oli deklareeritud, enam põhjendatud.Kui toll on deklarandile teatanud kauba kontrollimise kavatsusest, ei võeta tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotlust vastu enne kontrolli lõpetamist.2.Erandina lõikest 1 võib toll erijuhtudel tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistada ilma deklarandi eelneva taotluseta.3.Tollideklaratsiooni ei tunnistata kehtetuks pärast seda, kui kaup on vabastatud, välja arvatud juhul, kui on sätestatud teisiti.4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks erijuhud, kui toll tunnistab tollideklaratsiooni kehtetuks, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 2, ja kui tollideklaratsioon tunnistatakse kehtetuks pärast kauba vabastamist, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 3.5.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise korra pärast kauba vabastamist, nagu on osutatud lõikes 3. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 72Keskne tollivormistus1.Kuni artikli 265 lõikes 4 sätestatud kuupäevani võib toll anda isikule taotluse alusel loa esitada tema registreeritud asukoha eest vastutavale tolliasutusele tollideklaratsiooni selle kauba kohta, mis esitatakse teisele tolliasutusele.Esimeses lõigus osutatud loa nõudest võib loobuda, kui tollideklaratsioon ja kaup esitatakse tollile ühe tolliasutuse vastutusel.2.Lõikes 1 osutatud luba võib taotleda tollilihtsustusi kasutav volitatud ettevõtja, nagu on osutatud artikli 23 lõike 1 punktis a.3.Tolliasutus, kuhu tollideklaratsioon esitatakse, teeb järgmist:a)jälgib kauba suunamist asjaomasele tolliprotseduurile;b)teeb tollideklaratsiooni kontrollimiseks tehtavat tollikontrolli;c)palub põhjendatud juhtudel, et tolliasutus, kellele kaup esitatakse, viiks läbi teatavad tollikontrollid tollideklaratsiooni kontrollimiseks, ningd)viib läbi tolliformaalsused tollivõla suurusele vastava impordi- või eksporditollimaksu summa sissenõudmiseks.4.Tolliasutus, kuhu tollideklaratsioon esitatakse, ja tolliasutus, kuhu esitatakse kaup, vahetavad tollideklaratsiooni kontrollimiseks ja kauba vabastamiseks vajalikku teavet.5.Ilma et see mõjutaks liidu tolliterritooriumile toodava või sealt välja viidava kauba kontrolli tema enda poolt, viib tolliasutus, kuhu esitatakse kaup, läbi lõike 3 punktis c osutatud tollikontrollid ja edastab tolliasutusele, kuhu esitatakse tollideklaratsioon, selliste kontrollide tulemused.6.Tolliasutus, kuhu tollideklaratsioon esitatakse, vabastab kauba, arvestades:a)enda poolt tollideklaratsiooni kontrollimiseks tehtud kontrollide tulemusi;b)selliste kontrollide tulemusi, mida teeb tolliasutus, kuhu kaup esitatakse tollideklaratsiooni kontrollimiseks ja liidu tolliterritooriumile toodava või sealt välja viidava kauba kontrollimiseks.7.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus osutatud loa andmise tingimused.8.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks käesolevas artiklis osutatud keskse tollivormistuse korra, sh asjakohased tolliformaalsused ja -kontrollid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 73Deklarandi arvestuskande tegemine1.Kuni artikli 265 lõikes 4 sätestatud kuupäevani võib taotluse alusel lubada isikul esitada tollideklaratsiooni, sealhulgas lihtsustatud tollideklaratsiooni, deklarandi arvestuskande vormis, tingimusel et kõnealuse deklaratsiooni andmed on tolli käsutuses deklarandi elektroonilise andmetöötlussüsteemi kaudu ajal, mil tollideklaratsioon deklarandi arvestuskande vormis esitatakse.2.Tollideklaratsioon loetakse aktsepteerituks alates sellest hetkest, mil kauba kohta tehakse arvestuskanne.3.Toll võib taotluse alusel anda vabastuse kauba esitamise kohustusest. Niisugusel juhul loetakse kaup vabastatuks alates sellest hetkest, mil kauba kohta tehakse deklarandi arvestuskanne.Kohustusest vabastamine on lubatud siis, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:a)deklarant on tollilihtsustusi kasutav volitatud ettevõtja, nagu on osutatud artikli 23 lõike 1 punktis a;b)selle tingivad asjaomase kauba laad ja liikumine ning need on tollile teada;c)järelevalve tolliasutusel on juurdepääs kogu teabele, mida ta peab vajalikuks, et kasutada oma õigust kaup vajaduse korral läbi vaadata;d)alates arvestuskande tegemisest ei kehti kauba suhtes enam muud tolli kohaldatavad õigusaktid, välja arvatud juhul, kui loas on sätestatud teisiti.Järelevalve tolliasutus võib erijuhtudel siiski nõuda kauba esitamist4.Loas nähakse ette kauba vabastamiseks nõutavad tingimused.5.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud loa andmise tingimused.6.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks menetluseeskirjad deklarandi arvestuskande tegemise, sealhulgas asjakohaste tolliformaalsuste ja -kontrollide kohta ning lõikes 3 osutatud kauba esitamise kohustusest vabastamise kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 74Kehtivuse lõppemineLihtsustatud tollideklaratsioonide, keskse tollivormistuse ja deklarandi arvestuskande tegemise load aeguvad artikli 265 lõikes 3 sätestatud kuupäeval.

4. peatükkKauba kõrvaldamine

Artikkel 75Kauba kõrvaldamineKui kaupa ei saa mingil põhjusel ajutisele ladustamisele jätta, võtab toll artiklite 76, 77 ja 78 kohaselt viivitamata kõik vajalikud meetmed kauba kõrvaldamiseks.

Artikkel 76Kauba hävitamine1.Toll võib nõuda talle esitatud kauba hävitamist, kui tal on selleks mõistlik põhjus, ning ta teavitab sellest importijat, eksportijat ja kauba valdajat. Kauba hävitamise kulud kannab kauba importija või eksportija.2.Kui hävitamine toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 608/2013Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 15–34). artikli 2 punktis 13 määratletud intellektuaalomandi õigust käsitleva otsuse saaja vastutusel, peab seda tegema toll või tuleb seda teha tolli järelevalve all.3.Kui see on tolli hinnangul vajalik ja proportsionaalne, võib ta kinni pidada ja hävitada või muuta muul moel kasutuskõlbmatuks toote, mida talle ei esitatud ja mis ohustab lõppkasutajate tervist ja ohutust. Sellise meetme kulud kannab importija või eksportija.4.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks kauba hävitamise korra. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 77Tolli võetavad meetmed1.Toll võtab kauba suhtes kõik vajalikud meetmed, sealhulgas konfiskeerib, müüb, annetab humanitaareesmärgil või hävitab kauba järgmistel juhtudel:a)kui mõnda tollialastes õigusaktides sätestatud kohustust, mis käsitleb liiduvälise kauba toomist liidu tolliterritooriumile, ei ole täidetud või kui kaupa on tollijärelevalve eest varjatud;b)kui kaupa ei saa vabastada järgmistel põhjustel:i)ettevõtjast johtuvatel põhjustel ei ole saadud tolli poolt ette nähtud kauba kontrolli tähtaja jooksul läbi viia või jätkata;ii)dokumente, mis tuleb esitada enne kauba nõutavale tolliprotseduurile suunamist või vabastamist, ei esitatud;iii)tasumisele kuuluvat impordi- või eksporditollimaksu ei ole ettenähtud tähtaja jooksul makstud ega nõutavat tagatist esitatud;iv)kaup ei vasta artiklis 60 sätestatud vabastamise tingimustele;c)kui kaup ei ole mõistliku aja jooksul pärast vabastamist ära viidud;d)kui pärast kauba vabastamist leitakse, et kaup ei vastanud nimetatud vabastamise tingimustele, võie)kui kaup on loovutatud riigile kooskõlas artikliga 78.2.Liiduvälist kaupa, mis on loovutatud riigile, kinni peetud või konfiskeeritud, käsitatakse tolliladustamise protseduurile suunatud kaubana. Selle kohta teeb arvestuskande tolliladustamise ettevõtja, või kui kaupa ladustab toll, siis toll.Kui toll on juba saanud andmed hävitatava, riigile loovutatava, kinnipeetava või konfiskeeritava kauba kohta, peavad dokumendid sisaldama viidet nendele andmetele.3.Lõikes 1 osutatud meetmetega kaasnevad kulud kannab:a)lõike 1 punktis a osutatud juhul vedaja, importija või transiidiprotseduuri pidaja või isik, kes on kaupa tollijärelevalve eest varjanud;b)lõike 1 punktides b, c ja d osutatud juhtudel importija, eksportija või transiidiprotseduuri pidaja;c)lõike 1 punktis e osutatud juhul isik, kes loovutab kauba riigile.4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks kauba konfiskeerimise tingimused ja kord.5.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks korra, mille alusel toimub lõikes 1 osutatud tollipoolne kauba müük. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 78Kauba loovutamine1.Tolliprotseduuri pidaja või vajaduse korral kauba valdaja võib tollilt eelnevalt saadud loa alusel liiduvälise kauba ja lõppkasutusprotseduurile suunatud kauba riigile loovutada.2.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks kauba riigile loovutamise korra. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

VI jaotisLIIDU TOLLITERRITOORIUMILE TOODUD KAUP1. peatükkLasti eelteave

Artikkel 79Kauba sissetoomineKaupa võib liidu tolliterritooriumile tuua üksnes juhul, kui vedaja või muud isikud on pädevatele tolliasutustele esitanud või teinud kättesaadavaks artiklis 80 osutatud lasti eelteabe.

Artikkel 80Lasti eelteave1.Vedajad, kes toovad kauba liidu tolliterritooriumile, esitavad eeldatavale esimesele sisenemistolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul iga saadetise kohta lasti eelteabe või teevad selle talle kättesaadavaks.2.Lasti eelteabes tuleb ära märkida vähemalt kauba eest vastutav importija, saadetise kordumatu viitenumber, kaubasaatja, kaubasaaja, kauba kirjeldus, tariifne klassifikatsioon, väärtus, kauba lõppsihtkoht, marsruudi andmed ning kaupa vedava transpordivahendi liik ja identifitseerimisandmed. Lasti eelteave tuleb esitada enne kauba saabumist liidu tolliterritooriumile. Toll või ELi Tolliamet võib riiki sisenemiseks nõuda rohkem teavet. [ME 187]3.Importija võib esitada osa lasti eelteabest lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kui importija on osa nõutavast lasti eelteabest juba esitanud või kättesaadavaks teinud, seob vedaja oma lisateabe importija teabega.4.Importijat teavitatakse, kui vedaja seob saadetist käsitleva teabe tema varasema teabega.5.Erijuhtudel, kui vedajalt või importijalt ei ole võimalik kogu lõigetes 1 ja 2 osutatud lasti eelteavet saada, võib nõuda selle esitamist teistelt isikutelt, kes seda teavet valdavad ja kellel on asjakohased teabe esitamise õigused.6.Lõikes 1 esitatud kohustust ei kohaldata:a)transpordivahendite ja nendel oleva kauba suhtes, mida on veetud läbi liidu tolliterritooriumi territoriaalvett või õhuteed pidi ilma sellel territooriumil peatumata;b)kauba suhtes, mis tuuakse liidu tolliterritooriumile pärast seda, kui kaup viidi meritsi või õhuteed pidi ajutiselt liidu tolliterritooriumilt välja, ja seda on veetud otseteed mööda, tegemata peatusi väljaspool liidu tolliterritooriumi, ningc)muudel juhtudel, kui see on põhjendatud kauba või veo liigi tõttu või seda nõutakse rahvusvaheliste lepingutega.7.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks järgmine:a)lõikes 1 osutatud eeldatav esimene sisenemistolliasutus;b)lõikes 2 osutatud lasti eelteabena esitatavad lisaandmed;c)lõigetes 1 ja 3 osutatud tähtajad;d)erijuhud ja muud isikud, kellelt võidakse nõuda lasti eelteabe esitamist, nagu on osutatud lõikes 5;e)juhud, kui lasti eelteabe esitamise või kättesaadavaks tegemise kohustuse kohaldamisest loobutakse põhjusel, et selline loobumine on nõuetekohaselt põhjendatud kauba või veo liigiga, nagu on osutatud lõike 6 punktis c;f)tingimused, mille alusel teavet andev või kättesaadavaks tegev isik võib piirata enda tuvastamise nähtavust ühe või mitme isikuga, kes samuti esitavad andmeid, ilma et see piiraks kõigi andmete kasutamist tollijärelevalveks.8.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks lõigetes 1–5 osutatud lasti eelteabe esitamise ja vastuvõtmise korra. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.9.Kuni artikli 265 lõikes 329 lõike 5 punktis b osutatud tööprogrammis sätestatud kuupäevani loetakse lasti eelteabeks sisenemise ülddeklaratsiooni, mis on esitatud kooskõlas määruses (EL) nr 952/2013 sätestatud eeskirjade ja andmenõuetega, mida kohaldatakse elektrooniliste süsteemide suhtes, mille liikmesriigid ja komisjon on välja töötanud vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 16 lõikele 1. [ME 188]

Artikkel 81Lasti eelteabe riskianalüüs1.Ilma et see piiraks XII jaotises sätestatud ELi Tolliameti tegevust, tagab esimene sisenemistolliasutus konkreetse tähtaja jooksul, et lasti eelteabe ja ELi tolliandmekeskuse kaudu esitatud või kättesaadavaks tehtud muu teabe põhjal tehakse riskianalüüs eelkõige turvalisuse ja julgeoleku eesmärgil ning võimaluse korral muudel eesmärkidel, ning võtab riskianalüüsi tulemuste põhjal vajalikke meetmeid.2.Esimene sisenemistolliasutus võib võtta asjakohaseid leevendusmeetmeid, sh:a)vedajale juhiste andmine selle kohta, et kaupa ei tohi laadida ega transportida;b)lisateabe või -meetmete nõudmine;c)selliste olukordade kindlaksmääramine, millal teise tolliasutuse meetmed võivad olla asjakohased;d)sobivaima kontrollikoha ja sobivaimate kontrollimeetmete soovitamine.3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riskianalüüsi tegemise ja vajalike meetmete võtmise tähtajad ning käesoleva artikli lõikes 2 osutatud leevendusmeetmed.4.Kuni artikli 265 lõikes 3 sätestatud kuupäevani tehakse riskianalüüs sisenemise ülddeklaratsiooni põhjal.

Artikkel 82Lasti eelteabe muutmine ja kehtetuks tunnistamine1.Vedaja teavitab asjaomaseid tolliasutusi lasti eelteabes märgitud marsruuti mõjutavatest ümbersuunamistest.2.Importija ja vedaja muudavad lasti eelteabe üht või mitut üksikasja, kui nad saavad teada, et asjakohast teavet on nende raamatupidamisdokumentides muudetud või kui toll käsib või soovitab neil seda teha andmete täpsuse, täielikkuse või kvaliteediga seotud probleemi tõttu, välja arvatud juhul, kui toll on teatanud vedajale, et kavatseb kauba läbi vaadata või et ta on kindlaks teinud, et lasti eelteave ei ole õige, või kui kaup on tollile juba esitatud.3.Vedaja tunnistab võimalikult kiiresti kehtetuks sellist kaupa käsitleva lasti eelteabe, mida ei tooda liidu tolliterritooriumile. Toll tunnistab sellist kaupa käsitleva lasti eelteabe kehtetuks 200 päeva möödumisel teabe esitamise või kättesaadavaks tegemise kuupäevast.4.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks lõikes 2 osutatud lasti eelteabe muutmise korra ja lõikes 3 osutatud lasti eelteabe kehtetuks tunnistamise korra. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 83Saabumisteade1.Vedaja teatab liidu tolliterritooriumile siseneva transpordivahendi ja selles oleva saadetise saabumisest tegelikule esimesele sisenemistolliasutusele.2.Erijuhtudel, kui vedajalt ei ole võimalik saada kõiki saadetistega seotud andmeid, võidakse nõuda, et järgmine vedaja või muud isikud, kellel on sellised andmed ja nende esitamise asjakohased õigused, teataksid saadetiste saabumisest tegelikule esimesele sisenemistolliasutusele.3.Teabe transpordivahendi ja saadetiste kohta võib tollile esitada või kättesaadavaks teha muul viisil kui ELi tolliandmekeskuse kaudu. Sellisel juhul edastatakse nende muude vahendite kaudu esitatud või kättesaadavaks tehtud teave ELi tolliandmekeskusele.4.Kui lõikes 1 osutatud teade ei hõlma transpordivahendi ja selles oleva saadetise saabumist,Vedaja teatab vedajaüksnes sellise kauba saabumisest, mis tuuakse liidu tolliterritooriumile meritsi või õhuteed pidi toodud kauba saabumisest sadamasse või lennujaama, kus seeja mis jääb sama transpordivahendi pardale vedamiseks, tolliterritooriumi sadamas või lennujaamas, kus kaup maha või ümber laaditakse. [ME 189]5.Erandina lõikest 4 et teata vedaja liidu tolliterritooriumile toodud kaubast, mis laaditakse sama reisi ajal samalt transpordivahendilt maha ja tagasi peale, et võimaldada muu kauba mahalaadimist või pealelaadimist samas sadamas või lennujaamas.6.Vedaja ei laadi liidu tolliterritooriumil maha kaupa, mille kohta tollile ei ole esitatud või kättesaadavaks tehtud minimaalset lasti eelteavet, välja arvatud juhul, kui toll on nõudnud vedajalt kauba esitamist vastavalt artiklile 85.7.Erandina lõikest 6 võib toll otsese ohu korral, mis nõuab kogu kauba või selle osa viivitamatut mahalaadimist samas sadamas või lennujaamas, lubada vedajal kauba maha laadida.8.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks lõikes 2 osutatud erijuhud ja muud isikud, kellelt võidakse nõuda saadetiste tegelikku esimesse sisenemistolliasutusse saabumisest teatamist.9.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks käesolevas artiklis osutatud saabumisest teatamise korra. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.9a. Kuni artikli 29 lõike 5 punktis b osutatud tööprogrammis sätestatud kuupäevadeni käsitatakse esitatud saabumisteadet ja artikli 85 lõikes 1 osutatud kauba esitamist tollile kooskõlas määruses (EL) nr 952/2013 sätestatud eeskirjade ja andmenõuetega, mida kohaldatakse elektrooniliste süsteemide suhtes, mille liikmesriigid on koostöös komisjoniga välja töötanud vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 16 lõikele 1, transpordivahendist ja selles sisalduvatest saadetistest teatamisena. [ME 190]

Artikkel 84Kauba toimetamine asjakohasesse kohta1.Vedaja, kes kauba liidu tolliterritooriumile toob, toimetab selle viivitamata tolli määratud marsruuti mööda ja kooskõlas tolli juhistega, kui need on olemas, tolli määratud tolliasutusse või mis tahes muusse tolli määratud või heakskiidetud kohta.2.Kui vedajad ei saa ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu tõttu täita lõikes 1 sätestatud kohustust, teavitavad nad tolli viivitamata olukorrast ja kauba täpsest asukohast.3.Toll määrab kindlaks, millised meetmed tuleb võtta, et võimaldada tollijärelevalvet lõikes 1 osutatud kauba ja lõikes 2 nimetatud olukorras laeva või õhusõiduki või nende pardal oleva kauba üle ning tagada vajaduse korral selle toimetamine edasi tolliasutusse või muusse tolli poolt määratud või heakskiidetud kohta või vabatsooni.4.Vabatsooni toodud kaup tuuakse otse sellesse vabatsooni kas meritsi või õhuteed pidi või maitsi ilma muud liidu tolliterritooriumi osa läbimata, kui vabatsoon külgneb liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise maismaapiiriga.5.Toll võib asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud kokkuleppe alusel kohaldada tollikontrolli kauba suhtes, mis asub ikka veel väljaspool liidu tolliterritooriumi. Toll käsitab seda kaupa liidu tolliterritooriumile toodud kaubana.6.Erandina lõigetest 1 ja 2 võib erieeskirju kohaldada piirialadel või torujuhtmete ja juhtmete kaudu transporditava kauba, majanduslikult ebaolulise liikluse või reisijatel kaasas oleva kauba suhtes, tingimusel et sellega ei kahjustata tollijärelevalve ja tollikontrolli võimalusi.7.Lõiget 1 ei kohaldata transpordivahendite ja nendega veetava kauba suhtes, mis läbivad liidu tolliterritooriumi territoriaalvett või õhuruumi pidi ilma sellel territooriumil peatumata.8.Artikleid 83 ja 85 ei kohaldata, kui liidu kaup, mida veetakse, ilma et kauba tollistaatus muutuks vastavalt artikli 58 lõikele 2, tuuakse liidu tolliterritooriumile pärast seda, kui kaup viidi meritsi või õhuteed pidi ajutiselt liidu tolliterritooriumilt välja ja kui kaupa on veetud otseteed mööda, tegemata peatusi väljaspool liidu tolliterritooriumi.

Artikkel 85Kauba esitamine tollile1.Kui toll seda nõuab või kui seda on nõutud muude tolli kohaldatavate õigusaktidega, esitab vedaja liidu tolliterritooriumile toodud kauba tollile selle saabumisel määratud tolliasutusse või muusse tolli poolt määratud või heakskiidetud kohta või vabatsooni.2.TollIlma et see piiraks artikli 80 lõike 5 kohaldamist, nõuab toll vedajalt kauba ja artiklis 80 osutatud lasti eelteabe esitamist, kui seda teavet ei ole varem esitatud. [ME 191]3.Tollile esitatud kaupa ei tohi kohast, kus see tollile esitati, ilma tolli loata ära viia.4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud muude kohtade kui määratud tolliasutuste määramise ja heakskiitmise tingimused.5.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu käesolevas artiklis osutatud kauba tollile esitamise korra. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 86Kauba ajutine ladustamine1.Liiduväline kaup on ajutiselt ladustatud alates hetkest, mil vedaja teatab kauba saabumisest liidu tolliterritooriumile, kuni see suunatakse tolliprotseduurile või kuni toll on selle olukorra lõike 6 kohaselt lahendanud.2.Transiidina liidu tolliterritooriumile saabuv kaup on ajutiselt ladustatud pärast seda, kui see on esitatud liidu tolliterritooriumil asuvale sihttolliasutusele kooskõlas VIII jaotise 2. peatükis sätestatud transiidiprotseduuri reguleerivate eeskirjadega, kuni see suunatakse muule tolliprotseduurile või kuni toll on selle olukorra lõike 6 kohaselt lahendanud.3.Ajutiselt ladustatud kaupa ladustatakse ainult tolliladudes, või kui see on põhjendatud, siis teistes tolli poolt määratud või heaks kiidetud kohtades.4.Ajutine ladustaja või tollilao pidaja hoiab kaupa ajutisel ladustamisel, kuid ei muuda seda ega selle välimust või tehnilisi omadusi.5.Ajutiselt ladustatud liiduväline kaup suunatakse tolliprotseduurile hiljemalt kolm90 päeva pärast selle saabumisest teatamist või artikli 116 lõike 4 punktis b osutatud volitatud kaubasaaja puhul hiljemalt kuus päeva pärast selle saabumisest teatamist, välja arvatud juhul, kui toll nõuab kauba esitamist. Erandjuhtudel võib seda tähtaega pikendada. [ME 192]6.Kui kaupa ei saa nõuetekohaselt põhjendatud juhul ajutisele ladustamisele jätta, võtab toll käesoleva jaotise 4. peatüki kohaselt viivitamata kõik vajalikud meetmed kauba kõrvaldamiseks.7.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohtade määramise ja heakskiitmise tingimused ning juhud, kui käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tähtaega võib pikendada.7a. Kuni artikli 265 lõikes 3 sätestatud kuupäevani esitatakse ajutise ladustamise deklaratsioon kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 ning selles sätestatud rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide kohaste reeglite ja andmenõuetega. [ME 193]

Artikkel 87Ajutise ladustamise rajatiste pidamise lubadega seotud üleminekusäteToll hindab artikli 265 lõikes 3 sätestatud kuupäevaks uuesti ajutise ladustamise rajatiste pidamise lube, et kontrollida, kas loa omanikele võib anda tollilao pidamise loa. Kui seda ei või anda, tunnistatakse ajutise ladustamise rajatiste pidamise load kehtetuks.

2. peatükkVabasse ringlusse lubamine

Artikkel 88Kohaldamisala ja mõju1.Liiduväline kaup, mis on mõeldud liidu turule viimiseks või kavandatud erakasutuseks või -tarbimiseks liidu tolliterritooriumil, suunatakse vabasse ringlusse.2.Vabasse ringlusse lubamist ei käsitata tõendina selle kohta, et on järgitud muid asjakohaseid tolli kohaldatavaid õigusakte.3.Kauba vabasse ringlusse lubamise tingimused on järgmised:a)tollile on esitatud või tehtud kättesaadavaks nõutavad andmed, kus tuleb ära märkida vähemalt kauba eest vastutav importija, müüja, ostja, tootja, toote tarnija, kui see on tootjast erinev, liidus vastutava ettevõtja vastavalt määruse (EL) 2019/1020 artiklile 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/XXXXEuroopa Parlamendi ja nõukogu … 2023. aasta määrus (EL) 2023/..., milles käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1025/2012 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ (ELT L ...). artiklile 16, kauba väärtus, päritolu, tariifne klassifikatsioon ja kirjeldus, saadetise kordumatu viide ja asukoht ning muude asjakohaste tolli kohaldatavate õigusaktide loetelu;b)kõik tasumisele kuuluvad imporditollimaksud või muud tasud, sh dumpinguvastased tollimaksud, tasakaalustavad tollimaksud või kaitsemeetmed, on makstud või tagatud, välja arvatud juhul, kui kauba kohta on esitatud tariifikvoodi eraldamise taotlus või kui importija on usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsev kaupleja;c)kaup on saabunud liidu tolliterritooriumile ningd)kaup vastab muudele asjakohastele tolli kohaldatavatele õigusaktidele.4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks ja muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks, millised andmed tuleb kauba vabasse ringlusse lubamiseks tollile esitada või kättesaadavaks teha, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 3 punktis a.

Artikkel 89Kaubanduspoliitika meetmete kohaldamine sees- ja välistöötlemisele1.Kui seestöötlemisel saadud töödeldud tooted lubatakse vabasse ringlusse ja imporditollimaksu summa arvutatakse kooskõlas artikli 168 lõikega 3, kohaldatakse neid kaubanduspoliitika meetmeid, mida kohaldatakse vabasse ringlusse lubamisel kauba suhtes, mis oli suunatud seestöötlemisele.2.Lõiget 1 ei kohaldata jäätmetele ja jääkidele.3.Kui seestöötlemisel saadud töödeldud tooted lubatakse vabasse ringlusse ja imporditollimaksu summa arvutatakse kooskõlas artikli 167 lõikega 1, kohaldatakse sellisele kaubale kohaldatavaid kaubanduspoliitika meetmeid ainult siis, kui need meetmed on seestöötlemisele suunatud kauba suhtes kohaldatavad.4.Kaubanduspoliitika meetmeid ei kohaldata pärast välistöötlemist vabasse ringlusse lubatud töödeldud toodete suhtes ühelgi järgmisel juhul:a)kui töödeldud tooted on endiselt liidu päritolu artikli 148 tähenduses;b)kui välistöötlemine hõlmab parandamist, sealhulgas artiklis 143 osutatud standardvahetussüsteemi puhul, võic)kui välistöötlemine järgneb artikli 139 kohastele lisatöötlemistoimingutele.

3. peatükkImporditollimaksust vabastamine

Artikkel 90Kohaldamisala ja mõju1.Liidu tolliterritooriumilt algselt liidu kaubana eksporditud liiduväline kaup, mis on kolme aasta jooksul sinna tagasi toodud ja vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud, vabastatakse asjaomase isiku taotluse alusel imporditollimaksust.Esimest lõiku kohaldatakse isegi siis, kui tagasitoodud kaup moodustab ainult ühe osa eelnevalt liidu tolliterritooriumilt eksporditud kaubast.2.Lõikes 1 osutatud kolmeaastast tähtaega võib pikendada, et võtta arvesse erandlikke asjaolusid.3.Kui enne liidu tolliterritooriumilt eksportimist oli tagasitoodud kaup oma konkreetse lõppkasutuse tõttu lubatud vabasse ringlusse imporditollimaksu vähendatud või nullmääraga, vabastatakse kaup lõike 1 alusel tollimaksust ainult siis, kui kaup deklareeritakse vabasse ringlusse lubamiseks sama lõppkasutusega.Kui lõppkasutus, milleks kõnealune kaup vabasse ringlusse lubatakse, ei ole enam sama, vähendatakse imporditollimaksu summat selle summa võrra, mis tasuti kaubalt selle esmakordsel vabasse ringlusse lubamisel. Tagasimakset ei tehta, kui viimati nimetatud summa peaks ületama summat, millega tagasitoodud kaup maksustatakse vabasse ringlusse lubamisel.4.Kui vastavalt artiklile 57 on liidu kaup kaotanud oma tollistaatuse ja lubatakse seejärel vabasse ringlusse, kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 1, 2 ja 3.5.Imporditollimaksuvabastus antakse ainult siis, kui kaup tuuakse tagasi samas seisundis, kui see eksporditi.6.Imporditollimaksuvabastuse saamiseks tuleb esitada teave, millega tõendatakse, et maksuvabastuse saamise tingimused on täidetud.7.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks juhud, mil kaup loetakse tagasi tooduks samas seisundis, kui see eksporditi, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 5.8.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks käesoleva artikli lõikes 6 osutatud teabe esitamise korra. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 91Kaup, mille suhtes rakendati ühise põllumajanduspoliitika raames sätestatud meetmeid1.Kui erijuhtudel ei ole sätestatud teisiti, ei anta artikliga 90 ettenähtud imporditollimaksuvabastust kaubale, mille suhtes rakendati ühise põllumajanduspoliitika raames sätestatud meetmeid, mis hõlmab nende eksporti liidu tolliterritooriumilt.2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud erijuhud.

Artikkel 92Kaup, mis on eelnevalt suunatud seestöötlemisprotseduurile1.Artiklit 90 kohaldatakse töödeldud toodete suhtes, mis algselt reeksporditi liidu tolliterritooriumilt pärast seestöötlemisprotseduuri.2.Importija taotluse alusel ja vajaliku teabe esitamisel määratakse lõikega 1 hõlmatud kauba eest tasumisele kuuluv imporditollimaks kooskõlas artikli 168 lõikega 3. Reekspordi kuupäev loetakse vabasse ringlusse lubamise kuupäevaks.3.Artiklis 90 sätestatud imporditollimaksuvabastust ei anta töödeldud toodetele, mis eksporditi kooskõlas artikli 109 lõike 2 punktiga c, välja arvatud juhtudel, kui on tagatud, et kaupa ei suunata seestöötlemisprotseduurile.

Artikkel 93Merekalapüügi- ja muud meresaadused1.Ilma et see piiraks artikli 148 lõike 1 kohaldamist, vabastatakse järgmised saadused nende vabasse ringlusse lubamisel imporditollimaksust:a)merekalapüügi- ja muud meresaadused, mis on merest püütud kolmanda riigi territoriaalvetest ainult liikmesriigis registreeritud või laevaregistrisse kantud ja selle riigi lipu all sõitvate aluste poolt;b)punktis a osutatud saadustest kalatöötlemislaevade pardal saadud tooted, mis vastavad selles punktis ette nähtud tingimustele.2.Lõikes 1 osutatud imporditollimaksuvabastuse saamiseks tuleb esitada tõendid nimetatud lõikes sätestatud tingimuste täitmise kohta.3.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks lõikes 2 osutatud tõendite esitamise korra. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

VII jaotisLIIDU TOLLITERRITOORIUMILT VÄLJA VIIDAV KAUP1. peatükkKauba väljavedu ja ekspordiprotseduur

Artikkel 94Kauba väljavedu1.Kaupa võib liidu tolliterritooriumilt välja viia üksnes juhul, kui eksportija või muud isikud on pädevatele tolliasutustele esitanud või teinud kättesaadavaks artiklis 95 osutatud väljumiseelse teabe.2.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks enne kauba väljavedu ja väljaveo ajal rakendatavaid formaalsusi käsitlevad eeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 95Väljumiseelne teave1.Eksportijad, kes soovivad liidu tolliterritooriumilt kaupa välja viia, peavad kindlaksmääratud tähtaja jooksul enne kauba liidu tolliterritooriumilt väljaviimist esitama minimaalse väljumiseelse teabe.2.Lõikes 1 osutatud kohustust ei kohaldata ühel järgmistest juhtudest:a)transpordivahendite ja nendel oleva kauba suhtes, mida on veetud läbi liidu tolliterritooriumi territoriaalvett või õhuteed pidi ilma sellel territooriumil peatumata;b)muudel erijuhtudel, kui see on õigustatud kauba või veo liigi tõttu või seda nõutakse rahvusvaheliste lepingutega;c)liidu tolliterritooriumilt kooskõlas artikliga 58 ajutiselt välja viidud kauba suhtes.3.Lõikes 1 osutatud minimaalses väljumiseelses teabes märgitakse, kas kaup on:a)ekspordiprotseduurile suunatav liidu kaup;b)välistöötlemisprotseduurile suunatav liidu kaup;c)liidu kaup, mis viiakse liidu tolliterritooriumilt välja pärast selle suunamist lõppkasutusprotseduurile;d)õhusõidukite või laevade varuna tarnitav käibemaksust või aktsiisist vabastatud liidu kaup, sõltumata õhusõiduki või laeva sihtkohast, ja mille kohta nõutakse tõendeid;e)sisetransiidiprotseduurile suunatav liidu kaup võif)liiduväline kaup, mis eksporditakse pärast ajutist ladustamist või tolliprotseduurile suunamist.4.Vedaja võib liidu tolliterritooriumil laadida üksnes kaupa, mille kohta on väljumistolliasutusele esitatud või kättesaadavaks tehtud minimaalne väljumiseelne teave.5.Vedaja viib kauba liidu tolliterritooriumilt välja samas seisundis, nagu see oli väljumiseelse teabe esitamisel või kättesaadavaks tegemisel.6.Kui eksportija ei ole väljumiseelset teavet esitanud või esitatud väljumiseelne teave ei vasta asjaomasele kaubale, esitab vedaja selle väljumistolliasutusele kindlaksmääratud tähtaja jooksul enne kauba väljaviimist liidu tolliterritooriumilt.7.Väljumiseelse teabe vajalikud üksikasjad esitatakse viivitamata väljumistolliasutusele või tehakse talle kättesaadavaks.8.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks või muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks järgmine:a)esitatav minimaalne väljumiseelne teave, võttes arvesse, millisele protseduurile kaup suunatakse ja kas tegemist on liidu või liiduvälise kaubaga;b)lõigetes 1 ja 6 osutatud konkreetne tähtaeg, mille jooksul väljumiseelne teave tuleb esitada või kättesaadavaks teha, enne kui kaup liidu tolliterritooriumilt välja viiakse, võttes arvesse veo liiki ja transpordivahendit;c)erijuhud, kui väljumiseelse teabe esitamise või kättesaadavaks tegemise kohustuse kohaldamisest loobutakse, nagu on osutatud lõike 2 punktis b;d)lõikes 8 osutatud teave, mis tuleb kauba väljaviimisel esitada.9.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks käesolevas artiklis osutatud väljumiseelse teabe ja väljaviimise kinnituse esitamise ja vastuvõtmise korra. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.10.Kuni artikli 265 lõikes 3 sätestatud kuupäevani loetakse väljumiseelseks teabeks väljumise ülddeklaratsiooni, ekspordideklaratsiooni, reekspordi deklaratsiooni ja reekspordi teatist.

