1.märgib, et kohtu eelarve kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“, mille maht oli 2022. aastal 11,6 miljardit eurot (mis moodustab 5,9 % liidu kogueelarvest); märgib, et 2022. aastal moodustas kohtu ligikaudu 0,5 miljardi euro suurune eelarve 3,9 % halduskulude kogusummast;

2.märgib, et kontrollikoda uuris oma 2022. aasta aruandes 60 haldustehingu valimit, mis on sama suur uuritav valim nagu 2021. aastal; märgib lisaks, et kontrollikoda viitab, et halduskulud hõlmavad personalikulusid, sealhulgas pensionikulusid, mis moodustasid 2022. aastal ligikaudu 70 % halduskulude kogusummast, ning hoonete, seadmete, energeetika, side- ja infotehnoloogiaga seotud kulusid, ning et tema mitme aasta töö näitab, et üldiselt on need kulutused madala riskiga;

3.märgib, et kontrollikoda kontrollis oma 2022. aasta auditi raames kohtu järelevalve- ja kontrollisüsteeme, eelkõige sisekontrollistandardite rakendamist, riskijuhtimist ja finantsmääruses määratletud põhikontrollide toimimist, sealhulgas maksete eel- ja järelkontrolli;

4.märgib, et 60 tehingust 14 (23 %) sisaldas vigu, kuid kontrollikoja hinnangul jääb veamäär viie kvantifitseeritud vea põhjal allapoole olulisuse piirmäära;

5.märgib rahuloluga, et kontrollikoda teatas oma 2022. aasta aruandes, et ta ei tuvastanud kohtuga seotud konkreetseid probleeme;

6.märgib, et kohtule 2022. aastaks eraldatud kogueelarve oli 467 900 000 eurot, mis on suurem kui 444 049 000 eurot 2021. ja 2020. aastal, mis tähendab 2021.–2022. aastate vältel 5,4 % kasvu, ning et 79 % 2022. aasta eelarvest kasutati kohtu liikmetele ja töötajatele, 14 % hoonetele, 6 % IT-le ja 1 % muudele kuludele;

7.märgib, et 2022. aasta jooksul tegi kohus finantsmääruse artikli 29 alusel eelarves 19 ümberpaigutamist, mis moodustasid kokku 12,7 miljonit eurot ehk 2,7 % kõnealuse eelarveaasta assigneeringutest; märgib lisaks, et 2022. aasta eelarve täitmise määr oli 98,43 %, mis on kooskõlas varasemate aastatega;

8.märgib rahuloluga, et volitatud eelarvevahendite käsutaja teatas, et eraldatud vahendeid kasutati ettenähtud eesmärgil ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning et kehtestatud kontrollimenetlused andsid vajaliku tagatise alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

9.väljendab heameelt selle üle, et kohus teeb eri valdkondades tööd mitmete IT-süsteemidega nii asutusesiseselt kui ka teenustaseme kokkulepete kaudu, mis parandab tema ressursitõhusust;

10.märgib, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu tekitas kohtu jaoks mitmel viisil eelarvesurvet, sealhulgas kasvava inflatsiooni ja palkade kohandamise, energiakulude ning mitmete kaupade ja teenuste kulude suure kasvu kaudu;

11.märgib, et kohtu lähetuste üldeelarve vähenes 405 000 eurolt 2021. aastal 390 000 euroni 2022. aastal, mis on 3,7 % vähenemine, mis tulenes peamiselt töömeetodite muutmisest seoses suurema arvu kaugkoosolekutega; märgib lisaks, et kohtul ei ole eraldi eelarverida oma presidendi lähetusteks ja reisideks; märgib lõpuks, et kõigi kohtu liikmete lähetuste eelarverida vähenes 280 000 eurolt 2021. aastal 270 000 eurole 2022. aastal, mis on 3,6 % vähenemine, mis tulenes samuti peamiselt videokonverentside suuremast kasutamisest;

12.märgib, et 2022. aastal kaotati järk-järgult COVID-19 pandeemiaga seotud erakorralised meetmed ja kohus hakkas toimima tavapäraselt; tunneb sellega seoses heameelt selle üle, et külastajate arv suurenes 2022. aastal 11 653 inimeseni, mis ei ole siiski veel pandeemiaeelsel tasemel (2019. aastal oli külastajaid 17 136 ), kuid see võib osaliselt olla tingitud ka uutest võimalustest kohut virtuaalselt külastada;

13.märgib rahuloluga, et 2022. aastal tähistati kohtu 70. aastapäeva, mis oli kogu liidu jaoks väga oluline aastapäev; peab kiiduväärseks, et kohus kasutas võimalust luua algatusi teemal „Toome õigusemõistmise kodanikele lähemale“, sealhulgas uut algatust pakkuda Curia veebisaidil kuulamiste voogedastusteenust;

