1.on veendunud, et geopoliitiliste ja institutsiooniliste muutuste, finantssurve, kliimamuutuste ja ühiskondlike probleemide keskkonnas on usaldusväärne, tugev, paindlik ja investeeringutele suunatud ELi eelarve jätkuvalt väga oluline liidu poliitika elluviimiseks ja kesksel kohal inimeste kasvavatele vajadustele reageerimisel, jätmata rohe- ja digiülemineku kaudu kedagi kõrvale, inimeste heaolu ja turvalisuse tagamisel ning ELi majanduse konkurentsivõime suurendamisel;

2.juhib tähelepanu keerulistele asjaoludele seoses 2025. aasta eelarvemenetlusega, mis toimub ajal, mil valitsevad suured rahvusvahelised pinged ja ebakindlus, ning valimiste aastal, mil Euroopa Parlament ja komisjon peavad juhtima parlamendi koosseisu vahetust; on täielikult teadlik tõsistest, ent vältimatutest, ajakavast tulenevatest piirangutest ning kutsub kõiki osalejaid üles neid konstruktiivsel viisil igakülgselt arvesse võtma;

3.peab äärmiselt kahetsusväärseks asjaolu, et nõukogul ei õnnestunud mitmeaastase finantsraamistiku muutmise suhtes enne 2023. aasta lõppu kokkuleppele jõuda; märgib seetõttu, et Euroopa Parlament pidi algatama eelarvemenetluse olukorras, kus puudus kindlus mitme 2025. aasta finantsplaneeringuga seotud olulise elemendi suhtes, ning on vägagi teadlik kahetsusväärselt ülinapist ja mõnel juhul negatiivsest varust mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade piires;

4.on seisukohal, et Euroopa Parlament ei suuda realiseerida esialgseid kavatsusi, mis tal mitmeaastase finantsraamistiku muutmise tulemuste suhtes olid; toonitab, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse läbivaatamine on oluline eeltingimus Ukrainale keskpika perioodi rahalise toetuse tagamiseks, suurema rahastamise võimaldamiseks sihipäraste poliitiliste prioriteetide, sh ELi strateegilise autonoomia edendamiseks ning liidu programmide ja eelarve paindlikkuse kindlustamiseks, võttes arvesse prognoositust kõrgemaid intressimäärasid ja seega kavandatust suuremaid liidu laenukasutuse kulusid; märgib, et 2025. aasta eelarvemenetlus on esimene menetlus, mis põhineb täielikult muudetud mitmeaastase finantsraamistiku määrusel;

5.tuletab meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku osas 2020. aastal saavutatud kokkuleppe raames kolme institutsiooni vahel kokku lepitud ühisdeklaratsioon, mille kohaselt NGEU rahastamiskulude katmiseks tehtavate kulutuste eesmärk on mitte vähendada programme ega rahalisi vahendeid, kehtib endiselt ja on eelarvepädevatele institutsioonidele võrdluspunktiks, eelkõige NGEU rahastamisvahendi kasutusele võtmiseks taasterahastu NGEU laenukulude puudujäägi vähemalt osaliseks katmiseks; kavatseb seetõttu tagada, et kõigil programmidel on nõuetekohased vahendid ning kogu iga-aastase eelarvemenetluse ajal säilitatakse eelarve paindlikkus ja reageerimisvõime; rõhutab, et komisjon peab kogu eelarvemenetluse jooksul andma usaldusväärset, õigeaegset ja täpset teavet NGEU laenukasutuse kulude ning taaste- ja vastupidavusrahastu eeldatavate väljamaksete kohta;

6.kutsub nõukogu ja komisjoni üles kohaldama täiel määral määrust (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks; rõhutab eelkõige, et õigusriigi põhimõtte järgimine on ELi rahalistele vahenditele juurdepääsu peamine eeltingimus; rõhutab, et vahendeid ei saa välja maksta, kui liikmesriigid ei täida kõiki asjakohaseid nõudeid; kordab, et süsteemsed õigusriigiga seotud probleemid, nagu võimude lahususe põhimõtte rikkumine või mõne liikmesriigi hiljutised katsed rünnata kohtusüsteemi sõltumatust, kujutavad endast selget ohtu ELi finantshuvidele ja ELi eelarve kaitsmisele, ning kutsub komisjoni üles mitte lubama tagasiminekut õigusriigi valdkonna saavutuste osas; kordab oma üleskutset komisjonile tagada kiiremas korras, et peatatud ELi vahendid jõuaksid kodanike, ettevõtjate, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, valitsusväliste organisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadeni kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaudu kooskõlas õigusriigi tingimuslikkuse mehhanismiga;

7.toonitab, et Euroopa Liidu taasterahastu („taasterahastu“) laenukasutuse kulude tagasimaksmine on ELi juriidiline kohustus ja ELi eelarve kohustuslik kuluartikkel; märgib, et laenukasutuse kulud sõltuvad taaste- ja vastupidavusrahastu raames tehtavate väljamaksete tempost ning võlakirjade tootluse kõikumisest turul ning on seetõttu oma olemuselt ettearvamatud ja volatiilsed; kordab oma seisukohta, et taasterahastu laenukasutuse kulud oleks tulnud paigutada täielikult taasterahastu erivahendisse väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid, selleks et taastada alamrubriigis 2b teatav varu ning kaitsta paindlikkusinstrumendi ja ühtse varuinstrumendi eelarveruumi; püüab tagada, et taasterahastu astmelise mehhanismi kohaldamine muudetud mitmeaastases finantsraamistikus ei tooks kaasa kokkuleppeid, mis põhjustavad põhjendamatut kahju kavandatud kuludele või mittetemaatiliste erivahendite raames kättesaadavatele vahenditele;

8.tuletab meelde, et prognooside kohaselt Euroopa Komisjoni 2024. aasta talvine majandusprognoos majanduskasvu taastumise edasilükkumise kohta inflatsiooni kiirema leevenemise tingimustes, 2023. kasvab Euroopa majandus väga tagasihoidlikult (0,9 % 2024. aastal ja 1,7 % 2025. aastal), samas peaks inflatsioon püsima oluliselt kõrgemal tasemel kui 2 %, mida kasutatakse mitmeaastases finantsraamistikus automaatse deflaatorina (3,0 % 2024. aastal ja 2,5 % 2025. aastal); tunnistab, et see tähendab raha väärtuse jätkuvat kahanemist eelarve puhul, mis peab jääma tasakaalu ja mille suhtes on kehtestatud absoluutsummadega ülemmäär; rõhutab kogurahvatulul põhinevate omavahendite väga madalat sissenõudmismäära viimastel aastatel (0,46 % 2024. aasta eelarveprojektis), mis on tingitud inflatsiooni, maksete assigneeringute madala taseme ja mõnest muust omavahendist saadava suurema tulu koosmõjust; tuletab meelde oma seisukohta, et tagasimaksed ja muud korrigeerimismehhanismid tuleks lõplikult kaotada ning kuni nende lõpliku kaotamiseni tuleks kogurahvatulul põhinevate riiklike brutomaksete vähendamise suhtes kohaldada kindlaksmääratud deflaatorit, mis on kuni 2 % aastas;

