1.märgib, et komitee eelarve kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“, mille maht oli 2022. aastal kokku 11,6 miljardit eurot (st 5,9 % liidu eelarvest tehtavatest kulutustest); märgib, et 2022. aastal moodustas komitee eelarve 0,95 % mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist 7;

2.märgib, et kontrollikoda kontrollis oma 2022. aasta aruandes halduskulude rubriigis 60 tehingust koosnevat valimit, mis oli sama suur kui 2021. aastal; märgib lisaks, et kontrollikoda kirjutab, et halduskulud hõlmavad personalikulusid, sealhulgas pensionikulusid, mis 2022. aastal moodustasid umbes 70 % kõigist halduskuludest, ning hoonete, seadmete, energia, side- ja infotehnoloogiaga seotud kulusid, ning et kontrollikoja aastatepikkune töö näitab, et üldiselt on need kulud madala riskiga;

3.märgib, et 2022. aasta auditi raames uuris kontrollikoda komitee järelevalve- ja kontrollisüsteeme, eelkõige sisekontrollistandardite rakendamist, riskijuhtimist ja finantsmääruses määratletud põhikontrollide toimimist, sealhulgas maksete eel- ja järelkontrolli;

4.märgib, et 60 tehingust 14 (23 %) sisaldas vigu, kuid kontrollikoja hinnangul jääb veamäär viie kvantifitseeritud vea põhjal alla olulisuse piirmäära;

5.märgib rahuloluga, et kontrollikoda märgib oma 2022. aasta aruandes, et ta ei tuvastanud komiteega seotud konkreetseid probleeme;

6.märgib, et 2022. aastal oli komitee lõplik vastuvõetud eelarve 109 976 858 eurot, sealhulgas paranduseelarve 5/2022, mis tähendab üldist kasvu 3,03 % võrreldes 2021. aastaga; märgib, et assigneeringud eelarvereal 1004 „sõidu- ja päevarahad, koosolekutel osalemine ja sellega seotud kulud“ suurenesid aastatel 2021–2022 4 244 488 eurolt 8 158 838 eurole, st 92 %, kuna pärast COVID-19 pandeemiat hakati uuesti reisima; märgib, et muul juhul jäi 2022. aasta eelarve assigneeringute jaotus eelarveridade vahel võrreldavaks eelmiste aastate jaotusega;

7.märgib, et lähetuste eelarve 2022. aastal oli 419 657 eurot, võrreldes 169 856 euroga 2021. aastal, st et see suurenes 147 %, mida võib selgitada 2021. aastal ja 2022. aasta alguses toimunud veebipõhiste kohtumiste arvuga COVID-19 pandeemiaga seotud piirangute tõttu, samuti 2022. aasta reisihindade tõusuga; märgib, et eestseisuse (president ja esimene asepresident) sõidu- ja koosolekukulude hüvitis, mida rahastatakse liikmete lähetuste üldeelarvest, suurenes aastatel 2021–2022 49 852 eurolt 71 810 eurole, st 44 %; väljendab heameelt 2022. aasta juunis levitatud suuniste üle kulutõhusama, sihipärasema ja kestlikuma lähetuspoliitika suunas eesmärgiga vähendada komitee töötajate lähetusi miinimumini;

8.märgib, et eelarve täitmise määr oli 2022. aastal 99,2 %, mis on veidi kõrgem kui 2021. aastal, mil eelarve täitmise määr oli 98,9 %;

9.märgib, et keskmine makseaeg 2022. aastal oli 17,87 päeva, mis on pikem kui 2021. aastal, mil see oli 16,11 päeva; märgib, et samal ajal kasvas e-arvete osakaal 32 %-lt 68 %-le; märgib, et nende kahe näitaja vahel puudub korrelatsioon, ja kutsub komiteed üles viima lõpule maksete digitaliseerimise, et parandada maksete tõhusust ja õigeaegsust;

10.märgib, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu seadis komitee eelarve mitmel viisil surve alla, kaasa arvatud inflatsiooni suurenemise ning palkade korrigeerimise, energiakulude ning ehitus- ja toorainekulude suure kasvu tõttu; märgib ka, et komitee suurendas oma poliitilist toetust Ukraina kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning korraldas Ukraina-vastase sõjaga seotud tegevusi, mis mõjutasid lähetuste, uuringute ja koolituste eelarvet;