14.märgib, et 2022. aastal olid Euroopa Kohtu jaoks 68 % uutest kohtuasjadest eelotsusetaotlused, 24 % Üldkohtu otsuste peale esitatud apellatsioonkaebused ja 4 % liikmesriikide vastu nende kohustuste täitmatuse tõttu esitatud hagid; märgib lisaks, et 2022. aastal puudutas Üldkohtu puhul 46 % uutest kohtuasjadest liidu institutsioonide õigusaktide tühistamise hagisid, 30 % intellektuaalomandiga seotud hagisid ja 7 % liidu institutsioonide ja nende töötajate vahelisi vaidlusi;

15.märgib, et neile kahele kohtule esitatud kohtuasjade arv oli 2022. aastal võrreldav eelneva aastaga (1710 kohtuasja 2022. aastal võrreldes 1720 kohtuasjaga 2021. aastal) ning rõhutab, et 2022. aastal suutsid Euroopa Kohus ja Üldkohus kokku lõpetada 1666 kohtuasja (võrreldes 1723 kohtuasjaga 2021. aastal), mis vastab viimaste aastate keskmisele (ajavahemikul 2018–2021 keskmiselt 1692 kohtuasja aastas); märgib siiski, et menetluses olevate kohtuasjade koguarv kasvab – 2022. aastal oli menetluses 2585 kohtuasja, võrreldes 2541-ga 2021. aastal;

16.märgib, et Euroopa Kohtus algatatud kohtuasjade keskmine menetlusaeg oli sarnane eelneva aastaga, mis oli 2022. aastal kokku 16,4 kuud, võrreldes 2021. aastal 16,6 kuuga; väljendab heameelt selle üle, et Üldkohtus algatatud kohtuasjade keskmine menetlusaeg lühenes võrreldes eelmise aastaga, olles 2022. aastal kokku 16,2 kuud, võrreldes 17,3 kuuga 2021. aastal;

17.väljendab heameelt selle üle, et kohus on esitanud kokkuvõtte kohtus tehtud siseauditite arvust ja liikidest ning on soovituste ja nende soovituste põhjal võetud meetmete kohta esitanud kooskõlas finantsmääruse artikli 118 lõikega 8 kokkuvõtva aruande; märgib, et siseaudiitoril on iga-aastane tööprogramm, millel on mitmeaastane komponent;

18.märgib, et 2022. aasta kõige olulisemad siseauditid puudutasid pangakontode haldamist, sularahahaldust ja maksete sooritamist, kindlustuslepinguid ja riskide katmist, kestlikkusteabe levitamist ja tõlkehalduse voogu;

19.märgib, et kohus mainib Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni küsimustiku vastustes, mis olid osa praegusest eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusest, et siseauditite tulemusel anti palju soovitusi, mille üle asjaomased teenistused on heameelt väljendanud; palub, et parlamenti teavitataks, kui asjaomased teenistused siseaudiitori soovitusi ei järgi;

20.märgib, et Euroopa Kohtu koosseisus on 27 kohtunikku ja 11 kohtujuristi ning 2022. aastal ei asunud ametisse ühtegi uut kohtunikku; märgib lisaks, et Üldkohtu koosseisu kuulub 54 kohtunikku ja 2022. aastal asus ametisse kaheksa uut kohtunikku;

21.märgib murega, et Euroopa Kohtus ja Üldkohtus on jätkuvalt väga tasakaalustamata sooline koosseis ning 2022. aastal Üldkohtus ametisse asunud kaheksast uuest kohtunikust viis olid mehed ja kolm naised; väljendab veel kord tunnustust Üldkohtu presidendi poolt 2021. aastal liikmesriikide esindajate konverentsi esimehele saadetud kirjale, milles nõutakse, et liikmesriigid võtaksid kohtunike asendamise kandidaatide nimetamisel arvesse soolise tasakaalu vajadust; avaldab kahetsust, et kiri on jäänud vastuseta;

22.hindab, et kohus esitas osana oma vastustest parlamendi eelarvekontrollikomisjoni küsimustikule väga üksikasjalikku teavet töötajate jaotuse kohta 2022. aasta lõpus;

23.märgib, et 2022. aasta lõpus töötas kohtus 2253 töötajat, mis on veidi rohkem kui 2247 töötajat 2021. aasta lõpus ja 2239 töötajat 2020. aasta lõpus; märgib, et 2022. aasta lõpus oli üldine sooline jaotus 893 meest ehk 40 % ja 1360 naist ehk 60 %; märgib lisaks, et töötajate kategooriate üldine jaotus oli 1300 ametnikku (58 %), 774 ajutist teenistujat (34 %) ja 179 lepingulist töötajat (8 %), mis kujutab endast ametnikest töötajate osakaalu väikest vähenemist võrreldes 2021. aastaga, mida kajastab ajutiste töötajate osakaalu väike suurenemine ja lepinguliste töötajate puhul muutumatus;

