ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:I peatükkÜldsätted

Artikkel 1Eesmärk ja reguleerimisese1.Direktiivi eesmärk on kehtestada selge, tugev ja, sidus mullaseireraamistikja paindlik mullaseire ja hindamise raamistik kõigi muldade jaoks kogu ELis ningeesmärgiga parandada liidus pidevalt muldade seisundit, et saavutada 2050. aastaks muldade hea seisund ja seda säilitadahoida ära selle seisundi halvenemine, nii et mullad saaksid pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid ulatuses, mis on piisav keskkonnaalaste, ühiskondlike ja majanduslike vajaduste rahuldamiseks, hoida ära ja leevendada kliimamuutuste ja elurikkuse vähenemise mõju, suurendada vastupanuvõimet loodusõnnetuste suhtes ja toiduga kindlustatuse tagamiseks, ning et mulla saastatust vähendataks tasemeni, mida ei peeta enam inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikuks.Seepärast sätestatakse käesoleva direktiiviga raamistik, mille raames liikmesriigid peavad kehtestama tehniliselt teostatavad ja kulude-tulude analüüsil põhinevad meetmed, et saavutada 2050. aastaks heas seisundis mullad. [ME 43]1a. Käesolev direktiiv aitab täita rahvusvahelisi ja liidu tasandi kohustusi, eesmärke ja sihte, sealhulgas neid, mis sisalduvad järgmistes dokumentides:a) Kunmingi-Montreali üleilmne elurikkuse raamistik;b) Pariisi kokkulepe;c) ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsioon;d) ELi seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm (otsus nr 1386/2013/EL);e) ELi kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm (otsus (EL) 2022/591);f) ressursitõhusa Euroopa tegevuskava (COM(2011)0571). [ME 44]2.Käesoleva direktiiviga kehtestatakse meetmed, mis puudutavad järgmist:a)mulla seisundi seire, säilitamine, parandamine, taastamine ja hindamine, mis põhineb mulla ökoloogilisel seisundil; [ME 45]b)mulla kestlik majandamine;c)saastatud alad.

Artikkel 2KohaldamisalaKäesolevat direktiivi kohaldatakse liikmesriikide territooriumi kõigi muldade suhtes.

Artikkel 3MõistedKäesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:1)„muld“ – maakoore pindmine kiht, mis asub aluspõhjakivimi ja maapinna vahel ja mis koosneb mineraalsetest osakestest, orgaanilisest ainest, veest, õhust ja elusorganismidest, välja arvatud toorainelademed; [ME 217 ja 266]1a) „mulla ökoloogiline seisund“ – mulla ökoloogiline kvaliteet, mida hinnatakse kooskõlas mulla mitmekesisusega, bioloogilise ja funktsionaalse aktiivsusega, asukoha ja lagunemistegurite olemasoluga ning mis määratakse kindlaks järgmise klassifikatsiooni kohaselt:a) „mulla väga hea ökoloogiline seisund“ – suure bioloogilise ja funktsionaalse aktiivsusega muld;b) „mulla hea ökoloogiline seisund“ – üldiselt hea ökoloogiline seisund, kuid esineb ilminguid ühe või mitme lagunevusteguri kerge kahjuliku mõju kohta;c) „mulla keskmine ökoloogiline seisund“ – on tõendatud lagunevustegurite kerge kahjulik mõju;d) „degradeerunud mullad“ – on selgeid tõendeid ühe lagunevusteguri kahjuliku mõju kohta; ninge) „kriitiliselt degradeerunud mullad“ – on selgeid tõendeid rohkem kui ühe lagunevusteguri kahjuliku mõju kohta; [ME 46]1b) „mulla ökoloogilised funktsioonid“ – omavahel seotud protsesside ja koostoimete kogum mulla ökosüsteemis, mis säilitab elu, toetab mulla elurikkust ja on selle tulemus ning säilitab maismaakeskkonna üldise hea seisundi ja tootlikkuse, nagu toitainete ringlus, orgaaniliste ainete lagunemine, mulla struktuuri moodustumine, vee filtreerimine ja puhastamine, süsiniku sidumine ning elupaikade ja ressursside pakkumine mitmesugustele organismidele; [ME 47]2)„ökosüsteem“ – taime-, looma- ja mikroorganismikoosluste dünaamilisest kompleksist ja eluta keskkonnast koosnev ja nende vastastikustel mõjudel põhinev funktsionaalne üksus;3)„ökosüsteemiteenused“ – ökosüsteemide otsene ja kaudne panus ühiskonna kui terviku heaolusse ning majanduslikesse, sotsiaalsetesse, kultuurilistesse, keskkonnaalastesse ja muudesse hüvedesse, mida inimesed nendest ökosüsteemidest saavad; [ME 48]3a) „mulla elurikkus“ – mulla elustiku varieerumine geenidest kooslusteni ja ökoloogilised kompleksid, millesse nad kuuluvad, st kompleksid, mis ulatuvad mulla mikroelupaikadest maastikeni; [ME 49]4)„mulla seisund“ – mulla füüsikaline, keemiline, funktsionaalne ja bioloogiline seisund, mis määrab mulla võime toimida elutähtsa elussüsteemina ja pakkuda ökosüsteemiteenuseid, võttes arvesse maakasutust; [ME 50]5)„mulla kestlik majandamine“ – mullamajandamistavad, millega säilitatakse või parandataksemille eesmärk on säilitada või parandada mulla ökosüsteemiteenuseid, kahjustamata neid teenuseid võimaldavaid funktsioone või keskkonna muid omadusivõttes arvesse sotsiaal-majanduslikku mõju; [ME 247]6)„mullamajandamistavad“ – tavad, mis mõjutavad mulla füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi omadusi;7)„majandatavad mullad“ – mullad, mille puhul rakendatakse mullamajandamistavasid;8)„mullastikupiirkond“ – liikmesriigi või mitme liikmesriigi territooriumi osa, mille liikmesriik või liikmesriigid on käesoleva direktiivi kohaselt piiritlenud; [ME 52]9)„mulla seisundi hindamine“ – mulla seisundi hindamine, mis põhineb mulla tunnuste mõõtmisel või hindamisel;10)„saastatud ala“ – ühest või mitmest maatükist koosnev piiritletud ala, kus on kinnitust leidnud mulla saastatus, mille on põhjustanud inimtegevusega seotud punktsaasteallikasmis on põhjustatud aine või materjali esinemisest mullas sellises kontsentratsioonis, mis võib kahjustada tervist või keskkonda; [ME 53]11)„mulla tunnus“ – parameeter, mis kirjeldab mulla seisundi füüsikalist, keemilist või bioloogilist omadust;12)„maa“ – Maa pind, mis ei ole kaetud veega;13)„maakate“ – maapinna elutust või elusainest kate;14)„looduslik maa“ – ala, kus inimtegevus ei ole oluliselt muutnud ala peamisi ökoloogilisi funktsioone ja liigilist koosseisu;15)„poollooduslik maa“ – ala, kus inimtegevus on ökoloogiliste koosluste koosseisu, tasakaalu või funktsiooni oluliselt muutnud, kuid säilib nende potentsiaalselt suur väärtus elurikkuse ja ala pakutavate ökosüsteemiteenuste seisukohast;16)„tehismaa“ – maa, mida kasutatakse ehitiste ja taristu alusena või otsese tooraineallikana või ajaloolise pärandi arhiivina, mis piirab mulla võimet pakkuda muid ökosüsteemiteenuseid;17)„maahõive“ – loodusliku ja poolloodusliku maa muutmine tehismaaks;17a) „mulla katmine“ – pinnase katmine vettpidava materjaliga, eelkõige seoses maa kasutamisega hoonete ja taristu aluspinnana; [ME 54]17b) „mulla tehiskatte eemaldamine“ – oma loomulikke mullafunktsioone, nagu infiltreerimis-, nõrgumis- ja hüdroloogilist funktsionaalsust enam mitte täitva maa ümberkujundamine funktsionaalseks mullaks; [ME 55]18)„ülekandefunktsioon“ – matemaatiline reegel, mis võimaldab teisendada referentsmeetodist erineva mõõtmismeetodiga saadud mõõteväärtuse väärtuseks, mis saadaks mullanäitajate mõõtmisel referentsmeetodi abil;19)„asjaomane üldsus“ – üldsus, keda mulla degradeerumine mõjutab või tõenäoliselt mõjutab või kes on huvitatud käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste rakendamisega seotud otsustamismenetlustest, sealhulgas kodanikud, maaomanikud, -haldajad ja -kasutajad, samuti inimeste või loomade tervise või keskkonna kaitset edendavad valitsusvälised organisatsioonid, kes vastavad siseriikliku õiguse nõuetele; [ME 56]19a) „üldsus“ – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ning kooskõlas siseriiklike õigusaktide või tavadega nende ühendused, organisatsioonid või rühmad; [ME 57]20)„mulla saastatus“ – kemikaali või aineaine või materjali esinemine mullas kontsentratsioonis, mis võib olla kahjulikotseselt või kaudselt kahjustada inimeste tervisele või keskkonnalevõi loomade tervist või keskkonda; [ME 58]21)„saasteaine“ – aine, mis võib põhjustada mulla saastatust;22)„taastamine“ – tahtlik tegevus, mille eesmärk on viia muld degradeerunud seisundist heasse seisundisse;23)„risk“ – võimalik kahjulik mõju inimeste või loomade tervisele või keskkonnale, tingituna kokkupuutest mulla saastatusega; [ME 59]24)„mullauuring“ – protsess, mille käigus hinnatakse saasteainete esinemist ja kontsentratsiooni mullas ning mis tavaliselt toimub mitmes etapis;25)„geograafiliselt täpsed andmed“ – teave, mis on viidetega varustatud ja mida säilitatakse viisil, mis võimaldab seda kindla kordustäpsuse ja täpsusega kaardistada ja lokaliseerida;26)„mulla tervendamine“ – taastamismeede, millega vähendatakse saasteainete kontsentratsioone mullas või need isoleeritakse või muudetakse liikumatuks allpool toksilisuse künnist, mille puhul saab ökoloogilise seisundi parandamiseks välistada olulise ohu selle mullaga kokkupuutuvatele organismidele. [ME 60]

Artikkel 4Mullastikupiirkonnad1.Liikmesriigid määravad kogu oma territooriumilkohalike, piirkondlike ja piirkondadevaheliste ametiasutustega konsulteerides kindlaks mullastikupiirkonnad, mis vajaduse korral põhinevad olemasolevatel haldusüksustel kogu oma territooriumil ja piiriülestel territooriumidel koos naaberliikmesriikidega. [ME 61]Iga liikmesriigi mullastikupiirkondade miinimumarv vastab määruse (EÜ) nr 1059/2003 alusel kehtestatud NUTS 1 territoriaalüksuste arvule. [ME 221/rev1]2.Mullastikupiirkondade geograafilise ulatuse kindlaksmääramisel võivad liikmesriigid arvesse võtta olemasolevaid maakasutust, juhtimisstruktuure ja haldusüksusi ja püüavad piiritleda mullastikupiirkonnadning seavad prioriteediks mullastikupiirkondade piiritlemise selliselt, et iga piirkond oleks järgmiste parameetrite osas homogeenne: [ME 63]a)mullatüüp, nagu see on määratletud maailma muldade klassifikatsioonis World Reference Base for Soil Resourceshttps://www.fao.org/soils-portal/data-hub/soil-classification/world-reference-base/en/;b)kliimatingimused;c)keskkonnavöönd, nagu seda on kirjeldatud Alterra aruandes 2281Metzger, M. J., Shkaruba, A. D., Jongman, R. H. G. ja Bunce, R. G. H., Descriptions of the European Environmental Zones and Strata, Alterra Report 2281, ISSN 1566-7197.;d)maakasutus või maakate, nagu neid kasutatakse maakasutuse raamuuringu (LUCAS) programmis;da) valglapiirkonnad vastavalt direktiivile 2000/60/EÜ ja veekogud, mida kasutatakse olmevee võtmiseks, nagu on määratletud direktiivis (EL) 2020/2184; [ME 64]db) kaugete saarestikualade olemasolu, mille vahel on hajutatud saared, kusjuures iga saar vastab ühele mullastikupiirkonnale; [ME 224/rev1]dc) Copernicuse kasutamine mullastikupiirkondade piiritlemisel. [ME 226/rev1]2a. Liikmesriigid tagavad vajaduse korral, et naaberliikmesriikide mullastikupiirkonnad, kus esineb piiriülene mõju mullale, võrreldav piiriülene maakasutus või lõike 2 punktides a–d osutatud parameetrite sarnased väärtused, teevad üksteisega koostööd parimate tavade vahetamiseks. Samuti tagavad liikmesriigid, et piiriülesed mullastikupiirkonnad kasutavad sidusat lähenemisviisi. [ME 65]2b. Komisjon toetab liikmesriike selle tagamisel, et nende mullastikupiirkondades tehakse piiriülest koostööd, ning hõlbustab seiresüsteemide, ülekandefunktsioonide, seire kavandamise ja ökoloogilise seisundi klassifitseerimise ühtlustamist I lisas loetletud mulla tunnuste põhjal. [ME 66]

Artikkel 5Pädevad asutusedLiikmesriigid määravad pädevad asutused, kes asjakohasel tasandil vastutavad käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmise eest, võttes arvesse olemasolevaid haldusjaotusi ja -kohustusi, sealhulgas piiriüleste mullastikupiirkondade puhul. [ME 68]Liikmesriigid määravad iga artikli 4 kohaselt kindlaksmääratud mullastikupiirkonna jaoks ühe pädeva asutuse. Liikmesriigid võivad määrata ühe pädeva asutuse mitme mullastikupiirkonna jaoks. [ME 69]Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevate asutuste loetelu kooskõlas artikli 18 lõike 3 punktiga b. Komisjon peab oma veebisaidil pädevate asutuste ajakohastatud loetelu. [ME 70]