9.taunib asjaolu, et nõukogu pole omavahendite süsteemi reformimisel edu saavutanud; tuletab meelde oma seisukohta komisjoni muudetud ettepanekute suhtes, milles kiidetakse heaks uute omavahendite kasutuselevõtmine; on seisukohal, et uute tõeliste tuluallikate kasutuselevõtmine kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe tegevuskavaga aitaks katta taasterahastu „Next Generation EU“ laenudest tuleneva täiendava eelarvekoormuse ning seeläbi kaitsta varusid ja paindlikkusmehhanisme, mis omakorda hõlbustaksid eelarveotsuste tegemist ettenägematute vajaduste kohta ja uute tulevikusuundade strateegilise analüüsi algatusi; nõuab ühtlasi tungivalt, et komisjon jätkaks pingutusi, et teha kindlaks uued ja eelistatavalt tõelised omavahendid ja muud tuluallikad ELi eelarve jaoks väljaspool institutsioonidevahelist kokkulepet;

10.peab kahetsusväärseks asjaolu, et eelarvevahendite nappus mõjutab tõsiselt suutlikkust reageerida ettenägematutele sündmustele või käivitada uusi algatusi, ning kavatseb seda olukorda võimaluste piires parandada, võttes ühtlasi arvesse ELi kodanike suuremaid ootusi; tuletab meelde, et lisaks mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradele on vaja luua täiendav erivahend, et ELi eelarvet saaks kriisidele ning nende sotsiaalsele ja majanduslikule mõjule paremini kohandada ning et selle abil saaks neile kiiresti reageerida;

11.on kindlalt otsustanud jääda nendest arvukatest piirangutest hoolimata sidusale ja ühtsele seisukohale, mis kajastab liidu kehtestatud poliitilisi prioriteete ja institutsioonilisi huve, nagu liidu konkurentsivõime suurendamine, strateegiliste sõltuvuste vähendamine, puhta energia kasutuselevõtu kiirendamine, liidu kliima- ja elurikkuse süvalaiendamise eesmärkide saavutamise tagamine, liidu julgeoleku- ja kaitsevõime suurendamine ning rohe- ja digiülemineku toetamine, minimeerides samal ajal negatiivset mõju juhtprogrammidele ning maksimeerides majanduskasvust tulenevat ülekanduvat kasu kõigile ELi inimestele;

12.märgib, et taskukohane elu ja ühiskondlik ühtekuuluvus on jätkuvalt püsivad probleemid kõigis ELi liikmesriikides ja nende piirkondades, ning tuletab sellega seoses meelde kvaliteetsete ja kättesaadavate avalike teenuste rolli; soovib rõhutada kaasavust ja juurdepääsu rahastamisele, kui see on asjakohane ja kooskõlas asjakohaste rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega, ning suurendada rahastamisvõimalusi olemasolevate rahastute parema kasutamisega; on seisukohal, et ELi kulutuste sotsiaalne mõõde, mis on vajalik nende legitiimsuse tagamiseks, peaks olema ka edaspidi kõigis poliitikavaldkondades oluline valdkonnaülene kriteerium;

13.rõhutab, et ELi eelarve on eelkõige võimendava mõjuga investeerimiseelarve, millega on võimalik suurendada liidu eesmärke ja poliitika kujundamist, täiendada riikide poliitikat ja seega vastata kõigi inimeste vajadustele ELis; tuletab meelde taaste- ja vastupidavusrahastu tähtsust liidu vastupanuvõime suurendamisel ning varasemate ja käimasolevate kriiside sotsiaal-majandusliku mõju leevendamisel; on veendunud, et tuleks teha kõik võimalikud pingutused, et tagada nende kahe peamise ELi rahastamisallika tulemuslik ja edasiste viivitusteta kasutamine;

14.on kindlalt otsustanud kasutada ELi eelarvet selleks, et kodanikud näeksid käegakatsutavaid ja nähtavaid muutusi, et muutuks majandus ühtsel turul ja saavutataks rohelise kokkuleppe eesmärgid, toetades kvaliteetsete töökohtade loomist tipptasemel tööstusharudes, muutes tööturu tulevikukindlaks oskuste arendamise ja talendiotsingu kavade kaudu, võideldes töötuse vastu, suurendades Euroopa konkurentsivõimet ja suurendades liidu kaitsevalmidust; on seisukohal, et tehnoloogiline sõltumatus ja kestlik majanduskasv on väga olulised, et saavutada liidu pikaajalised energia- ja kliimaeesmärgid; kordab oma üleskutset säilitada piisav rahastamine, et toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) kui Euroopa majanduse alustala, idufirmasid ja noori, põllumajandustootjaid, õpetajaid ja transporditöötajaid; rõhutab vajadust veelgi parandada energia- ja transporditaristut, investeerida rahvatervise ja hoolekande teenuste ajakohastamisse, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse ja kaasamisse ning ebasoodsas olukorras, kaugete ja maakogukondade, sealhulgas arukate külade toetamisse; juhib tähelepanu sellele, et eelarve peab tagama roheülemineku, toetades samal ajal kvaliteetset põllumajandust ning tagades juurdepääsu kvaliteetsele tervishoiule ja haridusele;

15.rõhutab teadusuuringute ja innovatsiooni märkimisväärset mõju konkurentsivõimele, pikaajalisele majanduskasvule ja tööhõivele Euroopa Liidus; tuletab meelde pikaajalist algatust suurendada ELi teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute määra 3 %-ni SKPst; tunnistab lõhet eesmärgi ja tegeliku rahastamise vahel; rõhutab, et Euroopa juhtpositsioon tehnoloogia valdkonnas on oluline rohelise kokkuleppe ja terviseliidu rakendamiseks, kuna see loob liidus kõrge kvalifikatsiooniga töökohti kogu väärtusahela ulatuses ning tugevdab teadusuuringute ja innovatsiooni tipptaset liidus; on sügavalt mures selle pärast, et olemasolevad vahendid katavad vaid murdosa kõigist esitatud taotlustest, mille tulemuseks on liiga suur taotluste arv programmide kohta ja teadlaste lahkumine liidust konkureerivatesse piirkondadesse;