24.märgib, et kõrgema juhtkonna seas oli sooline jaotus üheksa meest ja kuus naist ehk 60 % mehi ja 40 % naisi; märgib, et keskastme juhtkonnas oli sooline jaotus 36 meest ja 24 naist ehk samuti 60 % mehi ja 40 % naisi;

25.tunneb heameelt selle üle, et kohtu töötajate hulgas on esindatud kõik liidu rahvused; märgib siiski kahetsusega, et mõne liikmesriigi kodanikud on üleesindatud; märgib sellega seoses, et 2253 töötaja seas on 505 Prantsusmaa kodanikku, mis moodustab 22 %, ning et assistentide (AST) hulgas on üleesindatus veelgi suurem – 719 töötaja seas on Prantsusmaa kodanikke 223 ehk 31 %; märgib, et Belgia kodanikud ja itaallased on üleesindatud administraatori (AD) tasandil – 1274 töötajast on neid vastavalt 108 ja 97; märgib samuti, et Küpros on kõige vähem esindatud riik, kuna AD-kategooria ametnike ja ajutiste teenistujate ametikohtadel on ainult kaks Küprose kodanikku ning AST ja sekretäri/kantseleitöötaja (AST-SC) ametikohtadel ei ole neid üldse; märgib, et kohus peaks püüdma luua liidu kodanike tasakaalustatuma esindatuse kõigil ametikohtadel ja seadma sihiks piisava geograafilise jaotuse tagamise;

26.julgustab kohut toetama mitmekeelset töökeskkonda; märgib, et kuigi Euroopa Kohtu kodukorra 8. peatüki artikli 36 kohaselt võib kohtumenetluse keel olla mis tahes liidu keel (bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi või ungari keel), tehakse igapäevast haldustööd siiski 90 % ulatuses prantsuse keeles; julgustab kasutama kohtu igapäevases haldustöös sagedamini Euroopa Liidu kahte ülejäänud töökeelt, nimelt saksa ja inglise keelt, et edendada mitmekeelsust ja muuta töö kättesaadavamaks kõigi liikmesriikide kodanikele, sealhulgas nende liikmesriikide kodanikele, kus koolis prantsuse keelt ei õpetata; märgib, et see aitaks kaasa ka rahvuste võrdsemale jaotusele kohtu töötajate seas, ja kutsub kõiki institutsioone üles tagama mitmekeelsuse;

27.väljendab heameelt kõrgetasemelises institutsioonidevahelises töörühmas tehtud töö üle seoses Luksemburgi atraktiivsuse suurendamisega töötajatele; julgustab kohut jätkama koostööd teiste Luksemburgis asuvate institutsioonidega eri meetmete asjus, pidades sealhulgas silmas ka ideed kehtestada spetsiaalne eluasemetoetus, et kompenseerida kõrget üüri, mis rõhub eelkõige madalamatel palgaastmetel olevaid töötajaid, ja tagada kohtu töötajate elamistingimuste toetamiseks sobivad meetmed; palub, et parlamenti teavitataks kõigi selliste algatuste edenemisest;

28.märgib rahuloluga, et kohus võttis 1. mail 2022 kasutusele uue kaugtöö kava, millega nähakse ette võimalus töötada kodus kaks päeva nädalas; märgib lisaks, et kava võimaldab töötajatel töötada kuni kümme päeva aastas väljaspool töökohta ning et juhtide seas korraldatud uuring näitas, et selle võimalusega ollakse üldiselt rahul ja et see on osutunud ühildatavaks teenuste nõuetekohase toimimisega;

29.märgib murega, et 2022. aastal oli kohtus haiguspuhkuse päevade arv 23 702, mis on 38 % rohkem kui 2021. aastal, mil haiguspuhkuse päevade arv oli 17 138; märgib samal ajal, et 2019. aastal oli haiguspuhkuse päevade arv 25 629 ja suhteliselt väike arv 2021. aastal võib olla seotud COVID-19 pandeemiaga;