II peatükkMulla seisundi seire ja hindamine

Artikkel 6Mulla seisundi ja maahõive seire raamistik1.Liikmesriigid kehtestavad artikli 4 lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud mullastikupiirkondadel põhineva seireraamistiku, et tagada mulla seisundi korrapärane ja täpne seire vastavalt käesolevale artiklile ning I ja II lisale ning täiendada direktiiviga 2000/60/EÜ kehtestatud hindamismeetodit. [ME 71]2.Liikmesriigid jälgivad mulla seisundit ja maahõivet igas mullastikupiirkonnas. Liikmesriigid kasutavad riiklike uurimisinstituutide eksperditeadmisi, olemasolevaid riiklikke seiresüsteeme ja kättesaadavaid andmeid. Liikmesriikide teostatavad seiretoimingud ei too kaasa rahalist koormust maa haldajatele. [ME 72]3.Seireraamistik põhineb järgmisel:a)mulla tunnused ja mulla seisundi kriteeriumid, millele on osutatud artiklis 7;b)mullaproovide võtmise kohad ja proovivõtusügavus, mis määratakse kindlaks kooskõlas artikli 8 lõikega 2; [ME 73]c)mullanäitajate mõõtmine komisjoni poolt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4, kui seda tehakse;d)teaduslikult usaldusväärsed kaugseireandmed ja -tooted, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 5, kui neid on; [ME 74]e)maahõive ja mulla katmise näitajad, millele on osutatud artikli 7 lõikes 1.4. Selleks et toetada mulla seisundi seiret liikmesriikides, teeb komisjon asjaomaste liikmesriikide nõusolekul korrapäraselt mullanäitajate mõõtmisi kohapeal võetud mullaproovide põhjal, lähtudes artiklites 7 ja 8 osutatud asjakohastest tunnustest ja meetoditest. Kui liikmesriik annab käesoleva lõike kohase nõusoleku, tagab ta, et komisjon saab kohapeal mullaproove võtta. [ME 227/rev1]4a. Komisjon tagab, et lõikes 4 osutatud esimene mulla mõõtmine toimub hiljemalt... [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].Komisjon aitab kaasa liikmesriikide teostatavale järelevalvele, tagades proovide võtmise ja analüüside tegemise vähemalt 20 % ulatuses riiklike valimite suurusest.Komisjon annab liikmesriigi taotlusel täiendavat abi kuni 50 % proovide võtmisel esimese riikliku seirevooru ajal. [ME 76]5.Komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet kasutavad määrusega (EL) 2021/696 loodud ELi kosmoseprogrammi Copernicuse komponendi raames saadud kosmosepõhiseid andmeid ja tooteid, et uurida ja arendada mulla kaugseire tooteid, et toetada liikmesriike asjakohaste mulla tunnuste seires.6.Komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet loovad olemasolevate andmete põhjal ja kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist mulla seisundi andmete digitaalse portaali, mille kaudu pääseb kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 223/2009Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 087, 31.3.2009, lk 164).ligi vähemalt olemasolevatele mulla seisundi andmetele, mis on geoviidetega varustatud ruumilises vormingus ja mis on saadud [ME 77](a)mullanäitajate mõõtmistega, millele on osutatud artikli 8 lõikes 2;(b)mullanäitajate mõõtmistega, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 4;(c)asjakohaste kaugseireandmete ja -toodetega, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 5.6a. Lõigetes 3–6 osutatud mullaseire raamistik tugineb olemasolevatele liidu ja liikmesriikide tasandi seireraamistikele, sealhulgas LUCASe mullavaatluskeskuse andmetele. [ME 78]7.Mulla seisundi andmete digitaalne portaal, millele on osutatud lõikes 6, võib anda juurdepääsu ka muudele mulla seisundit käsitlevatele andmetele kui kõnealuses lõikes osutatud andmed, kui neid andmeid jagatakse või kogutakse kooskõlas komisjoni poolt lõike 8 kohaselt kehtestatud vormide või meetoditega.7a. Mulla seisundi andmete digitaalne portaal sisaldab artiklis 10a osutatud mulla kestliku majandamise vahendeid. [ME 79]8.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et kehtestada vormid või meetodid lõikes 7 osutatud andmete jagamiseks või kogumiseks või nende andmete integreerimiseks mulla seisundi andmete digitaalsesse portaali, tagades kooskõla isikuandmete kaitset käsitleva liidu õigusega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artiklis 21 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. [ME 80]8a. Komisjon pakub liikmesriikidele vajalikke suutlikkuse suurendamise, abi- ja konsultatsiooniteenuseid ning toetab nende seirealgatusi, eeskirjade, meetodite ja arhiivide mitmepoolset ühtlustamist, kõrvaldades seeläbi olemasolevaid andmelünki ja tööprotsesside kitsaskohti, jagades ühiseid eksperditeadmisi. Selleks tugineb komisjon olemasolevatele mehhanismidele, sealhulgas algatusele „Soil BON“. [ME 81]

Artikkel 6aMullaproovide tõhus kasutamine ja säilitamine1. Komisjon kehtestab koos liikmesriikide ja Euroopa Mullavaatluskeskusega meetmeid, millega tagatakse, et muldade füüsilised arhiivid, eraldatud DNA ja toorandmete digitaalne arhiiv nii liidu kui ka riiklikul tasandil jäävad kättesaadavaks edasisteks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et proove säilitatakse viisil, mis on sobiv nende pikaajaliseks kestlikuks kasutamiseks.2. Hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] suunised koos võrdlusprotokollidega, et kasutada mullaproove kõige kulutõhusamal viisil. [ME 82]

Artikkel 7Mulla tunnused, heas seisundis mulla ökoloogilise seisundi kriteeriumid ning, maahõive ja mulla katmise näitajad [ME 83]1.Mulla seisundi seires ja hindamisel kasutavadvõivad liikmesriigid kasutada I lisas loetletud mulla tunnuseid, mis kõige paremini iseloomustavad ja mulla seisundi kriteeriumeomadusi iga mullaliigi puhul liikmesriigi tasandil. [ME 228]Maahõive seires kasutavad liikmesriigid I lisas osutatud maahõive ja mulla katmise näitajaid.2.Liikmesriigid võivad kohandada I lisa A osas osutatud mulla tunnuseid ja mulla seisundi kriteeriumevalivad mullaseire kavandamiseks sobiva määramistasandi, mille jaoks nad kvalifitseeruvad kooskõlas I lisa tingimustega, ning tagavad, et see hõlmab vähemalt kõiki I lisa A osas esitatud mulla tunnuseidA osa teises ja kolmandas veerus osutatud täpsustustega. [ME 85]3.Liikmesriigid määravad kindlaks orgaanilised saasteained mulla saastatusega seotud mulla tunnuse jaoks, millele on osutatud I lisa BA osas. [ME 86]4. Liikmesriigid kehtestavad mulla seisundi kriteeriumid I lisa B osas loetletud mulla tunnuste jaoks kooskõlas I lisa B osa kolmanda veeru sätetega. [ME 87]5.Liikmesriigid võivad seire otstarbel kehtestada täiendavad mulla tunnused ja maahõive näitajad, sealhulgas, kuid mitte ainult, I lisa C ja D osas loetletud fakultatiivsed tunnused (edaspidi „mulla lisatunnused“ ja „maahõive lisanäitajad“). [ME 88]6.Liikmesriigid teatavad komisjonile, kui nad on vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2–5 ja artiklile 9 kehtestanud mulla tunnused, maahõive näitajad ja mulla seisundi kriteeriumid või kui nad on neid kohandanud. [ME 89]

Artikkel 8Mõõtmised ja metoodika1.Liikmesriigid kasutavad proovivõtukohtade kindlaksmääramiseks II lisa A osasI lisas kirjeldatud meetodit vastavalt mullaseire kavandamiseks valitud määramistasandile, võttes arvesse olemasolevatel seiresüsteemidel põhinevaid riskihindamisi. [ME 90]2.Liikmesriigid võtavad lõikes 1 osutatud proovivõtukohtades mullaproove, et teha mullanäitajate mõõtmisi, ning koguvad, töötlevad ja analüüsivad andmeid, et määrata:(a)I lisas sätestatud mulla tunnuste väärtused kooskõlas mullaseire kavandamiseks valitud määramistasandiga; [ME 91](b)mulla lisatunnuste väärtused, kui see on asjakohane;(c)I lisa D osas loetletud maahõive ja mulla katmise näitajate väärtused.3.Liikmesriigid kasutavad järgmist:a)mulla tunnuste väärtuste määramise või hindamise meetodid, mis on esitatud II lisa B osaslisas; [ME 92]b)maahõive ja mulla katmise näitajate väärtuste määramise meetodi miinimumnõuded, mis on esitatud II lisa C osas;c)komisjoni poolt lõike 6 kohaselt kehtestatud nõuded.Liikmesriigid võivad kasutada muid kui esimese lõigu punktides a ja b loetletud meetodeid, tingimusel et on olemas valideeritud ülekandefunktsioonid või neid saab hinnata, võrreldes riiklikul tasandil võetud andmeid komisjoni koordineeritud kohapealse seirega, nagu on nõutud II lisa B osa neljandas veerus. [ME 93]4.Liikmesriigid tagavad, et esimesed mullanäitajate mõõtmised tehakse hiljemalt ... (väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: neli[kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva)]. [ME 94]5.Liikmesriigid tagavad, et uued mullanäitajate mõõtmised tehakse vähemalt iga viiekuue aasta järel või varem, kui kahtlustatakse mulla seisundi muutumist. Liikmesriigid hõlbustavad ka komisjoni koordineeritud kohapealset mullaseiret.Liikmesriigid tagavad, et maahõive ja mulla katmise näitajate väärtusi ajakohastatakse vähemalt kord aastasiga kahe aasta järel. [ME 95]6.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et kohandada selles nimetatud referentsmeetodeid teaduse ja tehnika arenguga, eelkõige juhul, kui mulla tunnuste väärtusi on võimalik määrata artikli 6 lõikes 5 osutatud kaugseire abil. [ME 96]

Artikkel 9Mulla seisundi hindamine1.Liikmesriigid hindavad mulla seisundit kõigis oma mullastikupiirkondades artiklites 6, 7 ja 8 osutatud seire käigus iga I lisa A ja B osaslisas osutatud mulla tunnuse kohta kogutud andmete põhjal kooskõlas mullaseireks valitud määramistasandiga, võttes samal ajal arvesse mulla ajaloolisi ja looduslikke tingimusi. [ME 97]Mulla ökoloogilise seisundi hindamisel võtavad liikmesriigid võtavad arvesse ka artiklis 14 osutatud mullauuringute käigus kogutud andmeid. [ME 98]Liikmesriigid tagavad, et mulla ökoloogilist seisundit hinnatakse vähemalt iga viiekuue aasta järel ja et esimene mulla seisundi hindamine tehakse hiljemalt ... (väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: [viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva)], lisades tulemustele aruanded olukorra suhtelise paranemise, suundumuste, edusammude või tagasilanguse kohta. [ME 99]2.Mulla seisundit loetakse käesoleva direktiivi kohaselt heaks, kui muld on klassifikatsiooni järgi heas või väga heas ökoloogilises seisundis.on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused:(a) kõigi I lisa A osas loetletud mulla tunnuste väärtused vastavad I lisa A osas sätestatud ja vajaduse korral kooskõlas artikliga 7 kohandatud kriteeriumidele;(b) kõigi I lisa B osas loetletud mulla tunnuste väärtused vastavad artikli 7 kohaselt kehtestatud kriteeriumidele („heas seisundis muld“). [ME 100]Erandina esimesest lõigust ei võeta I lisa neljandas veerus loetletud maa-alade mulla hindamisel arvesse kolmandas veerus esitatud väärtusi. [ME 101]Muld on halvas seisundis, kui vähemalt üks esimeses lõigus osutatud kriteeriumidest ei ole täidetud („halvas seisundis muld“). [ME 102]3.Liikmesriigid analüüsivad I lisa A, B ja C osas loetletud mulla tunnuste väärtusi kooskõlas mullaseireks valitud määramistasandiga ja hindavad, kas esineb mulla elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste kriitilist vähenemist, võttes arvesse asjakohaseid andmeid ja olemasolevaid teaduslikke teadmisi. [ME 103]Liikmesriigid analüüsivad I lisa D osas loetletud maahõive ja mulla katmise näitajate väärtusi ning hindavad nende mõju ökosüsteemiteenuste vähenemisele ning määrusega (EL) 2018/841 kehtestatud eesmärkidele.4.Tuginedes käesoleva artikli kohaselt tehtud mulla seisundi hindamisele, teeb pädev asutus, vajaduse korral koostöös kohalike, piirkondlike ja riiklike asutustega, igas mullastikupiirkonnas kindlaks alad, kus esineb halvasmille muld ei ole väga heas ökoloogilises seisundis muldavõi heas ökoloogilises seisundis, ning teavitab üldsust kooskõlas artikliga 19. [ME 104]4a. Komisjon võtab 31. detsembriks 2026 kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades metoodika I lisas esitatud mulla tunnuste läviväärtuste määramiseks iga mulla ökoloogilise seisundi jaoks. Metoodikas võetakse arvesse uusimaid teaduslikke tõendeid, samuti erinevaid kliimatingimusi ja mullatüüpe. [ME 105]4b. Liikmesriigid esitavad komisjonile 30. juuniks 2028 I lisas esitatud mullatunnuste läviväärtused, võttes arvesse kliimatingimusi, mulla liiki ja maa-ala tüüpi, koos teaduslike põhjenduste ja tõenditega, millele nad oma valikute tegemisel tuginesid. [ME 106]4c. Kuue kuu jooksul alates lõikes 4b osutatud esialgsete läviväärtuste esitamise kuupäevast esitab komisjon oma tähelepanekud esialgsete läviväärtuste kohta, hinnates nende teaduslikku põhjendatust ja tagades võrdsed tingimused siseturul. Komisjoni taotlusel esitavad liikmesriigid komisjonile kogu vajaliku lisateabe ja vajaduse korral vaatavad kavandatud läviväärtused läbi. [ME 107]4d. Tingimusel et komisjoni poolt lõike 4c kohaselt tehtud tähelepanekuid on nõuetekohaselt arvesse võetud, kiidab komisjon läviväärtused rakendusaktidega heaks hiljemalt 31. detsembriks 2029. [ME 108]4e. Kui liikmesriigid kohaldavad mullaseire kavandamisel 2. määramistasandit, võivad nad saada kasu kuni 20 % erinevusest võrreldes lõike 4d kohaselt kehtestatud läviväärtustega. [ME 110]5. Liikmesriigid loovad maaomanikele ja -haldajatele mehhanismi vabatahtlikuks mulla seisundi sertifitseerimiseks käesoleva artikli lõikes 2 esitatud tingimustel. [ME 111]Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et ühtlustada mulla seisundi sertifitseerimise vormi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artiklis 21 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. [ME 112]6.Liikmesriigid edastavad artiklites 6–9 osutatud mulla seisundi andmed ja hinnangud asjaomastele maaomanikele ja -haldajatele nende taotluse korralning teevad need tasuta kättesaadavaks, eelkõige selleks, et toetada artikli 10 lõikes 3 osutatud nõustamise väljatöötamist. Liikmesriigid tagavad, et teadusasutustel on lihtne ja püsiv tasutajuurdepääs proovidele, eraldatud DNA-le ja töötlemata andmetele. [ME 113]