16.rõhutab, et tuleb tagada kestlikud ja pikaajalised lahendused, et edukalt võidelda struktuursete demograafiliste probleemidega ning leevendada ajude äravoolu ELi vähem arenenud piirkondadest ja linnadest; rõhutab, et rahvastikukaoga ja väheneva sündide arvuga piirkondade elavdamiseks on vaja rahalisi vahendeid, et investeerida sotsiaal- ja demograafiapoliitikasse, mis toetab peresid ja pakub Euroopa vananevale elanikkonnale seoses juurdepääsuga tervishoiule, liikuvusele ja avalikele teenustele piisavat tuge;

17.nõuab, et programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse kaudu eraldataks võimalikult palju rahalisi vahendeid, et edendada õppimist ja ettevõtlust ning parandada noorte oskusi, formaalset, mitteformaalset ja informaalset haridust ja tööalast konkurentsivõimet ning edendada sotsiaalset kaasamist; kordab vajadust tagada, et mõlemad programmid tagaksid võrdsed võimalused, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsatest oludest pärit inimestele kogu ELis ja assotsieerunud riikides; on endiselt seisukohal, et programmi „Erasmus+“ liikuvustoetusi tuleb täiendavalt toetada, et katta elukalliduse suurenemine ning tagada juurdepääsetavus, võrdsed võimalused ja kaasav osalemine, eelkõige suurendades minimaalset toetust osaleja kohta asjakohasele tasemele;

18.rõhutab Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tähtsust ja kutsub komisjoni üles alustama järgmisel programmitöö perioodil arutelu ELi eelarve sotsiaalsete kulutuste jälgimise metoodika üle; rõhutab ELi eelarve üliolulist rolli selliste algatuste toetamisel, millega tugevdatakse sotsiaalset dialoogi ja tõhustatakse kohalikke ja piirkondlikke sotsiaalmeetmeid ning tagatakse kõigi jaoks juurdepääs olulistele põhiteenustele; kordab vajadust eakaid käsitleva Euroopa strateegia järele, mis sisaldaks konkreetseid meetmeid tõrjumise, üksinduse ja isoleerituse vastu võitlemiseks; tuletab lisaks meelde vajadust täielikult rakendada puuetega inimeste õiguste strateegiat aastateks 2021–2030, et parandada nende elutingimusi liidus; toonitab Euroopa veoettevõtjate olukorda, kes seisavad igas liikmesriigis silmitsi eri probleemidega alates suurenevatest kuludest kuni ressursside nappuseni, ning vajadust paindlikkuse ja paremate töötingimuste järele; rõhutab vajadust tugevdada kehtivaid reegleid nende kaitsmiseks ja eraldada täiendavaid vahendeid töötingimuste jälgimiseks kõigis liikmesriikides; rõhutab sellega seoses kasu, mida toob ELi tasandil selliste IT-vahendite väljatöötamine, mis aitavad parandada bürokraatlike nõuete täitmist ja sertifikaatide standardimist;

19.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama piisavalt vahendeid ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimise reeglite tulemuslikuks rakendamiseks, et hõlbustada tööjõu liikuvust ja sotsiaalkindlustushüvitiste lihtsamat ülekandmist; nõuab, et ELi vahendeid kasutataks sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise süsteemi arendamiseks ja sotsiaalkindlustussüsteemide edasise digitaliseerimise toetamiseks, et tagada töötajate õiglane liikuvus;

20.tunnistab, et tehnoloogia ja tehisintellekt muudavad tööhõivemaastikku kiiresti; rõhutab, et inimkesksed usaldusväärsed tehisintellektitehnoloogiad majanduse valdkonnas võivad aidata kaasa Euroopa majanduskasvule, parandades samal ajal kodanike elu mitmes valdkonnas, nagu tervishoid, põllumajandus, energeetika, transport ja julgeolek; nõuab, et see kajastuks ELi programmides ja poliitikas piisavate rahaliste vahendite eraldamise kaudu; rõhutab vajadust parandada kodanike elementaarseid digioskusi, et vastata ettevõtete vajadustele ja anda kodanikele vahendid desinformatsiooni äratundmiseks; toetab ELi meetmeid, mis täiendavad koordineeritult riiklikke tööhõivestrateegiaid töökohtade ümberkorraldamiseks ja liikuvuseks ELi tasandil, kasutades ära nende muutuste potentsiaali eduka ja kohanemisvõimelise tööjõu jaoks, sealhulgas edendades töötajate ümberõpet ja liikuvust, tagades nii sujuva ülemineku uutele ja tekkivatele töösektoritele;

21.on mures äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise pärast, nagu suured tulekahjud, üleujutused ja muud loodusõnnetused, mis on seotud kliimamuutuste süvenemisega kogu Euroopas; toonitab seepärast vajadust tagada ELi elanikkonnakaitse mehhanismi piisav rahastamine ning nõuab ELi hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse paremat konsolideerimist ühiste meditsiini- ja hädaabirühmade tugevdamise kaudu; kutsub komisjoni üles tagama, et vahendid saaks kiiresti kättesaadavaks teha ka ELSFi ja hädaabireservi kaudu;

22.rõhutab, kui oluline on eraldada asjakohased rahalised vahendid programmi „EL tervise heaks“ määruses sätestatud tegevustele; tunnistab, et ravimite ja tervisetehnoloogiate hind mõjutab oluliselt nende kättesaadavust patsientidele; rõhutab, et üle jõu käivad ravimikulud on ravi kättesaadavusele tõeline takistus, ning nõuab erimeetmete rakendamist, et need probleemid lahendada; nõuab sellega seoses paremat koordineerimist ELi tasandil ja ravimite ühishankeid, et vähendada kulusid; rõhutab, kui oluline on võidelda laste haiguste vastu, pöörates erilist tähelepanu haruldastele haigustele; rõhutab sellega seoses vähitõrje tegevuskava olulisust; nõuab programmi „Euroopa horisont“ tervise teemavaldkonna jaoks ambitsioonikat eelarvet, et tagada ELi suutlikkus reageerida tulemuslikult tulevastele tervisekriisidele, aidata tugevdada tervishoiusüsteeme ning parandada inimeste füüsilist ja vaimset tervist, muutes tervishoiu taskukohasemaks ja kättesaadavamaks; tunnistab, et südame-veresoonkonna haigused on ELis endiselt peamine surmapõhjus; on seisukohal, et südame-veresoonkonna haigustega tegelemine, investeerides personaalmeditsiinile ja e-tervisele suunatud meetmetesse, on keskse tähtsusega, kuna sellega tõstetakse ennetus- ja ravistandardeid ning tagatakse kõigile kodanikele tervishoiuteenuste võrdne kättesaadavus; rõhutab vajadust ennetada ravimite nappust, mis mõnes liikmesriigis on viimastel aastatel esinenud; tunnistab, et tervisealast ebavõrdsust tuleb vähendada, et tagada kõigile naistele võrdne tervis, sealhulgas juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervisele, ning tuletab meelde, et on oluline, et naiste tervis jääks poliitika ja teadusuuringute prioriteediks;