Artikkel 96Väljumiseelse teabe muutmine ja kehtetuks tunnistamine1.Eksportija või vedaja võib pärast väljumiseelse teabe esitamist või kättesaadavaks tegemist muuta üht või mitut selle üksikasja.Muudatusi ei ole võimalik teha pärast järgmist:a)toll on teatanud, et ta kavatseb kaupa kontrollida;b)toll on tuvastanud, et üks või mitu teabe üksikasja on ebatäpsed või puudulikud;c)toll on juba vabastanud kauba väljaviimiseks.2.Eksportija või vedaja tunnistab võimalikult kiiresti kehtetuks sellist kaupa käsitleva väljumiseelse teabe, mida ei viida liidu tolliterritooriumilt välja. Toll tunnistab sellist kaupa käsitleva väljumiseelse teabe kehtetuks 150 päeva möödumisel teabe esitamise või kättesaadavaks tegemise kuupäevast.3.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks lõike 1 esimeses lõigus osutatud väljumiseelse teabe muutmise korra ja lõikes 2 osutatud väljumiseelse teabe kehtetuks tunnistamise korra. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 97Väljumiseelse teabe riskianalüüs1.Ilma et see piiraks IV jaotises sätestatud ELi Tolliameti tegevust, tagab eksporditolliasutus konkreetse tähtaja jooksul, et väljumiseelse teabe ja ELi tolliandmekeskuse kaudu esitatud või kättesaadavaks tehtud muu teabe põhjal tehakse riskianalüüs eelkõige turvalisuse ja julgeoleku eesmärgil ning võimaluse korral muudel eesmärkidel, ning võtab riskianalüüsi tulemuste põhjal vajalikke meetmeid.2.Eksportija asukoha eest vastutav tolliasutus võib võtta asjakohaseid leevendusmeetmeid, sh:a)eksportijale või vedajale juhiste andmine selle kohta, et kaupa ei tohi laadida ega transportida;b)lisateabe või -meetmete nõudmine;c)selliste olukordade kindlaksmääramine, millal teise asutuse meetmed võivad olla asjakohased;d)sobivaima kontrollikoha ja sobivaimate kontrollimeetmete soovitamine;e)sellise marsruudi kindlaksmääramine, mida tuleb kauba liidu tolliterritooriumilt väljaviimiseks kasutada, ja sellise tähtaja kindlaksmääramine, millest tuleb seejuures kinni pidada.3.Väljumistolliasutus teeb riskianalüüsi ka siis, kui vedaja esitab teabe kauba kohta artikli 95 lõike 6 kohaselt.4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riskianalüüsi tegemise ja riskianalüüsi tulemustel põhinevate vajalike meetmete võtmise tähtajad ning käesoleva artikli lõikes 2 osutatud leevendusmeetmed.

Artikkel 98Kauba esitamine tollile ja väljaviimise kinnitus1.Kui konkreetse tähtaja jooksul ei ole väljumiseelset teavet esitatud või kui toll seda nõuab või kui seda on nõutud muude tolli kohaldatavate õigusaktidega, esitab vedaja liidu tolliterritooriumilt väljaviidava kauba enne selle väljumist väljumistolliasutusele.2.Vedaja kinnitab tollile, et kaup on liidu tolliterritooriumilt välja viidud.

Artikkel 99Ekspordiprotseduur1.Liidu tolliterritooriumilt väljaviidav liidu ja liiduväline kaup suunatakse ekspordiprotseduurile.2.Kauba ekspordiprotseduurile suunamise tingimused on järgmised:a)tollile esitatud või kättesaadavaks tehtud miinimumteave, milles peab olema ära märgitud vähemalt kauba eest vastutava eksportija, müüja, ostja, kauba väärtus, päritolu, tariifne klassifikatsioon ja kirjeldus ning selle asukoht;b)kõik tasumisele kuuluvad eksporditollimaksud või muud tasud on makstud või tagatud ningc)kaup vastab muudele asjakohastele tolli kohaldatavatele õigusaktidele.3.Liidu tolliterritooriumilt väljaviidavale kaubale kohaldatakse vajaduse korral järgmist:a)imporditollimaksu tagasimaksmist või vähendamist;b)eksporditoetuste maksmist;c)kehtivate sätete alusel muude tasude suhtes nõutavaid formaalsusi.4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks ja muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks, millised andmed tuleb kauba ekspordile suunamiseks tollile esitada või kättesaadavaks teha, nagu on osutatud lõike 2 punktis a.5.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks korra, mille kohaselt toimub käibemaksu tagastamine liidus mitte asuvatele füüsilistele isikutele, nagu on osutatud lõike 3 punktis b. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 100Ajutiselt eksporditud liidu kauba vabastamine eksporditollimaksustIlma et see piiraks artikli 140 kohaldamist, vabastatakse liidu tolliterritooriumilt ajutiselt eksporditud liidu kaup selle reimpordi korral eksporditollimaksust.

VIII jaotisERIPROTSEDUURID1. peatükkÜldsätted

Artikkel 101Kohaldamisala1.Kaupa võib suunata järgmistele eriprotseduuridele:a)transiit, mille alla kuulub välis- ja sisetransiit;b)ladustamine, mille alla kuulub tolliladustamine ja vabatsoonid;c)erikasutus, mille alla kuulub ajutine import ja lõppkasutus;d)töötlemine, mille alla kuulub sees- ja välistöötlemine.2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks ja muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks, millised andmed tuleb kauba eriprotseduuridele suunamiseks tollile esitada või kättesaadavaks teha.

Artikkel 102Loa andmine1.Importijad või eksportijad, kes kavatsevad kauba eritolliprotseduurile suunata, saavad tollilt loa:a)sees- või välistöötlemisprotseduuri, ajutise impordi protseduuri või lõppkasutusprotseduuri kasutamiseks;b)ladustamisrajatiste pidamiseks kauba tolliladustamiseks, välja arvatud juhul, kui toll ise on ladustamisrajatise pidaja.Loas on esitatud nende protseduuride kasutamise või nende ladustamisrajatiste pidamise tingimused.2.Kui ei ole sätestatud teisiti, annab toll lõikes 1 nimetatud loa ainult järgmiste tingimuste täitmise korral:a)loa omanik asub liidu tolliterritooriumil, välja arvatud juhul, kui ajutise impordi puhul või erijuhtudel lõppkasutus- või seestöötlemisprotseduuri puhul on sätestatud teisiti;b)loa omanik tagab vajalikul määral toimingute nõuetekohase läbiviimise; usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsev kaupleja loetakse selle nõude täitnuks, kui asjaomase eriprotseduuriga seotud tegevust võetakse artiklis 25 osutatud loa andmisel arvesse;c)kui loa omanik ei ole usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsev kaupleja, on toll pidanud vajalikuks tagatise esitamist võimaliku tollivõla või muude eriprotseduurile suunatud kaubaga seotud tasude kohta;d)toll on võimeline tegema tollijärelevalvet, ilma et oleks vaja rakendada asjaomaste majanduslike vajadustega võrreldes ebaproportsionaalseid haldusmeetmeid;e)kui luba käsitleb ajutist importi, kasutab loa omanik kaupa või korraldab selle kasutamist;f)kui luba käsitleb töötlemisprotseduuri, teeb loa omanik kauba töötlemistoiminguid või korraldab nende tegemist;g)töötlemisprotseduuri luba ei kahjusta liidu tootjate olulisi huve (majanduslike tingimuste uurimine).3.Välja arvatud juhtudel, kui see on põhjendatud töötlemise majandusliku laadiga, küsib luba andev tolliasutus selleks, et hinnata, kas seestöötlemisprotseduuri loa andmine kahjustab liidu tootjate olulisi huve, enne loa andmise otsuse vastuvõtmist ELi Tolliameti arvamust, kas:a)töödeldud toodete vabasse ringlusse lubamisel kohaldatav imporditollimaks määratakse seestöötlemisprotseduurile suunatud kauba tariifse klassifikatsiooni, tolliväärtuse, koguse, laadi ja päritolu alusel vastavalt artikli 168 lõigetele 3 ja 4 ningb)on olemas tõendid selle kohta, et tõenäoliselt kahjustatakse liidu tootjate olulisi huve. Selliste tõendite olemasoluks peetakse seda, kui seestöötlemisprotseduurile suunatud kauba suhtes kohaldataks põllumajanduspoliitika meedet, ajutist või lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, tasakaalustavat tollimaksu, kaitsemeedet või kontsessioonide peatamisest tulenevat täiendavat tollimaksu, kui kaup lubatakse vabasse ringlusse.4.Selleks et hinnata, kas välistöötlemisprotseduuri loa andmine kahjustab liidu tootjate olulisi huve, küsib toll enne loa andmise kohta otsuse tegemist ELi Tolliameti arvamust, kui on tõendeid, et tõenäoliselt kahjustatakse tundlikuks peetavat kaupa tootvate liidu tootjate olulisi huve ja kaupa ei kavatseta parandada.5.Kui ELi Tolliameti poole on lõigete 3 ja 4 kohaselt pöördutud, võib ta jõuda ühele järgmistest arvamustest:a)loa andmine ei kahjusta liidu tootjate olulisi huve;b)loa andmine kahjustab liidu tootjate olulisi huve;c)loa andmine nõuetekohaselt põhjendatud ja kontrollitud kaubakogusele, mis on arvamuses määratletud, ei kahjusta liidu tootjate olulisi huve.ELi Tolliameti arvamust võtavad arvesse nii lube väljastavad tolliasutused kui ka muud sarnaste lubadega tegelevad tolliasutused. Luba väljastav tolliasutus võib ELi Tolliameti arvamust mitte arvesse võtta, kui ta põhjendab oma otsust selles küsimuses.6.Luba väljastav tolliasutus esitab või teeb selle kättesaadavaks ELi tolliandmekeskuses. Kui eriprotseduuride load sisaldavad tundlikku äriteavet, on juurdepääs selle üksikasjadele piiratud.7.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks järgmine:a)erandid lõikes 2 osutatud tingimustest;b)lõikes 3 osutatud juhud, kui töötlemise majanduslik laad õigustab seda, et toll hindab ilma ELi Tolliameti arvamuseta, kas seestöötlemisprotseduuri loa andmine kahjustab liidu tootjate olulisi huve;c)nimekiri lõikes 4 osutatud tundlikuks peetavast kaubast.8.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks:a)menetluseeskirjad loa andmiseks lõikes 1 osutatud protseduurideks;b)menetluseeskirjad ELi Tolliasutusele oma arvamuse esitamiseks ningc)koguse ja eeskirjad lõikes 5 osutatud läve kontrollimiseks.Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.9.Kuni artikli 265 lõikes 1 sätestatud kuupäevani toimub liidu tasandil lõike 2 punktis f osutatud majanduslike tingimuste uurimine, mida korraldab komisjon. Kuni selle kuupäevani peetakse ELi Tolliameti käesoleva peatüki kohasele arvamusele viitamisel silmas viitamist käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud liidu tasandil uurimisele.

Artikkel 103Tagasiulatuva mõjuga load1.Toll annab tagasiulatuva mõjuga loa, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:a)on tõestatud majandusliku vajaduse olemasolu;b)taotlus ei ole seotud pettusekatsega;c)taotleja on tõestanud raamatupidamisdokumentide või arvestuskannete põhjal, et:i)kõik protseduuri nõuded on täidetud;ii)kaupa saab vajaduse korral asjaomase ajavahemiku jooksul identifitseerida;iii)selliste raamatupidamisdokumentide või arvestuskannete põhjal on võimalik protseduuri kontrollida;d)kõiki kauba olukorra lahendamiseks vajalikke formaalsusi on võimalik täita, sealhulgas vajaduse korral asjaomaseid eelmisi arvestuskandeid kehtetuks tunnistada;e)taotlejale ei ole antud tagasiulatuva mõjuga luba kolme aasta jooksul alates taotluse vastuvõtmise kuupäevast;f)ELi Tolliameti arvamuses ei pea hindama, kas loa andmine kahjustaks liidu tootjate olulisi huve, välja arvatud juhul, kui taotlus on seotud sama liiki toimingute ja kaupade loa uuendamisega;g)taotlus ei ole seotud ladustamisrajatiste pidamisega kauba tolliladustamiseks;h)kui taotlus käsitleb loa uuendamist sama liiki toimingu ja kauba jaoks, esitatakse taotlus kolme aasta jooksul pärast algse loa kehtivuse lõppemist.2.Toll võib anda tagasiulatuva mõjuga loa ka siis, kui tolliprotseduurile suunatud kaup ei ole sellise loa taotluse aktsepteerimise ajal enam kättesaadav.

Artikkel 104Arvestuse pidamine1.Loa omanik, importija või eksportija ning kõik isikud, kes tegelevad kauba ladustamise, tootmise või töötlemisega või kauba müügi või ostmisega vabatsoonides, peavad tolli poolt heakskiidetud vormis asjakohast arvestust ning esitavad või teevad need andmed kättesaadavaks ELi tolliandmekeskuses.Arvestuse pidamine hõlmab teavet ja andmeid, mis võimaldab tollil teha asjaomase protseduuri üle järelevalvet, pidades eelkõige silmas kõnealusele protseduurile suunatud kauba identifitseerimist, tollistaatust ja liikumist.2.Usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsev kaupleja loetakse lõikes 1 sätestatud kohustuse täitnuks.

Artikkel 105Eriprotseduuri lõpetamine1.Välja arvatud transiidiprotseduuri puhul ja ilma et see piiraks artiklis 135 sätestatud lõppkasutusega seotud tollijärelevalve kohaldamist, lõpetatakse eriprotseduur, kui protseduurile suunatud kaup või töödeldud toode suunatakse järgmisele tolliprotseduurile või kui kaup on liidu tolliterritooriumilt välja viidud või jäägitult hävitatud või riigile loovutatud kooskõlas artikliga 78.2.Toll lõpetab transiidiprotseduuri, kui ta saab lähtetolliasutusele ja sihttolliasutusele esitatud või kättesaadavaks tehtud andmete võrdlemise põhjal kinnitada, et protseduur on nõuetekohaselt lõppenud.3.Toll võtab kõik vajalikud meetmed, et lahendada selle kauba olukord, mille puhul ei ole protseduur ettenähtud tingimustel lõpetatud.4.Protseduuri lõpetamine toimub kindlaksmääratud tähtaja jooksul, kui ei ole sätestatud teisiti.5.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks lõikes 4 osutatud tähtaeg.6.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks käesolevas artiklis osutatud eriprotseduuri lõpetamist käsitlevad menetluseeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 106Õiguste ja kohustuste üleandmine1.Toll võib anda muu eriprotseduuri kui transiidi loa omanikule loa anda kõnealusele eriprotseduurile suunatud kaubaga seotud õigused ja kohustused täielikult või osaliselt üle importijale või eksportijale, kes vastab samuti asjaomase protseduuri jaoks ettenähtud tingimustele.2.Oma õigusi ja kohustusi üle andev loa omanik teavitab tolli üleandmisest ja protseduuri lõpetamisest, välja arvatud juhul, kui toll on andnud loa ka importijale või eksportijale, kellele õigused ja kohustused üle antakse.3.Kui õiguste ja kohustuste üleandmine hõlmab rohkem kui ühte liikmesriiki, konsulteerib üleandmist lubav tolliasutus teiste asjaomaste liikmesriikidega.4.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks menetluseeskirjad, mille kohaselt loa omanik annab üle oma õigused ja kohustused seoses kaubaga, mis on suunatud muule eriprotseduurile kui transiit. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 107Kauba liikumine1.Erijuhtudel võivad importijad ja eksportijad vedada kaupa, mille suhtes kohaldatakse muid eriprotseduure peale transiidi, või vabatsoonis asuvat kaupa liidu tolliterritooriumi erinevate punktide vahel.2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks juhud ja tingimused, mille korral importijad ja eksportijad võivad kaupa vedada, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 1.3.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks artiklis 1 osutatud muule eriprotseduurile kui transiidile suunatud kauba või vabatsoonis asuva kauba liikumise menetluseeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 108Tavalised käitlemistoimingud1.Tolliladustamis- või töötlemisprotseduurile suunatud või vabatsoonis oleva kaubaga võib teha tavalisi käitlemistoiminguid, mille eesmärgiks on kauba säilimine, selle esitlus- või müügikõlblikkuse parandamine või turustamiseks või edasimüügiks ettevalmistamine.2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tavalised kauba käitlemise toimingud.

Artikkel 109Ekvivalentkaup1.Ekvivalentkaup on liidu kaup, mida ladustatakse, kasutatakse või töödeldakse eriprotseduurile suunatud kauba asemel.Välistöötlemisprotseduuri puhul on ekvivalentkaup liiduväline kaup, mida töödeldakse välistöötlemisprotseduurile suunatud liidu kauba asemel.Ekvivalentkaubal on sama kaheksakohaline kombineeritud nomenklatuuri kood, sama kaubanduslik kvaliteet ja samad tehnilised omadused kui kaubal, mida see asendab, välja arvatud juhul, kui on sätestatud teisiti.2.Tingimusel, et on tagatud protseduuri, eriti tollijärelevalve nõuetekohane läbiviimine, lubab toll taotluse alusel:a)kasutada ekvivalentkaupa tolliladustamis-, vabatsooni-, lõppkasutus- ja töötlemisprotseduuril;b)kasutada ajutise impordi protseduuril olevat ekvivalentkaupa erijuhtudel;c)seestöötlemisprotseduuri puhul eksportida ekvivalentkaubast valmistatud töödeldud toote enne selle kauba importi, mida see asendab;d)välistöötlemisprotseduuri puhul importida ekvivalentkaubast valmistatud töödeldud toote enne selle kauba eksporti, mida see asendab.Usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsev kaupleja loetakse protseduuri nõuetekohase läbiviimise nõude täitnuks, kui asjaomase protseduuri puhul ekvivalentkauba kasutamisega seotud tegevust võetakse artiklis 25 osutatud loa andmisel arvesse.3.Ekvivalentkaupa ei lubata kasutada ühelgi järgmistest juhtudest:a)kui seestöötlemisprotseduuri käigus teostatakse ainult artiklis 108 määratletud tavalisi käitlemistoiminguid;b)kui imporditollimaksu tagasimaksed või imporditollimaksust vabastamine on keelatud sellise päritolustaatuseta kauba puhul, mida kasutatakse seestöötlemisprotseduuril selliste töödeldud toodete valmistamisel, mille kohta liidu ja teatavate kolmandate riikide või kõnealuste riikide rühmade vahelise sooduskohtlemise raames koostatakse või antakse välja päritolutõend;c)kui see toob kaasa põhjendamatuid imporditollimaksusoodustusi või kui see on sätestatud liidu õigusaktides.4.Kui lõike 2 punktis c osutatud juhul tuleks töödeldud toodetelt tasuda eksporditollimaks, kui neid ei ekspordita seoses seestöötlemisprotseduuriga, esitab loa omanik juhuks, kui liiduväline kaup ei ole artikli 138 lõikes 3 ette nähtud tähtaja jooksul imporditud, eksporditollimaksu tasumise kindlustamiseks tagatise.5.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks järgmine:a)lõike 1 kolmandas lõigus osutatud erandid;b)tingimused, mille alusel ekvivalentkaupa kasutatakse kooskõlas lõikega 2;c)lõike 2 punktis b osutatud erijuhud, kui ekvivalentkaupa kasutatakse ajutise impordi protseduuri kohaselt;d)juhud, kui ekvivalentkauba kasutamiseks ei anta luba kooskõlas lõike 3 punktiga c.6.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks lõike 2 kohaselt lubatud ekvivalentkauba kasutamise menetluseeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

2. peatükkTransiit1. jaguÜldreeglid

Artikkel 110Kohaldamisala1.Kaup suunatakse transiidiprotseduurile selle tolliterritooriumile sisenemisel, välja arvatud juhul, kui see on juba suunatud artiklites 111 ja 112 osutatud transiidiprotseduurile või kui see suunatakse artikli 86 lõikes 4 osutatud tähtaja jooksul mõnele muule tolliprotseduurile.2.Kauba valdajat käsitatakse kauba importija või eksportijana ja ta vastutab tollimaksude ja muude maksude ja tasude tasumise eest, välja arvatud juhul, kui tollil on andmeid teise importija või eksportija kohta.3.Liidu transiidiprotseduurile suunatud kaup jääb sellele protseduurile senikauaks, kuni see suunatakse mõnele muule tolliprotseduurile.

Artikkel 111Välistransiit1.Välistransiidiprotseduuri käigus võib liiduvälist kaupa liidu tolliterritooriumil viia ühest kohast teise, ilma et selle puhul kohaldataks järgmist:a)imporditollimaksu või muid tasusid, sh dumpinguvastaseid tollimakse, tasakaalustavaid tollimakse või kaitsemeetmeid;b)kaubanduspoliitika meetmeid, kui need ei keela kauba toomist liidu tolliterritooriumile või kauba väljaviimist liidu tolliterritooriumilt.2.Erijuhtudel suunatakse liidu kaup välistransiidiprotseduurile.3.Lõikes 1 osutatud kauba liikumine toimub ühel järgmistest viisidest:a)liidu välistransiidiprotseduuri käigus;b)TIR-konventsiooni kohaselt, tingimusel et kauba liikumine:i)algas või lõpeb väljaspool liidu tolliterritooriumi;ii)toimub kahe liidu tolliterritooriumil asuva punkti vahel, läbides kolmanda riigi territooriumi;c)ATA-konventsiooni või Istanbuli konventsiooni kohaselt, kui toimub transiit;d)vormi 302 alusel, mis on ette nähtud Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelises relvajõudude staatust reguleerivas kokkuleppes, mis on alla kirjutatud 19. juunil 1951 Londonis, ning ELi vormi 302 alusel;e)kasutades postisüsteemi kooskõlas Ülemaailmse Postiliidu õigusaktidega, kui kaupa toimetavad edasi nimetatud õigusaktide kohaste õiguste ja kohustuste valdajad või neid toimetatakse edasi nende eest.4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks erijuhud, kui liidu kaup tuleb suunata välistransiidiprotseduurile.5.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks menetluseeskirjad lõike 3 punktide b–e kohaldamiseks liidu tolliterritooriumil, võttes arvesse liidu vajadusi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 112Sisetransiit1.Sisetransiidiprotseduuri käigus ning lõikes 2 ettenähtud tingimustel võib liidu kaupa liidu tolliterritooriumil toimetada ühest punktist teise kolmanda riigi kaudu, ilma et kauba tollistaatus muutuks.2.Lõikes 1 osutatud kauba liikumine toimub ühel järgmistest viisidest:a)liidu sisetransiidiprotseduuri alusel, kui selline võimalus on ette nähtud rahvusvahelise kokkuleppega;b)TIR-konventsiooni kohaselt;c)ATA-konventsiooni või Istanbuli konventsiooni kohaselt, kui toimub transiit;d)vormi 302 alusel, mis on ette nähtud Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelises relvajõudude staatust reguleerivas kokkuleppes, mis on alla kirjutatud 19. juunil 1951 Londonis, ning ELi vormi 302 alusel;e)kasutades postisüsteemi kooskõlas Ülemaailmse Postiliidu õigusaktidega, kui kaupa toimetavad edasi nimetatud õigusaktide kohaste õiguste ja kohustuste valdajad või neid toimetatakse edasi nende eest.3.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks menetluseeskirjad lõike 2 punktide b–e kohaldamiseks liidu tolliterritooriumil, võttes arvesse liidu vajadusi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 113Ühtne territoorium transiidi eesmärgilKui kaupa veetakse liidu tolliterritooriumil ühest punktist teise TIR-konventsiooni, ATA-konventsiooni või Istanbuli konventsiooni kohaselt, vormi 302 alusel, ELi vormi 302 alusel või kasutades postisüsteemi, käsitatakse liidu tolliterritooriumi niisuguse veo eesmärgil ühtse territooriumina.

Artikkel 114Isikute väljajätmine TIR-vedudest1.Kui liikmesriigi toll otsustab jätta isiku TIR-vedudest välja TIR-konventsiooni artikli 38 alusel, kohaldatakse seda otsust kogu liidu tolliterritooriumil ning ükski tolliasutus ei aktsepteeri asjaomase isiku esitatud TIR-märkmikke.2.Liikmesriik teatab lõikes 1 osutatud otsusest ja selle kohaldamise kuupäevast teistele liikmesriikidele ning komisjonile ja ELi Tolliametile.

Artikkel 115Volitatud kaubasaatja ja volitatud kaubasaaja TIR-protseduurideks1.Toll võib anda isikule (edaspidi „volitatud kaubasaaja“) taotluse alusel loa võtta vastu TIR-konventsiooni kohaselt veetud kaupa loas kindlaksmääratud kohas, et viia protseduur lõpule kooskõlas TIR-konventsiooni artikli 1 punktiga d.2.Toll võib anda isikule (edaspidi „volitatud kaubasaatja“) taotluse alusel loa saata TIR-konventsiooni kohaselt veetud kaupa loas kindlaksmääratud kohast, et viia protseduur lõpule kooskõlas TIR-konventsiooni artikli 1 punktiga c.Esimese lõigu kohaldamisel on volitatud kaubasaatjal lubatud kooskõlas artikli 116 lõike 4 punktiga c kasutada erilisi tollitõkendeid.3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks lõigetes 1 ja 2 osutatud lubade andmise tingimused.

2. jaguLiidu transiit

Artikkel 116Liidu transiidiprotseduuri pidaja ning liidu transiidiprotseduuri alusel liikuva kauba vedaja ja saaja kohustused1.Liidu transiidiprotseduuri pidaja vastutab kõigi järgmiste kohustuste täitmise eest:a)selliste andmete esitamine, mis võimaldavad tollil kauba üle järelevalvet teha, sh vähemalt sellele protseduurile suunatud kauba identifitseerimine, transpordivahendid, importija või eksportija, tollistaatus ja liikumised;b)puutumatu kauba ja nõutavate andmete esitamine sihttolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul kooskõlas meetmetega, mille toll on võtnud kauba identifitseeritavuse tagamiseks;c)protseduuriga seotud tollisätete järgimine;d)tagatise esitamine kaubaga seoses tekkida võivale tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu või muude tasude summa tasumiseks, kui tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.2.Tolliprotseduuri pidaja kohustused loetakse täidetuks ja transiidiprotseduur lõpeb, kui protseduurile suunatud kaup ning nõutav teave on sihtkoha tolliasutusele kättesaadavad kooskõlas tollialaste õigusaktidega.3.Kauba vedaja või saaja, kes võtab kauba vastu, teades, et see liigub liidu transiidiprotseduuri alusel, vastutab samuti kauba puutumatul kujul esitamise eest sihtkoha tolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul kooskõlas meetmetega, mille toll on võtnud kauba identifitseeritavuse tagamiseks.4.Toll võib taotluse alusel lubada kasutada järgmisi kauba liidu transiidiprotseduurile suunamisega või selle protseduuri lõpetamisega seotud lihtsustusi:a)volitatud kaubasaatja staatus, mis lubab loa omanikul suunata kauba liidu transiidiprotseduurile seda tollile esitamata;b)volitatud kaubasaaja staatus, mis võimaldab loa omanikul võtta vastu liidu transiidiprotseduuri kohaselt liikunud kaupa loas kindlaksmääratud kohas, et lõpetada protseduur kooskõlas lõikega 2;c)eriliste tõkendite kasutamine, kui tõkendamine on vajalik liidu transiidiprotseduurile suunatud kauba identifitseerimise tagamiseks;d)elektroonilise transpordidokumendi kasutamine kauba suunamiseks liidu transiidiprotseduurile, tingimusel et see sisaldab vajalikku teavet ja et see on kättesaadav lähtekoha ja sihtkoha tollile kauba tollijärelevalve ja protseduuri lõpetamise võimaldamiseks.5.Toll kontrollib vähemalt iga kolme aasta järel põhjalikult volitatud kaubasaatjate ja kaubasaajate tegevust, et hinnata nende vastavust loanõuetele.6.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse täiendavalt kindlaks lõike 1 punktides a ja b sätestatud andmenõuded ning lõikes 4 osutatud loa andmise tingimused.7.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks menetluseeskirjad, mis käsitlevad:a)kauba suunamist liidu transiidiprotseduurile ja selle protseduuri lõpetamist;b)lõikes 4 osutatud lihtsustuste toimimist.Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 117Liidu välistransiidiprotseduuri käigus kolmanda riigi territooriumi läbiv kaup1.Liidu välistransiidiprotseduuri kohaldatakse kaubale, mis läbib kolmandat riiki, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:a)see võimalus on ette nähtud rahvusvahelise lepinguga;b)vedu nimetatud kolmanda riigi kaudu toimub üheainsa transpordidokumendi alusel, mis on koostatud liidu tolliterritooriumil.2.Lõike 1 punktis b osutatud juhul peatatakse liidu välistransiidiprotseduur ajaks, kui kaup asub väljaspool liidu tolliterritooriumi.3.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks menetluseeskirjad, mis käsitlevad liidu välistransiidiprotseduuri käigus kolmanda riigi territooriumi läbiva kauba tollijärelevalvet. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

3. peatükkLadustamine1. jaguÜldsätted

Artikkel 118Kohaldamisala1.Ladustamisprotseduuril võib liiduvälist kaupa ladustada liidu tolliterritooriumil, ilma et kohaldataks:a)imporditollimaksu;b)muid asjakohaste kehtivate sätetega kehtestatud tasusid;c)kaubanduspoliitika meetmeid, kui need ei keela kauba toomist liidu tolliterritooriumile või kauba väljaviimist liidu tolliterritooriumilt.2.Kauba ladustamisele suunamise tingimused on järgmised:a)tollile on esitatud või tehtud kättesaadavaks miinimumandmed, kus tuleb ära märkida vähemalt kauba eest vastutav importija, tootja, kauba väärtus, päritolu, tariifne klassifikatsioon ja kirjeldus ning loetelu muudest asjakohastest õigusaktidest, mida toll selle kauba suhtes kohaldab, kui ei ole sätestatud teisiti, ningb)on kindlaks tehtud, et kaup vastab muudele tolli kohaldatavatele õigusaktidele. [ME 194]3.Liidu kauba võib suunata tolliladustamis- või vabatsooniprotseduurile kooskõlas muude tolli kohaldatavate õigusaktidega või selleks, et saada kasu imporditollimaksu tagasimaksmise või vähendamise otsusest. Liidu kaupa võib tollilattu või vabatsooni tuua, seal ladustada, edasi toimetada, kasutada, töödelda või tarbida. Sellistel juhtudel ei loeta kaupa ladustamisprotseduurile suunatuks.4.Importija suunab tollilattu või vabatsooni toodud liiduvälise kauba asjakohasele ladustamisprotseduurile.5.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks liidu kauba tolliladustamis- või vabatsooniprotseduurile suunamise korra, nagu on osutatud lõikes 2. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 119Ladustamisteave1.Tollilao või vabatsooni pidajapidajalt nõutakse, et ta esitab või teeb tollile kättesaadavaks miinimumandmed, mida on vaja seal asuva kauba ladustamist reguleerivate sätete kohaldamiseks, eelkõige artikli 118 lõike 2 punktis a osutatud andmed, ladustamisprotseduurile suunatud kauba tollistaatuse ning kõnealuse kauba järgneva liikumise. Kui artiklis 29 sätestatud ELi tolliandmekeskuse funktsioonid on täielikult toimivad, peab tollilao või vabatsooni pidaja tegema need andmed kättesaadavaks ELi tolliandmekeskuse kaudu. [ME 195]2.Kui importija või vedaja on kogu lõikes 1 osutatud teabe või osa sellest juba esitanud, seob tollilao või vabatsooni pidaja oma täiendava teabe importija või vedaja teabega.3.Tollilao või vabatsooni pidaja ei pea aktsepteerima kaupa, mille kohta ei ole tollile esitatud või kättesaadavaks tehtud miinimumteavet.4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud miinimumteave.

Artikkel 120Ladustamisteabe muutmine ja kehtetuks tunnistamine1.Tollilao või vabatsooni pidaja võib pärast oma valdustes olevat kaupa käsitleva teabe esitamist või kättesaadavaks tegemist üht või mitut selle üksikasja muuta, välja arvatud juhul, kui toll on talle teatanud, et kavatseb kauba läbi vaadata või et ta on kindlaks teinud, et kauba käsitlev teave ei ole õige.2.Importija, vedaja või tollilao või vabatsooni pidaja tunnistab võimalikult kiiresti kehtetuks sellist kaupa käsitleva teabe, mida ei tooda liidu tolliterritooriumile. Toll tunnistab sellist kaupa käsitleva teabe kehtetuks 30 päeva möödumisel teabe esitamise või kättesaadavaks tegemise kuupäevast.

Artikkel 121Ladustamisprotseduuri kestus1.Tähtaeg, mille jooksul võib kauba suhtes kohaldada ladustamisprotseduuri, ei ole piiratud.2.Erandjuhtudel, eelkõige juhul, kui kauba liik ja laad võib pikaajalise ladustamise korral ohustada inimeste, loomade või taimede tervist ja elu või keskkonda, võib toll kehtestada tähtaja, mille jooksul tuleb ladustamisprotseduur lõpetada.