11.märgib, et komitee enda talitused korraldasid 2022. aastal 14 hankemenetlust, sealhulgas 11 läbirääkimistega hankemenetlust kaugtõlketeenuste osutamiseks liikmesriikides; märgib, et logistikavaldkonna hankemenetlused algatasid ühised talitused, mida komitee jagab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega (edaspidi „EMSK“);

12.märgib, et komitee aitab kaasa liidu poliitika kujundamisele ja otsuste tegemisele liidu piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vaatenurgast ning loob raamistiku, et tõhustada koostööd kohaliku, piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi vahel ning tuua Euroopa oma kodanikele lähemale; väljendab heameelt selle üle, et komitee panus olulistesse liidu teemadesse, nagu taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine, on asjakohane, nagu see kajastub Euroopa Parlamendi 23. juuni 2022. aasta resolutsioonis taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise kohta ELT C 32, 27.1.2023, lk 42.; ergutab lisaks komiteed aitama oma liikmetel osaleda kohalikul tasandil kodanikega peetavates dialoogides, milles käsitletakse Euroopa küsimusi;

13.märgib, et komitee täidab oma ülesannet arvamuste kaudu, milles viidatakse komisjoni seadusandlikele ettepanekutele (esildised) ja omaalgatuslikele arvamustele, milles kutsutakse liidu institutsioone üles tegutsema, ning resolutsioonidele, milles tõstetakse esile komitee seisukoht konkreetsete teemade kohta; märgib, et 2022. aastal võttis komitee vastu 55 arvamust ja 8 resolutsiooni, mis on veidi vähem kui 2021. aastal, mil komitee võttis vastu 60 arvamust ja 9 resolutsiooni; ergutab komiteed jätkuvalt suurendama oma suutlikkust esitada liidu peamistele institutsioonidele kohapealseid tõendeid, kasutades andmeid, empiirilisi analüüse ja parimate tavade kogumeid;

14.peab tervitatavaks, et komitee astus konkreetseid samme, et tugevdada oma osalust kogu liidu poliitilises ja seadusandlikus tsüklis vastavalt aluslepingutest tulenevatele õigustele; väljendab eelkõige heameelt Euroopa Parlamendi ja komitee vahelise koostöölepingu ning komitee ja mitme parlamendikomisjoni, töörühmade ja peadirektoraatide vahelise tiheda koostöö üle; märgib, et 2022. aastal korraldas komitee oma arvamuste koostajatele 56 ettevalmistavat ja järelkoosolekut Euroopa Parlamendiga; märgib lisaks, et 2022. aastal osales parlamendi komisjonide koosolekutel 20 komitee raportööri; kiidab komiteed selle eest, et ta on tugevdanud oma osalemist seadusandlusalastel kolmepoolsetel läbirääkimistel eelkõige tänu juurdepääsu võimaldamisele kolmepoolsete läbirääkimiste dokumentidele; on seisukohal, et komitee ja EMSK liikmed tuleks kutsuda asjakohastele parlamentaarsetele aruteludele, sealhulgas komisjonide koosolekutele, kus käsitletakse küsimusi, millega nad tegelevad;

15.väljendab heameelt meetmete üle, mida komitee on kogu 2022. aasta jooksul võtnud oma ressursside optimeerimiseks ja kulutõhususe parandamiseks, suurendades samal ajal oma poliitilise töö mõju programmi „Going for IMPact“ raames, ning eelkõige 43 lihtsustamis- ja digitaliseerimisprojekti, mis aitavad kaasa komitee halduse ajakohastamisele ja tööprotsesside digitaliseerimisele osana komitee eeskirjade ja menetluste lihtsustamise strateegiast aastateks 2020–2025;

16.väljendab heameelt komitee aktiivse osalemise üle Euroopa tuleviku konverentsi töös, mille delegatsioon koosneb 30 liikmest, kellest 12 esindavad Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ühendusi; märgib, et pärast 2021. aastal tehtud tööd korraldas komitee 2022. aastal 14 kohtumist Euroopa tuleviku konverentsi delegaatidega ja 9 ettevalmistavat koosolekut; rõhutab, et komitee moodustas spetsiaalse rakkerühma „Euroopa tuleviku konverents“, et koordineerida kõigi asjaomaste direktoraatide ja üksuste tööd; märgib, et 9. mail 2022. aastal avaldatud Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuandes sisalduvad ettepanekud võeti üle komitee projekti „Tapping into the regional and local authorities“ (Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste potentsiaali kasutamine ELi tugevdamiseks), mida rakendati kogu 2022. aasta jooksul;