30.märgib murelikult, et 46 töötajat teatasid tööga seotud kurnatusest, samas kui kohtu meditsiiniteenistuse hinnangul oli 2022. aastal 23 juhtumit, kus töötajatel esinesid sümptomid, mis võisid olla seotud läbipõlemise diagnoosiga; märgib, et kohus on pakkunud juhtidele koolituskursusi, et suurendada teadlikkust läbipõlemisega seotud erinevatest riskidest ja töötajate heaolust; kutsub kohut üles sellele probleemile jätkuvalt tähelepanu pöörama, kaaluma täiendavalt, kuidas läbipõlemist ära hoida, ning võtma oma töötajate heaolu tagamiseks kõik vajalikud meetmed, et läbipõlemisega seotud juhtumite arvu vähendada; soovitab kohtul ja teistel institutsioonidel võtta kasutusele märkuste kasti, kuhu töötajad saavad jätta märkusi, ning tagada, et töötajaid ei ähvardaks survemeetmed; nõuab tungivalt, et sellise märkuste kasti sisusse suhtutaks tõsiselt ja et seda analüüsitaks, et aidata tuvastada ja leevendada läbipõlemise allikaid;

31.innustab personaliosakonda suurendama teadlikkust pikaajalise COVIDi, muude viirushaiguste ja autoimmuunhaiguste tagajärgedest ja sümptomitest; nõuab tungivalt, et kohtu ja kõigi teiste liidu institutsioonide pakutav tervisekindlustus kataks rahaliselt nende haiguste puhul vajaliku ravi;

32.märgib, et praegu on käimas üks 2023. aastal algatatud haldusuurimine seoses juhtumiga, mis võib kujutada endast seksuaalset ahistamist ning mille asjaolud leidsid aset 2022. aastal;

33.märgib rahuloluga, et kohus pakub koolituskursusi, et edendada ja soodustada oma teenistustes mitmekesisust; märgib lisaks, et kohtus on 27 puudega töötajat, kellest 14 on raske puudega; peab kiiduväärseks, et 2022. aastal võeti olulisi järelmeetmeid seoses ühe 2021. aasta siseauditiga, et tagada puuetega inimeste õigused;

34.märgib, et kohus võttis 2022. aastal vastu 267 praktikanti; märgib rahuloluga, et alates 2022. aasta sügisest otsustas kohus parlamendi soovituse järel tasustada kõiki praktikante, välja arvatud neid, kes saavad toetust muudest allikatest; innustab kohut jälgima, kas praktikandid esindavad proportsionaalselt kõiki liikmesriike;

35.peab kahetsusväärseks, et kohus võttis 2022. aastal vastu tasustamata praktikante kas üleminekuperioodil, mis järgnes 2021. aasta novembris praktika kohta vastu võetud uuele otsusele, või seetõttu, et neid rahastati muudest allikatest; rõhutab, et kohus, kus puudub tasustatud praktika kord, moodustab kontrasti teiste Euroopa institutsioonidega, kellel on selline kord olemas; nõuab tungivalt, et kohus tagaks tasustamata praktikantide väliste rahastamisallikate läbipaistvuse ja täpsustaks selle korra säilitamise põhjuseid;

36.hindab jätkuvalt 2021. aastal Euroopa Kohtu ja Üldkohtu liikmete suhtes tehtud reforme seoses nende käitumisjuhendi ja huvide deklaratsioonidega, mis koos liikmete elulookirjelduste uute nõuetega parandavad kohtu läbipaistvust; on siiski arvamusel, et huvide deklaratsioonide kehtivust ja kasulikkust saaks parandada mingit laadi kontrollimise ja kvaliteedikontrolli abil;

37.väljendab heameelt selle üle, et alates 2018. aastast on kohus avaldanud loetelu nii Euroopa Kohtu kui ka Üldkohtu liikmete ametivälisest tegevusest; märgib, et loetelu on üldsusele raskesti loetav, ja soovitab seda muuta informatiivsemaks, lisades teabe ametivälise tegevuse laadi kohta; rõhutab, et liikmetelt oodatakse, et nad pühenduksid täiel määral oma ülesannete täitmisele kohtus ning et nad võivad tegelda ainult sellise ametivälise tegevusega, mis on seotud nende ülesannete täitmisega, ja selleks on vaja eelnevat luba, mis antakse üksnes juhul, kui selline tegevus on kooskõlas käitumisjuhendi nõuetega ja eelkõige kohustusega olla kättesaadav kohtutegevuseks;

38.võtab teadmiseks 2021. aasta otsuse liikmete reiside, lähetuste ning autojuhtide ja autode kasutamise kohta, mis hõlmab seda, et liikmed peavad 10 000 km ületamise korral katma ise kõik sõiduki kasutamisega seotud jooksvad kulud, mida lähetuskorraldusega ei kaeta; on arvamusel, et autoparki ei tohiks mingil juhul kasutada väljaspool kohtu liikmete kohustuste ranget täitmist; kutsub kõiki liidu institutsioone üles leppima kokku ühtses horisontaalses süsteemis, mis vähendaks segadust ning suurendaks avaliku sektori raha kasutamise läbipaistvust ja tõhusust;

