(3)Kui liikmesriigid kohaldavad või tõlgendavad reaalturuväärtuse põhimõtet märkimisväärselt erinevalt, tekitavad nad olukorra, mis võib kahjustada siseturgu, tuua ettevõtetele vaidluste korral kaasa mittevajalikke kulusid, samuti õhutada kahjulikku maksukonkurentsi, meelitada ligi agressiivseid maksustamise vältimise struktuure, moodustada ebaseaduslikku riigiabi ja vähendada liikmesriikide tulusid. Kohaldatavate siirdehindade eeskirjade ebajärjepidevus võib mitte ainult põhjustada topeltmaksustamist, vaid võimaldada ka kasumi ümberpaigutamist, maksustamise vältimist ja topeltmaksuvabastust. Selline oluline vastuolu võib olla tõsine oht maksutuludele, maksumoraalile ja maksuhaldurite piiratud suutlikkusele. Lisaks võivad sellised vastuolud tuua kaasa takistusi piiriüleselt tegutsevatele ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, ning suure tõenäosusega põhjustada majanduslikke moonutusi ja ebatõhusust ning avaldada negatiivset mõju piiriülestele investeeringutele. Lisaks peaks komisjon tagama, et käesolev direktiiv ei tekita vastuolu OECD viimaste suunistega, sealhulgas esimese samba mõlema komponendiga (summa A ja summa B), mille eesmärk on lihtsustada kehtivaid siirdehindade eeskirju.

(4)Käesoleva direktiivi sätete eesmärk on tagada reaalturuväärtuse põhimõtte ühtne kohaldamine kogu liidus, et suurendada maksukindlust, vähendada topeltmaksustamise juhtumeid, vähendada maksukohustuse täitmisega seotud kulusid, kohtuvaidlusi, eelkõige liidus piiriüleselt tegutsevate maksumaksjate jaoks ja vältida maksukuritarvitusi.

(6)Topeltmaksustamise vähendamise tagamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama piisavad mehhanismid, mis võimaldaksid neil teha vastukorrigeerimise, kui teise liikmesriigi või kolmanda riigi jurisdiktsioonis tehakse esmane korrigeerimine. Eelkõige peaks liikmesriikidel olema võimalus teha vastukorrigeerimisi ja nad peaksid lubama sellist korrigeerimist mitte üksnes vastastikuse kokkuleppe menetlustes, vaid ka tulenevalt järgmisest: i) kiirmenetlus, mis viiakse lõpule 180 päeva jooksul, ilma et oleks vaja alustada vastastikuse kokkuleppe menetlust, kui ei ole kahtlust, et esmane korrigeerimine on põhjendatud; või ii) ühisauditid või muud rahvusvahelise koostöö vormid, näiteks mitmepoolsed riskihindamisprogrammid, nagu Euroopa usaldus- ja koostööpõhine lähenemisviis (ETACA) ja rahvusvaheline nõuetele vastavuse tagamise programm (ICAP). Selleks peaksid liikmesriigid kasutama kõiki maksustamisalase halduskoostöö direktiivis sätestatud menetlusi ja korda, eelkõige kolmandat ja kuuendat läbivaadatud versiooni, mis hõlmab siirdehindade eelkokkulepetega seotud teabevahetust ja aruantavate piiriüleste skeemide kohta teabe vahetamist, millest on teatanud vahendajad või asjaomane maksumaksja.

