P9_TA(2024)0172Euroopa Komisjonil kuluv aeg käsitlemaks taotlusi anda üldsusele juurdepääs dokumentideleEuroopa Parlamendi 14. märtsi 2024. aasta resolutsioon aja kohta, mis kulub Euroopa Komisjonil dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemiseks (2023/2941(RSP))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti selle artikleid 1, 9, 10, 11 ja 16,

–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artikleid 15 ja 228,

–võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 41 ja 42,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi 24. juuni 2021. aasta määrust (EL, Euratom) 2021/1163, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri) ning tunnistatakse kehtetuks otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ELT L 253, 16.7.2021, lk 1.,

–võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 18. septembri 2023. aasta otsust selle kohta, kui palju aega kulub Euroopa Komisjonil dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemiseks (strateegiline uuring OI/2/2022/OAM),

–võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 21. septembri 2023. aasta eriaruannet tema strateegilises uurimises selle kohta, kui palju aega kulub Euroopa Komisjonil dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemiseks (OI/2/2022/OAM),

–võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat,

–võttes arvesse oma 13. juuli 2023. aasta resolutsiooni üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele – 2019.–2021. aasta aruanne Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0295.,

–võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.arvestades, et üldsuse juurdepääs ELi institutsioonide valduses olevatele dokumentidele on ELi põhiõiguste harta ja aluslepingutega kaitstud põhiõigus; arvestades, et kodanikel peab olema võimalik seda õigust proaktiivselt kasutada, kuna see võimaldab neil mõjusalt kasutada oma õigust kontrollida ELi institutsioonide, organite ja asutuste tööd ja tegevust, eelkõige õigusloomeprotsessi; arvestades, et ELi institutsioonid, organid ja asutused peavad oma tegevuses ja otsustusprotsessis püüdlema hea valitsemistava, vastutuse, avatuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse võimalikult kõrgete standardite poole; arvestades, et need standardid on eeltingimus kodanike usaldusele ELi institutsioonide vastu;

B.arvestades, et määruse (EÜ) nr 1049/2001 eesmärk on anda üldsusele võimalikult laiaulatuslik õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega, et võimaldada neil mõjusalt kasutada oma õigust kontrollida ELi institutsioonide tööd ja tegevust; arvestades, et on vaja tagada kontrollimeetodid, mis ühendavad demokraatliku järelevalve- ja kontrollitegevuse; arvestades, et komisjonil on õiguslik kohustus avaldada dokumendid viivitamata ja kooskõlas määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud selgete tähtaegadega;

C.arvestades, et ELi toimimise lepingu artikkel 228 ja Euroopa Ombudsmani põhikirja artikkel 3 annavad ombudsmanile volitused viia läbi uurimisi kaebuste põhjal või omal algatusel, kui ta leiab, et selleks on alust, eelkõige korduva, süstemaatilise või eriti tõsise haldusomavoli korral; arvestades, et selle põhikirja artikli 4 lõike 3 kohaselt peab ombudsman esitama Euroopa Parlamendile aruande, kui avastatud haldusomavoli juhtumi olemus või ulatus seda nõuab;

D.arvestades, et ombudsmanile laekunud arvukatest kaebustest ilmneb, et enne, kui komisjon on teinud otsuse üldsuse dokumentidele juurdepääsu taotluste kohta, on esinenud märkimisväärseid viivitusi ning et komisjon ei ole järginud asjaomastes õigusaktides sätestatud tähtaegu; arvestades, et ombudsmani strateegilises uurimises esitatud eriaruanne selle kohta, kui palju aega kulub Euroopa Komisjonil dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemiseks, näitab, et tema soovitusi ei ole süstemaatiliselt ellu rakendatud ning et komisjon ei ole teinud selle nõude täitmiseks vajalikke muudatusi; arvestades, et 28. novembril 2023 esitas ombudsman oma eriaruande ja hinnangu olukorra kohta kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile;

E.arvestades, et komisjoni vastuses märgiti, et dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemisel ei esine suuri probleeme; arvestades, et oma vastuses Komisjoni 28. märtsi 2023. aasta vastus Euroopa Ombudsmani teabenõudele aja kohta, mis Euroopa Komisjonil kulub dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemiseks. ombudsmani teabenõudele selle kohta, kui palju aega kulub komisjonil dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemiseks, tunnistab komisjon taotluste õigeaegse menetlemise tähtsust ning viitab arvukatele probleemidele, mis tulenevad taotluste arvu suurenemisest ja nende keerukusest; arvestades, et uus portaal Electronic Access to Commission Documents (EASE; elektrooniline juurdepääs Euroopa Komisjoni dokumentidele) kujutab endast selgelt positiivset arengut, mis puudutab komisjoni suhtlust juurdepääsu taotlejatega ning kõigi avalikustatud dokumentide avaldamist;