III peatükkMulla kestlik majandamine

Artikkel 10Mulla kestlik majandamine1. Alates (väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva) võtavad liikmesriigid mulla tüüpi, kasutust ja seisundit arvesse võttes vähemalt järgmisi meetmeid:(a) määravad kindlaks kestlikud mullamajandamistavad, mille puhul järgitakse III lisas loetletud mulla kestliku majandamise põhimõtteid ja mida tuleb järk-järgult rakendada kõigil majandatavatel muldadel, ning kooskõlas artikliga 9 tehtud mulla seisundi hindamiste tulemuste põhjal taastamistavad, mida tuleb järk-järgult rakendada liikmesriikide halvas seisundis muldadel;(b) määravad kindlaks mulla seisundit negatiivselt mõjutavad mullamajandamistavad ja muud tavad, millest mulla majandajad peavad hoiduma.Käesolevas lõikes osutatud tavade ja meetmete kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse IV lisas loetletud programme, kavasid, eesmärke ja meetmeid ning uusimaid teaduslikke teadmisi, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ missiooni „Euroopa mullakokkulepe“ raames saadud tulemusi.Liikmesriigid selgitavad välja koostoime IV lisas nimetatud programmide, kavade ja meetmetega. Mulla seisundi seire andmeid, mulla seisundi hindamise tulemusi, artiklis 9 osutatud analüüsi ja mulla kestliku majandamise meetmeid võetakse arvesse IV lisas sätestatud programmide, kavade ja meetmete väljatöötamisel.Liikmesriigid tagavad, et esimeses lõigus osutatud tavade väljatöötamise protsess on avatud, kaasav ja tulemuslik ning et asjaomane üldsus, eelkõige maaomanikud ja -haldajad, kaasatakse ning neile antakse varajased ja tegelikud võimalused nende tavade väljatöötamises osaleda. [ME 248]2.Liikmesriigid tagavad mulla majandajatele, maaomanikele, maahaldajatele ja asjaomastele asutustele lihtsa juurdepääsu erapooletule ja sõltumatule nõustamisele mulla kestliku majandamise teemal, koolitustele ja suutlikkuse suurendamise võimalustele. [ME 120 ja 249]Liikmesriigid võtavad ka järgmisi meetmeid:(a)suurendavad teadlikkust mulla kestlikust majandamisest keskpikas ja pikas perspektiivis saadavast mitmesugusest kasust ning vajadusest majandada mulda kestlikult;(b)edendavad teadusuuringuid, innovatsiooni ja mulla terviklikukestliku majandamise kontseptsioonide rakendamist; [ME 121 ja 250](c)teevad kättesaadavaks korrapäraselt ajakohastatava ülevaate olemasolevatest rahastamisvahenditest ja tegevustest, millega toetatakse mulla kestliku majandamise rakendamist ja muid käesoleva direktiivi rakendamist toetavaid meetmeid, sealhulgas teadusuuringuid ja kodanikuteadust. [ME 122]3. Liikmesriigid hindavad korrapäraselt käesoleva artikli alusel võetud meetmete tulemuslikkust ning vajaduse korral vaatavad need läbi ja muudavad neid, võttes arvesse artiklites 6–9 osutatud mulla seisundi seiret ja hindamist. [ME 251]4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et kohandada mulla kestliku majandamise põhimõtteid vastavalt teaduse ja tehnika arengule. [ME 123 ja 252]4a. Komisjon abistab taotluse korral liikmesriike ja annab neile suuniseid III lisas loetletud mulla kestliku majandamise põhimõtetega seotud erimeetmete väljatöötamiseks. [ME 124]

Artikkel 10aMulla kestliku majandamise vahendid1. Käesoleva direktiivi rakendamise toetamiseks koostab komisjon mulla kestliku majandamise vahendite kogumi, mis annab mulla majandajatele mulla kestliku majandamise tavade kasutamise kohta praktilist teavet, mis sisaldab liikmesriikide esitatud andmeid.2. Vahendite kogum sisaldab järgmist:a) soovitused ja näited parimate tavade kohta liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kes jälgivad mulla majandamise tavade mõju, ning teave selliste tavade mõju kohta erinevatele ökosüsteemiteenustele ja mulda ohustavatele teguritele;b) kontekstipõhine teave, mis on seotud mullatüüpide, maakasutusviiside ja kliimatingimuste kombinatsiooniga;c) uued teadmised teadusuuringutest ja innovatsioonist, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ missioonist „Euroopa mullakokkulepe“;d) muu asjakohane teave, mille komisjon on kogunud või mille liikmesriigid on komisjonile esitanud.3. Vahendite kogum on üldsusele tasuta kättesaadav ning see lisatakse artikli 6 lõike 6 kohaselt loodud mulla seisundi andmete digitaalsesse portaali.Komisjon ajakohastab seda aktiivselt ja võtab kõik asjakohased meetmed, et levitada vahendite kogumit maahaldajate seas. [ME 125]

Artikkel 11Maahõive leevendamise põhimõttedleevendamine [ME 126]Maa hõivamise korral kaaluvad liikmesriigid tagavad, et maahõive korral järgitakse järgmisi põhimõtteidmeetmeid, võttes samal ajal arvesse kohalikke eripärasid ja sotsiaal-majanduslikku mõju: [ME 127]a)välditakse või kahandatakse nii palju kui tehniliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult võimalik mulla mitmesuguste ökosüsteemiteenuste pakkumise, sealhulgas põllumajanduse, toidutootmise ja kestliku metsamajandamise võime vähenemist, milleks [ME 128 ja 254]i)vähendatakse maahõivest mõjutatud ala nii palju kui võimalik ja, [ME 129]ii)valitakseseatakse prioriteediks sellised alad, kus ökosüsteemiteenuste vähenemine oleks minimaalne, ning [ME 130]iii)hõivatakse maad viisil, mis minimeerib negatiivse mõju mullaleon kooskõlas kestliku arenguga, sealhulgas säilitatakse võimalikult suures ulatuses mulla viljakus, elurikkus, vee läbilaskvus, filtreerimine ja hoidmine; [ME 131]b)võimaluse korral korvatakse nii palju kui võimalik mulla mitmesuguste ökosüsteemiteenuste pakkumise võime väheneminevähenemist; selline korvamine võib vajaduse korral toimuda koondtasandil või piiriüleselt liikmesriikide vahel, kui mullastikupiirkonnal on samad tunnused kui naaberliikmesriigi mullastikupiirkonnal või piiriülesel mullastikupiirkonnal. [ME 132]ba) võetakse meetmeid, et tagada maaomanikele õiglane hüvitis maa hõivamise korral; [ME 133]bb) kehtestatakse meetmed maa hõivamise vältimiseks või piiramiseks, sealhulgas mahajäetud prügilate ja tööstusalade kaardistamine ning stiimulid mahajäetud ja kaetud mullaga alade taastamiseks ja taaskasutamiseks. [ME 134]

IV peatükkSaastatud alad

Artikkel 12Riskipõhine lähenemisviis1.Liikmesriigid juhivad ja vähendavad potentsiaalselt saastatud aladest ja saastatud aladest inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale tulenevaid riske ning hoiavad need vastuvõetaval tasemel, võttes arvesse mulla kavandatavast kasutusest, mulla saastatusest ning artikli 15 lõike 4 kohaselt võetavatest riskivähendusmeetmetest tulenevat keskkonna-, sotsiaalset ja majanduslikku mõju. [ME 135]2.Hiljemalt (väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva) töötavad liikmesriigid välja riskipõhise lähenemisviisi järgmise suhtes:a)potentsiaalselt saastatud alade kindlakstegemine kooskõlas artikliga 13;b)potentsiaalselt saastatud alade uurimine kooskõlas artikliga 14;c)saastatud alade haldamine kooskõlas artikliga 15.3.Lõikes 2 sätestatud nõue ei piira liidu või siseriiklikest õigusaktidest tulenevate rangemate nõuete kohaldamist.4.Asjaomasele Üldsusele antakse varajased ja tegelikud võimalused: [ME 136]a)osaleda käesolevas artiklis määratletud riskipõhise lähenemisviisi väljatöötamises ja konkreetses kasutamises, potentsiaalselt saastatud alade kindlakstegemises kooskõlas artikliga 13, potentsiaalselt saastatud alade uurimises kooskõlas artikliga 14 ning saastatud alade hindamises ja majandamises kooskõlas artikliga 15, kui kõik võimalused on veel kättesaadavad; [ME 137]b)esitada mis tahes ajal punktis a osutatud tegevuste jaoks vajalikku teavet, mis on oluline potentsiaalselt saastatud alade kindlakstegemiseks kooskõlas artikliga 13, potentsiaalselt saastatud alade uurimiseks kooskõlas artikliga 14 ja saastatud alade haldamiseks kooskõlas artikliga 15 ja tõendeid, näiteks andmeid inimeste bioseire või keskkonnaseire kohta; [ME 138]c)taotleda saastatud alade ja potentsiaalselt saastatud alade registris kooskõlas artikliga 16 sisalduva teabe parandamist.4a. Lõike 4 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et üldsust teavitatakse kogu asjakohasest teabest õigeaegselt, piisaval ja tõhusal viisil, sealhulgas avalike teadaannete ja elektroonilise meedia kaudu. [ME 139]4b. Liikmesriigid võtavad käesoleva peatüki sätete rakendamisel ja seoses I lisas loetletud mulla saastatuse tunnustega nõuetekohaselt arvesse lõike 4 kohaselt esitatud teavet. [ME 140]4c. Kui tõenditest nähtub, et mulla saastatus või kokkupuude asjaomase aine või seguga mulla kaudu on laialt levinud, algatab pädev asutus riskijuhtimismenetluse. Kui tõenditest nähtub, et puudub teave mullas leiduva ohtliku aine või ainete segu põhjustatud riski kohta inimeste või loomade tervisele või keskkonnale, uurib pädev asutus vajaduse korral põhjalikumalt, et võtta riskijuhtimismeetmeid kooskõlas ettevaatuspõhimõttega. [ME 141]4d. Liikmesriigid teavitavad üldsust viivitamata igast lõigete 4 ja 4c kohaselt tehtud otsusest või meetmest ning otsuse või meetme aluseks olevatest põhjustest ja kaalutlustest, sealhulgas selgitades, kuidas teavet arvesse võeti. [ME 142]

Artikkel 13Potentsiaalselt saastatud alade kindlakstegemine1.Liikmesriigid teevad süstemaatiliselt ja aktiivselt kindlaks kõik alad, kus kõigi kättesaadavateasjakohaste vahendite, sealhulgas kodanike panuse ja kehtestatud menetluste abil kogutud tõendite põhjal, kahtlustatakse mulla saastatust (edaspidi „potentsiaalselt saastatud alad“). [ME 143]2.Potentsiaalselt saastatud alade kindlakstegemisel võtavad liikmesriigid arvesse järgmisi kriteeriume:a)aktiivse või mitteaktiivse potentsiaalselt saastava riskitegevuse teostamine;b)direktiivi 2010/75/EL I lisas osutatud tegevuse teostamine;c)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/18/ELEuroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 1). osutatud käitiste käitamine;d) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/35/EÜEuroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 56). III lisas osutatud tegevuse teostamine; [ME 144]e)potentsiaalselt saastava õnnetuse, katastroofi, intsidendi või lekke toimumine;f)muu sündmus, mis võib põhjustada mulla saastatust;fa) alad, mida kasutatakse joogivee võtmiseks; [ME 145]g)artiklite 6, 7 ja 8 kohaselt tehtud mulla seisundi seire tulemusel saadud teave.ga) mis tahes haiguse esinemine, mis on eeldatavalt seotud kokkupuutega saastunud pinnasega; [ME 146]gb) üldsuse või liikmesriikide ametiasutuste esitatud mis tahes teave. [ME 147]Esimese lõigu punkti a kohaldamiseks kehtestavad liikmesriigid potentsiaalselt saastavate riskitegevuste loetelu. Vastavalt riskile põhjustada mulla saastatust, võib neid tegevusi teadusliku tõendusmaterjali põhjal täpsemalt liigitada.3.Liikmesriigid tagavad, et kõik potentsiaalselt saastatud alad tehakse kindlaks hiljemalt (väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: seitse aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva) ja need kantakse selleks kuupäevaks nõuetekohaselt artiklis 16 osutatud registrisse.

Artikkel 14Potentsiaalselt saastatud alade uurimine1.Liikmesriigid tagavad, et kõigil artikli 13 kohaselt kindlaks tehtud potentsiaalselt saastatud aladel tehakse mullauuring, järgides tähtsuse järjekorda. [ME 148]2.Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad mullauuringute tähtaja, sisu, vormi ja prioriseerimise kohta, võttes arvesse keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Need eeskirjad kehtestatakse kooskõlas artiklis 12 osutatud riskipõhise lähenemisviisiga ja artikli 13 lõike 2 teises lõigus osutatud potentsiaalselt saastavate riskitegevuste loeteluga. [ME 149]Pinnase uurimisel seatakse prioriteediks potentsiaalselt saastatud alad, mis asuvad olmevee võtmiseks kasutatavatel aladel. [ME 150]Liikmesriigid võivad asjakohasel juhul käsitada mullauuringutena direktiivi 2010/75/EL kohaselt rakendatavaid lähteolukorra aruandeid ja seiremeetmeid.3.Liikmesriigid määravad kindlaks ka konkreetsed sündmused, mille korral tuleb algatada uurimine enne lõike 2 kohaselt kehtestatud tähtaega.

