1.märgib, et parlamendi 2022. aasta lõplike assigneeringute kogusumma oli 2 161 miljonit eurot ehk 19,55 % kõigi liidu institutsioonide 2022. aasta halduskuludeks ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11). rubriigist 7 ning lõplikud assigneeringud olid 2021. aasta eelarvest (2 064 miljonit eurot) 4,76 % suuremad;

2.märgib, et 31. detsembri 2022. aasta seisuga oli raamatupidamise aastaaruandes esitatud kogutulu 250 473 772 eurot (2021. aastal 215 332 108 eurot); märgib, et 2022. aastal kättesaadavaks tehtud sihtotstarbeline tulu oli 61 267 620 eurot (2021. aastal 37 150 962 eurot);

3.rõhutab, et 76,5 % kulukohustuste kogusummast oli pärit viiest peatükist: peatükk 10 „Institutsiooni liikmed“; peatükk 12 „Ametnikud ja ajutised töötajad“; peatükk 14 „Muud teenistujad ja sisseostetavad teenused“; peatükk 20 „Hooned ja nendega seotud kulud“ ning peatükk 42 „Parlamendiliikmete assistentide kulud“;

4.võtab teadmiseks summad, millega parlamendi kontod 2022. aastal suleti:

a)Kasutada olnud assigneeringud (eurodes)

2022. aastaks ette nähtud assigneeringud:

2 161 651 286,00

2021. aastast mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud:

22 007 230,00

2021. aastast automaatselt üle kantud assigneeringud:

380 099 194,75

2022. aasta sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud:

61 267 620,37

2021. aastast üle kantud, sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud:

39 603 266,73

Kokku:

2 664 628 597,85

b)Assigneeringute kasutamine 2022. aastal (eurodes)

kulukohustused:

2 607 456 700,15

tehtud maksed:

2 186 635 235,75

automaatselt üle kantud assigneeringud, sealhulgas sihtotstarbelisest tulust pärit assigneeringud:

428 826 276,81

mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud:

0

tühistatud assigneeringud:

49 167 085,50

c)Tulu (eurodes)

2022. aastal saadud tulu:

250 473 772,00

d)Bilansi summa 31. detsembri 2022. aasta seisuga (eurodes)

1 735 834 446,00

5.märgib, et 2022. aastal kiitis parlamendi eelarvekomisjon kooskõlas finantsmääruse artiklitega 31 ja 49 heaks 21 ümberpaigutust („C‑ümberpaigutused“), mille summa oli 88 449 115 eurot ja mis moodustasid 4,09 % lõplikest assigneeringutest; märgib, et president kiitis heaks 11 ümberpaigutust („P‑ümberpaigutused“), mille summa oli 34 246 879 eurot ja mis moodustasid 1,6 % 2022. aasta eelarvest; soovib teada, milliste eelarveridade vahel need P-ümberpaigutused tehti; kutsub eesistujariiki üles teavitama eelarvekontrollikomisjoni ennetavalt asjaomastest summadest ja eelarveridadest;

6.märgib, et COVID‑19 pandeemia tõttu tekkis hinnanguliselt 16 417 325 euro suurune ülejääk, mis paigutati ümber sellistest eelarvepunktidest nagu reisikulud, rühmakülastuste organiseerimine ja külalisrühmade vastuvõtmine, parlamendi külastuskeskuste tegevus, kohapealne väliskoolitus, dokumendid/väljaanded ning parlamendiliikmete kohalikud assistendid ja praktikandid; märgib, et samal ajal tekitas COVID‑19 pandeemia vajaduse teiste eelarveridade mahu suurendamiseks kokku 7 549 000 euro võrra; need eelarveread on peamiselt seotud rahalise toetuse maksmisega kodus töötavatele töötajatele, tervishoiu ja ennetamisega ning lisakuludega suulisele tõlkele, et toetada kaugtööd ning mitmekeelseid kaug- ja hübriidkoosolekuid;

7.võtab teadmiseks asjaolu, et 2022. aasta oli liidu institutsioonide, sealhulgas parlamendi jaoks üleminekuaasta; märgib, et COVID‑19 pandeemia tõttu kehtestatud meetmed lõpetati 2022. aasta juuniks; väljendab heameelt kõigi peadirektoraatide ja peasekretäri jõupingutuste üle võtta kasutusele vajalikud vahendid parlamendi töö jätkamiseks, nii et see toimiks samal viisil kui enne COVID‑19 pandeemiat; väljendab heameelt füüsilise kohalviibimisega täiskogu istungjärkude eduka taasalustamise üle alates 2022. aasta märtsist; märgib, et sellele eelnes kaheaastane ajavahemik, mil 30 osaistungjärgu jooksul toimus kaughääletuse vormis tervelt 175 hääletusvooru ja üle 12 000 hääletuse;

8.märgib, et eelarveaastat 2022 mõjutasid põhjalikult Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja erakordselt kõrge inflatsioon, mis 2022. aasta lõpuks jõudis Euroopa Liidu puhul aastases võrdluses 10,4 %‑ni; avaldab tunnustust, et parlamendi administratsioon on teinud eelarve täitmisel märkimisväärseid jõupingutusi, et rahuldada kriisiolukorrast tulenevaid kiireloomulisi vajadusi; väljendab heameelt selle üle, et parlament annetas Ukraina toetamiseks rasketel sõjaaegadel tehnilist varustust;

9.tuletab meelde, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) koostab erihinnangu kõikide liidu institutsioonide kui ühtse poliitikavaldkondade rühma haldus- ja muude kulude kohta; juhib tähelepanu asjaolule, et halduskulud sisaldavad peamiselt personalikulusid, sh pensionimakseid, mis moodustasid 2022. aastal umbes 70 % kõigist halduskuludest, ning hoonete, seadmete, energia, side ja infotehnoloogia kulusid; rõhutab, et kontrollikoja sõnul on tema töö paljude aastate vältel näidanud, et selle valdkonna kulutustes sisalduv risk on üldiselt väike;

10.märgib, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Euroopa avalik haldus“ hõlmab 11,6 miljardit eurot ehk 5,9 % liidu 2022. aasta eelarvest ning parlamendi osa on sellest 2,2 miljardit eurot ehk 18,9 %; väljendab heameelt seoses asjaoluga, et kontrollikoda jõudis järeldusele, et rubriigi „Euroopa avalik haldus“ kulutuste veamäär ei olnud oluline; kutsub parlamenti üles kontrollima ja kindlaks tegema, millist tüüpi tehingutes oli suur vigade osakaal, kuigi see jäi allapoole olulisuse läve, ning uurima, milliseid muudatusi oleks vaja menetluses teha, et vältida ja tuvastada sarnaseid vigu edaspidi;

11.märgib, et kontrollikoja aastaaruanne 2022. aasta eelarve täitmise kohta toob välja konkreetsed parlamendiga seotud leiud; võtab teadmiseks kontrollikoja soovituse, et parlamendi administratsioon peaks tugevdama oma suuniseid eelarveassigneeringute fraktsioonidepoolse kasutamise kohta ning jätkama tööd selle nimel, et parandada sise‑eeskirju ning tagada hanke‑eeskirjade ja -menetluste järgimine;

12.märgib, et kontrollikoda moodustas parlamendi 13 tehingust koosneva valimi ja leidis neist kolmes tehingus kvantifitseeritavaid vigu; märgib, et üheks kontrollikoja tõstatatud probleemiks olid hanked; rõhutab, et sama liiki leide on tehtud ka varem;

13.võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepanekud parlamendi sise-eeskirjade kohta; tuletab meelde, et fraktsioonid haldavad neile eraldatud vahendeid vastavalt eelarve kaudse täitmise põhimõtetele, kohaldades analoogia alusel finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c; on seisukohal, et nimetatud eeskiri asendab „rahalist toetust käsitlevaid lepinguid“ (millele on osutatud finantsmääruse artikli 155 lõikes 6);

14.tuletab meelde, et parlamendi sise-eeskirja kohaselt vastutavad fraktsioonid parlamendi ees assigneeringute kasutamise eest volituste piires, mille juhatus on neile eeskirja kohaldamiseks andnud; võtab teadmiseks, et assigneeringuid tuleb kasutada vastavalt kõnealusele eeskirjale ja et rikkumiste vältimiseks tuleks võtta asjakohaseid meetmeid;

15.fraktsioonid saavad parlamendilt abi ja nõu, kui nad seda taotlevad; märgib, et fraktsioonide finantsüksused kiirendasid 2022. aastal toimikute allkirjastamist riikide delegatsioonidega, et tagada eelarverea 400 assigneeringute usaldusväärne haldamine;

16.väljendab heameelt administratsiooni võetud kohustuse üle anda fraktsioonidele rohkem suuniseid parlamendi sise-eeskirjade nõuetekohase rakendamise kohta ja fraktsioone aidata, et parandada nende sisemist finantsjuhtimist; väljendab heameelt asjaolu üle, et sellega muudetakse veelgi selgemaks fraktsioonide korraldatavate hangete suuniseid;

17.märgib, et vastutava komisjoni ja siseaudiitori 4. detsembri 2023. aasta kohtumisel tutvustas siseaudiitor oma aastaaruannet ning kirjeldas läbiviidud kindlustandvaid auditeid ja osutatud konsultatsiooniteenuseid, ning andis aru praeguse olukorra kohta, mis 2022. aastal hõlmasid siseauditiaruannete lõpuleviimata meetmete horisontaalset järelkontrolli, töötajate lähetuste auditit, parlamendi riskijuhtimisraamistiku läbivaatamist, DG INLO hankemenetluste auditit, turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi turvaseadmete ja -teenuste ostmise ja kasutamise auditit, Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamise auditi teist osa ning ADENAUER 2 hoone projekti korrapärase läbivaatamise 3. etappi (idatiiva lõpuleviimine);

18.kiidab ja toetab meetmeid, milles siseaudiitor on vastutavate peadirektoraatidega kinnitusauditi tulemusel kokku leppinud seoses töötajate lähetuste auditi, parlamendi riskijuhtimisraamistiku läbivaatamise ja DG INLO hankemenetluste auditiga;

19.võtab teadmiseks kinnitusauditid, mille kohta valmistatakse ette esialgseid järeldusi või mille kohta on alles käimas kohapealne töö ja mis praegu järgivad siseaudiitori ametijuhendis ette nähtud protsessi;

20.märgib, et 2022. aasta järelmeetmete tulemusena lõpetati 38 meedet 92st pooleliolevast meetmest, mille rakendamiseks kokkulepitud tähtajad olid möödunud; väljendab muret asjaolu pärast, et 31. detsembri 2022. aasta seisuga oli 29 pooleliolevat meedet, mis olid hilinenud üle 12 kuu; ootab, et eri peadirektoraadid tagaksid, et ülejäänud meetmed viiakse viivitamata lõpule ja et kokkulepitud meetmeid rakendatakse siseaudiitori aastaaruandes sätestatud tähtaegade kohaselt;

21.tunnistab, et finantsmääruse artikli 118 lõikes 9 on ette nähtud, et siseaudiitori aruanded ja järeldused ning asjaomase liidu institutsiooni aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks, kohe kui siseaudiitor on kinnitanud nende põhjal võetavad meetmed; märgib, et tegelikult avaldatakse aruanded ja järeldused alles siis, kui kõik soovitused on rakendatud, mis lükkab avaldamise tegelikult aastateks edasi; kutsub juhatust üles tegema kõik siseauditi aruanded üldsusele kättesaadavaks aasta pärast nende lõplikku vormistamist, kui siseaudiitor on kinnitanud eelmise aasta soovituse elluviimiseks võetud meetmed; tuletab meelde, et parlamendiliikmetel on juhatuse eeskirjade kohaselt juurdepääs konfidentsiaalsetele dokumentidele üksnes teadmisvajaduse põhimõtte alusel; tuletab meelde, et kõigil eelarvekontrollikomisjoni liikmetel on õigus taotleda konfidentsiaalset juurdepääsu siseauditi aruandele seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusega; väljendab heameelt seoses asjaoluga, et siseaudiitor annab eelarvekontrollikomisjonile regulaarselt aru oma iga-aastasest audititegevusest;

22.märgib, et kuna infosüsteemidele spetsialiseerunud audiitorile mõeldud ametikohale ei leitud terve aasta jooksul sobivat kandidaati, ei olnud 2022. aastal võimalik läbi viia üht kavandatud auditit IT valdkonnas (küberturvalisuse alase teadlikkuse kohta); märgib, et keeruline on leida konkreetsete profiilidega audititöötajaid, sealhulgas IT valdkonnas, et teha auditeid kavakohaselt ja vastavalt vajadustele; kutsub siseauditi talitust üles seda küsimust käsitlema, et tagada ülejäänud auditi õigeaegne lõpuleviimine järgmise eelarve täitmisele heakskiidu andmise tsükli jooksul;

23.väljendab heameelt asjaolu üle, et siseauditi talitus on oma 2022. aasta kvaliteeditagamise ja parandamise programmi kaudu jätkanud oma tegevuse tõhustamist, pakkudes objektiivseid usaldatavustasemeid otsuseid tegevatele ja järelevalveasutustele, eelarvevahendite käsutajatele ja juhtkonnale; võtab teadmiseks siseaudiitori kinnituse, et ta ei saanud ühestki allikast juhiseid ega juhiseid, mis seaksid ohtu tema sõltumatuse;

24.võtab teadmiseks kirjalikud vastused, mis esitati parlamendi eelarvekontrollikomisjonile 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni kohta 13. septembril 2023. aastal, peasekretäri esitluse, milles käsitleti parlamendi 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis tõstatatud küsimusi, ning selle järgnenud arvamustevahetuse parlamendiliikmetega;

25.tuletab meelde, et kui täiskogu nõuab parlamendilt erinevate eeskirjade või meetmete rakendamist, peab neid esildatud eeskirju või meetmeid arutama ja hääletama juhatus; tuletab kodukorra artiklit 25 arvesse võttes meelde, et juhatus vastutab otsuste tegemise eest parlamendiliikmeid puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes; tuletab meelde, et juhatuse koosseisu kuuluvad parlamendi president, 14 asepresidenti ja viis kvestorit (hääleõiguseta liikmed), kelle valib demokraatlikult parlament; märgib, et juhatuse liikmed arutavad parlamendi eelarvestuse projekti; tuletab meelde, et eelarve täitmisele heakskiidu andmine tähendab demokraatliku kontrolli teostamist ning et täiskogu poolt eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates resolutsioonides vastu võetud konkreetseid nõudmisi käsitletakse juhatuse aruteludes;

26.on teadlik asjaolust, et alates COVID‑19 pandeemia puhkemisest 2020. aasta märtsis ja kuni sanitaarpiirangute järkjärgulise kaotamiseni 2022. aasta alguses keskenduti juhatuse aruteludes peamiselt otsustele, mille eesmärk oli kaitsta parlamendiliikmete ja töötajate tervist, tagades samal ajal talitluspidevuse ja rakendades praktilisi solidaarsusmeetmeid parlamendi kõigi kolme vastuvõtva liikmesriigi suhtes;