2. jaguTolliladustamine

Artikkel 122Ladustamine tollilaos1.Tolliladustamisprotseduurile suunatud liiduvälist kaupa võib ladustada tollilt selleks protseduuriks loa saanud ja tollijärelevalve all olevates ruumides või muus kohas (edaspidi „tollilaod“).2.Tolliladusid võivad kauba tolliladustamiseks kasutada kõik importijad (edaspidi „avalik tolliladu“) või seal võib enda imporditud kaupa ladustada tollilao pidamise loa omanik (edaspidi „eratolliladu“).

Artikkel 123Tollilao pidamise luba1.Tollilao pidamiseks on vaja tolli luba, välja arvatud juhul, kui tollilao pidaja on toll ise. Loas on esitatud tollilao pidamise tingimused.2.Lõikes 1 osutatud luba antakse vaid isikutele, kes vastavad järgmistele tingimustele:a)nad asuvad liidu tolliterritooriumil;b)nad tagavad vajalikul määral toimingute nõuetekohase läbiviimise;c)usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsev kaupleja loetakse selle nõude täitnuks, kui tollilao pidamist võetakse artiklis 25 osutatud loa andmisel arvesse;d)nad esitavad tagatise võimaliku tollivõla kohta.3.Lõikes 1 osutatud luba antakse ainult siis, kui toll saab teha tollijärelevalvet, ilma et oleks vaja rakendada haldusmeetmeid, mis on asjaomaste majanduslike vajadustega võrreldes ebaproportsionaalsed.4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud loa andmise tingimused.

Artikkel 124Kauba liikumine tollilaos1.Toll võib lubada tollilao pidajal kaupa ümber paigutada järgmistel tingimustel:a)kauba ümberpaigutamise võimalus on ette nähtud tollilao pidamise loas;b)tollilao pidaja on volitatud ettevõtja või usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsev kaupleja;c)teave kauba liikumise kohta kajastub laopidaja arvestuses ja on esitatud või kättesaadavaks tehtud kauba lähte- ja saabumistolliasutusele.2.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks lõikes 1 osutatud tollilaos oleva kauba liikumise korra. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 125Töötlemine tollilaosToll võib majandusliku vajaduse korral ja tollijärelevalvet kahjustamata anda loa tolliladustamisel oleva kauba järgnevaks suunamiseks tollilaos toimuvale seestöötlemis- või lõppkasutusprotseduurile vastavalt kõnealuse protseduuri tingimustele.

Artikkel 126TollijärelevalveLoa omanik vastutab selle eest, et tolliladustamisprotseduurile suunatud kaupa ei viida tollijärelevalve alt välja.

3. jaguVabatsoonid

Artikkel 127Vabatsoonide määramine1.Liikmesriigid võivad määrata osa liidu tolliterritooriumist vabatsoonideks.Liikmesriik määrab kindlaks iga vabatsooni piirid ning sisse- ja väljapääsud.2.Liikmesriigid edastavad komisjonile teabe oma toimivate vabatsoonide kohta.3.Vabatsoonid ümbritsetakse piirdega.Vabatsoonide piirid ning sisse- ja väljapääsud kuuluvad tollijärelevalve alla.4.Toll võib kontrollida vabatsooni sisenevaid või sealt väljuvaid isikuid, kaupu ja transpordivahendeid.

Artikkel 128Ehitised ja tegevused vabatsoonis1.Ehitiste rajamiseks vabatsoonis peab olema tolli eelnev luba.2.Kui tollialastes õigusaktides ei sätestata teisiti, on vabatsoonis lubatud tööstuse, kaubanduse või teenustega seotud tegevused. Sellistest tegevustest tuleb tollile eelnevalt teatada.3.Võttes arvesse asjaomase kauba laadi või tollijärelevalve-, turvalisus- ja julgeolekunõudeid, võib toll lõikes 2 osutatud tegevuste suhtes kehtestada keelde või piiranguid.4.Isikutel, kes ei suuda vajalikul määral tagada tollialaste sätete järgimist, võib toll vabatsoonis tegutsemise keelata.

Artikkel 129Vabatsoonis olev liiduväline kaup1.Liiduvälist kaupa võib selle vabatsoonis hoidmise ajal lubada vabasse ringlusse või suunata seestöötlemisele, ajutiselt importida või suunata lõppkasutusse vastavalt kõnealuste protseduuride tingimustele.Sellistel juhtudel ei loeta kaupa vabatsooniprotseduurile suunatuks.2.Kui asjaomane protseduur seda ette näeb, ei välistata lõikega 1 selliste kaupade kasutamist ega tarbimist, mis lubatakse vabasse ringlusse või imporditakse ajutiselt ühise põllumajandus- või kaubanduspoliitika raames kehtestatud imporditollimaksu või meetmeid või kõnealuse kauba liidus kasutamist keelavaid meetmeid rakendamata, ilma et see piiraks tarnete või pardavarude suhtes kehtivate sätete kohaldamist.Sellise kasutamise või tarbimise puhul on vaja tollile esitada või kättesaadavaks teha asjakohane teave.

Artikkel 130Kauba vabatsoonist väljaviimineKaupa võib vabatsoonist välja viia ainult juhul, kui see on suunatud muule tolliprotseduurile.

Artikkel 131Tollistaatus1.Asjaomase isiku taotluse alusel määrab toll kindlaks liidu kauba tollistaatuse järgmisele kaubale:a)vabatsooni toodav liidu kaup;b)liidu kaup, mis on vabatsoonis läbinud töötlemistoimingu;c)vabatsoonis vabasse ringlusse lubatud kaup.2.Kui kaup viiakse vabatsoonist liidu tolliterritooriumi muudesse osadesse või suunatakse tolliprotseduurile, käsitatakse seda liiduvälise kaubana, kui kauba tollistaatust liidu kaubana ei ole tõendatud.3.Eksporditollimaksu ja -litsentside või ühise põllumajandus- või kaubanduspoliitika raames kehtestatud ekspordikontrollimeetmete kohaldamisel loetakse selline kaup siiski liidu kaubaks, välja arvatud juhul, kui on kindlaks tehtud, et kaubal puudub liidu kauba tollistaatus.

4. peatükkErikasutus1. jaguAjutine import

Artikkel 132Kohaldamisala1.Ajutise impordi protseduuri korral võib ekspordiks mõeldud liiduvälise kauba suhtes kohaldada liidu tolliterritooriumil täieliku või osalise imporditollimaksuvabastusega erikasutust, kohaldamata selle suhtes:a)muid asjakohaste kehtivate sätetega kehtestatud tasusid;b)kaubanduspoliitika meetmeid, kui need ei keela kauba toomist liidu tolliterritooriumile või kauba väljaviimist liidu tolliterritooriumilt.2.Ajutise impordi protseduuri võib kohaldada ainult järgmiste tingimuste täitmise korral:a)kaup on mõeldud säilima muutmatul kujul, välja arvatud kasutamisest tingitud tavaline amortisatsioon;b)on võimalik tagada tolliprotseduurile suunatud kauba identifitseeritavus, välja arvatud juhul, kui kauba laadi või kavandatavat kasutust silmas pidades on ilmne, et identifitseerimismeetmete puudumine ei too kaasa protseduuri kuritarvitamist või – artiklis 109 osutatud juhul – kui ekvivalentkauba suhtes ettenähtud tingimuste täitmine on kontrollitav;c)vajaduse korral on luba antud vastavalt artiklile 102 ning enne kauba vabastamist on tollile esitatud või kättesaadavaks tehtud miinimumandmed, kus tuleb ära märkida vähemalt kauba eest vastutav importija, kauba väärtus, päritolu, tariifne klassifikatsioon ja kirjeldus ning selle kavandatud kasutus;d)on täidetud liidu tollialaste õigusaktidega kehtestatud täieliku või osalise tollimaksust vabastamise nõuded;e)kaup on saabunud liidu tolliterritooriumile;f)on kindlaks tehtud, et kaup vastab muudele asjakohastele tolli kohaldatavatele õigusaktidele. [ME 196]3.Komisjonil on õigus võtta artikli 261 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et määrata kindlaks järgmine:a)käesoleva artikli lõikes 1 osutatud erikasutus;b)käesoleva artikli lõike 2 punktis d osutatud täieliku tollimaksust vabastamise nõuded.

Artikkel 133Ajavahemik, mille jooksul võib kaup jääda ajutise impordi protseduurile1.Toll määrab ajavahemiku, mille jooksul tuleb kaup, mille suhtes on kohaldatud ajutise impordi protseduuri, suunata järgmisele tolliprotseduurile. See ajavahemik peab olema piisavalt pikk, et saavutada loas märgitud kasutamise eesmärk.2.Kauba suhtes võib ajutise impordi protseduuri ühel ja samal otstarbel ning sama loa omaniku vastutusel kohaldada maksimaalselt 24 kuud, isegi kui protseduur lõpetati kauba muule eriprotseduurile suunamisega ning seejärel kohaldati uuesti ajutise impordi protseduuri.3.Kui loas märgitud kasutamist ei ole erandkorras võimalik lõigetes 1 ja 2 osutatud ajavahemiku jooksul saavutada, võib toll importija põhjendatud taotluse alusel nimetatud ajavahemikku mõistliku aja võrra pikendada.4.Kogu ajavahemik, mille jooksul võib kauba suhtes kohaldada ajutise impordi protseduuri, ei tohi ületada kümmet aastat, välja arvatud ettenägematu sündmuse korral.

Artikkel 134Imporditollimaksu summa osalise imporditollimaksuvabastusega ajutise impordi korral1.Osalise imporditollimaksuvabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile suunatud kauba imporditollimaksumäär on 3 % sellest imporditollimaksust, mis oleks tulnud kaubalt maksta, kui see oleks lubatud vabasse ringlusse päeval, mil see suunati ajutise impordi tolliprotseduurile.See summa makstakse iga kuu või kuu osa eest, mille jooksul kauba suhtes kohaldatakse osalise imporditollimaksuvabastusega ajutise impordi protseduuri.2.Imporditollimaksu summa ei tohi ületada summat, mis oleks makstud, kui kõnealune kaup oleks lubatud vabasse ringlusse päeval, mil see suunati ajutise impordi protseduurile.

2. jaguLõppkasutus

Artikkel 135Lõppkasutusprotseduur1.Lõppkasutusprotseduuri korral lubatakse kaup vabasse ringlusse tollimaksuvabastuse või vähendatud tollimaksumääraga, mis on sätestatud liidu õigusaktides, tingimusel et importija määrab kauba erikasutuseks.2.Kauba lõppkasutusprotseduurile suunamise tingimused on järgmised:a)vajaduse korral on luba antud vastavalt artiklile 102;b)tollile on esitatud või tehtud kättesaadavaks miinimumandmed, kus tuleb ära märkida vähemalt kauba eest vastutav importija, müüja, ostja, tootja, toote tarnija, kui see on tootjast erinev, liidus vastutav ettevõtja vastavalt määruse (EL) 2019/1020 artiklile 4 ning määruse (EL) 2023/XXXX[Väljaannete talitus, palun lisada teksti lõplik viide – vt joonealune märkus nr 19] artiklile 16, kauba väärtus, päritolu, tariifne klassifikatsioon ja kirjeldus, saadetise kordumatu viide ja asukoht ning loetelu muudest asjakohastest õigusaktidest, mida toll selle kauba suhtes kohaldab;c)kõik tasumisele kuuluvad imporditollimaksud või muud tasud, sh dumpinguvastased tollimaksud, tasakaalustavad tollimaksud või kaitsemeetmed, on makstud või tagatud, välja arvatud juhul, kui kauba kohta on esitatud tariifikvoodi eraldamise taotlus;d)kaup on saabunud liidu tolliterritooriumile;e)kaup vastab muudele asjakohastele tolli kohaldatavatele õigusaktidele.3.Kui kaup on sellises tootmisetapis, et ainult ettenähtud lõppkasutuse võib saavutada majanduslikult otstarbekalt, siis võib toll määrata loas kindlaks tingimused, mille korral kaup loetakse kasutatuks otstarbel, mis on sätestatud liidu õigusaktides, millega nähakse ette tollimaksuvabastus või vähendatud tollimaksumäär.4.Kui kaup on kõlblik korduvaks kasutamiseks ja toll peab seda kuritarvitamise vältimiseks asjakohaseks, jätkub tollijärelevalve aja jooksul, mis ei ületa kaht aastat pärast kuupäeva, mil seda kasutati esimest korda otstarbel, mis on sätestatud liidu õigusaktides, millega nähakse ette tollimaksuvabastus või vähendatud tollimaksumäär.5.Lõppkasutusprotseduuri korral lõpeb tollijärelevalve järgmistel juhtudel:a)kui kaupa on kasutatud otstarbel, mis on sätestatud liidu õigusaktides, millega nähakse ette tollimaksuvabastus või vähendatud tollimaksumäär;b)kui kaup viiakse liidu tolliterritooriumilt välja, hävitatakse või loovutatakse riigile;c)kui kaupa on kasutatud muul otstarbel kui on sätestatud liidu õigusaktides, millega nähakse ette tollimaksuvabastus või vähendatud tollimaksumäär, ja selle suhtes kohaldatud imporditollimaks on tasutud.6.Kui nõutakse tulemimäära, kohaldatakse lõppkasutusprotseduuri suhtes artiklit 136.7.Ettenähtud lõppkasutuse kohasest kauba tootmisest ja töötlemisest tekkivaid jäätmeid ja jääke ning loomulikku kadu käsitatakse ettenähtud lõppkasutusele vastava kaubana.8.Lõppkasutusprotseduurile suunatud kauba hävitamisest tekkivad jäätmed ja jäägid loetakse tolliladustamisprotseduurile suunatud kaubaks.

5. peatükkTöötlemine1. jaguÜldsätted

Artikkel 136TulemimäärKui tulemimäär ei ole konkreetseid valdkondi reguleerivate liidu õigusaktidega kindlaks määratud, määrab toll kas töötlemistoimingu tulemimäära või keskmise tulemimäära või vajaduse korral selle määra arvutamise meetodi.Tulemimäära või keskmist tulemimäära määrates võetakse aluseks tegelik olukord, milles töötlemistoimingud läbi viiakse. Seda määra võib vajaduse korral kohandada kooskõlas artikliga 10.

2. jaguSeestöötlemine

Artikkel 137Kohaldamisala1.Ilma et see piiraks artikli 109 kohaldamist, võimaldab seestöötlemisprotseduur kasutada liiduvälist kaupa liidu tolliterritooriumil ühe või mitme töötlemistoimingu käigus, ilma et sellele kohaldataks:a)imporditollimaksu või muid tasusid, sh dumpinguvastased tollimaksud, tasakaalustavad tollimaksud või kaitsemeetmed;b)kaubanduspoliitika meetmeid, kui need ei keela kauba toomist liidu tolliterritooriumile või kauba väljaviimist liidu tolliterritooriumilt.2.Kauba seestöötlemisprotseduurile suunamise tingimused on järgmised:a)vajaduse korral on luba antud vastavalt artiklile 102 ühe käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kasutuse jaoks;b)tollile on esitatud või tehtud kättesaadavaks miinimumandmed, kus tuleb ära märkida vähemalt kauba eest vastutav importija, müüja, ostja, tootja, kauba väärtus, päritolu, tariifne klassifikatsioon ja kirjeldus, nende asukoht ning loetelu muudest asjakohastest tolli kohaldatavatest õigusaktidest;c)kaup on saabunud liidu tolliterritooriumile.3.Importijad võivad kasutada seestöötlemisprotseduuri järgmise jaoks:a)seestöötlemisele suunamiseks ette nähtud kauba parandamine;b)seestöötlemisele suunamiseks ette nähtud kauba hävitamine;c)selliste töödeldud toodete tootmine, milles seestöötlemisprotseduurile suunatud kaup on identifitseeritav, ilma et see piiraks tootmise abivahendite kasutamist;d)toimingud, mis viiakse läbi seestöötlemisele suunatud kaubaga, et tagada selle vastavus vabasse ringlusse lubamisele seatud tehnilistele nõuetele;e)tavaliste käitlemistoimingute kohaldamine seestöötlemisele suunatud kauba suhtes vastavalt artiklile 108;f)töödeldud toodete tootmine seestöötlemisprotseduurile suunatud kauba ekvivalentkaubaga vastavalt artiklile 109.

Artikkel 138Lõpetamistähtaeg1.Toll määrab ajavahemiku, mille jooksul tuleb seestöötlemisprotseduur lõpetada vastavalt artiklile 105.Ajavahemik algab päevast, mil liiduväline kaup suunatakse protseduurile, ning seda määrates võetakse arvesse töötlemistoimingute läbiviimiseks ja protseduuri lõpetamiseks kuluvat aega.2.Loa omaniku põhjendatud taotluse alusel võib toll lõike 1 alusel määratud ajavahemikku mõistliku ajavahemiku võrra pikendada.Loas võidakse täpsustada, et kuu, kvartali või poolaasta jooksul algav ajavahemik lõpeb vastavalt järgmise kuu, kvartali või poolaasta viimasel päeval.3.Vastavalt artikli 109 lõike 2 punktile c toimuva eelneva ekspordi korral määratakse loas ajavahemik, mille jooksul liiduväline kaup tuleb seestöötlemisprotseduurile deklareerida, võttes arvesse hankimiseks ja liidu tolliterritooriumile transportimiseks vajalikku aega.Esimeses lõigus osutatud ajavahemik määratakse kuudes ja see ei tohi ületa kuut kuud. See ajavahemik algab kuupäevast, mil vastavast ekvivalentkaubast saadud töödeldud toote ekspordideklaratsioon aktsepteeritakse.4.Loa omaniku taotluse korral võib lõikes 3 osutatud kuuekuulist ajavahemikku pikendada isegi pärast selle lõppemist, tingimusel et kogu ajavahemik ei ületa 12 kuud.

Artikkel 139Lisatöötluseks vajalik ajutine eksportTaotluse alusel võib toll lubada, et kõik seestöötlemisprotseduurile suunatud kaubad või töödeldud tooted või osa nendest eksporditakse kooskõlas välistöötlemisprotseduuri tingimustega lisatöötluseks ajutiselt liidu tolliterritooriumilt.

3. jaguVälistöötlemine

Artikkel 140Kohaldamisala1.Välistöötlemisprotseduuri käigus võib liidu kaupa töötlemistoiminguteks ajutiselt liidu tolliterritooriumilt välja viia. Sellest kaubast saadud töödeldud tooted võib täieliku või osalise imporditollimaksuvabastusega lubada vabasse ringlusse loa omaniku või muu liidu tolliterritooriumil asuva isiku taotluse alusel, tingimusel et see isik on saanud loa omanikult nõusoleku ja loa andmise tingimused on täidetud.2.Kauba välistöötlemisele suunamise tingimused on järgmised:a)vajaduse korral on luba antud vastavalt artiklile 102 ja käesolevale artiklile;b)tollile esitatud või kättesaadavaks tehtud miinimumandmed, kus tuleb ära märkida vähemalt kauba eest vastutav eksportija, müüja, ostja, kauba väärtus, päritolu, tariifne klassifikatsioon ja kirjeldus;c)kõik tasumisele kuuluvad eksporditollimaksud või muud tasud on makstud või tagatud;d)kaup vastab muudele asjakohastele tolli kohaldatavatele õigusaktidele.3.Toll ei anna välistöötlemisprotseduuri luba ühelegi järgmisele liidu kaubale:a)kaup, mille eksport toob kaasa imporditollimaksu tagasimaksmise või selle vähendamise;b)kaup, mis enne eksportimist lubati lõppkasutuse tõttu vabasse ringlusse tollimaksuvabalt või vähendatud imporditollimaksumääraga, kui kõnealust lõppkasutuseesmärki ei ole täidetud, välja arvatud juhul, kui kaupa tuleb parandada;c)kaup, mille eksport toob kaasa eksporditoetuste maksmise;d)kaup, millele antakse ekspordi tõttu ühise põllumajanduspoliitika raames muud finantssoodustust kui punktis c nimetatud eksporditoetus.4.Toll määrab ajavahemiku, mille jooksul tuleb ajutiselt eksporditud kaup töödeldud tootena liidu tolliterritooriumile reimportida ning vabasse ringlusse lubada, et seda saaks täielikult või osaliselt imporditollimaksust vabastada. Loa omaniku põhjendatud taotluse alusel võib toll kõnealust ajavahemikku mõistliku ajavahemiku võrra pikendada.

Artikkel 141Tasuta parandatud või ümber vahetatud kaup1.Kui tollile on tõendatud, et kaup parandati või vahetati ümber tasuta lepingulise või seadusjärgse garantiikohustuse või tootmis- või materjalidefekti tõttu või selle tõttu, et see ei vastanud ostja poolt müüjale esitatud nõuetele, vabastatakse see imporditollimaksust täielikult.2.Kui tootmis- või materjalidefekti võeti arvesse ajal, mil kõnealune kaup esimest korda vabasse ringlusse lubati, siis lõiget 1 ei kohaldata.

Artikkel 142Parandatud või muudetud kaup rahvusvaheliste lepingute kontekstis1.Imporditollimaksust vabastatakse täielikult töödeldud tooted, mis on saadud välistöötlemisprotseduurile suunatud kaubast, kui tollile on tõendatud, et:a)kõnealust kaupa on parandatud või muudetud kolmandas riigis, kellega liit on sõlminud sellist maksuvabastust võimaldava rahvusvahelise lepingu, ningb)punktis a osutatud lepingus sätestatud imporditollimaksust vabastamise tingimused on täidetud.2.Lõiget 1 ei kohaldata artiklis 109 osutatud ekvivalentkaubast saadud töödeldud toodete suhtes ning artiklites 143 ja 144 osutatud asendustoodete suhtes.

Artikkel 143Standardvahetussüsteem1.Standardvahetussüsteem võimaldab kooskõlas lõigetega 2–5 asendada töödeldud toote imporditud tootega (edaspidi „asendustoode“).2.Toll lubab taotluse alusel standardvahetussüsteemi kasutada, kui töötlemistoiming hõlmab muu defektse liidu kauba parandamist peale ühise põllumajanduspoliitika raames kehtestatud meetmete alla kuuluva liidu kauba ja teatava põllumajandustoodete töötlemisel saadud kauba, mille suhtes kehtib erikord.3.Asendustootel peavad olema sama kaheksakohaline kombineeritud nomenklatuuri kood, sama kaubanduslik kvaliteet ja samad tehnilised omadused kui defektsel kaubal, kui viimast oleks parandatud.4.Kui defektset kaupa on enne eksportimist kasutatud, peab ka asendustoode olema vastavalt kasutatud.Toll loobub siiski esimeses lõigus esitatud nõudest, kui asendustoode on tarnitud tasuta kas lepingulise või seadusjärgse garantiikohustuse või materjali- või tootmisdefekti tõttu.5.Töödeldud toodete suhtes kohaldatavaid sätteid kohaldatakse ka asendustoodete suhtes.

Artikkel 144Asendustoodete eelnev import1.Toll lubab enda poolt ettenähtud tingimustel ja asjaomase isiku taotluse alusel importida asendustooteid enne defektse kauba eksportimist.Asendustoote eelneva impordi korral tuleb esitada tagatis sellise imporditollimaksu summa tasumiseks, mis tulnuks maksta, kui defektset kaupa ei eksporditaks lõikes 2 ette nähtud viisil.2.Defektne kaup tuleb eksportida kahe kuu jooksul arvestades kuupäevast, mil toll aktsepteerib asendustoote vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni.3.Kui defektset kaupa ei saa erandliku olukorra tõttu lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul eksportida, võib toll loa omaniku põhjendatud taotluse alusel nimetatud tähtaega mõistliku ajavahemiku võrra pikendada.

IX jaotisKAUBA TARIIFNE KLASSIFITSEERIMINE, PÄRITOLU JA VÄÄRTUS1. peatükkÜhine tollitariifistik ja kauba tariifne klassifitseerimine

Artikkel 145Ühine tollitariifistik ja tolliseire1.Tasumisele kuuluv impordi- ja eksporditollimaks põhineb ühisel tollitariifistikul.Liidu õigusaktidega ette nähtud muid meetmeid, mis reguleerivad konkreetseid kaubavahetusega seotud valdkondi, kohaldatakse vajaduse korral vastavalt kõnealuste kaupade tariifsele klassifikatsioonile.2.Ühise tollitariifistiku moodustab kõik järgnev:a)määruses (EMÜ) nr 2658/87 sätestatud kaupade kombineeritud nomenklatuur;b)mis tahes muu nomenklatuur, mis täielikult või osaliselt põhineb kombineeritud nomenklatuuril või sätestab sellele lisaalajaotisi ja on kehtestatud konkreetseid valdkondi reguleerivate liidu õigusaktidega, selleks et kohaldada kaubavahetusega seotud tariifseid meetmeid;c)kombineeritud nomenklatuuriga hõlmatud kauba suhtes kokkuleppeline või ühepoolne tollimaks;d)liidu ning teatavate kolmandate riikide või kolmandate riikide rühmade vahel sõlmitud lepingutes sisalduvad tariifsed soodusmeetmed;e)tariifsed soodusmeetmed, mille liit on teatavate kolmandate riikide või kolmandate riikide rühmade suhtes ühepoolselt kehtestanud;f)ühepoolsed meetmed, millega nähakse ette teatava kauba suhtes kehtestatud tollimaksu vähendamine või sellest vabastamine;g)teatava kauba suhtes selle laadi või lõppkasutuse tõttu kehtestatud tariifne sooduskohtlemine punktides c–f või h kirjeldatud meetmete raames;h)muud põllumajandus- või kaubandusalaste või muude liidu õigusaktidega ette nähtud meetmed, mis põhinevad kauba tariifsel klassifitseerimisel, eelkõige ajutine või lõplik dumpinguvastane tollimaks, tasakaalustav tollimaks või kaitsemeede.3.Kui asjaomane kaup vastab lõike 2 punktides d–g sätestatud meetmetes esitatud tingimustele, võidakse nimetatud lõike punktis c sätestatud meetmete asemel kohaldada neid meetmeid. Selliseid meetmeid võib kohaldada tagasiulatuvalt, eeldusel et asjaomastes meetmetes või käesolevas määruses sätestatud tähtajad ja tingimused on täidetud ja et:a)kui tegemist on punktides d ja e sätestatud meetmetega, on nendega selline tagasiulatuv kohaldamine ette nähtud;b)kui tegemist on punktis d sätestatud meetmetega, lubab sellist tagasiulatuvat kohaldamist ka kolmas riik või kolmandate riikide rühm.4.Kui lõike 2 punktides d–g kirjeldatud meetmete kohaldamine või kõnealuse lõike punktis h osutatud meetmetest vabastamine on piiratud teatava impordi- või ekspordimahuga, lõpetatakse kõnealuste meetmete kohaldamine või meetmetest vabastamine tariifikvootide või muude kvootide olemasolu korral niipea, kui ette nähtud impordi- või ekspordimaht on saavutatud.Tariifilagede saavutamisel lõpetatakse kõnealuste meetmete kohaldamine liidu õigusaktiga.5.Toll keeldub lihtsustatud tariifi kohaldamisest kaugmüügi puhul, kui ta teeb asjakohaste ja objektiivsete andmete põhjal kindlaks, et kolmandatest riikidest imporditud kauba kaugmüük oli ette nähtud muude isikute kui käibemaksudirektiivi artikli 14 lõike 2 punktis a osutatud isikute jaoks.6.Komisjon võib teha tolliseiret kauba vabasse ringlusse lubamise, ekspordi ja teatavatele eriprotseduuridele suunamise üle artikli 31 lõikes 4 osutatud eesmärkidel.7.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu meetmed lõikes 4 osutatud tariifikvootide ja muude kvootide ning tariifilagede ja muude lagede ühtseks haldamiseks ning lõikes 6 osutatud tolliseire korraldamiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 146Kauba tariifne klassifitseerimine1.Ühise tollitariifistiku kohaldamisel seisneb kauba tariifne klassifitseerimine kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi või madalama alajaotise kindlaksmääramises, mille alla kõnealune kaup klassifitseeritakse.2.Mittetariifsete meetmete kohaldamisel seisneb kauba tariifne klassifitseerimine kombineeritud nomenklatuuri või liidu õigusaktiga loodud ning täielikult või osaliselt kombineeritud nomenklatuuril põhineva või sellesse täiendavaid alajaotisi lisava muu nomenklatuuri alamrubriigi või madalama alajaotise kindlaksmääramises, mille alla kõnealune kaup klassifitseeritakse.3.Lõigete 1 ja 2 kohaselt kindlaks määratud alamrubriiki või madalamat alajaotist kasutatakse asjaomase alamrubriigiga seotud meetmete kohaldamiseks.4.Komisjon võib rakendusaktide abil kindlaks määrata kauba tariifse klassifikatsiooni kooskõlas lõigetega 1 ja 2. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud vajadusega tagada kombineeritud nomenklatuuri korrektne ja ühetaoline kohaldamine, võtab komisjon kooskõlas artikli 262 lõikes 5 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

2. peatükkKauba päritolu

Artikkel 147MittesooduspäritoluArtiklites 148 ka 149 sätestatud eeskirju kauba mittesooduspäritolu määramiseks kasutatakse selleks, et kohaldada:a)ühist tollitariifistikku, välja arvatud artikli 145 lõike 2 punktides d ja e kirjeldatud meetmeid;b)meetmeid, mis ei kuulu tariifsete meetmete hulka ning mis on kehtestatud konkreetseid kaubavahetusega seotud valdkondi reguleerivate liidu õigusaktidega, ningc)muid kauba päritoluga seonduvaid liidu meetmeid.

Artikkel 148Päritolu määramine1.Kaup, mis on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil, loetakse kõnealusest riigist või kõnealuselt territooriumilt pärinevaks kaubaks.2.Kaup, mille tootmisega on seotud rohkem kui üks riik või territoorium, loetakse pärinevaks sellest riigist või sellelt territooriumilt, kus selleks seadmestatud ettevõttes toimus selle kauba viimane oluline majanduslikult põhjendatud töötlemine või toiming, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp.3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse reeglid, mille kohaselt kaup, mille mittesooduspäritolu kindlakstegemine on vajalik artiklis 147 osutatud liidu meetmete kohaldamiseks, loetakse käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt täielikult saaduks ühes riigis või ühel territooriumil või läbinuks ühes riigis või ühel territooriumil selleks seadmestatud ettevõttes viimase olulise majanduslikult põhjendatud töötlemise või toimingu, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp.

Artikkel 149Mittesooduspäritolu tõend1.Kui importija on märkinud kauba päritolu vastavalt tollialastele õigusaktidele, võib toll nõuda kauba päritolu tõendit.2.Kui vastavalt tollialastele õigusaktidele või muudele asjaomaseid valdkondi reguleerivatele liidu õigusaktidele esitatakse kauba päritolu tõend, võib toll põhjendatud kahtluse korral nõuda lisatõendeid, mis on vajalikud tagamaks, et märgitud päritolu on kooskõlas asjaomastes liidu õigusaktides sätestatud reeglitega.3.Kui see on kaubanduslikel põhjustel vajalik, võib liit väljastada päritolu tõendava dokumendi kooskõlas sihtkohariigis või -territooriumil kehtivate päritolureeglitega või muu meetodiga sellise riigi kindlaksmääramiseks, kus kaup täielikult saadi või läbis viimase olulise töötlemise.4.Kui importija on otsustanud kohaldada kaugmüügi suhtes artikli 156 lõikes 2 osutatud lihtsustatud tariifset kohtlemist, ei nõua toll importijalt kauba päritolu tõendamist.5.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu päritolutõendite esitamist ja kontrollimist käsitlevad menetluseeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 150Kauba sooduspäritolu1.Et kauba suhtes saaks kohaldada artikli 145 lõike 2 punktides d ja e osutatud meetmeid või mittetariifseid soodusmeetmeid, peab kaup vastama käesoleva artikli lõigetes 2–5 osutatud sooduspäritolureeglitele.2.Kauba puhul, mille suhtes kohaldatakse soodusmeetmeid lepingute alusel, mille liit on sõlminud teatavate kolmandate riikide või selliste riikide rühmadega, sätestatakse sooduspäritolureeglid kõnealustes lepingutes.3.Kauba puhul, mille suhtes kohaldatakse soodusmeetmeid, mille liit on vastu võtnud ühepoolselt teatavate kolmandate riikide või selliste riikide rühmade suhtes ning mis ei kuulu lõikes 5 kirjeldatute alla, võtab komisjon kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse sooduspäritolureeglid. Need reeglid põhinevad kriteeriumil, et kaup on täielikult saadud või et kaup valmib piisava töötlemise või töö tulemusena.4.Kauba puhul, mille suhtes kohaldatakse liidu tolliterritooriumi ning Ceuta ja Melilla vahelises kaubavahetuses kehtivaid soodusmeetmeid, mis sisalduvad 1985. aasta ühinemisakti protokollis nr 2, võetakse sooduspäritolureeglid vastu vastavalt kõnealuse protokolli artiklile 9.5.Kauba puhul, mille suhtes kohaldatakse soodusmeetmeid, mis sisalduvad liiduga assotsieerunud ülemeremaade ja -territooriumide kasuks sõlmitud sooduskokkulepetes, võetakse sooduspäritolureeglid vastu vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 203.6.Komisjon võib omal algatusel või soodustatud riigi või territooriumi taotlusel teha sellele riigile või territooriumile teatava kauba osas ajutise erandi lõikes 3 osutatud sooduspäritolureeglitest.Ajutist erandit tuleb põhjendada ühega järgmistest põhjustest:a)soodustatud riik või territoorium ei saa sisemistel või välistel asjaoludel ajutiselt järgida sooduspäritolureegleid;b)soodustatud riik või territoorium palub aega, et valmistuda nende reeglite täitmiseks.7.Asjaomane soodustatud riik või territoorium esitab komisjonile kirjaliku taotluse erandi tegemiseks. Taotluses põhjendatakse teise lõigu kohaselt erandi vajalikkust ning lisatakse asjakohased lisadokumendid.8.Ajutine erand kehtib seni, kui on olemas erandi aluseks olnud sisemiste või väliste asjaolude mõju, või ajavahemiku jooksul, mida soodustatud riik või territoorium vajab kõnealuste reeglite täitmise saavutamiseks.9.Kui erand antakse, peab asjaomane soodustatud riik või territoorium täitma kõik nõuded, millega nähakse ette komisjonile esitatav teave erandi kasutamise ja erandiga hõlmatud koguste haldamise kohta.10.Kui importija on otsustanud kohaldada kaugmüügi suhtes lihtsustatud tariifset kohtlemist, ei või importija kasutada artikli 145 lõike 2 punktides d ja e osutatud meetmeid või mittetariifseid soodusmeetmeid.11.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu:a)kauba sooduspäritolu käsitlevad menetluseeskirjad lõikes 1 osutatud meetmete kohaldamiseks;b)meetme, millega soodustatud riigile või territooriumile tehakse lõikes 6 osutatud ajutine erand.Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 151Konkreetse kauba päritolu määramineKomisjon võib rakendusaktidega vastu võtta meetmeid konkreetse kauba päritolu määramiseks kooskõlas sellele kaubale kohaldatavate päritolureeglitega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.Selliste meetmetega seonduvatel eriti kiireloomulistel asjaoludel, mis on nõuetekohaselt põhjendatud vajadusega tagada päritolureeglite korrektne ja ühetaoline kohaldamine, võtab komisjon kooskõlas artikli 262 lõikes 5 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

3. peatükkKauba tolliväärtus

Artikkel 152KohaldamisalaKauba tolliväärtus ühise tollitariifistiku ja kaubavahetusega seonduvates, erinevaid valdkondi reguleerivates liidu õigusaktides sätestatud mittetariifsete meetmete kohaldamisel määratakse vastavalt artiklitele 153 ja 157.

