1.märgib, et liikmesriikide läbiviidud 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika investeeringute tulemuste hindamised näitavad, et ühtekuuluvuspoliitika andis üldiselt toetatavates valdkondades positiivseid tulemusi Komisjoni talituste 30. jaanuari 2023. aasta töödokument 2022. aasta koondaruandele lisatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide (2014–2020) hindamiste tulemuste kokkuvõtte kohta (SWD(2023)0022)., Komisjoni talituste 15. jaanuari 2024. aasta töödokument 2023. aasta koondaruandele lisatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide (2014–2020) hindamiste tulemuste kokkuvõtte kohta (SWD(2024)0002).; tunnistab, et sellised investeeringud on aidanud kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgi saavutamisele;

2.väljendab heameelt ühtekuuluvuspoliitika panuse üle teadusuuringutesse ja innovatsiooni, kuna see tugevdas muu hulgas koostööd teadusringkondade ja ettevõtjate vahel ning aitas muuta teadusuuringud turustatavateks toodeteks ja teenusteks; märgib, et komisjoni andmete kohaselt oli 2022. aasta lõpuks teinud teadusasutustega koostööd enam kui 75 000 ettevõtet ja ligikaudu 37 000 ettevõtet oli toonud Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) kaudu saadud toetusele turule uusi tooteid Komisjoni 15. jaanuari 2024. aasta aruanne „Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid. 2023. aasta koondaruanne programmide rakendamise aastaaruannest rakendusaastate 2014–2020 kohta“ (COM(2024)0006),; märgib lisaks, et sama kuupäeva seisuga töötas rohkem kui 72 000 teadlast paremates tingimustes Euroopa Komisjon, „Regionaalpoliitika peamised saavutused aastatel 2014–2020“, konsulteeritud 20. veebruaril 2024.; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika on aidanud ka ületada digilõhet piirkondade vahel, toetades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristu arendamist vähem arenenud piirkondades; väljendab heameelt asjaolu üle, et selle tulemusena oli 2022. aasta lõpuks tagatud 7,8 miljonile leibkonnale parem juurdepääs lairibaühendusele Sama.;

3.juhib tähelepanu asjaolule, et ühtekuuluvuspoliitika toetus on toonud käegakatsutavat kasu ka tuhandetele VKEdele; toonitab, et see on olnud üks Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse parimate tulemustega valdkondi; rõhutab, et 2022. aasta lõpuks oli ERF toetanud enam kui 2,2 miljonit ettevõtet, mis lõi ligikaudu 370 000 töökohta Sama.; märgib, et Tšehhis, Poolas, Saksamaal, Madalmaades ja Austrias läbiviidud hindamised hõlmavad näiteid VKEdest, kes on muutunud konkurentsivõimelisemaks ja uuenduslikumaks, suurendanud tootlikkust ning saavutanud parema juurdepääsu rahvusvahelistele turgudele SWD(2023)0022.;

4.rõhutab, et ühtekuuluvus on mänginud ka olulist rolli üleminekul vähese CO2 heitega majandusele; märgib, et hoonete energiatarbimise vähendamine on nimetatud ülemineku oluline komponent ja et ühtekuuluvuspoliitika raames antav toetus on selles valdkonnas juba vilja kandnud; tunneb heameelt asjaolu üle, et liikmesriikide hinnangute põhjal on energiatõhususe parandamise meetmed olnud tulemuslikud kogu ELis Sama.; märgib, et Euroopa Regionaalarengu Fond oli 2022. aasta lõpuks aidanud parandada energiatõhusust 550 000 leibkonnas; rõhutab tõendite olemasolu selle kohta, et ühtekuuluvuspoliitika toetas investeeringute tegemist mitmesse söekaevanduspiirkonda ja need aitasid kaasa CO2 heite vähendamisele; märgib, et Hispaanias Astuurias keskenduti noorte ja naiste tööhõivele maapiirkondades, et stimuleerida ettevõtlust ja sotsiaalset kaasatust; märgib ka, et Bulgaarias Jugoiztotšeni piirkonnas on ühtekuuluvuspoliitika vahenditega keskendutud energiatõhususele, VKEde ajakohastamisele ja oskuste arendamise edendamisele Uuring – Teadusuuringud regionaalarengukomisjoni jaoks ,,Ühtekuuluvuspoliitika ELi söekaevanduspiirkondades“, Euroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakond, 14. veebruar 2023.; võtab teadmiseks, et taastuvenergia tootmisele suunatud meetmed on suurendanud taastuvenergia tootmisvõimsust ELis 2022. aasta lõpuks 6000 MW võrra, eesmärgiga saavutada 2023. aasta lõpuks 8700 MW Euroopa Komisjon, „Regionaalpoliitika peamised saavutused aastatel 2014–2020“, konsulteeritud 20. veebruaril 2024.; märgib, et positiivsetest tulemustest selles valdkonnas on teada antud näiteks Eestist ja Prantsusmaa piirkondadest SWD(2023)0022.;

5.rõhutab, et kliimamuutustega kohanemise ja riskiennetusega seotud jõupingutuste hindamised näitavad piiriülese koostöö vajadust, et muuta ühtekuuluvuspoliitikast rahastatavad meetmed tõeliselt tulemuslikuks; rõhutab, et mõned riigid on juba rakendanud ühiseid riskiennetus- ja kodanikukaitsemeetmeid, märgib, et selline koostöö on toimunud Itaalia ja Prantsusmaa, Tšehhi ja Poola ning Itaalia ja Austria vahel SWD(2023)0022, lk 13.; rõhutab, et seoses kliimamuutustega kohanemisega on 29 miljonit inimest tänu ühtekuuluvusinvesteeringutele nüüdseks üleujutustest vähem ohustatud Euroopa Komisjon, „Cohesion Open Data Platform – Theme: Climate Change Adaptation & Risk Prevention – Funding Period: 2014–2020“ (Ühtekuuluvuse avaandmete platvorm – Teema: kliimamuutustega kohanemine ja riskide ennetamine – Rahastamisperiood: 2014–2020), konsulteeritud 20. veebruaril 2024.;

6.märgib, et Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi ühtekuuluvustoetus on suurendanud ka nende inimeste arvu, kes saavad kasu paremast veevarustusest (2022. aasta lõpuks 8,3 miljonit inimest Euroopa Komisjon, „Cohesion Open Data Platform – Theme: Environment Protection & Resource Efficiency – Funding Period: 2014–2020“ (Ühtekuuluvuse avaandmete platvorm – Teema: keskkonnakaitse ja ressursitõhusus – Rahastamisperiood: 2014–2020), konsulteeritud 20. veebruaril 2024.) ning paremast olmejäätmete käitlemisest; märgib, et enamik (70 %) veevarustuse parandamise meetmete sihtrühma kuuluvatest toetusesaajatest elab Itaalias, Rumeenias, Kreekas, Portugalis, Bulgaarias ja Tšehhis; märgib ka, et Prantsusmaal ja Belgias on ühtekuuluvusvahenditest rahastatud projektid aidanud hoogustada ringmajandust SWD(2023)0022, lk 14.;

7.rõhutab, et energia- ja transpordivõrkudesse on tehtud Euroopa Regionaalarengu Fondist ning Ühtekuuluvusfondist märkimisväärseid investeeringuid; märgib, et kuigi seda tüüpi taristuprojekti mõju saab korralikult hinnata ainult pikemas perspektiivis, on Poolas ja Tšehhis läbiviidud hindamiste kohaselt mõned maantee- ja raudteetaristusse tehtud investeeringud juba vähendanud liiklusõnnetuste arvu, lühendanud sõiduaegasid ning vähendanud reostust Sama.; väljendab heameelt asjaolu üle, et Slovakkias on trammiliinide ajakohastamine parandanud ühendusi, lühendanud sõiduaega, suurendanud ohutust ning aidanud vähendada müra ja vibratsiooni SWD(2024)0002, lk 9.; märgib, et lisaks on rahastatud maagaasiprojektid sellistes liikmesriikides nagu Poola ja Bulgaaria aidanud kaasa nende energiavarustuse mitmekesistamise strateegilisele eesmärgile SWD(2023)0022, lk 14.; tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Regionaalarengu fondist toetatud Kreeka-Bulgaaria gaasiühendus Bulgaarias alustas tööd 2022. aasta oktoobris ja aitab kaasa ELi strateegiliste eesmärkide saavutamisele, milleks on energiavarustuse autonoomia ning allikate mitmekesistamine Euroopa Komisjon, „Iga-aastane tegevusaruanne 2022 – regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat“, 20. juuni 2023.;