Artikkel 15Saastatud alade riskihindamine ja haldamine1.Liikmesriigid kehtestavad konkreetse metoodika saastatud alade alapõhiste riskide kindlakstegemiseks. Selline metoodika põhineb VI lisas loetletud alapõhise riskihindamise etappidel ja nõuetel.2.Liikmesriigid määratlevad saastatud aladest inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale tuleneva vastuvõetamatu riski, võttes arvesse olemasolevaid teaduslikke teadmisi, tervishoiutöötajate ja tervishoiuasutuste arvamust, ettevaatuspõhimõtet, kohalikke eripärasid ning praegust ja tulevast maakasutust. [ME 151]3.Iga artikli 14 kohaselt või muul viisil kindlaks tehtud saastatud ala puhul teeb vastutav pädev asutus alapõhise hindamise praeguse ja kavandatava maakasutuse kohta, et teha kindlaks, kas saastatud ala põhjustab inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale vastuvõetamatut riski. [ME 152]3a. Vajaduse korral võivad liikmesriigid pidada direktiivi 2010/75/EL, 2011/92/EL või 2012/18/EL kohaselt rakendatud hindamisi piisavaks. [ME 153]4.Vastutav pädev asutus võtabtagab lõikes 3 osutatud hindamise tulemuste põhjal asjakohaseid meetmeidasjakohaste meetmete võtmise, et viia risk inimeste tervisele ja keskkonnale vastuvõetava tasemeni (edaspidi „riskivähendusmeetmed“). [ME 154]5.Riskivähendusmeetmed võivad hõlmatapõhinevad V lisas osutatud meetmeidmeetmetel. Sobivate riskivähendusmeetmete üle otsustamisel võtab pädev asutus arvesse olemasolevate lühi- ja pikaajaliste riskivähendusmeetmete kulu, tulu, tulemuslikkust, kestvust ja tehnilist teostatavust. Liikmesriigid seavad alati eesmärgiks ennetamise ja mulla saastest puhastamise. [ME 155]Olmevee võtmiseks kasutatavate ümbritsevate veekogude riskivähendusmeetmed peavad vastama direktiivis (EL) 2020/2184 sätestatud vastuvõetava riski standarditele. [ME 156]5a. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, kehtestades lõikes 2 osutatud saastatud aladest tuleneva vastuvõetamatu tervise- ja keskkonnariski määratlusega seoses maksimaalsed lubatavad väärtused. [ME 157]6.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte V ja VI lisa muutmiseks, et kohandada riskivähendusmeetmete loetelu ja alapõhise riskihindamise nõudeid teaduse ja tehnika arenguga.

Artikkel 16Register1.Hiljemalt (väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist) loovad liikmesriigid kooskõlas lõikega 2 saastatud alade ja potentsiaalselt saastatud alade registri.2.Register sisaldab VII lisas märgitud teavet.3.Registrit haldab vastutav pädev asutus ning seda kontrollitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.4.Liikmesriigid teevad lõigetes 1 ja 2 osutatud registri ja teabe avalikuksavalikkusele kättesaadavaks kasutajasõbralikul viisil ja tasuta. Pädev asutus võib teabe avalikustamisest keelduda või seda piirata, kui on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜEuroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26). artiklis 4 sätestatud tingimused. [ME 158]Register tehakse kättesaadavaks veebipõhise geoviidetega varustatud ruumiandmebaasina.5.Komisjon võtab ... [üks aasta pärast direktiivi jõustumise kuupäeva] vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse registri vorm. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artiklis 21 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. [ME 159]

V peatükkRahastamine, üldsuse teavitamine ja liikmesriikide aruandlus

Artikkel 17LiidupoolneLiidu ja liikmesriikide poolne rahastamine [ME 160]1. Võttes arvesse mullaseire algatamise ning mulla kestliku majandamise ja taastamise prioriteetsust, toetatakseesitab komisjon hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva direktiivi rakendamist olemasolevatestjõustumise kuupäeva] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva direktiivi rakendamiseks liidu rahastamisprogrammidest kooskõlas nende kohaldatavate eeskirjade ja tingimustegatasandil kättesaadavaid rahalisi vahendeid. [ME 161]Komisjon hindab puudujääki olemasolevate liidu rahaliste vahendite ja rahastamisvajaduste vahel, et toetada liikmesriike käesoleva direktiivi rakendamisel, pöörates erilist tähelepanu keskkonnaseire vajadustele, sealhulgas LUCASe mullauuringule. [ME 162]2027. aasta järgseks perioodiks tuleb ette näha täiendavad rahalised vahendid, et edendada mulla kestlikku majandamist ja püsivat taastamist ja seiret. [ME 163]1a. Käesoleva direktiivi rakendamisel kasutavad liikmesriigid asjakohastest allikatest, sealhulgas liidu, riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest fondidest pärit rahalisi vahendeid, et rahastada meetmeid, mis keskenduvad mullakaitsele, mulla kestlikule majandamisele ja taastamisele. [ME 164]1b. Komisjon jälgib liikmesriikide suutlikkust kasutada liidu vahendeid, mis on suunatud mullakaitsele, kestlikule majandamisele ja taastamisele. Komisjon pakub koolitust ja tehnilist tuge, et suurendada liikmesriikide suutlikkust abi vastu võtta. [ME 165]1c. Liikmesriigid ja komisjon parandavad ja hõlbustavad koostöös Euroopa Investeerimispangaga uuenduslike rahastamismehhanismide kasutamist ning edendavad erakapitali kaasamist meetmetesse, mis on vajalikud käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks. [ME 166]1d. Liikmesriigid ja komisjon järgivad käesoleva direktiivi rakendamisel põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses. [ME 167]

Artikkel 18Liikmesriikide aruandlus1.Liikmesriigid esitavad komisjonile ja Euroopa Keskkonnaametile vähemalt iga kuueiga viie aasta järel elektrooniliselt allpool loetletud andmed ja teabe: [ME 168]a)kooskõlas artiklitega 6–9 tehtud mulla seisundi seire ja hindamise andmed ja tulemused;b)toetavad andmed, metaandmed ja mulla seisundi suundumuste analüüs I lisa A, B ja C osas loetletud tunnuste kohta mullaseire kavandamiseks valitud määramistasandite kohaselt ning I lisa D osas loetletud maahõive ja mulla katmise näitajate kohta kooskõlas artikliga 9, sealhulgas üksikute liikmesriikide esitatud laiendatud tunnused; [ME 169]c)kokkuvõte edusammudest järgmistes valdkondades:i)mulla kestliku majandamise põhimõtete rakendamine kooskõlas artikliga 10;ii)saastatud alade registreerimine, kindlakstegemine, uurimine ja haldamine kooskõlas artiklitega 12–16;d)artiklis 16 osutatud registris sisalduvad andmed ja teave.Esimesed aruanded esitatakse hiljemalt ... (väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: viis[kuus aastat ja kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva)]. [ME 171]2.Liikmesriigid tagavad, et komisjonil ja Euroopa Keskkonnaametil on lõikes 1 osutatud teabele ja andmetele püsijuurdepääs.3.Liikmesriigid tagavad komisjonile veebipõhise juurdepääsua)artiklis 4 osutatud mullastikupiirkondade ajakohastatud loetelule ja ruumiandmetele hiljemalt ... (väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kaks aastat ja kolm[12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva)] ning võimaluse korral nende vastavatele mullastikupiirkonna kavadele; [ME 172]b)artiklis 5 osutatud pädevate asutuste ajakohastatud loetelule hiljemalt ... (väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kaks aastat ja kolm[12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva)]; [ME 173]c)artiklis 10 osutatud meetmetele ja kestlikele mullamajandamistavadele hiljemalt ... (väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: neli aastat ja kolm kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva);ca) mulla tunnuste mõõtmisele proovivõtukoha tasandil; [ME 174]4.Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe esitamise vorm ja kord. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artiklis 21 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 19Üldsuse teavitamine1.Liikmesriigid avalikustavadteevad käesoleva direktiivi artikli 8 kohase seire tulemusena saadud andmed ja annavad üldsusele juurdepääsuning artikli 9 ja artikli 10 lõike 3 alusel tehtud hindamise tulemustelehindamiste tulemused üldsusele kättesaadavaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜEuroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1). artikli 11 sätetega geograafiliselt täpsete andmete puhul ja kooskõlas direktiivi (EL) 2019/1024 artikliga 5 muude andmete puhul. [ME 175]2.Komisjon tagab, et asjakohased mulla seisundi andmed, millele pääseb ligi artiklis 6 osutatud mulla seisundi andmete digitaalse portaali kaudu, on üldsusele kättesaadavad üksnes maaomaniku ja -haldaja sõnaselgel loal ning kokkuvõtlikul ja anonüümitud kujul kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39). ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1367/2006Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta liidu institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).. [ME 231]3.Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi artiklis 18 osutatud asjakohane teave on üldsusele kättesaadav ja juurdepääsetav üksnes maaomaniku ja -haldaja sõnaselgel loal ning kokkuvõtlikul ja anonüümitud kujul kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2003/4/EÜ, 2007/2/EÜ ja (EL) 2019/1024Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56).. [ME 232]4.Käesoleva direktiivi alusel nõutava teabe avalikustamisest võib keelduda või seda võidakse piirata, kui on täidetud direktiivi 2003/4/EÜ artiklis 4 sätestatud tingimused.4a. Liikmesriigid võtavad vastu meetmed tagamaks, et käesoleva direktiivi rakendamise käigus kogutud mullaga seotud teave tehakse kättesaadavaks asjaomase maatüki võimalikule ostjale või rentnikule. [ME 176]

VI peatükkDelegeeritud volitused ja komiteemenetlus

Artikkel 20Delegeeritud volituste rakendamine1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.2.Artiklites 8, 10, 15 ja 169 ja 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast. [ME 177]3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 8, 10, 15 ja 169 ja 15 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 178]4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.6.Artiklite 8, 10, 15 ja 169 ja 15 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 179]

Artikkel 21Komitee1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.2.Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

VII peatükkLõppsätted

Artikkel 22Õiguskaitse kättesaadavusLiikmesriigid tagavad, et üldsuse liikmetel, kel on kooskõlas siseriikliku õigusega piisav huvi või kes väidavad, et nende õigusi on kahjustatud, on juurdepääs läbivaatamismenetlusele kohtus või seaduse alusel loodud muus sõltumatus ja erapooletus organis, et vaidlustada mulla seisundi hindamise, käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmete ja pädevate asutuste tegevusetuse sisulist või protseduurilist seaduslikkust.Liikmesriigid määravad kooskõlas eesmärgiga tagada üldsusele laialdane õiguskaitse kättesaadavus vastavalt Århusi konventsiooni artiklile 9 kindlaks, mida käsitatakse piisava huvi ja õiguste kahjustamisena. Lõike 1 kohaldamisel loetakse, et igal valitsusvälisel organisatsioonil, mis edendab keskkonnakaitset ja vastab kõigile siseriikliku õiguse nõuetele, on õigused, mida on võimalik kahjustada, ning et tema huvi on piisavÕiguste tunnustamine ei sõltu sellest, kas asjaomane üldsuse liige on osalenud käesoleva direktiivi kohaste otsustamismenetluste osalusetapis. [ME 180]Lõikes 1 osutatud läbivaatamismenetlus peab olema erapooletu, õiglane, õigeaegne ja tasuta või olema mitte üle jõu käivalt kulukas ning tagama piisavad ja tõhusad õiguskaitsevahendid, sealhulgas vajaduse korral esialgse õiguskaitse.Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse kättesaadavaks praktiline teave võimaluste kohta kasutada käesolevas artiklis osutatud haldusliku ja kohtuliku läbivaatamise menetlusi.

Artikkel 23Karistused1. Ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2008/99/EÜ, kehtestavad liikmesriigid eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse juhul, kui füüsiline või juriidiline isik rikub käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklikke sätteid, ning tagavad nende eeskirjade rakendamise. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.2. Lõikes 1 osutatud karistused hõlmavad trahve, mis on proportsionaalsed rikkumise toime pannud juriidilise isiku käibega või füüsilise isiku sissetulekuga. Trahvide suurus arvutatakse nii, et oleks tagatud, et rikkumise eest vastutav isik jäetakse tegelikult ilma kõnealuse rikkumise kaudu saadud majanduslikust kasust. Kui rikkumise pani toime juriidiline isik, peavad sellised trahvid olema proportsionaalsed juriidilise isiku aastakäibega asjaomases liikmesriigis, võttes muu hulgas arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) eripära.3. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli kohaselt kehtestatud karistustes on vajadust mööda nõuetekohaselt arvesse võetud järgmist:a) rikkumise laad, raskusaste ja ulatus;b) asjaolu, kas rikkumine oli tahtlik või tulenes hooletusest;c) rikkumisest mõjutatud elanikkond või keskkond, pidades silmas rikkumise mõju inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme saavutamisele.4. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata lõikes 1 osutatud eeskirjadest ja meetmetest ning neid mõjutavatest hilisematest muudatustest. [ME 234]

Artikkel 24Hindamine ja läbivaatamine1.Komisjon teeb hiljemalt (väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: ... [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva)] käesoleva direktiivi hindamise, et hinnata edusamme selles seatud eesmärkide saavutamisel ja vajadust muuta direktiivi sätteid, et kehtestada konkreetsemad nõudedkohandada käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid eesmärgiga tagada halvas seisundis muldade taastamine japidev areng, et kõik mullad oleksid 2050. aastaks kõigi muldade hea seisundheas seisundis. Hindamisel võetakse muu hulgas arvesse järgmisi elemente: [ME 186]a)käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemused;b)artiklis 18 osutatud andmed ja teave;c)asjakohased teadus- ja analüütilised andmed, sealhulgas liidu ja liikmesriikide rahastatud uurimisprojektide tulemused; [ME 187]d)analüüs puudujääkide ja meetmete kohta, mis on vajalikud, et, kui kaugel ollakse eesmärgist saavutada muldade hea seisund 2050. aastaks; [ME 188]e)analüüs võimaliku vajaduse kohta kohandada käesoleva direktiivi sätteid teaduse ja tehnika arenguga, eelkõige seoses järgmisega:i)heas seisundis mulla määratlus;ii)kriteeriumide kehtestamine I lisa C osaslisas loetletud mulla tunnuste jaoks; [ME 189]iii)uute mulla tunnuste lisamine seire otstarbel. või olemasolevate mulla tunnuste ja kriteeriumide kohandamine I lisas; [ME 190]ea) liikmesriikide poolt käesoleva direktiivi alusel esitatud seirekavade ja läviväärtuste analüüs; [ME 191]eb) käesoleva direktiivi sotsiaal-majanduslik mõju. [ME 192]2.Komisjon esitab lõikes 1 osutatud hindamise peamisi järeldusi sisaldava aruande, lisades sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. [ME 193]2a. Alates ... [kaheksa aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise, sealhulgas liikmesriikide poolt käesoleva direktiivi järgimiseks võetud vajalike meetmete kohta. Aruanne sisaldab üldhinnangut heas seisundis muldade saavutamisel tehtud edusammude kohta. [ME 194]2b. Hiljemalt ... [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] hindab komisjon lõikes 1 osutatud hindamise raames liikmesriikides kogutud teavet mulla saasteainete esinemise, leviku ja väärtuste kohta, et koostada prioriteetsete ainete loetelu, ning vajaduse korral seejärel mulla saasteainete jälgimisnimekiri. [ME 195]

Artikkel 24aEuroopa mullaseirekeskuse (EUSO) foorumKomisjon hõlbustab EUSO foorumi kaudu regulaarset koostööd sidusrühmade, sealhulgas liikmesriikide kõigi asjaomaste tasandite pädevate asutuste, tööstuse, kodanikuühiskonna ja teadusringkondade vahel. EUSO foorum hõlbustab mulla seisundi seire ja parandamisega seotud liidu õiguse ja poliitika kooskõlastatud rakendamist, võimaldades muu hulgas vahetada kogemusi ja häid tavasid, sealhulgas mulla kestliku majandamise ja taastamise kohta, ning vahetada kogemusi mulla majandamise tavade kohta, mida tuleb vältida. [ME 196]

Artikkel 25Ülevõtmine1.Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 26JõustumineKäesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 27AdressaadidKäesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

MULLA TUNNUSED, KRITEERIUMID JA MEETODID MULLA ÖKOLOOGILISE SEISUNDI MÄÄRAMISEKS NING MAAHÕIVE JA MULLA KATMISE NÄITAJAD [ME 197]

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)„maahõive tagasipööramine“ – tehismaa muutmine looduslikuks või poollooduslikuks maaks;

2)„netomaahõive“ – maahõive tulemus, millest on lahutatud maahõive tagasipööramine.