27.tuletab meelde, et presidentuuri peadirektoraat (DG PRES) pakub eksperditeadmisi ning hõlbustab presidendi, täiskogu ja parlamendi juhtorganite ning parlamendiliikmete õigusloomealast ja parlamentaarset tööd kõigis parlamentaarse ja õigusloomeprotsessi etappides; tuletab meelde, et DG PRES vastutab ka institutsioonidevaheliste suhete, presidendi ametlike visiitide ja presidendi korraldatavate ürituste protokollilise toetamise, liidu salastatud teabe haldamise ning ametliku ja tähitud posti haldamise eest ning et kuni 2022. aasta novembrini vastutas ta ka parlamentidevaheliste suhete eest; märgib, et 31. detsembri 2022. aasta seisuga oli DG PRESis 364 töötajat, kellest 307 olid ametnikud, 19 ajutised teenistujad, 37 lepingulised töötajad ja üks renditöötaja;

28.märgib, et DG PRESi lõplikud assigneeringud olid 2022. aastal 1 275 565 eurot, mis moodustas parlamendi eelarvest 0,1 %; rõhutab, et sellest summast seoti kulukohustustega kokku 1 169 055,78 eurot; väljendab heameelt, et assigneeringute kasutamise määr oli kõrge;

29.väljendab heameelt edusammude üle, mida on tehtud XML‑tehnoloogiat kasutava programmi eLegislate eri osade rakendamisel nii seadusandlike ettepanekute muudatusettepanekute kui ka institutsioonidevaheliste õigusloomealaste läbirääkimiste ettevalmistavate dokumentide kiiremaks ja lihtsamaks koostamiseks; kutsub asjaomaseid teenistusi üles oma jõupingutusi veelgi suurendama ja tagama, et alates parlamendi 10. ametiaja õigusloomeprotsessi algusest toetaksid programmi eLegislate vahendid kõiki parlamendi õigusloomeprotsessi etappe;

30.rõhutab, et läbipaistvus, vastutus ja ausus on olulised eetikapõhimõtted liidu institutsioonides ja eelkõige parlamendis kui Euroopa demokraatia keskmes; väljendab heameelt parlamendi koheste meetmete üle seoses parlamendiliikmete ja töötajatega seotud väidetavate korruptsioonijuhtumitega 2022. aasta detsembris; väljendab heameelt DG PRESi panuse üle presidendi esitatud 14 punktist koosnevasse tegevuskavasse ning tema jõupingutuste üle uute usaldusväärsust ja läbipaistvust käsitlevate eeskirjade rakendamisel; väljendab lisaks heameelt parlamendi poliitiliste organite jõupingutuste üle suurendada parlamendi läbipaistvust, usaldusväärsust ja aruandluskohustust; kutsub administratsiooni üles jälgima nende meetmete eelarvelist ja finantsmõju; märgib, et parlament on taaskinnitanud usaldust liidu otsustusprotsessi vastu, parandades oma tegevuse kaudu liidu kõige representatiivsema institutsiooni läbipaistvust, eetikat ja head käitumist; tuletab meelde, et neid sündmusi tuntakse üldiselt Qatargate’i skandaalina;

31.märgib, et 2022. aasta oli parlamendi, komisjoni ja nõukogu poolt 2021. aasta juulis vastu võetud muudetud institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 20. mai 2021. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe kohustusliku läbipaistvusregistri kohta (ELT L 207, 11.6.2021, lk 1). kohase kohustusliku läbipaistvusregistri täieliku rakendamise esimene aasta; märgib, et kuigi institutsioonidevaheline kokkulepe sisaldab mõningaid põhimõtteid ühise läbipaistvuskultuuri edendamiseks, jätab see kolmele allakirjutanud institutsioonile võimaluse rakendada tingimuslikkust ja sellest tulenevaid täiendavaid meetmeid, kui nad seda vajalikuks peavad; juhib tähelepanu sellele, et parlament on tingimuslikkust parandanud, samas kui nõukogu osalus on endiselt piiratud;

32.tuletab meelde läbipaistvusregistri olulisust keskse vahendina läbipaistva ja eetilise huvide esindamise edendamisel liidu tasandil, kehtestades kohustusliku registreerimise kui eeltingimuse selleks, et huvide esindajad saaksid osaleda konkreetsetes tegevustes koos liidu institutsioonide, sealhulgas parlamendiga; nõuab kõigi vajalike vahendite eraldamist, et tagada läbipaistvusregistriga seotud sise-eeskirja tulemuslik jõustamine, sealhulgas asjakohaste sanktsioonide kehtestamist, kui see on asjakohane;

33.väljendab heameelt selle üle, et läbipaistvusregistrit kasutatakse üha rohkem teabe- ja viitevahendina huvide esindamise meetmete jaoks liidu tasandil, mida näitab registreerimistaotluste kasv ja veebisaidi külastuste arvu suurenemine võrreldes eelmise aastaga; väljendab heameelt sekretariaadi korrapärase teabevahetuse, kasutajatoe ja teadlikkuse suurendamisega seotud meetmete üle sidusrühmade seas nii institutsioonides kui ka väljaspool, samuti IT‑lahenduste väljatöötamise üle läbipaistvusregistri parandamiseks; tuletab meelde vajadust jätkata andmekvaliteedi kontrolli tugevdamist uute taotlejate puhul; märgib, et läbipaistvusregistri kannete kvaliteet on viimastel aastatel paranenud tänu sihipärasemale kvaliteediseirele ja kaebustel põhinevatele uurimistele või sekretariaadi omaalgatuslikele uurimistele, ning tunnustab ühissekretariaadi rolli selles parandamises vaatamata piiratud ressurssidele; märgib, et sekretariaadi poolt 2022. aasta jooksul läbi viidud 4 238 kirje sihipärase kvaliteedikontrolli käigus leiti, et 44 % olid algusest peale rahuldava andmekvaliteediga (sarnane tulemus, kui 2021. aastal; + 4 %), lisaks parandas veel 35,2 % huvirühmade esindajatest teavet pärast sihipäraseid kontrolle ning 13,6 % eemaldati kontrollide tulemusena rahastamiskõlbmatuse või ajakohastamata jätmise tõttu; rõhutab vajadust eraldada sekretariaadile lisavahendeid, et võimaldada läbipaistvusregistri kontrollimist andmete kvaliteedi tagamiseks; nõuab, et registri kohaldamisala laiendataks nii, et see hõlmaks ka kolmandate riikide esindajaid; soovitab kasutada IT‑lahendusi läbipaistvusregistri integreerimiseks kõigisse parlamendi tegevustesse, hõlmates ka väliseid üksusi, et võimaldada nende osalemise registreerimist ja jälgimist asjakohaste andmebaaside kaudu;

34.kordab oma muret liidu vastu suunatud ulatusliku välissekkumise ja desinformatsioonikampaaniate pärast, eelkõige Venemaa poolt; rõhutab vajadust tõhustada parlamendis julgeolekukultuuri; nõuab kohustuslikku ja korrapärast julgeoleku ja usaldusväärsuse teemalist koolitust parlamendiliikmetele ja töötajatele, asjakohast julgeolekukontrolli ning töötajate, eelkõige kinnistel koosolekutel osalevate töötajate rangemat kontrollimist; nõuab rangemat kontrolli ürituste korraldamise, parlamenti külaliste kutsumise ja parlamendi kommunikatsiooniplatvormidele juurdepääsu üle; nõuab, et kiiresti uuritaks väiteid Venemaa mõju kohta parlamendis;

35.nõuab, et parlamendis 2022. aasta lõpus aset leidnud väidetavate korruptsioonijuhtumite tõttu kehtestataks kõigi läbipaistvusregistrisse kantud üksuste jaoks usaldusväärsed läbipaistvuse ja liidu institutsioonidele juurdepääsu standardid; tuletab meelde, et väidetavalt kasutati valitsusväliseid organisatsioone ära välise sekkumise vahendina parlamendi otsustusprotsessidesse; kordab sellega seoses, et enne üksuste läbipaistvusregistrisse kandmist on vaja teha nende põhjalik finantsalane eelkontroll, avaldades kõik rahastamisallikad; tuletab meelde kohustust registreeruda läbipaistvusregistris enne osalemist ürituste ja konverentside korraldamisel parlamendi ruumides;

36.kutsub komisjoni üles tagama, et kõik liidu vahendid oleksid vahendite ahelas edasisuunamise korral jälgitavad alates otsesest vahendite saajast kuni lõpliku vahendite saajani, nagu on kajastatud finantsmääruse uuesti sõnastamise ettepanekus ja nagu on nõutud 17. jaanuaril 2024 vastu võetud algatusraportis „ELi eelarvest rahastatavate valitsusväliste organisatsioonide läbipaistvus ja vastutus“ P9_TA(2024)0036.; nõuab läbipaistvusregistris registreerimise suuniste läbivaatamist, et avalikustada kõik sissetulevad ja väljaminevad vahendid, sealhulgas vahendite ülekandmine ühelt sidusrühma üksuselt teisele; rõhutab, et kõik registreerijad ja üksused, kes saavad raha kolmandatelt isikutelt ja kelle registreerimine läbipaistvusregistris ei ole nõutav, peavad avalikustama oma rahastamisallikad;

37.tuletab meelde, et kodukorra artikkel 11 kohustab parlamendiliikmeid avalikustama oma kohtumised huvigruppide esindajatega; märgib murelikult, et 26. jaanuari 2023. aasta seisuga ei olnud 261 praegust parlamendiliiget avaldanud parlamendi veebisaidil mitte ühtegi kohtumist huvigruppide esindajatega; tuletab meelde, et teave ja meeldetuletused kohtumiste avalikustamise kohustuse kohta tuleks saata regulaarselt kõigile parlamendiliikmetele;

38.võtab teadmiseks parlamendiliikmete muudetud käitumisjuhendi ning suurema tähelepanu parlamendiliikmete majanduslike huvide deklaratsioonide usaldusväärsusele ja läbipaistvusele, võimalikele huvide konfliktidele, esindajatega kohtumistele ja sisendmaterjali deklaratsioonidele; rõhutab, et uued reeglid on teretulnud, kuid nende tõlgendamine on tekitanud palju küsimusi ning nõuab parlamendi administratsioonilt ja käitumisjuhendi komiteelt tegutsemist; rõhutab, et selleks, et parlamendiliikmed järgiksid uusi reegleid, on vaja selget ja usaldusväärset tõlgendust, et tagada võimalikult suur õiguskindlus; nõuab, et parlamendiliikmete büroodesse edastataks korrapäraselt ajakohastatud teavet, et võimaldada suuremat nähtavust ja juurdepääsetavust;

39.on seisukohal, et nimeline hääletus on peamine vahend läbipaistvuse ja aruandekohustuse täitmiseks liidu kodanike ees; nõuab, et kõikide lõpphääletuste puhul kasutataks automaatselt nimelist hääletust, välja arvatud salajased hääletused, ning et suurendataks nimeliste hääletuste arvu, mida fraktsioonil on võimalik taotleda iga osaistungjärgu kohta vastavalt kodukorra artikli 190 lõikele 2, või et seadusandlike ettepanekute puhul see piirang ei kehtiks;

40.võtab rahuloluga teadmiseks presidendi, asepresidentide ja kvestorite vahevalimiste eduka korraldamise 2022. aastal kaugvormis, vastavalt esimeeste konverentsi otsusele; tunnistab täiskogu kaughääletuse süsteemi olulist rolli sellise tundliku ja keerulise salajase hääletuse edukal läbiviimisel;

41.tuletab meelde parlamendi kodukorras 20. detsembril 2020 tehtud muudatusi, mis võimaldavad kaughääletamist, ja asjaolu, et kaughääletamine komisjonides on praegu lubatud üksnes juhul, kui president teeb kindlaks erakorraliste asjaolude olemasolu; kordab oma palvet juhatusele, mis on täiskogu tasandil mitmel korral vastu võetud, et parlamendiliikmetel oleks võimalik kasutada oma õigust hääletada kaughääletamise teel, kui nad kasutavad rasedus- ja sünnituspuhkust või isapuhkust, pikaajalise haiguse või vääramatu jõu korral, saades nii kasu suurtest haldusalastest jõupingutustest ja rahalistest investeeringutest tehnilistesse lahendustesse, mida parlament on teinud kaughääletamise võimaldamiseks;

42.märgib, et DG PRESil õnnestus leida lahendus vajadustele, mis tekkisid pärast 2022. aasta eelarvestuse koostamist, hoolimata ebastabiilsest tervisealasest olukorrast ja selle mõjust parlamendi tegevuse tasemele; märgib, et ta tekitas ka ülejäägi, mida saaks kasutada teiste peadirektoraatide vajaduste rahastamiseks, tulenevalt 2022. aasta kõrgest inflatsioonist;

43.tuletab meelde, et vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja eriti aluslepingutele lisatud protokollile nr 6 on parlamendi asukoht Strasbourgis, kus peetakse 12 igakuist täiskogu osaistungjärku, sealhulgas eelarvet käsitlev osaistungjärk; rõhutab, et istungite peatamine Strasbourgis ja kaugosalemine olid seotud COVID‑19 pandeemia erandlike asjaoludega; tuletab meelde, et aluslepingute muutmiseks on vaja liikmesriikide ühehäälset otsust; tuletab meelde, et parlamendi valdav enamus on toetanud ühtse asukoha loomist, et tagada ELi maksumaksjate raha tõhus kasutamine ja võtta institutsiooniline vastutus oma CO2‑jalajälje vähendamise eest; märgib, et püsivad muudatused nõuaksid aluslepingute muutmist;

44.märgib, et Strasbourgi osaistungjärkude peatamine COVID‑19 pandeemia ajal aitas parlamendi peasekretariaadi andmetel hoida kokku 26 260 608 eurot, vähendades samal ajal märkimisväärselt parlamendi CO2‑jalajälge; rõhutab, et kontrollikoja hinnangul võib Strasbourgist Brüsselisse kolimine anda kokkuhoidu 114 miljonit eurot aastas, millele lisandub ühekordne sääst summas 616 miljonit eurot, kui Strasbourgi hooned edukalt müüakse, või ühekordne kulu summas 40 miljonit eurot, kui seda ei tehta https://www.eca.europa.eu/other%20publications/pl1407_letter/pl1407_letter_et.pdf; on seisukohal, et praegust kliimakriisi arvestades on Strasbourgi asukoha säilitamine vastutustundetu; kutsub nõukogu üles parlamendi seisukohta arvesse võtma ja selles küsimuses viivitamata tegutsema;

45.tuletab meelde, et kommunikatsiooni peadirektoraat (DG COMM) on mitme tegevuskohaga peadirektoraat, töötajatega Brüsselis, Strasbourgis ja kõigis 27 liikmesriigis asuvates büroodes, samuti Londonis ja Washingtonis (kuni 1. novembrini 2022, mil need kaks parlamendi bürood viidi üle uude parlamentaarse demokraatia partnerluste peadirektoraati) ning Jean Monnet’ majas Bazoches‑sur‑Guyonne’is (Prantsusmaa);