8.tunnistab, et ühtekuuluvus, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi ja noorte tööhõive algatuse kaudu, on toetanud edukaid tööhõive, sotsiaalse kaasatuse ning haridus- ja kutseõppemeetmeid; rõhutab, et 2022. aasta lõpuks oli tänu Euroopa Sotsiaalfondi ja noorte tööhõive algatuse meetmetele leidnud töö 6,8 miljonit inimest ning 10,2 miljonit inimest oli omandanud kvalifikatsiooni COM(2024)0006, lk 14.;

9.rõhutab, et selliste liikmesriikide nagu Itaalia, Saksamaa, Poola ja Iirimaa hinnangute põhjal leidsid ühtekuuluvuspoliitika vahenditest toetatud koolitusmeetmetes, töökohapõhises õppes või tööpraktikal osalenud inimesed ja eriti noored märkimisväärselt suurema tõenäosusega töö SWD(2023)0022, lk 15.; märgib, et Poolas ja Iirimaal saavutati häid tulemusi pikaajalistele töötutele suunatud projektidega; märgib ka, et Ungaris läbiviidud noorte tööhõive algatuse 2014–2020 hindamise Equinox Consulting, „Az ifjúsági foglalkoztatási kezdeményezés - eredményeinek értékelése“ (Noorte tööhõive algatuse hindamine), 2018. põhjal suurendas programm oluliselt osalejate töö leidmise tõenäosust lühikeses perspektiivis, kuid et selline mõju aja jooksul vähenes; rõhutab, et veel ühes Ungaris läbiviidud hindamises Kopint-Tárki, Ungari innovatsiooni- ja tehnoloogiaministeeriumi jaoks koostatud aruanne, „Assessment of labour market integration support schemes - Framework contract for the performance of assessments of development programmes co-financed by the Funds under the EU’s Cohesion Policy, in 9 parts – Part III: Assessment of impact on labour market and social outcomes (Tööturule integreerumise toetusskeemide hindamine – Raamleping ELi ühtekuuluvuspoliitika fondidest kaasrahastatavate arenguprogrammide hindamiste läbiviimiseks, 9 osas – III osa: tööturule ja sotsiaalsetele tulemustele avalduva mõju hindamine)“, 15. jaanuar 2021. jõuti järeldusele, et Euroopa Sotsiaalfondi kaudu rahastatud tööturule integreerimise toetuskavadel oli töökohtade leidmisele positiivne ja oluline mõju; märgib, et Rootsis läbiviidud noorte tööhõive algatuse hindamisel Wolf-Watz, O. ja Öhlin, J., „Evaluation of the YEI, 2018“, detsember 2018. tuvastati üldine positiivne mõju osalejate, eriti välismaise taustaga inimeste tööhõivele; rõhutab, et nii õpilastele kui ka õpetajatele suunatud koolitusmeetmed on avaldanud positiivset mõju haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaalule näiteks Saksamaal, Portugalis ja Hispaanias SWD(2023)0022, lk 16.;

10.märgib, et Euroopa Sotsiaalfond on aidanud ettevõtjatel asutada uusi ettevõtteid ja on pakkunud koolitust, et ettevõtted saaksid turul toimuvate muutustega paremini kohaneda; rõhutab, et ettevõtluse tugevdamisele pühendatud Euroopa Sotsiaalfondi programmiga SÖSTRA – Institut für sozialökonomische Strukturanalysen, „Übergreifende Programmevaluierung der Förderung durch den Europäischen Sozialfonds (ESF) im Freistaat Thüringen in der Förderperiode 2014 bis 2020 - Abschlussbericht“ (Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahastuse valdkonnaülene programmihindamine Tüüringi liidumaal rahastamisperioodil 2014–2020 – lõpparuanne), 2020. Tüüringis Saksamaal on toetatud muu hulgas ka Tüüringi idufirmade ja ettevõtluse keskust; võtab teadmiseks, et 2021. aasta lõpuks oli keskus aidanud ligikaudu 2 900 inimesel piirkonnas uut ettevõtet luua; märgib, et Luksemburgi saabuvatel pagulastel ja rändajatel oli juurdepääs ESFi toetatavale spetsiaalsele ettevõtlusprogrammile Touchpoints ASBL, „2020 Annual Report“ (2020. aasta aruanne), 1. juuni 2021.;

11.rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika rahalise toetuse kaudu tervishoiusektori projektidele, peamiselt ESFi ja ERFi investeeringute kaudu, oli 2022. aasta lõpuks 58,3 miljonil inimesel juurdepääs parematele tervishoiuteenustele kogu ELis Euroopa Komisjon, „Cohesion Open Data Platform – Theme: Social Inclusion – Funding Period: 2014–2020“ (Ühtekuuluvuse avaandmete platvorm – Teema: sotsiaalne kaasatus – Rahastamisperiood: 2014–2020), konsulteeritud 20. veebruaril 2024.; rõhutab, et näiteks Leedus on ühtekuuluvusvahenditest rahastatud projektidega õnnestunud vähendada südame-veresoonkonna haiguste riski ja enesetappude määra SWD(2023)0022, lk 17.;

12.tunneb heameelt ühtekuuluvuspoliitika panuse üle territoriaalsesse koostöösse; märgib, et see Euroopa Regionaalarengu Fondi konkreetne eesmärk aitas rahastada piiriüleseid riikidevahelisi ja piirkondadevahelisi projekte valdkondades nagu teadus, arendus ja innovatsioon ning keskkond; rõhutab, et komisjoni teatel ei oleks enamikku neist koostööprojektidest ilma selle konkreetse ühtekuuluvustoetuseta teoks saanud; rõhutab, et 2022. aasta lõpuks oli piiriülestes riikidevahelistes või piirkondadevahelistes uurimisprojektides osalenud üle 40 000 ettevõtte ning piiriülese liikuvuse algatustest oli kasu saanud ligikaudu 178 000 inimest Euroopa Komisjon, „Cohesion Open Data Platform – Fund: ERDF – Funding Period: 2014–2020“ (Ühtekuuluvuse avaandmete platvorm – Teema: ERF – Rahastamisperiood: 2014–2020), konsulteeritud 20. veebruaril 2024.; juhib tähelepanu sellele, et komisjoni koostatud hiljutiste hindamiste kohaselt on näiteid edukast koostööst valdkondlikes küsimustes, nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia projektid, mis on seotud arukate linnadega Kreekas ja Küprosel SWD(2024)0002, lk 15.; märgib lisaks, et Rootsi-Soome-Norra Botnia-Atlantica programm on suurendanud teadmisi mere- ja rannikualade kaitse kohta SWD(2024)0002, lk 15.; rõhutab, et Kesk-Euroopa Interregi programmi rakenduskava 2014–2020 Civitta International ja Viini rahvusvaheliste majandusuuringute instituut, „Impact Evaluation Report for the Impact Evaluation of the Interreg CENTRAL EUROPE Programme – Phase 1“ (Interreg CENTRAL EUROPE programmi mõjuhindamise hindamisaruanne – 1. etapp), veebruar 2022. (mis hõlmab Austriat, Horvaatiat, Tšehhit, Saksamaad, Ungarit, Itaaliat, Poolat, Slovakkiat ja Sloveeniat) mõjuhinnangu kohaselt oli programmil 2021. aasta lõpuks olnud positiivseid tulemusi innovatsiooni, vähese CO2 heitega majanduse, keskkonna, kultuuri ja transpordi valdkonnas; väljendab heameelt asjaolu üle, et Rumeenia-Serbia Interregi programm aitas samuti tugevdada mõlema riigi vahelist koostööd kõigis asjaomastes valdkondades SWD(2023)0022, lk 20. ning et Horvaatia-Serbia programm on toetanud taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist ja suurendanud energiatõhusust SWD(2024)0002, lk 15.; juhib tähelepanu Rootsi, Taani ja Norra Interregi programmi positiivsetele tulemustele rohelise majanduse valdkonnas SWD(2023)0022, lk 20.;