Mulla degradeerumise aspekt
Mulla tunnus
Heas seisundis mulla kriteeriumid
Maa-alad, kus ei tule asjaomast kriteeriumi täita
A osa. Mulla tunnus, mille kohta on kehtestatud heas seisundis mulla kriteeriumid liidu tasandil
Sooldumine
Elektrijuhtivus (detsisiimensit meetri kohta)
< 4 dS m−1, kui kasutatakse küllastunud mullapasta ekstrakti (eEC) mõõtmismeetodit, või samaväärne kriteerium, kui kasutatakse muud mõõtmismeetodit
Looduslikult sooldunud maa-alad;
meretaseme tõusust otseselt mõjutatud maa-alad
Mullaerosioon
Mulla ärakanne
(tonni hektari kohta aastas)
≤ 2 t ha-1 a-1
Badland ja muud majandamata looduslikud maa-alad, välja arvatud juhul, kui need põhjustavad märkimisväärset katastroofiohtu
Mulla orgaanilise süsiniku kadu
Mulla orgaanilise süsiniku (SOC) kontsentratsioon (g/kg)
–Turvasmuldade puhul: järgida sihtmäärasid, mis on kehtestatud selliste muldade jaoks riiklikul tasandil kooskõlas määruse (EL) .../...+Väljaannete talitus, palun sisestada teksti dokumendis COM(2022) 304 sisalduva looduse taastamise määruse number. artikli 4 lõigetega 1 ja 2 ning artikli 9 lõikega 4
Erandid puuduvad
–Mineraalmuldade puhul: SOC/savi suhtarv > 1/13
Liikmesriigid võivad kasutada paranduskoefitsienti, kui see on konkreetse mullatüübi või kliimatingimuste puhul õigustatud, võttes arvesse püsirohumaade tegelikku mulla orgaanilise süsiniku sisaldust.
Majandamata muld looduslikel maa-aladel
Alusmulla tihenemine
Alusmulla (B- või E-horisondiNagu on määratletud FAO suunistes „Guidelines for Soil Description“, 5. peatükk (https://www.fao.org/3/a0541e/a0541e.pdf). ülemine osa) lasuvustihedus; liikmesriigid võivad selle mulla tunnuse asendada samaväärse parameetriga (g/cm3)
Mulla lõimisNagu on määratlenud Arshad, M. A., Lowery, B. ja Grossman, B. 1996. „Physical tests for monitoring soil quality“. Lk 123–142 raamatus Doran, J. W. ja Jones, A. J. (toim.) „Methods for assessing soil quality“. Soil Sci. Soc. Am. Spec. Publ. 49. SSSA, Madison, WI.
vahemik
liiv, saviliiv, kerge liivsavi, keskmine liivsavi
< 1,80
liivakas raske liivsavi, keskmine liivsavi, raske liivsavi, tolm, tolmjas keskmine liivsavi
< 1,75
tolmjas keskmine liivsavi, tolmjas raske liivsavi
< 1,65
liivakas savi, tolmjas savi, raske liivsavi savi osakaaluga 35–45 %
< 1,58
savi
< 1,47

Kui liikmesriik asendab mulla tunnuse „alusmulla lasuvustihedus“ samaväärse parameetriga, võtab ta valitud mulla tunnuse jaoks kasutusele heas seisundis mulla kriteeriumi, mis on samaväärne alusmulla lasuvustiheduse jaoks määratud kriteeriumiga.

Majandamata muld looduslikel maa-aladel

A osa. 1. määramistasand mullaseire kavandamiseks

Liikmesriik vastab mullaseire kavandamise 1. määramistasandi nõuetele, kui muld vastab kõigile teises veerus määratletud kriteeriumidele ja sisaldab kõiki mulla tunnuseid.

Valikudisain

Referentsmeetod

Kriteeriumid, mida tuleb täita

Erandid

Märkused

Valikuuring koostatakse täielikust loendist, mis sisaldab parimat kättesaadavat teavet mulla omaduste jaotuse kohta, sealhulgas, kuid mitte ainult, teavet, mis on saadud varasemate riiklike mõõtmiste ja LUCASe programmi raames tehtud mõõtmistega.

Valikuplaan peab olema juhuslik kihtvalim.

Riikliku valimi suurus peab vastama nõudele, et heas seisundis muldadega maa pindala hindamisel on maksimaalne viga (või variatsioonikordaja) 5 %.

Komisjoni valim artikli 6 lõike 4 kohase uuringu jaoks peab moodustama vähemalt 20 % riiklike valimite suurusest.

Valimi jaotus ja suurus määratakse kindlaks Betheli algoritmiga (Bethel, 1989), võttes arvesse maksimaalset hindamisviga.

a)Maatüübil põhinev juhuslik kihtvalim; Kihtvalimid võivad hõlmata kliimatingimusi, mullatüüpi, maatüüpi ja halduspiirkondi vastavalt artiklile 4.

b)Proovide hinnanguline arv peab vastama Betheli algoritmi kasutamisele, võttes arvesse maksimaalset hindamisviga.

c)Võimalus, et protsent (kuni 20 %, kuid mitte vähem kui 10 %) proovivõtukohtadest on ette nähtud sihtotstarbeliseks proovivõtuks seoses uuringute või riskihindamisega.

Kui liikmesriigi tasandil on olemas valikudisain, mis vastab mullaseire kavandamise jaoks kehtestatud 1. määramistasandi kriteeriumidele, võib referentsmeetodit kohandada või teha komisjonile ettepanekuid muude kavandamismeetodite kohta, tingimusel et rakendatud kava tagab liikmesriigi piisava katvuse kooskõlas referentsmeetodiga (sealhulgas riiklike ja LUCASe proovide osas). Referentsmeetodit kohandades peavad liikmesriigid siiski järgima EÜ kohapealset kava.

Lagunevustegurid

Lagunevustegur

Mulla tunnus

Erandid

Märkused

Mullaerosioon

—Mullaerosiooni määr (mullakadu tonnides hektari kohta aastas (t ha-1 a-1))

–

Mulla orgaanilise süsiniku kadu

—Mulla orgaanilise süsiniku (SOC) kontsentratsioon (g süsinikku kg kohta (g kg-1))

–

Viiakse läbi pealismullas (0–10 cm, 10–30 cm)

Pinnase tihendamine

—Pealismulla lasuvustihedus (g cm-3)

–

Viiakse läbi pealismullas (0–10 cm, 10–30 cm (vabatahtlik))

Mulla ülemäärane toitainesisaldus

—Kättesaadav fosfor (mg kg-1)

—Lämmastiku koguhulk mullas (mg g-1)

–

Viiakse läbi pealismullas (0–10 cm, 10–30 cm)

Mulla saastatus

—Raskmetallide kontsentratsioon mullas: As, Sb, Cd, Co, Cr (kokku), Cr (VI), Cu, Hg, Pb, Ni, Tl, V, Zn (µg kg kohta)

—Liikmesriikide kehtestatud valitud orgaaniliste saasteainete kontsentratsioon, võttes arvesse määrusega (EL) 2019/1021 hõlmatud saasteaineid ja olemasolevaid kontsentratsioonipiire, nt vee kvaliteedi ja õhu heite kohta liidu õigusaktides, eelkõige vee raamdirektiivi ja sellega seotud keskkonnakvaliteedi standardite (direktiiv 2008/105/EÜ) ja põhjavee (direktiiv 2006/118/EÜ) direktiivide kohaste prioriteetsete ainete puhul.

—Asendamisele kuuluvad taimekaitsevahendid ja hädaolukorras kasutamise korra alusel lubatud ained ning biotsiidide jäägid.

—Per- ja polüfluoritud alküülühendid (PFAS) kokku või PFASide summa.

–

Viiakse läbi pealismullas (0–10 cm, 10–30 cm (vabatahtlik))

Veehoiuvõime vähenemine

—Mullaproovi veehoiuvõime (vee maht, %).

—Küllastunud mulla maht.

–

Viiakse läbi pealismullas (0–10 cm, 10–30 cm (vabatahtlik))

Hapestumine

—Mulla happesus (pH H2O).

–

Viiakse läbi pealismullas (0–10 cm, 10–30 cm (vabatahtlik))

Mulla ökoloogilised funktsioonid

Ökoloogiline funktsioon

Mulla tunnus

Erandid

Märkused

Mulla koondamine

—Veekindlad agregaadid (%).

–

Viiakse läbi pealismullas (0–10 cm, 10–30 cm (vabatahtlik))

Mulla hingamisaktiivsus

—Mulla mikroobide basaalne hingamisaktiivsus (μl O2 h-1 g-1 mulla kuivmassis)

–

Viiakse läbi pealismullas (0–10 cm, 10–30 cm (vabatahtlik))

Mulla biomass

—Mulla mikroobse biomassi süsinikusisaldus (Cmic μg C g-1 mulla kuivmassist).

–

Viiakse läbi pealismullas (0–10 cm, 10–30 cm (vabatahtlik))

Mulla elurikkus

Mulla elurikkuse tunnusjooned

Mulla tunnus

Erandid

Märkused

Taksonoomiline mitmekesisus

—Mullaorganismide mitmekesisus (esinemissagedus taksonoomiliste rühmade kaupa), mis põhineb 16S ja 18S rRNA geenipiirkondadele suunatud metatriipkoodistamisel, ning kasutades sisemist transkribeeritavat vahejärjestust (ITS), eelkõige seente puhul (lisaks võib arvesse võtta muid markereid, nagu mullastiku kontrollsertifikaat).

–

Viiakse läbi pealismullas (0–10 cm, 10–30 cm (vabatahtlik))

Populatsiooni arvukus

—Bakterite ja arhede koguhulk (kasutades 16S rRNA geenipiirkonna koopiaid).

—Seente koguhulk (kasutades 18S rRNA geenipiirkonna koopiaid).

—Patogeensete seente koguhulk ja osakaal.

—Nematoodide morfoloogial põhinev koguhulk funktsionaalsete rühmade kaupa (bakterite sööjad, seente sööjad, juurte sööjad, kõigesööjad, lihasööjad)

–

Viiakse läbi pealismullas (0–10 cm, 10–30 cm (vabatahtlik))

Muld elupaigana

Mulla kui elupaiga tunnusjooned

Mulla tunnus

Erandid

Mulla struktuur

—Suurusjärkude proportsioonid (liiv, muda, savi).

—Tahkete materjalide osakaal (> 2 mm).