Artikkel 153Tehinguväärtusel põhinev tolliväärtuse määramise meetod1.Kauba esmaseks tolliväärtuseks on tehinguväärtus, milleks on liidu tolliterritooriumile eksportimiseks müüdud kauba eest tegelikult makstud või makstav hind, mida on korrigeeritud vastavalt artiklitele 154 ja 155.2.Tegelikult makstud või makstav hind on kogu summa, mille ostja on maksnud või maksab imporditud kauba eest müüjale või kolmandale isikule müüja kasuks ning mis hõlmab kõiki imporditud kauba müügi tingimusena tehtud või tehtavaid makseid.3.Tehinguväärtust kohaldatakse eeldusel, et on täidetud kõik järgmised tingimused:a)ostjal ei ole kauba käsutamisel või kasutamisel muid piiranguid peale mis tahes järgmiste piirangute:i)liidu õigusaktidega või liidu ametiasutuste poolt kehtestatud või ette nähtud piirangud;ii)kauba edasimüügi geograafilist piirkonda käsitlevad piirangud;iii)piirangud, mis ei mõjuta oluliselt kauba tolliväärtust;b)kauba müük ega hind ei sõltu mingitest tingimusest ega kaalutlustest, mille väärtust kauba väärtuse määramisel ei ole võimalik määrata;c)ostja poolt kauba hilisemast edasimüügist, käsutamisest või kasutamisest saadud tulust ei laeku ühtegi osa otseselt ega kaudselt müüjale, välja arvatud juhul, kui hinda on võimalik korrigeerida;d)ostja ja müüja ei ole teineteisega seotud või nendevaheline suhe ei mõjutanud hinda.4.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks menetluseeskirjad tolliväärtuse määramiseks vastavalt lõigetele 1 ja 2, sh eeskirjad tegelikult makstud või makstava hinna korrigeerimiseks, ning lõikes 3 osutatud tingimuste kohaldamiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 154Tehinguväärtuse elemendid1.Artikli 153 kohaselt tolliväärtuse määramisel lisatakse imporditud kauba eest tegelikult makstud või makstavale hinnale:a)järgmised kulud sellisel määral, mil ostja on need kandnud, kuid mis ei ole lisatud kauba eest tegelikult makstud või makstavale hinnale:i)komisjoni- või vahendustasud, välja arvatud ostukomisjonitasud;ii)selliste konteinerite kulud, mida tollieeskirjade kohaldamisel ei eristata vastavast kaubast, ningiii)pakkimiskulud nii töö kui ka materjali eest;b)järgmiste kaupade ja teenuste vastavalt jaotatud väärtus, kui see ei ole osa tegelikult makstud või makstavast hinnast ning kui ostja on neid kaupu tarninud või teenuseid osutanud otse või kaudselt, tasuta või alandatud hinnaga selleks, et imporditud kaupa toota ja ekspordiks müüa:i)materjalid, komponendid, osad jms, millest imporditud kaup koosneb;ii)imporditud kauba tootmisel kasutatud tööriistad, stantsid, valuvormid jms;iii)imporditud kauba tootmisel tarvitatud materjal ningiv)inseneri-, arendus-, kunstniku- ja disaineritööd ning kavandid ja visandid, mis on tehtud väljaspool liitu ja on vajalikud imporditud kauba tootmiseks;c)autori- ja litsentsitasu, mis on seotud selle kaubaga, mille väärtust määratakse, ja mida ostja peab selle kauba müügi tingimusena otseselt või kaudselt maksma, kui selline tasu ei ole arvestatud tegelikult makstud või makstava hinna sisse;d)tulu see osa, mis imporditud kauba igast järgnevast edasimüügist, käsutamisest või kasutamisest laekub otse või kaudselt müüjale, ninge)järgmised kulud kuni kohani, kus kaup tuuakse liidu tolliterritooriumile:i)imporditud kauba transpordi- ja kindlustuskulud ningii)laadimis- ja käitlemiskulud, mis on seotud imporditud kauba veoga.2.Tegelikult makstud või makstavale hinnale lisatakse vastavalt lõikele 1 ainult objektiivsete ja mõõdetavate andmete alusel määratud kulud.3.Tolliväärtuse määramisel ei tohi tegelikult makstud või makstavale hinnale lisada käesolevas artiklis loetlemata kulusid.4.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks menetluseeskirjad tolliväärtuse määramiseks vastavalt käesolevale artiklile, sh eeskirjad tegelikult makstud või makstava hinna korrigeerimiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 155Elemendid, mida ei lisata tolliväärtusesse1.Artikli 153 kohaselt ei lisata tolliväärtuse määramisel järgmist:a)imporditud kauba transpordikulud pärast selle toomist liidu tolliterritooriumile;b)ehitus-, paigaldus-, kooste-, hooldus- või tehnoabikulud, kui neid teenuseid osutati pärast sellise kauba toomist liidu tolliterritooriumile, nagu tööstuslik sisseseade, masinad või seadmed;c)intressid rahastamiskokkuleppe alusel, mille ostja on sõlminud ja mis on seotud imporditud kauba ostmisega, sõltumata sellest, kas rahastajaks on müüja või mõni muu isik, tingimusel et rahastamiskokkulepe on sõlmitud kirjalikult ja vajaduse korral saab ostja tõendada, et järgmised tingimused on täidetud:i)sellist kaupa müüakse reaalselt hinnaga, mis on deklareeritud kui tegelikult makstud või makstav hind;ii)nõutav intressimäär ei ületa taset, mida kõnealuse rahastamise ajal kohaldatakse selliste tehingute suhtes riigis, kus rahastamine toimub;d)tasu imporditud kauba reprodutseerimise õiguse eest liidus; ostukomisjonitasud;e)imporditollimaksud või muud kauba impordi või müügiga seoses liidus makstavad maksud;f)olenemata artikli 154 lõike 1 punktist c tasu, mida ostja maksab imporditud kauba turustamise või edasimüügi õiguse eest, kui see tasu ei ole kauba liitu eksportimiseks müümise tingimus.2.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks menetluseeskirjad tolliväärtuse määramiseks vastavalt käesolevale artiklile, sh eeskirjad tegelikult makstud või makstava hinna korrigeerimiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 156Tollilihtsustused1.Toll võib taotluse alusel lubada, et konkreetsete kriteeriumide alusel määratakse kindlaks järgmised summad, kui neid ei ole võimalik kindlaks määrata tollideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeval:a)summad, mis tuleb arvestada tolliväärtuse sisse artikli 153 lõike 2 kohaselt, ningb)artiklites 154 ja 155 osutatud summad.2.Kui importija on otsustanud kohaldada kaugmüügi suhtes lihtsustatud tariifset kohtlemist, ei kohaldata artikli 155 lõike 1 punkti a ning tolliväärtuse hulka arvatakse nii imporditud kauba transpordi kulud kohani, kus kaup liidu tolliterritooriumile tuuakse, kui ka pärast kauba kõnealusele territooriumile toomist tekkivad transpordikulud.3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud loa andmise tingimused.

Artikkel 157Tolliväärtuse määramise teisesed meetodid1.Kui kauba tolliväärtust ei ole võimalik määrata artikli 153 alusel, siis kohaldatakse selle määramiseks lõike 2 punkte a–d nende järjekorras, kuni esimese punktini, mille alusel saab kauba tolliväärtust määrata.Importija või eksportija või vajaduse korral deklarandi taotluse korral muudetakse lõike 2 punktide c ja d kohaldamise järjekorda.2.Lõikele 1 vastav tolliväärtus on:a)identse kauba tehinguväärtus, mis on liidu tolliterritooriumile ekspordiks müüdud ja eksporditud samal ajal või ligikaudu samal ajal kui see kaup, mille väärtust määratakse;b)sarnase kauba tehinguväärtus, mis on liidu tolliterritooriumile ekspordiks müüdud ja eksporditud samal ajal või ligikaudu samal ajal kui see kaup, mille väärtust määratakse;c)väärtus, mis põhineb ühikuhinnal, millega imporditud kaupa või identset või sarnast imporditud kaupa on müüdud liidu tolliterritooriumi piires kõige suuremas üldkoguses isikule, kes ei ole müüjaga seotud, võid)arvutatud väärtus, mis koosneb järgmistest elementidest:i)imporditud kauba tootmisel kasutatud materjalide ning kauba tootmise või muu töötlemise kulud või väärtus;ii)kasum ja üldkulud summa ulatuses, mis tavaliselt kujuneb ekspordiriigi tootjate poolt liidu tolliterritooriumile eksportimiseks toodetud ning hinnatava kaubaga samasse klassi või liiki kuuluva kauba müügil;iii)artikli 154 lõike 1 punktis e nimetatud elementide kulud või väärtus.3.Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata lõike 1 alusel, määratakse see liidu tolliterritooriumil kättesaadavate andmete alusel, kasutades kohaseid meetodeid, mis on kooskõlas kõigis järgmistes õigusnormides sisalduvate põhimõtete ja üldsätetega:a)üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise leping;b)üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikkel;c)käesolev peatükk.4.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks käesolevas artiklis osutatud tolliväärtuse määramise menetluseeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 158Kauba väärtuse kindlaksmääramine erandolukordadesKomisjon võib rakendusaktidega võtta vastu meetmed, millega kehtestatakse asjakohane tolliväärtuse määramise meetod või kriteeriumid, mida tuleb kasutada kauba tolliväärtuse määramiseks erandolukordades. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.Selliste meetmetega seonduvatel eriti kiireloomulistel asjaoludel, mis on nõuetekohaselt põhjendatud vajadusega tagada kauba tolliväärtuse määramise eeskirjade korrektne ja ühetaoline kohaldamine, võtab komisjon kooskõlas artikli 262 lõikes 5 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

X jaotisTOLLIVÕLG JA TAGATISED1. peatükkTollivõla tekkimine1. jaguTollivõlg impordil

Artikkel 159Vabasse ringlusse lubamine ja ajutine import1.Importijal tekib tollivõlg kauba vabasse ringlusse lubamisel, lõppkasutusprotseduuril või ajutisel impordil koos osalise vabastamisega imporditollimaksust.2.Importija on võlgnik. Kaudse esindamise korral on importija ja isik, kelle eest importija tegutseb, mõlemad võlgnikud ning vastutavad tollivõla eest solidaarselt. See isik vastutab kõigi muude kohaldatavate tasude tasumise eest. [ME 197]Kui lõikes 1 osutatud protseduuride jaoks esitatud või kättesaadavaks tehtud teave toob kaasa olukorra, kus imporditollimaksu osaliselt või täielikult sisse ei nõuta, on võlgnik ka isik, kes selle teabe andis ja kes teadis või oleks pidanud teadma, et teave oli vale.3.Kui direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 4. jagu kohaldatakse kolmandatest riikidest või kolmandatelt territooriumidelt liidu tolliterritooriumil asuvale kliendilelõppkliendile imporditava kauba kaugmüügi suhtes, tekib tollivõlg eeldataval importijal kaugmüügi eest tehtava makse aktsepteerimisel ja temast saab võlgnik. Eeldatav importija vastutab ka kõigi muude kohaldatavate tasude tasumise eest. [ME 198]

Artikkel 160Erisätted päritolustaatuseta kauba kohta1.Eksportijal tekib tollivõlg toodete ekspordiks vabastamisel, kui:a)liidu ja teatavate kolmandate riikide või selliste riikide rühmade vahel sõlmitud sooduskorraga on ette nähtud, et liidust pärit toodete tariifseks sooduskohtlemiseks tuleb nende valmistamiseks kasutatud päritolustaatuseta kaubalt tasuda imporditollimaksud, ningb)nende toodete kohta on välja antud või koostatud päritolutõend.2.Eksportija arvutab võlale vastava imporditollimaksu summa nii, nagu oleks eksporditavate toodete valmistamiseks kasutatud päritolustaatuseta kaup lubatud vabasse ringlusse samal kuupäeval.3.Kaudse esindamise korral on eksportija ja isik, kelle eest eksportija tegutseb, mõlemad võlgnikud ning vastutavad tollivõla eest solidaarselt.

Artikkel 161Nõuetele mittevastavusest tulenev tollivõlg1.Kauba puhul, mille eest tuleb tasuda imporditollimaks, tekib tollivõlg impordil mis tahes järgmisel juhul:a)jäetakse täitmata mõni tollialastes õigusaktides sätestatud kohustus, mis käsitleb liiduvälise kauba toomist liidu tolliterritooriumile, selle tollijärelevalve alt väljaviimist või sellise kauba liikumist, töötlemist, ladustamist, ajutist ladustamist, ajutist importi või kõrvaldamist kõnealusel territooriumil;b)jäetakse täitmata mõni tollialastes õigusaktides sätestatud kohustus, mis käsitleb kauba lõppkasutust liidu tolliterritooriumil;c)jäetakse täitmata mõni tingimus, mis on seotud liiduvälise kauba suunamisega tolliprotseduurile või kaubale tollimaksuvabastuse või vähendatud imporditollimaksumäära kohaldamisega kauba lõppkasutuse tõttu.2.Tollivõla tekkimise aeg on üks järgmistest:a)hetk, mil kohustust, mille mittetäitmine tollivõla põhjustab, ei täideta või selle täitmine katkestatakse;b)hetk, mil kaup suunatakse tolliprotseduurile, kui hiljem selgub, et ei ole täidetud tingimus, mille alusel kaup asjaomasele protseduurile suunati või mille alusel asjaomasele kaubale kehtestati tollimaksuvabastus või vähendatud imporditollimaksumäär kauba lõppkasutuse tõttu.3.Lõike 1 punktides a ja b esitatud juhtudel on võlgnik üks järgmistest isikutest:a)isik, kes pidi asjaomase kohustuse täitma;b)isik, kes teadis või oleks pidanud mõistlikult käitudes teadma, et tollialaste õigusaktide kohane kohustus ei ole täidetud, ja kes tegutses isiku eest, kes pidi asjaomase kohustuse täitma, või kes osales tegevuses, mille tulemuseks oli kohustuse mittetäitmine;c)isik, kes omandas asjaomase kauba või kes seda valdas ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadis või oleks pidanud mõistlikult käitudes teadma, et tollialaste õigusaktide kohane kohustus ei ole täidetud.4.Lõike 1 punktis c osutatud juhtudel on võlgnik isik, kes peab täitma kauba tolliprotseduurile suunamise või kauba lõppkasutuse tõttu antud tollimaksuvabastuse või vähendatud imporditollimaksumäära kehtestamise tingimused.Kui tollialaste õigusaktidega nõutav teave kauba kõnealusele tolliprotseduurile suunamise tingimuste kohta esitatakse tolliasutustele ning sellest teabest tulenevalt imporditollimaksu osaliselt või täielikult sisse ei nõuta, on võlgnik ka isik, kes esitas teabe ja kes teadis või mõistlikult käitudes oleks pidanud teadma, et asjaomane teave oli vale.

Artikkel 162Juba tasutud imporditollimaksu summa mahaarvamine1.Kui tollivõlg on tekkinud vastavalt artikli 161 lõikele 1 lõppkasutuse tõttu vähendatud imporditollimaksumääraga vabasse ringlusse lubatud kauba puhul, arvatakse kauba vabasse ringlusse lubamisel tasutud imporditollimaksu summa tollivõlale vastava imporditollimaksu summast maha.Esimest lõiku kohaldatakse, kui tollivõlg on tekkinud asjaomase kauba hävitamise tagajärjel tekkinud jääkide ja jäätmete suhtes.2.Kui tollivõlg on tekkinud vastavalt artikli 159 lõikele 1 või artikli 161 lõikele 1 osalise imporditollimaksust vabastamisega ajutisele impordile suunatud kauba puhul, arvatakse osalisel vabastamisel tasutud imporditollimaksu summa tollivõlale vastava imporditollimaksu summast maha.

2. jaguTollivõlg ekspordil

Artikkel 163Eksport ja välistöötlemine1.Eksportijal tekib tollivõlg sellise kauba vabastamisel, millelt tuleb tasuda eksporditollimaks ekspordiprotseduuri või välistöötlemisprotseduuri alusel.2.Eksportija on võlgnik. Kaudse esindamise korral on eksportija ja isik, kelle eest eksportija tegutseb, mõlemad võlgnikud ning vastutavad tollivõla eest solidaarselt.3.Kui kauba ekspordiprotseduurile suunamisel esitatud teabest tulenevalt eksporditollimaksu osaliselt või täielikult sisse ei nõuta, on võlgnik ka isik, kes esitas teabe ning teadis või oleks mõistlikult käitudes pidanud teadma, et asjaomane teave oli vale.

Artikkel 164Nõuetele mittevastavusest tulenev tollivõlg1.Kauba puhul, mille eest tuleb tasuda eksporditollimaks, tekib tollivõlg ekspordil ühel järgmistest juhtudest:a)jäetakse täitmata mõni tollialastes õigusaktides sätestatud kohustus, mis käsitleb kauba väljaviimist;b)jäetakse täitmata tingimused, mille kohaselt kaupa lubati liidu tolliterritooriumilt välja viia täieliku või osalise eksporditollimaksust vabastamisega.2.Tollivõla tekkimise aeg on üks järgmistest:a)hetk, mil kaup tegelikult liidu tolliterritooriumilt ilma selle ekspordi kohta tollile teavet esitamata välja viidi;b)hetk, mil kaup saabub muusse sihtkohta kui see, kuhu seda lubati täielikult või osaliselt eksporditollimaksust vabastatuna liidu tolliterritooriumilt välja viia;c)kui toll ei ole võimeline määrama punktis b osutatud aega, siis hetk, mil kauba eksporditollimaksust vabastamise aluseks olevate tingimuste täitmist kinnitavate tõendite esitamiseks määratud tähtaeg on möödunud.3.Lõike 1 punktis a osutatud juhtudel on võlgnik üks järgmistest isikutest:a)isik, kes pidi asjaomase kohustuse täitma;b)isik, kes teadis või oleks mõistlikult käitudes pidanud teadma, et asjaomane kohustus ei ole täidetud, ja kes tegutses isiku eest, kes pidi selle kohustuse täitma;c)isik, kes osales kohustuse mittetäitmiseni viinud tegevuses ja kes teadis või oleks mõistlikult käitudes pidanud teadma, et nõutavat teavet ei olnud esitatud või, asjakohasel juhul, et tollideklaratsiooni ei esitatud, kuigi selle oleks pidanud esitama.4.Lõike 1 punktis b osutatud juhtudel on võlgnik isik, kes peab täitma tingimusi, mille alusel kaupa lubati liidu tolliterritooriumilt välja viia täieliku või osalise eksporditollimaksust vabastamisega.

3. jaguÜhised sätted impordil ja ekspordil tekkiva tollivõla kohta

Artikkel 165Tollivõlg keeldude ja piirangute korral1.Tollivõlg impordil või ekspordil tekib ka siis, kui tegemist on kaubaga, mille suhtes toll kohaldab mis tahes liiki impordil või ekspordil muid õigusakte.2.Tollivõlga ei teki aga ühelgi järgmistest juhtudest:a)kui liidu tolliterritooriumile tuuakse ebaseaduslikult võltsitud raha;b)kui liidu tolliterritooriumile tuuakse narkootilisi ja psühhotroopseid aineid peale nende, mille üle pädevad asutused on teinud ranget järelevalvet, pidades silmas nende kasutamist meditsiinilistel ja teaduslikel eesmärkidel.3.Siiski loetakse tollieeskirjade rikkumise suhtes kohaldatavate karistuste puhul tollivõlg tekkinuks, kui käesoleva määruse või liikmesriigi õiguse alusel on karistuste määramise aluseks impordi- või eksporditollimaks või tollivõla olemasolu.

Artikkel 166Mitu võlgnikkuKui ühele tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa tasumise eest vastutab mitu isikut, vastutavad nad kõnealuse summa maksmise eest solidaarselt.

Artikkel 167Impordi- või eksporditollimaksu summa arvutamise üldeeskirjad1.Impordi- või eksporditollimaksu summa määratakse kindlaks kauba tariifse klassifitseerimise, tolliväärtuse, koguse, laadi ja päritolu alusel. Tollimaksu arvutamisel kohaldatakse eeskirju, mida kohaldatakse asjaomase kauba suhtes tollivõla tekkimise ajal.2.Kui tollivõla tekkimise aega ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, loetakse tollivõla tekkimise ajaks aeg, mil toll otsustab, et kaup on olukorras, mis toob kaasa tollivõla tekkimise.Kui tollile kättesaadava teabe põhjal on võimalik tuvastada, et tollivõlg on tekkinud enne, kui toll on teinud kõnealuse otsuse, loetakse tollivõla tekkimise ajaks kõige varasem aeg, mille kohta saab tuvastada tollivõla olemasolu.3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks käesolevas artiklis osutatud õigusnormid sellise impordi- või eksporditollimaksu summa arvutamiseks, mida kohaldatakse kauba suhtes, mille tollivõlg on tekkinud eriprotseduuri raames.

Artikkel 168Erieeskirjad imporditollimaksu summa arvutamiseks1.Kui liidu tolliterritooriumil on tolliprotseduurile suunatud või ajutiselt ladustatava kauba suhtes tekkinud ladustamise või tavapärase käitluse kulud, ei võeta kõnealuseid kulusid või väärtuse kasvu imporditollimaksu summa arvutamisel arvesse, kui importija või eksportija või asjakohasel juhul deklarant esitab kõnealuste kulude kohta piisavad tõendid.Toimingutes kasutatud liiduvälise kauba tolliväärtust, kogust, laadi ja päritolu võetakse imporditollimaksu summa arvutamisel arvesse.2.Kui tolliprotseduurile suunatud kauba tariifne klassifikatsioon liidu tolliterritooriumil tavapärase käitlemise tulemusena muutub, kohaldatakse importija või eksportija või asjakohasel juhul deklarandi taotluse korral tolliprotseduurile suunatud kauba suhtes esialgset tariifset klassifikatsiooni.3.Kui tollivõlg on tekkinud seestöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud toodete puhul, määratakse sellisele võlale vastav imporditollimaksu summa kindlaks importija taotluse korral seestöötlemisele suunatud kauba tariifse klassifikatsiooni, tolliväärtuse, koguse, laadi ja päritolu alusel.4.Kui töödeldud tooted tulenevad järgnevatest seestöötlemisprotseduuridest, võib importija taotleda võla kindlaksmääramist esimesele seestöötlemisele suunatud kauba tariifse klassifikatsiooni, tolliväärtuse, koguse, laadi ja päritolu alusel.5.Erijuhtudel määratakse imporditollimaksu summa kindlaks käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt ilma importija või eksportija või asjakohasel juhul deklarandi taotluseta, et vältida artikli 145 lõike 2 punktis h osutatud tariifsetest meetmetest kõrvalehoidmist.6.Kui tollivõlg on tekkinud välistöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud toodete puhul või artikli 143 lõikes 1 osutatud asendustoodete puhul, määratakse imporditollimaksu summa väljaspool liidu tolliterritooriumi läbi viidud töötlemistoimingute kulude alusel.7.Kui tollivõlg on tekkinud vastavalt käesoleva määruse artiklile 161 või 164 ja kui tollivõla tekkimiseni viinud kohustuste täitmata jätmine ei kujutanud endast pettusekatset, kohaldatakse ka järgmist:a)kauba tariifset sooduskohtlemist vastavalt tollialastele õigusaktidele võib)täielikku või osalist vabastamist impordi- või eksporditollimaksust vastavalt artikli 145 lõike 2 punktidele d, e, f ja g või artiklitele 90, 91, 92 ja 93 või artiklitele 140, 141, 142, 143 ja 144 võic)määruse (EÜ) nr 1186/2009 kohast maksuvabastust.8.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks käesolevas artiklis osutatud eeskirjad sellise impordi- või eksporditollimaksu summa arvutamiseks, mida kohaldatakse kauba suhtes, mille tollivõlg on tekkinud eriprotseduuri raames, ning lõikes 5 osutatud erijuhtudel.

Artikkel 169Tollivõla tekkimise koht1.Tollivõlg tekib importija või eksportija asukohas.Erandina esimesest lõigust tekib tollivõlg muude importijate ja eksportijate kui usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevate kauplejate ning eeldatavate importijate puhul kohas, kus tollideklaratsioon on esitatud või oleks esitatud vastavalt artikli 63 lõikele 4, välja arvatud artikli 63 lõikes 2 sätestatud teabe esitamise viisi muutmise korral.Igal muul juhul on tollivõla tekkimise koht seal, kus tollivõla põhjustanud asjaolud ilmnevad.Kui kõnealust kohta ei ole võimalik määrata, tekib tollivõlg kohas, kus toll otsustab, et kaup on olukorras, mis toob kaasa tollivõla tekkimise.2.Kui kaup on suunatud tolliprotseduurile, mis on lõpetamata, või kui ajutine ladustamine ei lõppenud nõuetekohaselt ja tollivõla tekkimise kohta ei saa määratud tähtaja jooksul lõike 1 teise või kolmanda lõigu kohaselt kindlaks määrata, tekib tollivõlg kohas, kus kaup asjaomasele protseduurile suunati või selle protseduuri alusel liidu tolliterritooriumile toodi või kus kaupa ajutiselt ladustati.3.Kui tollile kättesaadava teabe põhjal on selgunud, et tollivõlg võib samaaegselt olla tekkinud mitmes kohas, loetakse tollivõla tekkimise kohaks koht, kus tollivõlg esimesena tekkis.4.Kui toll avastab, et tollivõlg on tekkinud artikli 161 või 164 kohaselt mõnes teises liikmesriigis ja sellele võlale vastav impordi- või eksporditollimaksu summa on väiksem kui 10 000 eurot, loetakse tollivõlg tekkinuks liikmesriigis, kus see avastati.5.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks lõikes 2 osutatud tähtaeg.

2. peatükkVõimaliku või olemasoleva tollivõla tagatis

Artikkel 170Üldsätted1.Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat peatükki sellise tollivõla tasumiseks seatud tagatistele, mis on tekkinud, kuid mille tasumine on edasi lükatud (edaspidi „olemasolev tollivõlg“), ning tagatistele, mida nõutakse olukorras, kus tollivõlg võib tekkida (edaspidi „võimalik tollivõlg“).2.Kui toll nõuab tagatise esitamist võimaliku või olemasoleva tollivõla katteks, katab see tagatis kauba impordi või ekspordiga seoses makstava impordi- või eksporditollimaksu ja muude maksude summa, kui:a)tagatist kasutatakse kauba suunamiseks liidu transiidiprotseduurile võib)tagatist võib kasutada rohkem kui ühes liikmesriigis.Tolli aktsepteeritud või lubatud tagatis kehtib eesmärgil, milleks see on esitatud, kogu liidu territooriumil.3.Tagatise esitab võlgnik või isik, kellest võib saada võlgnik, või, kui toll seda lubab, siis mis tahes muu isik.4.Ilma et see piiraks artikli 178 kohaldamist, nõuab toll iga konkreetse kauba kohta ainult ühe tagatise esitamist.Teatava kauba kohta esitatud tagatis kehtib selle kauba tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu ja muude maksude summa kohta, sõltumata sellest, kas selle kauba kohta esitatud või kättesaadavaks tehtud teave on õige või mitte.Kui tagatist ei ole vabastatud, võidakse seda tagatud summa piires kasutada ka asjaomase kauba vabastusjärgse kontrolli järel tasutavate impordi- või eksporditollimaksude ja muude maksude summade sissenõudmiseks.5.Lõikes 3 osutatud isiku taotluse alusel võib toll vastavalt artikli 176 lõigetele 1 ja 2 lubada üldtagatise esitamist kahte või enamat toimingut või tolliprotseduuri hõlmavale tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa katmiseks.6.Tagatist jälgib toll.7.Tagatist ei nõuta järgmistel juhtudel:a)riikidelt, piirkondlikelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning teistelt avalik-õiguslikelt organisatsioonidelt tegevuste suhtes, millega nad on hõivatud kui riigiasutused;b)kauba eest, mida veetakse Reini jõel, selle veeteedel, Doonau jõel ja selle veeteedel;c)kauba eest, mida veetakse kinnistranspordiseadme abil;d)erijuhtudel, kui kaup suunatakse ajutise impordi protseduurile;e)kauba eest, mida veetakse meritsi või õhuteed pidi liidu sadamate või liidu lennujaamade vahel.8.Toll võib tagatise esitamise nõudest loobuda, kui tagatav impordi- või eksporditollimaksu summa ei ületa statistilise väärtuse läve, milleks on 1 000 eurot.9.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks erijuhud, mil lõike 7 punktis d osutatud ajutise impordi protseduurile suunatud kauba puhul tagatist ei nõuta.10.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks käesolevas artiklis osutatud tagatise esitamist ja jälgimist käsitlevad menetluseeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 171Kohustusliku tagatise lähtesumma1.Kui toll peab nõudma tagatist ja saab kindlaks määrata tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu ja muude maksude täpse summa tagatise nõudmise ajal, peab tagatis katma selle täpse summa.Kui täpset summat ei ole võimalik määrata, määratakse tagatiseks tolli hinnangul tekkinud või tekkida võiva tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu ja muude maksude maksimaalne summa.2.Kui üldtagatis esitatakse tollivõlgadele vastavate impordi- või eksporditollimaksude ja muude maksude summa kohta, mis on ajas muutuv, määratakse sellise tagatise suurus tasemel, mis võimaldab tollivõlgadele vastavate impordi- või eksporditollimaksude ja muude maksude summa katmist igal ajal, ilma et see piiraks artikli 176 kohaldamist.

Artikkel 172Ennetava tagatise lähtesummaKui tagatise esitamine ei ole kohustuslik, kuid toll ei ole kindel, et tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa ja muud maksud tasutakse ettenähtud tähtaja jooksul, nõuab ta tagatist summas, mis ei või ületada artiklis 171 osutatud taset.

Artikkel 173Tagatise esitamine1.Tagatise võib esitada mis tahes järgmises vormis:a)mis tahes maksevahend, mida toll tunnustab, kas eurodes või selle liikmesriigi vääringus, kus tagatist nõutakse;b)käendaja võetud kohustus;c)muus tagatise vormis, mis annab samaväärse kindluse, et tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu ja muude maksude summa tasutakse.2.Sularahasissemakse või mõne muu sellega samaväärsena käsitatava maksevahendiga esitatud tagatise andmine toimub kooskõlas sätetega, mis kehtivad selles liikmesriigis, kus tagatist nõutakse.Kui tagatis esitatakse mis tahes maksevahendiga, mida toll tunnustab, ei pea toll maksma sellelt intressi.3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks lõike 1 punktis c osutatud tagatise vormi.

Artikkel 174Tagatise valikIsik, kellelt nõutakse tagatise esitamist, võib valida artikli 173 lõikes 1 sätestatud tagatise vormide vahel.Toll võib siiski keelduda aktsepteerimast valitud tagatise vormi, kui see on vastuolus kõnealuse tolliprotseduuri nõuetekohase käiguga.Toll võib nõuda, et teatud ajavahemiku jooksul jäädaks valitud tagatise vormi juurde.