17.rõhutab, et oma lõpparuandes nõuab Euroopa tuleviku konverentsi täiskogu 3. meetme 40. soovituse raames komitee reformimist, et nii piirkonnad, linnad, külad ja kohalikud omavalitsused saaksid asjakohased dialoogikanalid, andes komiteele institutsioonilises struktuuris territoriaalse mõjuga küsimustes suurema rolli;

18.märgib, et 2022. aastal vaatas komitee läbi ja tugevdas oma sisekontrolli raamistikku planeerimise ja aruandluse, süsteemide, finantskontrolli ja tundlike funktsioonide tasandil; kiidab komiteed spetsiaalse ühtluse tagamise vahendi ja platvormi väljatöötamise eest seoses planeerimise, aruandluse, riskihindamise ja talitluspidevuse tagamisega; märgib, et uus tundlike ametikohtade poliitika jõustus 1. jaanuaril 2022 ja sellest teavitati töötajaid 27. jaanuaril 2022;

19.märgib, et kuni 2022. aasta aprillini toimusid kõik koosolekud veebipõhiselt, samas kui alates 2022. aasta aprillist korraldatakse korralised koosolekud füüsilise kohaloleku vormis, samas kui muid koosolekuid võib korraldada kaug- või hübriidvormingus; märgib, et kuni komitee kodukorra läbivaatamiseni 2023. aastal maksti alates 2021. aastast kehtivate eeskirjade kohaselt kaug- ja hübriidkoosolekute puhul jätkuvalt 200 euro suurust kindlasummalist koosoleku päevaraha; märgib, et 2023. aasta juulist alates määrati kaugkoosoleku päevarahaks 50 % tavapärasest koosoleku päevarahast (st praegu 50 % 359 eurost ehk 179,50 eurot); leiab, et kaugosalemine on moodsate institutsioonide jaoks oluline vahend, kuna see vähendab muu hulgas koosolekute kulusid ja võimaldab laiemat osalemist, eriti kriisiolukordades, nagu näitas COVID-19 pandeemia; märgib rahuloluga, et siseauditi soovitused liikmetele koosolekutel osalemise eest makstavate toetuste ja hüvitiste planeerimise ja haldamise asjakohasuse kohta on rakendatud rahuldavalt;

20.märgib, et 2022. aasta lõpus oli komitees kokku 533 töötajat, võrreldes 547 töötajaga 2021. aastal ja 537 töötajaga 2020. aastal; märgib, et 2022. aasta lõpus töötas komitees 56 lepingulist töötajat ja 89 ajutist teenistujat, kellest 21 lepingulise töötaja leping oli tähtajatu ja kolm ajutist teenistujat olid tööle võetud ajutisel ametikohal, kelle leping oli kahel juhul tähtajatu ja peasekretäri puhul tähtajaliselt viis aastat; märgib lisaks, et komitees töötas 8 ajutist töötajat ja 14 välistöötajat, kes töötasid kohapeal, välja arvatud logistika ja IT-valdkonna välised teenusepakkujad; märgib, et 2022. aastal oli ametikohtade loetelus sisalduvate ametikohtade täitmise määr 96 %;

21.märgib, et 2022. aasta aprillis jõustus uus katseprojekt hübriidtöökorra kohta, mille eesmärk on viia personaliraamistik vastavusse uute tööviisidega, mis annab komitee töötajatele võimaluse korraldada oma iganädalast ja igapäevast tööd suure paindlikkusega ning teha kuni 60 % oma tööajast kaugtööd; väljendab heameelt, et uus kord võimaldab rakendada mitmeid osalise tööajaga töötamise vorme, mis põhinevad personalieeskirjades sätestatud seadusega tagatud õigustel; märgib rahuloluga, et 90,25 % 2022. aasta detsembri personaliuuringule vastanutest märkis, et nad on nimetatud paindliku korraldusega rahul;