13.tunneb heameelt ühtekuuluvuspoliitika vastuse üle hiljutistele kriisidele; märgib, et vastu võeti üle 300 CRII ja CRII+ programmi muudatuse, mille tulemusel suunati COVID-19 kriisi tagajärgedega võitlemiseks ümber peaaegu 28 miljardi euro Euroopa Komisjon, „Coronavirus Dashboard: EU cohesion policy response to the crisis“ (Koroonaviiruse veebivaatmik: ELi ühtekuuluvuspoliitika reageerimine kriisile), 18. oktoober 2023. ulatuses vahendeid; rõhutab, et 13 miljardit eurot suunati ümber COVID-19 kriisist kõige enam mõjutatud ettevõtete äritegevuse toetamiseks Sama.; märgib, et selles valdkonnas on seni tehtud vaid üksikuid hindamisi; märgib siiski, et Madalmaades, Maltal ja Prantsusmaal (Grand Est) peeti rahastatud meetmeid olemasolevate hinnangute SWD(2024)0002, lk 16. kohaselt inimeste ja ettevõtete vajadustele vastavaks; märgib ka, et olemasoleva tõendusmaterjali kohaselt oli näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondi ettevõtlustoetusel Ungaris, mis sai võimalikuks tänu sellele paindlikkusele, sihtettevõtetele positiivne mõju SWD(2023)0022, lk 18.; märgib, et komisjoni esialgne hinnang Komisjoni talituste 14. juuli 2023. aasta töödokument „Preliminary evaluation of the support provided by ESF and FEAD under the Coronavirus Response Investment Initiatives (CRII and CRII+)“ (ESFist ja FEADist koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuste (CRII ja CRII+) raames antud toetuse esialgne hindamine), (SWD(2023)0249). Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa abifondist enim puudust kannatavate isikute jaoks CRII ja CRII+ raames antud toetuse kohta oli samuti valdavalt positiivne; rõhutab, et CRII ja CRII+ saavutasid oma eesmärgid enamikus liikmesriikides, kuna nad kasutasid neid rahastuse paindlikkuse meetmeid ülejäänud ressursside tõhusaks ümberjaotamiseks lühiajaliste töökorralduste, sotsiaalse kaasamise meetmete ja tervishoiusüsteemide rahastamise eesmärgil, sõltuvalt nende riiklikust kontekstist; rõhutab, et tänu CRII-le ja CRII+-le suutsid valitsused sellel raskel perioodil säilitada ka hankelepingute sõlmimise ja kulude taseme; märgib, et REACT-EU toetus keskendus taastamismeetmetele, mis on ajendatud tulevikku suunatud prioriteetidest nagu rohe- ja digiüleminek: rõhutab, et sellise toetuse näide on projekt Green Change Zealand, mis aitas kahekümnel Taani VKE-l vähendada oma energia- ja materjalitarbimist keskkonnasäästlike üleminekukavade kaudu;

14.rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika peaks tänu oma piirkondlikule rõhuasetusele, kohapõhisele lähenemisviisile, strateegilisele planeerimisele ja tulemuslikule rakendamismudelile jääma ELi peamiseks ebavõrdsuse vähendamise, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamise ning piirkondliku ja kohaliku kestliku majanduskasvu stimuleerimise investeerimisvahendiks ning et see peaks olema jätkuvalt peamine sotsiaalselt õiglast üleminekut ning sümmeetrilistest ja asümmeetrilistest šokkidest taastumist ja kliimamuutuste vastu võitlemist toetav tegur;

15.peab kahetsusväärseks, et võrreldes eelmise programmitöö perioodiga on 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ühtekuuluvusele pühendatud osa vähenenud; tuletab meelde, et COVID-19 pandeemia ja Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda on tekitanud piirkondade vahel uusi erinevusi; on veendunud, et ühtekuuluvuspoliitika eelarvet ja sellele mitmeaastases finantsraamistikus ettenähtud osakaalu tuleb võrreldes programmitöö perioodiga 2021–2027 reaalselt suurendada;

16.on seisukohal, et ühtekuuluvusinvesteeringud peaksid programmitöö ja rakendamise osas kuuluma jätkuvalt jagatud eelarve täitmise alla, et vastata liikmesriikide, piirkondade ning linna-, maa- ja äärepoolsete piirkondade vajadustele; tunnistab, et ELi pikaajalise investeerimispoliitika ja ELi rahastatavate projektide eduka rakendamise kõige tulemuslikumad meetodid on kaaskavandamine ja -rahastamine ning ühine vastutus;

17.rõhutab, et otsesel eelarve täitmisel põhinevate ja lihtsama rakendamismudeliga eelarvetoetuse vahendite tekkimine võib viia ühtekuuluvuspoliitika taasriigistamiseni ning ohustada üht selle põhiprintsiipi: mitmetasandilist valitsemist; on seepärast vastu ühtekuuluvuspoliitika igasugusele taasriigistamisele;

18.rõhutab, et kõik ELi piirkonnad peaksid jääma ühtekuuluvuspoliitika vahendite osas rahastamiskõlblikuks; toonitab, et see on ainus viis piirkondlike probleemide lahendamiseks eesmärgiga saavutada kogu ELis tasakaalustatum arengumudel ja lahendada kohalikul tasandil ainulaadseid piirkondliku arengu probleeme;

19.rõhutab, et tulevases ühtekuuluvuspoliitikas tuleb pöörata jätkuvalt tähelepanu piirkondadele, mis kannatavad tõsiste ja püsivate looduslike ja demograafiliste piirangute all, nagu hõredalt asustatud alad, saared, mägipiirkonnad ja piiriülesed piirkonnad, täielikus kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 174; märgib sellega seoses, et EL on koostanud linnade ja maapiirkondade tegevuskava ning et oodata on ka saarte tegevuskava;

20.kutsub nõukogu üles vabastama Euroopa piiriülese mehhanismi toimiku ja alustama sellega tööd;

21.rõhutab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 kohaldamise tähtsust kõigis ELi poliitikavaldkondades, et saavutada selles sätestatud eesmärgid; tuletab meelde ühtekuuluvuspoliitika olulist rolli äärepoolseimates piirkondades; rõhutab, kui oluline on kavandada nende piirkondade jaoks kohandatud programme ja meetmeid ning neid hoida, kuna enamik äärepoolseimaid piirkondi kuulub endiselt vähem arenenud piirkondade hulka või neid tuleks sellisena käsitleda; kutsub komisjoni üles tagama kõrged kaasrahastamise määrad, eelkõige äärepoolseimate piirkondade puhul, nimetades selleks kõik need piirkonnad vähem arenenud piirkondadeks;

22.rõhutab, et ebaproportsionaalseid koormusi, nagu olemuslikke struktuurseid puudujääke, millega seisavad silmitsi kõik piirialad, peaks kompenseerima spetsiaalselt piirialadele loodud regionaalabi süsteemiga; nõuab, et iga uue programmitöö perioodi alguses, alustades 2028–2034 perioodiga, nähtaks ELi ühtekuuluvuspoliitika eelarvest 0,26 % ette üksnes piirialade arendamisele (edaspidi „piirialade miljard“);

23.on veendunud, et olulise kahju ärahoidmise põhimõtte kriteeriumid peavad ennetama keskkonnale kahjulikke meetmeid, et saavutada hiljemalt 2050. aastaks CO2-neutraalne Euroopa; kutsub komisjoni üles kehtestama tulevases 2027. aasta järgses ühtekuuluvuspoliitika õigusraamistikus ranged kriteeriumid, et parandada olulise kahju ärahoidmise põhimõtte kohaldamist; nõuab lisaks, et vähemalt samal tasemel kliimaga seotud kulutusi oleks eraldatud uuele raamistikule, et saavutada Pariisi kokkuleppes seatud kliimaeesmärgid kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Euroopa rohelise kokkuleppega;