Artikkel 175Käendaja1.Artikli 173 lõike 1 punktis b osutatud käendaja on kolmanda riigi resident, kes on registreeritud või asub liidu tolliterritooriumil. Käendajal on tagatist nõudva tolliasutuse heakskiit, välja arvatud juhul, kui käendaja on liidus vastavalt kehtivatele liidu sätetele akrediteeritud krediidiasutus, finantsasutus või kindlustusselts.2.Käendaja võtab endale kirjalikult kohustuse tasuda tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu ja muude maksude tagatud summa.3.Toll võib keelduda käendaja või esitatud tagatise vormi heakskiitmisest, kui tema hinnangul ei taga kumbki kindlalt tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu ja muude maksude summa tasumist ettenähtud aja jooksul.4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks käesolevas artiklis osutatud tagatise andmise vormid ja käendaja suhtes kohaldatavad õigusnormid.5.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks käesolevas artiklis osutatud käendaja võetava kohustuse kehtetuks tunnistamist ja tühistamist käsitlevad menetluseeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 176Üldtagatis1.Toll võib anda artikli 170 lõikes 5 osutatud loa üksnes isikutele, kes vastavad järgmistele tingimustele:a)nad asuvad liidu tolliterritooriumil;b)nad vastavad artikli 24 lõike 1 punktis a sätestatud kriteeriumidele;c)nad kasutavad regulaarselt tolliprotseduure või on ajutise ladustamise rajatiste pidajad või vastavad artikli 24 lõike 1 punktis d sätestatud kriteeriumidele.2.Toll võib lubada artikli 24 lõike 1 punktides b ja c sätestatud kriteeriumidele vastaval ettevõtjal, artikli 25 lõike 3 punktides b ja c sätestatud kriteeriumidele vastaval ettevõtjal ning usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevatel kauplejatel esitada võimalike tollivõlgade ja muude maksude jaoks vähendatud summaga üldtagatise või saada tagatisest vabastuse. [ME 199]3.Toll võib lubada tollilihtsustusi kasutaval volitatud ettevõtjal, artikli 25 lõike 3 punktides b ja c sätestatud kriteeriumidele vastaval ettevõtjal ning usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseval kauplejal esitada taotluse korral olemasolevate tollivõlgade ja muude maksude kohta vähendatud summaga üldtagatise või anda usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevale kauplejale tagatisest vabastuse. [ME 200]4.Lõikes 3 osutatud vähendatud summaga üldtagatise kasutamine on võrdne tagatise esitamisega.5.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks tingimused lõikes 2lõigetes 2 ja 3 osutatud vähendatud summaga üldtagatise kasutamise või tagatisest vabastuse andmise lubamiseks. [ME 201]6.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks tagatise summa, sealhulgas lõikes 2lõigetes 2 ja 3 osutatud vähendatud summa kindlaksmääramist käsitlevad menetluseeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 202]

Artikkel 177Üldtagatiste ajutine kasutamiskeeld1.Eriprotseduuride või ajutise ladustamise raames võib komisjon ajutiselt keelata:a)artikli 176 lõikes 2 osutatud vähendatud summaga üldtagatise või tagatisest vabastuse;b)artiklis 176 osutatud üldtagatise sellise kauba suhtes, mille puhul on kindlaks tehtud, et see on seotud ulatusliku pettusega.2.Lõike 1 punkti a või b kohaldamisel võib lubada vähendatud summaga üldtagatise kasutamist või tagatisest vabastamist või artiklis 176 osutatud üldtagatise kasutamist, kui asjaomane isik täidab üht järgmistest tingimustest:a)isik saab tõendada, et kõnealuse kauba osas ei ole tekkinud tollivõlga toimingute käigus, mida see isik on teinud kahe aasta jooksul enne lõikes 1 osutatud otsuse tegemist;b)kui tollivõlg on tekkinud kahe aasta jooksul enne lõikes 1 osutatud otsuse tegemist, saab asjaomane isik tõendada, et võlgnik või võlgnikud või käendaja tasusid tollivõla ettenähtud tähtaja jooksul täielikult.Selleks, et saada luba ajutiselt keelatud üldtagatise kasutamiseks, peab asjaomane isik täitma ka artikli 24 lõike 1 punktides b ja c sätestatud tingimusi.3.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks eeskirjad lõikes 1 osutatud üldtagatiste kasutamise ajutiste keeldude kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.Meetmetega seotud eriti kiireloomulistel asjaoludel, mis on nõuetekohaselt põhjendatud vajadusega tagada kiiresti liidu ja tema liikmesriikide finantshuvide kaitse, võtab komisjon kooskõlas artikli 262 lõikes 5 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Artikkel 178Täiendav või asendustagatisKui toll teeb kindlaks, et esitatud tagatis ei taga või ei taga enam kindlalt või piisavalt tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu ja muude maksude summa tasumist ettenähtud aja jooksul, nõuab ta artikli 170 lõikes 3 nimetatud isikult, et see isik esitaks omal valikul täiendava tagatise või asendaks algse tagatise uuega.

Artikkel 179Tagatise vabastamine1.Toll vabastab tagatise viivitamata, kui tollivõlg või muude maksude maksmise kohustus on lõppenud või seda ei saa enam tekkida.2.Kui tollivõlg või muude maksude maksmise kohustus on lõppenud osaliselt või see võib tekkida ainult osa suhtes sellest summast, mille tasumine on tagatud, vabastatakse asjaomase isiku taotluse korral vastav osa tagatisest, välja arvatud juhul, kui kõnealune summa sellist toimingut ei õigusta.3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks tagatise vabastamise tähtajad.4.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks käesolevas artiklis osutatud tagatise vabastamist käsitlevad menetluseeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

3. peatükkImpordi- või eksporditollimaksu summa sissenõudmine, tasumine, tagasimaksmine ja vähendamine1. jaguImpordi- või eksporditollimaksu summa kindlaksmääramine, tollivõlast teatamine ja arvestuskande tegemine

Artikkel 180Impordi- või eksporditollimaksu summa kindlaksmääramine1.Importija ja eksportija arvutavad tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa. Kauba vabastamisel loetakse, et toll aktsepteerib importija ja eksportija arvutatud impordi- või eksporditollimaksu summat, ilma et see piiraks vabastusjärgset kontrolli. Kui kõnealune isik ei arvuta summat või kui toll ei nõustu selle isiku arvutatud summaga, määrab selle koha tolliasutus, kus tollivõlg on tekkinud või loetakse tekkinuks, vastavalt artiklile 169 tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa kindlaks niipea, kui ta on saanud vajaliku teabe.2.Erandina lõikest 1 võib toll kuni artikli 265 lõikes 3 sätestatud kuupäevani aktsepteerida tollideklaratsioonis kindlaksmääratud impordi- või eksporditollimaksu summat, ilma et see piiraks vabastusjärgset kontrolli. Kui toll ei ole kõnealuse summaga nõus, määrab ta tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa kindlaks niipea, kui ta on saanud vajaliku teabe.3.Kui määratud impordi- või eksporditollimaksu summa ei ole täisarv, võib selle summa ümardada.Kui esimeses lõigus osutatud summa on väljendatud eurodes, ei tohi ümardada rohkem kui üles- või allapoole lähima täisarvuni.Importijad või eksportijad, kelle asukoht on liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, võivad kohaldada mutatis mutandis teise lõigu sätteid või sellest lõigust kõrvale kalduda, tingimusel et ümardamisele kohaldatavate eeskirjade rahaline mõju ei ole suurem, kui teises lõigus sätestatud eeskirjade kohaldamisel.

Artikkel 181Tollivõlast teatamine1.Kauba vabastamisel loetakse, et toll on importijale või eksportijale tollivõlast teatanud.2.Kui toll on impordi- või eksporditollimaksu summa kindlaks määranud, teatab ta võlgnikule sellest vormis, mis on ette nähtud kohas, kus tollivõlg tekkis või loetakse tekkinuks vastavalt artiklile 169.Esimeses lõigus osutatud teadet ei saadeta järgmistel juhtudel:a)kui kuni impordi- või eksporditollimaksu summa lõpliku kindlaksmääramiseni on kehtestatud ajutine dumpinguvastane tollimaks või ajutine tasakaalustav tollimaks või ajutine kaitsemeede;b)kui tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa ületab artikli 13 kohaselt tehtud otsuse alusel kindlaks määratud summa;c)kui algne otsus jätta tollivõlast teatamata või teatada sellest väiksema impordi- või eksporditollimaksu summaga kui tasumisele kuuluv impordi- või eksporditollimaksu summa tehti üldsätete alusel, mis on hiljem kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud;d)kui toll vabastatakse tollialaste õigusaktide kohaselt tollivõlast teatamisest.3.Kui toll peab teatama lõike 2 kohaselt tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa, teatab toll võlgnikule tollivõlast, kui tal on võimalik see summa kindlaks määrata ja selle kohta otsus vastu võtta.Kui aga tollivõlast teatamine mõjutaks kriminaaluurimist, võib toll teatamise edasi lükata selle ajani, kui see enam uurimist ei mõjuta, isegi kui uurimine toimub mõnes muus liikmesriigis. Kui seda taotleb süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise eest vastutav ametiasutus, sealhulgas Euroopa Prokuratuur, lükkavad taotluse saanud tolliasutused teatamise edasi. [ME 203]4.Toll võib lubada usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseval kauplejal arvutada tollivõla, mis vastab impordi- või eksporditollimaksu kogusummale, mis on seotud kogu kaubaga, mille kõnealune ettevõtja on tolli eest vabastanud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 31 kalendripäeva, ning teatada sellest tollile koos iga konkreetse kaubasaadetisega seotud summade jaotusega. Kui toll ei nõustu arvutatud ja teatatud summaga, määrab ta kindlaks tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa.5.Erandina lõikest 1, kui direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 4. jagu kohaldatakse liidu tolliterritooriumil asuvale kliendile kolmandatest riikidest imporditava kauba kaugmüügi suhtes, võib toll lubada eeldataval importijal arvutada ja teatada järgmise kuu lõpuks tollivõla, mis vastab imporditollimaksu kogusummale, mis on seotud kogu kaubaga, mis on kõnealusele eeldatavale importijale vabastatud ühe kuu jooksul, koos iga konkreetse kaubasaadetisega seotud summade jaotusega. Selle teatega võib muuta või kehtetuks tunnistada teavet, mille eeldatav importija oli esitanud vastavalt artikli 59 lõikele 2. Kui toll ei nõustu arvutatud ja teatatud summaga, määrab ta kindlaks tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa. Toll loetakse tollivõlast teavitatuks, kui ta ei ole mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ettevõtja on teate esitanud, teatanud sellega mittenõustumisest.6.Kui tollideklaratsioon on esitatud, võib toll kuni artikli 265 lõikes 3 sätestatud kuupäevani, tingimusel, et tasumine on tagatud, lubada impordi- või eksporditollimaksu kogusummale vastavast tollivõlast, mis on seotud määratud ajavahemikul ühele ja samale isikule vabastatud kogu kaubaga, teatada selle ajavahemiku lõpus. Tolli poolt määratud ajavahemik ei tohi ületada 31 päeva.7.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks järgmine:a)lõike 2 teise lõigu punktis d osutatud juhud, kui toll on vabastatud tollivõlast teatamise kohustusest;b)mõistlik ajavahemik, mille jooksul tuleb teatada mittenõustumisest, nagu on osutatud lõikes 5;c)teave, mis tuleb esitada eeldatava importija teates vastavalt lõikele 5.

Artikkel 182Tollivõlaga seotud piirangud1.Toll ei teata ühestki tollivõlast võlgnikule pärast tollivõla tekkimise kuupäevale järgneva kolmeaastase perioodi lõppu.2.Kui tollivõlg tekib sellise toimingu tagajärjel, mille alusel võis selle toimingu tegemise ajal algatada kriminaalasja, pikendatakse lõikes 1 sätestatud kolmeaastast tähtaega kooskõlas siseriiklike õigusaktidega minimaalselt viie aastani ja maksimaalselt kümne aastani.3.Lõigetes 1 ja 2 ette nähtud tähtajad peatatakse, kui:a)kooskõlas artikliga 16 esitatakse kaebus;b)tähtaeg peatub alates kaebuse esitamise kuupäevast kaebuse menetlemise ajaks võic)toll teatab võlgnikule vastavalt artikli 6 lõikele 6 põhjused, miks ta kavatseb tollivõlast teatada; tähtaeg peatub alates teate esitamise kuupäevast kuni sellise ajavahemiku lõpuni, mille jooksul antakse võlgnikule võimalus oma seisukoha esitamiseks.4.Kui tollivõlg vastavalt artikli 193 lõikele 7 taaskehtestatakse, loetakse lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtajad peatatuks alates artikli 198 alusel tagasimaksmise või vähendamise taotluse esitamise kuupäevast kuni kuupäevani, mil tehti otsus tagasimaksmise või vähendamise kohta.

Artikkel 183Arvestuskande tegemine1.Artiklis 180 osutatud tolliasutus teeb vastavalt siseriiklikele õigusaktidele arvestuskande artikli 181 kohaselt teatatud tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa kohta.Esimeses lõigus sätestatud tolli kohustust ei kohaldata artikli 181 lõike 2 teises lõigus osutatud juhtudel.2.Tollil ei ole vaja teha arvestuskannet impordi- või eksporditollimaksu summa kohta, mis vastavalt artiklile 182 vastab tollivõlale, millest ei saa enam võlgnikule teatada.3.Liikmesriigid määravad kindlaks impordi- või eksporditollimaksu summa arvestuskande tegemise üksikasjaliku praktilise korra. Nimetatud korras võib olla erinevusi vastavalt sellele, kas tollivõla tekkimise asjaolusid silmas pidades on toll sellest tuleneva maksusumma tasumises kindel.

Artikkel 184Arvestuskande tegemise aeg1.Toll kannab tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa arvestusse 14 päeva jooksul alates kauba vabastamisest, välja arvatud juhul, kui kaup suunatakse ajutisele impordile osalise imporditollimaksuvabastusega.2.Erandina lõikest 1 võib toll võtta arvesse usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevale kauplejale vabastatud kogu kaubaga seotud impordi- või eksporditollimaksu kogusumma vastavalt artikli 181 lõikele 4, tehes ühe arvestuskande selle perioodi lõpus.Selline arvestuskanne tehakse 14 päeva jooksul pärast nimetatud tähtaja möödumist.3.Erandina lõikest 1 võib imporditollimaksu kogusumma, mis on seotud kogu kaubaga, mis on vabastatud eeldatavale importijale ühe kuu jooksul kooskõlas artikli 181 lõikega 5, hõlmata järgmise kuu lõpuks ühe arvestuskandega, mis sisaldab iga konkreetse kaubasaadetisega seotud summade jaotust.4.Kui tollideklaratsioon on esitatud, võib toll kuni artikli 265 lõikes 3 sätestatud kuupäevani, tingimusel, et tasumine on tagatud, lubada impordi- või eksporditollimaksu kogusummale vastavast tollivõlast, mis on seotud määratud ajavahemikul, mis ei või ületada 31 päeva, ühele ja samale isikule vabastatud kogu kaubaga, teatada selle ajavahemiku lõpus.Selline arvestuskanne tehakse 14 päeva jooksul pärast nimetatud tähtaja möödumist.5.Kui kauba võib vabastada teatavate tingimuste alusel, mis reguleerivad kas tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa kindlaksmääramist või selle sissenõudmist, tehakse arvestuskanne 14 päeva jooksul alates kuupäevast, mil tasumisele kuuluv impordi- või eksporditollimaksu summa kindlaks määratakse või nimetatud tollimaksu tasumisele kuulumise kohustus kinnitatakse.Kui tollivõlg on seotud ajutise dumpinguvastase tollimaksuga, ajutise tasakaalustava tollimaksuga või ajutise kaitsemeetmega tollimaksu vormis, tehakse arvestuskanne tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa kohta kahe kuu jooksul alates lõpliku tollimaksu kehtestamise määruse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.6.Kui tollivõlg tekib lõikes 1 sätestamata juhtudel, tehakse tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa arvestuskanne 14 päeva jooksul alates kuupäevast, mil tollil on võimalik määrata kindlaks kõnealuse impordi- või eksporditollimaksu summa ja teha otsus.7.Lõiget 6 kohaldatakse tasumisele kuuluva või tasuda jääva impordi- või eksporditollimaksu summa suhtes, kui ei ole tehtud tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa arvestuskannet vastavalt lõigetele 1–6 või kui tasumisele kuuluv tollimaks on kindlaks määratud ja märgitud arvestuskannetesse väiksemas summas kui tasumisele kuuluv summa.8.Lõigetes 1–6 ette nähtud arvestuskande tähtajad ei kehti ettenägematus olukorras või vääramatu jõu korral.9.Arvestuskande tegemise võib edasi lükata artikli 181 lõike 3 teises lõigus osutatud juhul kuni ajani, mil tollivõlast teatamine kriminaaluurimist enam ei mõjuta, isegi kui see uurimine toimub mõnes muus liikmesriigis. [ME 204]

Artikkel 185Rakendamisvolituste andmineKomisjon võtab rakendusaktidega vastu meetmed tolliasutustevahelise vastastikuse abi tagamiseks tollivõla tekkimise korral.Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

2. jaguImpordi- või eksporditollimaksu summa tasumine

Artikkel 186Tasumise üldised tähtajad ja tasumistähtaegade peatumine1.Võlgnik tasub kooskõlas artikliga 181 teatatud tollivõlale vastavad impordi- või eksporditollimaksu summad tolli poolt ette nähtud tähtaja jooksul.Ilma et see piiraks artikli 17 lõike 2 kohaldamist, ei tohi nimetatud tähtaeg olla pikem kui kümme päeva alates tasumisele kuuluva tollivõla teatamisest võlgnikule.Toll võib võlgniku taotluse alusel nimetatud tähtaega pikendada, kui tasumisele kuuluv impordi- või eksporditollimaksu summa on kindlaks määratud artiklis 48 osutatud vabastusjärgse kontrolli käigus. Ilma et see piiraks artikli 190 lõike 2 kohaldamist, ei pikendata tähtaega rohkem, kui võlgnikul on vaja selleks, et võtta oma kohustuse täitmiseks vajalikke meetmeid.2.Erandina lõikest 1 tasub võlgnik artikli 181 lõike 5 kohaselt teatatud tollivõlale vastava imporditollimaksu summa hiljemalt tollivõlast teatamise tähtaja möödumisel.3.Kui võlgnikul on õigus mõnele artiklites 188–190 ette nähtud maksusoodustusele, tuleb tasumisele kuuluv tollimaksusumma tasuda enne nimetatud soodustusega ette nähtud tähtaja või tähtaegade lõppemist.4.Tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa tasumise tähtaeg peatatakse järgmistel juhtudel:a)kui esitatakse artikli 198 kohane tollimaksu vähendamise taotlus;b)kui kaup tuleb konfiskeerida, hävitada või riigile loovutada;c)kui tollivõlg on tekkinud artikli 161 kohaselt ja võlgnikke on rohkem kui üks.5.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks lõikes 3 osutatud tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa tasumise tähtaja peatamise kord ja peatamise ajavahemik.

Artikkel 187Tasumine1.Tasumine toimub sularahasissemaksena või mis tahes muu samaväärse toimega maksevahendiga, sealhulgas varasema enammakse arvelt kooskõlas siseriikliku õigusega.2.Võlgniku asemel võib tasuda kolmas isik.3.Võlgnik võib igal juhul maksta kogu impordi- või eksporditollimaksu summa või osa sellest, ilma et ta peaks ootama tasumiseks määratud tähtaja möödumist.

Artikkel 188Tasumise edasilükkamineToll lubab asjaomase isiku taotluse alusel ja tagatise esitamisel tasumisele kuuluva tollimaksusumma tasumise edasi lükata mis tahes järgmistel viisidel:a)eraldi iga impordi- või eksporditollimaksu summa suhtes, mille kohta on tehtud arvestuskanne kooskõlas artikli 184 lõikega 1 või artikli 184 lõikega 7;b)ühiselt kõigi impordi- või eksporditollimaksu summade suhtes, mille kohta tolli poolt kindlaksmääratud tähtaja jooksul, mis ei ületa 31 päeva, on tehtud arvestuskanne kooskõlas artikli 184 lõikega 1;c)ühiselt kõigi impordi- või eksporditollimaksu summade suhtes, mis moodustavad ühekordse arvestuskande kooskõlas artikli 184 lõigetega 2, 3 ja 4.Kui toll lubab lõikes 1 osutatud tasumisele kuuluva tollimaksusumma tasumise edasi lükata, ei nõua ta tagatise esitamist, kui taotleja on usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsev kaupleja, kellel on artikli 176 lõike 3 kohaselt õigus saada tagatise esitamisest vabastus. [ME 205]

Artikkel 189Ajavahemikud, mille võrra tasumine edasi lükatakse1.Ajavahemik, mille võrra tasumist võib artikli 188 alusel edasi lükata, on 30 päeva.2.Kui tasumine lükatakse edasi kooskõlas artikli 188 punktiga a, algab tähtaeg kuupäevast, mis järgneb võlgnikule tollivõla teatamise kuupäevale.3.Kui tasumine lükatakse edasi kooskõlas artikli 188 punktiga b, algab tähtaeg kuupäevast, mis järgneb summeerimise tähtajale. Seda vähendatakse päevade arvu võrra, mis vastab poolele summeerimisperioodi päevade arvust.4.Kui tasumist lükatakse edasi kooskõlas artikli 188 punktiga c, algab tähtaeg kuupäevast, mis järgneb kõnealuse kauba vabastamise tähtajale. Seda vähendatakse päevade arvu võrra, mis vastab poolele kõnealuse tähtaja päevade arvust.5.Kui lõigetes 3 ja 4 osutatud ajavahemikes on paaritu arv päevi, on vastavalt kõnealustele lõigetele 30päevasest tähtajast lahutatavate päevade arv võrdne poolega madalamast lähimast paarisarvust.6.Kui lõigetes 3 ja 4 osutatud ajavahemikud on nädalad, võivad liikmesriigid sätestada, et impordi- või eksporditollimaksu summa, mille tasumine edasi lükatakse, tuleb tasuda hiljemalt kõnealusele nädalale järgneva neljanda nädala reedel.Kui need ajavahemikud on kuud, võivad liikmesriigid sätestada, et impordi- või eksporditollimaksu summa, mille tasumine edasi lükatakse, tuleb tasuda kõnealusele kuule järgneva kuu 16. päevaks. Neid tähtaegu ei või pikendada isegi juhul, kui tähtaja lõpp langeb riigipühale.

Artikkel 190Muud tollimaksu tasumise soodustused1.Toll võib võlgnikule tollimaksu tasumisel anda mõne muu soodustuse kui tasumise edasilükkamine, tingimusel et esitatakse tagatis.2.Kui soodustused antakse vastavalt lõikele 1, arvutatakse impordi- või eksporditollimaksu summalt krediidiintress.Liikmesriigi puhul, mille rahaühik on euro, on krediidiintressi määr võrdne Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimääraga, mida Euroopa Keskpank kohaldas maksetähtaja saabumise kuu esimesel päeval oma põhiliste refinantseerimistoimingute suhtes ja mida on suurendatud ühe protsendipunkti võrra.Liikmesriigi puhul, mille rahaühik ei ole euro, on krediidiintressimäär võrdne intressimääraga, mida liikmesriigi keskpank kohaldas kõnealuse kuu esimesel päeval oma põhiliste refinantseerimistoimingute suhtes ja mida on suurendatud ühe protsendipunkti võrra, ning liikmesriigi puhul, mille keskpanga intressimäär ei ole teada, võrdub krediidiintressimäär liikmesriigi rahaturul kõnealuse kuu esimesel kuupäeval kohaldatud määrale kõige paremini vastava intressimääraga, mida on suurendatud ühe protsendipunkti võrra.3.Toll võib loobuda tagatise või krediidiintressi nõudest, kui võlgniku olukorrale antud dokumenteeritud hinnangu alusel on tehtud kindlaks, et selle nõudmine tekitaks tõenäoliselt tõsiseid majanduslikke või sotsiaalseid raskusi.4.Toll hoidub krediidiintressi nõudmisest, kui summa on iga nõude puhul väiksem kui 10 eurot.

Artikkel 191Makse sissenõudmineKui tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tasutud, kasutab toll summa tasumise tagamiseks kõiki asjaomase liikmesriigi õiguse alusel tema käsutuses olevaid vahendeid.

Artikkel 192Viivis1.Viivis arvestatakse impordi- või eksporditollimaksu summalt alates ettenähtud tähtaja möödumise kuupäevast kuni tasumise kuupäevani.Liikmesriigi puhul, mille rahaühik on euro, on viivisemäär võrdne Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimääraga, mida Euroopa Keskpank kohaldas maksetähtaja saabumise kuu esimesel päeval oma põhiliste refinantseerimistoimingute suhtes ja mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra.Liikmesriigi puhul, mille rahaühik ei ole euro, on viivisemäär võrdne intressimääraga, mida liikmesriigi keskpank kohaldas kõnealuse kuu esimesel päeval oma põhiliste refinantseerimistoimingute suhtes ja mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra, ning liikmesriigi puhul, mille keskpanga intressimäär ei ole teada, võrdub viivisemäär liikmesriigi rahaturul kõnealuse kuu esimesel kuupäeval kohaldatud määrale kõige paremini vastava intressimääraga, mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra.2.Kui tollivõlg tekib artikli 161 või 164 alusel või kui tollivõlast teatatakse vabastusjärgse kontrolli tulemusel, tuleb lisaks impordi- või eksporditollimaksu summale tasuda ka viivis alates tollivõla tekkimise kuupäevast kuni teatamise kuupäevani.Viivisemäär sätestatakse kooskõlas lõikega 1.3.Toll võib loobuda viivise sissenõudmisest, kui võlgniku olukorrale antud dokumenteeritud hinnangu alusel on tehtud kindlaks, et selle nõudmine tekitaks tõenäoliselt tõsiseid majanduslikke või sotsiaalseid raskusi.4.Toll hoidub viivise nõudmisest, kui summa on iga nõude puhul väiksem kui 10 eurot.

3. jaguTollimaksu tagasimaksmine ja vähendamine

Artikkel 193Tollimaksu tagasimaksmine ja vähendamine1.Käesolevas jaos sätestatud tingimuste kohaselt maksab toll impordi- või eksporditollimaksu summad tagasi või vähendab neid järgmistel põhjustel:a)enammääratud impordi- või eksporditollimaksu summad;b)defektne kaup või lepingu tingimustele mittevastav kaup;c)pädevate asutuste eksimus;d)õigluse põhimõte;e)vastava kauba tollivõla kindlakstegemise aluseks olnud andmete või asjakohasel juhul vastava tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamine.2.Toll maksab lõikes 1 osutatud impordi- või eksporditollimaksu summa tagasi või vähendab seda, kui see on 10 eurot või rohkem, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik taotleb väiksema summa tagasimaksmist või vähendamist.3.Kui toll leiab, et tuleks kohaldada tagasimaksmist või vähendamist artiklite 196 ja 197 alusel, saadab asjaomane liikmesriik toimiku komisjonile otsuse tegemiseks järgmistel juhtudel:a)kui toll leiab, et eriasjaolud tulenevad sellest, et komisjon ei ole täitnud oma kohustusi;b)kui toll leiab, et komisjon on teinud vea artikli 196 tähenduses;c)juhul kui asjaolud on seotud järeldustega, milleni on jõutud liidu uurimise käigus, mis on läbi viidud määruse (EÜ) nr 515/97 alusel, muude liidu õigusaktide alusel või kokkuleppe alusel, mille liit on sõlminud riikide või riikide rühmadega, kus on sätestatud kõnealuste liidu uurimiste läbiviimine;d)kui summa, mida asjaomane isik võib ühe või mitme impordi- või eksporditoimingu eest olla kohustatud maksma, on vea või eriasjaolude tõttu võrdne 500 000 euroga või ületab seda.Olenemata esimesest lõigust, ei saadeta toimikuid edasi järgmistes olukordades:a)kui komisjon on juba vastu võtnud otsuse faktiliste ja õiguslike asjaolude poolest võrreldava juhtumi kohta;b)kui komisjon käsitleb juba faktiliste ja õiguslike asjaolude poolest võrreldavat juhtumit.4.Kui toll ise avastab artikli 198 lõikes 1 osutatud ajavahemike jooksul, et impordi- või eksporditollimaksu summa tuleb tagasi maksta või seda tuleb vähendada vastavalt artiklitele 194, 196 ja 197, teeb toll nimetatud tagasimaksed või vähendamised omal algatusel, kui otsustamispädevuse eeskirjadest ei tulene teisiti.5.Tagasimaksmist või vähendamist ei lubata, kui tollivõlast teatamine toimus võlgniku pettuse tulemusena.6.Tagasimaksmise korral ei pea asjaomased tolliasutused maksma intressi, välja arvatud lõike 1 punktides a ja c osutatud juhtudel.Sellistel juhtudel ei pea asjaomased tolliasutused siiski maksma intressi, kui toll maksab impordi- või eksporditollimaksu summa tagasi põhjendamatu viivituseta pärast seda, kui on selgunud, et summa tuleb tagasi maksta. Kui toll ei maksa seda summat põhjendamatu viivituseta tagasi ja võlgnik algatab tagasimaksmiseks menetluse, makstakse intressi ajavahemiku eest alates tollimaksu tasumise kuupäevast kuni tagasimaksmise kuupäevani.Lisaks tuleb maksta intressi, kui tagasimaksmise otsust ei täideta kolme kuu jooksul pärast nimetatud otsuse tegemist, välja arvatud juhul, kui tähtajast kinnipidamine ei sõltunud tollist.Sellistel juhtudel makstakse intressi alates kolmekuulise tähtaja möödumisest kuni tagasimaksmise kuupäevani. Intressimäär kehtestatakse kooskõlas artikliga 190.7.Kui toll on lubanud tollimaksu tagasimaksmist või vähendamist ekslikult, taaskehtestatakse algne tollivõlg niivõrd, kui selle tasumine artikli 182 alusel ei ole aegunud.Sellistel juhtudel makstakse lõike 6 teise lõigu alusel makstud intress tagasi.8.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles nähakse ette eeskirjad, mida ta peab lõikes 3 osutatud otsuse tegemisel järgima ja eelkõige seoses järgmisega:a)toimiku aktsepteerimise tingimused;b)otsuse tegemise tähtaeg ja kõnealuse tähtaja peatamine;c)teatamine põhjustest, millele komisjon kavatseb oma otsuses tugineda, enne kui ta teeb asjaomast isikut negatiivselt mõjutava otsuse;d)otsusest teatamine;e)otsuse mittetegemise või sellest mitteteatamise tagajärjed.9.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks lõikes 3 osutatud tagasimaksmist ja vähendamist ning otsuse tegemist käsitlevad menetluseeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.Kui artikli 262 lõikes 1 osutatud komitee arvamus tuleb saada kirjaliku menetluse teel, kohaldatakse artikli 262 lõiget 6.

Artikkel 194Enammääratud impordi- või eksporditollimaksu summad1.Impordi- või eksporditollimaksu summa makstakse tagasi või seda vähendatakse sel määral, mil tollivõlale vastav summa, millest esialgu teatati, ületab tasumisele kuuluva summa, või kui tollivõlast teatati võlgnikule vastuolus artikli 181 lõike 1 punktiga c või d.2.Kui tollimaksu tagasimaksmise või vähendamise taotlus põhineb sellel, et kauba vabasse ringlusse lubamise ajal kohaldati kauba suhtes tariifikvoodi, tariifilae või muude soodsate tariifimeetmete alusel imporditollimaksu vähendatud või nullmäära, lubatakse tagasimaksmist või vähendamist siis, kui taotlus esitati koos vajalike dokumentidega ja selle esitamise ajal on täidetud üks järgmistest tingimustest:a)tariifikvoodi puhul ei ole seda ammendatud;b)muul juhul ei ole taaskehtestatud tavaliselt rakendatavat tollimaksumäära.

Artikkel 195Defektne kaup või lepingu tingimustele mittevastav kaup1.Toll maksab imporditollimaksu tagasi või vähendab seda, kui on täidetud järgmised tingimused:a)tollivõlast teatamine on seotud kaubaga, mida importija ei ole vastu võtnud, sest vabastamise hetkel oli see kaup defektne või ei vastanud lepingu tingimustele, mille alusel see imporditi;b)kaupa ei ole kasutatud, välja arvatud juhul, kui selle esialgne kasutamine oli vajalik, et teha kindlaks, kas see kaup on defektne või ei vasta lepingu tingimustele;c)kaup on viidud liidu tolliterritooriumilt välja või asjaomase isiku taotluse alusel on toll lubanud suunata kauba seestöötlemisprotseduurile, sealhulgas hävitamiseks, või välistransiidi-, tolliladustamis- või vabatsooniprotseduurile.2.Toll ei maksa imporditollimaksu tagasi ega vähenda seda mis tahes järgmisel juhul:a)enne vabasse ringlusse lubamist suunati kaup katsetamiseks eriprotseduurile, välja arvatud juhul, kui tehakse kindlaks, et selliste katsete käigus ei ole tavaliselt võimalik märgata asjaolu, et kaup on defektne või ei vasta lepingu tingimustele;b)kauba defektsust võeti arvesse selle lepingu tingimusi (eriti hinda) kindlaks määrates, enne kui kaup suunati tollivõla tekkimisega seotud tolliprotseduurile;c)taotleja müüb kauba pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et see on defektne või et see ei vasta lepingu tingimustele.3.Defektseks kaubaks loetakse kaupa, mis on kahjustunud enne selle vabastamist.

Artikkel 196Tolli eksimus1.Muudel kui artikli 193 lõike 1 punktis e ning artiklites 194, 195 ja 197 märgitud juhtudel maksab toll impordi- või eksporditollimaksu summa tagasi või vähendab seda, kui ta on oma eksimuse tõttu teatanud summa, mis vastab tollivõlale, mis on väiksem kui tasumisele kuuluv summa, tingimusel et täidetud on järgmised tingimused:a)võlgnikul ei oleks olnud võimalik nimetatud eksimust mõistlikult käitudes avastada;b)võlgnik tegutses heas usus.2.Kui artikli 194 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud, maksab toll summa tagasi või vähendab seda, kui tolli enda eksimuse tõttu ei ole tollimaksu vähendatud või nullmäära kohaldatud ning andmed, mille alusel kaup vabastati, sisaldasid või, asjakohasel juhul, vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioon sisaldas kõiki vajalikke üksikasju ning neile olid lisatud kõik dokumendid, mis on vajalikud tollimaksu vähendatud või nullmäära kohaldamiseks.3.Kui sooduskohtlemine on kaubale määratud halduskoostöö süsteemi alusel, milles osalevad kolmanda riigi asutused, loetakse nende asutuste väljaantud ja ebaõigeks osutunud tõend eksimuseks, mida ei oleks olnud võimalik lõike 1 punkti a tähenduses avastada.Ebaõige tõendi väljaandmist ei loeta eksimuseks, kui tõend põhineb eksportija esitatud ebaõigetel faktidel, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et tõendi välja andnud asutused olid või oleksid pidanud olema teadlikud, et kaup ei vasta sooduskohtlemise kohaldamise tingimustele.Võlgnikku loetakse heauskseks, kui ta suudab näidata, et asjaomase kauplemise ajal pööras ta vajalikul määral tähelepanu selle tagamisele, et kõik sooduskohtlemise tingimused oleksid täidetud.Võlgnik ei saa toetuda heas usus tegutsemise ettekäändele, kui komisjon on Euroopa Liidu Teatajas avaldanud teate, milles avaldatakse kahtlust, kas soodustatud riik või territoorium kohaldab sooduskohtlemist nõuetekohaselt.

Artikkel 197Õigluse põhimõte1.Muudel kui artikli 193 lõike 1 punktis e ning artiklites 194, 195 ja 196 osutatud juhtudel maksab toll impordi- või eksporditollimaksu summa tagasi või vähendab seda õigluse huvides, kui tollivõlg tekib tollialastes õigusaktides sätestatud eriasjaoludel, mille puhul võlgnikku ei saa süüdistada pettuses või ilmses hooletuses.2.Lõikes 1 osutatud eriasjaolude olemasolu tuvastatakse siis, kui juhtumi asjaoludest on selge, et võlgnik on eriolukorras võrreldes samal alal tegutsevate teiste ettevõtjatega, ning et selliste asjaolude puudumisel ei oleks ta sattunud impordi- või eksporditollimaksu kogumisest tulenevasse ebasoodsasse olukorda.

