P9_TA(2024)0156Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta 2024Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2024. aasta resolutsioon majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta 2024 kohta (2023/2063(INI))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artiklit 136,

–võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) ja ELi toimimise lepingu protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–võttes arvesse ELi lepingu ja ELi toimimise lepingu protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–võttes arvesse majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingut,

–võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet ja kestliku arengu eesmärke,

–võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta ELT L 306, 23.11.2011, lk 41.,

–võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1177/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta ELT L 306, 23.11.2011, lk 33.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal ELT L 306, 23.11.2011, lk 1.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta ELT L 306, 23.11.2011, lk 8.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1175/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta ELT L 306, 23.11.2011, lk 12.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel ELT L 140, 27.5.2013, lk 1.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta ELT L 140, 27.5.2013, lk 11.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu ELT L 57, 18.2.2021, lk 17.,

–võttes arvesse komisjoni 4. märtsi 2021. aasta teatist „Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava“ (COM(2021)0102),

–võttes arvesse nõukogu, komisjoni, Euroopa Parlamendi ja sotsiaalpartnerite 7. mai 2021. aasta Porto sotsiaalkohustust,

–võttes arvesse Euroopa Eelarvenõukogu 28. juuni 2023. aasta hinnangut euroalale 2024. aastal kohase eelarvepoliitika kohta,

–võttes arvesse Euroopa Eelarvenõukogu 4. oktoobri 2023. aasta aastaaruannet,

–võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2022. aasta teatist ELi majandusjuhtimise raamistiku reformimise suuniste kohta (COM(2022)0583),

–võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2023. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 (COM(2023)0240),

–võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2023. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (COM(2023)0241),

–võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2023. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (COM(2023)0242),

–võttes arvesse Granada deklaratsiooni, mis võeti vastu 6. oktoobril 2023,

–võttes arvesse komisjoni 21. novembri 2023. aasta teatist „2024. aasta kestliku majanduskasvu analüüs“ (COM(2023)0901),

–võttes arvesse komisjoni 21. novembri 2023. aasta teatist „Häiremehhanismi aruanne 2024“ (COM(2023)0902) ja komisjoni 21. novembri 2023. aasta soovitust võtta vastu nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta (COM(2023)0903),

–võttes arvesse komisjoni ja nõukogu 21. novembri 2023. aasta ettepanekut võtta vastu ühine tööhõivearuanne (COM(2023)0904),

–võttes arvesse komisjoni 15. novembril 2023 avaldatud 2023. aasta sügise majandusprognoosi,

–võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–võttes arvesse eelarvekomisjoni arvamust,

–võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9‑0063/2024),

A.arvestades, et Euroopa poolaastal on oluline roll liikmesriikide majandus-, eelarve-, struktuuri-, sotsiaal- ja tööhõivepoliitika koordineerimisel, millega tagatakse majandus- ja rahaliidu makromajanduslik stabiilsus;

B.arvestades, et komisjoni 2024. aasta talvise majandusprognoosi kohaselt kasvas majandustegevus 2023. aastal kõrge inflatsiooni ja karmimate rahastamistingimuste tõttu nii ELis kui ka euroalal ainult 0,5 %, pärast jõulist taastumist 2022. aastal; arvestades, et SKP kasvuprognoosi 2024. aasta kohta vähendati ELis 0,9 %-le (1,3 %-lt) ja euroalal 0,8 %-le (1,2 %-lt); arvestades, et 2025. aastal peaks majandustegevus ikka veel kasvama 1,7 % ELis ja 1,5 % euroalal;

C.arvestades, et vaatamata majanduskasvu aeglustumisele toimis 2023. aasta esimesel poolel ELi tööturg jätkuvalt hästi; arvestades, et komisjoni 2023. aasta sügisese majandusprognoosi kohaselt oli tööjõupuudus paljudes sektorites ja ametites siiski jätkuvalt suur, eelkõige valdkondades, mis on seotud nullnetoheitega ja vähese heitega tehnoloogia laiendamise ja rakendamisega; arvestades, et töötus jõudis ELis tervikuna ajalooliselt madalale tasemele ja on liikmesriigiti erinev; arvestades, et Eurostati andmetel oli noorte töötus 2023. aasta detsembris ELis 14,7 % ja euroalal 14,4 %;