39.väljendab heameelt asjaolu üle, et kohus koolitab kõiki uusi töötajaid kõigis eetilistes aspektides ning ametnike ja teenistujate õigustes ja kohustustes, nagu on sätestatud personalieeskirjades, hõlmates ka rikkumisest teatamist, ahistamise keeldu, huvide konfliktide ennetamist ja muid eetilisi küsimusi; tunneb heameelt ka kuue koolituskursuse „Hea käitumise eeskirjad“ korraldamise üle 70 töötaja osavõtul ja 11 koolituskursuse „Sisekontroll“ korraldamise üle 80 töötaja osavõtul; julgustab kohut muutma ühe koolituskursuse „Hea käitumise eeskirjad“ läbimise kohustuslikuks kõigile – nii vanadele kui ka uutele – töötajatele, et toetada ohutut ja produktiivset töökeskkonda ning kohtuasjade eetilist käsitlemist;

40.märgib rahuloluga, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ei algatanud 2022. aastal ühtegi uut kohtuga seotud juurdlust, kuid üks juurdlus, milles uuritakse töötajate käitumist, mis võib kujutada endast tõsist kohustuste täitmata jätmist, on alles käimas, ning nelja juhtumi puhul, mida Euroopa Ombudsman menetles seoses kohtuga, ei leitud haldusomavoli, mis tähendab, et Euroopa Ombudsman ei esitanud 2022. aastal kohtule ühtki soovitust; märgib, et 2022. aastal ei esinenud kohtus ühtki rikkumisest teatamise juhtumit;

41.peab äärmiselt kahetsusväärseks, et uus töötajate käitumisjuhend, mis pidi algselt valmima 2021. aasta lõpuks, ei olnud 2022. aasta lõpuks ikka veel lõplikult vormistatud; märgib, et eeldatavasti pidi uue käitumisjuhendi saama vastu võtta 2023. aasta lõpuks, kuid praegu on selle vastuvõtmise protsess ikka veel pooleli; kutsub kohut üles uue käitumisjuhendi viivitamata lõplikult vormistama ja vastu võtma, nagu on nõutud eelnevate eelarve täitmisele heakskiidu andmise tsüklite ajal, ning palub, et parlamenti teavitataks selle vastuvõtmisest ja sisust nii kiiresti kui võimalik;

42.kiidab heaks asjaolu, et 2022. aastal ei tuvastatud ühtegi huvide konflikti; märgib, et ametialase tegevuse kohta pärast teenistusest lahkumist esitatud 112 taotlust vastavalt personalieeskirjade artiklile 16 vaadati läbi ja et kõik need kiideti heaks; märgib lisaks, et on teatatud üheksast isiklikel põhjustel võetud puhkuse ajal toimunud välistegevuse juhtumist ja et kõik kiideti heaks; on seisukohal, et siseaudiitor või kavandatav ELi eetikaorgan võiks seda valdkonda uurida;

43.väljendab heameelt selle üle, et kohus kiirendas integreeritud kohtuasjade haldamise süsteemi rakendamist, mis võimaldab tal töötada täielikult digitaalse, turvalise ja integreeritud töövooga, ning väljendab heameelt selle üle, et kohus on teinud edusamme HAN/Ares programmi rakendamisel seoses kohtu kõigi haldusteenustega; palub kohtul hoida parlamenti sellise rakendamisega kursis iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse osana;

44.tunneb heameelt selle üle, et kohus otsustas andmete ja süsteemi omandiõiguse kaitsmiseks mitte enam kasutada tundlike kohtuandmete töötlemisel pilveplatvorme, ning võttis eesmärgiks majutada kõiki oma andmeid kohapeal ja mitte olla oma tegevuses kriitiliselt sõltuv mõnest välisest süsteemist; väljendab lisaks heameelt kohtu põhimõtte üle vältida mitteavaliku teabe käitlemisel pilves majutatud vahendi või taristu kasutamist, et kaitsta isikuandmeid ning säilitada täielik kontroll oma süsteemide ja andmete üle;

45.võtab rahuloluga teadmiseks, et e-Curia kasutamise määr on tõusutrendis, kuna 2022. aastal esitati Üldkohtule e-Curia kaudu 94 % menetlusdokumentidest, võrreldes 93 %-ga 2021. aastal, ja Euroopa Kohtus esitati e-Curia kaudu ligikaudu 87 % kõigist menetlusdokumentidest, 2021. aastal aga 85 %;