Artikkel 198Tagasimaksmise ja vähendamise kord1.Artikliga 193 kooskõlas olevad tagasimaksmise või vähendamise taotlused esitatakse tollile järgmiste ajavahemike jooksul:a)enammääratud impordi- või eksporditollimaksu summade, pädevate asutuste eksimuse või õiglusega seonduvate juhtumite puhul kolme aasta jooksul alates tollivõlast teatamise kuupäevast;b)defektse kauba või lepingu tingimustele mittevastava kauba puhul ühe aasta jooksul alates tollivõlast teatamise kuupäevast;c)selliste andmete või vajaduse korral tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise korral, mille alusel kaup vabastati, ühe aasta jooksul alates nende andmete või tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise kuupäevast, kui kehtetuks tunnistamise suhtes kohaldatavates õigusnormides ei ole sätestatud teisiti.Esimese lõigu punktides a ja b määratud tähtaega pikendatakse, kui taotleja tõendab, et taotluse esitamist ettenähtud tähtaja jooksul takistasid ettenägematud asjaolud või vääramatu jõud.2.Kui toll ei saa esitatud alustel lubada impordi- või eksporditollimaksu summa tagasimaksmist või vähendamist, peab ta tagasimaksmise või vähendamise taotlust kaaluma muid artiklis 193 osutatud tagasimaksmise või vähendamise aluseid silmas pidades.3.Kui artikli 16 alusel on esitatud kaebus tollivõlast teatamise kohta, peatatakse lõike 1 esimeses lõigus määratud asjakohane tähtaeg ning tagasimaksmis- ja vähendamistaotluste läbivaatamine ja seonduvad tähtajad alates kaebuse esitamise kuupäevast kuni kaebuse menetlemise lõpuni.4.Kui toll teeb artiklite 196 ja 197 kohaseid tagasimakseid või vähendusi, teatab asjaomane liikmesriik sellest komisjonile.5.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks lõike 4 kohaselt komisjoni teavitamist ja esitatavat teavet käsitlevad menetluseeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

4. peatükkTollivõla lõppemine

Artikkel 199Lõppemine1.Ilma et see piiraks tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa sissenõudmata jätmist käsitlevate kehtivate sätete kohaldamist, kui võlgniku maksevõimetus on kohtulikult tuvastatud, lõpeb impordil või ekspordil tekkiv tollivõlg mis tahes järgmisel viisil:a)kui võlgnikule ei ole kooskõlas artikliga 181 enam võimalik tollivõlast teatada;b)impordi- või eksporditollimaksu summa tasutakse;c)impordi- või eksporditollimaksu summat vähendatakse kooskõlas lõikega 5;d)kauba puhul, mis on vabastatud tolliprotseduuri jaoks, millega kaasneb impordi- või eksporditollimaksu tasumise kohustus, tunnistatakse andmed, mille alusel kaup vabastati, või tollideklaratsioon kehtetuks;e)kaup, millelt tuleb tasuda impordi- või eksporditollimaks, konfiskeeritakse või peetakse kinni ning samal ajal või seejärel konfiskeeritakse;f)kaup, millelt tuleb tasuda impordi- või eksporditollimaks, hävitatakse tollijärelevalve all või loovutatakse riigile;g)kauba kadumine või tollialastest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmine tuleneb sellest, et kõnealune kaup on oma laadi tõttu või ettenägematutest asjaoludest või vääramatust jõust tingituna või tolli korralduse tagajärjel täielikult hävinud või pöördumatult kahjustunud; käesoleva punkti kohaldamisel loetakse kaup pöördumatult kahjustunuks, kui keegi ei saa seda enam kasutada;h)tollivõlg tekkis vastavalt artiklile 161 või 164 ja täidetud on järgmised tingimused:i)kohustuse täitmata jätmine, mille tõttu tekkis tollivõlg, ei mõjutanud oluliselt ajutise ladustamise protseduuri või asjaomase tolliprotseduuri nõuetekohast läbiviimist ega kujutanud endast pettusekatset;ii)kõik kauba olukorra normaliseerimiseks vajalikud formaalsused täidetakse tagantjärele;i)kaup, mis on oma lõppkasutuse tõttu lubatud vabasse ringlusse maksuvabalt või vähendatud imporditollimaksumääraga, on eksporditud tolli loal;j)kui see tekkis vastavalt artiklile 160 ja kui nimetatud artiklis osutatud tariifseks sooduskohtlemiseks vajalikud formaalsused tühistatakse;k)tingimusel et lõikest 6 ei tulene teisiti, kui tollivõlg tekkis vastavalt artiklile 161 ja tollile esitatakse piisav tõend, et kaupa ei ole kasutatud või tarbitud ja et kaup on liidu tolliterritooriumilt välja viidud.2.Lõike 1 punktis e osutatud juhtudel ja tollieeskirjade rikkumise suhtes kohaldatavate karistuste kohaldamisel ei loeta tollivõlga lõppenuks, kui käesoleva määruse ja liikmesriigi õigusaktide kohaselt määratakse karistusi impordi- või eksporditollimaksu või tollivõla olemasolu alusel.3.Kui vastavalt lõike 1 punktile g loetakse tollivõlg lõppenuks kauba puhul, mis lubatakse maksuvabalt või vähendatud impordimaksumääraga vabasse ringlusse lõppkasutuse tõttu, käsitatakse selle hävimise tagajärjel tekkinud jääke või jäätmeid liiduvälise kaubana.4.Kehtivaid sätteid, mis käsitlevad kauba laadi tõttu tekkinud pöördumatu kahjustumise ühtseid määrasid, kohaldatakse siis, kui asjaomane isik ei suuda tõendada, et tegelik kahjustumine on suurem kui kõnealuse kauba jaoks ettenähtud ühtsete määrade alusel arvutatud kahjustumine.5.Kui tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa tasumise eest vastutavad mitu isikut ja vähendamine on lubatud, lõpeb tollivõlg ainult selle isiku või nende isikute suhtes, kellele on antud tollimaksu vähendamise luba.6.Lõike 1 punktis k osutatud juhul ei lõpe tollivõlg isiku või isikute suhtes, kes tegid pettusekatse.7.Kui tollivõlg tekkis vastavalt artiklile 161, lõpeb see isiku suhtes, kelle käitumises ei ilmnenud pettusekatset ja kes andis oma panuse võitluses pettuse vastu.8.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks selliste täitmatajätmiste loetelu, millel ei ole olulist mõju ajutise ladustamise protseduuri või asjaomase tolliprotseduuri nõuetekohasele läbiviimisele, nagu on osutatud lõike 1 punkti h alapunktis i.

Artikkel 200Karistuste kohaldamineKui tollivõlg lõpeb artikli 199 lõike 1 punkti h alusel, on liikmesriikidel õigus kohaldada karistusi tollialaste õigusaktide täitmatajätmise eest.

XI jaotisPIIRAVAD MEETMED JA KRIISIOHJEMEHHANISM1. peatükkPiiravad meetmed

Artikkel 201ELi Tolliameti ja tolliasutuste ülesanded1.ELi Tolliamet aitab kaasa ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud piiravate meetmete nõuetekohasele kohaldamisele, jälgides nende rakendamist tema pädevusse kuuluvates valdkondades ning andes tolliasutustele asjakohaseid suuniseid, mille komisjon peab läbi vaatama ja heaks kiitma. [ME 206 ei puuduta eestikeelset versiooni]2.Tolliasutused võtavad kõik vajalikud meetmed piiravate meetmete järgimiseks, võttes arvesse ELi Tolliameti suuniseid.

Artikkel 202Aruandlus1.ELi Tolliamet esitab komisjonile korrapäraselt ja vajadusest lähtuvalt aruandeid piiravate meetmete rakendamise kohta tolliasutuste poolt ja nende rikkumise korral.2.Tolliasutused teavitavad ELi Tolliametit, komisjoni ja karistuste rakendamise puhul pädevaid liikmesriikide ametiasutusi piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise kahtlustest ja juhtudest ning asjakohastest leevendusmeetmetest.

2. peatükkKriisiohjemehhanism

Artikkel 203Protokollide ja menetluste koostamine1.ELi Tolliamet koostab menetlused ja protokollid, mida saab artikli 204 lõike 1 kohaselt aktiveerida järgmistel juhtudel:a)ühe või mitme liikmesriigi piiril esinev kriis, mis mõjutab tolliprotsesse;b)muus sektoris esinev kriis, mis nõuab tolliasutustelt meetmeid koostöös asjaomaste asutustega;c)eesmärgiga tagada kiire, tõhus ja proportsionaalne reageerimine asjaomasele olukorrale.2.Protokollid ja menetlused võivad hõlmata eelkõige järgmist:a)ühiste riskikriteeriumide, ühiste prioriteetsete kontrollivaldkondade ja riskiprofiilide, asjakohaste leevendusmeetmete ja tollikontrollide kohaldamine;b)koostööraamistik, mis võimaldab ühel liikmesriigil teha teisele liikmesriigile ajutiselt kättesaadavaks tolliametnikke ja tollikontrolliseadmeid.ba) kiirkoridorid piiridel, et minimeerida viivitusi ja seiskumisi kaubavoogudes; [ME 207]bb) kaubanduspiirangute vältimine kriisi korral oluliste kaupade puhul, nagu on määratletud määruse (EL) 2024/2747 artikli 3 punktis 6. [ME 208]

Artikkel 204Kriisiohjemehhanismi aktiveerimine1.Komisjon võib omal algatusel või ühe või mitme liikmesriigi või ELi Tolliameti taotlusel võtta kooskõlas käesoleva määruse artikli 262 lõigetes 4 ja 5 osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusakti, võttes arvesse artiklis 203 osutatud protokolle ja menetlusi, ningkehtestades asjakohased ja vajalikud meetmed ja korra, mida tuleks kohaldada kriisi lahendamiseks või selle negatiivse mõju leevendamiseks. [ME 209]2. ELi Tolliamet kooskõlastab ja kontrollib asjakohaste meetmete ja korra kohaldamist ja rakendamist tolliasutuste poolt ning esitab komisjonile rakendamise tulemuste kohta aruande. [ME 210]3.ELi Tolliamet loob kriisidele reageerimise üksuse, mis on kogu kriisi vältel pidevalt kättesaadav. Komisjon võib ELi Tolliametit kavandamisetapis ja kriisidele reageerimise üksuse loomisel toetada. Kriisidele reageerimise üksust rahastatakse ELi Tolliametile eraldatud eelarvest. [ME 211]4.Tolliasutused rakendavad ja kohaldavad käesoleva artikli kohaselt vastu võetud meetmeid ja korda ning annavad ELi Tolliametile aru nende rakendamise ja kohaldamise kohta.4a. ELi Tolliamet kooskõlastab ja kontrollib asjakohaste meetmete ja korra rakendamist tolliasutuste poolt ning annab rakendamise tulemustest komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru. [ME 212]

XII jaotisEUROOPA LIIDU TOLLIAMET1. peatükkPõhimõtted

Artikkel 205Õiguslik seisund1.ELi Tolliamet on liidu asutus ja juriidiline isik.2.ELi Tolliametil on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum juriidilisele isikule liikmesriigi õigusaktidega antud õigus- ja teovõime. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaline.3.ELi Tolliametit esindab tegevdirektor.

Artikkel 206AsukohtELi Tolliameti asukoht on [...].ELi Tolliameti asukoht valitakse seadusandliku tavamenetluse kohaselt järgmiste kriteeriumide alusel:a) see ei mõjuta ELi Tolliameti ülesannete täitmist ja volituste kasutamist, selle juhtimisstruktuuri ja põhitegevuse korraldamist ega tema tegevuse põhirahastamist;b) see tagab, et ELi Tolliamet saab tööle võtta kõrge kvalifikatsiooniga ja spetsialiseerunud töötajad, keda ta vajab käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmiseks ja volituste kasutamiseks;c) see tagab ELi Tolliameti kohapeal sisseseadmise võimalikkuse käesoleva määruse jõustumisel;d) see tagab asukoha asjakohase juurdepääsetavuse, töötajate laste jaoks piisavate haridusasutuste olemasolu, asjakohase juurdepääsu tööturule, sotsiaalkindlustusele ja arstiabile nii laste kui ka abikaasade jaoks;e) see tagab liidu institutsioonide, organite ja asutuste tasakaalustatud geograafilise jaotuse kogu liidus;f) see võimaldab piisavaid koolitusvõimalusi;g) see võimaldab tihedat koostööd liidu institutsioonide, organite ja asutustega;h) see tagab füüsilise ja IT-taristu ja töötingimuste kestlikkuse ning digitaalse turvalisuse ja ühenduvuse. [ME 213]

Artikkel 207ELi Tolliameti missioon ja eesmärgid1.ELi Tolliamet aitab tollil saavutada selle missiooni, nagu on sätestatud artiklis 2.ELi Tolliamet käitab ja hooldab tolliliidu rakendamisel kasutatavaid infotehnoloogiasüsteeme, näiteks III jaotises sätestatud ELi tolliandmekeskust. [ME 214]2.Ilma et see piiraks komisjoni, OLAFi ja liikmesriikide vastavate kohustuste täitmist, on ELi Tolliameti eesmärgid järgmised:a)ELi Tolliamet aitab korraldada tolliliidu tegevust ning selleks koordineerib ja kontrollib ta tolliasutuste operatiivkoostööd, koondab eksperditeadmised ning jagab neid tegevuse tõhustamiseks ja paremate tulemuste saavutamiseks;b)ELi Tolliamet arendab, käitab ja hooldab infotehnoloogialahendusi, et rakendada käesolevas määruses sätestatud protseduure ning aidata optimaalselt kasutada olemasolevaid andmeid tollijärelevalves ja -kontrollis ning riskijuhtimises;c)ELi Tolliamet toetab tolliasutusi tollialaste õigusaktide ühetaolisel rakendamisel, eelkõige selleks, et tollikontrolle tehtaks ja riskijuhtimine toimuks ühtlustatult;d)ELi Tolliamet aitab tagada muude tolli kohaldatavate liidu õigusaktide täitmist.; [ME 215]da) ELi Tolliamet teeb koostööd teiste liidu institutsioonide, organite ja asutustega valdkondades, kus nende tegevus on seotud välispiiri ületavate kaupade haldamisega; [ME 216]db) ELi Tolliamet kehtestab kohustusliku erikorra kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügilt tollimaksu kogumiseks. See kohustuslik erikord viiakse kooskõlla direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 369l–369x sätestatud erikorraga. [ME 217]

2. peatükkÜlesanded

Artikkel 208Põhiülesanded1.ELi Tolliamet täidab riskijuhtimisülesandeid kooskõlas IV jaotise 3. peatükiga.2.ELi Tolliamet täidab piiravate meetmete ja kriisiohjemehhanismiga seotud ülesandeid vastavalt XI jaotisele.2a. ELi Tolliamet toetab komisjoni ja liikmesriike, et võimaldada neil tõhusamalt teha järelevalvet selliste kaubavoogu käsitlevate piiravate meetmete rakendamise üle, mida nõukogu võib võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 215 lõikele 2, tagamaks, et nendest meetmetest ei hoita kõrvale. [ME 218]3.ELi Tolliamet tegeleb suutlikkuse suurendamisega ning toetab ja koordineerib tolliasutuste ja komisjoni tegevust. Eelkõige teeb ta järgmist: [ME 219]a)teostab piiripunktide ja muude kontrollikohtade hindamist ja seiret, töötab välja parimate tavade ühised standardid ja annab nende tavade kohta soovitusi; [ME 220]aa) töötab välja ühised standardid ja annab soovitusi parimate tavade kohta ning jälgib nende rakendamist, eelkõige seoses liidu tolliseadustiku rakendamisega; [ME 221]b)mõõdab tolliliidu toimimise tulemuslikkust ja toetab komisjoni tolliliidu tulemuslikkuse hindamisel, sealhulgas mõõdab tolliasutuste tegevuskulusid, kooskõlas XV jaotise 1. peatükiga; [ME 222]c)valmistab ette liidu tolliametnike koolitamise ühise miinimumkava ja jälgib selle kasutamist tolliasutuste poolt, sealhulgas artikli 25 lõike 3 punktis e osutatud koolituse sisu, mis tuleb ühtlustada ning mis käsitleb suurandmete analüüsi tehnoloogiat ning avastamist ja kontrolli; [ME 223]d)aitab luua tollivaldkonnas koolitus- ja haridusprogramme pakkuvate liidu kõrg- ja muude koolide tunnustamise süsteemi;e)koordineerib ja toetab liikmesriikide tegevust üleliiduliste spetsialiseerunud tippkeskuste, eelkõige koolituskeskuste ja tollilaborite loomisel asjakohastes tollivaldkondades;f)soodustab ja koordineerib teadustegevust ja innovatsiooni tollivaldkonnas ning teavitab korrapäraselt ELi sisejulgeoleku innovatsioonikeskust oma tegevusest; [ME 224]g)töötab välja tolliprotseduuride ja töömeetodite praktilise kohaldamise käsiraamatud ja levitab neid ning töötab välja sellekohased ühised standardid, sealhulgas ühised suunised täitmise tagamise kohta; [ME 225]ga) annab tollile soovitusi IV jaotise kohaldamiseks; [ME 226]h)esitab kooskõlas artikli 102 lõigetega 3, 4 ja 5 arvamuse selle kohta, kas eriprotseduuride loa andmine kahjustaks liidu tootjate huve;i)teeb koostööd tollivaldkonnaväliste liidu ja siseriiklike asutustega kooskõlas artikli 240 lõikega 9;ia) toetab komisjoni kontrolliseadmete eraldamise, rahastamise ja hankimise strateegia väljatöötamisel ja rakendamisel, sealhulgas selliste seadmete vajaduse hindamisel, ühishangete korraldamisel ja seadmete jagamisel; [ME 227]j)koordineerib ja toetab operatiivkoostööd tolliasutuste vahel ning tolli- ja muude asutuste vahel liikmesriikides kooskõlas XIII jaotisega;k)korraldab artiklis 241 osutatud ühiskontrolle ja koordineerib nende tegemist;l)toetab komisjoni ja pakub talle eksperdiabi keeruliste klassifitseerimis-, hindamis- ja päritolujuhtude lahendamisel, tehtud otsuste kontrollimisel ja sellealaste otsuste tegemisel;la) koostab väikestele ja mikroettevõtjatele lihtsustatud suunised ja käsiraamatud ning aitab neil liidu tollialastest õigusaktidest ja formaalsustest aru saada. [ME 228]Kui komisjon seda palub, abistab ELi Tolliamet komisjoni suhetes kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes. [ME 229]4.ELi Tolliamet teeb andmehaldus- ja -töötlustoiminguid, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks ja käesoleva määruse artiklis 30 osutatud siseriiklike rakenduste väljatöötamiseks.

Artikkel 209Muud ülesanded [ME 220]Komisjon võib usaldada ELi Tolliametile järgmised tollivaldkonnaga seotud rahastamisprogrammide rakendamise ülesanded: [ME 231]a) tolliliidu rakendamiseks kasutatavate infotehnoloogiasüsteemide, näiteks III jaotises sätestatud ELi tolliandmekeskuse arendamine, käitamine ja hooldamine; [ME 232]b) komisjoni toetamine kontrolliseadmete eraldamise, rahastamise ja hankimise strateegia väljatöötamisel ja rakendamisel, sealhulgas selliste seadmete vajaduse hindamisel, ühishangete korraldamisel ja seadmete jagamisel. [ME 233]

Artikkel 210Täiendavad ülesandedELi Tolliametile võib määrata täiendavaid ülesandeid kolmanda riigi kauba vaba liikumise, impordi ja ekspordi valdkonnas, kui nii on sätestatud asjakohastes liidu õigusaktides. Kui ELi Tolliametile sellised ülesanded määratakse või usaldatakse, tagatakse nende täitmiseks vajalikud rahalised vahendid ja inimressursid.

3. peatükkELi Tolliameti struktuur

Artikkel 211Haldus- ja juhtimisstruktuurELi Tolliameti haldus- ja juhtimisstruktuuri moodustavad:a)haldusnõukogu, mis täidab artiklis 215 sätestatud ülesandeid;b)juhatus, mis täidab artiklis 217 sätestatud ülesandeid;c)tegevdirektor, kes täidab artiklis 219 sätestatud kohustusi;d)tegevdirektori asetäitja, kui haldusnõukogu otsustab sellise ametikoha luua, kes täidab artiklis 221 sätestatud kohustusi.;da) tollinõukogu, kes täidab artiklis 221a sätestatud ülesandeid. [ME 234]

1. jaguHaldusnõukogu

Artikkel 212Haldusnõukogu koosseis1.Haldusnõukokku kuulub üks hääleõiguslik esindaja igast liikmesriigist ja, kaks komisjoni hääleõiguslikku esindajat ja üks Euroopa Parlamendi määratud ekspert, kellel kõigil on hääleõigus. [ME 235]2. Haldusnõukokku kuulub ka üks Euroopa Parlamendi nimetatud liige, kellel ei ole hääleõigust. [ME 236]3.Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige esindab täisliiget tema puudumise korral.4.Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetatakse ametisse vastavalt nende tollialastele teadmistele, võttes arvesse nende asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi ja kogemusi tolliliidu poliitika alal. Kõik haldusnõukogus esindatud osalised püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada nõukogu töö järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk on saavutadaKõik osalised tagavad haldusnõukogus sooline tasakaalsooliselt tasakaalustatud esindatuse. [ME 237]5.Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg kestab neli aastat. Nende ametiaega võib pikendada sama ajavahemiku võrra. [ME 238]5a. Kui haldusnõukogu liige või tema asendusliige kavatseb oma ametiaja ennetähtaegselt lõpetada, teavitab asjaomane liige või tema asendusliige sellest ja asendamisest haldusnõukogu esimeest ja aseesimeest. [ME 239]5b. Iga liige ja asendusliige allkirjastab ametisse astumisel kirjaliku avalduse selle kohta, et tal puudub huvide konflikt. Iga liige ja asendusliige ajakohastab oma avaldust, kui olukord huvide konflikti suhtes muutub, või vähemalt kord aastas. Amet avaldab need avaldused ja nende ajakohastatud versioonid oma veebisaidil. [ME 240]

Artikkel 213Haldusnõukogu esimees1.Haldusnõukogu valib komisjoni esindajate hulgast esimehe ja teiste hääleõiguslike liikmete seast aseesimehe.2.Aseesimees asendab esimeest automaatselt juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.3.Esimehe ja aseesimehe ametiaeg kestab neli aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõpeb ametiaeg automaatselt samal päeval.

Artikkel 214Haldusnõukogu koosolekud1.Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.2.Tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.3.Haldusnõukogu tuleb korralisteks koosolekuteks kokku vähemalt kaks korda aastas. Lisaks tuleb haldusnõukogu kokku esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.4.Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejana isikuid, kelle seisukoht võib pakkuda huvi.5.Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed võivad vastavalt kodukorrale kasutada koosolekutel nõustajate või ekspertide abi.6.Kui päevakorras on konfidentsiaalsusküsimus või huvide konflikti küsimus, arutab haldusnõukogu seda küsimust ja teeb selle kohta otsuse ilma asjaomase liikme kohaloluta. See ei mõjuta liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ega komisjoni õigust olla esindatud asendusliikme poolt. Selle sätte kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib kehtestada kodukorras. [ME 241]7.Haldusnõukogule osutab sekretariaaditeenust ELi Tolliamet.

Artikkel 215Haldusnõukogu ülesanded1.Haldusnõukogu teeb järgmist:a)suunab ELi Tolliameti tegevust üldiselt;b)võtab hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu ELi Tolliameti aastaeelarve ja täidab muid ELi Tolliameti eelarvega seotud ülesandeid vastavalt 4. peatükile;c)hindab ELi Tolliameti konsolideeritud iga-aastast tegevusaruannet, sealhulgas ülevaadet ülesannete täitmisest ja üldisest tulemuslikkusest tollipoliitika eesmärkide saavutamisel, võtab selle aruande vastu ning saadab nii aruande kui ka hinnangu iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale. Konsolideeritud iga-aastane tegevusaruanne avalikustatakse;d)võtab vastavalt artiklile 222 vastu ELi Tolliameti suhtes kohaldatavad finantsreeglid;e)võtab vastu pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettusteohuga, pidades silmas rakendatavate meetmete kulude-tulude analüüsi;f)võtab vastu ja teeb üldsusele kättesaadavaks eeskirjad oma liikmete huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks; avaldab igal aastal oma veebisaidil haldusnõukogu liikmete huvide deklaratsiooni; [ME 242]g)võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu artiklis 232 osutatud teavitamis- ja levitamiskava ja ajakohastab neid korrapäraselt;h)võtab vastu ja teeb üldsusele kättesaadavaks oma kodukorra; [ME 243]i)kasutab kooskõlas lõikega 2 ELi Tolliameti personali suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustegaNõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1). (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused“);j)võtab vastu rakenduseeskirjad, et jõustada Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused kooskõlas personalieeskirjade artikli 110 lõikega 2;k)loob vajaduse korral siseauditi üksuse;l)võtab vastu ELi Tolliameti julgeolekunormid artikli 233 tähenduses;m)nimetab ametisse tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja, kui selline ametikoht luuakse, ning vajaduse korral pikendab nende ametiaega või vabastab nad ametist kooskõlas artikliga 217;n)nimetab ametisse peaarvepidaja, kes võib olla komisjoni peaarvepidaja, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi ning kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu;o)teeb kõik otsused ELi Tolliameti sisestruktuuride loomise ja vajaduse korral nende muutmise kohta, võttes arvesse ELi Tolliameti tegevusega seotud vajadusi ja lähtudes eelarve usaldusväärsest haldamisest;p)lubab sõlmida koostöökokkuleppeid vastavalt artikli 240 lõikele 9;pa) kehtestab ja võtab vastu tollinõukogu töökorra; [ME 244]q)moodustab töö- ja eksperdirühmi ning võtab vastu nende töökorra;r)võtab vastu artikli 22 lõikes 3 osutatud ühtse programmdokumendi kavandi enne, kui see esitatakse arvamuse saamiseks komisjonile;s)võtab komisjoni arvamusest lähtudes hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ja kooskõlas artikliga 216 vastu ELi Tolliameti ühtse programmdokumendi;t)võtab vastu tõhususe suurendamise ja koostoime strateegia;u)võtab vastu kolmandate riikidega ja/või rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö strateegia;v)võtab vastu organisatsiooni juhtimise ja sisekontrollisüsteemide strateegia.1a. Haldusnõukogu võib moodustada töörühmi ja eksperdirühmi, kes abistavad teda tema ülesannete täitmisel, sealhulgas otsuste ettevalmistamisel ja nende rakendamise üle järelevalve teostamisel. [ME 245]2.Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja kehtestatakse tingimused, mille alusel võib volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.3.Erandjuhtudel võib haldusnõukogu teha otsuse ajutiselt peatada tegevdirektorile delegeeritud ja tegevdirektori poolt edasi ametisse nimetava asutuse delegeeritud volitused ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mis tahes töötajale peale tegevdirektori.

Artikkel 216Haldusnõukogu hääletuskord1.Ilma et see piiraks artikli 215 lõike 1 punktide b, m ja s kohaldamist, võtab haldusnõukogu otsused vastu hääleõigusega liikmete häälteenamusega.2. Artikli 215 lõike 1 punktides b, c, e, f, j, m, n, o ja s osutatud otsuseid võib teha ainult siis, kui komisjoni esindajad hääletavad asjaomaste otsuste poolt. Artikli 215 lõike 1 punktis s osutatud otsuse tegemisel on komisjoni esindajate nõusolek vajalik üksnes otsuse nende osade puhul, mis ei puuduta ELi Tolliameti iga- ega mitmeaastast tööprogrammi. [ME 246]3.Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.4.Esimees osaleb hääletamisel.5.Tegevdirektor ei osale hääletamisel.6.Haldusnõukogu kodukorras kehtestatakse üksikasjalikum hääletuskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme eest.

2. jaguJuhatus

Artikkel 217Juhatus1.Haldusnõukogu abistab juhatus.2.Juhatus:a)jälgib haldusnõukogus vastu võetavate otsuste ettevalmistamist;b)tagab koos haldusnõukoguga auditeerimise sise- ja välisaruannetest ja -hinnangutest, samuti OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri uurimistest tulenevate järelduste ja soovituste suhtes piisavate järelmeetmete võtmise, ning rakendab piisavaid menetlusi, et teatada Euroopa Prokuratuurile kuriteokahtlustest; [ME 247]c)jälgib haldusnõukogu otsuste rakendamist, et tugevdada haldus- ja eelarvejuhtimise järelevalvet.3.Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus vajaduse korral teha teatavaid esialgseid otsuseid haldusnõukogu eest, eelkõige järgmistes küsimustes:a)haldusjuhtimisküsimused, sealhulgas ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise peatamine ja eelarveküsimused;b)kui on kindlaks tehtud kriisiolukord, nagu on sätestatud XI jaotises, ja see nõuab viivitamatut tegutsemist või ELi Tolliameti tegevuse kohandamist.4.Juhatusse kuuluvad kaks komisjoni esindajat haldusnõukoguseshaldusnõukogus ja kolm muud liiget, kelle määrab haldusnõukogu oma hääleõigusega liikmete hulgast ja eesmärgiga tagada sooline tasakaal. Haldusnõukogu esimees on ühtlasi juhatuse esimees. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel, kuid tal ei ole hääleõigust. Juhatuse otsused tehakse lihthäälteenamusega. Lõike 2 punktis b osutatud otsuseid võib teha ainult siis, kui komisjoni esindaja hääletab nende poolt. [ME 248]5.Juhatuse liikmete ametiaeg kestab neli aastat ja nende ametiaega võib pikendada. Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb samal ajal tema liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus.6.Juhatus peab vähemalt ühe korralise koosoleku kvartalis. Lisaks toimuvad juhatuse koosolekud kas selle esimehe algatusel või liikmete taotlusel.7.Juhatuse kodukorra kehtestab haldusnõukogu.

3. jaguTegevdirektor

Artikkel 218Ametisse nimetamine, ametist vabastamine ja ametiaja pikendamine1.Tegevdirektor võetakse tööle ELi Tolliameti ajutise teenistujana vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu vähemalt kolmest kandidaadist koosnevast nimekirjast, mille komisjon esitab pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust, pidades silmas kandidaadi saavutusi, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskusi, asjakohast pädevust ja kogemusi.järgmise korra kohaselt: [ME 249]a) komisjon koostab ja avaldab pärast kandideerimiskutse avaldamist ja läbipaistvat valikumenetlust sooliselt tasakaalustatud nimekirja, misjärel palutakse kandidaatidel pöörduda Euroopa Parlamendi vastutava komisjoni ja nõukogu poole ning vastata küsimustele; [ME 250]b) Euroopa Parlament ja nõukogu esitavad seejärel oma arvamused ja teevad teatavaks oma eelistused; [ME 251]c) neid arvamusi arvesse võttes määrab haldusnõukogu tegevdirektori ametisse. [ME 252]Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ELi Tolliametit haldusnõukogu esimees.2.Tegevdirektori ametiaeg kestab viis aastat. Enne selle ajavahemiku lõppu koostab komisjon aegsasti hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevusele antud hinnangut ning ELi Tolliameti edasisi ülesandeid ja lahendamist vajavaid küsimusi.3.Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 2 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viieks aastaks. Haldusnõukogu teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu oma kavatsusest tegevdirektori volitusi pikendada. Enne kui haldusnõukogu teeb otsuse volituste pikendamise kohta, võidakse paluda, et tegevdirektor esineks Euroopa Parlamendi vastutava komisjoni ees avaldusega ja vastaks küsimustele. [ME 253]4.Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu oma ametiaja lõpus osaleda sama ametikoha täitmiseks korraldatavas valikumenetluses.5.Tegevdirektori võib ametist vabastada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel. Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse selle otsuse põhjustest. [ME 254]6.Tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist vabastamise otsuse teeb haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 219Tegevdirektori ülesanded ja kohustused1.Tegevdirektor juhib ELi Tolliametit. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.2.Ilma et see piiraks komisjoni ja haldusnõukogu volitusi, on tegevdirektor oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja ta ei või küsida ega vastu võtta juhiseid üheltki valitsuselt ega muult asutuselt.3.Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru oma ülesannete täitmisest ja ELi Tolliameti üldisest tegevusest, kui tal palutakse seda teha. Euroopa Parlament või nõukogu võib igal ajal kutsuda tegevdirektori osalema kuulamisel, kus käsitletakse ELi Tolliameti tegevusega seotud küsimusi. [ME 255]4.Tegevdirektor on ELi Tolliameti seaduslik esindaja.5.Tegevdirektor vastutab ELi Tolliametile käesoleva määrusega pandud ülesannete täitmise eest. Eelkõige teeb tegevdirektor järgmist:a)haldabtagab ELi Tolliameti igapäevast tegevustigapäevase töö jätkusuutliku ja tõhusa juhtimise; [ME 256]b)rakendab haldusnõukogu otsuseid;c)koostab artiklis 223 osutatud ühtse programmdokumendi kavandi ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;d)rakendab artiklis 223 osutatud ühtset programmdokumenti ning annab juhatusele ja haldusnõukogule aru selle rakendamisest;e)koostab konsolideeritud aastaaruande ameti tegevuse kohta ning esitab selle haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks;f)koostab tegevuskava sise- või välisauditiaruannetest ja hindamistest ning OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri uurimistest tulenevate järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning annab komisjonile kaks korda aastas ja haldusnõukogule korrapäraselt aru tehtud edusammudest, ning asjakohasel juhul tagab Euroopa Prokuratuurile kuriteokahtlustest teatamise; [ME 257]g)ilma et see piiraks Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi juurdluspädevust, kaitseb liidu finantshuve, kohaldades ennetusmeetmeid kelmuste ja pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes õigusnormide rikkumise avastamise korral sisse valesti makstud summad ning kohaldades asjakohasel juhul tulemuslikke, proportsionaalseid ning hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;h)koostab ELi Tolliameti pettusevastase sisestrateegia, tõhususe suurendamise ja koostoime strateegia, kolmandate riikide ja/või rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö strateegia ning organisatsiooni juhtimise ja sisekontrollisüsteemide strateegia ning esitab need haldusnõukogule heakskiitmiseks;i)koostab ELi Tolliameti suhtes kohaldatavate finantsreeglite kavandi ja esitab selle haldusnõukogule, kes selle pärast komisjoniga konsulteerimist vastu võtab;j)koostab ELi Tolliameti tulude ja kulude eelarvestuse projekti vastavalt artiklile 224 ning täidab ameti eelarvet;k)teostab ELi Tolliameti töötajate suhtes artikli 215 lõike 1 punktis i osutatud ametisse nimetava asutuse volitusi, kui need volitused on talle delegeeritud vastavalt artikli 215 lõikele 2;l)teeb otsuseid ELi Tolliameti sisestruktuuride kohta, sealhulgas vajaduse korral asendusülesannete kohta, mis võivad hõlmata ELi Tolliameti igapäevast juhtimist, ja vajaduse korral nende muutmise kohta, võttes arvesse ELi Tolliameti tegevuse ja usaldusväärse eelarvehaldusega seotud vajadusi;m)peab läbirääkimisi ELi Tolliameti asukohta käsitleva peakorterilepingu üle ja samalaadsete lepingute üle nende asukohaliikmesriikide valitsustega, kus asuvad kohalikud bürood, ning sõlmib sellised lepingud, kui haldusnõukogu on need heaks kiitnud;n)koostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43). rakendamise praktilise korra ja esitab selle haldusnõukogule vastuvõtmiseks;o)edendab ELi Tolliameti töötajate värbamisel mitmekesisust ja tagab soolise tasakaalu;p)seab eesmärgiks värvata töötajaid võimalikult laialt geograafiliselt alalt, pidades silmas, et töölevõtmise kriteeriumid peavad põhinema üksnes saavutustel.