D.arvestades, et komisjoni 2024. aasta talvise majandusprognoosi kohaselt peaks inflatsioon aeglustuma ELis 2023. aasta 6,3 %-lt 2024. aastal 3,0 %-le ja 2025. aastal 2,5 %-le ning euroalal 2023. aasta 5,4 %-lt 2024. aastal 2,7 %-le ja 2025. aastal 2,2 %‑le; arvestades, et eelarvepoliitika peab toetama rahapoliitikat inflatsiooni vähendamisel ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamisel, andes samal ajal piisavalt ruumi lisainvesteeringuteks ja toetades pikaajalist majanduskasvu;

E.arvestades, et inflatsioon mõjutab sissetuleku alusel inimrühmi erinevalt ja madala sissetulekuga rühmad kannatavad ebaproportsionaalselt; arvestades, et inflatsioon võib tekitada tõelise elukalliduse kriisi teatavatele rahvastikusegmentidele ning probleeme sotsiaalsele ühtekuuluvusele;

F.arvestades, et valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks 2023. aastal ELis vähenema 83,1 %-ni (euroalal 90,4 %-ni); arvestades, et valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks ELis marginaalselt vähenema umbes 82,7 %-ni 2024. aastal ja 82,5 %-ni 2025. aastal; arvestades, et euroala valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks vähenema 2024. aastal ligikaudu 89,7 %-le ja 2025. aastal 89,5 %-le; arvestades, et eri liikmesriikide võlatase on väga erinev; arvestades, et kõrge valitsemissektori võla suhe SKPsse koos kõrge intressimäära ja ebakindla makromajandusliku olukorraga võivad ohustada võla pikaajalist jätkusuutlikkust ja majanduslikku stabiilsust;

G.arvestades, et komisjoni 2023. aasta sügisese majandusprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori eelarvepuudujääk ELis ja euroalal vähenema 2023. aastal 3,2 %-le SKPst, 2024. aastal 2,8 %-le SKPst ja 2025. aastal 2,7 %-le SKPst; arvestades, et 2023. aasta lõpus tühistati stabiilsuse ja kasvu pakti üldine vabastusklausel; arvestades, et komisjon on teatanud, et esitab nõukogule kooskõlas kehtivate õigusnormidega ettepaneku algatada 2024. aasta kevadel 2023. aasta tulemiandmete alusel eelarvepuudujäägil põhinev ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus;

H.arvestades, et 2023. ja 2024. aastal peaks üldine eelarvepoliitika muutuma pärssivaks (0,5 % SKPst kummalgi aastal), peamiselt kriisiga seotud energiameetmete peaaegu täieliku järkjärgulise kaotamise tõttu;

I.arvestades, et kiire, otsustav ja koordineeritud poliitiline reageerimine võimaldas ELi majandusel taastuda ja tulla toime COVID-19 pandeemiast ja Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu tekkinud sotsiaal-majanduslike tagajärgedega ning lahendada nendest tulenev energiakriis; arvestades, et 2023. aastal majandus aeglustus; arvestades, et väljavaadet iseloomustavad endiselt suur ebakindlus ja riskid, mis on seotud Venemaa jätkuva agressioonisõjaga Ukraina vastu ja Lähis-Ida konflikti arenguga;

J.arvestades, et need murrangulised geopoliitilised sündmused on näidanud, et Euroopa Liit peab veelgi tugevdama oma avatud strateegilist autonoomiat ja jääma maailmaturul konkurentsivõimeliseks, tagades samal ajal, et kedagi ei jäeta kõrvale;

K.arvestades, et liidu rahastamine on panustanud makromajanduslikku tugevusse ELi tasandil ning sellega suurendatakse ELi sisemise ja välise vastupanuvõimet kriisi ajal, toetades samal ajal liikmesriike ELi prioriteetide vajalike investeeringute rahastamisel praeguste ja tulevaste probleemide lahendamiseks;

L.arvestades, et pärast märkimisväärset kriisiga seotud laienemist aastatel 2020–2022 on euroala eelarvepoliitika 2023. ja 2024. aastal eeldatavasti piirav; arvestades, et eelarvepoliitika peaks suure ebakindluse tingimustes jääma paindlikuks;

M.arvestades, et avaliku sektori netoinvesteeringud protsendina SKPst vähenesid ELis järsult pärast COVID-19 pandeemiast tingitud finantskriisi, jõudes mõnel juhul negatiivsele tasemele; arvestades, et see suhtarv ei ole veel täielikult taastunud; arvestades, et kliimaneutraalse poliitika ja digipöörde edu sõltub ühisest Euroopa lähenemisviisist ning nõuab meetmeid nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil; arvestades, et ELi tulevane vastupanuvõime on tihedalt seotud avaliku ja erasektori suuremate investeeringutega kestlikku majanduskasvu ning kaugeleulatuva struktuurireformi kavaga; arvestades, et hädavajalik on täita vajadus õigeaegse strateegia järele, et tagada pärast taaste- ja vastupidavusrahastu aegumist 2026. aastal asjakohane avaliku sektori investeeringute tase; arvestades, et Euroopa rohelise kokkuleppe ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks on vaja märkimisväärseid avaliku ja erasektori investeeringuid;