22.märgib murega, et 2022. aastal teatati komitees 16 läbipõlemisjuhtumist; märgib lisaks, et tänu pikaajalise haiguspuhkuse individuaalsele järelkontrollile õnnestus komiteel 2022. aastal uuesti tööle võtta 15 töötajat, kes olid läbipõlemise tõttu pikaajaliselt eemal olnud; väljendab heameelt ennetusmeetmete üle, mida komitee on võtnud psühhosotsiaalsete riskide ja läbipõlemise vähendamiseks; tunnustab sellega seoses meditsiiniteenistuse ennetavat lähenemisviisi ning komitee korraldatud teadlikkuse suurendamise konverentse, koolitusi ja kursusi;

23.märgib, et komitee jätkas kooskõlas oma 26. aprilli 2021. aasta otsusega väärikuse kaitsmise kohta tööl, konfliktide ohjamise ja ahistamise vastu võitlemise kohta teadlikkuse tõstmist töökohtadel ahistamise vastu võitlemiseks võetud meetmetest, eelkõige spetsiaalsete juhiste, sisekommunikatsiooni ja mitmete töötajatele ja juhtidele korraldatud teabeürituste kaudu; märgib, et 2022. aastal pidi komitee tegelema uue süüdistusega psühholoogilise ahistamise kohta EMSK töötaja poolt komitee töötaja vastu, ning et mõlemad komiteed uurivad veel seda süüdistust; kutsub komiteed üles andma aru selle süüdistuse järelmeetmete kohta, võttes eelkõige arvesse institutsioonidevahelist perspektiivi;

24.märgib, et 2022. aasta lõpus töötas komitees 56,8 % naisi ja 43,2 % mehi, samas kui 2021. aastal oli naiste osakaal 56,6 % ja 2020. aastal 55,5 %; märgib murelikult, et naiste jagunemine palgaastmete ja staatuse lõikes järgib sama suundumust kui varasematel aastatel, ning peab kahetsusväärseks, et vaatamata uue naisdirektori ametisse nimetamisele 2023. aastal ja mõningatele pingutustele, et meelitada rohkem naisi juhtivatele ametikohtadele, on olukord endiselt nii kõrgemal kui ka keskastme juhtimistasandil äärmiselt ebaühtlane; soovitab muuta vabade ametikohtade teated kaasavamaks ja julgustama juhtivatele ametikohtadele kandideerima rohkem naisi, sealhulgas tagades tasakaalustatud esindatuse valikukomisjonides ja pakkudes koolitusvõimalusi naistöötajatele, kes soovivad valmistuda juhtivtöötaja karjääriks, ja pakkudes paindlikumat töökorraldust;

25.peab tervitatavaks, et komitee käivitas 7. juulil 2022. aastal uue viieaastase mitmekesisuse ja kaasamise strateegia ja tegevuskava 2022–2026; julgustab komiteed jätkama pingutusi kõnealuses strateegias ja tegevuskavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, eelkõige soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi saavutamiseks, milleks on 40 % naiste osakaal kõrgematel juhtivatel ametikohtadel aastaks 2024 ja lõppeesmärk saavutada võrdne osakaal; väljendab heameelt teadlikkuse tõstmise ja sihipäraste meetmete üle, mis on võetud selleks, et edendada ja parandada mitmekesisemaid ja kaasavamaid töökohti töötajate esindatuse ja kontaktpunktide tasandil kõigis komitee talitustes, mida koordineerib spetsiaalne mitmekesisuse ja kaasatuse koordinaator;

26.märgib, et 2022. aastal töötasid komitees kõigi liidu rahvuste esindajad ja üks töötaja oli Ukraina kodanik; märgib, et kuigi komitee on rahul pingutustega tasakaalustada oma töötajate geograafilist jaotust, ei ole geograafilist tasakaalu veel saavutatud, kuna mõned rahvused on teistega võrreldes endiselt üleesindatud; ergutab komiteed võtma ka edaspidi meetmeid, et saavutada oma töötajate nõuetekohane geograafiline jaotus, pöörates erilist tähelepanu juhtimistasandile; väljendab heameelt komitee osalemise üle institutsioonidevahelises geograafilise tasakaalu töörühmas, mille eesmärk on jagada parimaid tavasid ja luua sünergiat liidu institutsioonide vahel;