23.tuletab meelde vajadust tegeleda oskuste nappuse, ajude äravoolu probleemi ning turu vajaduste ja oskuste vastastikuse seosega, arvestades eelkõige olukorda ELi eri liikmesriikides; on seisukohal, et ELi tööjõu konkurentsivõime säilitamiseks tulevikus on vaja kindlaks määrata peamised koolitus- ja ümberõppe valdkonnad, eriti rohe- ja digioskuste edendamiseks; rõhutab, et vaja on lisainvesteeringuid, et ajakohastada liidu haridussüsteeme, luua talendiotsingukavasid ja motiveerida noori ettevõtjaid; nõuab Euroopa oskusteaasta ja Euroopa haridusruumi rakendamise kiirendamist; kutsub komisjoni üles kiiresti rakendama Euroopa noorteaastal kõige olulisemateks tunnistatud lahendusi, rõhutades vajadust teha ettevõtjatega paremini koostööd, sealhulgas ELi noortetest ja tasustamata praktika keelustamine; võttes arvesse Euroopa tuleviku konverentsil vastu võetud soovitusi, tuletab meelde, kui oluline on luua rahaliste vahenditega Euroopa hariduskava, et toetada kvaliteetset haridust ja õpetajakoolitust ning vähendada varakult koolist väljalangemise määra;

24.rõhutab demokraatia ning õiguste ja väärtuste valdkonna rahastamisprogrammide lisaväärtust, tuletab meelde ELi eelarve tähtsust Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud Euroopa väärtuste, kultuuri ja kodanike õiguste edendamisel ning vastupanuvõimeliste ühiskondade ülesehitamisel ning demokraatia, õigusriigi, solidaarsuse, kaasatuse, õigluse, mittediskrimineerimise ja võrdõiguslikkuse, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse peamiste põhimõtete toetamisel; soovib, et asjaomaste eelarveridade assigneeringuid suurendataks ja vastavaid organeid tugevdataks, et võidelda polariseerumise, poliitilise ekstremismi ja institutsioonide vähese usaldamise vastu, edendada kaasavat demokraatiat ja põhiõigusi, ennetada demokraatia tagasilangust, õigusriigi õõnestamist, selles valdkonnas kohalikul, riiklikul ja liidu tasandil tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide tegutsemisruumi ahenemist ja euroskepsise ärakasutamist; nõuab, et kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmile tagataks piisavad ELi rahalised vahendid, rõhutab väärtuslikku tööd, mida on tehtud liidu väärtuste tegevussuuna raames, mis pakub kodanikuühiskonna organisatsioonidele otsest rahastamist, ja Daphne ning võrdõiguslikkuse ja õiguste tegevussuundade raames; kordab, et tuleks eraldada vajalikud vahendid soolise vägivalla vastu võitlemiseks ning õiguste ja turvaliste seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste kättesaadavuse toetamiseks, naiste õigustega tegelevatele organisatsioonidele, samuti naiste diskrimineerimise vastu võitlemise ELi algatustele ja organitele; kutsub komisjoni üles hõlbustama juurdepääsu kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmile ning tagama liikmesriikide ettevõtjate poolt kohalikele ja rohujuure tasandi organisatsioonidele toetuste andmise protsessis paindlikkuse, et tagada rahastamise jõudmine kodanikele kõige lähemal töötavate inimesteni;

25.kutsub komisjoni üles suurendama liidu toetust, et kaitsta kodanikke, vähemusi ja usukogukondi ning avalikku ruumi terrorismiohu eest, võidelda radikaliseerumise ja terroristliku veebisisu vastu ning võidelda vaenukõne, antisemitismi, moslemivastase vaenu ja rassismi järsu kasvu vastu kogu Euroopas ja maailmas;

26.juhib tähelepanu üha suurenevatele ohtudele, mida kujutavad endast Euroopa Liidu vastu suunatud organiseeritud ja sihipärased välismaiste sidusrühmade desinformatsioonikampaaniad; nõuab rahastamist programmile „Euroopa horisont“ ning komisjoni ja Euroopa välisteenistuse hallatavale tegevusele, et võidelda desinformatsiooni ulatusliku leviku vastu ja töötada välja mõjusamad vastumeetmed; kutsub liitu ja liikmesriike üles kasutama ELi vahendeid tegevuste jaoks, mis on suunatud kodanike meediapädevuse suurendamisele; nõuab suuremat rahastamist, et võidelda vaenukõne ja terroristliku veebisisu vastu; rõhutab vajadust tugevdada ajakirjandusvabadust ja meedia mitmekesisust piisavate vahendite abil kooskõlas asjakohaste reeglitega ning toetada ajakirjanikke, sealhulgas uurivaid ajakirjanikke, inimõiguste kaitsjaid ja kodanikuühiskonna liikmeid, kes seisavad silmitsi vastumeetmete, näiteks üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagidega; nõuab kultuurisektori piisavat toetamist, sealhulgas Euroopa filmide, muusika ja videomängude piiriülese levitamise edendamist; nõuab seetõttu programmi „Loov Euroopa“ suuremat rahastamist;