N.arvestades, et liikmesriikidel peavad olema vajalikud järelevalve- ja auditimehhanismid, et tagada õigusriigi põhimõtte järgimine ja et kaitsta ELi finantshuvisid, eelkõige et ennetada pettusi, korruptsiooni ja huvide konflikte ning tagada läbipaistvus; arvestades, et on oluline, et liikmesriigid rakendaksid sellega seoses asjakohaseid võimaldavaid riigipõhiseid soovitusi;

ELi majanduslikud väljavaated

1.väljendab muret ELi majandusliku olukorra, püsiva ebakindluse, nõrga majanduskasvu, konkurentsivõime ja tootlikkuse pärast; märgib murega energiahindade ja inflatsiooni jätkuvat mõju kodumajapidamiste ostujõule, mille tulemusena suureneb paljude eurooplaste vaesusrisk, sealhulgas energiaostuvõimetus, ning ELi ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) suutlikkusele; kutsub liikmesriike üles astuma lisasamme nende raskuste ületamiseks ja rakendama sihipäraseid meetmeid, et tagada aus konkurents ühtsel turul ja tegeleda püsiva inflatsioonisurvega;

2.märgib, et paljud liikmesriigid kannatavad struktuursete probleemide all, mis pärsivad nende kasvupotentsiaali; rõhutab, et struktuursete probleemide lahendamine on väga oluline majanduse kestlikuks taastumiseks ja jätkuvaks kasvuks ning et struktuuriliste nõrkade kohtadega tegelemiseks vajalike reformide rakendamine on ülioluline mitte ainult selleks, et parandada suutlikkust pidada vastu olemasolevatele katsumustele ja nendega toime tulla, vaid ka selleks, et saavutada kaksiküleminek kestlikul ja õiglasel viisil; rõhutab, et kaugeleulatuvad struktuurireformid on endiselt olulised, et tugevdada ELi majanduslikku baasi, edendada ettevõtete loomist ja ettevõtlust ning tugevdada ELi konkurentsivõimet, tootlikkust ja üldist kasvupotentsiaali;

3.rõhutab, et avaliku ja erasektori investeeringute puudumine teatavates liikmesriikides takistab sotsiaalselt tasakaalustatud ja kestliku majanduskasvu potentsiaali; on seisukohal, et prognoositavad reeglid, võrdsed tingimused ja madalamad nõuete täitmisega seotud kulud on investeeringute ligimeelitamisel väga olulised tegurid; rõhutab, et need investeeringud on väga olulised selleks, et EL suudaks toime tulla olemasolevate probleemidega, sealhulgas õiglase kaksiküleminekuga, ning et need suurendavad ELi vastupanuvõimet ja pikaajalist konkurentsivõimet eelseisvate probleemide ajal; on veendunud, et nende investeeringutega peaksid kaasnema majanduskasvu ja vastupanuvõimet suurendavad reformid; juhib tähelepanu taastuvatesse energiaallikatesse ja energiatõhususse tehtavatele investeeringutele, mida on vaja muu hulgas selleks, et muuta EL sõltumatuks imporditud fossiilkütustest ja piirata energiahindadest tulenevat inflatsiooni; võtab teadmiseks 2023. ja 2024. aastal eeldatava vastuolulise eelarvepoliitika; rõhutab, et mis tahes langus ei tohiks toimuda investeeringute arvelt, mida tuleks kogu liidus suurendada;

4.rõhutab, et ühtse turu edasine süvendamine ja investeerimistõkete kõrvaldamine, sealhulgas reformide kaudu, millega ühtlustatakse ja digitaliseeritakse planeerimist, lubade andmist ja muid haldusmenetlusi, aitaks suurendada erainvesteeringuid; kordab, et tööstuspoliitika ning sügavad ja integreeritud ELi kapitaliturud ja innovatsioon võivad samuti kaasa aidata, toetades investeeringuid, kaitstes ELi ülemaailmset konkurentsivõimet ja leevendades riske, mis on seotud piiratud arvust ELi mittekuuluvatest riikidest liigse sõltumisega peamiste tehnoloogiate, toorainete ja tööstussisendite puhul;