46.märgib, et 2022. aastal ei teatatud Euroopa Andmekaitseinspektorile ühestki edasisest uurimisest; ootab huviga 2021. aasta alguses algatatud uurimise otsust kolmanda poole veebiteenuste kasutamise kohta ja kohustuse kohta teha kättesaadavaks kaasvastutavate töötlejate lepingu põhisisu; ootab huviga ka otsust seoses uurimisega, mis käsitleb seda, kuidas liidu institutsioonid, organid ja asutused on Cloud II hankelepingute alusel kasutanud pilveteenuseid, mida pakuvad Amazon Web Services ja Microsoft;

47.väljendab heameelt selle üle, et kohus kaalub, kuidas ja millises ulatuses tuleks tema töös kasutada digitehnoloogiat, näiteks selleks, et teha kindlaks kohtuasjade sarnasused, tõlkimiseks, kõne tekstiks teisendamiseks ja pikkade dokumentide automatiseeritud kokkuvõtteks; rõhutab, et eelkõige sellise õigusasutuse puhul nagu kohus tuleb automatiseeritud protsesse alati hinnata lähtuvalt eetilistest aspektidest ning täiendada inimjärelevalve ja -kontrolliga; rõhutab, kui oluline on kohtuasjade võrdlemise võimalus põhimõistete ja põhinäitajate alusel, et leida kohtuasjade sisus kattuvusi või mustreid; julgustab ka kohut uurima võimalusi, kuidas teavet kohtunikele ja nende kaastöötajatele paremini edastada;

48.väljendab heameelt selle üle, et kohus kasutab avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteeme ligikaudu kolmandikus oma serveribaasist ja et tema esimene valik on tugineda avatud lähtekoodiga tehnoloogial põhinevatele asutusesiseselt majutatud süsteemidele, kuna see võimaldab kohtul säilitada oma süsteemide üle tehnilise kontrolli ning kontrollida andmete säilitamist ja andmevooge, tagades seeläbi parema andmekaitse ja eraelu puutumatuse; julgustab kohut ühinema avatud lähtekoodiga algatusega, mille Euroopa Andmekaitseinspektor käivitas Nextcloud avatud lähtekoodiga lahendusi rakendades;

49.kutsub kohut üles tegema oma veebisaidil kättesaadavaks kõik toimikud, mis on seotud kohtuasjaga pärast kohtuotsuse avaldamist, tagades samal ajal, et isikuandmete kaitsmiseks ei avaldata eraelulist või tundlikku teavet;

50.väljendab heameelt kohtu tegevuse üle tehisintellekti vahendite integreerimisel oma töösse ja selle üle, et 2023. aasta juulis võeti vastu terviklik tehisintellekti käsitlev strateegia; rõhutab, et on äärmiselt oluline, et tehisintellekti kasutataks viisil, mis säilitab täielikult õiguslike protsesside sõltumatuse, kvaliteedi ja häirimatuse ning võtab täielikult arvesse eetikaküsimusi ning et seda kasutataks inimjärelevalve all ja inimsekkumist võimaldaval viisil, et vältida negatiivseid tagajärgi või riske või süsteem peatada, kui see ei toimi ettenähtud viisil; väljendab heameelt selle üle, et kohus on loonud tehisintellekti nõukogu, mis vastutab eetiliste aspektide käsitlemise ja tehisintellekti kasutamise selgete piiride kehtestamise eest; tuletab meelde, et kohus peaks tagama täieliku kasutajate kontrolli kooskõlas Euroopa eetikahartaga tehisintellekti kasutamise kohta kohtusüsteemides ja nende keskkonnas; loodab, et töötajate suunised tehisintellekti kasutamise kohta võeti vastu, nagu märgitud, 2023. aasta sügise lõpuks, ning palub, et parlamenti hoitaks nende suuniste sisuga kursis;

51.märgib murega, et kohus teatas küberrünnete arvu jätkuvast kasvust 2022. aastal; tunneb kergendust, et hoolimata nende mitmekesisusest ja mahust tegelesid kõikide rünnakutega olemasolevad kaitsesüsteemid või kohtu intsidentidele reageerimise spetsiaalne meeskond, vastavalt kohtu vastustele, mis anti 2023. aasta oktoobris parlamendi eelarvekontrollikomisjoni poolt esitatud küsimustele; väljendab samal ajal heameelt selle üle, et kohus osaleb aktiivselt asjaomastes institutsioonidevahelistes struktuurides, et tugevdada liidu institutsioonide üldist küberturvalisust; nõuab tungivalt, et kohtu juhtkond jätkaks küberturvalisuse tugevdamist prioriteedina, ning nõuab, et juhtkond uuriks ennetavalt, milline IT-taristu aspekt muudab kohtu rünnakute suhtes haavatavaks, ja parandaks selle võimalikult kiiresti ning tagaks oma küberkaitse korrapärase auditeerimise ja testimise;