Juurdepääs komisjoni dokumentidele

1.tuletab meelde, et üldsuse õigus pääseda juurde ELi institutsioonide valduses olevatele dokumentidele on sätestatud aluslepingutes ja põhiõiguste hartas ning et sellel on oluline roll ELi institutsioonide läbipaistva toimimise tagamisel, mis suurendab ELi legitiimsust, usaldusväärsust ja üldsuse usaldust selle vastu;

2.toonitab, et ELi institutsioonid, sh komisjon, on kohustatud rakendama ELi toimimise lepingu artikli 15 lõiget 3 kooskõlas demokraatlike põhimõtetega, eelkõige ELi lepingu artikli 10 lõikes 3 ja põhiõiguste harta artiklis 42 sätestatud põhimõtetega; rõhutab, et läbipaistvus on äärmiselt oluline ELi institutsioonide aruandekohustuse ja demokraatliku kontrolli võimaldamiseks;

3.väljendab heameelt ombudsmani praktiliste soovituste üle selle kohta, kuidas salvestada tekste ja kiirsõnumeid, mille töötajad on oma ametiülesannete täitmisel saatnud või vastu võtnud Euroopa Ombudsman „Closing note on the strategic initiative on how EU institutions, bodies, offices and agencies record text and instant messages sent/received by staff members in their professional capacity“ (Lõppavaldus strateegilise algatuse kohta, kuidas ELi institutsioonid, organid ja asutused säilitavad tekst- ja kiirsõnumeid, mille töötajad on oma ametiülesannete täitmisel saatnud või saanud), 13. juuli 2022.; tunnistab, et tööga seotud tekst ja kiirsõnumid on dokumendid määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele) tähenduses, ning kutsub teisi ELi institutsioone, organeid ja asutusi üles seda tunnistama, järgima ombudsmani vastavaid soovitusi ja avalikustama järelmeetmed;

4.tuletab meelde, et dokumendile juurdepääsu taotlust tuleb käsitleda viivitamata; väljendab veel kord muret selle pärast, et paljud ombudsmanile laekunud kaebused on seotud viivitustega taotletud dokumentidele juurdepääsu saamisel ning et viivitused toimuvad märkimisväärse avaliku huviga seotud juhtudel; peab äärmiselt kahetsusväärseks ombudsmani eriaruande järeldusi süsteemsete ja märkimisväärsete viivituste kohta komisjoni dokumentidele juurdepääsul, eelkõige asjaolu, et 85 % läbivaadatud juhtumite puhul ei teinud komisjon otsust õigusaktides ettenähtud tähtaja jooksul ja 60 % juhtudest kestis viivitus üle 60 tööpäeva; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole järginud määrust (EÜ) nr 1049/2001, kuna on süstemaatiliselt rikkunud dokumentidele üldsuse juurdepääsu seadusjärgseid tähtaegu ja jätnud otsuse taotlejad õigeaegselt teavitamata, nagu nähtub ombudsmani eriaruandest; rõhutab, et vastavalt ombudsmani hinnangule kujutavad need viivitused endast komisjoni haldusomavoli;

5.rõhutab, et Euroopa Ombudsmanil on oluline roll kodanike juurdepääsu hõlbustamisel dokumentidele, eelkõige juhul, kui mõni ELi institutsioon, asutus või organ on juurdepääsu andmisest osaliselt või täielikult keeldunud; toetab kindlalt ombudsmani soovitusi komisjonile, mis käsitlevad selle olukorra lahendamist esmajärjekorras;

6.tuletab murelikult meelde, et pärast seda, kui 2021. aastal taotleti üldsuse juurdepääsu komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja ravimifirma tegevjuhi vahelistele tekstisõnumitele, mis olid seotud COVID-19 vaktsiinide ostmisega, keeldus komisjon tunnistamast, et sellised tekstsõnumid kuuluvad määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohase dokumendi määratluse alla; tuletab meelde, et dokumendi registreerimine on dokumendi olemasolu tagajärg, mitte selle eeltingimus; võtab teadmiseks ombudsmani järelduse komisjoni haldusomavoli kohta selles juhtumis; väljendab muret tõsiasja pärast, et komisjon ei ole järginud ombudsmani soovitust, mis anti pärast tema uurimist, püüda veel kord asjaomased tekstsõnumid üles otsida; kutsub komisjoni üles viivitamatult sellise põhjaliku otsingu läbi viima; väljendab sügavat muret süveneva lõhe pärast kodanike ja ELi institutsioonide vahel, mida see olukord on veelgi halvendanud;

7.märgib tõsise murega, et ombudsman on saanud palju kodanike kaebusi taotletud dokumentidele juurdepääsul esinevate äärmuslike viivituste kohta; toetab ombudsmani seisukohta, et viivitatud juurdepääs kujutab tegelikkuses juurdepääsu keelamist ning et haldusprotsesse tuleks ühtlustada, et tagada kodanikele õigeaegne juurdepääs dokumentidele;