–

Viiakse läbi pealismullas (0–10 cm, 10–30 cm)

[ME 198]

B osa. Mulla tunnused, mille kohta kehtestatakse heas seisundis mulla kriteeriumid liikmesriikide tasandil
Mulla ülemäärane toitainesisaldus
Ekstraheeritav fosfor (mg kg kohta)
< maksimumväärtus
Liikmesriik kehtestab maksimumväärtuse, mis peab jääma vahemikku 30–50 mg kg-1.
Erandid puuduvad
Mulla saastatus
–raskmetallide kontsentratsioon mullas: As, Sb, Cd, Co, Cr (kokku), Cr (VI), Cu, Hg, Pb, Ni, Tl, V, Zn (µg kg kohta)
– liikmesriigi poolt valitud orgaaniliste saasteainete kontsentratsioon, mille puhul võetakse arvesse liidu õigusaktides sätestatud kontsentratsiooni piirmäärasid, näiteks vee kvaliteedi või õhusaasteainete heite kohta
Mullaproovide võtmise, saastatud alade kindlakstegemise ja uurimise ning muu asjakohase teabe põhjal saadud piisav kinnitus selle kohta, et puudub mulla saastatusest tulenev vastuvõetamatu risk inimeste tervisele ja keskkonnale.
Looduslikult suure raskmetallide kontsentratsiooniga elupaigad, mis on kantud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜNõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7). I lisasse, jäävad kaitse alla.
Erandid puuduvad
Mulla veehoiuvõime vähenemine
Mullaproovi veehoiuvõime (vee maht / küllastunud mulla maht, %)
Mullastikupiirkonna mulla koguveehoiuvõime hinnanguline väärtus valgla või alamvalgla kohta ületab miinimumkünnist.
Liikmesriik kehtestab miinimumkünnise (tonnides) mullastikupiirkonna ja valgla või alamvalgla tasandil selliselt, et oleks võimalik leevendada tugevast vihmast tingitud üleujutuste või põuast tingitud vähese mullaniiskusega perioodide mõju.
Erandid puuduvad
B osa. 2. määramistasand mullaseire kavandamiseks
Liikmesriik vastab mullaseire kavandamise 2. määramistasandi nõuetele, kui:
–muld sisaldab kumulatiivselt kõiki 1. määramistasandi mulla tunnuseid ja B osa 2. veerus määratletud valikudisaini kriteeriume ning hõlmab vähemalt 50 % B osas esitatud mulla tunnustest või
–muld vastab kumulatiivselt 1. määramistasandi kriteeriumidele ning sisaldab kõiki A ja B osas esitatud mulla tunnuseid.
Valikudisain
Referentsmeetod
Kriteeriumid, mida tuleb täita
Erandid
Märkused
Süstemaatilise kihtvalimi moodustamine, kasutades ruumilist ruutvõrku, et tagada liikmesriigi territooriumi ühetaoline katvus kõigi maatüüpide puhul. Valikudisaini täpsustamiseks võib kasutada ka täiendavat teavet, nagu keskkonnavööndid või mullatüübid.
Võimaluse korral koordineerivad liikmesriigid proovivõtukohtade jaotust muude olemasolevate seireprogrammidega, nagu riiklikud rohumaade ja metsainventuurid. Sama kehtib ka muud liiki loenduste kohta, nagu põllumajandusloendus, et võimaldada paremat majandamistavadega seotud andmete kogumist ja kulude optimeerimist.
Valimi jaotus ja suurus määratakse kindlaks kohaldatava valikudisaini jaoks teaduslikult kehtestatud meetoditega, näiteks nendega, millele on viidanud Bethel (1989) juhusliku kihtvalimi puhul.
a)Liikmesriigi territooriumi ühetaolise katvuse tagamine kõigi maatüüpide puhul (nt süstemaatilise kihtvalimi rakendamise abil (nt pidev võrk) valikudisaini osana.
b)Maatüübil põhinev juhuslik kihtvalim. Kihtvalimid võivad hõlmata kliimatingimusi, mullatüüpi, maatüüpi ja halduspiirkondi vastavalt artiklile 4.
c)Proovide minimaalse üldarvu hindamisel järgitakse 1. määramistasandi menetlust.
d)Võimalus, et 20 % proovivõtukohtadest on ette nähtud sihtotstarbeliseks valimiks, mis on seotud uurimiste või riskihindamisega.
–
On soovitatav, et mullaseiresüsteemi kavandamine ja rakendamine hõlmaks mitut sidusrühma ja vajaduse korral rahvusvahelisi piirikokkuleppeid, et tagada kulutõhusate meetmete kaalumine ja olemasolevate eksperditeadmiste arvessevõtmine.
Lagunevustegurid
Lagunevustegur
Mulla tunnus
Erandid
Märkused
Sooldumine
—Elektrijuhtivus (siimensit meetri kohta (S m-1)).
–
Viiakse läbi pealismullas (0–10 cm, 10–30 cm (vabatahtlik))
Maahõive
—Mulla katmine (mis tahes inimtekkelise taristuga kaetud maa protsendina 100 m² kohta).
–
Võrdlusalusena tuleks proovivõtukohta pidada selle hindamise keskpunktiks.
Mulla saastatus
—Ravimid ja veterinaarravimid
–

Pinnase tihendamine
—Alusmulla lasuvustihedus; liikmesriigid võivad selle mulla tunnuse asendada samaväärse parameetriga (g/cm3)
Majandamata muld looduslikel maa-aladel
Viiakse läbi alusmullas (30–50, 50–100 cm).
Mulla ökoloogilised funktsioonid
Ökoloogiline funktsioon
Mulla tunnus
Erandid

Toitainete ringlus
—lämmastiku mineraliseerumine,
—lämmastiku kättesaadavus
–
Viiakse läbi pealismullas (0–10 cm, 10–30 cm (vabatahtlik))
Mulla koondamine
—veekindlad koostisosad – tahked ained
–
Viiakse läbi pealismullas (0–10 cm, 10–30 cm (vabatahtlik))
Ensümaatiline aktiivsus
—Happelise fosfataasi ensümaatilise aktiivsuse potentsiaal (EC 3.13.2)
—N-atsetüülglükoosaminidaasi ensümaatilise aktiivsuse potentsiaal (EC 3.2.1.50)
—Ksülosidaasi ensümaatilise aktiivsuse potentsiaal (EC 3.2.1.37)
—Tsellulohüdraasi ensümaatilise aktiivsuse potentsiaal (EC 3.2.1.91)
—Β-glükosidaasi ensümaatilise aktiivsuse potentsiaal (EC 3.2.1.21)
–
Viiakse läbi pealismullas (0–10 cm, 10–30 cm (vabatahtlik))
Mulla biomass
—Mikroobne biomass, mida näitavad markerrasvhapped (biomass mikroobide funktsionaalsete rühmade kaupa; ng FAME g-1 mulla kuivmassist)
–
Viiakse läbi pealismullas (0–10 cm, 10–30 cm (vabatahtlik))
Mulla elurikkus
Mulla elurikkuse tunnusjooned
Mulla tunnus
Erandid
Märkused
Taksonoomiline mitmekesisus
—Mullaloomade mitmekesisus (rikkus) rühmade kaupa, mis põhineb morfoloogilistel meetoditel ja võib hõlmata ka pildituvastust (nematoodid (nematoodide puhul tuleks klassifitseerida vähemalt perekonna tasandini) ja vihmaussid (vihmausside puhul tuleks klassifitseerida liigi tasandini)).
—Metagenoomne mulla elurikkuse taksonoomiline hulk taksonoomiliste rühmade kaupa.
–
Viiakse läbi pealismullas (0–10 cm, 10–30 cm (vabatahtlik))
Populatsiooni arvukus
—Seente koguarv (kasutades sisemist transkribeeritavat vahejärjestust)
–
Viiakse läbi pealismullas (0–10 cm, 10–30 cm (vabatahtlik))
Muld elupaigana
Mulla kui elupaiga tunnusjooned
Mulla tunnus
Erandid
Märkused

[ME 199]

C osa. Mulla tunnused, millel ei ole kriteeriume
Mulla degradeerumise aspekt
Mulla tunnus
Mulla ülemäärane toitainesisaldus
Mullalämmastik (mg g-1)
Hapestumine
Mulla happesus (pH)
Pealismulla tihenemine
Pealismulla (A-horisontNagu on määratletud FAO suunistes „Guidelines for Soil Description“, 5. peatükk (https://www.fao.org/3/a0541e/a0541e.pdf).) lasuvustihedus (g cm-3)
Mulla elurikkuse vähenemine
Mulla basaalne hingamisaktiivsus (mm3 O2 g-1 h-1) kuivas mullas
Liikmesriigid võivad elurikkuse puhul kasutada ka muid, fakultatiivseid mulla tunnuseid, nagu:
– bakterite, seente, protistide ja loomade metatriipkoodistamine;
– ümarusside arvukus ja mitmekesisus;
– mikroobne biomass;
– vihmausside arvukus ja mitmekesisus (põllumaal);
–invasiivsed võõrliigid ja taimekahjurid.
C osa. 3. määramistasand mullaseire kavandamiseks
Liikmesriik vastab mullaseire kavandamise 3. määramistasandi nõuetele, kui tema muld vastab 2. määramistasandi tingimustele ja hõlmab vähemalt 50 % C osas esitatud mulla tunnustest.

Lagunevustegurid

Lagunevustegur
Mulla tunnus
Erandid
Märkused

Mulla saastatus
—Mikroplasti ja nanoplasti kontsentratsioon
–
Viiakse läbi pealismullas (0–10 cm, 10–30 cm (vabatahtlik))

Mulla ökoloogilised funktsioonid

Ökoloogiline funktsioon
Mulla tunnus
Erandid
Märkused

Mulla biomass
—Mullaloomade biomass (taksonoomilise rühma kohta (nematoodid ja vihmaussid); värske (nematoodide puhul)/kuiv (vihmausside puhul) kaal milligrammides kuiva mulla grammi kohta).
—Juurte biomass (kuivmassi milligrammides mulla kuivmassi g kohta)
–
Viiakse läbi pealismullas (0–10 cm, 10–30 cm (vabatahtlik))

Juurte kogumite omadused
—Juurtes sisalduv lämmastik kokku
—Juure pikkuse tihedus
—Juure keskmine läbimõõt
—Juure läbimõõdu varieerumine
—Juure kuivainesisaldus
–
Viiakse läbi pealismullas (0–10 cm, 10–30 cm (vabatahtlik))

Mulla elurikkus

Mulla elurikkuse tunnusjooned
Mulla tunnus
Erandid
Märkused

Taksonoomiline mitmekesisus
—Mullaloomade mitmekesisus (rikkus) rühmade kaupa (hooghännalised ja lestad)
—Invasiivsete võõrliikide olemasolu
—Viiruste mitmekesisus metagenoomiliste lähenemisviisidega
–
Viiakse läbi pealismullas (0–10 cm, 10–30 cm (vabatahtlik))

Populatsiooni arvukus
—Mullaloomade koguhulk taksonite kohta (nematoodide ja vihmausside puhul)
–
Viiakse läbi pealismullas (0–10 cm, 10–30 cm (vabatahtlik))

Muld elupaigana

Mulla kui elupaiga tunnusjooned
Mulla tunnus
Erandid
Märkused

[ME 200]

D osa. Maahõive ja mulla katmise näitajad
Mulla degradeerumise aspekt
Maahõive ja mulla katmise näitajad
Maahõive ja mulla katmine
Tehismaa kokku (km² ja % liikmesriigi pindalast)
Maahõive, maahõive tagasipööramine, netomaahõive (keskmiselt aastas – km² ja % liikmesriigi pindalast)
Mulla katmine (km² kokku ja % liikmesriigi pindalast)
Liikmesriigid võivad mõõta ka muid seotud, fakultatiivseid näitajaid, nagu:
–maa killustatus;
–maa ringlussevõtu määr;
–äritegevuse, logistikakeskuste, taastuvenergia ning näiteks lennujaamade, maanteede ja kaevanduste jaoks hõivatud maa;
–maahõive tagajärjed, nagu ökosüsteemiteenuste vähenemise, üleujutuste intensiivsuse muutuse kvantifitseerimine.

II LISAMEETODID

A osa. Proovivõtukohtade kindlaksmääramise meetod

Tegevus
Meetodi miinimumnõuded
Mullaproovide võtmise kohtade kindlaksmääramine (valikuuring)
Valikuuring koostatakse täielikust loendist, mis sisaldab parimat kättesaadavat teavet mulla omaduste jaotuse kohta, sealhulgas, kuid mitte ainult, teavet, mis on saadud varasemate riiklike mõõtmiste ja LUCASe programmi raames tehtud mõõtmistega.
Valikuplaan peab olema juhuslik kihtvalim, mida on optimeeritud mulla tunnuste põhjal.
Riikliku valimi suurus peab vastama nõudele, et heas seisundis muldadega maa pindala hindamisel on maksimaalne viga (või variatsioonikordaja) 5 %.
Komisjoni valim artikli 6 lõike 4 kohase uuringu jaoks võib moodustada kuni 20 % riiklike valimite suurusest.
Valimi jaotus ja suurus määratakse kindlaks Betheli algoritmiga (Bethel, 1989),Bethel, J. 1989. „Sample Allocation in Multivariate Surveys“. Survey Methodology 15, lk 47–57. võttes arvesse maksimaalset hindamisviga.

A osa. Üldised meetodid mulla elurikkuse ja mulla ökoloogiliste funktsioonide proovide võtmiseks

Tegevus
Metoodika referentskriteeriumid
Mulla ökoloogiline seire
Eesmärk on kasutada lihtsat mullaproovide võtmise protokolli, mis võimaldab standardida mulla ökoloogiliste proovide võtmist kõigis liikmesriikides ja mis on kohaldatav kõigi 1. ja 2. määramistasandi ökoloogiliste mulla tunnuste (mulla ökoloogilised funktsioonid, mulla elurikkus ja mulla kui elupaiga tunnused) suhtes, välja arvatud mullafauna tunnused.
Järgides algatuse SoilBON jaoks vastu võetud proovivõtuprotokolli, võttes aluseks 30x30 meetri suuruse homogeense ruudukujulise ala, võetakse üheksa osaproovi, mis vastavad ruudu nurkadele, keskpunktile ja vahepealsetele punktidele. Kasutades metallist mullapuuri või muud sarnast, võtke muld välja 5 cm läbimõõduga august ja 10 cm sügavuselt. Sügavust võib suurendada kuni 30 cm-ni, kuid esimene (kuni 10 cm) ja teine kiht tuleks eraldada.
Mullafauna seire
Vihmausside puhul: käsitsi sorteerimine, lähtudes proovivõtuprotokollist, mille esitasid Briones jt 2020. aastal.
Nematoodide puhul: järgides standardses algatuse SoilBON proovivõtuprotokollis sätestatud kriteeriume.
Hooghännaliste ja lestade puhul: Potapov jt 2022. aastal kehtestatud protokollide kohaselt.
Muud punktipõhised mulla tunnused
Liikmesriigid kasutavad mullaproovide võtmisel võrdlusalusena LUCASe mullauuringu metoodikat.

[ME 201]

B osa. Mulla tunnuste väärtuste määramise või hindamise meetodid

Kui on kehtestatud referentsmeetod, kasutatakse kas referentsmeetodit või muud meetodit, tingimusel et see on leitav teaduskirjanduses või avalikult kättesaadav ja kui on olemas valideeritud ülekandefunktsioon.