5.kutsub liikmesriike üles viima iga-aastase/mitmeaastase eelarveprotsessi korrapärase osana läbi kulutuste läbivaatamise, mis aitaks parandada avaliku sektori kulutuste tõhusust ja kvaliteeti; nõustub komisjoni 2024. aasta kestliku majanduskasvu analüüsis esitatud soovitusega, et liikmesriigid peaksid võimalikult kiiresti lõpetama kriisiga seotud energiatoetusmeetmed ja kaotama fossiilkütuste toetused; rõhutab, et nii valitsemissektori tulud kui ka kulutused on riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks hädavajalikud; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et võidelda maksupettuse, maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja rahapesu vastu; väljendab sellega seoses heameelt rahapesuvastase paketi kokkuleppe üle;

6.nõustub komisjoni hinnanguga, et suurte võla- ja hinnaerinevustega seotud riskid on endiselt asjakohased, eelkõige liikmesriikides, kus võla teenindamiseks on vaja võlga märkimisväärselt pikendada või kus erasektor seisab silmitsi intressimaksete järsu suurenemisega;

7.kutsub euroala liikmesriike üles uurima kõiki vahendeid, et viia lõpule Euroopa stabiilsusmehhanismi lepingu läbivaatamine, et võimaldada ühtsele kriisilahendusfondile rakendada ühtset kaitsekorda, mis tugevdaks veelgi euroala vastupanuvõimet;

Euroopa poolaasta ning taaste- ja vastupidavusrahastu

8.tuletab meelde, et Euroopa poolaasta on kehtestatud raamistik eelarve-, majandus-, sotsiaal- ja tööhõivepoliitika koordineerimiseks kogu liidus kooskõlas aluslepingutega, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, kaitstes seeläbi liidu makromajanduslikku stabiilsust, liikmesriikide majanduslike näitajate püsivat ühtlustamist ja ELi sotsiaalset ühtekuuluvust; nõuab liikmesriikidelt suuremat riiklikku isevastutust Euroopa poolaastal, näiteks kohalike ja piirkondlike ametiasutuste kaudu; märgib, et 2023. aasta rohelise kokkuleppe tööstuskava on osa ELi kasvustrateegiast;

9.nõustub, et 2024. aasta riigipõhistes soovitustes tuleb keskenduda spetsiifilistele kriteeriumidele; rõhutab, et need peavad samuti edendama kindlat ja kaasavat majanduskasvu, suurendama konkurentsivõimet ja makromajanduslikku stabiilsust, edendama kaksiküleminekut ning tagama sotsiaalse ja põlvkondadevahelise õigluse; võtab arvesse erinevusi riiklikes prognoosides SKP kasvu, inflatsiooni, töötuse, valitsemissektori eelarve tasakaalu, valitsemissektori koguvõla ja jooksevkonto saldo kohta ning märgib, et need näitavad vajadust paindlike lähenemisviiside järele, mis põhinevad iga liikmesriigi konkreetsel tegelikul olukorral; kutsub sellega seoses komisjoni üles siduma riigipõhised soovitused tihedamalt vastavate riikide aruannetega; nõuab riigipõhiste soovituste ja asjakohaste reformide rakendamise ning tuvastatud investeerimislünkade vähendamise edusammude tõhusat järelevalvet; rõhutab, et riigipõhistes soovitustes tuleb arvesse võtta sotsiaalseid ebasoodsaid olukordi ja töötust; võtab teadmiseks sotsiaalnäitajate tulemustabeli põhjal sotsiaalsete riigipõhiste soovituste arvu vähenemise;

10.väljendab heameelt paindlikkuse üle taaste- ja vastupidavusrahastu kohandamisel, näiteks REPowerEU kontekstis, selle rakendamisest saadud kogemuste põhjal; rõhutab, et riiklike majanduse elavdamise kavade vahe- ja lõppeesmärgid peaksid olema kooskõlas riigipõhiste soovitustega ning et liikmesriigid peaksid oma riiklike taastamis- ja vastupidavuskavade raames käsitlema vähemalt olulist riigipõhiste soovituste alamhulka; rõhutab taaste- ja vastupidavusrahastu edu; tuletab meelde, et rahastatud projektide edu ja tulemuslikkust mõõdetakse nende mõju järgi majandusele ja tööhõivele, ning nõuab nende projektide kiiret, läbipaistvat ja mõjusat rakendamist; rõhutab sellega seoses, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse järgimine ja nõuetekohane rakendamine on taaste- ja vastupidavusrahastu usaldusväärsuse seisukohast üliolulised;