46.märgib, et DG COMMi põhiülesanne on teha koostööd meediaga, teavitada, selgitada ja suurendada parlamendi töö nähtavust, suurendada kodanike, sidusrühmade ja arvamusliidrite teadlikkust parlamendist liikmesriikides asuvate parlamendi büroode kaudu, edendada suhtlust kodanikega külastusprojektide, ürituste ja teabekampaaniate ning sotsiaalmeedias osalemise kaudu ning pakkuda parlamendiliikmetele ja fraktsioonidele eksperditeadmisi sellistel teemadel nagu meediateadlikkus ja avaliku arvamuse seire, ning võidelda kõigi vahenditega desinformatsiooni vastu, eelkõige valimiste eel;

47.rõhutab, et parlamendil ja teistel liidu institutsioonidel peavad olema piisavad vahendid, et kaitsta oma inforuumi infoga manipuleerimise kampaaniate eest, järgides samal ajal täielikult liidu väärtusi;

48.märgib, et DG COMMi lõplikud assigneeringud olid 2022. aastal 121 235 650 eurot, moodustades parlamendi eelarvest 5,6 %; rõhutab, et sellest summast seoti kulukohustustega kokku 121 146 177 eurot; väljendab heameelt, et assigneeringute kasutamise määr oli kõrge;

49.võtab teadmiseks DG COMMi tegevuse keerukuse; märgib vajadust suurendada parlamendi töö nähtavust ja kodanike usaldust parlamendi kui institutsiooni vastu, mis nõuaks DG COMMi eelarve suurendamist;

50.rõhutab, et 2022. aasta esimese nelja kuu jooksul mõjutas DG COMMi eelarve täitmist endiselt COVID‑19 pandeemia, eelkõige seoses külastajate rühmade ja külastusrajatistega; märgib, et suur osa tegevuse peatamisest tingitud ülejäägist paigutati ümber parlamendi teistele teenistustele, et rahastada muid prioriteete ja leevendada inflatsiooni mõju personalikuludele; märgib, et DG COMMi mitut tegevust, näiteks audiovisuaalteenuseid, mõjutas tõsiselt ka märkimisväärne hinnatõus;

51.märgib, et president võttis 10. märtsil 2022 vastu läbivaadatud otsuse „Turvameetmed COVID‑19 leviku piiramiseks“, mis tähendas füüsilise kohalviibimise taastamist mitmes tegevuses, sealhulgas külastajate rühmade uuesti vastuvõtmist; väljendab heameelt seoses 2022. aastal tehtud otsusega suurendada kutsutud külastusrühmadele makstavat rahalist toetust reisi-, majutus-, toitlustus- ja väiksemate kohalike kulude katteks 10 % võrra; kutsub juhatust üles tühistama oma otsust vähendada kutsutavate külastajate arvu iga parlamendiliikme kohta 110‑lt 100‑le ning parlamendi valimise aastatel 55‑lt 50‑le; rõhutab, et otsus kanda 2020. aasta kasutamata kvoot üle 2022., 2023. ja 2024. aastasse jäi muutmata; nõuab, et lubatud rühmade juhtide nimekirjast arvataks välja registreeritud assistendid, jättes selle rolli ainult spondeeritud rühma liikmele või spetsialistile, näiteks makseagendile või reisibüroole, et vältida olukorda, kus registreeritud assistendid peavad võtma rahalise vastutuse, mis võib ulatuda märkimisväärsete summadeni;

52.märgib, et tulenevalt energiakriisist on reisi- ja toiduhinnad liidus märkimisväärselt tõusnud; võtab teadmiseks kavandatava eeskirjade läbivaatamise seoses toetuste maksmisega kutsutud külastusrühmadele;

53.võtab teadmiseks, et COVID‑19 pandeemia piirangute järkjärguline kaotamine liikmesriikides võimaldas parlamendi büroodel jätkata tegevust tavapärastes tingimustes koos hübriidsete elementide süstemaatilise lisamisega; rõhutab, et parlamendi büroodes korraldati mitmeid Euroopa noorteaastaga seotud tegevusi; märgib, et liikmesriikides kutsutakse parlamendiliikmeid süstemaatiliselt meedia, sidusrühmade, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja noortekogukonnaga korraldatavatele üritustele ja tegevustele; märgib, et parlamendi bürood edendavad ka parlamendiliikmete osalemist kolmandate isikute korraldatavatel üritustel ja tegevustes;

54.märgib, et pandeemia ajal kehtestatud erakorraliste meetmete tõttu anti parlamendiliikmetele võimalus osaleda täiskogu aruteludel oma valimisliikmesriigis asuvatest parlamendi büroode ruumidest, mida võimaldas DG COMMi tegevus; väljendab heameelt DG COMMi lisandunud jõupingutuste üle kasutada uusi tehnoloogiaid parlamendiliikmete töö hõlbustamiseks COVID‑19 pandeemia ajal; tunnistab, et liikmesriikide meedia kaugjuurdepääs parlamendi kommunikatsioonitegevusele on avanud uusi võimalusi liidu kodanikega suhtlemiseks;

55.võtab teadmiseks, et 2022. aastal viis DG COMM lõpule suurema osa oma ettevalmistustööst 2024. aasta parlamendi valimisteks; märgib, et 2022. aastal kiitis parlamendi juhatus heaks 2024. aasta valimiste kommunikatsioonistrateegia; märgib, et 2022. aasta keskel kuulutati välja üleeuroopaline projektikonkurss, mille tulemusel anti toetust 19 projektile, rahastades suutlikkuse suurendamise meetmeid ja/või kodanike kaasamise meetmeid parlamendi valimiste toetamiseks;

56.väljendab heameelt Euroopa meediavabaduse määruse vastu võtmise üle, mis kehtestab uued õigusnormidmeedia mitmekesisuse ja sõltumatuse edendamiseks kogu liidus; on arvamusel, et see kujutab endast lisavahendit liidu jätkuvates pingutustes võidelda välisriigist lähtuvate infoga manipuleerimise ja sekkumise süstemaatiliste kampaaniate vastu, mille eesmärk on liitu destabiliseerida;

57.märgib, et Euroopa Elamuskeskused kujutavad endast positiivseid meetmeid, millega edendatakse liidu tegevust ja selgitatakse liidu poliitikat kodanikele; märgib rahuloluga, et Euroopa Elamuskeskuste külastuste arv on viimase kahe aasta jooksul kasvanud; märgib, et Euroopa Elamuskeskusi külastab igal aastal mitu tuhat külastajat kuus; võtab teadmiseks, et vaatamata inflatsioonilisele kriisile 2022. aastal avati kaks uut Euroopa Elamuskeskust (Pariisis ja Roomas), mis võimaldasid büroodel saada kasu uutest teavitusvõimalustest ja laiendada oma võrgustikke; märgib, et 2022. aasta lõpuks oli Euroopa Elamuskeskuste käikulaskmise eesmärgist täidetud üle 80 %;

58.tuletab meelde jätkuvat võitlust, millesse liit on kaasatud seoses Euroopa väärtuste kaitsmise ja demokraatlike protsesside terviklikkuse kindlustamisega; väljendab heameelt parlamendi poolt nende eesmärkide saavutamiseks võetud meetmete üle, võideldes desinformatsiooni ja infoga manipuleerimise vastu; nõuab nende meetmete tugevdamist, pidades silmas eelseisvaid parlamendi valimisi, ning kutsub eeskätt DG COMMi üles jätkama toimivate strateegiate väljatöötamist ja rakendamist, et võidelda desinformatsiooni ja teabega manipuleerimise vastu, eriti valimiste kontekstis; rõhutab, et üks võimsamaid relvi desinformatsiooni vastu on positiivne ja faktipõhine teavitamine parlamendi tegevusest;

59.on veendunud, et juurdepääsu andmist parlamendi ressurssidele, nagu videosalvestusstuudiod või muud kommunikatsiooniplatvormid, ei tohi kasutada liidu väärtuste õõnestamiseks ega autoritaarsete režiimide vaenuliku teabe levitamiseks;

60.tuletab meelde, et personali peadirektoraat (DG PERS) vastutab asjakohase ja tõhusa personalijuhtimise eest parlamendis ning tagab, et parlamendiliikmeid toetab kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud, mis võimaldab neil oma mandaati nõuetekohaselt täita;

61.märgib, et DG PERSi lõplikud assigneeringud olid 2022. aastal 1 090 141 584 eurot, moodustades parlamendi eelarvest 50,4 %; rõhutab, et sellest summast seoti kulukohustustega kokku 1 087 939 413 eurot; väljendab heameelt, et assigneeringute kasutamise määr oli kõrge;

62.märgib, et 2022. aastal võttis parlament Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) korraldatud konkurssidega tööle vähem ametnikke (48 ametnikku) kui parlamendi enda sise- ja avalike konkurssidega (139 ametnikku); peab kahetsusväärseks, et EPSO‑l oli mitmesuguseid probleeme, mis olid seotud tuvastamisega veebipõhiste testide läbiviimisel ja konkursside keeltekasutuse korraga; võtab teadmiseks DG PERSi ja teiste peadirektoraatide üldised raskused talentide värbamisel ja hoidmisel, mis mõjutab parlamendi töötajate tulemuslikkust; nõuab tõhusamaid, sihipärasemaid ja lühemaid valikumenetlusi, mis suurendaksid parlamendi atraktiivsust tööandjana ja võimaldaksid peadirektoraatidel kiiresti tööle võtta oma toimimiseks vajalikke spetsialiste;

63.rõhutab, et õiglase geograafilise tasakaalu tagamine on tõelise Euroopa avaliku teenistuse loomise oluline osa, ning märgib, et aastate jooksul on parlament võtnud sellega seoses mitmeid meetmeid; märgib, et samas on veel parandamist vajavaid valdkondi; märgib, et juhatus on loonud õigusliku raamistiku kodakondsuspõhiste konkursside korraldamiseks ja otsustanud korraldada esimese sellise konkursi; rõhutab, et konkursitulemused peaksid alati põhinema isiku kutsealasel väljaõppel, olenemata tema vanusest, soost ja usutunnistusest;

64.tuletab meelde, et juhatus kiitis 13. jaanuaril 2020 heaks uued ja ambitsioonikamad soolise tasakaalu eesmärgid parlamendi administratsiooni tipp- ja keskastmejuhtide seas, mis tuleb saavutada 2024. aastaks, st 50 % osakonnajuhatajate, 50 % direktorite ja 40 % peadirektorite ametikohtadel peaksid töötama naised; tuletab meelde, et seejärel töötati välja ja juhatus kiitis 6. juulil 2020 heaks soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava aastateks 2021–2022, mille eesmärk on hõlbustada nende eesmärkide saavutamist ja võtta soolist aspekti igakülgselt arvesse kogu parlamendi tegevuses; märgib, et 2022. aastal oli naiste osakaal peadirektorite ametikohtadel 28,6 %, ning väljendab heameelt, et naiste osakaal direktorite ametikohtadel oli 50,8 % ja osakonnajuhatajate ametikohtadel 43,5 %;

65.võtab teadmiseks, et mitu peadirektoraati on väljendanud muret seoses raskustega talentide ja selliste konkreetse profiiliga töötajate ligimeelitamisel, kes on parlamendi põhitegevuse teostamiseks hädavajalikud; märgib, et institutsioonisiseseks muutmist võib kaaluda ainult hädavajalike teenuste puhul; rõhutab, et mõnede väliste teenuseosutajate osutatavad teenused ei vasta oma eripära tõttu institutsioonisiseseks muutmise tingimustele; on seetõttu arvamusel, et nendele tingimustele mittevastavaid teenuseid ei tohiks juhtorganid kaaluda institutsioonisiseseks muuta;

66.väljendab heameelt DG PERSi poolt parlamendiliikmete registreeritud assistentidega tehtud töö üle; rõhutab, et DG PERSi infolaud korraldas lisaks kuuele pensionile jäämise teemalisele veebiseminarile 85 infosessiooni ametnikele, ajutistele ja lepingulistele töötajatele ning parlamendiliikmete registreeritud assistentidele ning 14 infosessiooni parlamendiliikmete uutele praktikantidele; väljendab heameelt registreeritud assistentide front office’i üksuse töö üle seoses registreeritud assistentide värbamise ja lepingute haldamisega ning tegutsemisega kõigi seotud küsimuste ja menetluste kontaktpunktina; märgib, et see üksus vastas 12 405 teabenõudele, mis hõlmasid töölevõtmist, lepingute muutmist ja uuendamist, ametist lahkumist ja lepingute lõpetamist; märgib rahuloluga, et 100 % registreeritud assistentide lepingutest koostati kümne tööpäeva jooksul;

67.märgib rahuloluga, et nii nagu nõuti 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis, nõudis juhatus oma 10. juuli 2023. aasta koosolekul võimalust lõpetada parlamendiliikme ja tema registreeritud assistendi vaheline leping läbirääkimiste teel, kui see leping on vaja lõpetada muudel põhjustel kui usalduse kaotus;

68.tunnistab, et registreeritud assistentide töö on parlamendiliikmete töö lahutamatu osa ning et nad etendavad liidu seadusandlikes menetlustes olulist rolli; märgib, et pärast registreeritud assistentide põhimääruse vastuvõtmist 2009. aastal on nende töö tunnustamine aastate jooksul pidevalt paranenud; võtab teadmiseks parlamendi püüdlused luua raamistik registreeritud assistentide tegevuse toetamiseks; kutsub juhatust ja parlamendi administratsiooni üles konsulteerima korrapäraselt ja ametlikult parlamendiliikmete registreeritud assistentide komiteega selliste läbivaatamiste ja reformide üle, mis mõjutavad otseselt registreeritud assistentide õigusi; nõuab kehtivate eeskirjade nõuetekohast järgimist; palub parlamendi administratsioonil uurida võimalust lisada parlamendiliikmete registreeritud assistentide lepingutesse etteteatamisaeg parlamendiliikme ootamatu lahkumise korral, olenemata sellest, kas see toimub vabatahtlikult või mitte; 

69.märgib, et registreeritud assistendid osalevad ametlikel lähetustel parlamendi kolme töökohta; märgib, et 11. detsembril 2023 võttis juhatus vastu Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste VII jaotise rakendusmeetmed, mis hõlmab ka registreeritud assistente; märgib, et selle otsuse kohaselt kohaldatakse p parlamendi ametnike ja muude teenistujate lähetuste suhtes kohaldatavaid eeskirju mutatis mutandis registreeritud assistentide suhtes; märgib, et kui registreeritud assistentidel on kinnitatud lähetuskorraldus reisimiseks Strasbourgi parlamendi täiskogu istungite ajal, võivad nad sinna sõita tšarterrongiga; märgib, et kui Eurostari tšarterrongid on täis, pakutakse registreeritud assistentidele oluliselt halvemaid ja ebakindlamaid reisivõimalusi kui parlamendi teistele töötajatele; palub parlamendil uurida vajadust lisarongi järele; kordab, et Strasbourgi osaistungjärkudel parlamendiliikmeid saatvatele registreeritud assistentidele tuleb väljastada lähetuskorraldus ja neile tuleb hüvitada kulud vastavalt kohaldatavatele reeglitele;