27.märgib, et 2022. aastal viis komitee esmakordselt katseliselt läbi institutsioonidevahelise töövarjutusprogrammi, millesse oli kaasatud kolm liidu institutsiooni ja 25 osalejat, eesmärgiga suurendada teiste institutsioonide töömeetodite ja -protsesside mõistmist, tugevdada institutsioonidevahelist koostööd, edendada liikuvust ja tagada paindlikum tööjõud; kiidab komiteed selle uuendusliku institutsioonidevahelise algatuse käivitamise eest, mida seejärel laiendati ja mille Euroopa Haldusjuhtimise Kool alates 2023. aastast üle võttis;

28.märgib, et 2022. aastal oli komitees 60 praktikanti, kellest 48 olid tasustatud praktikandid ja 12 olid õppekülalised, kes said kahel juhul sotsiaaltoetust; väljendab heameelt 2022. aastal heakskiidetud uute reeglite üle seoses praktikantide tasustamisega, mille kohaselt saab õppekülastusi heaks kiita ainult juhul, kui praktikant saab rahastamist muust allikast või kui praktika on praktikandi õpingute raames kohustuslik, ning mille kohaselt võivad kõik praktikantide liigid taotleda asjakohaselt põhjendatud juhtudel sotsiaaltoetust; väljendab heameelt, et praktikantide töötingimused viiakse vastavusse töötajate töötingimustega uue paindliku töökorralduse raames, mille kohaselt võivad kõik praktikandid teha kaugtööd välismaalt ühe päeva praktikakuu kohta;

29.väljendab heameelt komitee pingutuste üle suurendada töötajate eetilist teadlikkust ja eetikareeglite täitmist eri menetlustes, näiteks töölevõtmisel, ning eetiliste kohustuste ja õiguste osas eri olukordades, näiteks välistegevuses, koolitusel ja teenistusest lahkumisel, mis on järelmeede töötajate eetilise teadlikkuse kohta tehtud siseauditile; märgib, et eetikaraamistiku aluseks olevad alusdokumendid ja reeglid avaldati komitee intranetis, et suurendada töötajate teadlikkust eetikareeglitest; märgib lisaks, et komitee korraldas 2022. aastal 14 kollektiivset koolituskursust spetsiaalselt eetikaga seotud teemadel, mis hõlmasid 107 töötajat, ning et 75 % töötajatest osales 2022. aasta jooksul üldisel eetikakoolitusel;

30.märgib, et 2022. aastal jätkas komitee oma 2020. aasta liikmete tegevusjuhendi rakendamist ja intensiivistas sellega seoses pingutusi liikmete puuduvate finantsdeklaratsioonide kogumiseks; märgib, et kuus 2020. aasta jaanuaris ametisse nimetatud asendusliiget ei olnud 2023. aasta juuniks oma finantsdeklaratsioone ikka veel esitanud ning et kuigi ükski neist kuuest liikmest ei olnud pärast nende ametisse nimetamist osalenud ühelgi komitee koosolekul, algatas komitee liikmete tegevusjuhendis sätestatud täitemenetluse;

31.märgib, et Euroopa Pettustevastane Amet uuris 2022. aastal kolme juhtumit, millest üks uus juhtum puudutas tuluga mitteseotud tegevust ja kaks samal aastal lõpetatud käimasolevat juhtumit puudutasid vastavalt sõiduraha alusetut maksmist ning süüdistusi finantsrikkumiste, ahistamise ja oskamatu juhtimise kohta komitee ja EMSK ühises teenistuses; märgib, et alusetult makstud sõidurahade juhtum lõpetati 2022. aasta alguses koos komitee taotlusega maksta saadud toetus tagasi eetikast lähtuvalt, kuna õiguslik alus selliste summade sissenõudmiseks puudub; märgib, et 2024. aasta alguses teatas kõnealune liige oma kavatsusest hüvitada OLAFi algselt taotletud summa eetilistel põhjustel ning et komitee finantsteenistused olid valmis astuma kõik selleks vajalikud sammud; palub komiteel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kõigist selle juhtumi järelmeetmetest vastavalt personalieeskirjadest tulenevatele kohustustele, eelkõige seetõttu, et juhtum puudutas komitee liiget, kes oli samal ajal parlamendiliikme akrediteeritud assistent, ja kuna Brüssel oli lepinguline töökoht, ei olnud vaja maksta sõiduraha Brüsselis toimuvate komitee koosolekute eest; märgib, et juhtum, mis puudutas süüdistusi finantsrikkumiste, ahistamise ja oskamatu juhtimise kohta ühises teenistuses, andis alust konfliktilahenduseks, millesse olid kaasatud asjaomased isikud, nende hierarhia ja vastavad personalitöötajad koos viiepunktilise tegevuskavaga, mida rakendati kogu 2021. ja 2022. aasta jooksul;