52.võtab teadmiseks asjaolu, et kohus analüüsis 2022. ja 2023. aastal avatud andmete võimalusi ning et kohus kavatseb jagada kogu oma veebisaidil avaldatud teavet avatud andmetena; hoiatab siiski kohut, et enne avaldatud teabe kättesaadavaks tegemist avaandmetena on vaja kontrollijaid, võttes arvesse turvalisust, konfidentsiaalsust, eraelu puutumatuse ja intellektuaalomandi õigusi;

53.märgib huviga, et kohus on moodustanud töörühma, kuhu kuuluvad kohtu eri osade ja personalikomitee esindajad, et arutada kohtu ruumide kasutamise optimeerimist, ning et selle järeldused esitati 2023. aastal; palub, et parlamenti teavitataks nende järelduste rakendamisest ja selle tagajärgedest tööruumi korraldusele;

54.märgib huviga, et on läbi viidud siseaudit seoses puuetega inimeste ligipääsuga hoonetele ning et kohus rakendab Luksemburgi uute õigusaktide alusel asjakohaseid meetmeid; väljendab heameelt selle üle, et need meetmed hõlmavad kohturuumide kättesaadavaks tegemist piiratud liikumisvõimega inimestele, näiteks krobeda pinnaga sillutist ja käsipuid; palub, et parlamenti hoitaks kursis edasiste algatustega selles valdkonnas;

55.hindab kõrgelt asjaolu, et kohus koostab institutsiooni keskkonnajalajälje kohta eraldi aastaaruande, mis võiks olla eeskujuks teistele institutsioonidele;

56.õnnitleb kohut tulemuste eest, mis saavutati seoses 2022. aasta üldtarbimise märkimisväärse vähendamisega võrreldes võrdlusaastaga 2015; peab eriti muljetavaldavaks, et kütmist vähendati 23,6 %, paberit 42,6 %, sööklajäätmeid 49,9 % ja kasvuhoonegaaside heidet 31,7 %;

57.märgib, et kohtus on paigaldatud 3447,8 m2 suurused päikesepaneelid, mis tootsid 2022. aastal 452 959 kWh; julgustab kohut jätkama tööd selle nimel, et teha kindlaks võimalused seoses üldise tarbimise vähendamisega, ringlussevõtuga ja taastuvenergia tootmisega;

58.väljendab heameelt selle üle, et kohus on teinud mitmeid algatusi säästva liikuvuse toetamiseks ja suurendamiseks, sealhulgas toetused ühistranspordile, toetused iseteenindusega jalgratastele, paremad jalgrattaparklad ning paremad võimalused hübriid- ja elektriautode jaoks;

59.väljendab heameelt selle üle, et kohtul on teiste liidu institutsioonidega mitmeid teenustaseme kokkuleppeid, mis aitab vähendada asjaomaste institutsioonide kulusid ja tagab, et institutsioonides kasutatakse sarnaseid menetlusi, meetodeid ja töövooge; tunnustab eelkõige teenustaseme kokkuleppeid komisjoni individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametiga ning teenustaseme kokkulepet komisjoni digiteenuste peadirektoraadiga kui teenuseosutajaga, kes majutab kohtu infosüsteeme, sealhulgas eCuria, portaal Curia ja muud; tunnustab ka jätkuvat koostööd institutsioonidevahelise kirjaliku ja suulise tõlke komiteega; väljendab lisaks heameelt selle üle, et 2023. aastal allkirjastati Euroopa Liidu Väljaannete Talitusega pärast 2022. aastal peetud läbirääkimisi uus teenustaseme kokkulepe, mis hõlmab esimest korda koostöö kõiki aspekte;

60.märgib rahuloluga, et kohus on koos kõigi teiste liidu institutsioonide, organite ja asutustega sõlminud ühishanke õnnetusjuhtumikindlustuse pakkumiseks, nagu on osutatud personalieeskirjade artiklis 73;

61.väljendab heameelt asjaolu üle, et koostööd Euroopa Prokuratuuriga on edasi arendatud ja et allkirjastatud on vastastikuse mõistmise memorandum, et luua mõlema institutsiooni huvides põhjalik koostöö bibliograafiliste ja dokumenditeenuste valdkonnas; väljendab lisaks heameelt selle üle, et Euroopa Prokuratuuri prokuröridele on pakutud erikoolitust, et nad saaksid tutvuda kohtu tegevusega;

62.peab kiiduväärseks, et kohus teeb täielikku koostööd OLAFi, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Ombudsmaniga, sealhulgas tagades enda OLAFi juurdlusi käsitlevate siseotsuste ajakohastamise, et tagada vastavus uusimatele nõuetele;