70.märgib, et juhatuse otsusega parlamendikomisjonide väljapool parlamendi kolme töökohta toimuvatel lähetustel kohaldatavate eeskirjade kohta, mida muudeti 2011. aasta novembris, pärast arutelusid esimeeste konverentsil 2011. aasta aprillis ja juhatuses 2011. aasta novembris, ei ole registreeritud assistentidel praegu lubatud parlamendi ametlikes delegatsioonides ja komisjonide lähetustel parlamendiliikmeid saata; märgib, et kui parlamendiliikmete registreeritud assistentidel lubatakse osaleda parlamendi lähetustel mitteametlikult, seab see parlamendi maine tõsisesse ohtu ja tekitab konkreetseid probleeme seoses nende kindlustuskattega; tuletab meelde, et fraktsioonide esindajad juba saadavad parlamendi liikmeid nendel lähetustel, kuid juhib tähelepanu sellele, et tehniline tugi, mida registreeritud assistendid lähetuste ajal pakuvad, on osalevate parlamendiliikmete jaoks väga oluline; kordab oma pikaajalist nõudmist lubada registreeritud assistentidel teatud tingimustel, mis ei ole veel kindlaks määratud, saata parlamendiliikmeid parlamendi ametlikes delegatsioonides ja lähetustel väljapoole parlamendi kolme töökohta, nagu on korratud täiskogul mitmes eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis; nõuab tungivalt, et juhatus ja esimeeste konverents sellele nõudmisele vastu tuleksid;

71.tuletab meelde, et registreeritud assistentidel, olenemata nende kogemusest ja kvalifikatsioonist, ei ole võimalik osaleda parlamendi sisekonkurssidel; kutsub juhatust üles uurima võimalust pakkuda registreeritud assistentidele samu võimalusi õiglastel alustel ja vastavalt asjaomaste peadirektoraatide kehtestatud kriteeriumidele, et võimaldada registreeritud assistentidel osaleda sisekonkurssidel vastavalt kindlaksmääratavatele tingimustele ja võrdsetel alustel parlamendi töötajatega; märgib, et registreeritud assistendid omandavad aastate jooksul põhjaliku arusaamise parlamendiliikmete mandaadi täitmisega seotud poliitilistest ja tehnilistest nüanssidest ning liidu erinevatest õiguslikest menetlustest; rõhutab, et registreeritud assistentide suurem kaasamine parlamendi sisestruktuuridesse võiks anda tulemuseks kaasavama, mitmekesisema ja geograafiliselt tasakaalustatud tööjõu; rõhutab, kui oluline on institutsioonisiseste töömeetoditega seotud teadmiste säilitamine ja edasiandmine parlamendis;

72.märgib, et registreeritud assistentide suhtes kohaldatav ooteaeg on vähemalt kaks korda pikem kui parlamendiliikmetele kohaldatav ooteaeg; kutsub üles arutama ooteaja ühtlustamist kõigi parlamendi töötajate jaoks;

73.väljendab heameelt edusammude üle parlamendiliikmete registreeritud assistentide töölevõtmist reguleeriva eeskirja läbivaatamisel; väljendab heameelt positiivse ühtlustamise üle, mida see otsus töötajatele kaasa toob; väljendab heameelt kokkuleppe üle, mis saavutati registreeritud assistentide ja parlamendi liikmete vahelise lepingu lõpetamise kohta vastastikusel kokkuleppel; väljendab heameelt registreeritud assistentide ja töötajate lähetushüvitisi käsitlevate eeskirjade ühtlustamise üle; väljendab heameelt, et vaadati läbi registreeritud assistentide kohustuslik väljaõpe pärast teenistusse asumist; väljendab heameelt registreeritud assistentide rasedus- ja sünnituseeskirja läbivaatamise üle, et parandada parlamendiliikmete ressursside tõhusat kasutamist; tunnustab parlamendi juhatust selle eest, et ta võttis arvesse parlamendi täiskogu taotlusi ja parlamendiliikmete registreeritud assistentide komitee viimaste aastate panust; julgustab parlamendi juhatust jätkama koos parlamendiliikmete registreeritud assistentide komiteega konstruktiivset tööd muudes lahendamata küsimustes;

74.selleks et suurendada parlamendi tegevuse läbipaistvust ja vastutust ning edendada vahendite õiglast jaotamist, tehakse ettepanek viia sisse järgmised muudatused seoses parlamendiliikmete assisteerimise ning üldiste ülemmäärade ja eelarvega:

1.Parlamendiliikme eelarvest tuleb parlamendiliikme assisteerimiseks (registreeritud assistendid) eraldada vähemalt 35 %.

2.Teistele vahendite saajatele eraldatavate vahendite ülemmäär on 65 % eelarvest ja see jaguneb järgmiselt:a)Teenuseosutajatele võib eraldada kuni 25 % eelarvest.b)Kohalikele assistentidele võib eraldada kuni 25 % eelarvest.c)Praktikantidele võib eraldada kuni 15 % eelarvest;

75.märgib, et pärast Schumani töölevõtmis- ja arenguprogrammi kahe vooru lõpuleviimist 2022. aastal võeti 2022. aastal tööle 16 % reservnimekirja kantud kandidaatidest; rõhutab, et selle meetme tulemusel võeti tööle 50 edukat kandidaati 16 liikmesriigist; märgib, et neist liikmesriikidest on üheksa liikmesriiki, mida varem esindasid vähesed või väga vähesed töötajad, nüüd rohkem esindatud ja moodustavad 70 % vastavatest edukatest kandidaatidest; rõhutab parlamendi endiste praktikantide võrgustiku loomist, mille peasekretär kiitis heaks 2022. aasta lõpus;

76.väljendab heameelt selle üle, et DG PERS rakendas puuetega kandidaatidele suunatud positiivsete meetmete kava, mille tulemusena tõusis esitatud taotluste arv märkimisväärselt võrreldes varasemate aastatega;

77.tuletab meelde peasekretäri 2022. aasta novembri otsust kaugtöö uute eeskirjade kohta parlamendis, mida kohaldatakse parlamendi peasekretariaadi suhtes; tuletab meelde, et ka parlamendiliikmed ja fraktsioonid võivad otsustada kohaldada selles otsuses sätestatud kaugtöö eeskirju; märgib, et hübriidtöökeskkonna tasakaalustatud kasutamine on kasulik ja produktiivne, ning väljendab seetõttu heameelt otsuse üle säilitada kaugtöö võimalused; tuletab meelde, et füüsiline kohalolek on alati oluline kõigi osalejate tõhusaks ja tulemuslikuks suhtlemiseks igas parlamendiprotsessis;

78.teeb ettepaneku, et parlamendi administratsiooni vajaduste (sealhulgas kollektiivi ühtekuuluvus, sisesuhtlus ja uute tulijate kaasamine) ühitamiseks, mis mõjutaks positiivselt töötulemusi ja parlamendi atraktiivsust tööandjana, viiakse ka edaspidi läbi uute tööviiside analüüs; võtab teadmiseks töötajatele antud võimaluse teha kaugtööd välismaalt kuni viis päeva aastas; märgib, et mõned COVID‑19 pandeemiaga seotud meetmed on muutnud töötingimusi konkreetsetes teenistustes; nõuab uute tööviiside proaktiivset järelevalvet ja hindamist, et vältida negatiivset mõju töötajate heaolule ja rahulolule;

79.märgib, et parlamendi kaheksanda koosseisu 459 liikme kohta, keda 2019. aastal tagasi ei valitud, esitati parlamendile ainult üks teade mandaadijärgse töötamise kohta vastavalt käitumisjuhendi artiklile 6; väljendab heameelt selle üle, et endistel parlamendiliikmetel on keelatud kuue kuu jooksul pärast oma ametiaja lõppu osaleda lobitöös, ning et on kehtestatud menetlus selle nõude täitmata jätmise korral; väljendab heameelt selle üle, et kuue kuu jooksul pärast mandaadi lõppemist ei ole enam võimalik endisele parlamendiliikmele väljastada lobisti sissepääsuluba ning kui talle väljastatakse lobisti sissepääsuluba pärast selle ajavahemiku lõppemist, siis muudetakse kehtetuks tema endise parlamendiliikme sissepääsuluba; nendib, et 2022. aastal taotles teenistusest lahkunud 199 ametnikust 65 luba tegutsemiseks pärast teenistusest lahkumist (personalieeskirjade artikkel 16); kutsub parlamenti üles kehtestama rangemad eeskirjad pöördukse efekti reguleerimiseks parlamendiliikmete ja ametnike puhul;

80.on kindlalt veendunud, et ürituste ja reiside spondeerimine ei tohiks kunagi olla vahend liidu väärtuste kahjustamiseks või autoritaarsete režiimide vaenuliku teabe levitamiseks; kordab oma nõudmist kehtestada rangemad reeglid parlamendiliikmete reisidele, mille eest maksavad välisriigid ja -üksused; on veendunud, et parlamendiliikmete registreeritud assistentidele ja fraktsioonide töötajate reisidele tuleks kehtestada sarnased reeglid;

81.tuletab meelde, et infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat (DG INLO) haldab 1,3 miljonit ruutmeetrit ruume Brüsselis, Luxembourgis ja Strasbourgis ning liikmesriikide büroosid ja Euroopa Elamuskeskusi; märgib, et DG INLO pakub ka toitlustamist ja transporti ning haldab ja varustab parlamendi büroo- ja koosolekuruume; märgib, et 31. detsembri 2022. aasta seisuga oli DG INLOs 652 töötajat, kellest 267 olid ametnikud, 47 ajutised teenistujad ja 338 lepingulised töötajad;

82.märgib, et DG INLO lõplikud assigneeringud olid 2022. aastal 271 191 093 eurot, moodustades parlamendi eelarvest 12,5 %; rõhutab, et sellest summast seoti kulukohustustega kokku 269 189 287 eurot; väljendab heameelt, et assigneeringute kasutamise määr oli kõrge; võtab teadmiseks, et eelarvepunktid, mille kasutusmäär jäi alla 95 %, olid liikuvuse valdkonnas, sõidukite ostmiseks korraldatud ebaõnnestunud hankemenetlus ning COVID‑19 pandeemia tõttu oodatust vähesem aktiivsus, mis tõi kaasa väiksemad sisemised koosolekukulud;

83.tunnistab, et parlamendi 2019. aasta järgse kinnisvarastrateegiaga on loodud ühtne raamistik otsuste tegemiseks ja sellega aidatakse kaasa parlamendi kinnisvaraportfelli konsolideerimisele, kohandades samal ajal ruume ja rajatisi koosolekutavade arengutele vastavaks, liikudes Euroopa Elamuskeskuste järk-järgulise kasutuselevõtu kaudu kohalikule tasandile ja kodanikele lähemale, tõhustades parlamendi hoonete turvalisust ning saavutades kesksete hoonete omavahelise ühendamise; märgib, et enamik kehtivas kinnisvarastrateegias viidatud poliitikavaldkondadest ja meetmetest on kas lõpule viidud või rakendamisel;

84.rõhutab, et parlamendi hoonetes on vaja toimivat ja tulemustele orienteeritud ruumihaldust; väljendab rahulolu hoonete 2022. aasta hindamise tulemustega, mis edastati juhatusele 2022. aasta juunis hoonepasside kujul, kus energiatõhususe, sisekeskkonna kvaliteedi ja renoveerimise indeksi (EPIQR: Energy Performance, Indoor Environment Quality, Retrofit) punktisumma oli vaid 0,1, mis annab tunnistust nende suurepärasest üldseisukorrast ning parlamendi pädevate teenistuste tulemuslikust ennetavast ja korrigeerivast haldus- ja hooldusplaneerimisest hoonete haldamise integreeritud strateegia raames, milles keskendutakse parlamendi kinnisvaraportfelli elutsükli haldamisele ja mille juhatus võttis vastu 8. märtsil 2021;

85.väljendab heameelt DG INLO võetud kohustuse üle võtta kasutusele keskkonnasäästlikud lahendused; märgib, et 2022. aastal tootis parlament üle 19 % oma energiast taastuvatest energiaallikatest; väljendab heameelt selle üle, et 2022. aastal viidi Strasbourgis läbi uuring elektritootmise kohta kohapeal, mille tulemusena võeti kasutusele 1 400 ruutmeetrit päikesepaneele PFLIMLINi, DE MADARIAGA ja CHURCHILLi hoonetel ning see tegevus jätkub; rõhutab, et parlament võiks jagada seda energiat Strasbourgi linnaga ajal, kui parlamendi hooned on suuremalt jaolt tühjad; kutsub juhatust üles kaaluma ka võimalust rentida katusepinda väliskasutajatele päikesepaneelide paigaldamiseks, kasutades seda nii parlamendi täiendava sissetulekuallikana;

86.võtab teadmiseks, et 10. mail 2022 avati Luxembourgis ADENAUERi hoone idatiib, mis koos läänetiiva kasutuselevõtuga pärast selle valmimist 2024. aastal annab ühtse hoone kõigi Luxembourgis asuvate parlamenditeenistuste majutamiseks ühte kohta;

87.võtab teadmiseks, et ZWEIGi hoones avati 15 seminariruumi külastajatele, mitmeotstarbeline agoraa ja Sahharovi lounge, mis aitavad parandada parlamendi külastajate kogemus Brüsselis; märgib, et ZWEIGi hoonet Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hoonetega ühendav käik on valmis ehitatud;

88.väljendab heameelt parlamendi jõupingutuste üle ergutada töötajaid kasutama töölkäimiseks säästvaid transpordivahendeid, andes neile tasuta kasutada veelgi rohkem tava- ja elektrijalgrattaid ning hüvitades vastutasuks parklakasutuse piiramise eest osa ühissõidukipiletite maksumusest; väljendab heameelt uue süsteemi üle, mille alusel pakutakse Brüsseli ühistranspordi perioodipileteid 90 % hinnaalandusega ja mis on toonud kaasa parlamendi kaasrahastatud perioodipiletit kasutavate töötajate arvu 26,57 % suurenemise;

89.väljendab heameelt selle üle, et töötajatel on võimalus rentida Strasbourgi osaistungjärkude ajal tavapäraseid ja elektrijalgrattaid; väljendab heameelt jalgrattapargi laiendamise üle; peab kahetsusväärseks, et tegelikkuses on kõik jalgrattad päevade kaupa ette broneeritud; kutsub parlamenti üles uurima võimalust pakkuda Strasbourgis rohkem rendijalgrattaid ja laiendada nende laenutamise raamistikku, et rahuldada parlamendiliikmete ja töötajate vajadusi ning aidata kaasa säästva liikuvuse edendamisele;