(7)Võib esineda õiguspäraseid põhjuseid, miks vastukorrigeerimist ei tehta või see on väiksem kui esmane korrigeerimine. Eelkõige ei tohiks liikmesriigid teha vastukorrigeerimisi, kui: i) esmast korrigeerimist ei peeta reaalturuväärtuse põhimõttega kooskõlas olevaks; ii) esmase korrigeerimise tulemusel ei maksustata kasumi summat teises jurisdiktsioonis, kus sidusettevõtja on asjaomases liikmesriigis juba maksustatud, ning iii) kaasatud on kolmanda riigi jurisdiktsioon, aga puudub maksuleping. Esmase korrigeerimise puudumisel võivad liikmesriigid teha allapoole korrigeerimise üksnes juhul, kui: i) allapoole korrigeerimine on reaalturuväärtuse põhimõttega kooskõlas ega põhjusta topeltmaksuvabastust; ii) allapoole korrigeerimisega võrdne summa sisaldub sidusettevõtja kasumis teises jurisdiktsioonis ning kuulub seega maksustamisele ning iii) asjaomastele jurisdiktsioonidele on saadetud teatis kavatsuse kohta teha allapoole korrigeerimine. Eelmiste sätete eesmärk on tagada, et: i) liikmesriigid saavad säilitada õiguse hinnata, kas esmane korrigeerimine vastab reaalturuväärtuse põhimõttele, ning ii) ei esine topeltmaksustamist ega topeltmaksuvabastust. Liikmesriigid ei tohiks tekitada topeltmaksuvabastuse olukordi.

(13)Vaidluste minimeerimiseks, ettevõtete kulude vähendamiseks ja ühtse lähenemisviisi tagamiseks kogu liidus nähakse käesoleva direktiiviga ette, et maksumaksjalt ei tohiks nõuda korrigeerimist, kui tema tulemused jäävad kvartiilide vahemikku, välja arvatud juhul, kui maksuhaldur või maksumaksja tõendab, et konkreetne erinev positsioon vahemikus on põhjendatud konkreetse juhtumi faktide ja asjaoludega. Kui kontrollitud tehingu tulemused jäävad väljapoole reaalturuväärtusele vastavat vahemikku, tuleks maksuhalduritelt nõuda, et nad korrigeerivad kõigi tulemuste mediaani, välja arvatud juhul, kui maksumaksja või maksuhaldur tõendab, et mõni muu vahemiku punkt määrab konkreetsel juhul usaldusväärsema reaalturuväärtusele vastava hinna.

(14)Selleks et vähendada liidus piiriüleselt tegutsevate maksumaksjate jaoks nõuete täitmisega seotud koormust, samuti selleks, et vähendada maksustamise vältimise ohtu, tuleks siirdehindade dokumenteerimisele kehtestada ühine lähenemisviis. Üks standardvorm, sisu ja keelenõudeid käsitlevad eeskirjad, tähtajad ja see, millised maksumaksjad peaksid kuuluma reguleerimisalasse, tagaks lihtsuse ja võimaliku kulude kokkuhoiu, võttes arvesse OECD siirdehindade alaste suuniste V peatükki „Dokumenteerimine“ ja Euroopa Liidus asuvate sidusettevõtjate siirdehindade dokumenteerimise tegevusjuhendit33. Kõnealuste mõistete ühtlustatud tõlgendamine liidu tasandil on vajalik ka selleks, et hõlbustada maksuhaldurite ja ettevõtjate jaoks selle direktiivi kohaldamist. Seepärast peaksid liikmesriigid andma oma maksuhalduritele volitused tegeleda tõhusalt siirdehindade dokumenteerimisega.

_________________

33 Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 27. juuni 2006. aasta resolutsioon, mis käsitleb Euroopa Liidus asuvate sidusühingute siirdehindade dokumenteerimise tegevusjuhendit (EU TPD) (2006/C 176/01, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2006.176.01.0001.01.ENG&toc=OJ%3AC%3A2006%3A176%3AFULL).

(16)Maksumaksjatele suurema kindluse loomiseks ning topeltmaksuvabastuse ja topeltmaksustamise ohu vähendamiseks ning võttes arvesse selliste meetmete võimalikku mõju riikide täitev- ja täitmise tagamise volitustele otsese maksustamise valdkonnas, kahe- või mitmepoolsete maksukonventsioonide alusel antud maksustamisõiguste kasutamist, millega välditakse topeltmaksustamist või topeltmaksuvabastust, ning võttes arvesse võimalikku mõju liikmesriikide maksubaasidele, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada täiendavad ühised siduvad siirdehindade eeskirjad. Need delegeeritud õigusaktid peaksid andma maksumaksjatele selge ülevaate sellest, mida liidu maksuhaldurid peavad kindlaksmääratud tehingute puhul aktsepteeritavaks, ning pakuvad „safe harbour“-põhimõtteid, mis vähendavad nõuete täitmisega seotud koormust ja vaidluste arvu.