32.märgib, et 2022. aastal jätkas komitee läbipaistvusmeetmete rakendamist, näiteks liikmete majanduslike huvide deklaratsioonide avaldamist oma veebilehel, kuid ei liitunud ametlikult ELi läbipaistvusregistriga, mis loodi 20. mail 2021. aastal Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppega kohustusliku läbipaistvusregistri kohta; on teadlik, et komitee võttis kooskõlas ELi läbipaistvusregistri põhimõtetega vastu uued läbipaistvusmeetmed, mis keskenduvad praegustele liikmetele ja raportööridele, oma juhatuse poolt 2023. aasta juulis vastu võetud otsusega, millest teavitati ELi läbipaistvusregistri haldusnõukogu; märgib, et 20. novembril 2023 luges ELi läbipaistvusregistri haldusnõukogu läbipaistvusmeetmeid institutsioonidevahelise kokkuleppe eesmärkidega kooskõlas olevaks ja leidis, et komitee poolne reguleerimine on oluline samm ühise raamistiku edasisel tugevdamisel ja ühise läbipaistvuskultuuri edendamisel liidu tasandil; väljendab heameelt selle üle, et komitee ühines ELi läbipaistvusregistriga ametlikult alates 1. jaanuarist 2024;

33.märgib, et 2022. aastal ei tuvastanud komitee ühtegi huvide konflikti, mis oleks nõudnud administratsioonilt järelmeetmete võtmist; märgib, et komitee toetus jätkuvalt kehtivatele reeglitele, et vältida huvide konflikte ning avaliku ja erasektori vahelist pöördukse efekti ning edendada neid reegleid eetikaalaste koolituste ja teadlikkuse suurendamise kaudu;

34.märgib, et 2022. aastal ei teatatud komiteele ühestki rikkumisest teatamise juhtumist; märgib, et komitee tugines seoses rikkumisest teatamisega jätkuvalt alates 2015. aastast kehtivatele meetmetele ning edendas neid eetikaalaste koolituste ja teadlikkuse suurendamise kaudu;

35.peab kahetsusväärseks, et komitee ei ole vastu võtnud asutusesisest pettustevastast strateegiat; kordab oma 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis komiteele esitatud üleskutset algatada sisepettuseriski analüüs ja kooskõlastada oma tegevus komisjoni pädevate talitustega, et võtta vastu asjakohane sisepettusevastane strateegia;

36.märgib, et komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühine IT-eelarve oli 2022. aastal 11 712 000 eurot, sealhulgas 750 000 euro suurune täiendus aasta jooksul tehtud sisemise ümberpaigutamisega, ning et 2021. aastal oli see 12 860 000 eurot, mis tähendab vähenemist 9 %;

37.märgib, et komiteel on digistrateegia, mille eesmärk on pakkuda IT-teenuseid vastavalt IT-halduse parimatele tavadele, optimeerides samal ajal inim- ja finantsressursside kasutamist; märgib, et komitee töötas 2022. aasta jooksul mitme strateegilise IT-vahendi kohandamise ja arendamisega, mille eesmärk on suurendada komitee poliitilise töö ning haldusprotsesside ja töövoogude tõhusust ja tulemuslikkust; märgib, et 2022. aasta peamine IT-taristu projekt hõlmas Jacques Delors’i hoones asuva uue arvutiruumi jaoks vajaliku võrgutüübi kohandamist vastavalt hübriidpilve tegevuskavale;

38.märgib, et komitee suurendas 2022. aastal hübriidkoosolekute arvu, et kohaneda hübriidtööga ja viia oma tavad vastavusse uute, komitee peasekretäri poolt 2002. aasta juunis levitatud suunistega kulutõhusamaks, eesmärgipärasemaks ja kestlikumaks lähetuspoliitikaks, mis nõuab, et komitee optimeeriks oma tööviisi ja asendaks võimalikult palju töötajate lähetusi videokonverentsidega; mõistab, et see uus tööviis nõudis hübriidsete koosolekuruumide seadmete tehnilist uuendamist;