90.väljendab heameelt selle üle, et heiteta sõidukite ja pistikühendusega hübriidsõidukite osakaal inimeste veoks kasutatavate sõidukite pargis on suurenenud 81 %‑lt 2021. aastal 97 %‑le 2022. aastal;

91.juhib tähelepanu sellele, et Brüsseli ja Strasbourgi vahet sõitvates parlamendi sõidukites jäi suur osa kohtadest 2022. aastal kasutamata; palub veel kord, et parlamendi administratsioon laiendaks kasutajate rühma ja võimaldaks Parlamendi töötajatel sõita Strasbourgi ja sealt tagasi ilma parlamendiliikme kohalolekuta, tagades samal ajal parlamendiliikmete kohtade olemasolu;

92.tunnistab parlamendi EMASi sertifitseerimise tähtsust ja lisaväärtust seoses parlamendi institutsioonilise lähenemisviisiga säästvale keskkonnale ja ringmajandusele; võtab teadmiseks administratsiooni poolt sellel eesmärgil võetud meetmed vee säästmise ja jäätmekäitluse valdkonnas;

93.võtab teadmiseks juhatuse 23. oktoobri 2019. aasta ühehäälse otsuse kiita heaks ideelabori IDEA Lab loomine, et katsetada kontorite ja hoonete haldamisel uusi innovaatilisi lahendusi; väljendab heameelt alalise innovatsioonilabori loomise üle, mis võib viia kokkuhoiuni tulevaste renoveerimisprojektide puhul, ning nõuab eraldi eelarverea loomist; juhib tähelepanu sellele, et IDEA Lab peaks olema parlamendiliikmete käsutuses, ning nõuab, et parlamendiliikmeid teavitataks uuendustest ja katsetatud lahendustest, mida tulevikus kasutusele võetakse, ning nendest, mida enam ei arendata ja mis on selle põhjused; on arvamusel, et IDEA Labi üks prioriteete peaks olema uuenduslik arhitektuurilahendus, et paremini ära kasutada parlamendiliikmete kabinettides asuvaid kasutamata duširuume; kutsub juhatuse kinnisvara töörühma ja parlamendi administratsiooni üles kindlustama IDEA Labi tegevuse ja eelarve suurem läbipaistvus ning esitama eelarvekontrollikomisjonile regulaarselt uuenduslike lahenduste loetelu, nende maksumuse ja saadud tagasiside, samuti nende rakendamisest tuleneva potentsiaalse jäägi;

94.võtab teadmiseks mitmesugused juurdepääsetavusega seotud projektid ja ehitustööd kõigis kolmes töökohas, aga ka parlamendi büroodes ja Euroopa Elamuskeskustes, mille eesmärk on tagada täielik vastavus kohaldatavale õigusraamistikule kooskõlas parlamendi kohustusega olla tõketeta institutsioon, mis on kõigile juurdepääsetav;

95.tunnistab, et Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda ja energiakriis on sundinud DG INLOt oma projekte läbi vaatama ja eelarvet kohandama; märgib, et sellest tuleneva energiaeelarve puudujäägi tõttu pidi DG INLO külmutama või peatama mõned projektid, et vabastada vajalikke vahendeid suure hinnatõusuga toimetulekuks;

96.võtab teadmiseks parlamendi energiatarbimise vähendamiseks võetud meetmed, nagu maksimaalse küttetemperatuuri alandamine kontoriruumides ja minimaalsete jahutustemperatuuride tõstmine, kütte- ja jahutussüsteemide väljalülitamine nädalavahetusel ja riigipühadel, hoonete fassaadide valgustuse ja sisevalgustuse vähendamine; tunnistab, et kui energiakriis jätkub, tuleb need meetmed ümber hinnata ning neid võttes tuleks alati arvestada töötajate heaoluga;

97.võtab teadmiseks, et eri meetmed, mille administratsioon kehtestas pärast juhatuse 2022. aasta mai ja oktoobri asjakohaseid otsuseid, tõid kaasa energiatarbimise märkimisväärse vähenemise, mis tähendab 2022. aasta maist kuni 2023. aasta oktoobrini 10,5 miljoni euro suurust säästu;

98.võtab teadmiseks, et DG INLO jätkas kogu 2022. aasta jooksul parlamendi 2019. aasta järgse kinnisvarastrateegia elluviimist; võtab teadmiseks panuse, mille TRÈVES II hoone ostmine andis selle strateegia rakendamisse ja parlamendi kinnisvara konsolideerimisse, eelkõige pidades silmas eesmärki võimaldada Brüsselis asuvate kesksete parlamendi hoonete ühendamist; nõuab ajakava TRÈVES I ja TRÈVES II hoonete ühendamiseks kesksete hoonetega Brüsselis;

99.tunnustab parlamenti ligipääsetavuse parandamiseks tehtud tööde eest, mida tehti Brüsseli hoonetes aastatel 2017–2022 ja mille kogusumma oli 3,3 miljonit eurot Kinnisvara, transpordi ja keskkonnasõbraliku parlamendi töörühma teade juhatusele (2023)10939, punkt 16.; väljendab heameelt asjaolu üle, et SPAAKi hoone istungisaali külastajate rõdu on nüüd piiratud liikumisvõimega inimestele ligipääsetav; tuletab meelde, et liit on olnud kõigi oma kodanike kaasavuse ja võrdõiguslikkuse edendamisel esirinnas; tuletab meelde, et kõigil Euroopa kodanikel peaksid liidu institutsioonide külastamisel olema võrdsed juurdepääsutingimused; kutsub parlamenti üles analüüsima puuetega külastajate vajadusi ja palub asjakohaste meetmete rakendamist;

100.võtab teadmiseks juhatuse 6. juuli 2022. aasta lisakoosoleku protokolli, millel juhatus võttis teadmiseks ja kiitis heaks SPAAKi hoone renoveerimise rahvusvahelise arhitektuurikonkursi tulemused; märgib, et juhatus kinnitas viis auhinnalist laureaati; märgib, et 2022. aastal ei tehtud sellel teemal rohkem otsuseid, mistõttu ei olnud ka finantstagajärgi, kuid rõhutab samal ajal üha pakilisemat vajadust alustada uuendamistöid võimalikult kiiresti; rõhutab, et 14. veebruaril 2024 kiideti parlamendikomisjoni tasandil kiiresti heaks renoveerimistööde alustamise lõplik kava, võttes arvesse hoone halvenevat seisukorda; rõhutab, et hoone praegune energiatõhususe tase on väga madal ja sellel puudub otstarbekohasuseks väga vajalik paindlikkus; rõhutab, et parlament peaks oma kinnisvaraportfelliga näitama energiatõhususe ja kestlikkuse valdkonnas eeskuju, et kindlustada kodanike toetus rohelise kokkuleppe eesmärkidele; märgib, et renoveerimine tooks kaasa märkimisväärse kulude kokkuhoiu – mitu miljonit eurot aastas – ning lisaks aitaks see täita kavandatava Euroopa energiatõhususe direktiivi ja hoonete energiatõhususe direktiivi nõudeid;

101.märgib ka juhatuse 6. juuli 2022. aasta otsust Strasbourgi kinnisvarastrateegia kohta, milles keskendutakse võõrustamis- ja majutussuutlikkuse tõhustamisele, parlamendi ruumide kasutamise optimeerimisele, juurdepääsetavuse parandamisele ja töötajate funktsionaalsuse tugevdamisele;

102.märgib, et parlamendi iseteenindussöökla SPINELLI hoone -1 korrusel on tipptundidel sageli ülerahvastatud, mille tulemuseks on pikad järjekorrad ja ooteajad; kutsub juhatust üles kaaluma parlamendi peamiste hoonete sööklates juurdepääsupiirangute kehtestamist väliskülastajatele ja külastajate rühmadele; väljendab muret ebarahuldava hinna ja kvaliteedi suhte pärast ning eelkõige taskukohase taimetoidumenüü puudumise pärast; palub administratsioonil pakkuda välja lahendusi selle olukorra parandamiseks;

103.märgib, et 2022. aastal, pärast COVID‑19‑ga seotud piirangute tühistamist, oli esmaspäeviti Brüsselist Strasbourgi sõitvas sõidukipargis 250 istekohta ning et 2022. aastal oli iga osaistungjärgu nädala kohta hõivatud keskmiselt 162 istekohta ehk 65 % sõidukipargi pakutavatest kohtadest; kordab oma üleskutset parlamendi administratsioonile laiendada ressursside raiskamise vältimiseks kohtade kasutamist, tagades samas kohad parlamendiliikmetele;

104.tuletab meelde, et kirjaliku tõlke peadirektoraat (DG TRAD) tagab õigusaktide kvaliteetse mitmekeelse tõlke ning osutab parlamendile, parlamendi teenistustele ja kõigile liidu kodanikele muid keeleteenuseid, tuginedes täieliku ressursitõhusa mitmekeelsuse põhimõttele; märgib, et 31. detsembri 2022. aasta seisuga oli DG TRADis 1 109 töötajat, kellest 945 olid ametnikud, 97 ajutised teenistujad, 66 lepingulised töötajad ja üks renditöötaja;

105.märgib, et DG TRADi lõplikud assigneeringud olid 2022. aastal 17 105 500 eurot, mis moodustas parlamendi eelarvest 0,8 %; rõhutab, et sellest summast seoti kulukohustustega kokku 16 834 967 eurot; väljendab heameelt, et assigneeringute kasutamise määr oli kõrge;

106.väljendab heameelt, et DG TRAD on võtnud endale kohustuse osutada kvaliteetseid ja tähtaegseid keeleteenuseid; märgib rahuloluga, et 2022. aastal tõlgiti üle 2,89 miljoni brutolehekülje, mis tähendab 2021. aastaga võrreldes 26 % kasvu; märgib rahuloluga, et valdava osa tööde puhul peeti tähtajast kinni (98,5 % tavaolukorras ja 98,6 % tellimuste puhul, mida ei esitatud reeglite kohaselt);

107.peab kiiduväärseks, et DG TRAD edendas ja lõi sisu, mis on sõnastatud nn kodanikukeskses keeles, mis on parlamendi enda käsitlus selgest keelest ja mis on kohandatud inimeste vajadustele liidu 24 ametlikus keeles; väljendab heameelt selle üle, et moodustati ukraina keele meeskond, kes pakub ukrainakeelseid keeleteenuseid, sealhulgas kirjalikku tõlget, audiotooteid ja spetsiaalse veebisaidi jaoks mõeldud subtiitreid;

108.tuletab meelde kurtide kogukonna pikaajalist, alates 2016. aastast esitatud nõudmist, et parlamendile saaks esitada petitsioone ELi riikide viipekeeltes; rõhutab, et see meede võimaldaks kurtide kogukonnal kasutada oma petitsiooniõigust, mis on üks kõigi Euroopa Liidu kodanike põhiõigustest, mis on sätestatud nii aluslepingutes kui ka põhiõiguste hartas; võtab teadmiseks DG LINCi ning DG ITECi analüüsi kõige tõhusama ja minimaalsete kuludega lahenduse kohta, mis saadeti petitsioonikomisjonile 2020. aasta mais; kutsub administratsiooni üles seda lahendust kasutama ja hõlbustama petitsioonide esitamist ELi riikide viipekeeltes petitsiooniportaali kaudu;

109.märgib rahuloluga, et edukalt viidi ellu kultuuri- ja keelespetsialistide leidmiseks korraldatud avaliku konkursi – mis hõlmas 11 keelt ning mille korraldasid DG TRAD ja DG PERS – esimene voor; rõhutab, et DG TRAD alustas ka esimese selge keele spetsialistide leidmiseks korraldatud avaliku konkursi edukalt läbinute tööle võtmist; väljendab heameelt selle üle, et tänu koostööle oli võimalik hakata ajakohaste ja tulevikku suunatud profiiliga kõrgelt kvalifitseeritud ametnikke kiiremini tööle võtma;

110.tuletab meelde, et liidu institutsioonides, organites ja ametites kasutatavad ametlikud keeled on sätestatud määruses nr 1 Määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).; tunnustab asjaolu, et DG TRAD tagab parlamendi menetlusdokumentide kättesaadavuse kõigis 24‑s liidu ametlikus ja töökeeles; väljendab heameelt suuliste tõlkide 2022. aastal tehtud erakorralise töö üle, millega tagati, et avalikke arutelusid tõlgitakse võimalikult suures ulatuses kõigisse liidu ametlikesse keeltesse; rõhutab, et parlamendi kodukorra kohaselt on parlamendiliikmetel õigus rääkida ükskõik millises 24‑st liidu ametlikust keelest, mis peegeldab Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning muudab liidu institutsioonid kõigile liidu kodanikele juurdepääsetavamaks ja läbipaistvamaks; märgib, et parlamendi töös kasutatakse laialdaselt enamasti vaid ühte töökeelt; nõuab mitmekeelsuse austamist, tagades vastavalt vajadusele piisaval arvul kirjaliku ja suulise tõlke töötajaid;

111.rõhutab, et DG TRAD on parlamendi keeleasjatundja, kes toetab mitmekeelsete õigusaktide vastuvõtmist ja aitab selge keele standardite kehtestamisega kaasa liidu kodanikega selges keeles toimuvale mitmekeelsele suhtlusele;

112.tuletab meelde, et konverentsikorralduse ja suulise tõlke peadirektoraat (DG LINC) vastutab koosolekute ja konverentside korraldamisel keelelise, tehnilise ja logistilise toe pakkumise eest; märgib, et 31. detsembri 2022. aasta seisuga oli DG LINCis 554 töötajat, kellest 443 olid ametnikud, 29 ajutised teenistujad ja 82 lepingulised töötajad; toonitab, et pakutava tõlke kvaliteet mõjutab otseselt liidu kodanikele edastatavat sõnumit;

113.märgib, et DG LINCi lõplikud assigneeringud olid 2022. aastal 79 569 347 eurot, mis moodustas parlamendi eelarvest 3,7 %; rõhutab, et sellest summast seoti kulukohustustega kokku 79 282 501 eurot; väljendab heameelt, et assigneeringute kasutamise määr oli kõrge;

114.rõhutab, et nõudlus DG LINCi teenuste järele hakkas 2022. aasta alguses, kui COVID‑19 piirangud endiselt kehtisid, järsult suurenema; tunnistab, et see avaldas ressurssidele survet, sest sotsiaalse distantseerumise ja muude piirangute tõttu oli vaja rohkem tõlke, tehnilist tuge ja keerukaid planeerimistoiminguid; võtab teadmiseks, et inflatsioon mõjutas koosseisuväliste tõlkide tasustamist; märgib, et suulise tõlke suurenenud kulusid leevendas osaliselt see, et Strasbourgi täiskogu istungite aja tagati Brüsselist suuline kaugtõlge; töötingimuste parandamiseks on eelkõige vaja parandada helikvaliteeti ning piirata kaugkõnelejate puhul suuliste tõlkide tööaega;