Artikkel 220Tegevdirektori asetäitja1.Haldusnõukogu võib otsustada luua tegevdirektorit tema töös abistava asetäitja ametikoha.2.Kui haldusnõukogu otsustab luua tegevdirektori asetäitja ametikoha, kohaldatakse tegevdirektori asetäitja suhtes artikli 217 sätteid.

Artikkel 221Tegevdirektori asetäitja ülesanded ja kohustusedTegevdirektori asetäitja ametikoha loomise korral abistab asetäitja tegevdirektorit ameti juhtimisel ja artiklis 218 osutatud ülesannete täitmisel. Kui tegevdirektor puudub, ei saa oma kohustusi täita või see ametikoht on täitmata, täidab tegevdirektori ülesandeid tema asetäitja.

Artikkel 221aTollinõukogu1. ELi Tolliamet loob ameti juhatuse abistamiseks tollinõukogu.2. Tollinõukogu ülesandeks on anda nõu järgmistes küsimustes:a) tehniliste meetmete ja otsuste rakendamine, sealhulgas riskijuhtimine ja prioriteetsed kontrollivaldkonnad;b) rakendamise ja standardimisega seotud küsimused, sealhulgas ühtlustamistegevus või reeglite kohandamise vajadus;c) nõustamine muude tolli poolt kohaldatavate õigusaktide tolli käsitlevate sätetega seoses;d) taotluse korral nõustamine ELi Tolliameti mis tahes muu tegevuse raames.3. Tollinõukogu koosneb ELi Tolliameti tööga seotud asjaomaste sidusrühmade esindajatest ja ühendustest; tollinõukogu koosseisu määrab kindlaks haldusnõukogu.4. Haldusnõukogu nimetab neli tollinõukogu liiget, kellest üks on selle esimees ja kes osalevad haldusnõukogus vaatlejana. Nad esindavad tollinõukogus esindatud eri seisukohti võimalikult laialdaselt. Nende esialgne ametiaeg on 48 kuud ja see on pikendatav.5. Tollinõukoguga konsulteeritakse korrapäraselt enne haldusnõukogu otsuste tegemist. Konsulteerimine võib toimuda eksperte hõlmavate ajutiste töörühmade kasutamise kaudu. Tollinõukogu arvamus ei ole haldusnõukogu jaoks mingil juhul siduv.6. Tollinõukogu tuleb korraliseks koosolekuks kokku vähemalt kord kuue kuu jooksul. Lisaks võib see kokku tulla ELi Tolliameti või juhatuse taotlusel. [ME 258]

4. peatükkELi Tolliameti eelarve koostamine ja struktuur

Artikkel 222ÜldsättedHaldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu ELi Tolliameti suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Need ei või lahkneda komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2019/715,Komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1). välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik ELi Tolliameti toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Artikkel 223Ühtne programmdokument1.Tegevdirektor koostab igal aastal ühtse programmdokumendi kavandi eelkõige mitme- ja iga-aastaste programmide kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/715 sätetele ja käesoleva määruse artikli 222 kohaselt vastu võetud ELi Tolliameti finantsreeglite asjakohastele sätetele ning komisjoni kehtestatud suuniseid arvesse võttes. Iga- ja mitmeaastased programmid peavad olema kooskõlas tollipoliitikaga ja tolliliidu üldiste prioriteetidega.2.Haldusnõukogu saadab ühtse programmdokumendi kavandi komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning Euroopa Kontrollikojale programmitöö perioodile eelneva aasta 31. jaanuariks.3.Haldusnõukogu võtab ühtse programmdokumendi vastu igal aastal 30. novembriks. Ta edastab ühtse programmdokumendi ja kõik selle hilisemad ajakohastatud versioonid Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Ühtne programmdokument jõustub pärast liidu üldeelarve lõplikku kinnitamist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt eelarvele.4.Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele ligikaudselt eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega. Iga-aastane tööprogramm peab olema kooskõlas lõikes 5 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Selles näidatakse selgelt ära ülesanded, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või välja jäetud või mida on muudetud. Kui ELi Tolliametile antakse mõni käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi. Kõik iga-aastase tööprogrammi olulised muudatused võetakse vastu sama korra kohaselt kui algne programm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.5.Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad. Selles esitatakse ka iga tegevuse kohta ligikaudsed rahalised vahendid ja inimressursid, mis on vajalikud seatud eesmärkide täitmiseks. Strateegilist programmi ajakohastatakse vajaduse korral ja selles esitatakse ELi Tolliameti panus liidu poliitiliste prioriteetide saavutamisse.

Artikkel 224Eelarve koostamine1.Tegevdirektor koostab igal aastal ELi Tolliameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle haldusnõukogule. Esialgses eelarvestuse projektis sisalduv teave peab olema kooskõlas artikli 223 lõikes 1 osutatud ühtse programmdokumendi kavandiga.2.Haldusnõukogu võtab lõikes 1 osutatud tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti põhjal vastu ELi Tolliameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti.3.Haldusnõukogu saadab ELi Tolliameti tulude ja kulude eelarvestuse projekti komisjonile iga aasta 31. jaanuariks.4.Komisjon esitab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.5.Eelarvestuse projekti alusel kannab komisjon liidu üldeelarve projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse ning esitab need kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.6.Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad liidu üldeelarvest ELi Tolliameti toetuseks kasutatavad assigneeringud.7.Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu ELi Tolliameti ametikohtade loetelu.8.ELi Tolliameti eelarve võtab vastu haldusnõukogu. Eelarve muutub lõplikuks pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse ELi Tolliameti eelarvet vastavalt.

Artikkel 225Eelarve struktuur1.Igal eelarveaastal koostatakse ELi Tolliameti kõikide tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse ELi Tolliameti eelarves. Eelarveaasta vastab kalendriaastale.2.ELi Tolliameti eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.3.Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad ELi Tolliameti tulud järgmistest vahenditest:a)liidu osamakse, mis on kantud liidu üldeelarvesse;b)mis tahes vabatahtlik rahaline toetus liikmesriikidelt;c)liidu võimalikud rahalised vahendid rahalise toetuse andmise kokkulepete või toetuste vormis kooskõlas artikli 222 kohaste ELi Tolliameti finantsreeglitega ja liidu poliitikavaldkondade toetamiseks mõeldud rahastamisvahendeid käsitlevate asjaomaste sätetega;d)tasud ELi Tolliameti avaldatud väljaannete ja muude osutatavate teenuste eest.4.ELi Tolliameti kulud hõlmavad personali töötasu, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid.5.Eelarvelised kulukohustused, mis on seotud rohkem kui üht eelarveaastat hõlmavate suuremahuliste projektidega, võib jaotada mitut aastat hõlmavateks iga-aastasteks osamakseteks.

Artikkel 226ELi Tolliameti eelarve täitmine1.ELi Tolliameti eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor.2.Tegevdirektor esitab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu teabe, mida nad vajavad oma hindamisülesannete täitmiseks.

Artikkel 227Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine1.ELi Tolliameti peaarvepidaja esitab esialgse raamatupidamise aastaaruande eelarveaasta (aasta N) kohta komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta (aasta N + 1) 1. märtsiks.2.ELi Tolliamet saadab aasta N eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale aasta N + 1 31. märtsiks.3.Komisjoni peaarvepidaja saadab ELi Tolliameti esialgse raamatupidamise aastaaruande, mis on konsolideeritud komisjoni raamatupidamise aastaaruannetega, kontrollikojale aasta N + 1 31. märtsiks.4.Pärast seda, kui ELi Tolliameti peaarvepidaja on saanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1). artikli 246 kohaselt kontrollikoja tähelepanekud ELi Tolliameti esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta, koostab ta ELi Tolliameti lõpliku raamatupidamise aastaaruande. Tegevdirektor esitab selle juhatusele arvamuse saamiseks. Sellise arvamuse võtab vastu haldusnõukogu.5.ELi Tolliameti peaarvepidaja saadab aasta N + 1 1. juuliks aasta N lõpliku raamatupidamise aastaaruande ja haldusnõukogus vastu võetud arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.6.Aasta N lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas aasta N + 1 15. novembriks.7.Tegevdirektor saadab kontrollikoja tähelepanekute kohta vastuse aasta N + 1 30. septembriks. Tegevdirektor saadab selle vastuse ka haldusnõukogule.8.Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 261 lõikega 3 kogu teabe, mis on vajalik, et aasta N eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus sujuks tõrgeteta.9.Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne aasta N + 2 15. maid heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta N eelarve täitmisel.

Artikkel 228Pettusevastane võitlus1.Selleks et võidelda pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ELi Tolliametis, kohaldatakse piiranguteta määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 sätteid.2.ELi Tolliamet ühineb Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust,EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15. kuue kuu jooksul alates [XXX] ja võtab kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi kasutades vastu oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted.3.Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda ELi Tolliamet on rahastanud liidu vahenditest.4.OLAF võib määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2). sätestatud korra kohaselt teostada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses ELi Tolliameti rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.5.Ilma et see piiraks lõigete 1, 2, 3 ja 4 kohaldamist, sisaldavad ELi Tolliameti lepingud, toetuslepingud ja toetusotsused sätteid, millega sõnaselgelt volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit tegema selliseid auditeid ja uurimisi vastavalt oma pädevusele. Koostöökokkulepped kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega hõlmavad nende asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide abi ja koostööd seoses kontrollikoja ja OLAFi auditite ja uurimistega.6.Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võibvastutab Euroopa Prokuratuur uurida liidu finantshuve kahjustavaid pettusi ja muud ebaseaduslikku tegevust, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371,Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).sätestatud liidu finantshuve kahjustavate pettuste ja muu ebaseadusliku tegevuse uurimise jaja esitada nende eest süüdistuse esitamise eest. ELi Tolliamet või asjaomased riiklikud pädevad asutused teatavad Euroopa Prokuratuurile põhjendamatu viivituseta kõigist süütegudest, mille puhul Euroopa Prokuratuur saab nimetatud määruse artikli 22 ja artikli 25 lõigete 2 ja 3 kohaselt teostada oma pädevusi. [ME 259]

5. peatükkPersonalieeskirjad

Artikkel 229ÜldsäteELi Tolliameti töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi ning personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste täitmiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud sätteid.

Artikkel 230Liikmesriikide lähetatud eksperdid ja muud töötajad1.ELi Tolliamet võib kasutada liikmesriikide lähetatud eksperte või muid töötajaid, kes ei tööta ELi Tolliametis.2.Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad liikmesriikide ekspertide lähetamise kohta ELi Tolliametisse.

Artikkel 231Privileegid ja immuniteedidELi Tolliameti ja selle töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

6. peatükkÜld- ja lõppsätted

Artikkel 232Läbipaistvus ja teabevahetus1.ELi Tolliameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001. Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.2.ELi Tolliametis toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2018/1725. Haldusnõukogu kehtestab kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast meetmed määruse (EL) 2018/1725 kohaldamiseks ELi Tolliametis, sealhulgas meetmed, mis käsitlevad ELi Tolliameti andmekaitseametniku ametisse nimetamist. Meetmed kehtestatakse pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist.3.ELi Tolliamet võib vahetada teavet omal algatusel ja oma pädevuse ulatuses. Teabevahetuse jaoks vahendite eraldamine ei tohi kahjustada ELi Tolliameti ülesannete tulemuslikku täitmist. Teabevahetust korraldatakse kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohaste teabevahetus- ja -levitamiskavadega.

Artikkel 233Julgeolekunormid salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitse kohta1.ELi Tolliamet võtab vastu oma julgeolekunormid, lähtudes põhimõtetest ja normidest, mis on sätestatud komisjoni julgeolekunormides, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset, sealhulgas sellise teabe kolmandate riikidega vahetamise ning töötlemise ja säilitamise normidest, mis on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41). ja (EL, Euratom) 2015/444Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).. Halduskokkulepete sõlmimine salastatud teabe vahetamiseks kolmanda riigi asjaomaste asutustega või sellise kokkuleppe puudumise korral ELi salastatud teabe erakorraline ühekordne avaldamine nimetatud asutustele toimub üksnes komisjoni eelneval loal.2.Haldusnõukogu võtab ELi Tolliameti julgeolekunormid vastu pärast seda, kui komisjon on need heaks kiitnud. Esildatud julgeolekunormide hindamisel tagab komisjon nende normide vastavuse otsustega (EL, Euratom) 2015/443 ja (EL, Euratom) 2015/444.3.Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor, ajutistes töörühmades osalevad väliseksperdid ning ELi Tolliameti töötajad järgivad ELi toimimise lepingu artiklis 339 sätestatud konfidentsiaalsuskohustust isegi pärast oma töökohustuste lõppemist.4.ELi Tolliamet võib võtta vajalikke meetmeid, et hõlbustada oma ülesannetega seotud teabe vahetamist komisjoni ja liikmesriikidega ning vajaduse korral asjaomaste liidu institutsioonide, organite ja asutustega. ELi salastatud teabe jagamiseks sõlmitud halduskokkulepe või sellise halduskokkuleppe puudumise korral igasugune erandlik sihipärane ELi salastatud teabe avaldamine peab saama komisjonilt eelneva heakskiidu.

Artikkel 234Töökeel1.ELi Tolliameti suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 1Nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385)..2.Haldusnõukogu teeb otsuse keelte kasutamise sisekorra kohta ELi Tolliametis.3.ELi Tolliameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 235Hindamine1.Komisjon tagab, et hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: viis... [neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga viienelja aasta tagant hinnatakse kooskõlas komisjoni suunistega ELi Tolliameti tegevust tema eesmärkidest, volitustest, ülesannetest, juhtimisest ja asukohast (-kohtadest) lähtuvalt. [ME 260]2.Hindamisel keskendutakse eelkõige võimalikule vajadusele muuta ELi Tolliameti volitusi ja sellise muutmise finantsmõjule.3.Lõikes 1 osutatud iga teise hindamise käigus vaetakse ka ELi Tolliameti saavutatud tulemusi, arvestades tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid, sealhulgas seda, kas ELi Tolliameti tegevuse jätkamine on neid eesmärke, volitusi ja ülesandeid silmas pidades endiselt põhjendatud. [ME 261]4.Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru lõikes 2 osutatud hindamise tulemustest. Hindamistulemused avalikustatakse.

Artikkel 236ELi Tolliameti vastutus1.ELi Tolliameti lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus.2.Otsuste tegemine vastavalt ELi Tolliameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.3.Lepinguvälise vastutuse korral heastab ELi Tolliamet vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida tema osakonnad või töötajad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.4.Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.5.Töötajate isiklikku vastutust ELi Tolliameti ees reguleeritakse nende suhtes kohaldatavate Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega.6.Liidu ja liikmesriikide rahaline vastutus ELi Tolliameti võlgade eest piirdub nende poolt halduskulude jaoks juba tehtud osamaksega.

Artikkel 237Peakorterileping ja tegutsemistingimused1.Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ELi Tolliametile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja selle liikmesriigi pakutavaid vahendeid ning ELi Tolliameti asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse ameti ja asukohaliikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist ja hiljemalt … [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].2.ELi Tolliameti asukohaliikmesriik tagab ameti toimimiseks parimad võimalikud tingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolisüsteemi ning asjakohase transpordiühenduse.3.Erandlike asjaolude korral võib tegevdirektor otsustada asutada kohaliku büroo mõnes teises liikmesriigisbürood teistes liikmesriikides, et täita ELi Tolliameti ülesandeid tõhusamalt, tulemuslikumalt ja sidusamalt. [ME 262]Enne kui tegevdirektor otsustab asutada kohaliku büroo, peab ta saama eelneva nõusoleku komisjonilt, haldusnõukogult ja asjaomaselt liikmesriigilt. Otsus peab põhinema asjakohasel kulude-tulude analüüsil, mis tõendab selle lisaväärtust. Otsuses määratakse kindlaks kohaliku büroo tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ELi Tolliameti haldusülesannete dubleerimist.

Artikkel 238ELi Tolliameti tegevuse algus1.ELi Tolliamet asutatakse 2026. aastal ja see hakkab täielikult tööle 1. jaanuarist 2028. aastaks. [ME 263]2.Komisjon vastutab ELi Tolliameti asutamise ja esialgse toimimise eest, kuni amet on saavutanud oma eelarve täitmiseks vajaliku tegevussuutlikkuse. Selleks:a)võib komisjon kuni ajani, mil tegevdirektor, kelle haldusnõukogu on artikli 218 kohaselt ametisse nimetanud, asub täitma oma ülesandeid, määrata ajutiseks tegevdirektoriks ja tema ülesandeid täitma komisjoni ametniku;b)on ajutisel tegevdirektoril, erandina artikli 215 lõike 1 punktist i ja kuni artikli 215 lõikes 2 osutatud otsuse vastuvõtmiseni, ametisse nimetaja volitused;c)võib komisjon pakkuda ELi Tolliametile abi eelkõige seeläbi, et lähetab komisjoni ametnikke täitma ELi Tolliameti ülesandeid ajutise tegevdirektori või tegevdirektori juhtimisel;d)võib ajutine tegevdirektor lubada kõigi ELi Tolliameti eelarves ette nähtud assigneeringutega kaetud maksete tegemist ning võib pärast ELi Tolliameti ametikohtade loetelu vastuvõtmist sõlmida lepinguid, sealhulgas töölepinguid.

XIII jaotisTOLLIKOOSTÖÖ

Artikkel 239ELi-sisene tollikoostöö1.Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 515/97 sätete kohaldamist, teevad tolliasutused omavahel, komisjoniga ja ELi Tolliametiga koostööd vastavalt tollialastele õigusaktidele ja muudele sellist koostööd sätestavatele liidu õigusaktidele, et tagada nende õigusaktide nõuetekohane ja ühetaoline kohaldamine ning toetada tolli missiooni saavutamist, nagu on sätestatud artiklis 2.2.Tolliasutused võivad lubada oma tolliametnikel ajutiselt töötada mõne teise liikmesriigi tolliasutuses. Sellest tuleb teatada ELi Tolliametile, kes võib sellist tööle lähetamist koordineerida.3.Lisaks artiklis 241 sätestatud kontrollidele võivad tolliametid teha ühiskontrolle. Tolliasutused teavitavad sellistest ühiskontrollidest ELi Tolliametit.4.Komisjon, OLAF ja ELi Tolliamet võivad vahetada käesolevas jaotises osutatud koostöö jaoks olulisi andmeid, sealhulgas riskiteavet. ELi Tolliamet tagab sellise teabe tõhusa kasutamise riskijuhtimises kooskõlas käesoleva jaotisega ja XII jaotisega.

Artikkel 239aKaupadest teatamise platvorm1. ELi Tolliamet loob kaupadest teatamise platvormi (edaspidi „platvorm“), et anda ametiasutustele, ettevõtjatele, tarbijatele ja kodanikele võimalus teatada kaupadest, mis sisenevad siseturule ja ei vasta vastavusstandarditele ja/või asjakohastele liidu õigusaktidele.2. Platvorm luuakse digiplatvormina, see on kergesti juurdepääsetav, arusaadav ja kättesaadav kõigis liidu ametlikes keeltes.3. ELi Tolliamet hindab platvormi kaudu saadud teavet ja teavitab vajaduse korral tolliasutusi ühes või mitmes liikmesriigis, kuhu teatatud kaup on paigutatud. Tolliamet hindab ainult neid teatatud kaupu, mis on turule lastud ühes või mitmes liikmesriigis.4. Lõikes 3 osutatud teavitatud tolliasutus teeb teatatud kauba siseturult kõrvaldamise meetmete rakendamisel koostööd teiste riigi tasandi asutustega, sealhulgas turujärelevalveasutuste, sanitaar- ja fütosanitaarasutuste, õiguskaitseasutuste ja maksuhalduritega. Teavitatud toll esitab ELi Tolliametile nende meetmete kohta aruande 30 kalendripäeva jooksul pärast meetme võtmist.5. ELi Tolliamet tagab, et kõik esitatud kaupadega seotud andmed on kättesaadavad ELi tolliandmekeskuses. ELi Tolliamet võib nõuda, et toll esitaks selleks vajalikke andmeid. [ME 264]

Artikkel 240Teiste asutustega tehtava koostöö raamistik1.Toll teeb koostööd teiste riigi tasandi asutustega, sealhulgas (kuid mitte ainult) turujärelevalveasutuste, sanitaar- ja fütosanitaarasutuste, õiguskaitseasutuste ja maksuhalduritega muude tolli kohaldatavate õigusaktide küsimuses, tolli- ja muude maksude kogumise küsimuses ning muudes asjakohastes koostöövaldkondades. Vajaduse korral teeb toll koostööd ka muude asutuste tegevust liidu tasandil koordineerivate asjaomaste asutuste, eksperdirühmade, ametite, büroode või võrgustikega. Vajaduse korral teeb toll koostööd ka muude ELi tasandi asjaosalistega, nagu on osutatud lõikes 9, ning asjasse puutuvad tolliasutused teavitavad sellest ELi Tolliametit.2.Lõikes 1 osutatud koostööd tehakse korrapäraselt ja struktureeritult. Eelkõige püütakse koostööga saavutada järgmisi eesmärke:a)osalemine tolli jaoks oluliste poliitikavaldkondade õigusaktide väljatöötamises ja nendega kursis olemine;b)andmete, eelkõige riskijuhtimise seisukohast oluliste andmete vahetamine kooskõlas IV jaotise 3. peatükiga;c)ühtsete ja koordineeritud järelevalvestrateegiate väljatöötamine nii tolli- kui ka muude asutuste vastutusalasse kuuluva kaubaga seotud riskide juhtimiseks kooskõlas IV jaotise 3. peatükiga;d)operatiivkoostöö rakendamine, sealhulgas artikli 241 kohaste ühiskontrollide tegemine.;da) oskuste ja parimate tavade vahetamine ühiste koolituste kaudu selle kohta, kuidas tuvastada nõuetele mittevastavaid tooteid, sealhulgas hoida end kursis kõigi muude liidu õigusaktidega, millega kehtestatakse vastavusnõuded, näiteks tooteohutuse ja kestlikkusega seotud nõuded. [ME 265]3.ELi Tolliamet sõlmib koostöökokkuleppeid kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 ja käesoleva määruse III jaotisega lõikes 1 osutatud koostööraamistiku väljatöötamiseks ja ajakohastamiseks, kaasates muid lõikes 9 osutatud asjaosalisi, andes suuniseid praktilise koostöö, selle eesmärkide saavutamise ja peamiste koostöövaldkondade kohta, ilma et selline kokkulepete sõlmimine piiraks komisjoni volitusi ja tingimusel, et komisjon on selle eelnevalt heaks kiitnud.3a. Tolliasutused teavitavad viivitamata pädevaid liidu ja riiklikke asutusi kõigist liidu õigusaktide rikkumise kahtlustest ning saadavad teate ELi tolliandmekeskusesse. [ME 266]4.Kui tolliasutus teeb koostööd mõne teise liikmesriigi muu asutusega, teavitab ta sellest kõnealuse liikmesriigi tolliasutust. Kui koostöö hõlmab rohkem kui kaht liikmesriiki, teavitavad asjaomased tolliasutused sellest ELi Tolliametit, kes võib anda tegevus- ja koordineerimistoetust kooskõlas artikliga 208.5.Liikmesriigid annavad igal aastal ELi Tolliametile aru koostööraamistiku kohaldamisest. ELi Tolliamet võtab selle aruande tulemusi arvesse artikli 208 lõike 3 punktis a osutatud jälgimistoimingutes ning siis, kui mõõdab toimimise tulemuslikkust, nagu on osutatud artikli 208 lõike 3 punktis b.6.Kuni artikli 238 lõikes 1 märgitud kuupäevani võib komisjon täita ELi Tolliameti ülesandeid, millele on osutatud lõikes 3.7.ELi Tolliamet võib teha koostööd teiste riigi tasandi asutustega ning komisjoni ja muude liidu institutsioonide, asutuste, ametite, võrgustike ja organitega, et aidata kaasa lõikes 2 osutatud eesmärkide saavutamisele ja lõikes 3 osutatud koostööraamistiku rakendamisele.Selleks võib ELi Tolliamet haldusnõukogu loal ja pärast komisjonilt heakskiidu saamist sõlmida liikmesriigi tasandil koostöökokkuleppeid liidu organite või muude riigi tasandi asutustega. Nende halduskokkulepetega ei kaasne juriidilisi kohustusi ning nendega määratakse kindlaks kavandatava koostöö laad, ulatus ja viis.8.ELi Tolliamet teeb tihedat koostööd OLAFigaOLAFi ja Euroopa Prokuratuuriga, kui mis tahes koostegevuse käigus esineb pettust või pettusekahtlust. [ME 267]9.ELi Tolliamet võib kooskõlas lõigetega 2, 4 ja 5 töötada välja teiste ELi organitega, sealhulgas Europoli ja Frontexiga, tehtava operatiivkoostöö raamistiku ning võib osaleda strateegilise analüüsi ja ohuhinnangu tegemises, poliitikatsüklite ja innovatsiooniprogrammide koostamises, koolitustegevuses, võrgustike töös ja muudes tegevusvaldkondades, mis on asjakohased tema ülesannete täitmiseks ja mida korraldavad kõnealused muud organid, ning anda neisse oma panuse.

Artikkel 241Ühiskontroll1.ELi Tolliamet kavandab, korraldab ja koordineerib ühiskontrolle, mida toll teeb vajaduse korral koos teiste asutuste, organite ja ametitega, sh Europoliga, kooskõlas artikli 240 lõikega 9. [ME 268]2.Selleks võtab ELi Tolliamet arvesse tollipoliitika prioriteete ning tagab vajalikud seosed ja koordineerimise OLAFi, Euroopa ProkuratuuriEuropoli ja liikmesriikide poolt tollivaldkonnas pettuste vastu võitlemiseks algatatud uurimistega, ning Euroopa Prokuratuuri või muude pädevate riiklike asutuste kriminaaluurimisega. [ME 269]3.Selleks et ELi Tolliamet saaks koostada aruande ja viia läbi hindamise, annavad tolliasutused ELi Tolliametile tagasisidet ühiskontrolli raames tehtud toimingute ja kontrollide kohta.

Artikkel 242Tolli võetavad meetmed1.Kooskõlas muude tolli kohaldatavate õigusaktidega võib toll võtta mis tahes järgmisi meetmeid:a)konkreetsete andmete kogumine kõigi saadetiste kohta, sealhulgas liidu tolliväliste formaalsuste automaatne kontroll, tingimusel et neid andmeid säilitatakse liidu keskregistris;b)statistika ja analüüsi tegemine ning suundumuste esitamine, eelkõige riskide valdkonnas;c)teiste asutuste tehtavate kontrollide hõlbustamine ja koordineerimine;d)selliste teatavate saadetiste kontrollimine, mis on valitud riskijuhtimise alusel kooskõlas IV jaotisega ja punktis b osutatud analüüsi arvesse võttes;e)teiste asutustega konsulteerimine enne kauba vabastamist kooskõlas artikliga 60;f)nõuetele mittevastava kauba suhtes vajalike meetmete võtmine, sealhulgas sellise kauba konfiskeerimine, müümine või hävitamine;g)artiklis 240 osutatud koostööraamistiku rakendamine;h)teiste asutuste hoiatamine nende tööga seotud riskidest ning teistele asutustele pettuse- ja kuriteokahtlustest teatamine; [ME 270]i)järelmeetmete võtmine, kui kauba liikumine rikub muid tolli kohaldatavaid õigusakte;j)mis tahes muud täiendavad meetmed.2.Teatavate muude tolli kohaldatavate õigusaktidega seoses võib liikmesriik määrata spetsiaalse piiritollipunkti. Piirangud, mis tulenevad kohustusest läbida spetsiaalne määratud piiritollipunkt, ei tohi ettevõtjate seisukohast olla kõnealuse eesmärgi suhtes ebaproportsionaalsed, arvestades sellist kohustust põhjendada võivaid asjaolusid.3.Liikmesriik teavitab ELi Tolliametit lõikes 2 osutatud määramisest ning ELi Tolliamet ajakohastab nende spetsiaalsete piiritollipunktide loetelu ja avaldab selle.4.Selleks et hõlbustada muude tolli kohaldatavate õigusaktide kindlakstegemist, kohaldamist ja täitmise tagamist, koostab komisjon avalike huvide kaitseks koondloetelu liidu õigusaktidest, millega kehtestatakse tollikontrolli alla kuuluva kauba suhtes kohaldatavad nõuded, ajakohastab seda loetelu korrapäraselt ja avaldab selle oma veebisaidil.5.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks lõike 1 punktis j osutatud muud täiendavad meetmed.

Artikkel 243Rahvusvaheline tollikoostööELi Tolliamet võib sõlmidasõlmib kolmandate riikide ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöökokkuleppeid, ilma et selline kokkulepete sõlmimine piiraks komisjoni volitusi ja tingimusel, et komisjon on selle eelnevalt heaks kiitnud. Sellised kokkulepped annavad ELi Tolliametile õiguse vahetada kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega teavet, sealhulgas parimaid tavasid, ning viia ellu ühismeetmeid. Sellised kokkulepped ei tekita liidule juriidilisi kohustusi. [ME 271]

Artikkel 244Andmevahetus kolmandate riikidega1.Komisjon, tolliasutused ja ELi Tolliamet võivad tollikoostöö eesmärgil vahetada ja jagada andmeid kolmandate riikide tolli- ja muude asutustega, kui selline andmevahetus on ette nähtud liidu rahvusvahelise lepinguga, tollialaste õigusaktidega, ühist kaubanduspoliitikat või ühist välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlevate liidu õigusaktidega ning muude tolli kohaldatavate liidu õigusaktidega ning kui on tagatud, et isikuandmeid edastatakse kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 V peatüki sätetega või määruse (EL) 2016/679 V peatüki sätetega.Komisjoni teavitatakse tolli ja ELi Tolliameti andmevahetusest kolmandate riikide tolli- ja muude asutustega.2.Lõikes 1 osutatud andmevahetus võib puudutada eelkõige järgmisi andmekategooriaid:a)tolli otsustes või kolmandates riikides tehtud samalaadsetes otsustes sisalduvad andmeelemendid, mis on seotud siduva informatsiooni, volitatud ettevõtja staatuse, tolliväärtuse määramise, kauba tollistaatuse või eriprotseduuridega;b)andmeelemendid, mis sisalduvad deklaratsioonides, teatistes ja kauba tollistaatuse tõendites ning lisadokumentides, mis esitatakse kas liikmesriikide tollile või komisjonile või kolmandates riikides tolliküsimustes pädevatele asutustele või mille need asutused on välja andnud;c)andmed ühelt poolt liikmesriikide tolli või komisjoni ja teiselt poolt kolmandates riikides tolliküsimustega tegelevate asutuste riskianalüüsi ja kontrolli käigus avastatud riskide, tehtud tähelepanekute ja saavutatud tulemuste kohta.3.Lõikes 1 osutatud andmevahetus toimub asjakohaste turvaliste sidevahendite kaudu kas taotluse alusel või omal algatusel ning selle suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsete andmete ja isikuandmete kaitset kooskõlas artiklitega 31 ja 35 ning käesoleva artikli lõikega 1.4.Lõikes 1 osutatud andmevahetus ei piira teabevahetust, mis toimub liidu ja kolmandate riikide vahelistes lepingutes sisalduvate vastastikuse haldusabi sätete ning määruse (EÜ) nr 517/97 sätete alusel.5.Liikmesriigile võib lõike 6 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis sätestatud korras ja tingimustel anda õiguse alustada kolmanda riigiga läbirääkimisi, et sõlmida kahepoolne leping lõikes 1 osutatud andmevahetuse kohta või säilitada olemasoleva lepingu kehtivus. Sellise kahepoolse lepingu kohaldamine lõpeb siis, kui jõustub leping, millega nähakse ette tolliteabe vahetamine liidu ja asjaomase kolmanda riigi vahel.6.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks tingimused ja kord, millest lähtuvalt võib anda liikmesriigile õiguse astuda lõikes 5 osutatud läbirääkimistesse. Need tingimused ja kord hõlmavad asjaomase liikmesriigi teadet komisjonile ja kõigile teistele liikmesriikidele kahepoolse lepingu võimaliku sisu kohta ning komisjoni hinnangut selle lepingu mõju kohta liidu õigusele ja tulevastele läbirääkimistele liidu tasandil, sealhulgas selle kohta, kas lepingu sisu piirdub liidu või rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste täitmisega. Samuti nähakse delegeeritud õigusaktiga ette järelevalve kõnealuste lepingute rakendamise üle.7.90Komisjonile antakse rakendamisvolitused võtta 60 päeva jooksul alates teate saamisest otsustab komisjon rakendusaktigavastu rakendusakt, et otsustada, kas lubada liikmesriigil sõlmida kahepoolne leping. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. [ME 272]Sellise lubamisega seotud eriti kiireloomulistel asjaoludel, mis on nõuetekohaselt põhjendatud vajadusega kiiresti lubada taotletud teabevahetust, võtab komisjon kooskõlas artikli 262 lõikes 5 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

XIV jaotisTOLLIEESKIRJADE RIKKUMIST JA MUID KUI KRIMINAALKARISTUSI KÄSITLEVAD ÜHISSÄTTED1. peatükkÜldsätted

Artikkel 245ReguleerimiseseKäesolevas jaotises kehtestatakse tollieeskirjade rikkumise ja selle eest määratavate muude kui kriminaalkaristuste loetelu. See ei takista liikmesriike võtmast rangemaid meetmeid ning kooskõlas oma siseriikliku õigusega näha ette haldus- või kriminaalkaristusi. Samuti ei mõjuta see karistuse määramist muude liidu õigusaktides sätestatud rikkumist eest.