8.tuletab meelde, et Euroopa Ombudsmani sõnul peaksid dokumentidele, eelkõige seadusandlikele dokumentidele juurdepääsu piirangud olema erandlikud ja rakenduma vaid hädavajaduse korral; tuletab samuti meelde, et otsused, millega keelatakse üldsuse juurdepääs dokumentidele, peavad põhinema selgelt ja rangelt määratletud õiguslikel eranditel, mida täiendavad põhjendatud ja üksikasjalikud selgitused, et kodanikel oleks võimalik keeldumisest aru saada ning kasutada tulemuslikult nende käsutuses olevaid õiguskaitsevahendeid; on seisukohal, et proaktiivsem lähenemisviis aitaks tagada tegeliku läbipaistvuse ning vältida kulukaid ja koormavaid kohtuvaidlusi kodanike ja institutsioonide vahel;

9.rõhutab vajadust tagada, et kodanikel oleks võimalik ELi otsustusprotsesse jälgida, mõista ja neis osaleda; rõhutab, et komisjon kui suurim ELi institutsioon peaks olema eeskujuks dokumentidele juurdepääsu võimaldamisel; rõhutab, et viivitused juurdepääsu andmisel võivad kahjustada kodanike osalemist demokraatlikus protsessis, kuna taotletavad dokumendid ja teave on sageli ajatundlikud ning võivad viivituste korral kaotada taotleja jaoks asjakohasuse; rõhutab, et viivitused võivad avaldada ka heidutavat mõju, nii et üksikisikud otsustavad mitte kasutada oma põhiõigust juurdepääsuks dokumentidele, eeldades et see võtab liiga kaua aega; rõhutab, et dokumentidele juurdepääsu taotluste kasvav maht ja keerukus ei tohiks õigustada süsteemseid viivitusi komisjoni poolt;

10.on veendunud, et dokumentide proaktiivne avaldamine registris on parim lahendus dokumentidele juurdepääsu taotluste arvu vähendamiseks ja viivituste vältimiseks; rõhutab, et proaktiivsem lähenemisviis aitaks kindlustada tegeliku läbipaistvuse ning vältida asjatuid õigusvaidlusi, mis võivad põhjustada tarbetuid kulusid ja koormust nii kodanikele kui ka ELi institutsioonidele;

Soovitused

11.nõuab tungivalt, et komisjon likvideeriks süstemaatilised ja märkimisväärsed viivitused dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemisel;

12.nõuab, et viivitamata ja täielikult avalikustataks kõik lepingud COVID-19 vaktsiinide ostmiseks, mida on täielikult või osaliselt rahastatud avaliku sektori vahenditest;

13.kutsub komisjoni üles rakendama ombudsmani eriaruandes esitatud soovitust ja kõiki ettepanekuid, eelkõige seoses vajadusega ennetavama läbipaistvuse järele, rohkem sihtotstarbelisi inimressursse kordustaotluste käsitlemiseks ning avatumat ja konstruktiivsemat lähenemisviisi taotlejate suhtes;

14.nõuab, et komisjon reformiks üldsuse juurdepääsu haldamist dokumentidele, et lahendada peamised probleemid, mis on seotud viivitustega ja suutmatusega pidada kinni asjakohastes õigusaktides sätestatud tähtaegadest;

15.kutsub komisjoni üles proaktiivselt avaldama dokumente ja statistikat selle kohta, kuidas ta käsitleb dokumentidele juurdepääsu taotlusi, sealhulgas teavet ELi õiguses sätestatud tähtaegadest kinnipidamise kohta, kuna selline teave on ELi demokraatlike protsesside tugevdamiseks hädavajalik;

16.kutsub komisjoni üles viimaks ja viivitamata avaldama tekstisõnumid, mida komisjoni president ja ravimifirma Pfizer tegevjuht vahetasid läbirääkimiste käigus 1,8 miljardi doosi COVID-19 vaktsiinide hankimise üle, pidades eelkõige silmas seletamatut 25 % hinnatõusu doosi kohta, mis läks kokku maksma 35 miljardit eurot avaliku sektori raha;

17.rõhutab, et kui komisjon ei lahenda süsteemsete ja märkimisväärsete viivituste probleemi dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemisel komisjoni volinike uue kolleegiumi moodustamise ajaks, kavatseb parlament selle küsimuse lahendamiseks kaaluda kõigi parlamendi käsutuses olevate vahendite kasutamist; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendil on õigus esitada Euroopa Liidu Kohtule hagi komisjoni vastu aluslepingute, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 15 lõike 3 (mis käsitleb ELi kodanike ja elanike õigust pääseda juurde dokumentidele) rikkumise tõttu;

18.nõuab, et komisjon teavitaks parlamenti sellest, kuidas ta kavatseb järgida asjaomastes ELi õigusaktides sätestatud tähtaegu;

o

o   o

19.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.