27.rõhutab, kui oluline on vähendada liidu strateegilist sõltuvust peamistes sektorites; väljendab heameelt uue STEPi määruse üle, kuid juhib tähelepanu vajadusele reageerida strateegiliste tööstusharude investeerimisvajadustele struktuurselt, et lihtsustada murranguliste tehnoloogiate tuvastamist, arendamist ja laiendamist; peab kahetsusväärseks, et programmi „Euroopa horisont“ praegune rahastamise tase on sellega seoses ebapiisav, ning nõuab, et programmile „Euroopa horisont“ ja muudele liidu peamistele programmidele selles valdkonnas, nagu programm „InvestEU“, eraldataks rohkem rahalisi vahendeid, et saavutada avatud strateegilise autonoomia eesmärk; on seisukohal, et ELi sõltuvus ressursside pakkumisest tekitab üha suuremat muret; nõuab, et EL teeks lisainvesteeringuid oma avatud strateegilise autonoomia ülesehitamisse, tagades taastuvenergia kiirema kasutuselevõtu, kiiremad loamenetlused, hoonete CO2 heite vähendamise ja juurdepääsu kriitilise tähtsusega toorainetele ning töötades ELi tööstusökosüsteemide jaoks välja vastupidavad väärtusahelad, eelkõige sellistes olulistes valdkondades nagu tervishoid ja kaitsetööstus; nõuab piisavat rahastamist, et tagada praeguste Euroopa kosmosevaldkonna juhtprogrammide, sealhulgas Copernicuse programmi, Galileo/EGNOSi, satelliitside Euroopa algatuse (valitsuste satelliitside) ja kosmose olukorrast ülevaate saamise (SSA) pidev arendamine;

28.on seisukohal, et digiüleminek pakub palju võimalusi digitaristu ja ühenduvuse parandamiseks ning digioskuste arendamiseks; juhib sellega seoses tähelepanu programmi „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise rahastu (CEF-Digital) ning digiõppe tegevuskava tähtsusele; kordab vajadust õpetajatele ja õppijatele mõeldud tehisintellekti, programmeerimise ja robootika alase hariduse programmi järele, mida rahastatakse asjaomaste programmide kaudu; rõhutab, et ELi eelarvest tuleb piisavalt toetada tehisintellekti eetilist ja mittediskrimineerivat kasutamist, eelkõige haridus- ja kultuurisektoris; tuletab meelde vajadust ELi rahastatavate programmide järele, et rohkem investeerida ühiskonnas digikirjaoskuse parandamisse ja digilõhe, sealhulgas soolise digilõhe kaotamisse hariduses ja elukestvas õppes;

29.rõhutab eelarve keskset rolli Euroopa rohelise kokkuleppe täitmisel ja kliimamuutustega võitlemisel, vähendades heitkoguseid, suurendades taastuvenergia kasutamist, luues ringmajanduse, kaitstes ökosüsteeme ja pöörates ümber bioloogilise mitmekesisuse vähenemise murettekitava suundumuse, kaitstes ühtlasi konkurentsivõimet ja luues ELis keskkonnahoidlikke töökohti ja majanduskasvu; rõhutab programmi LIFE keskset rolli Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimisel ja liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel kooskõlas Euroopa kliimamääruse ja Pariisi kokkuleppega; on sügavalt mures kliimamuutuste tõsise mõju pärast, sealhulgas veepuuduse näol;

30.rõhutab, et mure energiavarustuse kindluse ja kõrgete energiahindade pärast muudab energiaostuvõimetuse probleemi otsustava tähtsusega probleemiks ning tekitab raskusi Euroopa tööstusele, eelkõige VKEdele; rõhutab sellega seoses vajadust suurendada ELi investeeringuid käimasolevasse kliimaneutraalsusele üleminekusse ELis, sealhulgas energiatõhususse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni säästva ning vähese CO2 heitega ja CO2 heiteta tehnoloogia valdkonnas ning eelkõige valdkondades, millel on positiivne mõju kodumajapidamiste elukalliduse vähendamisele, näiteks hoonete energiatõhususe parandamine ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt; võtab teadmiseks, et transpordi CO2 heite vähendamiseks tuleb teha tohutuid investeeringuid ning et ehitus- ja toorainehinnad tõusevad endiselt; tunnistab TEN-T idanaabrusesse laiendamise ja ELi strateegiliste partneritega tugevama ühenduvuse saavutamise strateegilist väärtust; rõhutab Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogrammi tähtsust ja selle positiivset rolli rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel ja puhtale energiale üleminekul;

31.rõhutab, et 2025. aasta eelarve peab olema kooskõlas liidu poliitikaeesmärkide ja rahvusvaheliste kohustustega; rõhutab vajadust jätkata tööd, et saavutada institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud liidu eelarvekulutuste kliima ja bioloogilise mitmekesisuse süvalaiendamise eesmärgid osana laiemast eesmärgist muuta liit hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalseks; tuletab meelde institutsioonidevahelise kokkuleppe sätet, mille kohaselt tuleb määrata kindlaks asjakohased meetmed, mida tuleb võtta juhul, kui korrapärane hindamine näitab, et edusammud kohaldatavate eesmärkide saavutamisel ei ole piisavad; tunneb muret selle pärast, et 2026. ja 2027. aastaks seatud elurikkusega seotud kulutuste sihttaset 10 % komisjoni hinnangul tõenäoliselt ei saavutata ning et kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks puudub selge lahendus; kutsub komisjoni üles jälgima olulise kahju ärahoidmise põhimõtte rakendamist ning vajaduse korral võtma vajalikke parandusmeetmeid;

32.rõhutab, kui oluline on Euroopa linnaarengu algatus ja selle piisav rahastamine kõigi selle eesmärkide saavutamiseks; nõuab kohalikele omavalitsustele rohkem otsest rahastamist, et tugevdada nende suutlikkuse suurendamist, tehnilist tuge ja parimate tavade vahetamist; kutsub üles suurendama vahendeid asjaomastele asutustele, mis peavad tulema toime ELi rohelise kokkuleppe tegevuskavast, eelkõige paketist „Eesmärk 55“ tuleneva töökoormusega;

33.toonitab põllumajandustootjate ja kalurite olulist panust ühiskonda ning rõhutab ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja ühise kalanduspoliitika keskset tähtsust toiduga kindlustatuse ja ELi suurema autonoomia jaoks kvaliteetsete toiduainete tootmisel; rõhutab ÜPP rolli ELi põllumajandustootjatele, eelkõige väikestele ja noortele põllumajandustootjatele jätkusuutliku ja inimväärse sissetuleku tagamisel; nõuab konkreetseid meetmeid, et tegeleda põllumajandustootjate rahulolematuse algpõhjustega kogu ELis, ning nõuab eelkõige viivitamatult rahalisi vahendeid ja meetmeid, et aidata põllumajandustootjatel toime tulla inflatsiooni, kütusekulude, uute tootmisstandardite ja maailma toiduturu muutustega; rõhutab vajadust aidata uusi ja noori põllumajandustootjaid, tagades seeläbi põlvkondade vahetuse, tegeledes samal ajal tööjõu ja oskuste nappusega põllumajanduslikus toidutööstuses; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa põllumajandustootjad seisavad silmitsi paljude probleemidega, eelkõige ülemäärase bürokraatia ja halduskoormusega, suureneva regulatiivse kattuvuse, nappuse ja raskete töötingimustega; rõhutab vajadust paremini käsitleda üleujutuste, põudade ja metsa- ja maastikupõlengute sagenemise ja intensiivsuse mõju asjaomastele sektoritele sihtotstarbeliste toetusmeetmete abil; nõuab põllumajandussektorites kõigile piisavat sissetulekut; rõhutab vajadust asjakohase toetuse järele teadusuuringutele ja innovatsioonile ning tööstandardite järgimisele, samuti asjakohaste investeeringute järele, et pakkuda alternatiivseid sissetulekuallikaid ning hõlbustada üleminekut kestlikumale ja taskukohasemale toidusüsteemile, eelkõige innovatsiooni kaudu, säilitades põllumajandustootjate sissetuleku, vältides samal ajal olukorda, kus Euroopa põllumajandustootjad seisavad silmitsi kõlvatu konkurentsiga impordi tõttu, mis ei vasta meie standarditele; eeldab, et põllumajanduse tulevikku käsitlevas strateegilises dialoogis käsitletakse kõiki asjakohaseid küsimusi, sealhulgas ennetavaid aspekte;