115.võtab teadmiseks, et tõlkide esindajad vaidlustasid kaugosalejate suulise tõlke suhtes kohaldatavad töötingimused, tulenevalt pikaajalise kaugtõlke mõjust tõlkide tervisele ja heaolule, eelkõige seoses teatatud kuulmisprobleemidega; tuletab meelde Euroopa institutsioonide hoolsuskohustust oma töötajate ees; rõhutab, et 2022. aasta suvel ja sügisel toimunud kollektiivse aktsiooni tõttu tekkis suulise tõlke pakkumisel katkestusi, mis mõjutasid kaugsõnavõtjaid; märgib, et kaugosalusega koosolekutel kohaldatav tõlkide ajutine töökorraldus jõustus 17. oktoobril 2022; märgib, et tänu töökorraldusele said kaugsõnavõtjad hakata jälle suulist tõlget kasutama, kuid samal ajal jäi tõlkidele kehtima lühendatud iganädalane tööaeg, mille tulemusel teenuste osutamine vähenes; märgib, et 2022. aasta lõpus oli pooleli sotsiaaldialoog, mille eesmärk oli luua alaline raamistik ja suulise tõlke teenuste täielik taastamine ning mis viidi lõpule 2023. aastal;

116.väljendab heameelt selle üle, et 2022. aastal suutis DG LINC suulise tõlke teenuste osutamist konsolideerida, kohanedes samal ajal keerulise õiguskeskkonnaga; märgib rahuloluga, et DG LINC tagas suulise tõlke kokku 5 278 parlamendi koosolekul ja keskmiselt 5 266 suulise tõlke tundi töönädala kohta, mida on rohkem kui 4 172 koosolekut ja 4 039 suulise tõlke tundi töönädala kohta 2021. aastal; märgib, et need näitajad jäävad endiselt COVID‑19‑eelsete 2017. ja 2018. aasta keskmistele alla;

117.tuletab meelde Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 26; kordab oma ammust nõudmist peasekretärile analüüsida rahvusvahelise viipekeelse tõlke pakkumise teostatavust kõigil täiskogu aruteludel ja täita see nõue viivitamata; on lisaks veendunud, et täiskogu istungjärkude ülekandmine kõikides liikmesriikides kasutatavates viipekeeltes suurendaks puuetega inimeste osalemist ELi demokraatlikus protsessis; rõhutab, kui oluline on kasutada digivahendeid, sealhulgas tehisintellektil põhinevaid abivahendeid; rõhutab ka, et kõik puuetega inimesed vajavad kergesti loetavate vormingute, piktogrammide ja uute tehnoloogiate kaudu kättesaadavat teavet;

118.tuletab meelde, et finantsküsimuste peadirektoraat (DG FINS) on haldusorgan, kes vastutab parlamendis eelarve- ja finantsküsimuste eest; märgib, et 31. detsembri 2022. aasta seisuga oli DG FINSis 246 töötajat, kellest 149 olid ametnikud, 27 ajutised teenistujad, 63 lepingulised töötajad ja seitse renditöötajad;

119.märgib, et DG FINSi lõplikud assigneeringud olid 2022. aastal 396 723 134 eurot, mis moodustas parlamendi eelarvest 18,4 %; rõhutab, et sellest summast seoti kulukohustustega kokku 395 647 243 eurot; väljendab heameelt, et assigneeringute kasutamise määr oli kõrge;

120.märgib, et 2022. aastal hakati paljusid DG FINSi vastutusalasse kuuluvaid ülesandeid täitma enam-vähem pandeemiaeelsel tasemel; märgib, et Ukraina sõjal oli DG FINSi tegevusele käegakatsutav mõju, mis nõudis vastupanu- ja kohanemisvõimet, et tagada parlamendis teatavate tegevuste järjepidevus inflatsioonišokiga toimetulekuks vajalike rahaliste vahendite kasutuselevõtmise ja ümberjaotamise kaudu;

121.väljendab heameelt selle üle, et inflatsiooni- ja intressimäärade järsu tõusu ning üleilmse energiakriisi tõttu karmistas DG FINS järelevalvet eelarveassigneeringute kasutamise määra üle ning pidi võtma erakorralisi meetmeid, et tagada parlamendi tegevuse järjepidevus, sealhulgas arvukate ümberjaotamiste ja paranduseelarve taotluse kaudu 2022. aasta novembris;

122.märgib rahuloluga, et DG FINS sai ära kasutada oma protsesside tõhusust ja töötajate pühendumust tagada oma vastutusalasse kuuluvate teenuste järjepidevus ja saavutada oma iga-aastases tööprogrammis seatud eesmärgid; võtab teadmiseks parlamendiliikmete väljendatud mure seoses põhjendamatute ja sageli märkimisväärsete viivitustega hüvitiste menetlemisel, kusjuures reisikulude ja päevarahade hüvitamiseks kulub keskmiselt kuni 40 päeva; väljendab heameelt selle üle, et parlament ajakohastab pidevalt oma protsesse, et pakkuda parlamendiliikmetele automatiseerimise, lihtsustamise ja digiteerimise abil paremaid teenuseid; nõuab DG FINSilt töövoo edasist kiirendamist, et tagada kiiremad menetlused, varustades selleks oma töötajad töökoormuse tõhusaks haldamiseks vajalike vahendite ja tarkvaraga, millega vähendataks menetlusaega;

123.tunnustab kohalike assistentide tööd parlamendiliikmete tegevuse olulise osana oma valimisringkonnas ja kodanike esmase kontaktpunktina; rõhutab, et kohalike assistentide värbamine ja lepingute allkirjastamine on juba aastaid olnud üha keerulisem tulenevalt arvukatest halduslikest nõuetest, mille tulemuseks on topeltkontroll ja ebaselged tingimused; rõhutab, et DG FINS peaks tunnistama, et kohalike assistentide suhtes kohaldatakse riiklikke õigusakte, ning nõuab seetõttu, et värbamisprotsessiga tegeleksid riigipõhised osakonnad; tuletab lisaks meelde, et kohalike assistentide vabatahtlik ja poliitiline tegevus on parlamendi kehtestatud eeskirjade kohaselt sageli tavapärane töö, mis ei tohiks õigustada tarbetut kontrolli;

124.võtab teadmiseks, et DG FINS osaleb poliitiliste struktuuride rahastamist reguleeriva õigusraamistiku muutmises; väljendab heameelt selle üle, et DG FINS aitas koostada juhatuse poolt 2022. aasta juulis vastu võetud ettepanekut muuta fraktsioonide rahastamisega seotud assigneeringute kasutamise eeskirju; märgib, et muudatusettepanekus võeti arvesse COVID‑19 pandeemiast tulenevat olukorda ja nähti erandkorras ette meetod, mille kohaselt kohaldati kasutamata vahendite 2022. aastast 2023. aastasse ülekandmisel 50 % asemel 75 % ülemmäära; märgib rahuloluga, et DG FINS osales ka parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 (mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist) ELT L 317, 4.11.2014, lk 1. läbivaatamisel;

125.väljendab heameelt 2022. aastal tehtud pidevate pingutuste üle protsesside digiteerimiseks, sealhulgas uute funktsioonide väljatöötamiseks ja e‑portaali rakenduse ümberkujundamiseks; märgib rahuloluga, et selle tulemusel rakenduse kasutamise määr tõusis;

126.tuletab meelde, et pikaajaline COVID‑19 nõuab pikaajalist hooldust ja selle suhtes kohaldatakse endiselt intensiivseid uuringuid; märgib, et ELi parlamendiliikmete, töötajate ja registreeritud assistentide hulgas on pikaajalisi patsiente, kes vajavad pidevat abi; peab kahetsusväärseks, et kehtivates ühiste ravikindlustusskeemide eeskirjades ei ole ette nähtud piisavat hüvitamist, mis jätab asjaomaste isikute kanda suure rahalise koormuse; rõhutab, et sarnased ebasoodsad tingimused kehtivad paljude isikute suhtes, kellel on autoimmuunhaigused, mida ei ole nõuetekohaselt tunnustatud; kutsub DG FINSi ja individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametit (PMO) üles muutma hüvitamiseeskirju, et kajastada paremini nende isikute vajadusi;

127.väljendab heameelt selle üle, et teatavatel riigihanketeemadel, sealhulgas lepinguhindade haldamise ja pettustega tegelemise teemal, korraldati tööistungid; võtab teadmiseks võrdlevad ja teostatavusuuringud, milles anti e‑riigihangetel põhinevale komisjoni mudelile heakskiitev hinnang;

128.märgib, et DG FINS koordineerib reisikorraldusega seotud teenuseid, mis on kohandatud parlamendiliikmete ja kõigi parlamendi haldusteenistuste vajadustele, sealhulgas reisibürood; väljendab heameelt selle üle, et DG FINS tegi koostöös reisibürooga jõupingutusi, et parlamendiliikmete rongisõidukulude hüvitamise haldamist automatiseerida; märgib, et 2022. aasta oli eelviimane aasta enne praeguse reisibüroo lepingu lõppemist; kordab, et valitav uus reisibüroo peaks suutma pakkuda parlamendiliikmetele paindlikumaid ja soodsamaid lahendusi, mis sarnanevad avatud turul tehtavatele pakkumistele;

129.väljendab muret selle pärast, et 2022. aastal avastati viis pettusekahtluse juhtumit, kus parlamendiliikmed väidetavalt deklareerisid teatud transpordivahendite kasutamist, kuigi tegelikult kasutasid odavamat transpordivahendit; märgib, et eeldatavasti väljastatakse kaks sissenõudekorraldust kogusummas 39 807 eurot ning et ülejäänud juhtumid on praegu edasise uurimise all, hõlmates mitut eelarveaastat ja võivad ulatuda 801 000 euroni;

130.võtab teadmiseks juhatuse 7. märtsi 2022. aasta koosolekul esitatud teadaande, et moodustatakse juhatuse üldkulude hüvitise ajutine töörühm, mille ülesanne on hinnata, kuidas rakendatakse juhatuse 2. juuli 2018. aasta otsust, millega kehtestatakse üldkulude hüvitisest kaetavate kulude loetelu, võttes aluseks parlamendi üheksandal ametiajal saadud kogemused; märgib, et juhatus võttis oma 17. oktoobri 2022. aasta koosolekul vastu parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete muudatused, milles selgitatakse üldkulude hüvitise saamise õiguse ja kasutamise suhtes kohaldatavaid reegleid ning meetmeid, mille eesmärk on suurendada läbipaistvust ja tagada seoses hüvitise saamise õigusega suurem õiguskindlus; rõhutab, et ajutisel töörühmal paluti võtta nõuetekohaselt arvesse läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise aspekte seoses parlamendiliikmete käsutusse antud rahaliste vahenditega, pidades silmas parlamendi mandaadi vabaduse ja sõltumatuse põhimõtet ning eesmärki mitte tekitada parlamendiliikmetele, nende büroodele ja parlamendi teenistustele tarbetut halduskoormust;

131.juhib tähelepanu sellele, et 2022. aastal esitati üldkulude hüvitise kasutamise kohta ainult 26 parlamendiliikme 32 vabatahtlikku deklaratsiooni, millest 29 sisaldasid audiitori aruannet; väljendab heameelt sekretariaadi jõupingutuste üle julgustada parlamendi liikmeid neid võimalusi rohkem kasutama;

132.rõhutab, et parlamendiliikmed võivad vastavalt parlamendi kodukorra artikli 11 lõikele 2 üldkulude hüvitise vahendite kasutamist üksikasjalikult või kululiigi kaupa dokumenteerida kas ise või välisaudiitori toetusel ning lasta selle teabe täielikult või osaliselt avaldada oma veebilehel parlamendi veebisaidil; väljendab heameelt selle üle, et parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmetesse on lisatud kulude liikide lihtsustatud loetelu ning et vastu on võetud ka muudatusettepanek, milles selgitatakse parlamendiliikmete võimalust kasutada üldkulude hüvitist muude hüvitiste ammendumise korral;

133.tuletab meelde, et OLAFil on volitused uurida liidu ja selle institutsioonide töötajate ja liikmete tõsise väärkäitumise kahtlusi, sealhulgas parlamendi liikmete käitumisjuhendi võimalikke rikkumisi; märgib, et 2022. aastal ei olnud ühtegi juhtumit, mille puhul OLAF oleks taotlenud juurdepääsu parlamendiliikmete büroodele või e‑posti kontodele; märgib, et võiks lõpule viia menetluse OLAFi volituste tugevdamiseks parlamendis juhtudel, kui esineb põhjendatud kahtlusi üksikute parlamendiliikmete suhtes, tingimusel et see on juurdluse jaoks rangelt vajalik ja proportsionaalne ning järgides täielikult konfidentsiaalsuse põhimõtet kooskõlas puutumatuse põhimõttega, mis on sätestatud protokollis nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta; kordab oma üleskutset juhatusele kehtestada selline menetlus viivitamata;

134.märgib, et 2022. aastal uuris OLAF 32 parlamendiga seotud juhtumit küsimustes, mis puudutasid eelkõige parlamendiliikmete rahalisi ja sotsiaalseid õigusi, poliitiliste struktuuride rahastamist ja töötajate ametikohustuste täitmist; rõhutab, et OLAF esitas 14 aruannet, millest mõned sisaldasid rohkem kui ühte soovitust, viis sisaldasid finantssoovitusi, viis distsiplinaarsoovitusi, üks haldussoovitusi ja seitse ei sisaldanud ühtegi soovitust; märgib, et 2022. aastal uuris Euroopa Prokuratuur nelja parlamendiga seotud juhtumit, mis puudutasid parlamendiliikmete rahalisi ja sotsiaalseid õigusi ning poliitiliste struktuuride rahastamist; märgib, et ühtegi Euroopa Prokuratuuri 2022. aasta uurimist ei lõpetatud sama aasta jooksul; palub administratsioonil selgitada, niivõrd kui see on seaduslikult võimalik, kas Euroopa Pettustevastase Ameti soovitused on täielikult ellu viidud ja ohustatud summad tagasi saadud, ning palub esitada kokkuvõtte, mis ei sisalda delikaatseid andmeid, uuritud juhtumite tüpoloogia kohta, et saaks teha järeldusi ja viia sisse parandusi;

135.märgib, et parlament on süstemaatiliselt tagasi lükanud OLAFi taotlused kontrollida parlamendiliikmete büroosid ning pääseda ligi nende elektroonilistele serveritele ja seadmetele; rõhutab, et arvestades, et parlamendiliikmetele laieneb parlamendi osaistungjärkudel kaitse, mille kohaselt ei saa neid oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu vastutusele võtta, ning kaitse süüdistuste esitamise ja isikliku vabaduse piiramise eest; tuletab meelde, et OLAF saab siseneda parlamendiliikmete büroodesse alles pärast seda, kui parlamendi president on andnud juurdepääsu taotluse alusel, mille on esitanud liikmesriigi vastutav asutus, enamasti kohtunik; tuletab meelde, et OLAF peab oma kohustuste täitmisel ja uurimiste läbiviimisel neid piiranguid järgima, ning rõhutab, et väidetavat väärkäitumist ei saa kasutada ettekäändena otsese juurdepääsu taotlemiseks;