24.rõhutab, et ELi ühtekuuluvuspoliitika peamine eesmärk on vähendada erinevusi liikmesriikide vahel ja eriti liikmesriikide piirkondade vahel ja sees; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika eelarvet tuleks kasutada peamiselt ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamiseks ja mitte uute ühtekuuluvuspoliitikaga mitteseotud vahendite ja programmide rahastamiseks ei mitmeaastases finantsraamistikus ega väljaspool seda, sealhulgas vabatahtlike ülekannete kaudu;

25.tunnistab vajadust programmisisese kriisipaindlikkuse järele; teeb ettepaneku luua kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele spetsiaalne tegevussuund, et tegeleda esilekerkivate prioriteetidega; rõhutab siiski, et ühtekuuluvusvahendite kasutusotstarbe muutmist ei tohiks käivitada komisjoni uued seadusandlikud algatused, vaid selle peaks algatama korraldusasutus alt-üles protsessis pärast kohustuslikke konsultatsioone piirkondlike ja kohalike omavalitsustega ning kodanikuühiskonna asjakohast kaasamist, nagu on ette nähtud ühissätete määruses ja partnerluse käitumisjuhendis; rõhutab, et see ei kahjusta poliitika mitmeaastast suunda, vaid aitab sellel kõige paremini kohaneda meie aja kiiresti muutuva olemusega;

26.avaldab kahetsust, et viivitused mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel tõid programmiperioodil 2021–2027 kaasa märkimisväärseid viivitusi, mõjutades toetusesaajaid ja eriti korraldusasutusi, kes olid sunnitud tulema toime tohutu koormusega seoses lõppeva rahastamisperioodi 2014–2020 lõpuleviimise ning praeguse rahastamisperioodi algusega; kutsub seepärast komisjoni üles hindama õiguslikku võimalust luua 2027. aasta järgseks programmitöö perioodiks ühissätete määruse kaks eraldi osa, nimelt sisu (poliitiline) ja mitmeaastase finantsraamistikuga seotud osa (rahalised vahendid); on veendunud, et sisuga seotud osa tuleks läbi rääkida ja lõpule viia enne mitmeaastase finantsraamistikuga seotud osa, et korraldusasutused saaksid alustada õigeaegselt ettevalmistusi tõelise partnerluse põhimõtte ning ühtekuuluvuspoliitika vahendite tõhusa kasutamise tagamiseks;

27.hoiatab, et mitme ühtekuuluvuseesmärkidega ja mõnikord kattuvate prioriteetidega fondi olemasolu võib takistada ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikku rakendamist; nõuab ühtekuuluvuspoliitika ja muude vahendite selget piiritlemist ning kooskõlastamist ja vastastikust täiendavust, et vältida ELi vahendite kattumist ja konkurentsi; rõhutab vajadust suurendada sellist vastastikust täiendavust, tugevdades ühisprojektide rahastamise võimalust;

28.juhib tähelepanu kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste raskustele kvalifitseeritud tööjõu värbamisel ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakendamiseks, haldamiseks ja auditeerimiseks kui ühele põhjusele, miks nende vahendite rakendamisel esineb viivitusi; kutsub liikmesriike ja nende piirkondi üles tegema jõupingutusi, et koolitada ja värvata spetsialiseerunud töötajaid, et optimeerida tulevikus ELi fondide rakendamist, haldamist ja auditeerimist, et muuta need vahendid võimalikult tulemuslikuks ja tõhusaks;

29.märgib, et nagu näitavad ühtekuuluvuspoliitika vahendite tulemuslikkuse analüüsid, mida on muuhulgas teinud Euroopa Kontrollikoda, on ühtekuuluvuspoliitika sekkumiste tulemuslikkuse parandamiseks ruumi, et täita ELi üldprioriteete ja lahendada territoriaalseid probleeme nagu konkurentsivõime või majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmine; on veendunud, et seepärast on rahulolematuse geograafia vastu võitlemiseks hädavajalik ulatuslikum reageerimine, mis hõlmab rohkemaid ELi poliitikavaldkondi, ning rahaliste vahendite tulemuslik suunamine;

30.on veendunud, et tulevase ühtekuuluvuspoliitika seadusandlik ettepanek tuleks avaldada alles siis, kui selles on võetud arvesse ulatusliku konsulteerimise tulemusi ja kogu ELi hõlmavat kohapealsete sündmuste ning formaatide kogumit, milles kohtuvad kõik juhtimistasandid ja kõik muud sidusrühmad;

31.rõhutab vajadust hinnata põhjalikult Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide mõju liikmesriikides ning toetust saavates piirkondades ja omavalitsustes, keskendudes mitte ainult eraldatud vahendite rakendamise määrale, vaid pigem investeeringute ümberkujundavale laadile ning mõjule, mida need avaldavad piirkonna majandusele ja tööhõivele;

32.märgib, et 2021.–2027. aasta õigusraamistikuga on juba kehtestatud meetmed ühtekuuluvuspoliitika elluviimise ja juhtimise lihtsustamiseks; osutab, et kuigi on tehtud tõelisi edusamme, oleme siiski endiselt kaugel menetluste lihtsustamisest lõplike vahendite saajate jaoks ja õiguskindluse tagamisest korraldusasutuste jaoks; rõhutab, et vältida tuleks fondide kattuvaid kontrolle ja auditeid; rõhutab, et edasine lihtsustamine peaks võimaldama ka kiiremat rakendamist ja vahendite kasutamise tempot;

33.rõhutab seepärast, et lihtsustamine peaks olema tulevase ühtekuuluvuspoliitika üks peamisi tõukejõude; peab vajalikuks ühtlustada riigihanke menetlusi, parandada ühtekuuluvuspoliitika vastavusse viimist riigiabi reeglitega, suurendada lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamist, rakendada ühtse auditi põhimõtet ja määrata võimalike toetusesaajate jaoks kindlaks ühtsed kontaktpunktid; on veendunud, et veamäära ekstrapoleerimise reeglite kohaldamine tekitab korraldusasutustele ebaproportsionaalse halduskoormuse, ning palub komisjonil uurida võimalust need reeglid läbi vaadata; kutsub liikmesriike üles vältima ülereguleerimist, et tagada toetusesaajatele õiguskindlus;

34.on veendunud, et ELi rahastamisvahendite struktuuri tuleks veelgi ühtlustada Ühtekuuluvusfondi, ERFi, ESF+i ja õiglase ülemineku fondi lõikes ning võimaluse korral laiendada seda EAFRD-le, kuna see peaks olema hõlmatud ühissätete määrusega; tunnistab, et selline ühtlustamine lihtsustaks veelgi poliitika kavandamist ja rakendamist, suurendaks selle nähtavust ja tulemuslikkust ning parandaks toetusesaajate juurdepääsu rahastusele; rõhutab, kui oluline on ühtlustada individuaalseid fondipõhiseid reegleid, et viivitused rakendamisel ja programmitöö keerukus võimalikult vähe suureneks; märgib, et fondide mis tahes ühtlustamisel tuleks säilitada nende temaatiline suunitlus ja vastavate poliitikavaldkondade rahastamisvood;

35.tunnistab, et aastatel 2014–2020 kasutusele võetud tulemusraamistikuga püüti parandada poliitika suunatust tulemustele; nõuab sellega seoses rakendamismudeli põhjalikku ajakohastamist – üleminekut tegevuselt-maksele tsüklilt tulemuspõhisele rakendamisele, tuginedes konkreetsetele vahe-eesmärkidele, seostatult kohalikku ja piirkondlikku kasvu soodustavate reformidega, mis rõhutavad ühtekuuluvuspoliitika aluseid; rõhutab, et tulemuspõhine lähenemisviis ei toimi, kui piirkondlik ja kohalik tasand ei saa öelda sõna sekka eesmärkide määratlemisel, mille taustal poliitika edukust mõõdetakse;

36.rõhutab, et selline liikumine tulemuspõhise rakendamise poole ei tohiks kahjustada läbipaistvust, vastutavust ega liidu finantshuvide kaitset; märgib, et auditi- ja kontrollisüsteeme tuleks siiski kohandada tulemuspõhise raamistikuga;

37.nõuab digitehnoloogia ja -lahenduste laiemat kasutamist liikmesriikides, et lihtsustada rakendamist, järelevalvet ja aruandlust, aidates seega kaasa tõhusamale haldusele ja vähemale füüsilisele dokumentatsioonile.