Mulla tunnus
Referentsmeetod
Meetodi miinimumnõuded
Kas valideeritud ülekandefunktsioon on nõutav (kui kasutatakse referentsmeetodist erinevat meetoditReferentsmeetodist erinevad meetodid peavad olema leitavad teaduskirjanduses või avalikult kättesaadavad.)?
Mulla lõimis (savi-, tolmu- ja liivasisaldus – vajalik muude tunnuste ja nendega seotud vahemike määramiseks)
Eelistatud meetod: ISO 11277:1998 Determination of particle size distribution in mineral soil material – Method by sieving and sedimentation (mineraalmulla osakeste suuruse jaotuse määramine – sõelumise ja setitamise meetod)
Alternatiivne meetod: ISO 13320:2009 Particle size analysis – Laser diffraction methods (osakeste suuruse analüüs – laserdifraktsioonmeetodid)

JAH
Elektrijuhtivus
1. variant: küllastunud mullapasta ekstrakti (eEC) mõõtmismeetod (FAO SOP: GLOSOLAN-SOP-08https://www.fao.org/3/cb3355en/cb3355en.pdf )
2. variant: ISO 11265:1994 Determination of the specific electrical conductivity (erielektrijuhtivuse määramine)

JAH
Mulla ärakanne

Mulla ärakande hindamisel võetakse arvesse kõiki erosiooniriski leevendamiseks või kompenseerimiseks võetud meetmeid, sealhulgas põlengujärgseid leevendusmeetmeid.
Mulla ärakande hindamine peab hõlmama kõiki asjakohaseid erosiooniprotsesse, nagu vee- ja tuuleerosiooni ning saagikoristuse ja mullaharimisega seotud erosiooni.
Mulla vee-erosiooni hindamisel võetakse arvesse järgmisi tegureid:
—mulla omadused (nt erosioonitundlikkus, mullakooriku teke, mulla konarlikkus);
—kliima (nt sademete erosiivsus – sademete tugevus ja kestus, võttes arvesse konkreetse piirkonna asjakohaseid kliimamuutuste prognoose);
—topograafia (nt nõlva kalle ja pikkus);
—taimkate, põllukultuuri tüüp, maakasutus- ja -majandamistavad erosiooni ohjamiseks või vähendamiseks;
—majandamistavad (nt vahekultuurid, vähendatud mullaharimine, multšimine jne);
—põlenud alad.
Mulla tuuleerosiooni hindamisel võetakse arvesse järgmisi tegureid:
—mulla omadused (nt erosioonitundlikkus);
—kliima (nt mulla niiskus, tuule kiirus, aurustumine);
—taimestik (nt põllukultuuri tüüp);
—erosiooni ohjavad või vähendavad majandamistavad (nt tuuletõkked).
Ei kohaldata
Mulla orgaaniline süsinik (SOC)
ISO 10694:1995 Determination of organic and total carbon after dry combustion (orgaanilise süsiniku ja kogusüsiniku määramine pärast kuivpõletamist)

JAH
Alusmulla (B-horisontNagu on määratletud FAO suunistes „Guidelines for Soil Description“, 5. peatükk (https://www.fao.org/3/a0541e/a0541e.pdf).) lasuvustihedus või liikmesriikide valitud samaväärneSamaväärne vastavalt Euroopa Keskkonnaameti aruandele: Soil monitoring in Europe – Indicators and thresholds for soil health assessments – Euroopa Keskkonnaamet (europa.eu) parameeter
ISO 11272:2017 kuiva lasuvustiheduse määramiseks
Kui valitakse samaväärne parameeter, peab meetod olema kas Euroopa või rahvusvaheline standard, kui see on olemas; kui sellist standardit ei ole, peab meetod olema leitav teaduskirjanduses või avalikult kättesaadav.

JAH
Ekstraheeritav fosfor
ISO 11263:1994 naatriumvesinikkarbonaadi lahuses lahustuva fosfori spektromeetriliseks määramiseks (P-Olsen)

JAH
–Raskmetallide kontsentratsioon mullas: As, Sb, Cd, Co, Cr (kokku), Cr (VI), Cu, Hg, Pb, Ni, Tl, V, Zn
– Liikmesriikide poolt kehtivaid ELi õigusakte (nt vee kvaliteedi või pestitsiidide kohta) arvesse võttes valitud orgaaniliste saasteainete kontsentratsioon
Keskkonnast potentsiaalselt kättesaadavate raskmetallide sisaldus mullas standardi ISO 17586:2016 alusel, kasutades lahjendatud lämmastikhapet.
Kasutada Euroopa või rahvusvahelisi standardeid, kui need on olemas; kui sellist standardit ei ole, peab meetod olema leitav teaduskirjanduses või avalikult kättesaadav.
JAH
Ei kohaldata
Mulla veehoiuvõime
Ühe proovivõtukoha väärtuse määramise meetod:
1. variant. LABOR: ISO 11274:2019 veehoiuvõime määramiseks
2. variant. HINNANGULINE: kasutada teadusartiklis „New generation of hydraulic pedotransfer functions for Europe“ kirjeldatud meetodit, mis põhineb lõimisel (või osakeste suuruse jaotusel) ja mulla orgaanilisel süsinikul.
Miinimumnõuded mullastikupiirkonna mulla koguveehoiuvõime hindamiseks valgla või alamvalgla ulatuses:
—hõivamata maa-ala ulatuses määrata mulla koguveehoiuvõime hinnanguline väärtus;
—hõivatud maa-ala ulatuses kaaluda vett mitteläbilaskvate alade puhul veehoiuvõime määramist nulliks ning poolläbilaskvatele ja muudele tehisaladele proportsionaalselt vahepealsete väärtuste omistamist.
Jah (kohaväärtuse puhul)
Mullalämmastik
ISO 11261:1995 mulla üldlämmastiku määramiseks modifitseeritud Kjeldahli meetodil

JAH
Mulla happesus
ISO 10390:2005 pH määramiseks H2O ja CaCl2 ekstraktis (pH-H2O ja pH-CaCl2)

JAH
Pealismulla (A-horisontNagu on määratletud FAO suunistes „Guidelines for Soil Description“, 5. peatükk (https://www.fao.org/3/a0541e/a0541e.pdf). ) lasuvustihedus
ISO 11272:2017 kuiva lasuvustiheduse määramiseks

JAH
Mulla basaalne hingamisaktiivsus
Liikmesriigid võivad kasutada ka fakultatiivseid mulla elurikkuse tunnuseid, nagu:
– bakterite, seente, protistide ja loomade metatriipkoodistamineDNA triipkoodide järjestamine arhede, bakterite, seente ja muude eukarüootide taksonoomilise ja funktsionaalse mitmekesisuse mõõtmiseks, nagu tehti LUCASe mulla elurikkuse uuringu (LUCAS Soil Biodiversity) jaoks, tuginedes https://doi.org/10.1111/ejss.13299. ;
– ümarusside arvukus ja mitmekesisus;
– mikroobne biomass;
– vihmausside arvukus ja mitmekesisus (põllumaal).
Järgida teadusartiklis „Microbial biomass and activities in soil as affected by frozen and cold storage“https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0038071797001259 kirjeldatud juhiseid.
Kasutada Euroopa või rahvusvahelisi standardeid, kui need on olemas; kui sellist standardit ei ole, peab meetod olema leitav teaduskirjanduses või avalikult kättesaadav.
JAH
Muud mulla elurikkuse tunnused: ei kohaldata
Mulla tunnus
Referentsmeetod
Meetodi miinimumnõuded
Kas valideeritud ülekandefunktsioon on nõutav (kui kasutatakse referentsmeetodist erinevat meetodit)
Mulla lõimis (savi-, tolmu- ja liivasisaldus – vajalik muude tunnuste ja nendega seotud vahemike määramiseks)
Eelistatud meetod: ISO 11277:1998 Determination of particle size distribution in mineral soil material – Method by sieving and sedimentation (mineraalmulla osakeste suuruse jaotuse määramine – sõelumise ja setitamise meetod)
Alternatiivne meetod: ISO 13320:2009 Particle size analysis – Laser diffraction methods (osakeste suuruse analüüs – laserdifraktsioonmeetodid)

JAH
Elektrijuhtivus
Variant 1: küllastunud mullapasta ekstrakti (eEC) mõõtmismeetod (FAO SOP: GLOSOLAN-SOP-086)
Variant 2: ISO 11265:1994 Determination of the specific electrical conductivity (erielektrijuhtivuse määramine)

JAH
Mulla ärakanne

Mulla ärakande hindamisel võetakse arvesse kõiki erosiooniriski leevendamiseks või kompenseerimiseks võetud meetmeid, sealhulgas põlengujärgseid leevendusmeetmeid.
Mulla ärakande hindamine peab hõlmama kõiki asjakohaseid erosiooniprotsesse, nagu vee- ja tuuleerosiooni ning saagikoristuse ja mullaharimisega seotud erosiooni.
Mulla vee-erosiooni hindamisel võetakse arvesse järgmisi tegureid:
–mulla omadused (nt erosioonitundlikkus, mullakooriku teke, mulla konarlikkus);
–kliima (nt sademete erosiivsus – sademete tugevus ja kestus, võttes arvesse konkreetse piirkonna asjakohaseid kliimamuutuste prognoose);
–topograafia (nt nõlva kalle ja pikkus);
–taimkate, põllukultuuri- ja metsatüüp, maakasutus ja majandamistavad erosiooni ohjamiseks või vähendamiseks;
–majandamistavad (nt vahekultuurid, vähendatud mullaharimine, multšimine jne);
–põlenud alad.
Mulla tuuleerosiooni hindamisel võetakse arvesse järgmisi tegureid:
–mulla omadused (nt erosioonitundlikkus);
–kliima (nt mulla niiskus, tuule kiirus, aurustumine);
–taimestik (nt põllukultuuri tüüp);
–erosiooni ohjavad või vähendavad majandamistavad (nt tuuletõkked);
–põlenud alad.
Ei kohaldata
Mulla orgaaniline süsinik (SOC)
ISO 10694:1995 Determination of organic and total carbon after dry combustion (orgaanilise süsiniku ja kogusüsiniku määramine pärast kuivpõletamist)

JAH
Alusmulla lasuvustihedus või liikmesriikide valitud samaväärne parameeter7
ISO 11272:2017 kuiva lasuvustiheduse määramiseks
Kui valitakse samaväärne parameeter, peab meetod olema kas Euroopa või rahvusvaheline standard, kui see on olemas; kui sellist standardit ei ole, peab meetod olema leitav teaduskirjanduses või avalikult kättesaadav.

JAH
Ekstraheeritav fosfor
ISO 11263:1994 naatriumvesinikkarbonaadi lahuses lahustuva fosfori spektromeetriliseks määramiseks (P-Olsen)

JAH
–raskmetallide kontsentratsioon mullas: As, Sb, Cd, Co, Cr (kokku), Cr (VI), Cu, Hg, Pb, Ni, Tl, V, Zn – Liikmesriikide poolt kehtivaid ELi õigusakte (nt vee kvaliteedi või pestitsiidide kohta) arvesse võttes valitud orgaaniliste saasteainete kontsentratsioon
–pestitsiidide ja biotsiidide jäägid, veterinaarravimid
–PFAS
Keskkonnast potentsiaalselt kättesaadavate raskmetallide sisaldus mullas standardi ISO 17586:2016 alusel, kasutades lahjendatud lämmastikhapet.
Kasutada Euroopa või rahvusvahelisi standardeid, kui need on olemas; kui sellist standardit ei ole, peab meetod olema leitav teaduskirjanduses või avalikult kättesaadav.
JAH
Ei kohaldata
Mulla veehoiuvõime
Ühe proovivõtukoha väärtuse määramise meetod:
Variant 1: LABOR: ISO 11274:2019 veehoiuvõime määramiseks
Variant 2: HINNANGULINE: kasutada teadusartiklis „New generation of hydraulic pedotransfer functions for Europe“ kirjeldatud meetodit, mis põhineb lõimisel (või osakeste suuruse jaotusel) ja mulla orgaanilisel süsinikul.
Miinimumnõuded mullastikupiirkonna mulla koguveehoiuvõime hindamiseks valgla või alamvalgla ulatuses:
–hõivamata maa-ala ulatuses määrata mulla koguveehoiuvõime hinnanguline väärtus;
–hõivatud maa-ala ulatuses kaaluda vett mitteläbilaskvate alade puhul veehoiuvõime määramist nulliks ning poolläbilaskvatele ja muudele tehisaladele proportsionaalselt vahepealsete väärtuste omistamist.
JAH
Mullalämmastik
ISO 11261:1995 mulla üldlämmastiku määramiseks modifitseeritud Kjeldahli meetodil

JAH
Mulla happesus
ISO 10390:2005 pH määramiseks H2O ja CaCl2 ekstraktis (pH-H2O ja pH-CaCl2)

JAH
Pealismulla lasuvustihedus
ISO 11272:2017 kuiva lasuvustiheduse määramiseks

JAH
Toitainete ringlus
Lämmastiku mineraliseerimisel niisutatakse õhu käes kuivatatud mullaproove uuesti, et saavutada 80 % nende veemahutavusest, ning inkubeeritakse neid laboris 14 päeva temperatuuril 30 °C. Lämmastiku mineraliseerumise võimalikku netomäära hinnatakse esialgse ja lõpliku anorgaanilise lämmastiku erinevuse järgi. Mulla toitainete kättesaadavus arvutatakse juursimulaatorite abil, kättesaadavad lämmastik ja fosfor määratakse kolorimeetrilise määramise teel, mis põhineb reaktsioonil ammooniummolübdaadiga.

JAH
Mulla koondamine
Need mulla tunnused on esitatud veekindlate mullaagregaatidena, mida hinnatakse mullakogumite veekindluse määramisel vee kui lagundava jõu suhtes, kohaldades Kemperi ja Rosenau (1986) muudetud lähenemisviisi. Saadud indeks kujutab endast alla 4 mm läbimõõduga veekindlate kogumite osakaalu.
Lisaks eraldatakse veekindlast fraktsioonist praht (st tahked ained), et määrata õigesti proovi veekindlate agregaatide fraktsioon: %WSA=(veekindlad koostisosad – tahked ained)/(4 g tahket ainet).

JAH
Ensümaatiline aktiivsus
Järgida juhiseid, mida on kirjeldanud Zeiss jt, 2022

JAH
Mulla hingamisaktiivsus
Järgida teadusartiklis „Microbial biomass and activities in soil as affected by frozen and cold storage“ 8 kirjeldatud juhiseid.

JAH
Metsakõdu lagunemine

Kasutada Euroopa või rahvusvahelisi standardeid, kui need on olemas; kui sellist standardit ei ole, peab meetod olema leitav teaduskirjanduses või avalikult kättesaadav.
Ei kohaldata
Mulla biomass
Järgida juhiseid, mida on kirjeldanud Guerra jt., 2021, Briones jt 2020 ja Potapov jt 2022.