136.väljendab kahetsust, et kuigi viimase 12 aasta jooksul on registreeritud vähemalt 25 käitumisjuhendi rikkumist parlamendiliikmete poolt, ei ole parlamendi presidendid ühelegi parlamendiliikmele kordagi rahalist karistust määranud; kutsub presidenti üles kaaluma rahaliste karistuste kehtestamist, kui on tõendatud, et parlamendiliikmed on rikkunud käitumisjuhendit, et tagada sanktsioonide tegelik hoiatav mõju;

137.märgib, et 2022. aastal nõudis parlament üksikutelt parlamendiliikmetelt sisse 261 891 EUR suuruse summa, mis kajastub tulude eelarvereal 3300 „Alusetult makstud summade tagasimaksmine“; märgib, et suur osa sellest summast ei ole seotud parlamendiliikme assisteerimiskulude hüvitisega; märgib, et üldiselt kujutavad tulude eelarverea 3300 sissenõutud summad (üksikutelt parlamendiliikmetelt, aga ka fraktsioonidelt/erakondadelt/sihtasutustelt, kolmandatelt isikutelt, töötajatelt, muudelt isikutelt jne) endast suuremas osas tehnilisi sissenõudmisi, nagu katkestatud või lõpetatud lepingutega seotud summade tasaarveldamine, ning suurema osa puhul ei ole need seotud registreeritud assistentidega; märgib, et need summad hõlmavad ka juhtumeid, mis on piiratud arvul seotud parlamendiliikmete vabatahtlike hüvitistega ja konkreetsete korrektsioonidega, mis tulenesid kas haldusvigadest parlamendi arvutustes või eeskirjade tagasiulatuvast muutmisest mõnes liikmesriigis ning tasaarvestusest; märgib, et sellesse kategooriasse kuuluvad ka lepingute muudatused ja võimalikud seonduvad tagasimaksed pärast lepingutingimuste kinnitatud kohandamist;

138.tuletab meelde, et tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat (DG ITEC) pakub parlamendile info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuseid ja seadmeid, videokonverentsi- ja multimeediateenuseid ning kirjastamis- ja trükiteenuseid; märgib, et 31. detsembri 2022. aasta seisuga oli DG ITECis 543 töötajat, kellest 349 olid ametnikud, 53 ajutised teenistujad ja 141 lepingulised töötajad;

139.märgib, et DG ITECi lõplikud assigneeringud olid 2022. aastal 134 808 679 eurot, mis moodustas parlamendi eelarvest 6,2 %; rõhutab, et sellest summast seoti kulukohustustega kokku 134 439 573 eurot; väljendab heameelt, et assigneeringute kasutamise määr oli kõrge;

140.väljendab heameelt selle üle, et DG ITEC teeb koostööd klientidest peadirektoraatidega, et pakkuda parlamendiliikmetele ja töötajatele kasutajakeskset ja turvalist hübriid- ja andmepõhist töökeskkonda; märgib rahuloluga, et DG ITEC edendab selliste uuenduslike tehnoloogiate nagu tehisintellekt ja andmeanalüüs kestlikku ja vastutustundlikku kasutuselevõttu, et suurendada parlamendi teenistuste otsustusvõimet;

141.tuletab meelde vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara lisandväärust turvalisuse parandamisel, kuna see võimaldab parlamendil tuvastada ja parandada puudusi, säilitada kontrolli andmete üle, majutades seda oma serverites ja kavandades lahendusi vastavalt oma spetsifikatsioonile, mis võimaldab ühtlasi vältida müüjast sõltuvusse sattumist; tuletab meelde, et kasutatava tarkvara valimisel tuleks jälgida, et valitakse ainult kõrged küberturvalisuse standardid;

142.märgib, et parlamendi küberkaitsetegevust mõjutas kõige rohkem parlamendi ning teiste liidu institutsioonide, organite ja ametite puhul pidevalt kasvav küberoht ja -risk; väljendab heameelt asjaolu üle, et CERT-EU on kasutanud lisaressursse, et anda parlamendile suuniseid pilvetaristurakenduste, küberohuteadmuse tõhustamise ja turvaala ööpäevaringse jälgimise ning turvanõrkuste tuvastamise valdkonnas;

143.väljendab heameelt selle üle, et 2022. aastal loodi küberturvalisuse direktoraat, mis vastutab infoturbe eest ja koosneb kolmest üksusest, mis tegelevad turvatoimingute, turvapoliitika ja turvariskidega; nõuab tungivalt, et parlament jätkaks jõupingutusi ja suurendaks investeeringuid küberturvalisusesse; väljendab heameelt selle üle, et DG ITEC pakkus võimalust kontrollida, kas IT‑seadmed sisaldavad nuhkvara, nagu PEGASUS, ning nõuab, et DG ITEC jätkaks selles valdkonnas tööd;

144.märgib, et kuna 2022. aastal hakati kaasaskantavaid seadmeid rohkem kasutama, avaldas DG ITEC üldise uuringu, eesmärgiga kavandada parlamendi hoonetes WiFi‑võrgu täiustamist; märgib, et 2022. aastal võeti SPAAKi hoones Brüsselis kasutusele 351 lisaantenni; tunnustab jõupingutusi, mida parlamendi hoonetes WiFi‑võrgu parandamiseks on tehtud; nõuab Strasbourgis asuvates parlamendi hoonetes mobiilsidevõrgu edasist täiustamist, et mobiilsidelevi parandada;

145.rõhutab, et üleilmne inflatsioon ja tarneahelaprobleemid põhjustavad kulude kasvu alates riistvarast kuni spetsialistide teenusteni; väljendab heameelt selle üle, et DG ITEC on praeguste IT‑investeeringutega seotud prioriteete muutnud; väljendab heameelt uue ja kiirema IT‑juhtimise tsükli üle, mis on osa DG ITECi kiire IT programmist;

146.märgib, et COVID‑19 pandeemia on viimastel aastatel parlamendi digiüleminekut väga palju kiirendanud; rõhutab üleminekut hübriidparlamendile, mille töökorraldus on täiesti paindlik, alates füüsilisest kohalolekust kuni täielikult digitaalse töökeskkonnani; väljendab heameelt parlamendi vastupanuvõime üle COVID‑19 pandeemia suhtes ning selle üle, et ta reageeris kiiresti ja paindlikult ning sai kasu digiüleminekusse tehtud varasematest investeeringutest;

147.tuletab meelde kurtide kogukonna pikaajalist nõudmist võimaluse järele esitada petitsioone liidus kasutatavates riiklikes viipekeeltes; võtab teadmiseks petitsioonikomisjoni 29. novembri 2023. aasta ja 19. märtsi 2024. aasta koosolekul peetud arutelud, milles käsitleti konkreetselt petitsiooni nr 1056/2016, ning rõhutab parlamendi pühendumust parandada kõigi Euroopa kodanike juurdepääsu; tuletab meelde, et parlamendi kodukorra kohaselt tuleb petitsioonid esitada kirjalikult; kutsub parlamendi administratsiooni üles tegema petitsiooniportaalis vajalikud muudatused, et võimaldada petitsiooni esitajatel toetada oma kirjalikku petitsiooni viipekeelde salvestatud videoga; julgustab administratsiooni kutsuma asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas kurtide kogukonna esindajaid, üles andma rakendamisprotsessi jooksul oma panust ja tagasisidet, et tagada kavandatud meetmete tulemuslikkus ja kaasavus;

148.kiidab heaks asjaolu, et digiallkirja portaal (DiSP) võimaldab parlamendiliikmetel dokumente digitaalselt allkirjastada, mis suurendab menetluste tõhusust, jälgitavust ja läbipaistvust, ja märgib, et hoolimata võimalusest saata allkirjastatud täiskogu muudatusettepanekuid täiskogu teenistustele e-postiga või portaali EP Transfer kaudu, kujutab täiskogu muudatusettepanekute allkirjastamine endast endiselt aegunud ja koormavat menetlust; kutsub juhatust üles tegema vajalikke pingutusi, et võimaldada parlamendiliikmetel tulevikus täiskogu muudatusettepanekuid digitaalselt allkirjastada;

149.tuletab meelde, et turvalisuse ja ohutuse peadirektoraat (DG SAFE) püüab ennetada, ära hoida ja leevendada parlamenti, selle liikmeid ja töötajaid ähvardavaid julgeolekuriske ja ohte, kasutades riskipõhist tegutsemisviisi, milles võetakse igati arvesse institutsiooni demokraatlikku olemust ja selle esindatavaid väärtusi, eelkõige avatust ja läbipaistvust; märgib, et 31. detsembri 2022. aasta seisuga oli DG SAFE’is 882 töötajat, kellest 170 olid ametnikud, 22 ajutised teenistujad ja 690 lepingulised töötajad;

150.märgib, et DG SAFE’i lõplikud assigneeringud olid 2022. aastal 29 507 334 eurot, mis moodustas parlamendi eelarvest 1,4 %; rõhutab, et sellest summast seoti kulukohustustega kokku 28 370 796 eurot; väljendab heameelt, et assigneeringute kasutamise määr oli kõrge;

151.väljendab heameelt seoses üldiste turvateenuste institutsioonisiseseks muutmisega Luxembourgis alates 1. jaanuarist 2022; kinnitab, et I tegevusüksuses pakutavatel tingimustel on turvateenustevaldkonna töötajaid kõigist liikmesriikidest raske leida ja tööle võtta; tuletab meelde erilist olukorda Luxembourgis, kus selles tegevusüksuses pakutav palk on madalam kui riigi minimaalne kutsealadevaheline palk, mille tõttu on parlament sunnitud kasutama sotsiaalhüvitist;

152.juhib tähelepanu sellele, et DG SAFE’ilt nõutakse kõikides töökohtades üha rohkemate suuremahuliste ürituste tarbeks täiendavaid ja erakorralisi turva- ja ohutusteenuseid; tunnistab, et parlamendi turvateenistustel, kellel on kindel arv töötajaid, on neid kasvavaid vajadusi keeruline korrektselt täita;

153.väljendab heameelt selle üle, et pärast COVID‑19‑iga seotud piirangute leevendamist 2022. aastal taastus külastajate arv tavapärasel tasemel; väljendab muret selle pärast, et kuna Brüsselis on konverentsidel ja muudel üritustel osalejate vastuvõtmiseks ja akrediteerimiseks liiga vähe ruumi, võib parlamenti ohustada julgeolekurisk;

154.rõhutab parlamendi büroode ja Euroopa Elamuskeskustega seotud projektide põhjaliku eelplaneerimise tähtsust, et turva- ja ohutusteenuste ning -seadmetega seotud kulusid oleks võimalik hoolikalt hinnata;

155.kiidab heaks Euroopa Parlamendi täisleppimatuse poliitika ahistamise suhtes ja teadlikkuse tõstmise kampaaniate korraldamise; rõhutab, et parlamendi liikme ülesannete täitmisel sobiliku käitumise juhendi eesmärk on tagada, et parlamendiliikmed käituvad kõigi parlamendis töötavate isikute suhtes väärikalt, viisakalt ja lugupidavalt ning eelarvamuste ja diskrimineerimiseta; tuletab meelde, et 2022. aastal osales koolitusel 56 parlamendiliiget; märgib, et alates 2018. aasta novembrist, mil pakuti esimesi koolitusi, on koolitusel osalenud kokku 324 praegust parlamendiliiget (46 %) ja 56 endist parlamendiliiget, kelle ametiaeg on lõppenud; märgib, et 2022. aastal osales ahistamisvastastel koolituskursustel 106 töötajat ja registreeritud assistenti; märgib murega, et ahistamisjuhtumeid esineb ikka veel, kuigi töökohal toimuva ahistamise ärahoidmiseks on võetud meetmeid;

156.tuletab meelde, et eelmistes eelarve täitmisele heakskiidu andmistes taotleti ahistamisvastaste kohustuslike koolituste läbiviimist kõigile parlamendiliikmetele, registreeritud assistentidele ja töötajatele, sealhulgas erinevate peadirektoraatide ja fraktsioonide juhtivatele ametnikele; tunnistab, et selleks, et aidata luua parlamendis parem töökeskkond ja vältida võimu kuritarvitamist, kiitis juhatus 10. juulil 2023 heaks edukat meeskonnajuhtimist ning ahistamise ennetamist käsitleva koolituskontseptsiooni; väljendab heameelt juhatuse jõupingutuste üle muuta ahistamisvastane koolitus kõigile parlamendiliikmetele ning üksuste juhtidele, direktoritele ja peadirektoritele kohustuslikuks;

157.rõhutab, et parlamendiliikmete, registreeritud assistentide ja töötajate jaoks peaks ahistamisvastane koolitus olema kohustuslik; ning et kõik töötajad, sealhulgas ahistamisvastastes menetlustes osalevad meditsiinitöötajad, peaksid olema nende menetluste jaoks spetsiaalselt koolitatud;

158.rõhutab, et nõuandekomitee, mis tegeleb ahistamise ja selle ärahoidmisega töökohal, sai 2022. aastal kaks kaebust, mille esitasid kaks praktikanti; märgib, et peale selle võttis üks töötaja komiteega ühendust konsulteerimiseks;

159.rõhutab, et parlamendiliikmete vastu esitatud ahistamiskaebusi menetleval nõuandekomiteel on volitus uurida psühholoogilist ja seksuaalset ahistamist käsitlevaid väiteid, mille on parlamendiliikmete kohta esitanud ükskõik millise kategooria töötajad, sealhulgas registreeritud assistendid, praktikandid, lähetatud riiklikud eksperdid ja fraktsioonide töötajad; märgib, et selleks, et parlamendi ahistamisvastane poliitika oleks mõjusam, võttis juhatus 20. novembril 2023 vastu mitu lisamuudatust parlamendiliikmete vastu esitatud ahistamiskaebusi menetleva nõuandekomitee toimimise eeskirjas; kordab oma üleskutset juhatusele kaasata mõlemasse nõuandekomiteesse sõltumatud ahistamisküsimuste eksperdid, et aidata neil komiteedel oma ülesandeid täita;

160.rõhutab, et seksuaalne ja psühholoogiline ahistamine ei ole mingil juhul vastuvõetav; tuletab meelde, et parlament on edukalt loonud mitu kontaktpunkti ahistamisjuhtumite käsitlemiseks, näiteks nõuandekomitee, mis tegeleb parlamendiliikmete vastu esitatud ahistamiskaebustega, ning töökohal ahistamise ja selle ennetamise nõuandekomitee ning konfidentsiaalsed nõustajad; on väga mures meedia paljastuste pärast väidetava seksuaalse ahistamise kohta ühe parlamendiliikme poolt alates 2022. aasta suvest, ilma et selles suhtes oleks võetud meetmeid; tuletab meelde, et kõigil fraktsioonidel soovitatakse tungivalt teatada võimalikest juhtumitest nimetatud parlamendi komiteedele ning et välisstruktuuride loomine samal eesmärgil toob kaasa parlamendi ahistamisvastasest protokollist kõrvalehoidmise ja kahetasandilise süsteemi loomise; rõhutab, et see põhjustab ohvritele tõsist ebakindlust ja kehtestab eri fraktsioonidele erinevad reeglid;