34.kordab, et kõiki ELi programme, poliitikameetmeid ja tegevusi tuleks rakendada viisil, millega edendatakse soolist võrdõiguslikkust nende eesmärkide saavutamisel; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni töö üle sooteadliku eelarvestamise valdkonnas ja rõhutab vajadust arendada edasi komisjoni soolise võrdõiguslikkuse jälgimise metoodikat, et mõõta liidu kulutuste soolist mõju, nagu on sätestatud institutsioonidevahelises kokkuleppes; kutsub komisjoni üles näitama selle metoodika tulemusi 2025. aasta eelarve jaoks koos sooliselt eristatud andmete süstemaatilise kogumise, aruandluse ja hindamisega;

35.kordab vajadust rakendada rände- ja varjupaigapoliitikat, mis põhineb solidaarsusel, jagatud vastutusel ja inimõiguste austamisel kooskõlas liidu väärtuste ja rahvusvaheliste kohustustega; rõhutab, et liidu välispiiride tulemuslik, inimlik ja õiglane haldamine ja kaitse on otsustava tähtsusega liidu julgeoleku tagamisel ning liidu rände- ja varjupaigapoliitika sujuva ja mõjusa rakendamise kindlustamisel, eelkõige selleks, et valmistuda uue rände- ja varjupaigaleppe kohaldamiseks, muu hulgas seoses tulemuslike, turvaliste ja väärikate vastuvõtu-, integratsiooni- ning tagasisaatmis- ja tagasivõtmismenetlustega; rõhutab sellega seoses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu olulist rolli; tuletab meelde vajadust säilitada liidus inimeste vaba liikumine; tuletab meelde, et Rumeenia ja Bulgaaria on 2024. aasta märtsiks Euroopa piirideta Schengeni reisitsooniga ühinenud, ning kordab, kui oluline on kiiresti lõpule viia ja ellu viia täielik ühinemine, sealhulgas maismaa- ja rongiühendused; püüab nende eesmärkide saavutamiseks 2025. aasta eelarves rahalisi vahendeid maksimaalselt kättesaadavaks teha; on seisukohal, et EL peab tegema tihedat koostööd oma naaberriikide ning kolmandatest riikidest päritolu- ja transiidiriikidega, et edendada stabiilset, kestlikku ja kaasavat arengut ning tegeleda rände algpõhjustega, ennetades seeläbi ebaseaduslikku rännet ning kaitstes ebasoodas olukorras inimesi inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse võrgustike ning merel hukkumise eest; rõhutab eelkõige patrull- ja vaatlustegevuse ning piirihalduse eest vastutavate asutuste kasvavat vastutust, liikmesriikide toetamist nende ülesannete täitmisel Euroopa ühise varjupaigasüsteemi raames ja põhiõiguste järgimist; rõhutab, et kõigile julgeoleku, õiguse, õiguskaitse, varjupaiga ja rände ning piirihalduse valdkonnas tegutsevatele asutustele on vaja piisavat rahastamist, personali ja töötajate koolitamist, et nad saaksid oma ülesandeid täita; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks selliste ELi suuremahuliste IT-süsteemide täpsele rakendamisele ja haldamisele, millega antakse panus liidu julgeolekukeskkonnale;

36.rõhutab, et ELi ümbritsev julgeolekukeskkond on endiselt väga muutlik; paneb jätkuvalt suurt rõhku Euroopa julgeoleku- ja kaitsevõimele, et paremini reageerida enneolematutele geopoliitilistele väljakutsetele; on veendunud, et ELi eelarve on oluline ELi ühise kaitsestrateegia ning liikmesriikidevahelise julgeoleku- ja kaitsealase koordineerimise tugevdamise kontekstis; soovib tugevdada selle kõige edukamaid ja asjakohasemaid programme, nagu Euroopa Kaitsefond ja selle asutused, et tugevdada Euroopa suveräänsust; soovib rõhutada ELi tasandil kaitsevaldkonda tehtavate investeeringute koostoimet ja tõhusust, eelkõige sõjaväelise liikuvuse ning taristu kaitse ja koostalitlusvõime valdkonnas; rõhutab vajadust tegeleda selliste küsimustega nagu desinformatsioon kui kasvav poliitiline ja julgeolekualane probleem, eelkõige alates Venemaa sõjast Ukraina vastu, küberkuritegevus ja piiriülese mõõtmega organiseeritud kuritegevus;

37.kordab, et mõistab hukka Venemaa sõja Ukraina vastu, ja rõhutab, et Venemaa sõda Ukraina vastu on toonud sõja tagasi Euroopa Liidu naabrusesse ja mõjutanud tarneahelaid ning kaubandus- ja majandussuhteid; kordab oma täielikku toetust Ukrainale võitluses vabaduse ja demokraatia eest; mõistab hukka Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõja tekitatud kohutavad tagajärjed inimeste eludele, Ukraina rahvale põhjustatud kannatused ning olulised majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed Euroopa elanikele; on seisukohal, et 2025. aasta eelarve peaks aitama leevendada elukalliduse kriisi ja inflatsiooni mõju; tuletab meelde, et teatavad liikmesriigid, eelkõige eesliinil olevad liikmesriigid, ja ebasoodsas olukorras majandussektorid on Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tagajärgede suhtes jätkuvalt eriti vähekaitstud ning väärivad toetust sellistes valdkondades nagu põllumajandus või taristu, aga ka sõjaväeline liikuvus ELi solidaarsuse vaimus;