JAH
Juurte kogumite omadused
Järgida juhiseid, mida on kirjeldanud Guerra jt, 2021

JAH
Taksonoomiline mitmekesisus
Järgida juhiseid, mida on kirjeldanud Guerra jt, 2021

JAH
Populatsiooni arvukus
Järgida juhiseid, mida on kirjeldanud Guerra jt, 2021

JAH
Liigisisene geneetiline mitmekesisus
Järgida juhiseid, mida on kirjeldanud Guerra jt, 2021

JAH
Mulla struktuur
Granulomeetriline analüüs tehakse sõelutud mullast (Ø < 2 mm) pärast orgaanilise aine hävitamist H2O2-ga. Dispersioon viiakse läbi heksametafosfaadi/naatriumkarbonaadi lahusega ja seda segatakse 16 tundi. Granulomeetrilised fraktsioonid on Rahvusvahelise Mullateaduse Liidu soovitatud fraktsioonid (Atterbergi skaala), mis on jäme liiv (2 > Ø > 0,2 mm), peenliiv (0,2 > Ø > 0,02 mm), muda (0,02 > Ø > 0,02 mm) ja savi (Ø < 0,002 mm). Jämeda liiva fraktsioon määratakse sõelumise teel, muda ja savi fraktsioonid setitamise ja pipeteerimise teel Robinsoni pipeti abil ning peenliiva fraktsioon setitamise ja dekanteerimise abil. Setitamisajad arvutatakse Stokesi seaduse alusel.

JAH
_____________________
6 https://www.fao.org/3/cb3355en/cb3355en.pdf
7 Samaväärne vastavalt Euroopa Keskkonnaameti aruandele: Soil monitoring in Europe – Indicators and thresholds for soil health assessments – Euroopa Keskkonnaamet (europa.eu).
8 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0038071797001259

[ME 202]

C osa. Maahõive ja mulla katmise näitajate väärtuste määramise meetodi miinimumnõuded

–Maahõive, maahõive tagasipööramine ja netomaahõive puhul peaksid kasutatavad meetodid vastama artiklis 3 ja I lisas esitatud määratlustele.

–Mulla katmist väljendatakse kaetud pindala protsendina kogupindalast.

–Valitud meetodid peavad olema leitavad teaduskirjanduses või avalikult kättesaadavad.

III LISA

MULLA KESTLIKU MAJANDAMISE PÕHIMÕTTED

Lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

(a) vältida mulla taimestikuta jätmist, rajades ja säilitades taimkatet, eriti keskkonnatundlikel perioodidel;

(b) minimeerida mulla füüsilist häirimist;

(c) vältida selliste ainete viimist või sattumist mulda, mis võivad kahjustada inimeste tervist või keskkonda või halvendada mulla seisundit;

(d) tagada, et masinate kasutamist kohandatakse vastavalt mulla kandevõimele ning et muldadel tehtavate toimingute arv ja sagedus on piiratud, et need ei kahjustaks mulla seisundit;

(e) väetamise korral tagada selle kohandamine taimede ja puude vajadustele konkreetses asukohas ja konkreetsel perioodil ning mulla seisundile ja kasutada esmajärjekorras ringluspõhiseid lahendusi, mis suurendavad orgaanilise aine sisaldust;

(f) niisutuse korral maksimeerida niisutussüsteemide ja niisutuskorralduse tõhusust ning tagada, et ringlussevõetud reovee kasutamise korral vastab vee kvaliteet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/7411Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/741, mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid (ELT L 177, 5.6.2020, lk 32). I lisas sätestatud nõuetele ning kui kasutatakse muudest allikatest pärit vett, ei halvenda see mulla seisundit;

(g) tagada mullakaitse, rajades ja säilitades maastiku tasandil asjakohaseid maastikuelemente2Seda põhimõtet ei kohaldata metsamuldade suhtes.;

(h) kasutada põllukultuuride, taimede või puude kasvatamisel kohapealsete oludega kohanenud liike, kui sellega saab hoida ära mulla degradeerumist või aidata parandada mulla seisundit, võttes arvesse ka kliimamuutustega kohanemist;

(i) tagada turvasmuldades optimaalne veetase, et vältida negatiivset mõju selliste muldade struktuurile ja koostisele3Seda põhimõtet ei kohaldata linnamuldade suhtes.;

(j) tagada põllukultuuride kasvatamisel külvikord ja viljavaheldus, võttes arvesse erinevaid põllukultuuride sugukondi, juuresüsteeme, vee- ja toitainevajadust ning integreeritud taimekaitset;

(k) kohandada kariloomade liikumist ja karjatamisaega, võttes arvesse loomaliike ja loomkoormust, et mitte kahjustada mulla seisundit ega vähendada mulla võimet pakkuda sööta;

(l) ühe või mitme funktsiooni teadaoleva ebaproportsionaalse vähenemise korral, mis oluliselt vähendab mulla võimet pakkuda ökosüsteemiteenuseid, rakendada sihipäraseid meetmeid nende mullafunktsioonide taastamiseks. [ME 260]

IV LISA

ARTIKLIS 10 OSUTATUD PROGRAMMID, KAVAD, EESMÄRGID JA MEETMED

Arvesse võetakse järgmist soovituslikku loetelu programmidest, kavadest, eesmärkidest ja meetmetest: [ME 214]

(1)Kooskõlas määrusega .../...+Väljaannete talitus, palun sisestada teksti dokumendis COM(2022)304 sisalduva looduse taastamise määruse number. koostatud riiklikud taastamiskavad.

(2)Liikmesriikide poolt ühise põllumajanduspoliitika raames määruse (EL) 2021/2115 kohaselt koostatavad strateegiakavad.

(3)Direktiivi 91/676/EMÜ kohaselt vastu võetud hea põllumajandustava eeskirjad ja määratud tundlike alade tegevusprogrammid.

(4)Direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt Natura 2000 alade jaoks kehtestatud kaitsemeetmed ja tähtsusjärjestatud tegevuskavad.

(5)Direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt koostatud vesikonna majandamiskavades sisalduvad meetmed veekogude hea ökoloogilise ja keemilise seisundi ning põhjaveekogumite hea keemilise ja kvantitatiivse seisundi saavutamiseks.

(6)Direktiivi 2007/60/EÜ kohaselt koostatud üleujutusriski maandamise kavades sisalduvad üleujutusriski maandamise meetmed.

(7)Liidu kliimamuutustega kohanemise strateegias osutatud põuaohjekavad.

(8)ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni kohaselt loodud riiklikud tegevusprogrammid.

(8a) ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni artikli 6 kohaselt kehtestatud riiklikud bioloogilise mitmekesisuse strateegiad ja tegevuskavad. [ME 215]

(9)Määruses (EL) 2018/841 sätestatud eesmärgid.

(10)Määruses (EL) 2018/842 sätestatud eesmärgid.

(11)Direktiivi (EL) 2016/2284 alusel koostatud riiklikud õhusaaste kontrolli programmid ja kõnealuse direktiivi kohaselt esitatud seireandmed õhusaaste mõju kohta ökosüsteemidele.

(12)Määruse (EL) 2018/1999 kohaselt koostatud lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad.

(13)Otsuse nr 1313/2013/EL kohane riskihindamine ja suurõnnetustega seotud riskijuhtimise kavandamine.

(14)Kooskõlas määruse (EL) .../...+Väljaannete talitus, palun lisada teksti dokumendis COM(2022) 305 esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (milles käsitletakse taimekaitsevahendite säästvat kasutamist ja millega muudetakse määrust (EL) 2021/2115) number.direktiivi 2009/128/EÜ artikliga 84 vastu võetud riiklikud tegevuskavad. [ME 216]

V LISA

RISKIVÄHENDUSMEETMETE SOOVITUSLIK LOETELU

(1)Tervendusmeetodid in situ või ex situ tervendamiseks:

a)füüsikalised tervendusmeetodid:

a)gaasifaasis saasteainete väljaimemine mullast, gaasifaasis saasteainete väljapuhumine mullast;

b)kuumtöötlus, veeauru juhtimine mulda, termiline desorptsioon, klaasistamine;

c)saasteainete väljapesemine eemaldatud või eemaldamata mullast;

d) elektrokineetiline ekstraktsioon;

e)vedelkihi kõrvaldamine;

f)väljakaevamine ja ladestamine;

b)bioloogilised tervendusmeetodid:

a)aeroobse või anaeroobse lagunemise stimuleerimine: biotervendamine, biostimuleerimine, bioaugmentatsioon, bioventileerimine, gaasifaasis saasteainete väljapuhumine mullast mikroorganismide tegevuse kaasabil;

b)fütoekstraktsioon, fütolendumine, fütolagundamine;

c)kompostimine, mullaparandusained, mulla tervendamine künnikihis ja bioreaktorite süsteemid;

d)biofiltrimine, biokäitlusmärgalad ja biosängid;

e)looduslik tervenemine;

c)keemilised tervendusmeetodid:

a)keemiline oksüdeerimine;

b)keemiline redutseerimine ja redoksreaktsioonid;

c)põhjavee väljapumpamine ja töötlemine;

d)isoleerimise, tõkestamise ja seirega seotud tervendusmeetodid:

a)maapinna kaanetamine, reageerivad tõkked, kapseldamine;

b)keemiline stabiliseerimine, tahkestamine, liikumatuks muutmine;

c)geohüdroloogiline isoleerimine ja tõkestamine;

d)fütostabiliseerimine;

e)kontrollimine ja järelhooldus seirekaevude abil.

(2)Muud riskivähendusmeetmed peale tervendamise:

(a)põllukultuuride ja köögiviljade kasvatamise ja tarbimise piiramine;

(b)munade tarbimise piiramine;

(c)lemmikloomade või põllumajandusloomade juurdepääsu piiramine;

(d)põhjavee joogiks, isiklikuks hügieeniks või tööstuslikul eesmärgil ammutamise või kasutamise piiramine;

(e)alal lammutamise, mulla tehiskatte eemaldamise või ehitamise piiramine;

(f)alale või selle ümbrusele juurdepääsu piiramine (nt taraga);

(g)maakasutuse või maakasutuse muutmise piiramine;

(h)kaevamise, puurimise või kaevandamise piiramine;

(i)piirangud, et vältida kokkupuudet mulla, tolmu või siseõhuga ning rakendada ettevaatusabinõusid inimeste tervise kaitseks (nt respiraatorid, kindad, märgpuhastus jne).

(3)Direktiivis 2010/75/EL osutatud parim võimalik tehnika.

(4)Pädevate asutuste ja tööstusettevõtjate poolt pärast suurõnnetust kooskõlas direktiiviga 2012/18/EL võetud meetmed.

VI LISA

ALAPÕHISE RISKIHINDAMISE ETAPID JA NÕUDED

1.Saastatuse iseloomustamiseks on vaja kindlaks teha alal esinevad saasteained ning nende allikas, kontsentratsioon, keemiline vorm ja levik mullas ja põhjavees. Saasteainete olemasolu ja kontsentratsioon tehakse kindlaks mullaproovide võtmise ja uurimisega.

2.Kokkupuute hindamisel tehakse kindlaks tee, mille kaudu mulla saasteained võivad jõuda vastuvõtjateni. Kokkupuuteteed võivad hõlmata sissehingamist, allaneelamist, nahakaudset kokkupuudet, omastamist taimede poolt, saasteaine levimist põhjavette või muud. Seda teavet vaadeldakse koos kokkupuute sageduse ja kestusega ning vastuvõtja tunnustega, nagu vanus, sugu ja tervislik seisund, et hinnata saasteainete omastamist. Allika, kokkupuutetee ja vastuvõtja vahelised seosed esitatakse graafiliselt, skemaatiliselt ja lihtsustatult ala kontseptuaalsel mudelil.

3.Toksilisuse või ohu hindamine hõlmab saasteainete võimaliku tervise- ja keskkonnamõju hindamist doosi ja kokkupuute kestuse alusel. Toksilisuse või ohu hindamisel võetakse arvesse saasteainete olemuslikku toksilisust ja eri populatsioonide, nagu loomade, mikroorganismide, taimede, laste, rasedate, eakate jne tundlikkust. Toksikoloogiateavet kasutatakse riski iseloomustamiseks kasutatavate standarddooside või -kontsentratsioonide hindamiseks.

4.Riski iseloomustamiseks tuleb eelmiste etappide teave integreerida, et hinnata, kui suur ja tõenäoline on saastatud ala kahjulik mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, sealhulgas juhul, kui saastatus kandub üle muudesse keskkonnaosadesse. Riski iseloomustus aitab prioriseerida riskivähendus- ja tervendusmeetmete vajadust. Samuti võib see aidata kindlaks määrata ala tervendamise või haldamise eesmärgid, nt saavutada maksimaalsed vastuvõetavad piirmäärad või alaspetsiifilised riskipõhised kontrollväärtused.

VII LISA

POTENTSIAALSELT SAASTATUD ALADE JA SAASTATUD ALADE REGISTRI SISU

Andmete ülesehitus ja esitus registris peab võimaldama üldsusel jälgida potentsiaalselt saastatud alade ja saastatud alade haldamisel tehtud edusamme. Register peab sisaldama ja selles tuleb esitada ala tasandil järgmist teavet teadaolevate potentsiaalselt saastatud alade, saastatud alade, lisameetmeid vajavate saastatud alade ning nende saastatud alade kohta, kus meetmeid on võetud või võetakse:

(a)ala koordinaadid, aadress või katastriüksus(ed) kooskõlas direktiividega (EL) 2019/1024 ja 2007/2/EÜ;

(b)registrisse kandmise aasta;

(c)saastavad või potentsiaalselt saastavad riskitegevused, mis on alal toimunud või toimuvad;

(d)ala haldamise staatus;

(e)järeldus saastatuse (või pärast tervendamist jääksaastatuse) esinemise või puudumise, saasteainete kontsentratsiooni, saastatuse liigi ja riski kohta, kui teave nende elementide kohta on juba saadud artiklites 14 ja 15 osutatud mullauuringute ja riskihindamise kaudu;

(f)artiklites 14 ja 15 nõutud ja osutatud järgmised meetmed ja haldamisega seotud etapid, sealhulgas nende ajakava.

Lisaks võib register sisaldada ala tasandil järgmist teavet teadaolevate potentsiaalselt saastatud alade, saastatud alade, lisameetmeid vajavate saastatud alade ning nende saastatud alade kohta, kus meetmeid on võetud või võetakse, kui selline teave on kättesaadav:

(a)teave ala jaoks väljastatud keskkonnalubade kohta, sealhulgas tegevuse algus- ja lõppaasta;

(b)praegune ja kavandatud maakasutus;

(c)mullauuringu ja tervendamisaruannete tulemused, näiteks saasteainete kontsentratsioonid ja saastatuse kontuurid, ala kontseptuaalne mudel, riskihindamise metoodika, kasutatud või kavandatud meetodid, riskivähendusmeetmete tulemuslikkus ja hinnanguline kulu.