38.märgib, et maksumaksjatelt saadud riigi raha ei tohi väärkasutada; palub komisjonil, liikmesriikidel ja piirkondlikel ametiasutustel kasutada ja tõhustada olemasolevaid mehhanisme ühtekuuluvuspoliitika rahastuse juures ilmnevate õigusnormide rikkumiste, pettuste ja korruptsiooni avastamiseks ja nende vastu võitlemiseks;

39.kutsub komisjoni üles tagama, et kõigil liikmesriikidel oleks kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/1970 mõjus mehhanism õigusnormide rikkumistest teatamiseks Komisjoni 8. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1970, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013 erisätetega, mis käsitlevad eeskirjade eiramisest teatamist seoses Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (ELT L 293, 10.11.2015, lk 1).; soovitab liigitada õigusnormide rikkumised rikkumisjuhtumite haldamise süsteemis (IMS) lõpetatuks alles siis, kui puuduvad summad on nõutud tagasi ka riiklikul tasandil, mitte ainult pärast seda, kui ebaseaduslikud summad on komisjonile tagastatud; soovitab liikmesriikidel tagada selliste andmekaevevahendite nagu ARACHNE abil, et rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi õigusnormide rikkumisi ja pettusi käsitlevas ametlikus aruandes sisalduvaid andmeid võrreldakse heakskiidetud projektide andmetega;

40.kutsub komisjoni üles parandama Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri volituste koordineerimist, et uurida ühtekuuluvuspoliitika fondidega seotud õigusnormide rikkumisi ning kelmusi ja pettusi;

41.kutsub ülejäänud liikmesriike üles ühinema Euroopa Prokuratuuriga, et tõhustada võitlust korruptsiooni ja ELi vahendite väärkasutamise vastu;

42.toetab kindlalt õigusriigi tingimuslikkuse rakendamist kõigis liikmesriikides; ootab seepärast, et komisjon võtaks partnerluslepingute ja ühtekuuluvuspoliitika programmide heakskiitmisel täielikult arvesse õigusriigi aspekte, nii et need oleksid täielikult kooskõlas põhiõiguste harta tulemusliku kohaldamise ja rakendamise eeltingimustega, mis on sätestatud ühissätete määruse III lisas; ootab lisaks, et komisjon ei kiidaks heaks ühtegi partnerluslepingut või programmi enne, kui nende konkreetsete aspektide põhjalik analüüs annab riski puudumise suhtes kõrge kindlustunde;

43.kordab, kui olulised on kaitsemeetmed, mis takistaksid nende toetusesaajate ebaõiglast karistamist, kes asuvad riikides, mille suhtes võidakse kohaldada õigusriigi mehhanismi; palub komisjonil kaaluda võimalusi, mille kaudu ta saaks anda vahendid nende lõplikele toetusesaajatele;

44.rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika peab paremini kohanema rohe-, digi- ja tööstuslikust üleminekust tulenevate probleemidega ning nendega kaasnevate sotsiaalsete tagajärgedega, et jääda asjakohaseks ning saavutada aluslepingutes sätestatud eesmärgid; on veendunud, et selle saavutamiseks on oluline õppida nii rahastamisperioodist 2014–2020 kui ka sellistest rahastamisvahenditest nagu taaste- ja vastupidavusrahastu, et tegeleda hiljutistest kriisidest tingitud sotsiaal-majanduslike probleemidega ning pakkuda piisavat toetust ebasoodsas olukorras olevatele piirkondadele ja kogukondadele;

45.kutsub komisjoni üles ka 2027. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika reeglites rõhutama jätkuvalt, kui oluline on muu hulgas tegeleda kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja keskkonnakaitsega, mis hõlmab muu hulgas paremat vee- ja jäätmekäitlust, ressursi- ja energiatõhusust, vastupidavust katastroofide suhtes ning riskiennetust ja -juhtimist; on sellega seoses seisukohal, et kliimaküsimuste peavoolustamise ja arvessevõtmise mehhanismid peaksid olema programmitöö ja rakendamise, eelkõige projektide valiku lahutamatu osa; tuletab komisjonile lisaks meelde, et piisav toetus, eelkõige kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, et lahendada hiljutiste kriisidega seotud sotsiaal-majanduslikke probleeme ning aidata ebasoodsas olukorras olevaid piirkondi ja kogukondi, peaks olema rahaliste vahendite rakendamisel oluline tegur;

46.rõhutab säästvamate liikuvuslahenduste, nagu üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) poliitika tähtsust kogu ELi territooriumil; on seisukohal, et ELi vahendite puhul peaksid rahastamisel olema eelisjärjekorras arukad ja säästva liikuvuse lahendused;

47.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles püüdma tagada kõigile ELi piirkondadele juurdepääs kiirele lairibaühendusele, et neil oleks digiülemineku saavutamiseks võrdne alus;

48.rõhutab vajadust julgustada avaliku sektori kõrval erasektori kaasamist kestlikku arengusse tehtavatesse investeeringutesse; toonitab sellega seoses VKEde võimalikku rolli innovatsiooni puhul; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegema ettepanekuid meetmete kohta, mis suurendaksid turuleviimiseks valmis innovatsioonide kasutuselevõttu VKEdes;

49.nõuab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, samuti piiriüleste ja vähem arenenud piirkondade jaoks paremat juurdepääsu rahastamisele, et võimaldada investeeringuid kohalikku ja piirkondlikku energiasüsteemi ümberkujundamisse, sealhulgas energiatõhususse, detsentraliseeritud energiajaotusse, ning keskendumist taastuvenergiale ja säästvale ringmajandusele;

50.on veendunud, et arvestades rohe- ja digiüleminekuga seotud struktuurimuutusi ning nende ebaühtlast majanduslikku ja sotsiaalset mõju ELi piirkondadele, tuleks järgmisel ühtekuuluvuspoliitika programmitöö perioodil juhinduda õiglase ülemineku põhimõttest, mille kohaselt ei jäeta ühtegi territooriumi ega kedagi kõrvale;

51.tunnistab, kui tähtis on pöörata erilist tähelepanu tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni jõupingutuste üle selle probleemi lahendamiseks õiglase ülemineku fondi kaudu, mis on õiglase ülemineku mehhanismi esimene sammas; kutsub komisjoni üles õppima selle fondi rakendamisest ja selgitama veelgi selle eesmärke;

52.nõuab, et jätkuvalt rahastataks õiglast üleminekut, mis tuleks lõimida täielikult ühissätete määrusesse ja millele tuleks eraldada piisavad rahalised vahendid 2027. aasta järgseks programmitöö perioodiks, ning et kohaldataks jagatud eelarve täitmise ja partnerluse põhimõtteid; on seisukohal, et õiglase ülemineku fondi selline laiendamine peaks keskenduma NUTS (ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus) tasandile, võtma arvesse piirkondlikke eripärasid, olema praegusest õiglase ülemineku fondist laiema ulatusega ning olema kavandatud nii, et see võimaldaks kiiret reageerimist mitmesugustes sektorites ja tööstusharudes esilekerkivatele probleemidele; nõuab, et selle rahastamise uue põlvkonna puhul eristataks kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist; rõhutab, et osa rahalistest vahenditest tuleks pühendada sotsiaalselt õiglasele üleminekule ja liidu CO2 jalajälje vähendamisele;

53.nõuab, et säilitataks spetsiaalne poliitiline eesmärk sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks, kuna piirkondlik lähenemine on aeglustunud ja ilmnenud on ebavõrdsuse uued põhjused;

54.rõhutab üliolulist rolli, mida täidavad kvaliteetsetesse avalikesse teenustesse tehtavad ühtekuuluvusega seotud investeeringud sotsiaalse vastupanuvõime tugevdamises ning majandus-, tervishoiu- ja sotsiaalkriisidega toime tulemises;

55.rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika toetus hõlmab enam kui 3 miljoni sotsiaalse tõrjutuse ohus oleva inimese lõimimist ja kaasamist, sealhulgas toetust 600 000 inimesele, kes kuuluvad tõrjutud rühmadesse, nagu eelkõige romad, kes elavad ELi vähemarenenud piirkondades; mõistab hukka teatud liikmesriikide kohalike omavalitsuste soovimatuse ühtekuuluvuspoliitika vahendeid tulemuslikult kasutada, et tagada nende inimeste juurdepääs kvaliteetsetele teenustele, näiteks juurdepääs veele ja inimväärsed elutingimused; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tegeleksid nende äärmiselt pakiliste probleemidega, mis aitavad oluliselt kaasa piirkondlike erinevuste vähendamisele;

56.juhib tähelepanu Venemaa ja Valgevene piiril asuvate piirkondade keerulisele olukorrale pärast koostöö peatamist Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja alguse järel; kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd mõjutatud liikmesriikidega, et leida kestlikke lahendusi nende piirkondade sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamiseks;

57.rõhutab maaelu arengu mitmemõõtmelist olemust, mis ulatub kaugemale kui üksnes põllumajandus; märgib, et ainult 11,5 % maapiirkondades elavatest inimestest töötab põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses;

58.tuletab meelde, et EAFRD on praegu seotud ühtekuuluvuspoliitika raamistikuga ja et seda tuleks veelgi seostada ühissätete määrusega, mis on vajalik maapiirkondade täielikuks arendamiseks; rõhutab vajadust fonde regionaalarengus veelgi enam ühtlustada, sealhulgas EAFRDd, kuna see võiks tagada koostoime saavutamise ning tugevamad maa- ja linnapiirkondade partnerlused investeerimiseks maapiirkondadesse väljaspool põllumajandusvaldkonda; rõhutab, et EAFRDd tuleks hallata piirkondlikult või kohaliku ja piirkondliku tasandi otsustaval osalusel, pannes varasemast suuremat rõhku hõredalt asustatud piirkondades struktuuripoliitiliste meetmete võtmisele;

59.rõhutab vajadust rakendada maapiirkondadele avalduva mõju hindamise mehhanismi, et hinnata ELi seadusandlike algatuste mõju maapiirkondadele;

60.juhib tähelepanu asjaolule, et mis tahes tulevane liidu laienemine mõjutab ühtekuuluvuse määra liidus; juhib tähelepanu asjaolule, et see mõjutab tõenäoliselt eri piirkondade praegust liigitust, arvestades, et statistilise mõju tõttu väheneb märkimisväärselt keskmine SKP elaniku kohta;

61.palub seepärast, et komisjon viiks enne 2027. aasta järgset ühtekuuluvuspoliitika raamistikku käsitleva uue määruse ettepaneku esitamist läbi üksikasjaliku hindamise, tagamaks, et ühtekuuluvuspoliitika võimaldaks kõigi piirkondade toetamise jätkamist ning et selliste võimalike ebasoodsate tagajärgedega piirkondade jaoks, mis on tingitud „statistilisest mõjust“ ühtekuuluvuspoliitika abikõlblikkusele, saaks kohaselt tegeleda; kutsub ka komisjoni üles lisama oma hindamisse hinnangu piiriülese koostöö täiendava vajaduse kohta, mida laienemine võib kaasa tuua; nõuab, et komisjon ja Euroopa Parlament teeksid enne uue seadusandliku ettepaneku esitamist neis küsimustes kooskõlastatud ja struktureeritud koostööd; nõuab laienemisvalmis ühtekuuluvuspoliitikat hiljemalt 2030. aastaks;

62.rõhutab, et praeguse ühtekuuluvuspoliitika eelarve keskendub lähenemiseesmärkidele; rõhutab, et Ukraina puhul ei saa ega tohi ühtekuuluvuspoliitika eelarve täita ülesehitustööde eeldatavaid rahalisi nõudmisi; rõhutab, et ülesehituse eesmärgid tuleks saavutada eraldiseisvate rahastamismehhanismide kaudu, mis ei kuulu mitmeaastase finantsraamistiku kohaldamisalasse, liikmesriikide, erasektori ja välisressursside otseste eelarveliste toetustega;

63.kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust, et liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste avaliku sektori ühtekuuluvuspoliitika kulutusi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames ei käsitata riiklike või samaväärsete struktuuriliste kuludena, nagu on määratletud uutes majanduse juhtimise reeglites, eriti kui need ei kaldu kõrvale Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmisest;

64.rõhutab vajadust parandada ühtekuuluvuspoliitika ja ELi majanduse juhtimise vahelist seost, vältides samas karistuslikku lähenemisviisi; rõhutab, et Euroopa poolaasta peaks olema kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidega, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 174 ja 175 ning Euroopa sotsiaalõiguste sambas; nõuab piirkondade osalemist riigipõhiste soovituste täitmisel ja tugevamat territoriaalset lähenemisviisi; nõuab makromajandusliku tingimuslikkuse kontseptsiooni läbivaatamist ja võimalust asendada see mõiste uute tingimuslikkuse vormidega, et kajastada uusi probleeme, millega peame toime tulema;

65.tuletab meelde ühtekuuluvuse mittekahjustamise põhimõtet, mis võeti kasutusele kaheksandas ühtekuuluvusaruandes, mis tähendab, et ükski meede ei tohiks takistada lähenemisprotsessi ega suurendada piirkondlikke erinevusi; nõuab selle põhimõtte kui valdkondadevahelise põhimõtte tugevamat lõimimist kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse, et need toetaksid sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 3 ja 174; rõhutab, et ühtekuuluvuse edendamist tuleks vaadelda ka liikmesriikide ja nende piirkondade vahelise solidaarsuse ja vastastikuse toetuse edendamise vahendina;

66.kutsub komisjoni üles tugevdama ja arendama seda põhimõtet Euroopa poolaasta raames ning kaasama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi Euroopa poolaasta ja selle riigipõhiste soovitustega seotud menetluste kõikidesse etappidesse;

67.usub kindlalt mitmetasandilise juhtimise ja partnerluse horisontaalsete põhimõtete olulisusse kõigis liikmesriikides; need peaksid jääma ühtekuuluvuspoliitika juhtpõhimõteteks ka pärast 2027. aastat;

68.kutsub komisjoni, liikmesriike, piirkondi ja kohalikke omavalitsusi üles kohaldama rangelt ja mõjusalt mitmetasandilise valitsemise põhimõtet;

69.rõhutab, kui oluline on järgida partnerluse põhimõtet kogu ELi ühtekuuluvuspoliitika kavandamises, rakendamises ja järelevalves ning kehtestada tugev koostöö piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, valitsusväliste organisatsioonide ja sidusrühmade vahel; nõuab, et partnerluse põhimõte jääks siduvaks, ja nõuab selle lisamist Euroopa poolaastasse; kutsub komisjoni ja Euroopa Kontrollikoda üles võtma hoolikalt järelmeetmeid, tegema kontrolle ja andma parandussoovitusi;

70.tunneb heameelt komisjoni otsuse üle pikendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud partnerluste käitumisjuhendi (delegeeritud määrus nr 240/2014) kehtivust; on veendunud, et need suunised aitavad oluliselt kaasa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja muude sidusrühmade paremale kaasamisele, kuid need tuleks läbi vaadata, et parandada veelgi nende tulemuslikkust ja tagada partnerite veelgi ulatuslikum kaasamine kohapõhiste meetmete edendamisse;

71.tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika 2021.–2027. aasta raamistikku on ühtekuuluvusprogrammide ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise protsessi kõigis etappides kaasatud sooline võrdõiguslikkus ja sooline perspektiiv, ning seda edendatakse; rõhutab lisaks naiste erilist rolli, eelkõige äärealadel ja maapiirkondades, kuna nad on kodanikuühiskonna ja kestliku majanduskasvu peamised osalejad; märgib siiski, et neil on sageli raskusi juurdepääsuga tööturule, avalikele teenustele, tervishoiule, lastehoiule ja võrdsele tasustamisele;

72.rõhutab lisaks noorte peavoolustamise erilist tähtsust ühtekuuluvuspoliitikas;

73.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema täiendavaid jõupingutusi, et edendada laste õiguste teostamist, kasutades ESF+, et toetada tulemuslikke sekkumisi, millega aidatakse kaasa selle eesmärgi saavutamisele;

74.nõuab programmide ja ELi rahastatavate projektide kommunikatsiooni ja nähtavuse edasist tugevdamist kõigis liikmesriikides, määratledes selle eesmärgid, sihtrühmad, teabevahetuskanalid, teavitamise sotsiaalmeedia kaudu, kavandatud eelarve ning asjakohased seire- ja hindamisnäitajad;

75.nõuab, et investeeringud kliimamuutustega kohanemisse ja katastroofide ennetamisse ja nendeks valmisolekusse tagataks kas sihtotstarbelise poliitikaeesmärgi, valdkondliku kontsentreerumise või konkreetse eeltingimuse abil, et tagada jätkusuutlikud investeeringud kohalikku ja piirkondlikku taristusse ja riskijuhtimisse vähem arenenud linna- ja maapiirkondades, sealhulgas piirialadel, saartel ja äärepoolseimates piirkondades; on veendunud, et sihipärase rahastamise puhul tuleks keskenduda riski vähendamisele ja valmisolekule mitmesugusteks katastroofideks (kliimaga seotud, geoloogilised, tervisega seotud, inimtegevusest põhjustatud); on veendunud, et see peaks hõlmama tugevat keskendumist kliimamuutustega kohanemisele ja nende leevendamisele, et aidata kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel riski paremini juhtida ja valmistuda reageerima kliimamuutuste kohalikele mõjudele, kaasa arvatud nii aeglaselt kujunevad nähtused kui ka ekstreemsed ilmastikunähtused (sealhulgas rannikuerosioon, kõrbestumine, merevee taseme tõusmine, metsa- ja maastikupõlengud, üleujutused, maalihked, kuumalained, ja muud loodusõnnetused);

76.on veendunud, et ühtekuuluvusvahendid peaksid tooma tasakaalustatult kasu nii linna- kui ka maapiirkondadele; nõuab, et ühtekuuluvuspoliitikaga tagataks tugevam linna- ja maapiirkondade mõõde sihtotstarbeliste investeeringutega nii linna- kui ka maapiirkondades ning tugevamad sidemed linna- ja maapiirkondade projektide vahel ja jätkusuutlikud investeeringud, et käsitleda demograafilisi probleeme, arengulõksu ning lõhet linna- ja maapiirkondade vahel, mis mõjutab ELi piirkondi;

77.nõuab, et ERFi riiklike eraldiste osakaalu linnaarengule suurendataks; kutsub liikmesriike üles tagama, et ka väikestel omavalitsustel oleks juurdepääs ERFi vahenditele, mis on mõeldud säästva ja integreeritud linnaarengu projektide rahastamiseks; samuti nõuab rahaliste vahendite eraldamist maapiirkondadele ja piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused; nõuab, et nende rahaliste vahendite kavandamisse kaasataks kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning et see tooks kasu kohalikele kogukondadele ja vastavatele piirkondadele;

78.nõuab, et maapiirkondade jaoks loodaks tõeline struktuuripoliitika, millel oleksid asjakohased temaatilised eesmärgid, mis vastaksid nende piirkondade konkreetsetele probleemidele, nagu maapiirkondade kõrbestumine, rahvastiku vananemine, rahvastikukadu, maapiirkondade hülgamine, kogukondade vähenemine üldiselt ning ebapiisavad tervishoiu- ja haridusvõimalused;

79.propageerib sünergiat ühisprojektide vahel ja koostöölepinguid juhtimise eri tasandite vahel, et kasutada taristusse, innovatsiooni, kliimamuutustega kohanemisse ja nende leevendamisse ning rohe- ja digiüleminekusse tehtavate ELi investeeringute puhul ära koondatud suutlikkust ja mastaabisäästu; on veendunud, et killustumise ja koostoime puudumise asemel peaks see protsess tagama suurema isevastutuse projektide eest ja jätkusuutlike investeeringute konsolideerimise;

80.rõhutab lisaväärtust, mida pakub territoriaalne koostöö üldiselt ja eelkõige piiriülene koostöö; nõuab Euroopa territoriaalse koostöö programmide puhul eelarve suurendamist, kuna need pakuvad ainulaadset raamistikku piirkondadevaheliseks, piiriüleseks ja riikidevaheliseks koostööks ning aitavad lahendada ühiseid probleeme, soodustades partnerlusi ja edendades majandusarengut, sotsiaalset ühtekuuluvust ning keskkonnasäästlikkust; teeb ettepaneku usaldada „piirialade miljard“ otse Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse kätte, kellele tuleb anda ülesanne seda sõltumatult hallata ja projektide vahel jaotada;

81.on seisukohal, et territoriaalne tegevuskava 2030 on reaalne ja asjakohane vahend, mis tagab ELi ühtekuuluvuse iga piirkonna ja nende eripärade juhtimise kaudu; kutsub komisjoni üles kaaluma territoriaalse tegevuskava 2030 rolli muutmist viisil, mis läheb territoriaalse haldamise juhendist kaugemale; kutsub liikmesriike üles arendama oma territoriaalseid tegevuskavasid kooskõlas territoriaalse tegevuskavaga 2030, mis oleks territoriaalsete strateegiate kavandamise alus, võttes arvesse iga oma piirkonna eripära, ning mis toimiks stiimulina, ning selleks, et stimuleerida otsustamisprotsessi ning territoriaalse ja linnapoliitika kujundamist;

82.tunnistab, et integreeritud territoriaalse arengu vahenditel on oluline roll vahendite kvaliteetsel rakendamisel ja ärakasutamisel; nõuab, et osa ühtekuuluvuspoliitika vahenditest eraldataks maapiirkondade territoriaalsete lähenemisviiside väljatöötamiseks või linna- ja maapiirkondade territoriaalseteks lähenemisviisideks integreeritud territoriaalsete investeeringute, kogukonna juhitud kohaliku arengu või muude mittepõllumajandusliku maaelu arengu mehhanismide kaudu, et täiendada meetmeid, mida toetatakse LEADERi lähenemisviisist ühise põllumajanduspoliitika raames, kuna see on ka peamine viis tegeleda rahulolematuse geograafiaga;

83.on arvamusel, et ühtekuuluvusvaldkonna vabastatud kulukohustuste kasutamine ühtekuuluvuspoliitika reservi moodustamiseks aitaks muu hulgas toime tulla tulevaste inflatsioonitõusude või tarneahela šokkidega; on veendunud, et selline kasutamine peaks toimima jooksvalt, sõltuvalt vajadusest ning pärast mitmeaastaseid ja iga-aastaseid kulukohustuste vabastamise tsükleid;

84.on veendunud, et kompromissi vajaliku kohapõhise suunitluse ja liidu valdkondlike prioriteetide toetamise vahel saaks käsitleda suurema paindlikkuse ning valdkondlike eesmärkide ja probleemide valikulise menüü kaudu, mis on piirkondadele ja omavalitsustele kättesaadav vastavalt nende arengutasemele ja vajadustele, austades samas valdkondlikku kontsentreerumist riiklikul tasandil; rõhutab, et selline mudel vähendab programmitöö keerukust ja piirkondlike eripäradega seotud tegureid; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika peaks jätkama kohalike vajaduste jälgimist, et rahuldada neid tulemuslikult piirkondlike erinevuste vähendamise kontekstis kogu ELis;

85.rõhutab, et valdkondlik kontsentreerumine jääb nurgakiviks üleminekul konkurentsivõimelisemale ja arukamale, sotsiaalsemale ja vastupidavamale liidule, samuti süsinikdioksiidiheitevabale majandusele; rõhutab siiski, et seda tuleks kohandada piirkondade ja linnade tegelike vajadustega ning viisiga, kuidas need toimivad alates kavandamisest ja ümberkavandamisest kuni rakendamise ja lõpetamiseni; on kindel, et aluspõhimõte peaks olema kohandatud investeerimispõhine lähenemisviis, mis lähtub konkreetsetest kohapealsetest vajadustest;

86.palub komisjonil võtta igale piirkonnale antava toetuse taseme kindlaksmääramisel arvesse täiendavaid omadusi, nagu piirkonna kasvupotentsiaaliga alad, nende konkreetsete probleemide intensiivsus, käimasolevate üleminekute, näiteks rohe- ja digiülemineku ja tööstusliku ülemineku mõjule avatuse tase või nende sotsiaalse progressi tase, et määratleda paremini iga piirkonna liikumist lähenemise suunas; rõhutab, et SKP kui ainus arengunäitaja ei võta arvesse kõiki neid aspekte, ning nõuab, et seda täiendataks muude näitajatega, nagu ELi sotsiaalarengu indeks ja kliimamuutustele vastuvõtlikkuse indeks; rõhutab, kui oluline on pöörata erilist tähelepanu arengulõksuga silmitsi seisvate piirkondade toetamisele, nagu on rõhutatud kaheksandas ühtekuuluvusaruandes;

87.nõuab piirkondadevaheliste erinevustega tegelemist, pöörates rohkem tähelepanu piirkondade mitmekesisusele; kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust hinnata esialgseid eraldisi ja kaasrahastamise määrasid NUTS 3 alusel, et rahastamine suunataks sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse, ning vältida vaesuse ja mahajäämuse all kannatavate alade tekkimist; rõhutab, et sellise muutuse korral tuleks võtta arvesse võimalikku negatiivset mõju suuremate linnapiirkondade, näiteks suurlinnapiirkondade ELi rahastamisele;

88.on seisukohal, et linna- ja maapiirkondade kohalikele projektidele rahaliste vahendite eraldamisel tuleks keskenduda ühist huvi pakkuvatele ühisprojektidele, edendades samal ajal ka VKEde osalemist; nõuab väiksemate piirkondlike rahastamisvahendite kombineerimist suuremate piirkondlike algatustega, et suurendada nende tõhusust ja poliitilist mõju; kutsub komisjoni üles pakkuma suuniseid ja kavandamistoetust, eelkõige integreeritud territoriaalsete ja väikeste projektide jaoks, et vältida kulukohustustest vabastamist ja kasutusotstarbe muutmist; rõhutab, kui oluline on tugevdada alt üles lähenemisviisi territoriaalsele arengule, mis on sotsiaalse innovatsiooni ja suutlikkuse suurendamise vahend;

89.rõhutab hea valitsemistava tähtsust ühtekuuluvuspoliitika juhtimise kõikidel tasanditel; rõhutab, et juhtimisstruktuuride kõrge tase võib määrata investeerimisprioriteetide optimaalse kombinatsiooni, et saavutada integreeritud arengustrateegiate kavandamiseks ja elluviimiseks vajalik mitmetasandiline vertikaalne ja horisontaalne koordineerimine;

90.nõuab linna- ja maapiirkondade ametiasutuste suuremat esindatust järelevalvekomisjonides, mis võiks koos hinnata fondide haldamise tulemuslikkust; kordab, et need esindajad peaksid muu hulgas jagama vastutust kavandamise ja ümberkavandamise eest, et austada mitmetasandilist valitsemist;

91.kutsub komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid, et kõrvaldada korraldusasutuste poolt ühtekuuluvuspoliitika vahendite haldamises tuvastatud puudused, lihtsustades samal ajal tehnilise abi kättesaadavust, et parandada pädevate asutuste haldus- ja juhtimissuutlikkust;

92.nõuab komisjoni algatuste, nagu linnapeade kliima- ja energiapakt, edasist kaasamist ühtekuuluvuspoliitika reeglite järgmise põlvkonna väljatöötamise ja rakendamise protsessi; usub, et linnade võrgustikel on poliitika kujundamise ja kohapealse rakendamise vahelise lõhe ületamisel asendamatu roll; tunnistab, et linnapeadele ja kohalikele omavalitsustele suunatud poliitika ja rakendamise toetus annab poliitika elluviimisel oluliselt paremaid tulemusi;

93.rõhutab, et kohalike ja piirkondlike ametiasutuste pädevused on liikmesriigiti erinevad; nõuab tõhustatud kohapõhist lähenemisviisi, et lähendada ühtekuuluvuspoliitika juhtimist piirkondlikule ja kohalikule tasandile; rõhutab, et ettevalmistustöö, piisav haldussuutlikkus ja institutsionaalne toetus on vältimatud, et tagada poliitika tulemuslikkus, vähendada õigusnormide rikkumiste ja pettuste arvu ning vältida täiendavat halduskoormust korraldusasutustele, töövõtjatele ja lõplikele toetusesaajatele;

94.on veendunud, et kohaliku ja piirkondliku isevastutuse tunde tugevdamine pikas perspektiivis, samuti ELi projektide jätkusuutlikkus ja suurem kaasrahastamise finantsvõimendus on saavutatavad piirkondade ja kohalike omavalitsuste suurema fiskaalvõimekusega; tunnistab, et selline lähenemine parandaks piirkondade ja omavalitsuste laenuvõtmisvõimet seoses ELi eelarvest eraldatavate rahastamisvahenditega; rõhutab, et piirkondlikud ja kohalikud eelarved peaksid suutma kompenseerida inflatsioonišokkide ja võimalike kriiside mõju ELi kaasrahastatavatele projektidele;

95.nõuab, et säästvate linnade, kestliku energia, ringmajanduse, roheliste töökohtade ning kohalike ja piirkondlike innovatsiooniprojektide toetamisega kaasataks EIP grupp ulatuslikumalt ühtekuuluvuspoliitika investeeringutesse, eelkõige vähem arenenud piirkondades, sealhulgas rahastamisvahendite suurema kasutamise ja erasektori investeeringute toetamise kaudu; nõuab, et suurendataks kohalikku ja piirkondlikku projektiabi ja rahastamisvahendeid, mis täiendavad ja võimendavad ELi toetusi; tunnistab, et paljudes liikmesriikides aitab EIP rahastamine, näiteks struktuuriprogrammi laenud, märkimisväärselt kaasa riiklikele kaasrahastamiskohustustele ühtekuuluvuspoliitika raames, mis omakorda hõlbustab ja kiirendab programmide rakendamist;

96.rõhutab, et tehniline, finants- ja haldussuutlikkus on hädavajalik tagamaks, et korraldusorganid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused omandavad eelkõige kliimamuutuste kohta tehnilisi teadmisi, mida nad saavad kasutada linna- ja maapiirkondade planeerimisel ja haldamisel; on veendunud, et sellega kaasneb projektiettepanekute parem kavandamine ja hindamine, vahendite tulemuslikum jaotamine ja eelarve rahuldav täitmine ilma märkimisväärse kulukohustuste vabastamise ohuta;

97.nõuab, et olemasolevad tehnilise abi ja nõustamise programmid suunataks spetsiaalselt väiksemate omavalitsuste ning piiriüleste alade ja maapiirkondade, samuti äärepoolseimate piirkondade ja saarealade poole, et aidata neil tulla toime uute probleemidega, nagu roheüleminek ja kliimamuutused; rõhutab sellega seoses, kui olulised on tehnilise abi vahendid, mis töötatakse välja koostöös Euroopa Investeerimispanga ja komisjoniga, sealhulgas energiatõhususe valdkonnas; nõuab sihtotstarbelist toetust 100 % ELi kaasrahastamise vormis tehnilise, finants- ja haldussuutlikkuse suurendamiseks, projektide kavandamiseks ja ettevalmistamiseks, projektide esitamise süsteemi määratlemiseks ja rajamiseks ning strateegilise planeerimise suutlikkuse (sealhulgas planeerimisvahendid) jaoks; on veendunud, et URBISe platvormi kui omavalitsuste ühtset kontaktpunkti tuleks edasi arendada;

98.nõuab komisjoni sihtotstarbeliste algatuste kriitilist läbivaatamist ja uute algatuste põhjalikku kontrolli kvaliteedi ning kvantiteedi osas; nõuab, et seda protsessi juhitaks ühiselt ja koostöös, tagades kohaliku tasandi, sealhulgas linnade ja maapiirkondade, samuti piirkondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindatuse; hoiatab, et ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate selliste komisjoni sihtotstarbeliste algatuste levik, millel puudub kohalikul ja piirkondlikul tasandil lisaväärtus, võib kahjustada eelnevalt kavandatud ühtekuuluvusassigneeringute tulemuslikkust; rõhutab, et iga uue komisjoni algatusega peab kaasnema asjakohane täiendav eelarvetoetus;

99.teeb presidendile ülesandeks edastada see resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Euroopa Regioonide Komiteele ning liikmesriikide riiklikele ja piirkondlikele parlamentidele.