39.märgib, et komitee võttis 2022. aastal vastu uued andmekaitse sise-eeskirjad, mis sisaldavad piiranguid andmesubjektide teatavatele õigustele seoses isikuandmete töötlemisega komitee tegevuse ja menetluste raames; märgib lisaks, et Euroopa Andmekaitseinspektor ei viinud 2022. aastal seoses isikuandmete töötlemisega komitee poolt läbi ühtegi uurimist;

40.märgib, et komitee vastu ei pandud 2022. aastal toime ühtegi küberrünnet; märgib, et komitee ja EMSK uus ühine innovatsiooni ja infotehnoloogia direktoraat koosneb kolmest üksusest, mis tegelevad digiülemineku, digilahenduste ja digipatvormidega; märgib, et digiplatvormide üksus vastutab muu hulgas küberturvalisuse eest; palub komiteel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni sellest, kuidas selle uue struktuuri loomine aitas kaasa tema töötajate küberturvalisuse alase valmisoleku suurendamisele kooskõlas NISTi (National Institute of Standards and Technology) küberturvalisuse raamistikuga ja koostöös liidu institutsioonide, asutuste ja ametite küberturvalisuse teenistusega (CERT-EU); ergutab komiteed suurendama oma liikmete ja töötajate küberturbealast teadlikkust ning viima läbi oma IT-taristu korrapäraseid riskihindamisi ja tagama oma küberkaitse korrapärased auditid ja testid;

41.väljendab heameelt komitee pingutuste üle edendada avatud lähtekoodiga tehnoloogiat oma süsteemides, eelkõige komitee poliitilise töö haldamiseks kasutatavates peamistes rakendustes (Agora ja Phoenix); märgib lisaks, et komitee jälgib avatud lähtekoodiga tehnoloogiate kasutamist oma iga-aastases IT-portfellis, et neid kasutataks uutes rakendustes;

42.märgib, et komitee ja EMSK kaotasid pärast 2021. aasta septembris jõustunud endise Euroopa välisteenistuse hoone Belliard 100 (B100) üürilepingu ülevõtmist ning 2022. aasta septembris jõustunud hoonete vahetust komitee ja EMSK hoonete Belliard 68 ja Trèves 74 ning komisjoni Van Maerlant 2 (VMA) vahel 5 000 m² büroopinda; märgib, et kahe hiljuti omandatud hoone sisustustööd olid vajalikud, et võimaldada büroopindade laialdasemat kasutamist; väljendab heameelt selle üle, et 2022. aastal luuakse uute tööviiside töörühm, et kaaluda töö korraldamise ja büroopindade kasutamise võimalikku optimeerimist, vähendades samal ajal keskkonnajalajälge;

43.märgib, et 2022. aastal oli komitee ruumide sisustamise eelarve kokku 883 792 eurot; märgib, et komitee ning EMSK poolt B100 ja VMA hoonete renoveerimistööde käigus integreeriti arukate tehnoloogiate kasutamine, millel on tugev keskkonnakomponent; palub komiteel anda ajakohastatud teavet nende tehnoloogiliste seadmete investeeringutasuvuse kohta, kuid soovitab siiski olla ettevaatlik uute bürooruumide pikaajaliste kohustuste võtmisega, enne kui need meetmed on täielikult läbi uuritud;

44.märgib, et 2022. aastal keskenduti komitee ja EMSK kinnisvarastrateegias hoonete geograafilisele kontsentratsioonile, mis saavutati, ühendades kõik komitee ja EMSK kasutatavad hooned füüsiliselt oma peahoonega (JDE); väljendab heameelt uue füüsilise ühenduse üle parlamendi hoonetega, mis avati 2022. aasta novembris, pakkudes otsesemat, lihtsamat ja 125 m lühemat teed komitee ja EMSK ning Parlamendi hoonete vahel;

45.märgib, et komitee ja EMSK käivitasid 2022. aastal alanud mitmeaastase projekti, mis on seotud suulise tõlke süsteemi tehnilise ajakohastamisega kõigis konverentsiruumides; märgib, et komitee eraldas 2022. aastal sellele projektile 200 000 eurot;