63.julgustab kohut jagama komisjoni ja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiga intellektuaalomandiga seotud kohtuasjade arvu ja konkreetseid vaidlusküsimusi, et uurida põhjuseid, miks 30 % Üldkohtu asjaomastest hagidest oli 2022. aastal seotud intellektuaalomandiga, kuna see aitaks tuvastada võimalikke lünki liidu seadusandlikes aktides; on seisukohal, et liidu eelarvet võiks nende kohtuasjade käsitlemise arvelt säästa, kui saaks tuvastada konkreetse vaidlusküsimuse ja selle uue liidu õigusaktiga lahendada;

64.tunnustab Euroopa Liidu kohtute võrgustiku tegevust, mis aitab kaasa Euroopa Liidu Kohtu ja liikmesriikide kohtute vahelise koostöö edendamisele ja hõlbustamisele, eelkõige kohtuliku järelevalve, õigusuuringute, mitmekeelse terminoloogia ja kujunemisjärgus tehnoloogiate valdkonnas, ning kõige tõhusamate tavade koondamise edendamisele õigusemõistmise valdkonnas;

65.märgib, et 2022. aastal oli sise- ja välisväljaannete sisu ettevalmistamist ja trükkimist hõlmava teabevahetuse eelarve 527 500 eurot, mis on 3,3 % rohkem kui 2021. aastal;

66.väljendab heameelt selle üle, et kohus on kasutanud oma 70-aastast aastapäeva võimalusena suurendada oma läbipaistvust ja teabevahetust liidu kodanikega ning korraldada kaks avatud uste päeva, kus kodanikel on võimalus esitada kohapeal küsimusi; julgustab kohut kaaluma nende algatuste kohta järelmeetmete võtmist ka järgmistel aastatel;

67.märgib rahuloluga, et 2022. aastal alustas kohus suurkojale määratud kohtuistungite voogedastusteenust, mis andis üldsusele võimaluse paremini mõista, kuidas kohus toimib; julgustab kohut seda algatust laiendama, et tagada suurem läbipaistvus;

68.väljendab heameelt selle üle, et kohus osaleb aktiivselt Euroopa Andmekaitseinspektori poolt üldsusega suhtlemiseks algatatud projektis EU Voice, mille eesmärk on edendada detsentraliseeritud, tasuta ja avatud lähtekoodiga sotsiaalvõrgustike kasutamist alternatiivina omandiõigusega kaitstud võrgustikele;

69.on seisukohal, et liidu kohtumenetluse läbipaistvust ja avatust tuleks tugevdada, kuna Euroopa Kohus peab üha enam langetama otsuseid põhiseaduslikku laadi ning inimõiguste ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga seotud küsimustes; väljendab sellega seoses heameelt Euroopa Kohtu kuulamiste voogedastussüsteemi loomise üle, mille eesmärk on tugevdada kohtu kodanikukesksuse mõõdet, parandades üldsuse juurdepääsu; rõhutab sellega seoses, et lisaks uuele voogedastussüsteemile tuleks järk-järgult kasutusele võtta täiendavaid välissuhtlusvahendeid, mis võivad suurendada institutsiooni töö nähtavust;

70.väljendab heameelt selle üle, et pärast katseetapi lõpuleviimist 2021. aastal käivitati 2022. aastal kaugkülastusi pakkuv algatus, millega anti 15–18-aastastele noortele arusaam kohtust ja kohtupraktika mõjust nende igapäevaelule ning suurendati nende arusaamist enda õigustest liidu kodanikena ja liidu demokraatlikest väärtustest; julgustab kohut laiendama neid noortele suunatud kaugkülastusi 15–29aastastele inimestele; julgustab lisaks kohut pakkuma kaugkülastusi ka igas vanuses kodanikele; rõhutab, et kaugkülastused peaksid olema kõigile eurooplastele võimalikult kättesaadavad;

71.märgib, et kohus osaleb koos mitme muu liidu institutsiooniga aktiivselt Euroopa Andmekaitseinspektori algatatud projektis, mille kohta tehakse Mastodoni detsentraliseeritud sotsiaalmeedias korrapäraselt postitusi, kasutades vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara; märgib, et kohus kasutab ka platvorme X (endine Twitter) ja LinkedIn ning et kohus jätkas varasemat tava teha postitusi nii Xis (endine Twitter) kui ka Mastodoni platvormidel, niipea kui leiti tehniline lahendus, mis võimaldab automaatset paralleelset postituste tegemist; julgustab kohut tegema kasutusele võetud sotsiaalmeedia platvormidel korrapäraselt postitusi, et tema sotsiaalmeedia kontod ei jääks passiivseks, kuna see võib jätta mulje tegevusetusest kohtu igapäevases töös.