Artikkel 246Üldnõuded1.Artiklis 252 osutatud tegevus või tegevusetus on tollieeskirjade rikkumine.2.Artiklis 252 osutatud tegevusele või tegevusetusele kaasa aitamine või kihutamine on tollieeskirjade rikkumine.Artiklis 252 osutatud tegevuse või tegevusetuse katse on tollieeskirjade rikkumine.3.Liikmesriigid otsustavad, kas artiklis 252 osutatud rikkumised on toime pandud tahtlikult või need on ilmse hooletuse või ilmse vea tagajärg.4.Tehnilised või väikesed vead ei kujuta endast tollieeskirjade rikkumist, välja arvatud juhul, kui toll suudab kindlaks teha, et need on tahtlikud või ilmse hooletuse või ilmse vea tagajärg.5.Kui tegevus või tegevusetus, mille tulemuseks on artiklis 252 osutatud tollieeskirjade rikkumine, toimub ebatavaliste ja ettenägematute asjaolude tõttu, mis ei ole seotud asjaomase isikuga ja mille tagajärgi ei oleks saanud kõigi hoolsusmeetmete võtmisest hoolimata vältida, on rikkumise toime pannud isiku vastutus välistatud.

Artikkel 247Kergendavad ja leevendavad asjaolud1.Kui artiklis 252 osutatud tollieeskirjade rikkumise põhjustanud tegevuse või tegevusetuse eest vastutav isik esitab tõendid heas usus tegutsemise kohta, võetakse seda artiklis 254 osutatud karistuse määramisel arvesse.2.Tollieeskirjade rikkumise eest määratavat karistust vähendavad järgmised asjaolud:a)asjaomase kauba käitlemist ei reguleerita muude tolli kohaldatavate õigusaktidega;b)tollieeskirjade rikkumine ei mõjuta tasumisele kuuluva tollimaksu ja muude maksude summa kindlaksmääramist;c)tollieeskirjade rikkumise eest vastutav isik teeb tolliga tõhusat koostööd.;ca) aluseks oleva tehingu keerukus, sarnaste tehingute arv. [ME 273]

Artikkel 248Raskendavad asjaoludTollieeskirjade rikkumise eest määratavat artiklis 254 osutatud karistust raskendavad järgmised asjaolud:a)tollieeskirjade rikkumise eest vastutavale isikule on varem määratud karistus tollieeskirjade rikkumise eest või ta on tollieeskirju pidevalt ja korduvalt rikkunud;b)tollieeskirjade rikkumine mõjutab märkimisväärselt muid tolli kohaldatavaid õigusakte;c)tollieeskirjade rikkumisel on tolli- või muude maksude kogumisele märkimisväärne finantsmõju;d)tollieeskirjade rikkumine seaks ohtu liidu ja selle elanike turvalisuse ja julgeoleku.

Artikkel 249Aegumine1.Artiklis 252 osutatud tollieeskirjade rikkumist käsitleva menetluse algatamiseks kehtestavad liikmesriigid aegumistähtaja vahemikus viis kuni kümme aastat alates kuupäevast, mil tegevus või tegevusetus aset leidis.2.Liikmesriigid tagavad, et tollieeskirjade pideva ja korduva rikkumise korral algab menetluse aegumise tähtaeg päevast, mil lõpeb tollieeskirjade rikkumist kujutav tegevus või tegevusetus.3.Liikmesriigid tagavad, et menetluse aegumise tähtaeg katkeb, kui pädev asutus teatab asjaomasele isikule sama tollieeskirjade rikkumisega seotud uurimise või kohtumenetluse algatamisest. Aegumistähtaeg algab katkemisest teatamise päevast.4.Liikmesriigid tagavad, et artiklis 252 osutatud tollieeskirjade rikkumist käsitlevate menetluste algatamine või jätkamine on välistatud, kui lõikes 1 või 2 osutatud päevast on möödunud kaheksa aastat.5.Liikmesriigid tagavad, et karistuse määramist käsitleva otsuse täitmine aegub kolme aastaga. Aegumistähtaeg algab lõpliku otsuse tegemise päevast.6.Liikmesriigid sätestavad lõigetes 1, 4 ja 5 kindlaks määratud aegumistähtaegade peatumise juhud.

Artikkel 250KohtualluvusLiikmesriikide kohtualluvusse kuuluvad artiklis 252 osutatud tollieeskirjade rikkumised kooskõlas siseriikliku õigusega ja juhul, kui rikkumine toimub tervikuna või osaliselt kõnealuse liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 251Liikmesriikide koostöö1.Kui artiklis 252 osutatud tollieeskirjade rikkumised toimuvad rohkem kui ühes liikmesriigis ja ühe liikmesriigi pädev asutus algatab esimesena selle rikkumise suhtes menetluse, teeb kõnealune pädev asutus sama isiku suhtes sama tõendusmaterjali alusel koostööd samast tollieeskirjade rikkumisest mõjutatud liikmesriikide pädevate asutustega.2.Komisjon jälgib lõike 1 kohast liikmesriikide koostööd.

2. peatükkLiidu tollieeskirjade rikkumine ja muud kui kriminaalkaristused

Artikkel 252Liidu tollieeskirjade rikkumine1.Tollieeskirjade rikkumisena käsitatakse järgmist tegevust või tegevusetust:a)tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud otsuse saaja ei täida kõnealusest otsusest tulenevaid kohustusi ega teavita tolli viivitamata kõikidest asjaoludest, mis ilmnevad pärast seda, kui toll on teinud otsuse vastavalt I ja II jaotisele, ja mis mõjutavad otsuse kehtivust või sisu;b)käesoleva määruse kohase tollile teabe esitamise kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas tollideklaratsiooni esitamata jätmine;c)mittetäielike, ebatäpsete, kehtetute, mitteautentsete, valede või võltsitud andmete või dokumentide esitamine tollile;d)vastutav isik ei säilita tolliformaalsuste täitmisega seotud dokumente ega teavet;e)kauba väljaviimine tollijärelevalve alt;f)vastutav isik ei täida tolliprotseduuridega seotud kohustusi;g)impordi- või eksporditollimaksu tasumata jätmine isiku poolt, kes on kohustatud selle tasuma X jaotise 3. peatükis sätestatud tähtaja jooksul.ga) importija ja eeldatava importija artiklite 20 ja 21 kohaste kohustuste täitmata jätmine. [ME 274]2.Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid sätestada, missugune muud laadi tegevus või tegevusetus kujutab endast tollieeskirjade rikkumist.3.180 päeva jooksul alates käesoleva artikli kohaldamise kuupäevast edastavad liikmesriigid komisjonile käesoleva artikli lõikega 2 ette nähtud kehtivad siseriiklikud õigusnormid ja teatavad viivitamata kõigist järgnevatest neid õigusnorme puudutavatest muudatustest.

Artikkel 253Karistusi käsitlevad üldnõuded1.Ilma et see piiraks artiklis 254 sätestatud karistuste kohaldamist, võivad liikmesriigid näha ette täiendavad karistused artiklis 252 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest ja kõik nende karistuste rakendamiseks vajalikud meetmed. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Komisjon, liikmesriigid ja ELi Tolliamet vahetavad korrapäraselt parimaid tavasid ja kohaldatavat metoodikat auditi ja sanktsioonide arvutamise kohta, et parandada karistuste lähendamist ja sidusust kogu liidus. Komisjon hindab korrapäraselt, kas karistused on artiklis 2 sätestatud tolli eesmärkide saavutamiseks tõhusad ja kas on vaja võtta meetmeid. [ME 275]2.180 päeva jooksul alates käesoleva artikli kohaldamise kuupäevast edastavad liikmesriigid komisjonile käesoleva artikli lõikega 1 ette nähtud kehtivad siseriiklikud õigusnormid ja teatavad viivitamata kõigist järgnevatest neid õigusnorme puudutavatest muudatustest.

Artikkel 254Miinimumkaristused, mis ei ole kriminaalkaristusedKui artiklis 252 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest määratakse karistused, peavad need olema vähemalt ühes või mitmes järgmises vormis ning samal ajal kapeab iga liikmesriik kehtestama karistused, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, võttes arvesse artiklis 247 osutatud kergendavaid ja leevendavaid asjaolusid ning artiklis 248 osutatud raskendavaid asjaolusid: [ME 276]a)tolli määratud rahatrahv, sealhulgas kriminaalkaristuse asemel kohaldatav trahv, mis arvutatakse järgmiste miinimumsummade või -protsendimäärade alusel;i)kui tollieeskirjade rikkumine mõjutab tolli- ja muid makse, arvutatakse rahatrahv tasumata jäetud tollimaksude ja muude maksude summa alusel järgmiselt:1)kui tollieeskirju on rikutud tahtlikult, on rahatrahvi suurus 100–200 % tasumata jäetud tollimaksude ja muude maksude summast;2)muudel juhtudel on rahatrahvi suurus 30–100 % tasumata jäetud tollimaksude ja muude maksude summast;ii)kui rahatrahvi suurust ei ole võimalik arvutada vastavalt alapunktile i, arvutatakse see kauba tolliväärtuse alusel järgmiselt:1)kui tollieeskirju on rikutud tahtlikult, on rahatrahvi suurus 100–200 % kauba tolliväärtuse summast;2)muudel juhtudel on rahatrahvi suurus 30–100 % kauba tolliväärtuse summast;iii)kui tollieeskirjade rikkumine ei ole seotud konkreetse kaubaga, on rahatrahvi suurus 150 – 150 000 eurot;b)asjaomase isiku saadud tolliotsuse kehtetuks tunnistamine, peatamine või muutmine, kui otsus on seotud tollieeskirjade rikkumisega;c)kauba ja transpordivahendite konfiskeerimine.Liikmesriigid otsustavad muude kui kriminaalkaristuste täitmisele pööramisest saadud tulu kasutamise üle, välja arvatud juhul, kui see on ELi toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt kindlaks määratud omavahendina. [ME 277]Tollieeskirjade rikkumise eest kohaldatavaid karistusi käsitlevad õigusaktid või otsused ja tollikontrolli tulemused registreeritakse ELi tolliandmekeskuses.

XV jaotisLÕPPSÄTTED1. peatükkTolliliidu toimimise tulemuslikkuse mõõtmine

Artikkel 255Kohaldamisala ja eesmärgid1.Komisjon vaeb ja hindab tolliliidu toimimise tulemuslikkust vähemalt kord aastas. Selle käigus mõõdetakse liikmesriikide ja võimalike kandidaatriikide tolli tegevust riigi tasandil ja piiripunktides ning korrapäraselt jälgitakse liikmesriikide tolliasutuste ülesannete täitmisel tekkinud kulusid. Mõõtmiseks võib kasutada komisjonis ja liikmesriikides selleks välja töötatud olemasolevaid vahendeid. [ME 278]2.ELi Tolliamet abistab komisjoni selle ülesande täitmisel. Selleks et toetada komisjoni tolliliidu toimimise tulemuslikkuse hindamisel,. Selleks selgitab ELi Tolliamet välja, kuidas tolli tegevus ja toimingud toetavad tolliliidu strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide saavutamist ning aitavad saavutada artiklis 2 sätestatud tolli missiooni. Eelkõige teeb ELi Tolliamet kindlaks põhisuundumused, tugevad ja nõrgad küljed, lüngad ja võimalikud riskid, toetab komisjoni liikmesriikide tolliasutuste ülesannete täitmisel tekkinud kulude kohta asjakohaste andmete kogumisel ning annab komisjonile soovitusi olukorra parandamiseks. [ME 279]

Artikkel 256Raamistiku kindlaksmääramine ja iga-aastane aruandlus1.Artiklis 255 sätestatud eesmärkide saavutamiseks koostab ELi Tolliamet koos tolliasutustega aruandeid ja muud liiki dokumente.2.Liikmesriigid esitavad ELi Tolliametile andmed nii riigi kui ka piiripunkti tasandi kohta. ELi Tolliamet koostab tolliasutustelt saadud andmete põhjal aastaaruande, mis sisaldab iga tolliasutuse kohta möödunud aastat hõlmavaid tõendeid ning arvandmeid riigi ja piiripunkti tasandil.3.ELi Tolliamet saadab aastaaruande kavandi komisjonile heakskiitmiseks.4.Komisjon kontrollib aruannet ja edastab selle seejärel teavitamise eesmärgil liikmesriikideleEuroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 280]5.Komisjon täpsustab rakendusaktidega lõikes 2 osutatud andmeid, nende konfidentsiaalsuse taset ja tulemuslikkuse mõõtmise raamistiku ülesehitust. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

2. peatükkJälgimine, hindamine ja aruandlus

Artikkel 257JälgimineKomisjon jälgib korrapäraselt käesoleva määruse rakendamist, võttes muu hulgas arvesse jälgimise seisukohast asjakohast teavet ja analüüsi, mille tolliasutused ja ELi Tolliamet ELi tolliandmekeskuses esitavad või kättesaadavaks teevad.

Artikkel 258Hindamine ja aruandlus1.Hiljemalt ... [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: viiskolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon käesolevat määrust selle eesmärkide saavutamise seisukohast ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele selle kohta aruande. [ME 281]Aruanne peab sisaldama järgmist:a)ülevaade edusammudest, mida liikmesriigid on teinud käesoleva määruse rakendamisel;b)hinnang käesoleva määruse tulemuslikkusele, tõhususele, sidususele, asjakohasusele ja liidu lisaväärtusele, eelkõige seoses artiklis 2 osutatud eesmärkidega.;ba) ülevaade eristatud kuludest, mida liit ja liikmesriigid on kandnud käesoleva määruse rakendamisel, sealhulgas võrreldes kuludega, mis tekkisid käesoleva määruse jõustumise kuupäeval. [ME 282]2.Komisjoni taotluse korral ja kooskõlas käesoleva jaotise 1. peatükiga annavad liikmesriigid lõikes 2 osutatud aruande koostamiseks vajalikku teavet käesoleva määruse rakendamise kohta.

3. peatükkVääringu konverteerimine ja tähtajad

Artikkel 259Vääringu konverteerimine1.Pädevad asutused avaldavad ja/või teevad internetis kättesaadavaks kohaldatava vahetuskursi, kui vääringu konverteerimine on vajalik ühel järgmistest põhjustest:a)kauba tolliväärtuse määramiseks kasutatavad tegurid on avaldatud muus vääringus kui selle liikmesriigi vääring, kus tolliväärtus määratakse;b)kauba tariifse klassifikatsiooni ning impordi- ja eksporditollimaksu suuruse, sealhulgas ühises tollitariifistikus esitatud väärtuspiiride määramiseks nõutakse euro väärtust omavääringus.2.Kui vääringu konverteerimine on vajalik muudel kui lõikes 1 osutatud põhjustel, määratakse tollialaste õigusaktide raames kohaldatav euro väärtus omavääringu suhtes kindlaks vähemalt kord aastas.3.Komisjon kehtestab rakendusaktidega lõigetes 1 ja 2 osutatud eesmärkidel eeskirjad vääringute konverteerimiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 262 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 260Ajavahemikud, kuupäevad ja tähtajad1.Kui tollialastes õigusaktides on ette nähtud teatav ajavahemik, kuupäev või tähtaeg, võib seda ajavahemikku pikendada või lühendada ning kuupäeva või tähtaega edasi lükata või varasemaks tuua ainult juhul, kui ei ole sätestatud teisiti.2.Kohaldatakse nõukogu määruses (EMÜ, Euratom) nr 1182/71Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1). sätestatud ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavaid eeskirju, kui tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

4. peatükkVolituste delegeerimine ja komiteemenetlus

Artikkel 261Delegeeritud volituste rakendamine1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.2.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millele on osutatud artiklites 4, 6, 7, 10, 14, 19, 23, 24, 25, 27, 28, 29, 31, 32, 40a, 40b, 51, 56, 58, 59, 60, 63, 65, 66, 71, 72, 73, 77, 80, 81, 83, 85, 86, 88, 90, 91, 95, 97, 99, 101, 102, 105, 107, 108, 109, 111, 115, 116, 119, 123, 132, 148, 150, 156, 167, 168, 169, 170, 173, 175, 176, 179, 181, 186, 193, 199, 242, 244 ja 265.3.Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklites 4, 6, 7, 10, 14, 19, 23, 24, 25, 27, 28, 29, 31, 32, 40a, 40b, 51, 56, 58, 59, 60, 63, 65, 66, 71, 72, 73, 77, 80, 81, 83, 85, 86, 88, 90, 91, 95, 97, 99, 101, 102, 105, 107, 108, 109, 111, 115, 116, 119, 123, 132, 148, 150, 156, 167, 168, 169, 170, 173, 175, 176, 179, 181, 186, 193, 199, 242, 244 ja 265 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 283]4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.6.Artiklite 4, 6, 7, 10, 14, 19, 23, 24, 25, 27, 28, 29, 31, 32, 40a, 40b, 51, 56, 58, 59, 60, 63, 65, 66, 71, 72, 73, 77, 80, 81, 83, 85, 86, 88, 90, 91, 95, 97, 99, 101, 102, 105, 107, 108, 109, 111, 115, 116, 119, 123, 132, 148, 150, 156, 167, 168, 169, 170, 173, 175, 176, 179, 181, 186, 193, 199, 242, 244 ja 265 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 284]

Artikkel 262Komiteemenetlus1.Komisjoni abistab tolliseadustiku komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.3.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 4.4.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.5.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 5.6.Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetluse teel ja viidatakse käesolevale lõikele, siis lõpetatakse see menetlus ilma tulemust saavutamata üksnes juhul, kui komitee eesistuja arvamuse esitamisele seatud tähtaja jooksul nii otsustab.

5. peatükkLõppsätted

Artikkel 263Kehtetuks tunnistamine1.MäärusMäärused (EL) nr952/2013 ja (EL) nr 952/20132022/2399 tunnistatakse kehtetuks. [ME 285]2.Viiteid määrusele (EL) nr 952/2013 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.3.Alates artikli 265 lõikes 4 sätestatud kuupäevast tuleb viiteid tollideklaratsioonile mõista nii, et see hõlmab ka selliste andmete esitamist, mis on vajalikud kauba suunamiseks tolliprotseduurile, kasutades ELi tolliandmekeskuse võimekust.4.Alates artikli 265 lõikes 4 sätestatud kuupäevast tuleb viiteid deklarandile mõista nii, et vastavalt asjaoludele hõlmab see ka vedajat, importijat, eksportijat või transiidiprotseduuri pidajat.

Artikkel 264JõustumineKäesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 265Kohaldamine1.Artikleid 205–237 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 20282026. [ME 286]2.Järgmisi sätteid kohaldatakse alates 1. märtsist 20282026: [ME 287]a)artikli 145 lõigete 5, 6 ja 7 ning artikli 147 punkti a alapunkti ii sätted lihtsustatud tariifse kohtlemise kohta;b)artikli 149 lõike 4, artikli 150 lõike 10 ja artikli 156 lõike 2 sätted, mis käsitlevad lihtsustatud tariifset kohtlemist kaugmüügil;c)artikli 20 lõike 3 punkti e, artikli 21, artikli 59 lõike 2, artikli 60 lõike 6 punkti a, artikli 67 lõike 2, artikli 67 lõike 4 punkti d, artikli 159 lõike 2, artikli 181 lõike 5 ja artikli 184 lõike 3 sätted eeldatavate importijate kohta.3.Artiklis 29 sätestatud ELi tolliandmekeskus muutub täielikult toimivaks 31. detsembriks 20372032. [ME 288]4.Ettevõtjad võivad alustada käesolevast määrusest tulenevate aruandekohustuste täitmist ELi tolliandmekeskuse kaudu alates 1. märtsist 2032jaanuarist 2029. [ME 289]5.Alates 1. jaanuarist 2035 kuni 31. detsembrini 2037 hindab toll uuesti määruse (EL) nr 952/2013 alusel antud lube.6.Enne 31. detsembrit 2027 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artiklis 72 osutatud keskse tollivormistuse hindamise kohta. Asjakohasel juhul võib komisjon esitada seadusandliku ettepaneku, et tagada liikmesriikide õiguste ja kohustuste õiglane jaotus seoses impordil tekkiva tollivõla hindamisega ja selle eest vastutamisega. Aruanne on üldsusele kättesaadav. [ME 290]7.Hiljemalt 31. detsembriks 20352031 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, ning avaldab selle, et hinnata eelkõige järgmist: [ME 291]a)asukohaliikmesriigi tolli poolt usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevate kauplejate üle teostatava tollijärelevalve tõhusus ning tollivõla tekkimise kohta reguleerivate sätete rakendamise tõhusus;b)muude ettevõtjate kui usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevate kauplejate tollijärelevalve tõhusus;c)lõikega 8 ette nähtud muudatuste võimalik mõju.8.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, kui see on lõikes 7 osutatud aruannet arvesse võttes asjakohane, ning jätta välja või muuta artikli 42 lõike 3 teises lõigus ja artikli 169 lõike 1 teises lõigus ette nähtud erandeid.Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

Ia LISA

Liidu tolliväline formaalsus
Akronüüm
Liidu tolliväline süsteem
Asjakohased liidu õigusaktid
Kohaldamise alguskuupäev
Ühtne sisseveodokument loomade jaoks
CHED-A
süsteem TRACES
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625
3. märts 2025
Ühtne sisseveodokument toodete jaoks
CHED-P
süsteem TRACES
Määrus (EL) 2017/625
3. märts 2025
Ühtne sisseveodokument mitteloomse sööda ja toidu jaoks
CHED-D
süsteem TRACES
Määrus (EL) 2017/625
3. märts 2025
Ühtne sisseveodokument taimede ja taimsete saaduste jaoks
CHED-PP
süsteem TRACES
Määrus (EL) 2017/625
3. märts 2025
Kontrollsertifikaat
COI
süsteem TRACES
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/848 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 1).
3. märts 2025
Osoonikihti kahandavate ainete litsents
ODS
ODS 2 litsentsimissüsteem
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2009 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 1).
3. märts 2025
Fluoritud kasvuhoonegaasid
F-GAS
F-gaaside portaal ja HFCde litsentsimissüsteem
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 517/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 150, 20.5.2014, lk 195).
3. märts 2025
Kultuuriväärtuste impordilitsents
ICG-L
süsteem TRACES
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/880 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/880, mis käsitleb kultuuriväärtuste sissetoomist ja importi (ELT L 151, 7.6.2019, lk 1).
3. märts 2025
Kultuuriväärtuste importija deklaratsioon
ICG-S
süsteem TRACES
Määrus (EL) 2019/880
3. märts 2025
Kultuuriväärtuste üldkirjeldus
ICG-D
süsteem TRACES
Määrus (EL) 2019/880
3. märts 2025
Liidu tolliväline formaalsus
Akronüüm
Liidu tolliväline süsteem
Asjakohased liidu õigusaktid peale tollialaste õigusaktide
Ühenduse tähtaeg
Metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubandusega seotud impordilitsents
FLEGT
süsteem TRACES
Nõukogu määrus (EÜ) nr 2173/2005
3. märts 2025
Liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks
DuES
E-loasüsteem
Määrus (EL) 2021/821
3. märts 2025
Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni alusel väljastatavad sertifikaadid
CITES
süsteem TRACES
Nõukogu määrus (EÜ) nr 338/97
1. oktoober 2025
Turujärelevalve info- ja teavitussüsteem
ICSMS
ICSMS
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1020
16. detsember 2025

[ME 292]

LISA.

Vastavustabel

Määrus (EL) nr 952/2013
Käesolev määrus
Artikkel 1
Artikkel 1
Artikkel 3
Artikkel 2
Artikkel 4
Artikkel 3
Artikkel 2
Artikkel 4
Artikkel 5
Artikkel 5
Artikkel 22
Artikkel 6
Artikkel 23
Artikkel 7
Artikkel 26
Artikkel 8
Artikkel 27
Artikkel 9
Artikkel 28
Artikkel 10
Artikkel 29
Artikkel 11
Artikkel 30
Artikkel 12
Artikkel 33
Artikkel 13
Artikkel 34
Artikkel 14
Artikkel 43
Artikkel 15
Artikkel 44
Artikkel 16
Artikkel 45
Artikkel 17
Artikkel 52
Artikkel 18
Artikkel 9
Artikkel 19
—
Artikkel 20
—
Artikkel 21
—
Artikkel 22
Artikkel 38
Artikkel 23
Artikkel 39
Artikkel 24
—
Artikkel 25
—
Artikkel 26
Artikkel 18
Artikkel 27
Artikkel 19
Artikkel 28
—
Artikkel 29
—
Artikkel 30
—
Artikkel 31
—
Artikkel 32
—
Artikkel 33
—
Artikkel 34
—
Artikkel 35
—
Artikkel 36
—
Artikkel 37
Artikkel 13
Artikkel 38
Artikkel 14
Artikkel 39
Artiklid 51 ja 163
Artikkel 40
Artikli 134 lõike 1 esimene lause ja artikkel 158
Artikli 41 lõige 1
Artikli 134 lõike 1 teine lõik
Artikli 41 lõige 2
Artikli 134 lõike 1 neljas lõik
Artikli 41 lõige 3
Artikli 158 lõige 3
Artikli 41 lõige 6
Artikli 134 lõige 2
Artikli 41 lõige 7
Artikli 159 lõiked 1 ja 2
Artikli 42 lõiked 1 ja 2
Artikli 46 lõige 1
Artikli 43 lõiked 1 ja 2
Artikli 47 lõige 1
Artikli 43 lõige 3
Artikli 188 lõige 1
Artikli 44 lõige 1
Artikkel 189
Artikli 45 lõiked 1, 2 ja 3
Artikli 190 lõige 1
Artikli 45 lõige 4
Artikkel 191
Artikkel 46
Artikkel 192
Artikkel 47
Artikkel 48
Artikli 48 lõiked 1 ja 2
Artikkel 49
Artikkel 49
Artikli 46 lõike 4 teine lõik
Artikli 50 lõige 2
Artikli 46 lõiked 6 ja 7
Artikkel 52
Artikkel 153
Artikkel 51
Artikkel 154
Artikkel 52
—
Artikkel 53
—
Artikkel 54
—
Artikkel 55
Artikkel 153
Artikkel 56
Artikkel 154
Artikkel 57
Artikkel 155
Artikkel 58
—
Artikkel 59
Artikli 194 lõike 1 esimene lõik
Artikli 60 lõige 2

Artikkel 61
Artikkel 129
Artikli 62 lõiked 1 ja 2
Artikli 158 lõiked 1 ja 2
Artikli 63 lõiked 1 ja 3
Artikli 159 lõige 3
Artikli 63 lõige 4
Artikkel 162
Artikkel 64
Artikkel 166
Artikkel 65
Artikkel 167
Artikkel 66
Artikkel 170
Artikkel 67
Artikkel 171
Artikkel 68
Artikkel 172
Artikkel 69
Artikkel 173
Artikkel 70
Artikkel 174
Artikkel 71
Artikkel 179
Artikkel 72
Artikkel 182
Artikkel 73
—
Artikkel 74
—
Artikkel 75
Artikkel 197
Artikkel 76
Artikkel 198
Artikkel 77
Artikkel 199
Artikkel 78
Artikli 127 lõige 1
Artikkel 79
Artikli 127 lõike 3 esimene lõik ja lõike 4 esimene lõik
Artikli 80 lõige 1
Artikli 127 lõige 2
Artikli 80 lõige 6
Artikkel 128
Artikli 81 lõige 1
Artikkel 129
Artikkel 82
Artikkel 133
Artikkel 83
Artikkel 135
Artikkel 84
Artikkel 139
Artikkel 85
Artikli 147 lõiked 1 ja 2
Artikli 86 lõiked 2 ja 3
—
Artikkel 87
Artikli 201 lõige 1
Artikli 88 lõige 1
Artikli 201 lõige 2
Artikli 88 lõige 3
Artikkel 202
Artikkel 89
Artikkel 203
Artikkel 90
Artikkel 204
Artikkel 91
Artikkel 205
Artikkel 92
Artikkel 208
Artikkel 93
—
Artikkel 94
Artikli 263 lõiked 1 ja 2 ning artiklid 270, 271 ja 274
Artikli 95 lõiked 1 ja 2
Artiklid 272 ja 275
Artikkel 96
Artikkel 264
Artikkel 97
—
Artikkel 98
Artikli 269 lõige 1 ja artikkel 274
Artikli 99 lõige 1
Artikkel 277
Artikkel 100
Artikkel 210
Artikkel 101
Artikkel 211
Artikkel 102
Artikli 211 lõige 2
Artikkel 103
Artikkel 214
Artikkel 104
Artikkel 215
Artikkel 105
Artikkel 218
Artikkel 106
Artikkel 219
Artikkel 107
Artikkel 220
Artikkel 108
Artikkel 223
Artikkel 109
—
Artikkel 110
Artikkel 226
Artikkel 111
Artikkel 227
Artikkel 112
Artikkel 228
Artikkel 113
Artikkel 229
Artikkel 114
Artikkel 230
Artikkel 115
Artikkel 233
Artikkel 116
Artikkel 234
Artikkel 117
Artiklid 237 ja 246
Artikkel 118
Artikli 145 lõige 1
Artikli 119 lõige 1
Artikkel 146
Artikkel 120
Artikkel 238
Artikkel 121
Artikkel 240
Artikkel 122
Artikli 148 lõiked 1, 2 ja 3
Artikkel 123
Artikli 148 lõiked 5 ja 6 ning artikli 240 lõige 3
Artikkel 124
Artikkel 241
Artikkel 125
Artikkel 242
Artikkel 126
Artikkel 243
Artikkel 127
Artikkel 244
Artikkel 128
Artikkel 247
Artikkel 129
Artikkel 248
Artikkel 130
Artikkel 249
Artikkel 131
Artikkel 250
Artikkel 132
Artikkel 251
Artikkel 133
Artikkel 252
Artikkel 134
Artikkel 254
Artikkel 135
Artikkel 255
Artikkel 136
Artikkel 256
Artikkel 137
Artikkel 257
Artikkel 138
Artikkel 258
Artikkel 139
Artikkel 259
Artikkel 140
Artikkel 260
Artikkel 141
Artikkel 260a
Artikkel 142
Artikkel 261
Artikkel 143
Artikkel 262
Artikkel 144
Artikkel 56
Artikkel 145
Artikkel 57
Artikkel 146
Artikkel 59
Artikkel 147
Artikkel 60
Artikkel 148
Artikkel 61
Artikkel 149
Artikkel 64
Artikkel 150
Artikkel 67
Artikkel 151
Artikkel 69
Artikkel 152
Artikkel 70
Artikkel 153
Artikkel 71
Artikkel 154
Artikkel 72
Artikkel 155
Artikkel 73
Artikkel 156
Artikkel 74
Artikkel 157
—
Artikkel 158
Artikkel 77
Artikkel 159
Artikkel 78
Artikkel 160
Artikkel 79
Artikkel 161
Artikkel 80
Artikkel 162
Artikkel 81
Artikkel 163
Artikkel 82
Artikkel 164
Artikkel 83
Artikkel 165
Artikkel 84
Artikkel 166
Artikkel 85
Artikkel 167
Artikkel 86
Artikkel 168
Artikkel 87
Artikkel 169
Artikkel 89
Artikkel 170
Artikkel 90
Artikkel 171
Artikkel 91
Artikkel 172
Artikkel 92
Artikkel 173
Artikkel 93
Artikkel 174
Artikkel 94
Artikkel 175
Artikkel 95
Artikkel 176
Artikkel 96
Artikkel 177
Artikkel 97
Artikkel 178
Artikkel 98
Artikkel 179
Artikkel 101
Artikkel 180
Artikkel 102
Artikkel 181
Artikkel 103
Artikkel 182
Artikkel 104
Artikkel 183
Artikkel 105
Artikkel 184
Artikkel 107
Artikkel 185
Artikkel 108
Artikkel 186
Artikkel 109
Artikkel 187
Artikkel 110
Artikkel 188
Artikkel 111
Artikkel 189
Artikkel 112
Artikkel 190
Artikkel 113
Artikkel 191
Artikkel 114
Artikkel 192
Artikkel 116
Artikkel 193
Artikkel 117
Artikkel 194
Artikkel 118
Artikkel 195
Artikkel 119
Artikkel 196
Artikkel 120
Artikkel 197
Artikkel 121
Artikkel 198
Artikkel 124
Artikkel 199
Artikkel 125
Artikkel 200
—
Artikkel 201
—
Artikkel 202
—
Artikkel 203
—
Artikkel 204
—
Artikkel 205
—
Artikkel 206
—
Artikkel 207
—
Artikkel 208
—
Artikkel 209
—
Artikkel 210
—
Artikkel 211
—
Artikkel 212
—
Artikkel 213
—
Artikkel 214
—
Artikkel 215
—
Artikkel 216
—
Artikkel 217
—
Artikkel 218
—
Artikkel 219
—
Artikkel 220
—
Artikkel 221
—
Artikkel 222
—
Artikkel 223
—
Artikkel 224
—
Artikkel 225
—
Artikkel 226
—
Artikkel 227
—
Artikkel 228
—
Artikkel 229
—
Artikkel 230
—
Artikkel 231
—
Artikkel 232
—
Artikkel 233
—
Artikkel 234
—
Artikkel 235
—
Artikkel 236
—
Artikkel 237
—
Artikkel 238
—
Artikkel 239
—
Artikkel 240
—
Artikkel 241
—
Artikkel 242
—
Artikkel 243
—
Artikkel 244
—
Artikkel 245
—
Artikkel 246
—
Artikkel 247
—
Artikkel 248
—
Artikkel 249
—
Artikkel 250
—
Artikkel 251
—
Artikkel 252
—
Artikkel 253
—
Artikkel 254
—
Artikkel 255
—
Artikkel 256
—
Artikkel 257
—
Artikkel 258
Artikkel 53
Artikkel 259
Artikkel 56
Artikkel 260
Artikkel 284
Artikkel 261
Artikkel 285
Artikkel 262
Artikkel 286
Artikkel 263
Artikkel 287
Artikkel 264
Artikkel 288
Artikkel 265