38.on kindlalt otsustanud aidata ja toetada Ukrainat kavandatava Ukraina rahastu kaudu, millest pakutakse tuge toetuste ja laenudena Ukraina taastamise ja ülesehitamise jaoks, makromajandusliku finantsabi, institutsioonide, sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase ülespoole suunatud lähenemise ning avaliku sektori investeeringute jaoks ning Ukraina ELiga ühinemise kavale; rõhutab tungivat vajadust ja võimalust ühendada Ukrainale ja taasülesehitamiseks antav toetus konstruktiivse ühinemiseelse protsessiga, millega soodustatakse reforme ja järkjärgulist liikumist liidu õigustiku suunas; tuletab meelde, et rahastu ei hõlma Ukrainale antavat humanitaarabi, ning rõhutab seetõttu, et sellega seoses tuleb humanitaarabiks eraldada piisavalt vahendeid ka 2025. aasta eelarves;

39.on seisukohal, et Lääne-Balkani riikide toetamine on ELi laienemist silmas pidades endiselt oluline, ning väljendab heameelt komisjoni uue Lääne-Balkani majanduskasvu kava üle, mis on hea samm Lääne-Balkani riikide edasisel toetamisel majanduslikul lähenemisel ELi ühtsele turule; rõhutab, kui oluline on kandidaatriikide pidev toetamine ühinemisega seotud vajalike reformide elluviimisel, eelkõige õigusriigi, korruptsioonivastase võitluse ja demokraatia valdkonnas, ja nende vastupanuvõime suurendamisel ning hübriidohtude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel;

40.väljendab heameelt otsuse üle anda Ukrainale ja Moldova Vabariigile kandidaatriigi staatus ning rõhutab vajadust võtta kasutusele vajalikud rahalised vahendid nende ühinemisprotsessi toetamiseks; rõhutab, et ühinemiseelse abi instrumendile (IPA III) ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ asjakohastele eelarveridadele 2025. aastal eraldatavad rahalised vahendid peaksid hoogustama koostööd Moldova ja Gruusiaga kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kokkuleppega;

41.toonitab, et naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ on eluliselt tähtis vahend liidu positsiooni jaoks juhtiva ülemaailmse jõuna ja tema rolli täitmiseks rahumeelse stabiliseeriva jõuna kogu maailmas, toetades seeläbi liidu geopoliitilisi huve maailmas; rõhutab, et selle rahaline puhver on ammendunud ja seda tuleks viivitamata suurendada;

42.toonitab lisaks seda, kui oluline on naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi programm, et toetada ülemaailmsete probleemidega tegelemist ning edendada inimõigusi, vabadusi ja demokraatiat, samuti kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks ning liidu kliima ja bioloogilise mitmekesisusega seotud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks tervikliku seire- ja kontrollisüsteemi raames;

43.peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole seadnud mõjusamaid tingimusi kolmandatele riikidele tehtavatele maksetele, selleks et kaitsta liidu geopoliitilisi huve, eelkõige seoses liidu rändepoliitika, kaitseküsimuste ja inimõigustega; kutsub komisjoni üles kehtestama kolmandatele riikidele tehtavate maksete jaoks konkreetsed tingimused ja vahe-eesmärgid kooskõlas liidu konkreetsete poliitiliste huvidega ning peatama põhjendamatu viivituseta asjakohase osa maksetest, kui kolmas riik ei täida kehtestatud tingimusi; ootab, et kõik vastutavad volinikukandidaadid võtaksid kuulamistel kohustuse kehtestada ELi eelarvest kolmandatele riikidele antavatele vahenditele rangemad huvidel põhinevad tingimused;

44.rõhutab, kui oluline on tugevdada lõuna- ja idanaabruse eelarveridade assigneeringuid, et toetada neis piirkondades poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid reforme, abistada pagulasi, eelkõige tagades asjaomaste osalejate ja asutuste pideva, suurema ja prognoositava rahastamise vastavalt vajadusele, et jõuda inimesteni kohapeal mõistliku jaotusmehhanismi kaudu, mis on täielikult kooskõlas ELi reeglitega, et vältida ELi rahaliste vahendite ebaseaduslikku kasutamist;

45.tuletab meelde, et ELi humanitaarabi hädasti abi vajavatele tsiviilisikutele on vältimatult vajalik ning aitab kaasa stabiilsuse ja rahu tagamisele mõjutatud piirkondades ning et kiiresti vajalike põhiteenuste ja humanitaarabi osutamine peab olema tagatud ja seda ei tohi rahvusvaheliste otsuste kohaselt takistada ning sellega peavad kaasnema tavapärased seire- ja järelevalvemenetlused; eeldab, et humanitaarabi rahalised vajadused sõdade, suureneva geopoliitilise ebastabiilsuse, püsiva äärmise vaesuse ja sagedasemate looduskatastroofide tõttu veelgi suurenevad; on nende eelduste põhjal seisukohal, et EL peab märkimisväärselt suurendama humanitaarabi, et reageerida kohapealsetele suurenenud vajadustele, eelkõige Lähis-Ida piirkonna abivajajate vajadustele;

46.kordab, et mõistab ühemõtteliselt hukka Hamasi 7. oktoobri 2023. aasta jõhkrad terrorirünnakud Iisraeli ja tema rahva vastu, ning väljendab sügavat kurbust mõlema poole süütute ohvrite pärast; rõhutab, et liidu eelarvest tuleb ka edaspidi toetada piirkonnas rahu ja stabiilsuse tagamist, võidelda vaenu, poliitilise ekstremismi ja fundamentalismi vastu ning edendada inimõigusi;