(17)Käesolevas direktiivis sätestatud uute normide tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks peaks komisjon koostama hinnangu, mis põhineb liikmesriikide esitatud teabel ja muudel kättesaadavatel andmetel, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek.

(18)Selleks et ettevõtjad saaksid siseturust otsest kasu, ilma et sellega kaasneks tarbetut täiendavat halduskoormust, tuleks teave käesoleva direktiivi maksusätete kohta teha kättesaadavaks ühtse digivärava kaudu kooskõlas määrusega (EL) 2018/172434. Ühtne digivärav pakub piiriülestele kasutajatele ühtset kontaktpunkti siseturu toimimisega seotud teabe, menetluste ja abiteenuste pakkumiseks internetis. See ühtne kontaktpunkt peaks olema intuitiivne, kergesti juurdepääsetav ja varustatud vajalike vahenditega, et see ei looks ettevõtjatele uut bürokraatlikku takistust. Käibemaksu ühtse kontaktpunkti positiivne kogemus on hea näide selle kohta, kuidas selline kaup peaks olema kavandatud nii, et see toimiks nõuetekohaselt.

_________________

34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1).

(21)Selleks et vähendada maksumaksjate halduskoormust ja maksustamise vältimise võimaliku ohtu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte siirdehindade dokumenteerimise kohta, nähes ette ühised vormid, kehtestades keelenõuded, määrates kindlaks sellise maksumaksja liigi, kes peab neid vorme järgima, ja hõlmatavad ajavahemikud. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Käesolevas direktiivis sätestatakse normid liikmesriikide siirdehindade eeskirjade ühtlustamiseks ja reaalturuväärtuse põhimõtte ühtse kohaldamise tagamiseks liidus, et maksueeskirjade täitmise tagamise teel liidus hõlbustada ettevõtjate jaoks nõuete täitmist.

1)„reaalturuväärtuse põhimõte“ – rahvusvaheline standard vastavalt OECD näidislepingu artiklile 9, millega nähakse ette, et sidusettevõtjad peavad omavahel tehinguid tegema nii, nagu nad oleksid sõltumatud kolmandad isikud. Teisisõnu peaksid kahe sidusettevõtja vahelised tehingud kajastama tulemust, mis oleks saavutatud, kui osapooled ei oleks olnud omavahel seotud, st kui osapooled oleksid olnud üksteisest sõltumatud ja tulemuse (hind või marginaalid) oleks määranud (avatud) turujõud;

(18)„OECD siirdehindade alased suunised“ – OECD 2022. aasta siirdehindade alased suunised hargmaistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele, mille OECD nõukogu on heaks kiitnud vastavalt nõukogu soovitusele sidusettevõtjate vahelise siirdehindade kindlaksmääramise kohta [C(95)126/Final] ja mida on muudetud 20. jaanuaril 2022 ja mis on esitatud I lisas, ning kõik nende OECD siirdehindade alaste suuniste edasised muudatused, mille liikmesriigid on OECD maksuasjade komitees või liit on heaks kiitnud liidu seisukoha vastuvõtmisega ELi toimimise lepingu artikli 218 alusel;