161.märgib, et 2022. aastal taotles 13 töötajat (2021. aastal üheksa töötajat) institutsioonilt abi vastavalt personalieeskirjade artiklile 24; märgib, et kuus juhtumit (2021. aastal viis juhtumit) olid seotud väidetava ahistamisega; rõhutab, et ükski asjaomane töötaja ei olnud ametnik, vaid kõik kuus olid registreeritud assistendid või endised registreeritud assistendid;

162.on seisukohal, et arvesse tuleks võtta ka parlamendiliikme assistentide ahistamist teiste parlamendiliikmete assistentide või parlamendi ametnike poolt;

163.tuletab meelde, et liidu institutsioonide töötajatel on kohustus teatada kõigist olukordadest, mille puhul võib kahtlustada korruptsiooni, kelmust ja pettust ja muid tõsiseid rikkumisi, mille nad ametiülesannete täitmisel avastavad; märgib, et parlament registreeris 2022. aastal ühe rikkumisest teatamise juhtumi; väljendab heameelt selle üle, et 2022. aastal töötati selle nimel, et asendada 4. detsembri 2015. aasta personalieeskirjade artikli 22c rakendamise sise-eeskiri põhjalikuma ja üksikasjalikuma sise-eeskirjaga; väljendab heameelt, et juhatuse otsus rikkumisest teatamise sise-eeskirja kohta võeti vastu 20. novembril 2023 ja seda kohaldatakse alates 1. detsembrist 2023; sise-eeskiri sisaldab sätteid rikkumisest teatajate kaitse kohta, tõendite edastamise kohta OLAFile ja vajaduse korral Euroopa Prokuratuurile ning kaebuste käsitlemise tähtaegu;

164.vastavalt juhatuse teatisele nr 18/2023 rikkumisest teatamise sise-eeskirja kohta ning arvestades registreeritud assistentide ja töötajate kohustust teatada mis tahes rikkumistest, on hädavajalik, et kõik parlamendi teenistused oleksid samuti kohustatud teatama mis tahes teabest, mis neil on pettuse, finantseeskirjade rikkumise või parlamendi eetikakoodeksit rikkuva käitumise kohta; kohustus kehtib kogu sellise teabe suhtes, olenemata selle konfidentsiaalsusest, ja sellest tuleks teatada parlamendi asjaomasele teenistusele;

165.märgib, et vabatahtliku pensionifondi kindlustusmatemaatiline puudujääk oli 31. detsembri 2021. aasta seisuga 379 miljonit eurot (31. detsembri 2020. aasta seisuga 371,4 miljoni eurot); väljendab heameelt parlamendi juhatuse poolt parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklisse 76 täiendava (vabatahtliku) pensioniskeemi kohta tehtud muudatuste üle, mis jõustusid 1. juulil 2023 ja mille eesmärk on vähendada tulevasi pensionikohustusi 362,7 miljonilt eurolt hinnanguliselt 139 miljonile eurole ning fondi kindlustusmatemaatilist puudujääki 310 miljonilt eurolt hinnanguliselt 86 miljonile eurole;

166.väljendab juhatuse viimaste otsuste üle heameelt; tuletab meelde, et probleemiga tuleb ka edaspidi tegeleda, sest fondi varad peaksid ammenduma hiljemalt 2027. aastaks; võtab teadmiseks, et parlament ei ole kaasatud vabatahtliku pensionifondi investeerimisportfelli haldamise, kuid kutsub fondi juhti üles viima läbi investeeringute võimaliku maineriski nõuetekohase hindamise; märgib, et Euroopa Liidu Kohtu viimaste otsuste õiguslik hinnang ja nende tagajärjed juhatuse tulevastele otsustele tehti kättesaadavaks ka juhatuse liikmetele, et nad saaksid teha teadliku otsuse; märgib, et Euroopa Liidu Kohtus on pooleli apellatsioonkaebuste menetlemine ja pärast kohtuotsuste tegemist tuleb küsimust uuesti käsitleda;

167.palub administratsioonil ja juhatusel seda küsimust uuesti käsitleda alles pärast seda, kui Euroopa Liidu Kohus on andnud õigusliku hinnangu, et kaaluda vabatahtliku pensionifondi tulevikku;

168.tuletab meelde, et finantsmääruses on sätestatud, milline teave tuleb parlamendi sõlmitud lepingute kohta eelarvepädevatele institutsioonidele ja üldsusele esitada; märgib, et finantsmääruse kohaselt tuleb avalikustada lepingud, mille maksumus on suurem kui 15 000 eurot, mis on piirmäär, mille ületamisel muutub hankemenetlus kohustuslikuks; märgib, et 2022. aastal sõlmitud 194 lepingust põhines 63 avatud hankemenetlusel ja nende maksumus oli 359,3 miljonit eurot ning ühel piiratud hankemenetlusel ja selle maksumus oli 460 000 eurot; märgib, et 126 lepingut sõlmiti läbirääkimistega hankemenetluse teel ja nende maksumus oli 48 miljonit eurot;

169.märgib, et sõlmitud lepingute koguarv (194) oli väiksem kui 2022. aastal (221); märgib, et lepingutega seotud summa vähenes järsult, sest 2021. aastal oli see 1 016 miljonit eurot, kuid 2022. aastal 410 miljonit eurot;

170.võtab teadmiseks 2022. ja 2021. aastal sõlmitud lepingute, sealhulgas kinnisvaralepingute järgmise jaotuse liikide kaupa:

Lepingu liik

2021

2022

Arv

Osakaal

Arv

Osakaal

Kinnisvara

8

3,6%

2

1%

Teenused

176

79,6%

169

87%

Tarned

27

12,2%

17

9%

Ehitustööd

10

4,5%

6

3%

Kokku

221

100%

194

100%

Lepingu liik

2021

2022

Summa

Osakaal

Summa

Osakaal

Kinnisvara

168 302 638

17%

27 804 776

7%

Teenused

634 689 038

62%

283 779 269

69%

Tarned

136 777 513

13%

47 817 885

12%

Ehitustööd

76 247 759

8%

50 642 975

12%

Kokku

1 016 016 948

100%

410 044 905

100%

171.võtab teadmiseks 2022. ja 2021. aastal sõlmitud lepingute arvu ja maksumuse järgmise jaotuse kasutatud menetluse liikide kaupa:

Menetluse liik

2021

2022

Arv

Osakaal

Arv

Osakaal

Avatud hankemenetlus

78

35%

63

32,5%

Läbirääkimistega hankemenetlus

135

61%

126

65%

Piiratud hankemenetlus

2

1%

1

0,5%

Erand

2

1%

1

0,5%

Osalemiskutsete loetelu

2

1%

1

0,5%

Dünaamiline hankesüsteem

1

0,5%

0

0%

Innovatsioonipartnerlus

0

0%

0

0%

Kiirendatud menetlus

1

0,5%

1

0,5%

Ideekonkurss

0

0%

1

0,5%

Kokku

221

100%

194

100%

172.märgib, et 2022. aastal kasutati eelarvepunkti 400 kantud assigneeringuid fraktsioonidele ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele järgmiselt Kõik summad on tuhandetes eurodes.:

Fraktsioon

2022

2021

Iga-aastased assigneeringud

Omavahendid ja ülekantud assigneeringud

Kulud

Iga-aastaste assigneeringute kasutusmäär

Järgmisse perioodi üle kantud summad

Iga-aastased assigneeringud

Omavahendid ja ülekantud assigneeringud

Kulud

Iga-aastaste assigneeringute kasutusmäär

Järgmisse perioodi üle kantud summad

Euroopa Rahvapartei (PPE)

16.739

12.640

18.651

111,42%

10.729

16.750

10.229

13.646

81,47%

12.562

Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon (S&D)

13.804

10.258

15.016

108,78%

9.046

13.584

9.829

12.295

90,51%

10.188

Renew Europe (endine Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon (ALDE))

9.799

6.950

11.384

116,18%

5.365

9.192

6.948

6.997

76,12%

6.894

Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon (Verts/ALE)

6.941

5.196

7.964

114,74%

4.173

6.927

4.891

6.126

88,43%

5.196

Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon (ID)

6.348

5.157

6.958

109,61%

4.547

6.874

4.762

5.940

86,42%

5.155

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon (ECR)

6.184

3.847

6.960

112,55%

3.071

6.005

3.982

6.269

104,39%

3.718

The Left – Euroopa Parlamendi Vasakpoolsete fraktsioon (GUE/NGL)

3.858

2.036

4.498

116,59%

1.396

3.806

2.266

4.036

106,05%

2.036

Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed

2.326

861

994

42,72%

1.520

1.862

1041

595

31,94%

861

Kokku

66.000

46.945

72.426

109,74%

 

65.000

43.948

55.904

86,01%

46.611

173.väljendab heameelt selle üle, et sõltumatud välisaudiitorid esitasid fraktsioonidele 2022. aasta kohta ainult märkusteta arvamused;

174.tuletab meelde, et need assigneeringud on ette nähtud liidu poliitilise tegevusega seotud tegevuste katmiseks ja et fraktsioonid vastutavad nende kasutamise eest parlamendi ees;

175.märgib, et Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet (edaspidi „amet“) andis 2022. aastal Euroopa tasandi erakondadele ja Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele üheksa juhtumi puhul õiguse olla ära kuulatud ning võimaluse võtta parandusmeetmeid; märgib ühtlasi, et tegemist oli juhtumitega, mis olid seotud aruandlusnõuete, tulureeglite ja ühistegevusega; rõhutab, et ameti varajane kontroll näitab, et asjaomased Euroopa tasandi erakonnad ja sihtasutused rakendasid kõigil neil juhtudel asjakohaseid parandusmeetmeid viivitamata; võtab teadmiseks, et amet jätkab järelevalvet selle üle, kas pikaajalise mõjuga parandusmeetmed tagavad asjaomastes valdkondades nõuete püsiva täitmise; väljendab heameelt selle üle, et 2022. aastal ei kehtestatud ühtegi sanktsiooni;

176.väljendab heameelt selle üle, et 2024. aasta parlamendi valimisteks valmistumisel edendab amet aktiivselt koostöövõrgustikke, uurides võimalusi sõlmida demokraatliku terviklikkuse kaitseks veel partnerlusi;

177.märgib murega, et amet on teada andnud, et tema inimressursid on piiratud; rõhutab, et see küsimus muutub eeldatavasti pakilisemaks 2024. aasta parlamendi valimiste eel tekkivate ülesannete tõttu, sealhulgas eelkõige vajaduse tõttu kaitsta demokraatlikku terviklikkust välissekkumise uute vormide eest ning nende uute ülesannete vajaliku haldusliku rakendamise tõttu, mis ametile võidakse määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 uuesti sõnastamise üle peetavate läbirääkimiste tulemusel anda;

178.tuletab meelde elava ja vastupidava Euroopa demokraatia keskset rolli, mida toetab liidu tasandil erakondade pluralism; rõhutab seetõttu, et tagada tuleb võrdsed võimalused ja kontrollida nõuete täitmist, austades täielikult menetlusõigusi; väljendab sellega seoses heameelt ameti olulise töö üle, sest ta kontrollib sõltumatult ja tihedas koostöös parlamendiga Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste vastavust õigusraamistikule, tagab kodanikele läbipaistvuse ning aitab suurendada parlamendivalimiste usaldusväärsust;

179.märgib, et 2022. aastal kasutati eelarvepunkti 402 kantud assigneeringuid järgmiselt Kõik summad on tuhandetes eurodes.:

Erakond (2022)

Lühend

Omavahendid

Euroopa Parlamendi lõplik panus ( Koosneb 2021. aasta lõpliku rahastamise teisest osast ja 2022. aasta lõpliku rahastamise esimesest osast vastavalt juhatuse 26. veebruari 2024. aasta otsusele.)

Kogutulu

Euroopa Parlamendi toetus protsendina hüvitatavatest kuludest (maksimaalselt 90 %)

Tulude ülejääk (ümberpaigutamine reservi või kahjumisse)

Euroopa Rahvapartei

PPE

1.655.732

10.720.235

12.375.967

90%

448.128

Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei

PES

1.010.502

7.204.815

8.215.317

90%

675.194

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit

ALDE

1.177.316

6.448.482

7.625.798

90%

560.139

Euroopa Roheliste Partei

EGP

661.160

5.384.834

6.045.994

90%

846.993

Euroopa Vasakpartei

EL

290.086

2.336.264

2.626.350

90%

40.396

Euroopa Demokraatide Partei

EDP

176.754

1.257.070

1.433.824

90%

127.134

Euroopa Vabaliit

ALE

112.712

928.957

1.041.669

90%

100.217

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide erakond

ECR

515.571

1.958.597

2.474.168

90%

-

Euroopa Kristlik Poliitiline Liikumine

ECPM

72.331

615.809

688.140

90%

—

Erakond Identiteet ja Demokraatia

ID erakond

331.742

618.311

950.053

74%

—

KOKKU

 

6.003.906

37.473.375

43.477.281

 

2.798.201

180.märgib, et 2022. aastal kasutati eelarvepunkti 403 kantud assigneeringuid järgmiselt Kõik summad on tuhandetes eurodes.:

Sihtasutus (2022)

Lühend

Seotud erakonnaga

Omavahendid

Euroopa Parlamendi lõplik toetus

Kogutulu

Euroopa Parlamendi toetus protsendina abikõlblikest kuludest (maksimaalselt 95 %)

Tulude ülejääk (ümberpaigutamine reservi või kahjumisse)

Wilfried Martens Centre for European Studies (Wilfried Martensi nimeline Euroopa Uuringute Keskus)

WMCES

PPE

643.606

5.963.141

6.606.747

95,00%

235.689

Foundation for European Progressive Studies (Euroopa edumeelsete uuringute sihtasutus)

FEPS

PES

613.626

4.959.360

5.572.986

95,00%

288.687

European Liberal Forum (Euroopa liberaalne foorum)

ELF

ALDE

306.991

2.636.977

2.943.968

91,06%

—

Green European Foundation (Rohelise Euroopa sihtasutus)

GEF

EGP

182.933

2.088.792

2.271.726

95,00%

—

Transform Europe (Euroopa muutmine)

TE

EL

77.965

1.191.366

1.269.331

95,00%

3.696

Euroopa Demokraatide Instituut

IED

EDP

42.791

502.109

544.899

95,00%

—

Sihtasutus Coppieters

Coppieters

ALE

77.009

561.149

638.158

95,00%

23.981

New Direction – Foundation for European Reform (Uus suund – Euroopa reformimise sihtasutus)

ND

ECR

384.557

2.052.425

2.436.982

92,97%

—

Sallux

SALLUX

ECPM

21.233

401.927

423.160

94,98%

—

Sihtasutus Association pour l’Identite et Democratie

ID sihtasutus

ID erakond

46.893

577.027

623.920

95,00%

—

KOKKU

2.397.604

20.934.273

23.331.877

 

552.053