–võttes arvesse Andris Ameriksi puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 24. mail 2023. aastal Riia peaprokuratuuri kriminaalõiguse osakonna korruptsioonivastase võitluse koordineerimise talituse prokurör ja mille Läti Vabariigi peaprokurör samal kuupäeval edastas seoses Läti Vabariigis algatatava kriminaalmenetlusega ning mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 14. juunil 2023. aastal,
–olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Nils Ušakovsi Andris Ameriksi nimel ära kuulanud,
–võttes arvesse protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,
–võttes arvesse Läti Vabariigi põhiseaduse artikleid 29 ja 30,
–võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta, 17. jaanuari 2013. aasta ja 19. detsembri 2019. aasta otsuseid Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2019, Junqueras Vies, C-502/19, ECLI:EU:C:2019:1115.,
–võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,
–võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9‑0169/2024),
A.arvestades, et Riia peaprokuratuuri kriminaalõiguse osakonna korruptsioonivastase võitluse koordineerimise talituse prokurör on taotlenud Lätist Euroopa Parlamendi liikmeks valitud Andris Ameriksi puutumatuse äravõtmist, et algatada tema suhtes kriminaalmenetlus süüteo eest, milleks on altkäemaksu saamine ja pärast seda oma ametiseisundit kasutades kolmanda isiku huvides õigusvastase teo toimepanek vastavalt Läti karistusseadustiku artikli 320 lõikele 4;
B.arvestades, et ajavahemikul 22. juulist 2017 kuni 17. septembrini 2017 olevat Andris Ameriks, kes oli Riia aselinnapea ja seega avaliku võimu kandja vastutaval ametikohal, muu hulgas väidetavalt nõudnud väikebussiettevõtte kaudselt omanikult altkäemaksu, mis moodustab 50 % summadest, mida see ettevõte sai Riia omavalitsuselt selliste reisijate vedamise eest, kellel olevat olnud õigus saada sõidusoodustusi;
C.arvestades, et Andris Ameriks valiti Euroopa Parlamenti 2019. aastal toimunud valimistel;
D.arvestades, et väidetav süütegu ei puuduta Andris Ameriksi poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamusi või antud hääli vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklile 8;
E.arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;
F.arvestades, et Läti Vabariigi põhiseaduse artiklis 29 ja artiklis 30 on sätestatud:
G.arvestades, et esiteks ei saa parlamenti võrdsustada kohtuga ja teiseks ei tohi parlamendiliiget pidada puutumatuse äravõtmise menetluse raames süüdistatavaks Kohtuotsus, Üldkohus, 30. aprill 2019, Briois vs. parlament, T-214/18, ECLI:EU:T:2019:266.;
H.arvestades, et parlamendiliikme puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluste eest, mis käsitlevad parlamendiliikme kohustuste täitmisel tehtud tegusid, mis moodustavad nende kohustuste lahutamatu osa;
I.arvestades, et uurimise käigus ei ole suudetud kindlalt tuvastada väidetava kuriteo täpset kohta ja ajastust;
J.arvestades, et tegu, milles Andris Ameriksi süüdistatakse, pandi väidetavalt toime 2017. aastal ja Läti Vabariigi peaprokurör edastas puutumatuse äravõtmise taotluse alles 23. mail 2023; arvestades, et selline viivitus ei ole veenvalt põhjendatud;
K.arvestades, et Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et „... valiku osas, mille parlament kavatseb teha puutumatuse äravõtmise või puutumatuse kaitsmise taotluse kohta tehtavas otsuses, on parlamendil väga lai hindamispädevus sellise otsuse poliitilise laadi tõttu“ Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:C:2013:23, punkt 59 ja viidatud kohtupraktika.;
L.arvestades, et kõik need konkreetsed asjaolud kokku loovad tõsise kahtluse seoses võimaliku kavatsusega kahjustada Andris Ameriksi poliitilist tegevust ja eelkõige tema tegevust Euroopa Parlamendi liikmena; arvestades, et kõnesoleva juhtumi kohta antud teabe ja selgituste, sealhulgas vastuste põhjal, mille andis Läti Vabariigi aseprokurör temaga peetud arvamuste vahetuse käigus, on puutumatuse äravõtmise taotluse aluseks olevad asjaolud ebakindlad ja menetluse, sealhulgas puutumatuse äravõtmise taotluse esitamise ajendi suhtes esineb tõsiseid kahtlusi;
M.arvestades, et seetõttu näib, et tegemist on juhtumiga, mille puhul võib eeldada fumus persecutionis’e esinemist, st „konkreetsed tõendid“ Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 17. september 2020, Troszczynski, C‑12/19, ECLI:EU:C:2020:725, punkt 26. näitavad, et kõnealune kohtumenetlus algatati kavatsusega kahjustada Andris Ameriksi poliitilist tegevust ja seega muu hulgas tema tegevust Euroopa Parlamendi liikmena;