11.võtab teadmiseks taaste- ja vastupidavusrahastu rolli majanduse kaksiküleminekust tulenevate ülemaailmsete probleemidega tegelemisel; rõhutab, et taaste- ja vastupidavuskavade raames tehtavad reformid ja investeeringud aitavad kaasa taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kliimaeesmärkide saavutamisele ja järgivad põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“; kutsub liikmesriike üles seda võimalust maksimaalselt ära kasutama ja samuti kasutama taaste- ja vastupidavusrahastut oma majanduse ümberkujundamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks; tuletab meelde, kui oluline on kontrollida, et rahalised vahendid jõuaksid reaalmajandusse ja VKEdesse, ning rõhutab vastutuse ja läbipaistvuse tähtsust ELi rahastamist saavate asutuste jaoks;

12.rõhutab era- ja avaliku sektori investeeringute tähtsust majanduse elavdamise ja kaksikülemineku juhtimise kontekstis; tuletab meelde, et taaste- ja vastupidavusrahastu ei asenda riiklike investeeringute konkreetset rolli; kordab vajadust tagada riiklike investeeringute ja riiklike strateegiate kvaliteet, läbipaistvus ja vastutus, et viia need kooskõlla kaksikülemineku eesmärkidega; rõhutab, et need kaksikülemineku riiklikud strateegiad peaksid taaste- ja vastupidavusrahastut ja muid Euroopa investeerimisvahendeid täiendama;

13.toetab ELi ühtekuuluvuspoliitika programmide ühtlustamist taaste- ja vastupidavusrahastus ning riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud investeerimisvajadustega; tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika teenib laiemat eesmärkide kogumit kui taaste- ja vastupidavusrahastu ning see võib taaste- ja vastupidavusrahastu raames kokkulepitud meetmeid täiendada; nõuab, et sidusrühmade, sealhulgas sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ärisektori osalus oleks võrdväärselt kaasatud riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamisse ja rakendamisse, nagu see on ühtekuuluvuspoliitika programmide puhul;

14.rõhutab, et koordineerimine asjaomaste asutuste vahel, sealhulgas riikide valitsuste ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel, on taaste- ja vastupidavusrahastu juhtimiseks ning haldustõkete ja bürokraatia ületamiseks hädavajalik;

15.võtab teadmiseks kaasseadusandjate vahel 10. veebruaril 2024 saavutatud esialgse poliitilise kokkuleppe ELi majanduse juhtimise raamistiku reformi kohta, mille eesmärk on tagada majanduspoliitika mõjus koordineerimine ning liikmesriikide majanduslike ja sotsiaalsete tulemuste püsiv ühtlustumine;

16.tunneb heameelt taaste- ja vastupidavusrahastu juhtimise kavandamisvalikutest saadud kogemuste üle; märgib, et majanduse juhtimise raamistiku reformiga ei pakuta ELi rahalisi motiveerimismehhanisme riiklike poliitikareformide ja investeeringute toetamiseks ja edendamiseks; rõhutab, et avaliku sektori investeeringute vajaliku taseme tagamine on otsustava tähtsusega majanduse juhtimise raamistiku reformi peamiste eesmärkide saavutamiseks ning liidu praeguste ja tulevaste prioriteetidega tegelemiseks; on mures selle pärast, et mõnel liikmesriigil puudub finantssuutlikkus, et ise rahastada õiglast kaksiküleminekut;

17.rõhutab Euroopa Parlamendi rolli ELi majanduse juhtimise raamistikus ja pooldab Euroopa Parlamendi suuremat kaasamist Euroopa poolaastasse, austades samal ajal täielikult aluslepingutega kehtestatud pädevusi; võtab teadmiseks komisjoni ja liikmesriikide vahelise dialoogi nende individuaalsete eelarve- ja struktuurikavade üle; rõhutab, et kõiki liikmesriike tuleb kohelda võrdselt; rõhutab, et komisjoni kaalutlusõiguse suurendamisega keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade väljatöötamise protsessis peab kaasnema suurem vastavus Euroopa Eelarvenõukogu kontrolli all olevatele reeglitele, suurem vastutus ja suurem teabevoog Euroopa Parlamenti; tunnistab, et majandusdialoog Euroopa poolaasta osana loob vastutusele kasuliku aluse; on seisukohal, et nõuetekohane vastutus nõuaks, et Euroopa Parlamendil oleksid vahendid, mis võimaldavad tal kohaldada tagajärgi, mis põhinevad Euroopa poolaasta tulemuslikkuse hindamisel kooskõlas aluslepingutega;

o

o   o

18.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.