(a)isik osaleb teise isiku juhtimises, olles sellises positsioonis, mis annab võimaluse teise isiku tegevust märkimisväärselt mõjutada;

i)esitatakse kõik faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis on vajalikud reaalturuväärtuse põhimõtte alusel teises jurisdiktsioonis tehtud esmase korrigeerimise hindamiseks, sealhulgas liikmesriikidele edastatud asjakohased siirdehindade dokumendid;

b)Liikmesriigid tunnistavad taotluse vastuvõetavaks 40 päeva jooksul, teavitades maksumaksjat, kui kogu lõike 3 punktis a sätestatud teave on esitatud. Sama aja jooksul teatavad liikmesriigid maksumaksjale vajaliku teabe puudumisest ja võimaldavad selle esitamiseks vähemalt 40 päeva. Kui maksumaksja ei esita nõutud teavet määratud tähtaja jooksul, lükatakse taotlus vastuvõetamatuse tõttu tagasi.

c)Liikmesriigid tagavad, et kui topeltmaksustamise põhjuseks on teises liikmesriigis tehtud esmane korrigeerimine, viiakse menetlus lõpule 200 päeva jooksul alates maksumaksja taotluse saamisest põhjendatud heakskiitmise või tagasilükkamisega. Menetlust võib pikendada üks kord 100 päeva võrra, kui maksumaksja ja asjaomased liikmesriigid on pikendamisega nõus.

d)Heakskiitmise korral teatavad liikmesriigid viivitamata teise asjaomase jurisdiktsiooni maksuhaldurile vastukorrigeerimise tunnustamisest.

a)ükski erinevus võrreldavate tehingute või neid tehinguid tegevate ettevõtjate vahel (kui neid on) ei saa oluliselt mõjutada avatud turu hinda või riskimarginaali;

2.Komisjonil on õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 18 kooskõlas kõige uuemate rahvusvaheliselt soovitatud kas OECD või ÜRO siirdehindade alaste suunistega, et kehtestada täiendavaid eeskirju selle kohta, kuidas kohaldada reaalturuväärtuse põhimõtet ja muid käesoleva direktiivi II peatüki sätteid konkreetsete tehingute suhtes, et tagada suurem maksukindlus ja vähendada topeltmaksuvabastuse ja topeltmaksustamise ohtu ning maksuvaidluste ja maksualaste kuritarvituste arvu.

välja jäetud

1.Iga kolme aasta järel uurib komisjon ja hindab käesoleva direktiivi kohaldamist, mõju ja koostoimet viimaste OECD või ÜRO suunistega ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma hindamise kohta aruande, millele vajaduse korral lisatakse seadusandlik ettepanek. Esimene aruanne esitatakse 31. detsembriks 2029. Komisjon võib nendest tähtaegadest kõrvale kalduda, kui OECD või ÜRO tasandil lepitakse kokku uued siirdehindade suunised.

2.Liikmesriigid esitavad kooskõlas lõikega 3 komisjonile asjakohase teabe, mis võimaldab hinnata käesolevat direktiivi, pidades silmas reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamise parandamist, topeltmaksuvabastuse ja topeltmaksustamise vähendamist ja maksualaste kuritarvituste ning maksuvaidluste tõkestamist.

5.Liikmesriigi poolt komisjonile artikli 2 alusel esitatud teabe ja komisjonis sellist teavet kasutades koostatud aruande või dokumendi võib edastada teistele liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile. Teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele seda saava liikmesriigi õiguse alusel.

2.Käesoleva direktiivi kohaselt töödeldud teavet, sealhulgas isikuandmeid, säilitatakse ainult nii kaua, kui on vajalik käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks, ja kooskõlas iga vastutava töötleja siseriiklikest õigusnormidest tulenevate aegumistähtaegadega, kuid igal juhul mitte kauem kui kümme aastat alates hetkest, mil isikuandmeid töödeldakse käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkidel.

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu artikli 3 lõikes 2, artiklis 13 ja artikli 14 lõigetes 2, 2a ja 2b osutatud delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Nõukogu võib artikli 3 lõikes 2, artiklis 13 ja artikli 14 lõikes 2, 2a ja 2b osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusakti kehtivust.

3.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelisele parema õigusloome kokkuleppele. Asjakohase eksperdiorganina tegutseb artiklis 14a osutatud siirdehindade Euroopa foorum.

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2024. Nad edastavad kõnealuste normide tekstid viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2025.