47.tuletab meelde oma 18. jaanuari 2024. aasta resolutsiooni, milles tunnistatakse ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsiooni (UNRWA) rolli Lähis-Idas, kuivõrd see pakub praegu varjupaika enam kui miljonile riigisisesele põgenikule ja on suurim platvorm elanikkonnale humanitaarabi andmiseks Gaza sektoris, mille kogu elanikkond seisab silmitsi halvenevate humanitaartingimustega, sealhulgas peavarju, puhta vee, toidu ja arstiabi puudusega; kordab seetõttu, kui oluline on ELi poolne jätkuv ja prognoositav rahastamine; väljendab heameelt asjaolu üle, et ÜRO algatas viivitamata uurimise pärast tõsiseid süüdistusi seoses isikutega, kes kuulusid UNRWA töötajate hulka ja kes väidetavalt osalesid 7. oktoobril 2023. aastal Iisraeli vastu suunatud terrorirünnakutes, ning ameti esitatud teabe ja kiirelt võetud meetmete üle, eelkõige kehtivate lepingute viivitamatuks lõpetamiseks; võtab teadmiseks komisjoni üleskutse korraldada välisaudit, mille käigus vaadatakse läbi UNRWAga kokku lepitud ÜRO kontrollisüsteemide sambapõhine hindamine; toetab komisjoni rakendatavaid kontrolli-, seire- ja järelevalvesüsteeme, tuletades meelde, et toetusesaajad peavad ELi rahaliste vahendite kasutamisel järgima ELi reegleid ja kaitsemeetmeid ning rahvusvahelist õigust; väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et komisjon jõudis Palestiinale antava ELi abi läbivaatamisel järeldusele, et kehtestatud kontrollid ning olemasolevad ja mõjusad kaitsemeetmed toimivad hästi ning et seni ei ole leitud tõendeid selle kohta, et raha oleks suunatud soovimatutel eesmärkidel, samuti riskihindamise ja sellega seotud lisameetmete üle;

48.tuletab meelde parlamendi täielikku toetust ühtekuuluvuspoliitikale ELi poliitiliste prioriteetide saavutamisel ja ELi majanduse edendamisel, aidates kaasa õiglasele, kaasavale ja kestlikule majanduskasvule ja arengule, edendades liikmesriikide ja nende piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist, toetades rohe- ja digiüleminekut ning edendades innovatsiooni ja tööhõivet; kordab oma veendumust, et ühtekuuluvuspoliitika eesmärke on võimalik saavutada ainult siis, kui viivitustega programmide elluviimisel tegeletakse tõsiselt ja kiiremas korras; on seisukohal, et selline lähenemisviis kasutamise ja rakendamise kiirendamisele oleks ka kõige mõjusam viis muuta ELi kulutuste lisaväärtus ELi elanike jaoks nähtavaks ja käegakatsutavaks; tuletab meelde vajadust suurema tehnilise abi järele, et veelgi edendada liikmesriikide suutlikkust abi ära kasutada;

49.rõhutab, et ELi eelarvevahendid peavad jõudma ELi kodanike ja VKEdeni; tuletab meelde, et haldusmenetluste lihtsustamine, kasutajasõbralikud ja terviklikud veebisaidid ja portaalid, bürokraatia vähendamine ja ühtsete kontaktpunktide loomine on olulised selleks, et muuta ELi programmid kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele, noortele ettevõtjatele ja VKEdele kättesaadavamaks;

50.nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon kiirendaksid jagatud eelarve täitmise raames hallatavate fondide rakenduskavade rakendamist ja tagaksid eelarve, eelkõige ühtekuuluvusfondide eelarve kiire täitmise; märgib, et 2014.–2020. aasta programmide vahendite kasutamata jäänud osa tuleks jaotada ümber liikmesriikidele, et jätkata piirkondlike erinevuste edasist vähendamist; nõuab taaste- ja vastupidavuskavade kiiret rakendamist, sealhulgas komisjoni hinnangut rakendamisprotsessi, takistuste ja tulemuste kohta; on mures selle pärast, et alakasutamine, kui seda kiiresti ei korrigeerita, toob kaasa maksekriisi, st maksevajaduste ja mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemmäära piires olemasolevate vahendite mittevastavuse 2026. ja 2027. aastal;

51.on veendunud, et hoolsuskohustust, vastutust ja liidu väärtuste austamist tuleks kohaldada kõigi ELi rahaliste vahendite saajate ja rakenduspartnerite suhtes, et kaitsta ELi finantshuve ja vältida põhjendamatut sekkumist; kordab, kui olulised on mõjusad ja põhjalikud järelevalve- ja kontrolliasutused, kes paljastavad ja uurivad ELi finantshuve kahjustavaid kuritegusid, esitavad süüdistusi ja võtavad nende eest vastutusele, kuna korruptsioonivastaseks võitluseks kulutatud raha annab ELile tohutut puhastulu; on seetõttu seisukohal, et neile asutustele tuleks eraldada piisavad ressursid ja piisav personal, et nad saaksid oma ülesandeid täita kõige mõjusamal viisil; rõhutab samuti, et piisav ELi järelevalve on vajalik tagamaks, et finantssektor toimib kodanike ja tarbijate hüvanguks; nõuab tervet, kaasavat ja vastupidavat finantssektorit silmas pidades, et Euroopa finantsjärelevalveasutuste ja selliste ametite vahendeid, kellele on antud volitused järelevalveülesannete täitmiseks või sellealaste tehniliste regulatiivsete standardite väljatöötamiseks, kohandataks täielikult nii, et võtta arvesse kõiki uusi regulatiivseid ülesandeid, mida nende poliitikaeesmärkide saavutamine kaasa toob;

52.nõuab, et kõik asjaosalised teeksid lisapingutusi, et edendada projektide rakendamist ja saadaolevate rahaliste vahendite kasutamist ning seeläbi vähendada ebatavalist kõrget täitmata kulukohustuste määra; on seisukohal, et 2024. ja 2025. aastat tuleks kasutada selleks, et teha kindlaks võimalikud kitsaskohad, mis takistavad tulemuslikku rakendamist, ja need kõrvaldada; nõuab piisavaid eelarvevahendeid, et kiirendada programmide rakendamist täiendava suutlikkuse suurendamise ja tehnilise abi kaudu liikmesriikidele, eelkõige neile, kellel on suuremaid raskusi vahendite kasutamisel, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite puhul, samuti meetmete võtmist, et kiirendada õiglasi, konkurentsivõimelisi ja tõhusaid hanke- ja pakkumismenetlusi, et toetada rakendamispüüdlusi;

53.rõhutab, kui oluline on mõjus teavitamine ELi poliitikast ja programmidest ja nende nähtavus, et suurendada teadlikkust lisaväärtusest, mida EL kodanikele, ettevõtjatele ja partneritele annab; nõuab sellega seoses piisavate eraldiste tagamist;

54.tuletab meelde, et hästi kavandatud programmide nõuetekohane rakendamine on võimalik üksnes spetsiaalse haldustoe abil; rõhutab organite ja detsentraliseeritud asutuste olulist tööd ning on seisukohal, et neil peab olema oma ülesannete täitmiseks piisav personal ja piisavad ressursid; rõhutab, et nende ülesanded arenevad kooskõlas poliitiliste prioriteetidega, nagu rohe- ja digiüleminek, ning rõhutab, et uute kohustustega ja nende volituste laiendamisega peavad proportsionaalselt kaasnema uued vahendid;

55.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale.