P9_TA(2024)0187Määruse (EL) 2016/679 täitmise tagamisega seotud täiendavate menetlusnormide kehtestamineEuroopa Parlamendi 10. aprillil 2024. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/679 täitmise tagamisega seotud täiendavad menetlusnormid (COM(2023)0348 – C9-0231/2023 – 2023/0202(COD)) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A9‑0045/2024).(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)Komisjoni ettepanekMuudatusettepanekMuudatusettepanek 1Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 2

(2)Selleks et tagada määruse (EL) 2016/679 artiklites 60 ja 65 sätestatud koostöömehhanismi ja vaidluste lahendamise mehhanismi sujuv ja tõhus toimimine, on vaja kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad menetluste läbiviimist järelevalveasutustes piiriüleste juhtumite korral ja andmekaitsenõukogus vaidluste lahendamise kestel, sealhulgas piiriüleste kaebuste käsitlemist. Samuti on sel põhjusel vaja kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad uurimisaluste isikute ärakuulamisõiguse kasutamist enne järelevalveasutuste või andmekaitsenõukogu otsuste vastuvõtmist.

(2)Selleks et tagada määruse (EL) 2016/679 artiklites 60 ja 65 sätestatud koostöömehhanismi ja vaidluste lahendamise mehhanismi sujuv ja tõhus toimimine, on vaja kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad menetluste läbiviimist järelevalveasutustes piiriüleste juhtumite korral ja andmekaitsenõukogus vaidluste lahendamise kestel, sealhulgas piiriüleste kaebuste käsitlemist. Samuti on sel põhjusel vaja kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad isikute ärakuulamisõiguse kasutamist enne järelevalveasutuste või andmekaitsenõukogu otsuste vastuvõtmist. Seega on käesoleva määruse eesmärk kaitsta õigust heale haldusele, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 41. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid kõik andmekaitseasutused käesoleva määruse sätteid kohaldades tegutsema erapooletult ja sõltumatult ning kooskõlas õigusriigi põhimõttega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2.

Muudatusettepanek 2Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 2 a (uus)

(2a)Käesoleva määruse ja määruse (EL) 2016/679 VII peatükiga reguleeritakse üksnes koostöömenetluse teatavaid elemente, kui menetluses osalevad rohkem kui ühe liikmesriigi järelevalveasutused. Käesolevat määrust ei kohaldata, kui isik esitab kaebuse otse teise liikmesriigi juhtivale järelevalveasutusele.

Muudatusettepanek 3Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 2 b (uus)

(2b)Järelevalveasutuste suhtes tuleks kohaldada iga liikmesriigi menetlusõigust, kuivõrd käesoleva määrusega mingit küsimust ei ühtlusta. Mõned menetluselemendid, nagu määruse (EL) 2016/679 artikli 5 lõikes 2 sätestatud vastutava töötleja horisontaalne tõendamiskohustus, on juba reguleeritud liidu õigusega. Kooskõlas liidu õiguse ülimuslikkusega ei tohiks järelevalveasutused siseriiklikku menetlusõigust kohaldada, kui see on vastuolus käesoleva määrusega ja määrusega (EL) 2016/679. Järelevalveasutuste vahelist koostööd ei tohiks piirata erinevuste tõttu siseriiklikus menetlusõiguses. Järelevalveasutused peaksid kasutama kõiki kohaldatava siseriikliku õigusega ette nähtud võimalusi, et teises liikmesriigis asuvad isikud saaksid menetlustes osaleda. See võib hõlmata kaugosalemist video, tõlke või üldiselt kättesaadavate sidevahendite kaudu.

Muudatusettepanek 4Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 3

(3)Kaebused on oluline teabeallikas andmekaitsenormide rikkumiste tuvastamiseks. Piiriüleste juhtumite korral on vaja kindlaks määrata selge ja tõhus menetlus kaebuste käsitlemiseks, sest kaebust võib käsitleda muu järelevalveasutus kui see, kellele kaebus esitati.

(3)Kaebused on oluline teabeallikas andmekaitsenormide rikkumiste tuvastamiseks. Piiriüleste juhtumite korral on vaja kindlaks määrata selge ja tõhus menetlus kaebuste käsitlemiseks, sest kaebust võib käsitleda muu järelevalveasutus kui see, kellele kaebus esitati. Selleks on soovitatav luua tõhus mehhanism järelevalveasutuste vaheliseks sidepidamiseks, et hõlbustada kiiret ja turvalist teabevahetust, mis on vajalik kaebuste lahendamiseks kooskõlas andmekaitsenormidega.

Muudatusettepanek 5Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 4

(4)Selleks et kaebus oleks vastuvõetav, peaks see sisaldama teatavat konkreetset teavet. Selleks et aidata kaebuse esitajal esitada järelevalveasutusele vajalikke fakte, tuleks luua kaebuse vorm. Vormiga ette nähtud teavet tuleks nõuda ainult isikuandmete piiriülese töötlemise korral määruse (EL) 2016/679 tähenduses, kuigi järelevalveasutused võivad vormi kasutada juhtudel, mis ei ole seotud isikuandmete piiriülese töötlemisega. Vormi võib esitada elektrooniliselt või posti teel. Selles vormis nimetatud teabe esitamine peaks olema tingimus isikuandmete piiriülese töötlemisega seotud kaebuse käsitlemiseks kaebusena, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/679 artiklis 77. Kaebuse vastuvõetavaks tunnistamiseks ei tohiks nõuda lisateavet. Järelevalveasutustel peaks olema võimalik hõlbustada kaebuse esitamist kasutajasõbralikul elektroonilisel kujul ning pidades silmas puudega inimeste vajadusi, tingimusel et kaebuse esitajalt nõutav teave vastab vormis nõutavale teabele ja kaebuse vastuvõetavaks tunnistamiseks ei ole vaja lisateavet.

(4)Selleks et kaebus oleks vastuvõetav, peaks see sisaldama teatavat miinimumteavet väidetava rikkumise kohta, olenemata sellest, kas see on käimasolev või möödunud. Rikkumise lõppemine ei tohiks olla piisav põhjus kaebuse tagasilükkamiseks. Selleks et aidata kaebuse esitajal esitada järelevalveasutusele vajalikke fakte, tuleks luua kaebuse vorm. Vormiga ette nähtud teavet tuleks nõuda ainult isikuandmete piiriülese töötlemise korral määruse (EL) 2016/679 tähenduses, kuigi järelevalveasutused võivad vormi kasutada juhtudel, mis ei ole seotud isikuandmete piiriülese töötlemisega. Teabe võib esitada elektrooniliselt või posti teel. Kaebuse vastuvõetavaks tunnistamiseks ei tohiks nõuda lisateavet. Kui kaebus ei vasta miinimumnõuetele, peaks järelevalveasutus selle tagasi lükkama ja teavitama kaebuse esitajat puuduvast teabest. Seejärel võib kaebuse esitaja esitada uuesti täieliku kaebuse. Kuigi kaebuse esitajalt ei tohiks nõuda, et ta võtaks enne kaebuse esitamist ühendust uurimisaluse isikuga, peaks ta juhul, kui ta võttis enne sama küsimust käsitleva kaebuse esitamist ühendust uurimisaluse isikuga, esitama selle ühenduses olekuga seotud teabe. Järelevalveasutustel peaks olema võimalik hõlbustada kaebuse esitamist kasutajasõbralikul elektroonilisel kujul ning pidades silmas puudega inimeste vajadusi.

Muudatusettepanek 6Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 5

(5)Järelevalveasutused on kohustatud tegema kaebuse kohta otsuse mõistliku aja jooksul. Mõistlik aeg sõltub iga juhtumi asjaoludest ja eelkõige selle kontekstist, juhtiva järelevalveasutuse eri menetlusetappidest, menetlusosaliste käitumisest menetluse käigus ja juhtumi keerukusest.

(5)Järelevalveasutused on kohustatud tegema kaebuse kohta otsuse mõistliku aja jooksul. Mõistlik aeg sõltub iga juhtumi asjaoludest ja eelkõige selle kontekstist, juhtiva järelevalveasutuse eri menetlusetappidest, menetlusosaliste käitumisest menetluse käigus ja juhtumi keerukusest. Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 6 ning harta artiklites 41 ja 47 nõutakse menetluste mõistlikku kogukestust. Võttes arvesse, et see hõlmab määruse (EL) 2016/679 artikli 78 kohaseid õiguskaitsevahendeid, ei tohiks järelevalveasutuste menetlused üldjuhul kesta kauem kui üheksa kuud, välja arvatud juhul, kui ilmnevad erandlikud asjaolud. Käesoleva määrusega nähakse ette pikendamine viivituste või häirete korral, mis ei ole juhtiva järelevalveasutuse kontrolli all. Selleks tuleks kindlustada piisav rahastamine ja personal, et tagada selliste juhtumite kiire ja tõhus menetlemine, mis ei mõjuta õigust heale haldusele.

Muudatusettepanek 7Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 5 a (uus)

(5a)Otsest suhtlust liikmesriikide järelevalveasutuste ja isikute vahel reguleeritakse siseriikliku menetlusõigusega, niivõrd kui määrus (EL) 2016/679, käesolev määrus või liidu õigus ei ole ülimuslik. Kui juhtiv järelevalveasutus suhtleb isikuga kaudselt teise järelevalveasutuse kaudu, tuleks mis tahes otsese suhtluse osas isikuga kohaldada viimati nimetatud asutuse menetlusõigust. Kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 56 lõikega 6 on kaebuse esitajal õigus suhelda üksnes järelevalveasutusega, kellele kaebus esitati. See ei takista kaebuse esitajat suhtlemast otse teise järelevalveasutusega, sealhulgas juhtiva järelevalveasutusega, mis võib olla tõhusam.

Muudatusettepanek 8Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 5 b (uus)

(5b)Selleks et tagada õiglaste ja tõhusate menetluste miinimumnõuete täitmine kõigil piiriülestel juhtudel, sealhulgas liikmesriikides, kus ei ole kodifitseeritud siseriiklikku menetlusõigust, kehtestatakse määrusega harta artikli 41 alusel vahetult kohaldatavad eeskirjad.

Muudatusettepanek 9Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 5 c (uus)

(5c)Kooskõlas selliste järelevalveasutuse suhtes, millega isik vahetult suhtleb, kohaldatava siseriikliku menetlusõigusega peaks siiski olema võimalik kohaldada rangelt vajalikke ja proportsionaalseid piiranguid seoses õiguslikult kaitstud teabe, näiteks direktiivi (EL) 2016/9431a alusel kaitstud isikuandmete või ärisaladuste avalikustamise või edasise kasutamisega. See võib hõlmata asutusesiseseid arutelusid ja otsuste tegemist. Kohaldada tuleks kõige vähem sekkuvaid meetmeid, nagu teabe kasutamise piiramine või teabe varjamine. Isikuid tuleks alati teavitada sellest, et neile teavet ei antud ja miks.

__________________

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1).

Muudatusettepanek 10Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 5 d (uus)

(5d)Juhtiv järelevalveasutus haldab juhtumit kooskõlas käesoleva määruse, määruse (EL) 2016/679 ja siseriikliku menetlusõigusega, tehes samal ajal täielikku koostööd teiste järelevalveasutustega teineteisemõistmise ja usalduse vaimus. Teised järelevalveasutused peaksid esitama juhtivale järelevalveasutusele kogu asjakohase teabe ja oma seisukohad. Juhtiv järelevalveasutus peaks juhtumi struktureerima tõhusalt ja otstarbekalt, võttes täielikult arvesse teiste järelevalveasutuste seisukohti. Samal ajal peab menetlus olema kooskõlas määrusega (EL) 2016/679, eelkõige mis puudutab ühtse kontaktpunkti süsteemi kasutamist vaidluste lahendamiseks ja juhtiva järelevalveasutuse pädevusi.

Muudatusettepanek 11Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 5 e (uus)

(5e)Järelevalveasutused võivad algatada ka lisamenetlusi, näiteks süsteemsete või korduvate rikkumiste korral. See ei tohiks siiski kaasa tuua isikute õiguste riivet.

Muudatusettepanek 12Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 5 f (uus)

(5f)Rikkumised võivad olla seotud mitme andmesubjekti õigustega, seetõttu võib olla vaja kasutada menetlustest saadud tõendeid muudes menetlustes, et hõlbustada tõhusat menetlust ja järjepidevat otsuste tegemist. Et objektiivselt hinnata mittevaralise kahju summat keskmise andmesubjekti põhjal, võivad eelkõige tsiviilkohtud korrapäraselt tugineda määruse (EL) nr 2016/679 artikli 82 kohase nõude kindlaksmääramisel tuvastatud faktidele või tõenditele.

Muudatusettepanek 13Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 5 g (uus)

(5g)Iga järelevalveasutus peaks määratlema ühe või mitu keelt, mida ta aktsepteerib teiste järelevalveasutuste sissetuleva teabe puhul. Tuleks määratleda täiendav ühine koostöökeel, mida kõik järelevalveasutused peavad aktsepteerima sissetuleva või väljamineva teabe saamiseks. Õiguskaitsevahendite puhul peaks järelevalveasutus, kelle vastu õiguskaitsevahend esitatakse, olema kohustatud tõlkima kõik asjakohased dokumendid aktsepteeritavatesse keeltesse.

Muudatusettepanek 14Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 6

(6)Iga kaebust, mida järelevalveasutus käsitleb vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 57 lõike 1 punktile f, tuleb uurida vajalikul määral nõuetekohase hoolsusega, pidades silmas, et järelevalveasutuse volituste kasutamine peab olema asjakohane, vajalik ja proportsionaalne, et tagada vastavus määrusele (EL) 2016/679. Iga pädev asutus otsustab ise, millises ulatuses tuleks kaebust uurida. Hinnates uurimise ulatuse asjakohasust, peaksid järelevalveasutused püüdma jõuda kaebuse esitaja jaoks rahuldava lahenduseni, milleks ei pruugi tingimata olla vaja uurida põhjalikult kõiki kaebusest tulenevaid võimalikke õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, vaid mis tagab kaebuse esitaja jaoks tõhusa ja kiire õiguskaitsevahendi. Uurimismeetmete vajaliku ulatuse hindamisel võib arvesse võtta väidetava rikkumise raskusastet, süsteemsust või korduvust või asjaolu, et kaebuse esitaja kasutas ka oma õigusi, mis tulenevad määruse (EL) 2016/679 artiklist 79.

(6)Iga kaebust, mida järelevalveasutus käsitleb vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 57 lõike 1 punktile f, tuleb uurida vajalikul määral nõuetekohase hoolsusega, pidades silmas, et järelevalveasutuse volituste kasutamine peab olema tõhus, proportsionaalne ja heidutav, et tagada vastavus määrusele (EL) 2016/679. Hinnates uurimise ulatuse asjakohasust, peaksid järelevalveasutused püüdma jõuda kaebuse esitaja jaoks rahuldava lahenduseni, mis nõuab kõigi kaebusest tulenevate asjakohaste õiguslike ja faktiliste asjaolude uurimist, et tagada ühise otsuse tegemine ning kaebuse esitaja jaoks tõhusa ja kiire õiguskaitsevahendi kiire esitamine. Ilma, et see piiraks vajadust leida kaebuse esitajale rahuldav lahendus lühikese aja jooksul, peaksid järelevalveasutused uurima asja määral, mis võimaldab neil veenduda, kas kaebus viitab tõsisematele või süsteemsematele rikkumistele. Menetluse kavandamine on oluline kiire tulemuse tagamiseks. Järelevalveasutused ei tohiks kaebuse uurimise piiramise põhjusena viidata määruse (EL) 2016/679 artiklis 79 sätestatud õigustele. Selleks et tagada kooskõla harta artikliga 47, peaks kaebuse menetlemine alati kaasa tooma otsuse, mille saab edasi kaevata. Kui kaebust tagasi ei võeta, ei tohiks olla võimalik kaebuse toimikut sulgeda ega selle menetlemist muul viisil lõpetada ilma otsuseta, mida on võimalik kohtulikult kontrollida.

Muudatusettepanek 15Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 7

(7)Juhtiv järelevalveasutus peaks andma järelevalveasutusele, kellele kaebus esitati, vajalikku teavet uurimise käigu kohta, selleks et kaebuse esitaja saaks ajakohastatud teavet.

(7)Juhtiv järelevalveasutus peaks andma järelevalveasutustele kohese kaugjuurdepääsu ühisele juhtumitoimikule, milles on kõik juhtumiga seotud asjakohased dokumendid, sealhulgas kogu asutusesisene või konfidentsiaalne teave ning kõigi dokumentide tõlge koostöökeelde. Lisaks peaks juhtiv järelevalveasutus teavitama teisi järelevalveasutusi aktiivselt olulistest muudatustest, mis võivad nõuda kohest tegutsemist või suuremat tähelepanu. Piiriüleste juhtumite korral on vaja kindlaks määrata selge ja tõhus menetlus kaebuste käsitlemiseks, sest kaebust võib käsitleda muu järelevalveasutus kui see, kellele kaebus esitati.

Muudatusettepanek 16Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 8

(8)Pädev järelevalveasutus peaks võimaldama kaebuse esitajale juurdepääsu dokumentidele, mille põhjal järelevalveasutus jõudis esialgsele järeldusele lükata kaebus täielikult või osaliselt tagasi.

(8)Pädev järelevalveasutus peaks võimaldama menetlusosalistele kaugjuurdepääsu ühisele juhtumitoimikule, kuid võib seda juurdepääsuõigust teatavatel tingimustel piirata. Selline juurdepääs peaks võimaldama kasutada kooskõlas põhiõiguste harta artikliga 47 tõhusat õiguskaitsevahendit.

Muudatusettepanek 17Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 9

(9)Selleks et järelevalveasutused saaksid kiiresti lõpetada määruse (EL) 2016/679 rikkumised ja kiiresti leida lahendused kaebuse esitajate jaoks, peaksid järelevalveasutused püüdma vajaduse korral lahendada kaebused kompromissiga. Asjaolu, et konkreetne kaebus on lahendatud kompromissiga, ei takista pädevat järelevalveasutust menetlemast ex officio juhtumit, näiteks määruse (EL) 2016/679 süsteemsete või korduvate rikkumiste korral.

(9)Selleks et järelevalveasutused saaksid kiiresti lõpetada määruse (EL) 2016/679 rikkumised ja kiiresti leida lahendused kaebuse esitajate jaoks, peaks järelevalveasutustel olema võimalik vajaduse korral püüda lahendada kaebused menetlusosaliste vahelise kompromissiga. Järelevalveasutused ei tohiks muuta kaebuse käsitlemist sõltuvaks kompromissi otsimises osalemisest. Kokkuleppeid peaks olema võimalik sõlmida isikutevahelise lepingu vormis vastavalt kohaldatavale õigusele, kuid peaksid olema asutustele siduvad. Asjaolu, et konkreetne kaebus on lahendatud kompromissiga, ei takista pädevat järelevalveasutust menetlemast ex officio juhtumit, näiteks määruse (EL) 2016/679 süsteemsete või korduvate rikkumiste korral. Sellist ex officio võimalust ei tohiks aga kasutada selleks, et lükata kaebuste kohta otsuse tegemine edasi.

Muudatusettepanek 18Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 10

(10)Selleks et tagada määruse (EL) 2016/679 VII peatükis sätestatud koostöömehhanismi ja järjepidevuse mehhanismi tulemuslik toimimine, on oluline, et piiriülesed juhtumid lahendataks õigeaegselt ning lojaalse ja tõhusa koostöö vaimus, mis on määruse (EL) 2016/679 artikli 60 aluseks. Juhtiv järelevalveasutus peaks rakendama oma pädevust tihedas koostöös muude asjaomaste järelevalveasutustega. Samuti peaksid asjaomased järelevalveasutused konsensuse saavutamiseks osalema aktiivselt uurimise varases etapis, kasutades täiel määral ära vahendid, mis on sätestatud määruses (EL) 2016/679.

(10)Selleks et tagada määruse (EL) 2016/679 VII peatükis sätestatud koostöömehhanismi ja järjepidevuse mehhanismi tulemuslik toimimine, on oluline, et piiriülesed juhtumid lahendataks õigeaegselt ning lojaalse ja tõhusa koostöö vaimus, mis on määruse (EL) 2016/679 artikli 60 aluseks. Juhtiv järelevalveasutus peaks rakendama oma pädevust tihedas koostöös muude asjaomaste järelevalveasutustega. Samuti peaksid asjaomased järelevalveasutused konsensuse saavutamiseks osalema aktiivselt uurimise varases etapis, kasutades täiel määral ära vahendid, mis on sätestatud määruses (EL) 2016/679. See peaks olema kooskõlas määruses (EL) 2016/679 sätestatud ühtse kontaktpunkti mehhanismiga ning tagama vajaduse korral poolte mittediskrimineeriva kohtlemise, õiguskindluse ja järelevalveasutuste otsuste tegemise sõltumatuse.

Muudatusettepanek 19Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 11

(11)Eriti oluline on, et järelevalveasutused saavutaksid uurimise peamistes aspektides konsensuse võimalikult varakult ning enne väidete edastamist uurimisalustele isikutele ja määruse (EL) 2016/679 artiklis 60 osutatud otsuse eelnõu vastuvõtmist, vähendades seeläbi juhtumeid, mis esitatakse lahendamiseks määruse (EL) 2016/679 artiklis 65 sätestatud vaidluste lahendamise mehhanismi abil, ja tagades kokkuvõttes piiriüleste juhtumite kiire lahendamise.

(11)Eriti oluline on, et järelevalveasutused saavutaksid juhtumi peamistes aspektides konsensuse põhiküsimuste kokkuvõtte ja selle märkuste kaudu võimalikult varakult ning enne määruse (EL) 2016/679 artiklis 60 osutatud otsuse eelnõu vastuvõtmist, vähendades seeläbi juhtumeid, mis esitatakse lahendamiseks määruse (EL) 2016/679 artiklis 65 sätestatud vaidluste lahendamise mehhanismi abil, ja tagades kokkuvõttes piiriüleste juhtumite kiire lahendamise.

Muudatusettepanek 20Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 12

(12)Järelevalveasutuste vaheline koostöö peaks põhinema avatud dialoogil, mis võimaldab asjaomastel järelevalveasutustel sisuliselt mõjutada uurimise käiku oma kogemuste ja seisukohtade jagamise teel juhtiva järelevalveasutusega, võttes nõuetekohaselt arvesse iga järelevalveasutuse kaalutlusõigust, sealhulgas juhtumi uurimise vajaliku ulatuse hindamisel, ning liikmesriikide erinevaid traditsioone. Selleks peaks juhtiv järelevalveasutus esitama asjaomastele järelevalveasutustele põhiküsimuste kokkuvõtte, milles ta esitab oma esialgse seisukoha uurimise põhiküsimuste kohta. See kokkuvõte tuleks esitada piisavalt varases etapis, et võimaldada asjaomaste järelevalveasutuste tulemuslikku kaasamist, kuid samas sellises etapis, kus juhtiva järelevalveasutuse seisukohad juhtumi kohta on piisavalt väljakujunenud. Asjaomastel järelevalveasutustel peaks olema võimalus esitada märkusi mitmesuguste küsimuste, nagu uurimise ulatuse ning keerukate faktiliste ja õiguslike asjaolude hindamiste kindlaksmääramise kohta. Võttes arvesse asjaolu, et uurimise ulatus määrab ära küsimused, mida juhtiv järelevalveasutus peab uurima, peaksid järelevalveasutused püüdma uurimise ulatuse suhtes jõuda võimalikult varakult konsensusele.

(12)Järelevalveasutuste vaheline koostöö peaks põhinema avatud dialoogil, mis võimaldab asjaomastel järelevalveasutustel sisuliselt mõjutada uurimise käiku oma kogemuste ja seisukohtade jagamise teel juhtiva järelevalveasutusega. Selleks peaks järelevalveasutus, kellele kaebus on esitatud või kes nõuab ex officio meetme võtmist, esitama juhtivale järelevalveasutusele põhiküsimuste kokkuvõtte, milles ta esitab oma esialgse seisukoha uurimise põhiküsimuste kohta. Juhtiv järelevalveasutus peaks koostama põhiküsimuste lõpliku kokkuvõtte. Põhiküsimuste kokkuvõte peaks olema ühise juhtumitoimiku osa ning see peaks olema muutuv dokument, mida juhtiv järelevalveasutus menetluse käigus ajakohastab. See kokkuvõte tuleks esitada piisavalt varases etapis, et võimaldada asjaomaste järelevalveasutuste tulemuslikku kaasamist. Asjaomastel järelevalveasutustel peaks olema võimalus esitada märkusi põhiküsimuste kokkuvõtte ajakohastamise kohta. Järelevalveasutustel peaks olema võimalik esitada andmekaitsenõukogule mis tahes vaidlusi. Järelevalveasutused peaksid püüdma uurimise ulatuse suhtes jõuda võimalikult varakult konsensusele.

Muudatusettepanek 21Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 13

(13)Kõigi asjaomaste järelevalveasutuste ja juhtiva järelevalveasutuse vahelise tulemusliku kaasava koostöö huvides peaksid asjaomaste järelevalveasutuste märkused olema kokkuvõtlikud ning sõnastatud piisavalt selgelt ja täpselt, et need oleksid kõigile järelevalveasutustele kergesti arusaadavad. Õiguslikud argumendid tuleks rühmitada, viidates põhiküsimuste kokkuvõtte sellele osale, millega need on seotud. Asjaomaste järelevalveasutuste märkusi võib täiendada lisadokumentidega. Siiski ei saa pelk viide täiendavatele dokumentidele asjaomase järelevalveasutuse märkustes korvata seda, et puuduvad olulised õiguslikud või faktilised argumendid, mis peaksid nendes märkustes sisalduma. Põhilised õiguslikud ja faktilised asjaolud, millele sellistes dokumentides tuginetakse, peavad vähemalt kokkuvõtlikult, kuid sidusalt ja arusaadavalt nähtuma märkustest.

(13)Kõigi asjaomaste järelevalveasutuste ja juhtiva järelevalveasutuse vahelise tulemusliku kaasava koostöö huvides peaksid asjaomaste järelevalveasutuste ja menetlusosaliste esitatud dokumendid olema kokkuvõtlikud ning sõnastatud piisavalt selgelt ja täpselt, et need oleksid kõigile järelevalveasutustele kergesti arusaadavad. Järelevalveasutused võivad piirata isikute esitatavate avalduste kestust. Õiguslikud argumendid tuleks rühmitada, viidates põhiküsimuste kokkuvõtte sellele osale, millega need on seotud.

Muudatusettepanek 22Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 14

(14)Juhtumite puhul, mis ei tekita vaidlusi, ei ole konsensuse saavutamiseks vaja ulatuslikku arutelu järelevalveasutuste vahel ning seetõttu võiks nendega kiiremini tegeleda. Kui ükski asjaomane järelevalveasutus ei esita märkusi põhiküsimuste kokkuvõtte kohta, peaks juhtiv järelevalveasutus esitama artikliga 14 ette nähtud esialgsed järeldused üheksa kuu jooksul.

(14)Juhtumite puhul, mis ei tekita vaidlusi (eriarvamusteta juhtumid), ei ole konsensuse saavutamiseks vaja ulatuslikku arutelu järelevalveasutuste vahel ning seetõttu võiks nendega kiiremini tegeleda. Kui ükski asjaomane järelevalveasutus ei esita märkusi põhiküsimuste kokkuvõtte kohta, peaks juhtiv järelevalveasutus esitama kolme kuu jooksul pärast kaebuse kättesaamist otsuse eelnõu.

Muudatusettepanek 23Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 15

(15)Järelevalveasutused peaksid kasutama kõiki vahendeid, mis on vajalikud konsensuse saavutamiseks lojaalse ja tõhusa koostöö vaimus. Kui asjaomaste järelevalveasutuste ja juhtiva järelevalveasutuse vahel esineb lahkarvamusi kaebusepõhise uurimise ulatuse kohta, sealhulgas määruse (EL) 2016/679 nende sätete kohta, mille rikkumist uuritakse, või kui asjaomaste järelevalveasutuste märkused on seotud keerukate õiguslike või tehnoloogiliste asjaolude hindamise olulise muudatusega, peaks asjaomane asutus kasutama määruse (EL) 2016/679 artiklitega 61 ja 62 ette nähtud vahendeid.

(15)Järelevalveasutused peaksid kasutama kõiki vahendeid, mis on vajalikud konsensuse saavutamiseks lojaalse ja tõhusa koostöö vaimus. Kui asjaomaste järelevalveasutuste ja juhtiva järelevalveasutuse vahel esineb lahkarvamusi juhtumi ulatuse või menetluslike küsimuste kohta, peaks järelevalveasutustel olema võimalik kiiresti pöörduda andmekaitsenõukogu poole. Andmekaitsenõukogu peaks tegema vajalikud menetluslikud otsused. Andmekaitsenõukogu ja järelevalveasutused peaksid püüdma lõpetada käimasolevad menetlused võimalikult kiiresti. Samuti peaks juhtival järelevalveasutusel või ühel asjaomastest järelevalveasutustest olema võimalik taotleda andmekaitsenõukogult kiireloomulist siduvat otsust, ilma artikli 61 või 62 kohast taotlust esitamata.

Muudatusettepanek 24Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 16

(16)Kui nende vahendite kasutamine ei võimalda järelevalveasutustel saavutada konsensust kaebusepõhise uurimise ulatuse suhtes, peaks juhtiv järelevalveasutus taotlema andmekaitsenõukogult kiireloomulist siduvat otsust vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõikele 3. Selleks tuleks eeldada kiireloomulisuse nõuet. Juhtiv järelevalveasutus peaks esialgsete järelduste tegemiseks tegema andmekaitsenõukogu kiireloomulise siduva otsuse põhjal asjakohased järeldused. Andmekaitsenõukogu kiireloomulise siduva otsusega ei saa ennetada juhtiva järelevalveasutuse uurimise tulemust ega uurimisaluste isikute ärakuulamisõiguse tulemuslikkust. Eelkõige ei tohiks andmekaitsenõukogu omal algatusel laiendada uurimise ulatust.

välja jäetud

Muudatusettepanek 25Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 17

(17)Selleks et võimaldada kaebuse esitajal kasutada oma õigust tõhusale õiguskaitsevahendile vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 78, peaks järelevalveasutus kaebuse täielikult või osaliselt tagasi lükkama otsusega, mille võib vaidlustada liikmesriigi kohtus.

(17)Selleks et võimaldada kaebuse esitajal kasutada oma õigust tõhusale õiguskaitsevahendile vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 78, peaks iga kaebuse menetlemine alati viima otsuseni, mille võib vaidlustada liikmesriigi kohtus.

Muudatusettepanek 26Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 18

(18)Kaebuse esitajatel peaks olema võimalus teha oma seisukoht teatavaks enne, kui tehakse neid ebasoodsalt mõjutav otsus. Seepärast peaks kaebuse esitajal piiriülese juhtumi puhul kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise korral olema võimalus teha oma seisukohad teatavaks enne, kui esitatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 3 kohane otsuse eelnõu, määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 4 kohane muudetud otsuse eelnõu või määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti a kohane andmekaitsenõukogu siduv otsus. Kaebuse esitaja võib taotleda juurdepääsu kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise otsuse aluseks olevate dokumentide mittekonfidentsiaalsele versioonile.

välja jäetud

Muudatusettepanek 27Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 19

(19)Piiriülese juhtumi korral on vaja selgitada ülesannete jaotust juhtiva järelevalveasutuse ja selle järelevalveasutuse vahel, kellele kaebus esitati, juhul kui kaebus lükatakse tagasi. Kuna järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, on uurimise kestel kaebuse esitaja kontaktpunktiks, peaks see järelevalveasutus saama kaebuse esitaja seisukohad kaebuse tagasilükkamise ettepaneku kohta ning korraldama kogu suhtlemist kaebuse esitajaga. Kogu sellist suhtlemist tuleks jagada juhtiva järelevalveasutusega. Määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõigete 8 ja 9 kohaselt võtab kaebuse tagasilükkamise lõpliku otsuse vastu järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, seega peaks see järelevalveasutus koostama ka otsuse eelnõu vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikele 3.

(19)Piiriülese juhtumi korral on vaja selgitada ülesannete jaotust juhtiva järelevalveasutuse ja selle järelevalveasutuse vahel, kellele kaebus esitati, juhul kui kaebus lükatakse tagasi. Kuna järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, on uurimise kestel kaebuse esitaja kontaktpunktiks, peaks see järelevalveasutus korraldama kogu suhtlemist kaebuse esitajaga. Kogu sellist suhtlemist tuleks jagada juhtiva järelevalveasutusega. Määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõigete 8 ja 9 kohaselt võtab kaebuse tagasilükkamise lõpliku otsuse (mis peab olema kooskõlas siseriikliku menetlusõigusega) vastu järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, seega peaks juhtiv järelevalveasutus kaasama selle järelevalveasutuse ka otsuse eelnõu koostamisse vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikele 3 ning lõpliku otsuse koostamisse vastavalt artikli 60 lõigetele 7–9.

Muudatusettepanek 28Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 21

(21)Selleks et tulemuslikult kaitsta õigust heale haldusele ja õigust kaitsele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“), sealhulgas igaühe õigust olla ära kuulatud enne, kui võetakse mis tahes meede, mis võib isikut ebasoodsalt mõjutada, on oluline näha ette selged eeskirjad selle õiguse kasutamiseks.

(21)Selleks et tulemuslikult kaitsta õigust heale haldusele ja õigust kaitsele, nagu on sätestatud hartas, sealhulgas igaühe õigust olla ära kuulatud enne, kui võetakse mis tahes meede, mis võib isikut ebasoodsalt mõjutada, on oluline näha ette selged eeskirjad selle õiguse kasutamiseks kõigile juhtumiga seotud isikutele. Igal isikul peaks olema õigus loobuda õigusest olla ära kuulatud.

Muudatusettepanek 29Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 22

(22)Haldusmenetlust käsitlevad eeskirjad, mida järelevalveasutused rakendavad määruse (EL) 2016/679 täitmise tagamisel, peaksid tagama, et uurimisalustel isikutel on võimalus esitada kogu menetluse vältel tulemuslikult oma seisukohad järelevalveasutuse esitatud faktide, vastuväidete ja asjaolude tõelevastavuse ja asjakohasuse kohta, võimaldades neil seeläbi kasutada oma kaitseõigust. Pärast uurimist esitatakse esialgne seisukoht määruse (EL) 2016/679 väidetava rikkumise kohta esialgsetes järeldustes. Seega kujutavad need endast olulist menetluslikku tagatist, mis tagab õiguse olla ära kuulatud. Uurimisalustele isikutele tuleks anda dokumendid, mis on neile vajalikud enda tõhusaks kaitsmiseks ja nende vastu esitatud väidete kohta märkuste esitamiseks, võimaldades neile juurdepääsu haldustoimikule.

(22)Haldusmenetlust käsitlevad eeskirjad, mida järelevalveasutused rakendavad määruse (EL) 2016/679 täitmise tagamisel, peaksid tagama, et isikutel on õigus olla ära kuulatud ja võimalus esitada kogu menetluse vältel tulemuslikult oma seisukohad järelevalveasutuse esitatud faktide, vastuväidete ja asjaolude tõelevastavuse ja asjakohasuse kohta, võimaldades neil seeläbi kasutada oma kaitseõigust. Pärast uurimist esitatakse esialgne seisukoht määruse (EL) 2016/679 väidetava rikkumise kohta esialgsetes järeldustes. Seega kujutavad need endast olulist menetluslikku tagatist, mis tagab õiguse olla ära kuulatud. Menetlusosalistele tuleks anda kõik vajalikud dokumendid, mis on vajalikud uurimisega seotud küsimuste kohta tõhusalt märkuste esitamiseks, võimaldades neile juurdepääsu ühisele juhtumitoimikule.

Muudatusettepanek 30Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 23

(23)Esialgsetes järeldustes määratakse kindlaks uurimise ulatus ja seega mis tahes tulevase lõpliku otsuse (mis vajaduse korral tehakse siduva otsuse alusel, mille andmekaitsenõukogu on teinud määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti a kohaselt) ulatus, ning see otsus võidakse adresseerida vastutavatele töötlejatele või volitatud töötlejatele. Esialgsed järeldused peaksid olema sõnastatud nii, et isegi kui need on esitatud lühidalt, on need piisavalt selged, võimaldades uurimisalustel isikutel määruse (EL) 2016/679 väidetava rikkumise laadi õigesti kindlaks teha. Kohustus anda uurimisalustele isikutele enda nõuetekohaseks kaitsmiseks kogu vajalik teave on täidetud, kui lõplikus otsuses ei väideta, et uurimisalused isikud on toime pannud muid rikkumisi peale nende, millele on viidatud esialgsetes järeldustes, ning lõplikus otsuses võetakse arvesse üksnes neid asjaolusid, mille kohta uurimisalustel isikutel on olnud võimalus esitada oma seisukohad. Juhtiva järelevalveasutuse lõplik otsus ei pea siiski tingimata olema esialgsete järelduste täpne koopia. Lõplikus otsuses peaks juhtival järelevalveasutusel olema lubatud võtta arvesse uurimisaluste isikute vastuseid esialgsetele järeldustele, ja kui see on asjakohane, määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 5 alusel muudetud otsuse eelnõule ning määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti a alusel tehtud otsusele, millega lahendatakse järelevalveasutuste vaheline vaidlus. Juhtival järelevalveasutusel peaks olema võimalik uurimisaluste isikute esitatud fakte ja õiguslikke asjaoluside ise hinnata, et loobuda vastuväidetest, kui järelevalveasutus leiab, et need ei ole põhjendatud, või täiendada oma argumente ja sõnastada need ümber nii faktiliselt kui ka õiguslikult, et põhjendada neid väiteid, millest ta ei loobu. Näiteks ei käsitata iseenesest kaitseõiguse rikkumisena seda, kui võetakse arvesse haldusmenetluse käigus uurimisaluse isiku esitatud argumenti, ilma et talle oleks enne lõpliku otsuse tegemist antud võimalust selle kohta arvamust avaldada.

(23)Esialgsed järeldused peaksid olema sõnastatud nii, et isegi kui need on esitatud lühidalt, on need piisavalt selged, võimaldades menetlusosalistel määruse (EL) 2016/679 väidetava rikkumise laadi õigesti kindlaks teha. Kohustus anda menetlusosalistele ärakuulamisõiguse kasutamiseks kogu vajalik teave on täidetud, kui lõplikus otsuses võetakse arvesse üksnes neid asjaolusid, mille kohta menetlusosalistel on olnud võimalus esitada oma seisukohad. Juhtiva järelevalveasutuse lõplik otsus ei pea siiski tingimata olema esialgsete järelduste täpne koopia. Lõplikus otsuses peaks juhtival järelevalveasutusel olema lubatud võtta arvesse menetlusosaliste vastuseid esialgsetele järeldustele, ja kui see on asjakohane, määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 5 alusel muudetud otsuse eelnõule ning andmekaitsenõukogu otsusele, millega lahendatakse järelevalveasutuste vaheline vaidlus kõnealuse määruse artikli 65 lõike 1 punkti a alusel. Juhtival järelevalveasutusel peaks olema võimalik menetlusosaliste esitatud fakte ja õiguslikke asjaoluside ise hinnata, et loobuda vastuväidetest, kui järelevalveasutus leiab, et need ei ole põhjendatud, või täiendada oma argumente ja sõnastada need ümber nii faktiliselt kui ka õiguslikult, et põhjendada neid väiteid, millest ta ei loobu.

Muudatusettepanek 31Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 24

(24)Uurimisalustele isikutele tuleks anda õigus olla ära kuulatud enne, kui esitatakse muudetud otsuse eelnõu vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikele 5 või võetakse vastu andmekaitsenõukogu siduv otsus vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punktile a.

(24)Menetlusosalistele tuleks anda õigus olla ära kuulatud menetluse asjakohases etapis, ennekõike enne, kui esitatakse muudetud otsuse eelnõu vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikele 5 või võetakse vastu andmekaitsenõukogu siduv otsus vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punktile a.

Muudatusettepanek 32Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 25

(25)Kaebuse esitajatele tuleks anda võimalus olla kaasatud järelevalveasutuse algatatud menetlustesse, et teha kindlaks või selgitada küsimusi, mis on seotud määruse (EL) 2016/679 võimaliku rikkumisega. Asjaolu, et järelevalveasutus on juba algatanud uurimise kaebuse sisu kohta või käsitleb kaebust ex officio uurimise käigus pärast kaebuse kättesaamist, ei välista andmesubjekti kvalifitseerumist kaebuse esitajaks. See kui järelevalveasutus uurib, kas vastutav töötleja või volitatud töötleja võib olla määrust (EL) 2016/679 rikkunud, ei kujuta endast kaebuse esitaja ja uurimisaluste isikute vahelist ärakuulamismenetlust. See on menetlus, mille järelevalveasutus algatab omal algatusel või kaebuse alusel oma ülesannete täitmiseks vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 57 lõikele 1. Uurimisalused isikud ja kaebuse esitaja ei ole seega samas menetluslikus olukorras ning viimane ei saa tugineda õigusele õiglasele kohtulikule arutamisele, kui otsus ei mõjuta tema õiguslikku olukorda ebasoodsalt. Kaebuse esitaja osalemine uurimisaluste isikute suhtes algatatud menetluses ei saa kahjustada nende isikute õigust olla ära kuulatud.

(25)Kaebuse esitajatele tuleks anda võimalus olla kaasatud järelevalveasutuse algatatud menetlustesse, et teha kindlaks või selgitada küsimusi, mis on seotud määruse (EL) 2016/679 võimaliku rikkumisega. Asjaolu, et järelevalveasutus on juba algatanud uurimise kaebuse sisu kohta või käsitleb kaebust ex officio uurimise käigus pärast kaebuse kättesaamist, ei välista andmesubjekti kvalifitseerumist kaebuse esitajaks.

Muudatusettepanek 33Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 25 a (uus)

(25a)Olenemata asjaolust, et uurimise all olevad isikud ja kaebuse esitaja ei ole samas menetluslikus olukorras, võib mõnel juhul olla kaebuse esitajal võimalik esitada uurimise käigus argumente ja tõendeid, mis võivad aidata kaasa uurimise edenemisele. See kehtib eelkõige juhul, kui mittetulunduslik asutus, organisatsioon või ühendus on esitanud kaebuse andmesubjekti nimel või omal algatusel määruse (EL) 2016/679 artikli 80 alusel. Järelevalveasutused peaksid hõlbustama selliste kaebuse esitajate ärakuulamist uurimise kõigis etappides, sealhulgas ex officio uurimistes, säilitades samal ajal nende sõltumatuse.

Muudatusettepanek 34Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 26

(26)Kaebuse esitajatele tuleks anda võimalus esitada esialgsete järelduste kohta kirjalikke seisukohti. Sellistel isikutel ei peaks siiski olema juurdepääsu muude menetlusega seotud isikute ärisaladustele või muule konfidentsiaalsele teabele. Kaebuse esitajatel ei tohiks olla õigust üldisele juurdepääsule haldustoimikule.

välja jäetud

Muudatusettepanek 35Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 27

(27)Määrates kindlaks tähtaegu, mille jooksul uurimisalused isikud ja kaebuse esitajad peavad esitama oma seisukohad esialgsete järelduste kohta, peaksid järelevalveasutused võtma arvesse esialgsetes järeldustes tõstatatud küsimuste keerukust, eesmärgiga tagada, et uurimisalustel isikutel ja kaebuse esitajatel on piisavalt võimalusi sisukalt esitada tõstatatud küsimuste kohta oma seisukohti.

(27)Määrates kindlaks tähtaegu ja piirates teabe esitamise ajavahemiku kestust, mille jooksul menetlusosalised peavad esitama oma seisukohad esialgsete järelduste kohta, peaksid järelevalveasutused võtma arvesse esialgsetes järeldustes tõstatatud küsimuste keerukust, samuti uurimisaluste isikute ja kaebuse esitajate suutlikkust vastata, eesmärgiga tagada, et menetlusosalistel on piisavalt võimalusi sisukalt esitada tõstatatud küsimuste kohta oma seisukohti. See ei tohiks aga kaasa tuua põhjendamatult pikki menetlusi.

Muudatusettepanek 36Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 28

(28)Enne otsuse eelnõu vastuvõtmist toimuv seisukohtade vahetus hõlmab avatud dialoogi ja ulatuslikku arvamuste vahetust, kus järelevalveasutused peaksid tegema kõik endast oleneva, et jõuda uurimise edasise käigu suhtes kompromissile. Seevastu määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikele 4 vastavates asjakohastes ja põhjendatud vastuväidetes väljendatud lahkarvamused, mis võivad tekitada olukordi, kus järelevalveasutuste vahel tuleb lahendada vaidlusi vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 65, ja lükkavad edasi pädeva järelevalveasutuse lõpliku otsuse vastuvõtmise, peaksid tekkima erandjuhul, kui järelevalveasutused ei saavuta konsensust ning kui see on vajalik määruse (EL) 2016/679 ühetaolise tõlgendamise tagamiseks. Selliseid vastuväiteid tuleks kasutada säästlikult, kui kaalul on määruse (EL) 2016/679 ühetaolise täitmise tagamisega seotud küsimused, sest iga kord, kui kasutatakse asjakohaseid ja põhjendatud vastuväiteid, lükkab see edasi õiguskaitsevahendi andmise andmesubjektile. Kuna uurimise ulatuse ja asjaomaste faktide üle tuleks otsustada enne esialgsete järelduste edastamist, ei tohiks asjaomased järelevalveasutused neid küsimusi asjakohastes ja põhjendatud vastuväidetes tõstatada. Asjaomased järelevalveasutused võivad neid siiski tõstatada artikli 9 lõike 3 kohastes märkustes põhiküsimuste kokkuvõtte kohta enne esialgsete järelduste edastamist uurimisalustele isikutele.

välja jäetud

Muudatusettepanek 37Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 29

(29)Selleks, et vaidluste lahendamise menetlus, mille käigus peaks ajalisi piiranguid silmas pidades kõigil järelevalveasutustel olema võimalik esitada oma seisukohti, tõhusalt ja kaasavalt lõpule viia, peaks asjakohaste ja põhjendatud vastuväidete vorm ning struktuur vastama teatavatele nõuetele. Seepärast peaksid asjakohased ja põhjendatud vastuväited piirduma ettenähtud pikkusega, neis tuleks selgelt välja tuua lahkarvamused otsuse eelnõu kohta ning need tuleks sõnastada piisavalt selgelt, sidusalt ja täpselt.

(29)Selleks, et vaidluste lahendamise menetlus, mille käigus peaks ajalisi piiranguid silmas pidades kõigil järelevalveasutustel olema võimalik esitada oma seisukohti, tõhusalt ja kaasavalt lõpule viia, peaks asjakohaste ja põhjendatud vastuväidete vorm ning struktuur vastama teatavatele nõuetele. Seepärast peaksid asjakohased ja põhjendatud vastuväited tooma selgelt välja lahkarvamused otsuse eelnõu kohta ning need tuleks sõnastada piisavalt selgelt, sidusalt ja täpselt.

Muudatusettepanek 38Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 30

(30)Juurdepääs haldustoimikule on ette nähtud osana hartas sätestatud õigusest kaitsele ja õigusest heale haldusele. Uurimisalustele isikutele tuleks anda juurdepääs haldustoimikule, kui neile teatatakse esialgsetest järeldustest, ning esialgsetele järeldustele kirjaliku vastuse esitamiseks tuleks kehtestada tähtaeg.

(30)Juurdepääs ühisele juhtumitoimikule võib olla ette nähtud hartas sätestatud õiguse heale haldusele vaimus. Isikutele tuleks anda juurdepääs ühisele juhtumitoimikule. Poolte juurdepääsu ühisele juhtumitoimikule võib piirata isikute taotlusel, et kaitsta nende seaduslikult tunnustatud õigusi või teiste isikute õigusi või avalikes huvides. Selline piirang peab olema proportsionaalne teiste isikute vastavate tunnustatud õiguste või taotletava avaliku huviga.

Muudatusettepanek 39Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 31

(31)Haldustoimikule juurdepääsu andmise korral peaksid järelevalveasutused tagama ärisaladuste ja muu konfidentsiaalse teabe kaitse. Muu konfidentsiaalse teabe kategooriasse kuulub teave, mis ei ole ärisaladus ja mida võib pidada konfidentsiaalseks, kuivõrd selle avalikustamine kahjustaks märkimisväärselt vastutavat töötlejat, volitatud töötlejat või füüsilist isikut. Järelevalveasutustel peaks olema võimalik nõuda, et uurimisalused isikud, kes esitavad või on esitanud dokumente või avaldusi, märgistaksid konfidentsiaalse teabe.

(31)Ühisele juhtumitoimikule juurdepääsu andmise korral peaksid järelevalveasutused tagama ärisaladuste ja muu õiguslikult kaitstud konfidentsiaalse teabe kaitse, ning teabe kaitse avalikes huvides kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega. Muu konfidentsiaalse teabe kategooriasse kuulub teave, mis ei ole ärisaladus ja mida võib pidada konfidentsiaalseks, kuivõrd selle avalikustamine kahjustaks märkimisväärselt vastutavat töötlejat, volitatud töötlejat või füüsilist või juriidilist isikut. Järelevalveasutustel peaks olema võimalik nõuda, et uurimisalused isikud, kes esitavad või on esitanud dokumente või avaldusi, märgistaksid konfidentsiaalse teabe ja esitaksid mittekonfidentsiaalse versiooni.

Muudatusettepanek 40Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 33

(33)Määruse (EL) 2016/679 artikli 65 kohaselt sisulise küsimuse vaidluse lahendamisele suunamise korral peaks juhtiv järelevalveasutus esitama andmekaitsenõukogule kogu vajaliku teabe, mis võimaldab andmekaitsenõukogul hinnata asjakohaste ja põhjendatud vastuväidete vastuvõetavust ning teha otsuse vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punktile a. Kui andmekaitsenõukogu on kätte saanud kõik artiklis 23 loetletud vajalikud dokumendid, peaks andmekaitsenõukogu eesistuja registreerima sisulise küsimuse suunamise määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 2 tähenduses.

(33)Määruse (EL) 2016/679 artikli 65 kohaselt sisulise küsimuse vaidluse lahendamisele suunamise korral peaks juhtiv järelevalveasutus esitama andmekaitsenõukogule kogu vajaliku teabe, mis võimaldab andmekaitsenõukogul hinnata asjakohaste ja põhjendatud vastuväidete vastuvõetavust ning teha otsuse vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punktile a. Kui andmekaitsenõukogu on kätte saanud kõik vajalikud dokumendid, peaks andmekaitsenõukogu registreerima sisulise küsimuse suunamise kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõikega 2.

Muudatusettepanek 41Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 34

(34)Määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti a kohane andmekaitsenõukogu siduv otsus peaks puudutama üksnes küsimusi, mis on kaasa toonud vaidluse lahendamise vajaduse, ning see peaks olema koostatud viisil, mis võimaldab juhtival järelevalveasutusel võtta andmekaitsenõukogu otsuse alusel vastu lõpliku otsuse, säilitades samas oma kaalutlusõiguse.

(34)Määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti a kohane andmekaitsenõukogu siduv otsus peaks puudutama üksnes küsimusi, mis on kaasa toonud vaidluse lahendamise vajaduse, ning see peaks olema koostatud selges ja täpses keeles, mis võimaldab juhtival järelevalveasutusel võtta andmekaitsenõukogu otsuse alusel vastu lõpliku otsuse.

Muudatusettepanek 42Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 36

(36)Selleks et ühtlustada andmekaitsenõukogu kiireloomuliste arvamuste ja kiireloomuliste siduvate otsuste vastuvõtmise menetlust vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõikele 2, on vaja täpsustada menetlusnorme, mis käsitlevad kiireloomulise arvamuse või kiireloomulise siduva otsuse taotluse esitamise aega, andmekaitsenõukogule esitatavaid dokumente, millele andmekaitsenõukogu peaks oma otsuse tegemisel tuginema, seda, kellele andmekaitsenõukogu arvamus või otsus tuleks adresseerida, ning andmekaitsenõukogu arvamuse või otsuse tagajärgi.

(36)Selleks et ühtlustada andmekaitsenõukogu kiireloomuliste arvamuste ja kiireloomuliste siduvate otsuste vastuvõtmise menetlust vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõikele 2, on vaja täpsustada menetlusnorme, mis käsitlevad kiireloomulise arvamuse või kiireloomulise siduva otsuse taotluse esitamise aega, andmekaitsenõukogule esitatavaid dokumente, millele andmekaitsenõukogu peaks oma otsuse tegemisel tuginema, seda, kellele andmekaitsenõukogu arvamus või otsus tuleks adresseerida, ning andmekaitsenõukogu arvamuse või otsuse tagajärgi. Määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõike 1 kohased ajutised meetmed peaksid hõlmama kõiki võimalikke meetmeid järelevalveasutuste volituste piires vastavalt kõnealuse määruse artiklile 58.

Muudatusettepanek 43Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 36 a (uus)

(36a)Andmekaitsenõukogul peaks olema võimalik nõuda järelevalveasutustelt mis tahes täiendavat teavet, mis on vajalik siduva otsuse tegemiseks.

Muudatusettepanek 44Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 36 b (uus)

(36b)Kaebuse esitajal peaks olema õigus kasutada õiguskaitsevahendit juhul, kui järelevalveasutus ei kasuta oma volitusi või ei võta muul viisil määrusega (EL) 2016/679 nõutud vajalikke meetmeid. Lisaks peaks isikutel olema õigus võtta meetmeid juhtiva järelevalveasutuse vastu tegevusetuse või liiga pika menetluse korral. Selleks et tagada, et täitmise tagamises ei esine lünki, peaks menetlusosalistel ja määruse (EL) 2016/679 artikli 80 lõike 1 kohastel organisatsioonidel olema õigus pöörduda avalikes huvides õiguskaitsevahendi poole, kui järelevalveasutus ei järgi andmekaitsenõukogu otsust ja kui nad leiavad, et töötlemisega on rikutud andmesubjekti määrusest (EL) 2016/679 tulenevaid õigusi.

Muudatusettepanek 45Ettepanek võtta vastu määrusPõhjendus 38

(38)Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 2 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga, kes esitasid oma ühisarvamuse [...],

(38)Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 2 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga, kes esitasid oma ühisarvamuse 19. septembril 2023,

Muudatusettepanek 46Ettepanek võtta vastu määrus1 a.jagu (uus)

1a. jagu

Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted

Muudatusettepanek 47Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – pealkiri

Artikkel 1

Artikkel 1

Reguleerimisese

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Muudatusettepanek 48Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1

Käesolevas määruses sätestatakse menetlusnormid kaebuste käsitlemiseks ning kaebusepõhiste ja ex officio juhtumite uurimise läbiviimiseks järelevalveasutustes määruse (EL) 2016/679 piiriülese täitmise tagamisel.

Käesolevas määruses sätestatakse menetlusnormid kaebuste käsitlemiseks ning kaebustepõhiste ja ex officio juhtumite uurimise läbiviimiseks järelevalveasutustes, kui juhtumiga on seotud rohkem kui ühe liikmesriigi järelevalveasutused, ning menetlusnormid seotud õiguskaitsevahendite kohta.

Muudatusettepanek 49Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 1 – lõik 1 a (uus)

Käesoleva määruse artiklit 26b kohaldatakse ka ühe liikmesriigi järelevalveasutuse menetluses olevate juhtumite suhtes vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 56 lõikele 2.

Muudatusettepanek 50Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 2 – lõik 2 – punkt 1

(1)„uurimisalune isik“ – vastutav(ad) ja/või volitatud töötleja(d), kes on uurimise all määruse (EL) 2016/679 väidetava rikkumise tõttu, mis on seotud isikuandmete piiriülese töötlemisega;

1)„uurimisalune isik“ – vastutav(ad) ja/või volitatud töötleja(d), kelle kohta on esitatud kaebus või keda on uuritud seoses määruse (EL) 2016/679 väidetava rikkumisega, ning nende esindaja(d);

Muudatusettepanek 51Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 2 – lõik 2 – punkt 1 a (uus)

1a)„kaebuse esitaja“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 77 kohase kaebuse esitanud andmesubjekt või mittetulunduslik asutus, organisatsioon või ühendus, keda seetõttu käsitatakse menetlusosalisena;

Muudatusettepanek 52Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 2 – lõik 2 – punkt 1 b (uus)

1b)„menetlusosaline“ – uurimisalune isik või isikud, kaebuse esitaja(d) ja mis tahes kolmas isik, kes osaleb menetluses, nagu on määratletud siseriiklikus õiguses;

Muudatusettepanek 53Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 2 – lõik 2 – punkt 1 c (uus)

1c)„siseriiklik menetlusõigus“ – liikmesriigi õigus- ja haldusnormid, millega reguleeritakse menetlust järelevalveasutuses;

Muudatusettepanek 54Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 2 – lõik 2 – punkt 1 d (uus)

1d)„kaebuse esitamise kord“ – menetlus, millega määratakse kindlaks määruse (EL) 2016/679 artikli 77 kohase kaebuse tulemus;

Muudatusettepanek 55Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 2 – lõik 2 – punkt 1 e (uus)

1e)„ex officio menetlus“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 57 lõike 1 punkti a kohaselt järelevalveasutuse algatusel algatatud uurimine füüsilise või juriidilise isiku, avaliku sektori asutuse, ameti või muu organi tegevuse kohta;

Muudatusettepanek 56Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 2 – lõik 2 – punkt 1 f (uus)

1f)„ühine juhtumitoimik“ – spetsiaalne elektrooniline toimik iga käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva juhtumi kohta, mida haldab juhtiv järelevalveasutus ning milles säilitatakse kogu asjaomane teave, eelkõige dokumendid, esildised, märgukirjad ja muu teave ning millele antakse asjaomasele järelevalveasutustele ja menetlusosalistele kaugjuurdepääs;

Muudatusettepanek 57Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 2 – lõik 2 – punkt 1 g (uus)

1g)„kaebuse saanud asutus“ – järelevalveasutus, kellele on määruse (EL) 2016/679 artikli 4 lõike 22 punkti c kohaselt kaebus esitatud;

Muudatusettepanek 58Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 2 – lõik 2 – punkt 2

(2)„põhiküsimuste kokkuvõte“ – kokkuvõte, mille juhtiv järelevalveasutus esitab asjaomastele järelevalveasutustele ning milles on välja toodud peamised asjaomased faktid ja juhtiva järelevalveasutuse seisukohad juhtumi kohta;

2)„põhiküsimuste kokkuvõte“ – kokkuvõte, mille juhtiv järelevalveasutus esitab asjaomastele järelevalveasutustele ning milles on välja toodud peamised asjakohased faktilised ja õiguslikud küsimused esialgse uurimise raames ja juhtiva järelevalveasutuse faktilised ja õiguslikud seisukohad juhtumi kohta;

Muudatusettepanek 59Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 2 – lõik 2 – punkt 3

(3)„esialgsed järeldused“ – dokument, mille juhtiv järelevalveasutus esitab uurimisalustele isikutele ja milles on esitatud väited, asjaomased faktid, tõendid, õiguslik analüüs ja vajaduse korral kavandatavad parandusmeetmed;

3)„esialgsed järeldused“ – dokument, mille juhtiv järelevalveasutus esitab menetlusosalistele ja milles on esitatud väited, asjaomased faktid, tõendid, õiguslik analüüs ja vajaduse korral kavandatavad parandusmeetmed;

Muudatusettepanek 60Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 2 – lõik 2 – punkt 4 a (uus)

4a)„dokumentide konfidentsiaalne versioon“ – dokumendid, mis sisaldavad konfidentsiaalset või tundlikku teavet, mis võib kohaldatavate liidu ja siseriiklike õigusaktide ja andmekaitsenormide kohaselt olla hõlmatud kutsesaladuse nõudega;

Muudatusettepanek 61Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 2 – lõik 2 – punkt 4 b (uus)

4b)„dokumentide mittekonfidentsiaalne versioon“ – dokumentide versioon, millest on eemaldatud konfidentsiaalne või tundlik teave ja mida saab kaebuse esitajale edastada liidu või siseriiklikke õigusakte või andmekaitsenorme rikkumata.

Muudatusettepanek 62Ettepanek võtta vastu määrus1 b.jagu (uus) – pealkiri

1b. jagu

Menetlusnormid

Muudatusettepanek 63Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 2 a (uus)

Artikkel 2a

Kohaldatav menetlusõigus

1.Lisaks käesolevale määrusele ja juhul, kui see ei ole vastuolus käesoleva määrusega, reguleerib järelevalveasutuse ja tema menetluses olevate isikute vahelist otsest suhtlust järelevalveasutuse suhtes kohaldatav menetlusõigus. Käesolev määrus ei takista liikmesriikidel täpsustada menetlusküsimusi, mida käesoleva määruse või määrusega (EL) 2016/679 ei reguleerita.

2.Käesolev määrusega ja määrusega (EL) 2016/679 reguleeritakse eri liikmesriikide järelevalveasutuste vahelist suhtlust käesoleva määruse kohaldamisalas.

3.Igal kaebuse esitajal on määruse (EL) 2016/679 artikli 77 kohaselt õigus suhelda üksnes selle järelevalveasutusega, kellele kaebus esitati.

Muudatusettepanek 64Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 2 b (uus)

Artikkel 2b

Ühised menetluslikud nõuded

1.Ilma et see piiraks siseriiklikust menetlusõigusest tulenevaid täiendavaid õigusi, on igal menetlusosalisel vähemalt järgmised õigused:

a)et nende juhtumit käsitletaks erapooletult ja õiglaselt ning et neid koheldaks võrdselt, isegi kui juhtumist menetletakse eri jurisdiktsioonide eri järelevalveasutustes („õiglane menetlus“);

b)olla ära kuulatud enne seda, kui võetakse meede, mis võib menetlusosalisele olla kahjulik, sealhulgas enne, kui võetakse vastu otsus kaebus rahuldada või täielikult või osaliselt tagasi lükata („õigus olla ära kuulatud“);

c)saada juurdepääs ühisele juhtumitoimikule, välja arvatud järelevalveasutuse sisearuteludele või nende asutustevahelistele aruteludele („menetluslik läbipaistvus“).

2.Juhtiv järelevalveasutus teavitab menetluse asjakohastes etappides menetlusosalisi ja kuulab need ära, et nad saaksid tõhusalt väljendada oma seisukohti kõigi juhtiva järelevalveasutuse tehtud faktiliste järelduste ja õiguslike järelduste kohta.

3.Ühine juhtumitoimik sisaldab kõiki tõendeid, nii süüstavaid kui ka kaitsvaid dokumente, sealhulgas uurimisaluste isikute esitatud dokumente ja muid tõendeid.

4.Menetlusosalise taotlusel, et kaitsta oma seaduslikult tunnustatud õigusi või teiste isikute õigusi või kui see on avalikes huvides või talitluskindluse ja küberturvalisuse kaitsmiseks, võib järelevalveasutus piirata lõike 1 punktis c osutatud õigusi. Kõik sellised piirangud peavad olema kooskõlas siseriikliku menetlusõigusega, mida kohaldatakse artikli 2a lõike 1 alusel järelevalveasutuse ja piiratud teavet saava menetlusosalise vahelise otsese suhtluse suhtes ning see peab olema proportsionaalne teiste menetlusosaliste tunnustatud õiguste või taotletava avaliku huviga. Konfidentsiaalsust taotlev menetlusosaline esitab mis tahes teabe konfidentsiaalse versiooni ja soovitatud mittekonfidentsiaalse versiooni.

5.Menetlusosalise esitatud dokumentide mittekonfidentsiaalse versiooni määrab kindlaks järelevalveasutus, kes teeb otsuse vastavalt lõike 4 esimesele lausele, kohaldades üksnes rangelt proportsionaalseid meetmeid, näiteks dokumentide konkreetsete osade redigeerimist.

6.Asjaomasel järelevalveasutusel on alati juurdepääs kõigi dokumentide konfidentsiaalsele versioonile ja ta võib jätta arvesse võtmata redigeerimist, mis ei ole nende arvates rangelt proportsionaalne. Lõike 4 esimese lause kohased järelevalveasutused teavitavad menetlusosalisi viivitamata teabe andmisest keeldumisest. Juhtiv järelevalveasutus peab arvestust iga korra kohta, kui ühist juhtumitoimikut vaadati.

7.Menetluste tõhususe huvides piiravad järelevalveasutused poolte esildiste kestust kuni 50 leheküljeni. Kõnealused asutused kehtestavad mõistlikud ja asjakohased tähtajad, mis ei ole lühemad kui kolm nädalat ja mitte pikemad kui kuus nädalat, välja arvatud juhul, kui erandlikud asjaolud nõuavad mõistlikku pikendamist. Järelevalveasutused ei ole kohustatud võtma arvesse pärast kõnealuse tähtaja möödumist saadud kirjalikke seisukohti.

8.Juhtiv järelevalveasutus võib juhtumid siseriikliku menetlusõiguse kohaselt liita ja eraldada, kui see ei kahjusta menetlusosaliste õigusi.

Muudatusettepanek 65Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 2 c (uus)

Artikkel 2c

Järelevalveasutuste vaheline koostöö

1.Juhtiv järelevalveasutus struktureerib, koordineerib ja haldab juhtumit tõhusalt ja otstarbekalt kooskõlas määrusega (EL) 2016/679, käesoleva määrusega ja mis tahes kohaldatava siseriikliku menetlusõigusega.

2.iga järelevalveasutus võib teatada, et ta on sellega seotud, esitades põhjused, miks ta vastab määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 22 esitatud asjaomase järelevalveasutuse määratlusele. Juhtiv järelevalveasutus peab nimekirja asjaomaste järelevalveasutuste kohta, kes on seotud ühises juhtumitoimikus dokumenteeritud juhtumitega.

Kui juhtiv järelevalveasutus leiab, et järelevalveasutus, kes on teatanud, et ta on käesoleva lõike kohaselt asjaomane, ei vasta asjaomase järelevalveasutuse määratlusele, teavitab ta kõnealust asutust oma hinnangust. Järelevalveasutus, kes teatas, et ta on asjaomane, võtab ühe nädala jooksul pärast kõnealuse hinnangu saamist oma avalduse tagasi või esitab põhjendatud arvamuse, milles esitatakse põhjused, miks ta peab juhtiva järelevalveasutuse hinnangut ebaõigeks. Kui juhtiva järelevalveasutuse ja asjaomaseks kuulutanud järelevalveasutuse lahknevaid hinnanguid ei ole võimalik lahendada muul viisil, taotleb juhtiv järelevalveasutus artikli 26a kohast andmekaitsenõukogu otsust.

3.Iga asjaomane järelevalveasutus, kes saab juhtumi kohta asjakohast teavet, esitab selle juhtivale järelevalveasutusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui üks nädal pärast teabe saamist.

4.kui lahknevaid seisukohti ei ole võimalik lahendada või kui mõni teine järelevalveasutus ei tegutse, kasutavad järelevalveasutused õigusi, mis on ette nähtud selliste olukordade lahendamiseks vastavalt käesolevale määrusele ja määruse (EL) 2016/679 VII peatükile.

5.Kõik järelevalveasutuste kirjalikud dokumendid esitatakse elektrooniliselt ning kokkuvõtlikus, selges, arusaadavas ja lihtsasti kättesaadavas vormis, kasutades selget ja lihtsat keelt.

Muudatusettepanek 66Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 2 d (uus)

Artikkel 2d

Keelte ja tõlgete kasutamine

1.Andmekaitsenõukogu määrab kindlaks ühe keele, mida kõik järelevalveasutused peavad koostöömenetluse käigus aktsepteerima („koostöökeel“).

2.Kui järelevalveasutus jagab asjakohast teavet teise järelevalveasutusega, esitab ta tõlke koostöökeelde või mõnda muusse keelde, mida vastuvõttev järelevalveasutus aktsepteerib.

3.Juhtiv järelevalveasutus teeb ühisesse juhtumitoimikusse kanded algkeeles ja tõlked koostöökeelde.

4.Mis tahes otseses suhtluses isikutega annavad järelevalveasutused isikutele teavet algkeeles ja vajaduse korral kas tõlke riigi menetlusõiguse keelde või mis tahes muusse keelde, millest isik aru saab või mida ta kasutab oma tavapärases asutusevälises suhtluses.

5.Järelevalveasutus võib teha automaattõlke, kui ta leiab, et tõlge ei erine oluliselt algtekstist.

6.Kui järelevalveasutuse vastu esitatakse õiguskaitsevahend, esitab järelevalveasutus ühise juhtumitoimiku ja mis tahes muu asjakohase teabe keeles, mida tunnustavad selle liikmesriigi kohtud, kelle jurisdiktsiooni alla ta kuulub.

Muudatusettepanek 67Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 3 – lõige 1

1.Määruse (EL) 2016/679 alusel esitatavas kaebuses, mis on seotud isikuandmete piiriülese töötlemisega, esitatakse lisas sätestatud vormis nõutav teave. Kaebuse vastuvõetavuseks ei ole vaja lisateavet.

1.Määruse (EL) 2016/679 alusel esitatavas kaebuses, mis on seotud isikuandmete piiriülese töötlemisega, esitatakse lisas sätestatud vormis nõutav teave.

Kaebuse vastuvõetavuseks ei ole vaja lisateavet. Teabe võib esitada mis tahes viisil, mida asutus aktsepteerib, sealhulgas vormi mitte kasutades.

Muudatusettepanek 68Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 3 – lõige 1 a (uus)

1a.Kaebuse vastuvõetavuseks ei ole nõutav, et kaebuse esitaja peaks enne kaebuse esitamist võtma uurimisaluse isikuga ühendust. Kui kaebuse esitaja võttis enne sama küsimust käsitleva kaebuse esitamist ühendust uurimisaluse isikuga, edastab ta selle kontaktisikuga seotud teatise vastavalt lisale.

Muudatusettepanek 69Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 3 – lõige 1 b (uus)

1b.Järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, kinnitab kahe nädala jooksul kaebuse kättesaamist ja kui kaebus ei vasta lõike 1 kohastele nõuetele, kuulutab kaebuse vastuvõetamatuks ja teavitab kaebuse esitajat puuduvast teabest.

Muudatusettepanek 70Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 3 – lõige 1 c (uus)

1c.Järelevalveasutus määrab kaebusele juhtumi numbri ja edastab selle teabe kaebuse esitajale. See ei piira kaebuse vastuvõetavuse hindamist vastavalt lõike 2 punkti c alapunktile i.

Muudatusettepanek 71Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 3 – lõige 2

2.Järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, teeb kindlaks, kas kaebus on seotud isikuandmete piiriülese töötlemisega.

2.Järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, teeb kolme nädala jooksul pärast kaebuse vastuvõetavust lõike 1b kohaselt järgmist:

Muudatusettepanek 72Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 3 – lõige 2 – punkt a (uus)

a)teeb esialgse järeldusena kindlaks, kas kaebus on seotud isikuandmete piiriülese töötlemisega, võttes arvesse vähemalt järgmist:

i)asjaomase töötlemise puhul asjaomane vastutav töötleja või volitatud töötleja;

ii)vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskohtade arv ELis;

iii)peamise tegevuskoha asukoht;

iv)tegevuskohtades toimuv tegevus rohkem kui ühes liikmesriigis;

v)oluline või tõenäoliselt oluline mõju andmesubjektidele rohkem kui ühes liikmesriigis.

Muudatusettepanek 73Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 3 – lõige 2 – punkt b (uus)

b)teeb kindlaks, milline järelevalveasutus on määruse (EL) 2016/679 artikli 56 lõike 1 kohaselt eeldatav juhtiv järelevalveasutus ja kas juhtum on vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 56 lõikele 2 oma olemuselt kohalik;

Muudatusettepanek 74Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 3 – lõige 2 – punkt c (uus)

c)võtab ühe järgmistest meetmetest:

i)edastab kaebuse eeldatavale juhtivale järelevalveasutusele vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 56 lõikele 1 ja teavitab sellest kaebuse esitajat. Kaebuse vastuvõetavuse hindamine järelevalveasutuse poolt, kellele kaebus esitati, on juhtivale järelevalveasutusele siduv; või

ii)menetleb kaebust vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 56 lõikele 2.

Muudatusettepanek 75Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 3 – lõige 2 a (uus)

2a.Juhtiv järelevalveasutus esitab kaebuse viivitamata uurimisalusele isikule ja nõuab vastust põhjendamatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui kolme nädala jooksul alates päevast, mil asjaomane järelevalveasutus uurimisalust isikut teavitas. Keerukatel juhtudel ning kui uurimisalune isik seda taotleb ja nõuetekohaselt põhjendab, võib juhtiv järelevalveasutus vastamise tähtaega pikendada veel kolme nädala võrra.

Muudatusettepanek 76Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 3 – lõige 2 b (uus)

2b.Menetlusosalised või eeldatav juhtiv järelevalveasutus esitavad kõik vastuväited seoses eeldatava juhtiva järelevalveasutuse pädevusega või määruse (EL) 2016/679 artikli 56 lõike 2 kohase kaebuse käsitlemisega kolme nädala jooksul pärast seda, kui neid on teavitatud artikli 3 lõike 2 punkti c kohase meetme võtmisest.

Muudatusettepanek 77Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 3 – lõige 2 c (uus)

2c.Kui on esitatud lõike 2b kohane vastuväide, võib järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, kaebuse edastamise tagasi võtta ja võtta endale määruse (EL) 2016/679 artikli 55 või 56 kohase pädevuse või anda selle kahe nädala jooksul üle eeldatavale juhtivale järelevalveasutusele. Kui ühtegi neist meetmetest ei ole võetud või kui asjaomaste järelevalveasutuste erinevaid hinnanguid ei ole võimalik muul viisil lahendada, taotleb järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, andmekaitsenõukogult artikli 26a kohast otsust. Ta esitab andmekaitsenõukogule asjaomaste töötlemistoimingute, äriühingu organisatsiooni ja otsuste tegemise koha kirjelduse.

Muudatusettepanek 78Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 3 – lõige 3

3.Järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, teeb ühe kuu jooksul kindlaks vormiga nõutava teabe täielikkuse.

välja jäetud

Muudatusettepanek 79Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 3 – lõige 4

4.Pärast vormiga nõutava teabe täielikkuse hindamist edastab järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, kaebuse juhtivale järelevalveasutusele.

välja jäetud

Muudatusettepanek 80Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 3 – lõige 5

5.Kui kaebuse esitaja nõuab kaebuse esitamisel konfidentsiaalsust, esitab ta ka kaebuse mittekonfidentsiaalse versiooni.

välja jäetud

Muudatusettepanek 81Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 3 – lõige 6

6.Järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, kinnitab kaebuse kättesaamist ühe nädala jooksul. See kinnitus ei piira kaebuse vastuvõetavuse hindamist vastavalt lõikele 3.

välja jäetud

Muudatusettepanek 82Ettepanek võtta vastu määrusII peatükk – pealkiri

II Kaebuste esitamine ja käsitlemine

II Kaebused ja ex officio menetlused

(Artikli 3 järele lisatakse pealkiri „II peatükk“ ja selle pealkirja muudetakse)Muudatusettepanek 83Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 4 – pealkiri

Kaebuste uurimine

Kaebuste lahendamine

Muudatusettepanek 84Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 4 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Hinnates, millises ulatuses tuleks kaebust iga juhtumi puhul uurida, võtab järelevalveasutus arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid, sealhulgas kõiki järgmisi asjaolusid:

1. Hinnates, millises ulatuses tuleks kaebust iga juhtumi puhul uurida, püüab juhtiv järelevalveasutus tagada järgmise:

Muudatusettepanek 85Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 4 – lõik 1 – punkt a

(a)kaebuse esitajale tõhusa ja õigeaegse õiguskaitsevahendi andmise otstarbekus;

a)kaebuse esitajale tõhusa ja õigeaegse õiguskaitsevahendi andmine;

Muudatusettepanek 86Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 4 – lõik 1 – punkt b

(b)väidetava rikkumise raskusaste;

b)kõigi asjakohaste faktiliste ja õiguslike asjaolude uurimine, mis on vajalikud kaebuse kohta ühiseks otsustamiseks ja määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõigete 7, 8 ja 9 kohase otsuse tegemiseks;

Muudatusettepanek 87Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 4 – lõik 1 – punkt c

(c)väidetava rikkumise süsteemsus või korduvus.

c)määruse (EL) 2016/679 tõhusaks täitmise tagamiseks vajalike muude elementide uurimine, sealhulgas määruse (EL) 2016/679 artikli 58 lõike 2, artikli 83 või artikli 84 kohaste volituste ex officio kasutamine, eelkõige süsteemsete, tõsiste või korduvate rikkumiste korral.

Muudatusettepanek 88Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 4 – lõige 1 a (uus)

1a.Kaebuse menetlemisel tehakse alati õiguslikult siduv otsus, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 78 kohast tõhusat õiguskaitsevahendit.

Muudatusettepanek 89Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 4 – lõige 1 b (uus)

1b.Juhtiv järelevalveasutus esitab määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 3 kohase otsuse eelnõu viivitamata, kuid mitte hiljem kui üheksa kuud pärast kaebuse saamist.

Seda ajavahemikku võib erandkorras pikendada:

a)kaheksa nädalat, kui põhiküsimuste kokkuvõtte või põhiküsimuste ajakohastatud kokkuvõtte kohta esitatakse artikli 9 lõike 3 kohased märkused;

b)kaheksa nädalat, kui juhtiv järelevalveasutus kavatseb määrata trahve või muid karistusi;

c)selle ajavahemiku võrra, mis jääb artikli 26a lõigete 1 või 2 kohase viitamise ja andmekaitsenõukogu otsuse vahele;

d)andmekaitsenõukogu poolt artikli 26a lõike 3 alusel lubatud pikendusperioodi võrra.

Iga punktide a-d kohast pikendamist võib teha ainult üks kord.

Muudatusettepanek 90Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 4 – lõige 1 c (uus)

1c.Lõiku 1b ei kohaldata, kui juhtumi suhtes kohaldatakse järjepidevuse mehhanismi kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikega 4.

Muudatusettepanek 91Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 5 – lõik 1

Kaebuse võib lahendada kaebuse esitaja ja uurimisaluste isikute vahelise kompromissiga. Kui järelevalveasutus leiab, et kaebuse lahendamiseks on leitud kompromiss, teatab ta kavandatavast kompromissist kaebuse esitajale. Kui kaebuse esitaja ei esita ühe kuu jooksul järelevalveasutuse pakutud kompromissi suhtes vastuväiteid, loetakse kaebus tagasivõetuks.

1.Kaebuse võib lahendada kaebuse esitaja ja uurimisaluste isikute vahelise kompromissiga uurimise mis tahes etapis. Kaebuse saanud või juhtiv järelevalveasutus võib sellist vabatahtlikku protsessi soodustada ja hõlbustada.

Muudatusettepanek 92Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 5 – lõige 1 a (uus)

1a.Loetakse, et kaebuse esitaja ja uurimisaluse isiku vahel on saavutatud kompromiss, kui on sõlmitud sõnaselge kokkulepe. Kui kaebuse suhtes on jõutud kompromissini, edastavad pooled kuu jooksul kokkuleppe juhtivale järelevalveasutusele ja järelevalveasutusele, kellele kaebus esitati.

Muudatusettepanek 93Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 5 – lõige 1 b (uus)

1b.Ühe kuu jooksul pärast lõike 1a kohasest kokkuleppest teatamist esitatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 56 lõike 4 kohane otsuse eelnõu, milles on märgitud:

a)kas lõike 1a kohased kokkuleppemenetluse tingimused on täidetud;

b)algatatakse lõike 1d kohane ex officio uurimine.

Muudatusettepanek 94Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 5 – lõige 1 c (uus)

1c.Kui ükski teine asjaomane järelevalveasutus ei ole ühe kuu jooksul lõike 1b kohase otsuse eelnõu suhtes vastuväiteid esitanud või kui andmekaitsenõukogu kinnitab määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti a kohases menetluses rahumeelset kokkulepet, loetakse kaebus tagasivõetuks ja kokkulepe jõustub.

Muudatusettepanek 95Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 5 – lõige 1 d (uus)

1d.Kompromissi saavutamine ei takista juhtival järelevalveasutusel viia samas küsimuses läbi ex officio uurimist. Ta võib algatada ex officio uurimise eelkõige juhul, kui

a)uurimisalune isik on korduv õigusrikkuja;

b)uurimisaluse isiku suhtes on sõlmitud arvukalt muid vastastikuseid kokkuleppeid;

c)kaebuse lai sisu puudutab suurt hulka muid andmesubjekte kui kaebuse esitaja, kes on pika kestusega või on tõsise iseloomuga; või

d)muidu tuleb kasutada volitusi, et tagada määruse (EL) 2016/679 tõhus, proportsionaalne ja hoiatav täitmine.

Muudatusettepanek 96Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 5 a (uus)

Artikkel 5a

Taotlus ex officio menetluse algatamiseks

1.Kui ta leiab, et määrust (EL) 2016/679 võib rikkuda ja see mõjutab tema liikmesriigi territooriumil asuvaid andmesubjekte, võib iga asjaomane järelevalveasutus taotleda ex officio menetlust, esitades juhtivale järelevalveasutusele kirjaliku taotluse lõike 2 kohaseks kaalutlusõigusel põhinevaks meetmeks. Selline taotlus peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)kinnitus asjaomaseks järelevalveasutuseks olemise kohta ning

b)artikli 9 kohaste põhiküsimuste kokkuvõte.

2.Eeldatav juhtiv järelevalveasutus teeb kolme nädala jooksul järgmist:

a)teavitab asjaomast järelevalveasutust, et ta on algatanud ex officio menetluse;

b)teavitab asjaomast järelevalveasutust, et juhtumi suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 56 lõiget 2 ja et juhtiv järelevalveasutus ei kavatse juhtumit käsitleda kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 56 lõikega 3; või

c)lükkab taotluse tagasi, kui ta leiab, et ta ei ole juhtiv järelevalveasutus või kui on toimunud määruse (EL) 2016/679 prima facie rikkumine.

Käesoleva lõike punktis a osutatud juhul võib asjaomane järelevalveasutus esitada juhtivale järelevalveasutusele otsuse eelnõu vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 56 lõikele 4.

Käesoleva lõike punktides b ja c osutatud juhul võib asjaomane järelevalveasutus uuesti esitada muudetud taotluse ex officio menetluse läbiviimiseks või taotleda, et andmekaitsenõukogu teeks otsuse menetluse algatamise kohta vastavalt artikli 26a lõikele 1.

3.Kui juhtiv järelevalveasutus algatab ex officio menetluse, esitab ta määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 3 kohase otsuse eelnõu viivitamata, kuid mitte hiljem kui üheksa kuud pärast lõike 1 kohase kaebuse saamist. Seda ajavahemikku võib erandkorras pikendada:

a)kaheksa nädala võrra, kui põhiküsimuste kokkuvõtte või põhiküsimuste ajakohastatud kokkuvõtte kohta esitatakse artikli 9 lõike 3 kohased märkused;

b)kaheksa nädalat, kui juhtiv järelevalveasutus kavatseb määrata trahve või muid karistusi;

c)selle ajavahemiku võrra, mis jääb artikli 26a kohase viitamise ja andmekaitsenõukogu otsuse vahele;

d)andmekaitsenõukogu poolt artikli 26a lõike 3 alusel lubatud pikendusperioodi võrra.

Muudatusettepanek 97Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 6

Artikkel 6

välja jäetud

Tõlked

1.Järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, vastutab järgmise eest:

(a)kaebuste ja kaebuse esitajate seisukohtade tõlkimine keelde, mida juhtiv järelevalveasutus uurimise eesmärgil kasutab;

(b)juhtiva järelevalveasutuse esitatud dokumentide tõlkimine keelde, mida kasutatakse suhtlemiseks kaebuse esitajaga, kui on vaja anda need dokumendid kaebuse esitajale vastavalt käesolevale määrusele või määrusele (EL) 2016/679.

2.Andmekaitsenõukogu määrab oma kodukorras kindlaks menetluse asjaomaste järelevalveasutuste esitatud märkuste või asjakohaste ja põhjendatud vastuväidete tõlkimiseks keelde, mida juhtiv järelevalveasutus ei kasuta uurimise eesmärgil.

Muudatusettepanek 98Ettepanek võtta vastu määrusIII peatükk – pealkiri

Määruse (EL) 2016/679 artikli 60 kohane koostöö

Määruse (EL) 2016/679 artikli 60 kohane ja muude asjaomaste asutustega tehtav koostöö

Muudatusettepanek 99Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 7 – lõik 2

Käesoleva jao sätted käsitlevad järelevalveasutuste vahelisi suhteid ning nende eesmärk ei ole anda õigusi füüsilistele isikutele ega uurimisalustele isikutele.

välja jäetud

Muudatusettepanek 100Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 8 – lõige 1

1.Juhtiv järelevalveasutus annab regulaarselt teistele asjaomastele järelevalveasutustele teavet uurimise kohta ja esitab teistele asjaomastele järelevalveasutustele esimesel võimalusel kogu asjaomase teabe, kui see on kättesaadav.

1.Juhtiv järelevalveasutus tagab teistele asjaomastele järelevalveasutustele kohese, piiramatu ja pideva kaugjuurdepääsu ühisele juhtumitoimikule ning lisab ühisesse toimikusse kogu asjakohase teabe, eelkõige dokumendid, esildised, märgukirjad ja muu juhtumiga seotud teabe ühe nädala jooksul alates nende esitamisest või kättesaamisest.

Muudatusettepanek 101Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 8 – lõige 2 – sissejuhatav osa

2.Asjaomane teave määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõigete 1 ja 3 tähenduses hõlmab vajaduse korral:

2.Juhtiv järelevalveasutus esitab teistele asjaomastele järelevalveasutustele ja vajaduse korral määruse (EL) 2016/679 artikli 65 kohaseks vaidluste lahendamiseks andmekaitsenõukogule aktiivselt asjakohase teabe kõnealuse määruse artikli 60 lõigete 1 ja 3 tähenduses ning teavitab sellest ühe nädala jooksul alates selle esitamisest või saamisest. See hõlmab teavet menetluse peamiste etappide kohta, sealhulgas vajaduse korral:

Muudatusettepanek 102Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 8 – lõige 2 – punkt a

(a)teavet selle kohta, et on algatatud uurimine määruse (EL) 2016/679 väidetava rikkumise kohta;

a)teavet selle kohta, et on algatatud ex officio uurimine või kaebuste esitamise menetlus;

Muudatusettepanek 103Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 8 – lõige 2 – punkt e

(e)uurimise põhiküsimuste kokkuvõtet vastavalt artiklile 9;

e)uurimise põhiküsimuste kokkuvõtte koostamist või ajakohastamist vastavalt artiklile 9;

Muudatusettepanek 104Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 8 – lõige 2 – punkt e a (uus)

ea)märkusi põhiküsimuste kokkuvõtte kohta vastavalt artikli 9 lõikele 3;

Muudatusettepanek 105Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 8 – lõige 2 – punkt f

(f)teavet meetmete kohta, mille eesmärk on kindlaks teha määruse (EL) 2016/679 rikkumine enne esialgsete järelduste koostamist;

f)teavet meetmete kohta, mille eesmärk on kindlaks teha määruse (EL) 2016/679 rikkumine enne esialgsete järelduste koostamist ja enne otsuse eelnõu ettevalmistamist;

Muudatusettepanek 106Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 8 – lõige 2 – punkt i

(i)kaebuse esitaja seisukohti esialgsete järelduste kohta;

i)kaebuse esitaja seisukohad esialgsete järelduste mittekonfidentsiaalse versiooni ja vajaduse korral uurimise muude aspektide kohta, mille kohta kaebuse esitaja on esitanud ametlikud kirjalikud esildised;

Muudatusettepanek 107Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 8 – lõige 2 – punkt k a (uus)

ka)mis tahes otsuse eelnõud kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikega 3 või muudetud otsuse eelnõud kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikega 5;

Muudatusettepanek 108Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 8 – lõige 2 – punkt k b (uus)

kb)asjakohaseid ja põhjendatuid vastuväiteid kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikega 4;

Muudatusettepanek 109Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 8 – lõige 2 – punkt k c (uus)

kc)mis tahes õiguskaitsevahendeid, mis on esitatud määruse (EL) 2016/679 artikli 60 kohase menetluse käigus või määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõigete 7–9 kohase otsuse vastu.

Muudatusettepanek 110Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 9 – lõige 1

1.Kui juhtiv järelevalveasutus on kujundanud uurimise põhiküsimustes esialgse seisukoha, koostab ta määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 1 kohase koostöö eesmärgil põhiküsimuste kokkuvõtte.

1.Nelja nädala jooksul pärast kaebuse või ex officio menetluse algatamise taotluse saamist koostab juhtiv järelevalveasutus määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 1 kohase koostöö eesmärgil kokkuvõtte peamistest küsimustest, mis eeldatavasti tuleb juhtumi lahendamiseks kindlaks määrata, ning esitab selle kokkuvõtte asjaomastele järelevalveasutustele. Kokkuvõte koostatakse erapooletult, võttes arvesse võimalikke lahknevaid fakte ja argumente. Kui asjaomane järelevalveasutus annab juhtumi üle juhtivale järelevalveasutusele vastavalt artikli 3 lõike 2 punkti c alapunktile i, võib asjaomane järelevalveasutus esitada põhiküsimuste kokkuvõtte kavandi, mis ei ole juhtivale järelevalveasutusele siduv.

Muudatusettepanek 111Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 9 – lõige 2 – punkt a

(a)peamised asjaomased faktid;

a)asjaomased faktid;

Muudatusettepanek 112Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 9 – lõige 2 – punkt b

(b)uurimise esialgne kindlaksmääratud ulatus, eelkõige määruse (EL) 2016/679 sätted, mis on seotud väidetava rikkumisega, mida uuritakse;

b)uurimise esialgne kindlaksmääratud ulatus, eelkõige määruse (EL) 2016/679 sätted, mis on seotud väidetava rikkumisega, ning vajadusel märge selle kohta, kas neid on ilmselt rikutud;

Muudatusettepanek 113Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 9 – lõige 2 – punkt c

(c)esialgse ülevaate saamiseks oluliste keerukate õiguslike ja tehnoloogiliste asjaolude hindamise kindlaksmääratud ulatus;

c)esialgsed faktilised või õiguslikud hinnangud, milles käsitletakse kõiki asjakohaseid seisukohti, mida menetlusosalised on kokkuvõtte koostamisel väljendanud, sealhulgas asjakohane Euroopa kohtupraktika, samuti andmekaitsenõukogu välja antud suunised, soovitused ja parimad tavad;

Muudatusettepanek 114Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 9 – lõige 2 a (uus)

2a.Juhtiv järelevalveasutus ajakohastab põhiküsimuste kokkuvõtet põhjendamatu viivituseta, et kajastada menetluse käigus esile kerkinud faktilisi ja õiguslikke muudatusi.

Muudatusettepanek 115Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 9 – lõige 3

3.Asjaomased järelevalveasutused võivad esitada märkusi põhiküsimuste kokkuvõtte kohta. Sellised märkused tuleb esitada nelja nädala jooksul alates põhiküsimuste kokkuvõtte kättesaamisest.

3.Asjaomased järelevalveasutused võivad esitada faktilisi ja õiguslikke märkusi põhiküsimuste kokkuvõtte kohta. Sellised märkused tuleb esitada nelja nädala jooksul alates põhiküsimuste kokkuvõtte kättesaamisest või selle ajakohastamisest kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 60.

Muudatusettepanek 116Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 9 – lõige 4

4.Lõike 3 kohaselt esitatud märkused vastavad järgmistele nõuetele:

välja jäetud

(a)kasutatav keel on piisavalt selge ja sisaldab täpseid mõisteid, mis võimaldavad juhtival järelevalveasutusel ja vajaduse korral asjaomastel järelevalveasutustel oma seisukohti ette valmistada;

(b)õiguslikud argumendid on esitatud lühidalt ja rühmitatud, viidates põhiküsimuste kokkuvõtte sellele osale, millega need on seotud;

(c)asjaomase järelevalveasutuse märkusi võib kinnitada dokumentidega, mis võivad täiendada märkusi konkreetsete küsimuste kohta.

Muudatusettepanek 117Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 9 – lõige 5

5.Andmekaitsenõukogu võib oma kodukorras kindlaks määrata asjaomaste järelevalveasutuste poolt põhiküsimuste kokkuvõtte kohta esitatavate märkuste maksimaalse pikkuse.

välja jäetud

Muudatusettepanek 118Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 9 – lõige 6

6.Juhtumeid, kus ükski asjaomane järelevalveasutus ei esita märkusi käesoleva artikli lõike 3 alusel, loetakse eriarvamusteta juhtumiteks. Sel juhul teatatakse uurimisalustele isikutele artiklis 14 osutatud esialgsetest järeldustest üheksa kuu jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tähtaja möödumist.

6.Juhtumeid, kus ükski asjaomastest järelevalveasutustest ei esitanud käesoleva artikli lõike 3 alusel märkusi, mis vaidlustavad põhiküsimuste kokkuvõtte või tõstatavad muid olulisi faktilisi või õiguslikke küsimusi, loetakse eriarvamusteta juhtumiteks. Sellistel juhtudel on artikli 4 lõikes 1b osutatud otsuse eelnõu esitamise tähtaeg kolm kuud,

Muudatusettepanek 119Ettepanek võtta vastu määrusIII peatükk – 2. jagu – pealkiri

Kaebuste täielik või osaline tagasilükkamine

Koostöö muude asjaomaste asutustega

(Artikli 9 järele lisatakse pealkiri „II peatükk“ ja selle pealkirja muudetakse)Muudatusettepanek 120Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 10 – lõige 1 – sissejuhatav osa

1.Asjaomane järelevalveasutus esitab määruse (EL) 2016/679 artikli 61 või artikli 62 või mõlema alusel taotluse juhtivale järelevalveasutusele, kui pärast asjaomaste järelevalveasutuste märkuste esitamist artikli 9 lõike 3 kohaselt see asjaomane järelevalveasutus ei nõustu juhtiva järelevalveasutuse hinnanguga järgmise kohta:

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 121Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 10 – lõige 1 – punkt b

(b)esialgne ülevaade keerukate õiguslike asjaolude hindamisest, mille juhtiv järelevalveasutus on kindlaks määranud vastavalt artikli 9 lõike 2 punktile c;

b)esialgsed faktilised või õiguslikud hinnangud, mille juhtiv järelevalveasutus on kindlaks määranud vastavalt artikli 9 lõike 2 punktile c;

Muudatusettepanek 122Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 10 – lõige 1 – punkt c

(c)esialgne ülevaade keerukate tehnoloogiliste asjaolude hindamisest, mille juhtiv järelevalveasutus on kindlaks määranud vastavalt artikli 9 lõike 2 punktile c.

välja jäetud

Muudatusettepanek 123Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 10 – lõige 1 – punkt c a (uus)

ca)esialgselt kindlaksmääratud potentsiaalsed parandusmeetmed vastavalt artikli 9 lõike 2 punktile d.

Muudatusettepanek 124Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 10 – lõige 3

3.Juhtiv järelevalveasutus teeb asjaomaste järelevalveasutustega koostööd, tuginedes nende märkustele põhiküsimuste kokkuvõtte kohta ning vajaduse korral reageerides määruse (EL) 2016/679 artiklite 61 ja 62 kohastele taotlustele, et jõuda konsensuseni. Konsensuse alusel jätkab juhtiv järelevalveasutus uurimist ja koostab esialgsed järeldused või edastab vajaduse korral järelevalveasutusele, kellele kaebus esitati, oma põhjendused artikli 11 lõike 2 kohaldamiseks.

3.Juhtudel, mis ei kuulu käesoleva määruse artikli 9 lõike 6 kohaldamisalasse, uurib juhtiv järelevalveasutus lahknevate seisukohtade seisukohast olulisi fakte ja teeb parimal võimalikul viisil koostööd asjaomaste järelevalveasutustega, tuginedes nende märkustele põhiküsimuste kokkuvõtte kohta ning vajaduse korral reageerides määruse (EL) 2016/679 artiklite 61 ja 62 kohastele taotlustele, et jõuda konsensuseni. Konsensuse alusel jätkab juhtiv järelevalveasutus uurimist ja koostab esialgsed järeldused.

Muudatusettepanek 125Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 10 – lõige 4

4.Kui kaebusepõhise uurimise käigus ei jõua juhtiv järelevalveasutus ja üks või mitu asjaomast järelevalveasutust käesoleva määruse artikli 9 lõike 2 punktis b osutatud küsimuses konsensuseni, taotleb juhtiv järelevalveasutus andmekaitsenõukogult määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõike 3 alusel kiireloomulist siduvat otsust. Sellisel juhul eeldatakse, et määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõike 3 kohase kiireloomulise siduva otsuse taotlemise tingimused on täidetud.

4.Kui nelja nädala jooksul pärast märkuste esitamise tähtaja möödumist ei saavuta käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud menetlus juhtiva järelevalveasutuse ja ühe või mitme asjaomase järelevalveasutuse vahel konsensust artikli 9 lõikes 2 osutatud küsimustes, taotleb juhtiv järelevalveasutus või asjaomane järelevalveasutus andmekaitsenõukogult käesoleva määruse artikli 26a kohase menetluse kindlaksmääramist.

Muudatusettepanek 126Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 10 – lõige 5 – sissejuhatav osa

5.Kui juhtiv järelevalveasutus taotleb andmekaitsenõukogult käesoleva artikli lõike 4 kohaselt kiireloomulist siduvat otsust, esitab ta kõik järgmised andmed:

5.Taotledes andmekaitsenõukogult käesoleva artikli lõike 4 kohast menetluslikku kindlaksmääramist, esitab taotluse esitanud järelevalveasutus kõik järgmised andmed:

Muudatusettepanek 127Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 10 – lõige 5 – punkt a

(a)artikli 9 lõike 2 punktides a ja b osutatud dokumendid;

a)artikli 9 lõikes 2 osutatud asjakohane teave, sealhulgas nende võimalikud ajakohastamised;

Muudatusettepanek 128Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 10 – lõige 5 – punkt b

(b)selle asjaomase järelevalveasutuse märkused, kes ei ole nõus uurimise esialgse ulatusega, mille juhtiv järelevalveasutus on kindlaks määranud.

b)asjaomaste järelevalveasutuste märkused, kes ei ole nõus juhtiva järelevalveasutuse esialgse määratlusega uurimise ulatuse kohta või artikli 9 lõikes 2 osutatud põhiküsimuste kokkuvõtte elementide faktilise või õigusliku hinnanguga;

Muudatusettepanek 129Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 10 – lõige 5 – punkt b a (uus)

ba)juurdepääs ühisele juhtumitoimikule.

Muudatusettepanek 130Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 10 – lõige 5 a (uus)

5a.Andmekaitsenõukogu võib taotleda juhtivalt järelevalveasutuselt muude dokumentide või muu teabe esitamist, kui ta peab seda asjaomase juhtumi korral vajalikuks.

Muudatusettepanek 131Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 10 – lõige 6

6.Andmekaitsenõukogu võtab asjaomaste järelevalveasutuste märkuste ja juhtiva järelevalveasutuse seisukoha põhjal vastu kiireloomulise siduva otsuse uurimise ulatuse kohta.

6.Andmekaitsenõukogu võtab kooskõlas artikliga 26a kõigi saadud dokumentide põhjal vastu kiireloomulise siduva otsuse põhiküsimuste kokkuvõtte või lõikes 4 osutatud ajavahemiku pikendamise kohta.

Muudatusettepanek 132Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 10 a (uus)

Artikkel 10a

Koostöö muude asjaomaste asutustega

Järelevalveasutused püüavad edastada käesolevas määruses sätestatud menetluste raames saadud isikustamata teavet liikmesriikide ja liidu pädevatele andmekaitse- ja muudes valdkondades, sealhulgas konkurentsi, finantsteenuste, energeetika, telekommunikatsiooni, tarbijakaitse, digiteenuste või tehisintellekti järelevalveasutustele, kui teavet peetakse nende asutuste ülesannete ja kohustuste seisukohast asjakohaseks, eelkõige haldusmenetluste algatamiseks ja nende pädevusse kuuluvate õigusaktide võimalike rikkumiste uurimiseks. Teavet kasutatakse üksnes sel eesmärgil, milleks seda taotleti. See ei takista siiski järelevalveasutust algatamast selle teabe põhjal muid menetlusi või jagamast seda sel eesmärgil teiste asutustega.

Muudatusettepanek 133Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 11

Artikkel 11

välja jäetud

Kaebuse esitaja ärakuulamine enne kaebuse täielikku või osalist tagasilükkamist

1.Artiklites 9 ja 10 sätestatud menetluse kohaselt esitab juhtiv järelevalveasutus sellele järelevalveasutusele, kellele kaebus esitati, põhjused, miks tema esialgne seisukoht on, et kaebus tuleks täielikult või osaliselt tagasi lükata.

2.Järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, teavitab kaebuse esitajat kaebuse kavandatava täieliku või osalise tagasilükkamise põhjustest ning määrab tähtaja, mille jooksul kaebuse esitaja võib oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha. Tähtaeg ei tohi olla lühem kui kolm nädalat. Järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, teavitab kaebuse esitajat seisukohtade esitamata jätmise tagajärgedest.

3.Kaebus loetakse tagasivõetuks, kui kaebuse esitaja ei esita oma seisukohti selle järelevalveasutuse määratud tähtaja jooksul, kellele kaebus esitati.

4.Kaebuse esitaja võib taotleda juurdepääsu mittekonfidentsiaalsele versioonile dokumentidest, millel põhineb kaebuse kavandatav tagasilükkamine.

5.Kui kaebuse esitaja esitab oma seisukohad selle järelevalveasutuse määratud tähtaja jooksul, kellele kaebus esitati, ja need seisukohad ei muuda esialgset seisukohta kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise kohta, koostab see järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 3 kohase otsuse eelnõu, mille juhtiv järelevalveasutus esitab teistele asjaomastele järelevalveasutustele vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikele 3.

Muudatusettepanek 134Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 12

Artikkel 12

välja jäetud

Muudetud otsuse eelnõu kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise kohta

1.Kui juhtiv järelevalveasutus leiab, et muudetud otsuse eelnõu määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 5 tähenduses sisaldab elemente, mille kohta kaebuse esitaja peaks saama teha oma seisukohad teatavaks, annab järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, enne määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 5 kohast muudetud otsuse eelnõu esitamist kaebuse esitajale võimaluse teha teatavaks oma seisukohad selliste uute elementide kohta.

2.Järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, määrab tähtaja, mille jooksul kaebuse esitaja võib oma seisukohad teatavaks teha.

Muudatusettepanek 135Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 13

Artikkel 13

välja jäetud

Otsus kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise kohta

Kui järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, võtab vastu otsuse kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise kohta kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikega 8, teatab ta kaebuse esitajale, et kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 78 on kaebuse esitajal õigus õiguskaitsevahendile.

Muudatusettepanek 136Ettepanek võtta vastu määrusIII peatükk – 3. jagu – pealkiri

Vastutavatele töötlejatele ja volitatud töötlejatele adresseeritud otsused

Uurimisalustele isikutele adresseeritud otsused

Muudatusettepanek 137Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 14 – pealkiri

Esialgsed järeldused ja vastus

Esialgne järeldus ja õigus olla ära kuulatud

Muudatusettepanek 138Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 14 – lõige 1

1.Kui juhtiv järelevalveasutus kavatseb esitada teistele asjaomastele järelevalveasutustele määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 3 kohase otsuse eelnõu, milles on tuvastatud määruse (EL) 2016/679 rikkumine, koostab ta esialgsed järeldused.

1.Kui juhtiv järelevalveasutus kavatseb pärast käesoleva määruse artiklite 9 ja 10 kohaseid konsultatsioone ja menetlusi esitada teistele asjaomastele järelevalveasutustele määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 3 kohase otsuse eelnõu, milles on tuvastatud määruse (EL) 2016/679 rikkumine, koostab ta esialgsed järeldused.

Muudatusettepanek 139Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 14 – lõige 2 – lõik 1

Esialgsetes järeldustes kirjeldatakse tõstatatud väiteid ammendavalt ja piisavalt selgelt, et uurimisalustel isikutel oleks võimalik tutvuda juhtiva järelevalveasutuse läbi viidud uurimisega. Eelkõige tuleb selgelt kirjeldada kõiki uurimisaluste isikute vastu esitatud fakte ja kogu õiguslikku hinnangut , et nad saaksid väljendada oma seisukohti nende faktide ja õiguslike järelduste kohta, mille juhtiv järelevalveasutus kavatseb esitada otsuse eelnõus määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 3 tähenduses, ning loetleda kõik tõendid, millele juhtiv järelevalveasutus tugineb.

Esialgsetes järeldustes kirjeldatakse tõstatatud väiteid ammendavalt ja piisavalt selgelt, et uurimisalustel isikutel oleks võimalik tutvuda juhtiva järelevalveasutuse läbi viidud uurimisega. Eelkõige kirjeldatakse selgelt kõiki uurimisaluste isikute vastu esitatud fakte, sealhulgas loetletakse kõik tõendid, ja kogu õiguslikku hinnangut, et menetlusosalised kuulataks ära ja nad saaksid väljendada oma seisukohti nende faktide ja õiguslike järelduste kohta, mille juhtiv järelevalveasutus kavatseb esitada otsuse eelnõus määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 3 tähenduses, ning loetleda kõik tõendid, millele juhtiv järelevalveasutus tugineb.

Muudatusettepanek 140Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 14 – lõige 2 – lõik 2

Esialgsetes järeldustes näidatakse ära parandusmeetmed, mida juhtiv järelevalveasutus kavatseb kasutada.

Esialgsetes järeldustes näidatakse ära parandusmeetmed, mida juhtiv järelevalveasutus kaalub.

Muudatusettepanek 141Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 14 – lõige 2 – lõik 3

Kui juhtiv järelevalveasutus kavatseb määrata trahvi, loetleb ta esialgsetes järeldustes asjaomased elemendid, millele ta trahvi arvutamisel tugineb. Eelkõige loetleb juhtiv järelevalveasutus olulised faktid ja õiguslikud asjaolud, mis võivad kaasa tuua trahvi määramise, ning määruse (EL) 2016/679 artikli 83 lõikes 2 loetletud elemendid, sealhulgas mis tahes raskendavad või kergendavad asjaolud, mida ta võtab arvesse.

Kui juhtiv järelevalveasutus kaalub trahvi määramist, loetleb ta esialgsetes järeldustes asjakohased asjaolud, millele ta kavatseb tugineda haldustrahvi määramise üle otsustamisel ja trahvi arvutamisel. Eelkõige loetleb juhtiv järelevalveasutus olulised faktid ja õiguslikud asjaolud, mis võivad kaasa tuua trahvi määramise, ning määruse (EL) 2016/679 artikli 83 lõikes 2 loetletud elemendid, sealhulgas mis tahes raskendavad või kergendavad asjaolud, mida ta võtab arvesse.

Muudatusettepanek 142Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 14 – lõige 3

3.Juhtiv järelevalveasutus teavitab iga uurimisalust isikut esialgsetest järeldustest.

3.Juhtiv järelevalveasutus teavitab esialgsetest järeldustest iga uurimisalust isikut, kelle suhtes võib kasutada parandusõigust, samuti järelevalveasutust, kellele kaebus esitati, ja asjaomaseid järelevalveasutusi. Järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, teavitab kaebuse esitajat esialgsetest järeldustest.

Muudatusettepanek 143Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 14 – lõige 4

4.Uurimisaluseid isikuid esialgsetest järeldustest teavitades määrab juhtiv järelevalveasutus tähtaja, mille jooksul need isikud võivad esitada kirjalikult oma seisukohad. Juhtiv järelevalveasutus ei ole kohustatud võtma arvesse pärast kõnealuse tähtaja möödumist saadud kirjalikke seisukohti.

välja jäetud

Muudatusettepanek 144Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 14 – lõige 5

5.Kui juhtiv järelevalveasutus teavitab uurimisaluseid isikuid esialgsetest järeldustest, võimaldab ta neile kooskõlas artikliga 20 juurdepääsu haldustoimikule.

välja jäetud

Muudatusettepanek 145Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 14 – lõige 6

6.Uurimisalused isikud võivad oma kirjalikus vastuses esialgsetele järeldustele esitada kõik neile teadaolevad faktid ja õiguslikud argumendid, mis on olulised nende kaitsmiseks juhtiva järelevalveasutuse väidete vastu. Esitatud faktide tõendamiseks lisavad nad kõik asjaomased dokumendid. Juhtiv järelevalveasutus käsitleb oma otsuse eelnõus üksnes neid väiteid, sealhulgas fakte ja nendel faktidel põhinevat õiguslikku hinnangut, mille kohta on uurimisalustele isikutele antud võimalus esitada märkusi.

6.Uurimisalused isikud võivad oma kirjalikus vastuses esialgsetele järeldustele esitada kõik neile teadaolevad faktid ja õiguslikud argumendid, mis on olulised nende kaitsmiseks juhtiva järelevalveasutuse väidete vastu. Esitatud faktide tõendamiseks lisavad nad kõik asjaomased dokumendid. Juhtiv järelevalveasutus käsitleb oma otsuse eelnõus üksnes neid väiteid, sealhulgas fakte ja nendel faktidel põhinevat õiguslikku hinnangut, mille kohta on menetlusosalistele antud võimalus esitada märkusi.

Muudatusettepanek 146Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 15

Artikkel 15

välja jäetud

Esialgsete järelduste edastamine kaebuse esitajatele

1.Kui juhtiv järelevalveasutus teeb esialgsed järeldused küsimuses, mille kohta ta on saanud kaebuse, annab järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, kaebuse esitajale esialgsete järelduste mittekonfidentsiaalse versiooni ja määrab tähtaja, mille jooksul kaebuse esitaja võib teha kirjalikult oma seisukohad teatavaks.

2.Lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui järelevalveasutus menetleb vajaduse korral mitut kaebust ühiselt, jagab kaebused mitmeks osaks või kasutab mis tahes muul viisil oma kaalutlusõigust seoses uurimise ulatusega, mis on kindlaks määratud esialgsetes järeldustes.

3.Kui juhtiv järelevalveasutus leiab, et kaebuse esitajal on vaja haldustoimikus sisalduvaid dokumente, et teha tulemuslikult teatavaks oma seisukohad esialgsete järelduste kohta, annab järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, lõike 1 kohaste esialgsete järelduste esitamisel kaebuse esitajale selliste dokumentide mittekonfidentsiaalse versiooni.

4.Kaebuse esitajale antakse esialgsete järelduste mittekonfidentsiaalne versioon üksnes selle konkreetse uurimise eesmärgil, mille käigus on need esialgsed järeldused tehtud.

5.Enne esialgsete järelduste mittekonfidentsiaalse versiooni ja lõike 3 kohaselt esitatud dokumentide saamist saadab kaebuse esitaja juhtivale järelevalveasutusele konfidentsiaalsuse deklaratsiooni, millega kaebuse esitaja kohustub mitte avalikustama esialgsete järelduste mittekonfidentsiaalses versioonis sisalduvat mis tahes teavet või hinnangut ega kasutama neid järeldusi muul eesmärgil kui konkreetne uurimine, mille käigus on need järeldused tehtud.

Muudatusettepanek 147Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 16 – pealkiri

Lõpliku otsuse vastuvõtmine

Otsuste eelnõude ja muudetud otsuste eelnõude esitamine ning lõpliku otsuse vastuvõtmine

Muudatusettepanek 148Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 16 – lõik 1

Pärast otsuse eelnõu esitamist asjaomastele järelevalveasutustele vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikele 3 ja juhul, kui ükski asjaomane järelevalveasutus ei ole määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõigetes 4 ja 5 osutatud ajavahemike jooksul otsuse eelnõu kohta vastuväiteid esitanud, võtab juhtiv järelevalveasutus vastu määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 7 kohase otsuse ja teeb selle teatavaks vastutava töötleja või volitatud töötleja peamisele tegevuskohale või, olenevalt asjaoludest, ainsale tegevuskohale ning teatab kõnealusest otsusest asjaomastele järelevalveasutustele ja andmekaitsenõukogule, lisades kokkuvõtte asjaomastest asjaoludest ja põhjendustest.

Pärast otsuse eelnõu esitamist asjaomastele järelevalveasutustele vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikele 3 ja juhul, kui ükski asjaomane järelevalveasutus ei ole määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõigetes 4 ja 5 osutatud ajavahemike jooksul otsuse eelnõu kohta vastuväiteid esitanud, võtab juhtiv järelevalveasutus nelja nädala jooksul alates määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõigetes 4 ja 5 osutatud ajavahemike lõpust vastu määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 7 ja artikli 60 lõike 9 kohase otsuse ja teeb selle teatavaks vastutava töötleja või volitatud töötleja peamisele tegevuskohale või, olenevalt asjaoludest, ainsale tegevuskohale ning teatab kõnealusest otsusest asjaomastele järelevalveasutustele ja andmekaitsenõukogule, lisades kokkuvõtte asjaomastest asjaoludest ja põhjendustest.

Muudatusettepanek 149Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 16 – lõige 1 a (uus)

1a.Kui asjaomane järelevalveasutus on esitanud otsuse eelnõu suhtes vastuväite määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikes 4 osutatud ajavahemiku jooksul ja juhtiv järelevalveasutus kavatseb seda vastuväidet järgida, esitab juhtiv järelevalveasutus nelja nädala jooksul muudetud otsuse eelnõu vastavalt kõnealuse määruse artikli 60 lõikele 5.

Muudatusettepanek 150Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 16 – lõige 1 b (uus)

1b.Kui asjaomane järelevalveasutus on esitanud otsuse eelnõu suhtes vastuväite määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikes 4 osutatud ajavahemiku jooksul ja juhtiv järelevalveasutus ei järgi asjakohast ja põhjendatud vastuväidet või on arvamusel, et vastuväide ei ole asjakohane või põhjendatud, esitab juhtiv järelevalveasutus küsimuse nelja nädala jooksul artiklis 63 osutatud järjepidevuse mehhanismile kooskõlas kõnealuse määruse artikli 60 lõikega 4.

Muudatusettepanek 151Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 16 – lõige 1 c (uus)

1c.Ilma et see piiraks siseriiklikust õigusest tulenevate lisanõuete kohaldamist, esitatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõigete 3, 5 või 7–9 kohased otsuse eelnõud või lõplikud otsused kirjalikult, kasutades lühikest, kokkuvõtlikku, selget ja arusaadavat vormi ning selget ja lihtsat keelt. Need koostatakse erapooletult, võttes arvesse isikute lahknevaid tõendeid ja seisukohti, ning need sisaldavad vähemalt järgmisi elemente:

a)otsuse teinud järelevalveasutuse nimi;

b)otsuse tegemise kuupäev;

c)erapooletu kokkuvõte juhtumi asjakohastest faktidest ja nende allikast;

d)otsuse õiguslikud alused;

e)kasutatud parandusvolitused, karistused või muud meetmed; ning

f)teave määruse (EL) 2016/679 artikli 78 ja kohaldatava siseriikliku menetlusõiguse kohase õiguse kohta tõhusale õiguskaitsevahendile.

Muudatusettepanek 152Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 16 – lõige 1 d (uus)

1d.Kui õiguslikult siduva otsuse peab tegema järelevalveasutus, kellele kaebus esitati kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikega 8 või 9, tagab juhtiv järelevalveasutus, et otsus sisaldab kõiki asjaomase järelevalveasutuse kohaldatava siseriikliku menetlusõiguse kohaselt vajalikke elemente. Asjaomane järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, abistab juhtivat järelevalveasutust otsuse sellisel viisil koostamisel.

Muudatusettepanek 153Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 16 – lõige 1 e (uus)

1e.Iga otsuse või lõpliku otsuse eelnõu tugineb üksnes faktilistele järeldustele, mis on tehtud dokumentide või muude tõendite põhjal, mille kohta uurimisalustel isikutel oli võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

Muudatusettepanek 154Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 16 – lõige 1 f (uus)

1f.Määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõigete 7–9 kohaselt menetlusosalistele esitatav teave sisaldab õiguslikult siduva otsuse koopiat ja teavet õiguskaitsevahendi kohta, mis on kättesaadav kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 78.

Muudatusettepanek 155Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 16 – lõige 1 g (uus)

1g.Järelevalveasutused peavad avaldama kõik nende tehtavad õiguslikult siduvad otsused põhjendamatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul pärast nende vastuvõtmist, välja arvatud juhul, kui uued otsused ei kaldu oluliselt kõrvale varem avaldatud otsustest. Kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega võivad järelevalveasutused jätta välja isikute nimed, mis tahes teabe, mille alusel võib olla võimalik isikuid tuvastada, ja kohaldatava õigusega kaitstud muu teabe.

Muudatusettepanek 156Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 17

Artikkel 17

välja jäetud

Õigus olla ära kuulatud seoses muudetud otsuse eelnõuga

1.Kui juhtiv järelevalveasutus leiab, et muudetud otsuse eelnõu määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 5 tähenduses sisaldab elemente, mille kohta uurimisalused isikud peaksid saama teha oma seisukohad teatavaks, annab juhtiv järelevalveasutus enne määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 5 kohast muudetud otsuse eelnõu esitamist uurimisalustele isikutele võimaluse teha teatavaks oma seisukohad selliste uute elementide kohta.

2.Juhtiv järelevalveasutus määrab tähtaja, mille jooksul uurimisalused isikud võivad oma seisukohad teatavaks teha.

Muudatusettepanek 157Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 18 – lõige 1 – punkt a

(a)peavad põhinema üksnes otsuse eelnõus sisalduvatel faktilistel asjaoludel ja

a)peavad põhinema otsuse eelnõus sisalduvatel faktilistel asjaoludel või ühises juhtumitoimikus esitatud tõenditel või mis tahes täiendavatel tõenditel, mis on esitatud koos asjakohase ja põhjendatud vastuväitega

Muudatusettepanek 158Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 18 – lõige 1 – punkt b

(b)ei tohi muuta väidete ulatust, tõstatades küsimusi, mis kujutaksid endast täiendavaid väiteid määruse (EL) 2016/679 rikkumise kohta või muudaksid esitatud väidete sisulist olemust.

b)ei tohi muuta juhtumi ulatust, mis on määratud kindlaks põhiküsimuste kokkuvõtte viimases versioonis ning

Muudatusettepanek 159Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 18 – lõige 1 – punkt b a (uus)

ba)selgelt määrama kindlaks otsuse eelnõu elemendid, mida tuleks muuta, sealhulgas võimaluse korral kavandatava muudatuse täpne sõnastus või otsuse eelnõu kavandatud muudatuse piisavalt täpne kirjeldus.

Muudatusettepanek 160Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 18 – lõige 2 – punkt a

(a)iga asjakohase ja põhjendatud vastuväite pikkus ning juhtiva järelevalveasutuse seisukoht selliste vastuväidete kohta ei tohi ületada kolme lehekülge ega sisaldada lisasid. Eriti keerukate õiguslike küsimustega seotud juhtudel võib maksimaalset pikkust suurendada kuue leheküljeni, välja arvatud juhul, kui andmekaitsenõukogu nõustub, et konkreetsete asjaolude tõttu on suurem pikkus põhjendatud;

välja jäetud

Muudatusettepanek 161Ettepanek võtta vastu määrusIV peatükk

[...]

välja jäetud

Muudatusettepanek 162Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 22 – pealkiri

Vaidluste lahendamisele suunamine määruse (EL) 2016/679 artikli 65 alusel

Vaidluste lahendamisele suunamine määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti a alusel

Muudatusettepanek 163Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 22 – lõige 1

1.Kui juhtiv järelevalveasutus ei järgi asjakohaseid ja põhjendatud vastuväiteid või on arvamusel, et vastuväited ei ole asjakohased ega põhjendatud, esitab ta sisulise küsimuse käsitlemiseks määruse (EL) 2016/679 artiklis 65 sätestatud vaidluste lahendamise mehhanismi raames.

1.Kui juhtiv järelevalveasutus ei järgi asjakohaseid ja põhjendatud vastuväiteid või on arvamusel, et vastuväited ei ole asjakohased ega põhjendatud, esitab ta sisulise küsimuse käsitlemiseks määruse (EL) 2016/679 artiklis 65 sätestatud vaidluste lahendamise mehhanismi raames nelja nädala jooksul alates kõigi asjakohaste ja põhjendatud vastuväidete kättesaamisest või määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikes 4 osutatud tähtaja möödumisest. Pärast tähtaja möödumist saadud asjakohaseid ja põhjendatud vastuväiteid arvesse ei võeta.

Muudatusettepanek 164Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 22 – lõige 2 – sissejuhatav osa

2.Sisulise küsimuse vaidluste lahendamise mehhanismi suunamise korral esitab juhtiv järelevalveasutus andmekaitsenõukogule kõik järgmised dokumendid:

2.Sisulise küsimuse vaidluste lahendamise mehhanismi suunamise korral esitab juhtiv järelevalveasutus andmekaitsenõukogule kõik järgmised andmed:

Muudatusettepanek 165Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 22 – lõige 2 – punkt a a (uus)

aa)põhiküsimuste kokkuvõte;

Muudatusettepanek 166Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 22 – lõige 2 – punkt b

(b)asjaomaste faktide kokkuvõte;

b)asjaomaste faktide kokkuvõte, sealhulgas töötlemistoimingute kirjeldus, vastutava töötleja organisatsiooni kirjeldus ning asjakohaste otsuste tegemine isikuandmete töötlemise eesmärkide ja vahendite kohta;

Muudatusettepanek 167Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 22 – lõige 2 – punkt d

(d)uurimisaluste isikute kirjalik seisukoht vastavalt artiklitele 14 ja 17;

d)isikute kirjalik seisukoht vastavalt artiklile 14;

Muudatusettepanek 168Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 22 – lõige 2 – punkt e

(e)kaebuse esitajate kirjalikud seisukohad vastavalt artiklitele 11, 12 ja 15;

välja jäetud

Muudatusettepanek 169Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 22 – lõige 2 – punkt f

(f)asjakohased ja põhjendatud vastuväited, mida juhtiv järelevalveasutus ei järginud;

f)asjakohased ja põhjendatud vastuväited, mida juhtiv järelevalveasutus ei järginud, ning vastuväited, mille juhtiv järelevalveasutus on tagasi lükanud, kuna need ei ole asjakohased ega põhjendatud;

Muudatusettepanek 170Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 22 – lõige 2 – punkt g

(g)põhjendused, miks juhtiv järelevalveasutus ei järginud asjakohaseid ja põhjendatud vastuväiteid või leidis, et vastuväited ei ole asjakohased ega põhjendatud.

g)põhjendused, miks juhtiv järelevalveasutus ei järginud vastuväiteid või lükkas need tagasi, kuna leidis, et vastuväited ei ole asjakohased ega põhjendatud;

Muudatusettepanek 171Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 22 – lõige 2 – punkt g a (uus)

ga)juurdepääs ühisele juhtumitoimikule.

Muudatusettepanek 172Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 22 – lõige 3

3.Nelja nädala jooksul alates lõikes 2 loetletud dokumentide saamisest määrab andmekaitsenõukogu kindlaks, millistest asjakohastest ja põhjendatud vastuväidetest ei loobuta.

3.Kahe nädala jooksul alates lõikes 2 loetletud dokumentide saamisest registreerib andmekaitsenõukogu küsimuse esitamise vaidluste lahendamise mehhanismis või nõuab veel ühe nädala jooksul uue teabe esitamist, mis sisaldab puuduvat teavet. Taotluse registreerimisel loetleb ja struktureerib andmekaitsenõukogu järelevalveasutuste vahelised vaidlused, mis kuuluvad andmekaitsenõukogu menetluse kohaldamisalasse, ning esitab need kohe järelevalveasutustele.

Muudatusettepanek 173Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 22 – lõige 3 a (uus)

3a.Kui kogu lõikes 2 osutatud teave on saadud, on andmekaitsenõukogu eesistujal õigus nõuda juhtivalt järelevalveasutuselt või asjaomastelt järelevalveasutustelt mis tahes täiendavat teavet, dokumente või selgitusi, mida on vaja, et andmekaitsenõukogu saaks teha siduva otsuse kõigis küsimustes, mille kohta on esitatud asjakohased ja põhjendatud vastuväited. Ametiasutused esitavad kõnealuse lisateabe hiljemalt ühe nädala jooksul pärast taotluse saamist.

Muudatusettepanek 174Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 22 – lõige 3 b (uus)

3b.Asjaomased järelevalveasutused võivad kahe nädala jooksul pärast lõike 3 kohase teabe esitamist esitada kõnealuse juhtumi kohta muu asjakohase teabe, mis ei sisaldunud vastuväidetes, sealhulgas, kuid mitte ainult, nende vastuväitega seotud faktid ja dokumendid.

Muudatusettepanek 175Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 22 – lõige 3 c (uus)

3c.Määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 2 kohane „sisulise küsimuse esitamine“ tähendab hetke, mil kõik artikli 22 lõikes 2 osutatud dokumendid on kättesaadavad ja tõlgitud kooskõlas artikliga 2d.

Muudatusettepanek 176Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 22 – lõige 3 d (uus)

3d.Määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõikes 4 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei tohi järelevalveasutused võtta vastu otsust andmekaitsenõukogule määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõikes 2 ja määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõikes 2 ja 3 osutatud ajavahemike jooksul, kohaldatakse ka käesoleva artikli lõikes 3 osutatud ajavahemikel.

Muudatusettepanek 177Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 23

Artikkel 23

välja jäetud

Registreerimine seoses määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti a kohase otsusega

Andmekaitsenõukogu eesistuja registreerib sisulise küsimuse suunamise vaidluse lahendamiseks vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punktile a hiljemalt üks nädal pärast kõigi järgmiste dokumentide kättesaamist:

(a)otsuse eelnõu või muudetud otsuse eelnõu, mille kohta kõnealused asjakohased ja põhjendatud vastuväited on esitatud;

(b)asjaomaste faktide kokkuvõte;

(c)uurimisaluste isikute kirjalik seisukoht vastavalt artiklitele 14 ja 17;

(d)kaebuse esitajate kirjalikud seisukohad vastavalt artiklitele 11, 12 ja 15;

(e)asjakohased ja põhjendatud vastuväited, millest ei loobuta;

(f)põhjendused, miks juhtiv järelevalveasutus ei järginud asjakohaseid ja põhjendatud vastuväiteid, millest ei loobuta.

Muudatusettepanek 178Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 24

Artikkel 24

välja jäetud

Põhjenduste esitamine enne määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti a kohase otsuse vastuvõtmist

1.Enne siduva otsuse vastuvõtmist vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punktile a esitab andmekaitsenõukogu eesistuja juhtiva järelevalveasutuse kaudu uurimisalustele isikutele ja/või kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise korral kaebuse esitajale põhjendused, milles selgitatakse põhjendusi, mida andmekaitsenõukogu kavatseb oma otsuses kasutada. Kui andmekaitsenõukogu kavatseb vastu võtta siduva otsuse, mille kohaselt juhtiv järelevalveasutus peab oma otsuse eelnõu või muudetud otsuse eelnõu muutma, otsustab andmekaitsenõukogu, kas sellistele põhjendustele tuleks lisada need asjakohased ja põhjendatud vastuväited, millest ei loobuta ning mille alusel andmekaitsenõukogu kavatseb oma otsuse vastu võtta.

2.Uurimisalustel isikutel ja/või kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise korral kaebuse esitajal on oma seisukohtade teatavaks tegemiseks aega üks nädal alates lõikes 1 osutatud põhjenduste kättesaamisest.

3.Lõikes 2 sätestatud tähtaega pikendatakse ühe nädala võrra, kui andmekaitsenõukogu pikendab siduva otsuse vastuvõtmise tähtaega kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõikega 2.

4.Määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõikes 2 sätestatud andmekaitsenõukogu siduva otsuse vastuvõtmise tähtaeg lõigetes 2 ja 3 sätestatud ajavahemike jooksul ei kulge.

Muudatusettepanek 179Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 25

Artikkel 25

välja jäetud

Määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti b kohase otsusega seotud menetlus

1.Järelevalveasutus, kes suunab määruse 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti b alusel andmekaitsenõukogule sisulise küsimuse peamise tegevuskoha jaoks pädeva järelevalveasutuse kohta, esitab andmekaitsenõukogule kõik järgmised dokumendid:

(a)asjaomaste faktide kokkuvõte;

(b)hinnang nende faktide kohta, kuivõrd need on seotud määruse (EL) 2016/679 artikli 56 lõikes 1 sätestatud tingimustega;

(c)selle vastutava töötleja või volitatud töötleja seisukohad, kelle peamisse tegevuskohta küsimus suunati;

(d)teiste suunamisega seotud asjaomaste järelevalveasutuste seisukohad;

(e)mis tahes muu dokument või teave, mida suunamise teinud järelevalveasutus peab asjakohaseks ja vajalikuks, et leida lahendus kõnealuses sisulises küsimuses.

2.Andmekaitsenõukogu eesistuja registreerib suunamise hiljemalt üks nädal pärast lõikes 1 osutatud dokumentide kättesaamist.

Muudatusettepanek 180Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 26 – lõige 1 – punkt c

(c)sisulise küsimuse suunanud järelevalveasutuse või komisjoni seisukohad selle kohta, kas järelevalveasutus oli määruse (EL) 2016/679 artikli 64 lõike 1 kohaselt kohustatud edastama andmekaitsenõukogule otsuse eelnõu või kas järelevalveasutus ei järginud määruse (EL) 2016/679 artikli 64 kohaselt esitatud andmekaitsenõukogu arvamust.

c)sisulise küsimuse suunanud järelevalveasutuse või komisjoni seisukohad selle kohta, kas järelevalveasutus oli määruse (EL) 2016/679 artikli 64 lõike 1 kohaselt kohustatud edastama andmekaitsenõukogule otsuse eelnõu või kas järelevalveasutus ei järginud määruse (EL) 2016/679 artikli 64 kohaselt esitatud andmekaitsenõukogu arvamust, millele lisatakse selgitus selle kohta, milliseid punkte ei ole järgitud, ja viide vastuvõetud otsuse asjakohasele osale.

Muudatusettepanek 181Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 26 – lõige 1 a (uus)

1a.Andmekaitsenõukogu eesistuja teavitab kõiki järelevalveasutusi lõike 1 kohaselt andmekaitsenõukogule suunamisest, et järelevalveasutused saaksid oma seisukohad teatavaks teha.

Muudatusettepanek 182Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 26 – lõige 3

3.Andmekaitsenõukogu eesistuja registreerib suunamise hiljemalt üks nädal pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumentide kättesaamist.

3.Andmekaitsenõukogu eesistuja registreerib suunamise hiljemalt üks nädal pärast kõigi lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumentide kättesaamist.

Muudatusettepanek 183Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 26 a (uus)

Artikkel 26a

Andmekaitsenõukogu menetluslikud otsused

1. Määruse (EL) 2016/679 artikli 66 kohaselt võib järelevalveasutus taotleda andmekaitsenõukogult kiireloomulist siduva otsuse tegemist menetlusliku otsuse vormis mis tahes menetlusvaidluses, mis tekib järelevalveasutuste vahel käesoleva määrusega ette nähtud juhtudel.

2. Kui juhtiv järelevalveasutus leiab, et ta ei saa artikli 4 lõike 1b või artikli 5a lõike 3 kohasest tähtajast kinni pidada, eelkõige erakordselt keerukate faktiliste uurimiste vajaduse tõttu, taotleb ta andmekaitsenõukogult lõike 1 kohast kiireloomulist siduvat otsust tähtaja pikendamise kohta veel kuni üheksa kuu võrra. Järelevalveasutus tõendab, et hoolimata artikli 2c lõike 1 järgimisest on taotletav pikendamine vältimatu.

3. Lõigete 1 ja 2 kohased taotlused peavad sisaldama vähemalt järgmist:

a) faktilised asjaolud, millele tuginetakse, ja tõendid, mis on ametiasutusele või isikule kättesaadavad;

b) taotluse õiguslik alus;

c) lõike 1 kohane otsus või lõike 2 kohane tähtaja pikendamine, mida asutus või isik kriisilahendusnõukogult taotleb;

4. Kahe nädala jooksul otsustab kriisilahendusnõukogu küsimuse talle esitatud teabe põhjal või lükkab taotluse tagasi Otsused on järelevalveasutustele siduvad.

Muudatusettepanek 184Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 26 b (uus)

Artikkel 26b

Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile järelevalveasutuse vastu

1. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 artikli 78 kohaste olemasolevate õiguskaitsevahendite ja mis tahes muude halduslike või kohtuväliste õiguskaitsevahendite kohaldamist, on igal menetlusosalisel õigus tõhusale õiguskaitsevahendile:

a) kui järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, ei kasuta oma volitusi tagamaks, et teine järelevalveasutus jätkab menetlust;

b) kui juhtiv järelevalveasutus ei järgi määruses (EL) 2016/679 ja käesolevas määruses sätestatud tähtaegu või

c) kui järelevalveasutus ei järgi andmekaitsenõukogu siduvat otsust.

2. Iga menetluse pool või määruse (EL) 2016/679 artikli 80 kohane mittetulunduslik asutus võib esitada lõike 1 punkti c kohase hagi, kui ta leiab, et töötlemisega on rikutud andmesubjekti määrusest (EL) 2016/679 tulenevaid õigusi.

3. Kui lõike 1 kohast läbivaatamist teostav kohus leiab, et järelevalveasutus ei ole oma ülesandeid täitnud, on tal õigus nõuda kõnealuselt järelevalveasutuselt vajalike meetmete võtmist.

Muudatusettepanek 185Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 27 – lõige 1 – punkt a

(a)asjaomaste faktide kokkuvõte;

a)asjaomaste faktide kokkuvõte, sealhulgas tõendid määruse (EL) 2016/679 rikkumise kohta;

Muudatusettepanek 186Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 27 – lõige 1 – punkt b

(b)järelevalveasutuse territooriumil võetud ajutise meetme kirjeldus, selle kestus ja vastuvõtmise põhjused, sealhulgas põhjendus, miks andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitsmiseks on vaja kiiresti tegutseda;

b)arvamust taotleva järelevalveasutuse liikmesriigi territooriumil võetud ajutise meetme kirjeldus, selle kestus ja vastuvõtmise põhjused, sealhulgas põhjendus, miks andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitsmiseks on vaja kiiresti tegutseda;

Muudatusettepanek 187Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 27 – lõige 1 – punkt c

(c)põhjendus lõplike meetmete võtmise kiireloomulisuse kohta taotluse esitanud järelevalveasutuse liikmesriigi territooriumil, sealhulgas selgitus asjaomaste meetmete võtmist tingivate asjaolude erandlikkuse kohta.

c)põhjendus lõplike meetmete võtmise kiireloomulisuse kohta, sealhulgas selgitus asjaomaste meetmete võtmist tingivate asjaolude erandlikkuse kohta.

Muudatusettepanek 188Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 27 – lõige 1 – punkt c a (uus)

ca)juhtiva järelevalveasutuse seisukohad, kui taotlev asutus ei ole juhtiv järelevalveasutus;

Muudatusettepanek 189Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 27 – lõige 2

2.Andmekaitsenõukogu kiireloomuline arvamus adresseeritakse taotluse esitanud järelevalveasutusele. See peab olema sarnane arvamusele määruse (EL) 2016/679 artikli 64 lõike 1 tähenduses ja võimaldama taotleval asutusel jääda oma ajutise meetme juurde või muuta seda kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 64 lõikes 7 sätestatud kohustustega.

2.Andmekaitsenõukogu kiireloomuline arvamus adresseeritakse kõigile järelevalveasutustele. See peab olema sarnane arvamusele määruse (EL) 2016/679 artikli 64 lõike 1 tähenduses ja võimaldama asutustel jääda oma ajutise meetme juurde või muuta seda kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 64 lõikes 7 sätestatud kohustustega.

Muudatusettepanek 190Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 28 – pealkiri

Määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõike 2 kohased kiireloomulised otsused

Määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõike 2 kohased kiireloomulised siduvad otsused

Muudatusettepanek 191Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 28 – lõige 1 – sissejuhatav osa

1.Taotlus andmekaitsenõukogu kiireloomulise otsuse tegemiseks vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõikele 2 esitatakse hiljemalt kolm nädalat enne määruse (EL) 2016/679 artikli 61 lõike 8, artikli 62 lõike 7 või artikli 66 lõike 1 kohaselt vastu võetud ajutiste meetmete kehtivuse lõppemist. Taotlus peab sisaldama kõiki järgmisi andmeid:

1.Taotlus andmekaitsenõukogu kiireloomulise siduva otsuse tegemiseks vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõikele 2 esitatakse hiljemalt kolm nädalat pärast määruse (EL) 2016/679 artikli 61 lõike 8, artikli 62 lõike 7 või artikli 66 lõike 1 kohaselt vastu võetud ajutiste meetmete vastuvõtmist. Taotlus peab sisaldama kõiki järgmisi andmeid:

Muudatusettepanek 192Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 28 – lõige 1 – punkt a

(a)asjaomaste faktide kokkuvõte;

a)asjaomaste faktide kokkuvõte, sealhulgas tõendid määruse (EL) 2016/679 rikkumise kohta;

Muudatusettepanek 193Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 28 – lõige 1 – punkt b

(b)otsust taotleva järelevalveasutuse liikmesriigi territooriumil võetud ajutine meede, selle kestus ja vastuvõtmise põhjused, eelkõige põhjendus, miks andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitsmiseks on vaja kiiresti tegutseda;

b)otsust taotleva järelevalveasutuse liikmesriigi territooriumil võetud ajutine meede, selle kestus ja selle vastuvõtmise põhjused, eelkõige põhjendus, miks andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitsmiseks on vaja kiiresti tegutseda;

Muudatusettepanek 194Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 28 – lõige 1 – punkt c

(c)teave järelevalveasutuse territooriumil võetud uurimismeetmete kohta ja uurimisaluste isikute kohalikust tegevuskohast saadud vastused või mis tahes muu teave, mis on taotluse esitanud järelevalveasutuse valduses;

c)teave järelevalveasutuse territooriumil võetud uurimismeetmete kohta ja uurimisalustelt isikutelt saadud vastused või mis tahes muu teave, mis on taotluse esitanud järelevalveasutuse valduses;

Muudatusettepanek 195Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 28 – lõige 1 – punkt d

(d)taotluse esitanud järelevalveasutuse territooriumil lõplike meetmete võtmise kiireloomulisuse põhjendus, pidades silmas lõpliku meetme võtmist tingivate asjaolude erandlikkust, või tõend selle kohta, et järelevalveasutus on jätnud vastamata määruse (EL) 2016/679 artikli 61 lõike 3 või artikli 62 lõike 2 kohasele taotlusele;

d)taotluse esitanud järelevalveasutuse territooriumil lõplike meetmete võtmise kiireloomulisuse põhjendus, pidades silmas lõpliku meetme võtmist tingivate asjaolude erandlikkust, või tõend selle kohta, et järelevalveasutus on jätnud esitamata määruse (EL) 2016/679 artikli 61 lõike 5 kohaselt nõutud teabe või jätnud vastamata määruse (EL) 2016/679 artikli 61 lõike 8 või artikli 62 lõike 2 kohasele taotlusele;

Muudatusettepanek 196Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 28 – lõige 1 – punkt f

(f)vajaduse korral nende uurimisaluste isikute kohaliku tegevuskoha seisukohad, kelle suhtes võeti ajutisi meetmeid vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõikele 1.

f)menetlusosaliste seisukohad, kui need on kättesaadavad. Kui taotluse esitanud asutus ei ole juhtiv järelevalveasutus, annab taotluse esitanud asutus õiguse olla ära kuulatud uurimisalustele isikutele, kelle suhtes võeti ajutisi meetmeid vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõikele 1.

Muudatusettepanek 197Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 28 – lõige 2

2.Lõikes 1 osutatud kiireloomuline otsus adresseeritakse taotluse esitanud järelevalveasutusele ja see võimaldab taotluse esitanud asutusel jääda oma ajutise meetme juurde või muuta seda.

2.Lõikes 1 osutatud kiireloomuline siduv otsus adresseeritakse juhtivale järelevalveasutusele ja kõigile asjaomastele järelevalveasutustele ning selles täpsustatakse järelevalveasutused, kes peaksid vajaduse korral võtma lõplikud meetmed, võttes arvesse andmekaitsenõukogu kiireloomulist arvamust või otsust vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõikele 2.

Muudatusettepanek 198Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 28 – lõige 3

3.Kui andmekaitsenõukogu võtab vastu kiireloomulise siduva otsuse, milles märgitakse, et vastu tuleks võtta lõplikud meetmed, võtab järelevalveasutus, kellele otsus adresseeriti, sellised meetmed vastu enne määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõike 1 kohaselt vastu võetud ajutiste meetmete kehtivuse lõppemist.

3.Kui andmekaitsenõukogu võtab vastu kiireloomulise siduva otsuse, milles märgitakse, et vastu tuleks võtta lõplikud meetmed, võtab järelevalveasutus või asutused, kellele otsus adresseeriti, sellised meetmed vastu enne määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõike 1 kohaselt vastu võetud ajutiste meetmete kehtivuse lõppemist.

Muudatusettepanek 199Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 28 – lõige 4

4.Lõikes 1 osutatud taotluse esitanud järelevalveasutus teavitab oma otsusest lõplike meetmete kohta vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskohta oma liikmesriigi territooriumil ning samuti andmekaitsenõukogu. Kui juhtiv järelevalveasutus ei ole taotluse esitanud asutus, teavitab taotluse esitanud asutus juhtivat järelevalveasutust lõplikust meetmest.

4.Järelevalveasutus, kes vastutab lõplike meetmete vastuvõtmise eest, teatab oma otsusest lõplike meetmete kohta asjaomastele uurimisalustele pooltele ja andmekaitsenõukogule. Kui juhtiv järelevalveasutus ei ole taotlev asutus, teavitab taotluse esitanud asutus uurimisaluseid isikuid, kelle suhtes ajutised meetmed võeti, kriisilahendusnõukogu otsusest ja juhtiva järelevalveasutuse poolt vastu võetud lõplikest meetmetest. Kaebuse saanud järelevalveasutus teavitab kaebuse esitajat andmekaitsenõukogu otsusest ja juhtiva järelevalveasutuse poolt vastu võetud lõplikest meetmetest.

Muudatusettepanek 200Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 28 a (uus)

Artikkel 28a

Menetluslike otsuste vastased õiguskaitsevahendid

Õiguskaitsevahendeid järelevalveasutuse poolt siseriikliku õiguse kohaselt tehtud menetluslike otsuste vastu võib võtta ainult koos õiguskaitsevahendiga lõpliku sisulise otsuse vastu. Kohaldatava siseriikliku õiguse kohaste menetluslike otsuste vaidlustamiseks ette nähtud tähtaegu pikendatakse järelevalveasutuse menetluse ajaks.

Muudatusettepanek 201Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 28 b (uus)

Artikkel 28b

Täitmist käsitlev statistika

Järelevalveasutused esitavad määruse (EL) 2016/679 artikli 59 kohases tegevusaruandes järgmised arvud:

a)järelevalveasutuse algatatud ex officio uurimiste arv;

b)teiste järelevalveasutuste algatatud ex officio uurimiste arv;

c)saadud kaebuste arv, sealhulgas tagasilükatud, menetlusse mitte võetud, tagasi võetud, osaliselt rahuldatud, täielikult rahuldatud või muul viisil suletud kaebuste arv;

d)apellatsioonimenetluses tehtud õiguslikult siduvate otsuste arv;

e)punktide a–d kohaste, seni avatud ja otsustatud menetluste arv ja keskmine kestus;

f)igat liiki meetmete arv, mis on võetud kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 58 lõikega 2 või kohaldatava siseriikliku õigusega;

g)määruse (EL) 2016/679 artiklite 83 ja 84 või asjaomase siseriikliku õiguse alusel määratud ja kogutud trahvide arv ja summa; ning

h)aastaeelarve ja töötajate arv koolituse, ülesannete ja organisatsiooniliste üksuste kaupa.

2.Järelevalveasutused avaldavad tegevusaruande möödunud aasta kohta põhjendamatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui 30. juunil.

3.Andmekaitsenõukogu teeb kõigi lõikes 1 osutatud järelevalveasutuste eelmise aasta teabe üldsusele kättesaadavaks hiljemalt iga järgmise aasta 31. juuliks.

(Artikkel 28b VII lisatakse peatükki „Üld- ja lõppsätted“)Muudatusettepanek 202Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 29

Artikkel 29

välja jäetud

Ajavahemike algus ja tööpäeva määratlus

1.Määruses (EL) 2016/679 sätestatud või selle määruse kohaselt järelevalveasutuste määratud tähtajad arvutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/7117.

2.Tähtajad algavad tööpäeval, mis järgneb määruse (EL) 2016/679 või käesoleva määruse asjaomases sättes osutatud sündmusele.

__________________

17 Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).

Muudatusettepanek 203Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 30 – lõik 1

III ja IV peatükki kohaldatakse ex officio uurimiste suhtes, mis on algatatud pärast käesoleva määruse jõustumist, ja kaebusepõhiste uurimiste suhtes, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva määruse jõustumist.

I, II ja III peatükki kohaldatakse ex officio uurimiste suhtes, mis on algatatud pärast käesoleva määruse jõustumist, ja kaebusepõhiste uurimiste suhtes, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Muudatusettepanek 204Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 30 – lõik 2

V peatükki kohaldatakse kõigi juhtumite suhtes, mis on esitatud vaidluse lahendamiseks määruse (EL) 2016/679 artikli 65 alusel pärast käesoleva määruse jõustumist.

V ja VI peatükki kohaldatakse kõigi juhtumite suhtes, mis on esitatud vaidluse lahendamiseks määruse (EL) 2016/679 artikli 65 alusel ja kiirmenetluseks artikli 66 lõigete 2 ja 3 alusel pärast käesoleva määruse jõustumist.

Muudatusettepanek 205Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 30 – lõik 2 a (uus)

Kuni ... [kuus kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] esitab juhtiv järelevalveasutus taotluse korral teistele järelevalveasutustele kõik oma toimikus olevad dokumendid muul elektroonilisel teel.

Muudatusettepanek 206Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 30 a (uus)

Artikkel 30a

Hindamine ja läbivaatamine

Komisjon hindab käesolevat määrust ja vaatab selle läbi osana oma aruannetest Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 97.

Muudatusettepanek 207Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 31 – pealkiri

Jõustumine

Jõustumine ja kohaldamine

Muudatusettepanek 208Ettepanek võtta vastu määrusArtikkel 31 – lõige 1 a (uus)

1a.Seda kohaldatakse alates … [üks aasta alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast].

Artikli 2b lõike 1 punkti c, artikli 2b lõike 3 viimast lauset, artikli 2c lõike 2 viimast lauset ja lõiget 5, artikli 2d lõikeid 3 ja 6, artikli 8 lõiget 1 ja artikli 18 lõike 1 punkti a kohaldatakse siiski alates... [kuus kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva].

Muudatusettepanek 209Ettepanek võtta vastu määrusI lisa – A osa – punkt 1

1.Kaebust esitava isiku või üksuse andmed

1.Kaebust esitava isiku või üksuse andmed

Kui kaebuse esitaja on füüsiline isik, esitage isikut tõendav dokument1a.

Kui kaebuse esitab määruse (EL) 2016/679 artiklis 80 osutatud organ, esitage tõendid selle kohta, et see organ on nõuetekohaselt asutatud kooskõlas liikmesriigi õigusega.

Kui kaebuse esitab määruse (EL) 2016/679 artiklis 80 osutatud asutus, organisatsioon või ühendus, esitage tõendid selle kohta, et see asutus, organisatsioon või ühendus on nõuetekohaselt asutatud kooskõlas liikmesriigi õigusega.

Kui kaebus esitatakse määruse 2016/679 artikli 80 lõike 1 alusel, siis esitage tõend selle kohta, et kaebust esitav organ tegutseb andmesubjekti volituse alusel.

Kui kaebus esitatakse määruse 2016/679 artikli 80 lõike 1 alusel, siis esitage tõend selle kohta, et kaebust esitav asutus, organisatsioon või ühendus tegutseb andmesubjekti volituse alusel.

-------

1a Näiteks pass, juhiluba, riiklik isikutunnistus.

Muudatusettepanek 210Ettepanek võtta vastu määrusI lisa – A osa – punkt 2

2.Kontaktandmed1a

2.Kontaktandmed1a

Kui kaebus esitatakse elektrooniliselt: e-posti aadress.

Kaebuse esitaja nimi, aadress ja muud kättesaadavad kontaktandmed, sealhulgas, kui kaebus esitatakse elektrooniliselt, e-posti aadress.

Kui kaebus esitatakse posti teel: postiaadress.

Telefoninumber.

------------

-----------

1a Kui kaebuse esitab määruse (EL) 2016/679 artiklis 80 osutatud organ, tuleks esitada kogu punktis 2 nõutav teave.

1a Kui kaebuse esitab määruse (EL) 2016/679 artiklis 80 osutatud asutus, tuleks esitada kogu punktis 2 nõutav teave.

Muudatusettepanek 211Ettepanek võtta vastu määrusI lisa – A osa – punkt 3

3.Teie isikuandmete töötlemisega määrust (EL) 2016/679 rikkuv üksus

3.Teie isikuandmete töötlemisega määrust (EL) 2016/679 rikkuv üksus

Esitage kogu enda valduses olev teave, et lihtsustada teie kaebuse esemeks oleva üksuse kindlakstegemist.

Esitage kogu enda valduses olev teave, et lihtsustada teie kaebuse esemeks oleva üksuse kindlakstegemist, sealhulgas selle üksuse nimi, aadress ja muud kontaktandmed.