46.väljendab heameelt komitee ja EMSK võetud kohustuse üle rakendada oma taristus süstemaatiliselt universaaldisaini põhimõtet, tagades oma hoonetele juurdepääsu disaini teel; märgib, et komitee ja EMSK võtsid mitmeid meetmeid, et tagada eri liiki puuetega inimestele juurdepääs oma hoonetele;

47.väljendab heameelt roheliste tavade ning eelkõige komitee ja EMSK paberivaba lähenemisviisi üle, mis aitas vastavalt nende digistrateegiale vähendada keskkonnajalajälge; märgib, et 2022. aastal kohandati rakendust „Phoenix“, mida kasutati komitee poliitilise töö toetamiseks, et koostada nn reiside süsinikuaruanded ning võimaldada komiteel ja EMSK-l arvutada oma süsinikubilanss; märgib, et keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) tulemuslikkuse auditist tulenevat tegevuskava rakendati koos meetmetega dokumenteerimise, menetluste läbivaatamise, planeerimise, riskijuhtimise ja järelevalve valdkonnas; kiidab komiteed ja EMSKd EMASi 2021.–2025. aasta eesmärkide ületamise eest, välja arvatud gaasitarbimisega seotud eesmärgid;

48.märgib, et 2022. aastal oli päikesepaneelide kogutoodang komitee ja EMSK hoonetes ligikaudu 15,5 MWh, mis moodustab 0,25 % komitee ja EMSK aastasest kogutarbimisest; märgib, et 16. septembri 2022. aasta seisuga oli päikesepaneelidega varustatud ainult JDE; on teadlik, et haldusmenetluste tõttu tekib komiteel ja EMSK-l viivitus, enne kui nad saavad oma päikesepaneelide paigaldamist laiendada;

49.märgib, et komitee kehtestas säästva liikumiskeskkonna kava, mis hõlmab rahalist toetust töötajate ühistranspordikuludele ja teadlikkuse suurendamise meetmetele; märgib, et 2022. aastal ei korraldatud uut töötajate liikuvuse uuringut, kuid see kavatsetakse korraldada 2024. aastal; väljendab heameelt asjaolu üle, et 76 % komitee töötajatest kasutab pendelrändeks keskkonnasõbralikke transpordivahendeid;

50.väljendab heameelt institutsioonidevahelise koostööga saavutatud eelarve- ja haldussäästu üle, eelkõige haldustasandil loodud tiheda koostöö üle EMSKga, kellega komitee jagab ruume ja ühistalitusi tõlkimise, taristu, logistika ja infotehnoloogia valdkonnas, säilitades samal ajal oma täieliku institutsioonilise autonoomia; märgib, et 1. oktoobril 2022 loodi komitee ja EMSK vahel 2022. aastal allkirjastatud uue koostöölepingu raames ühine innovatsiooni ja infotehnoloogia direktoraat; märgib lisaks, et komitee ja EMSK ühendasid 2022. aastal 470 töötajat ja 55 miljonit eurot, välja arvatud töötasudega seotud kulud; kutsub komiteed üles jätkama ja laiendama seda koostööd teistes valdkondades, et vältida dubleerimist ja ratsionaliseerida veelgi komitee ja EMSK jagatud ruumides pakutavate teenuste tegevuskulusid; kutsub komiteed ja EMSKd üles uurima võimalust luua oma ühistalituste jaoks ühtne haldusasutus, säilitades eraldi direktoraadid või üksused talituste jaoks, kes tegelevad nende konkreetsete ja sõltumatute volitustega seotud küsimustega;

51.väljendab heameelt selle üle, et komitee püüab saavutada sünergiat, ostes teenuseid teistelt institutsioonidelt teenustaseme kokkulepete kaudu ning osaledes institutsioonidevahelistes koordineerimisasutustes ja institutsioonidevahelistes hankemenetlustes;

52.kutsub komiteed üles jätkuvalt uurima koostoimet teiste institutsioonidega nii logistika, digitaalteenuste, autojuhiteenuste ja muude haldusülesannete kui ka teatava teavitustegevuse ja kommunikatsiooni valdkonnas, eelkõige nendes liikmesriikides, kus komitee liikmetel on erinevad tugivõrgustikud ja nad sõltuvad üksnes oma kohalikest töötajatest;

53.väljendab heameelt komitee valmisoleku üle arendada koostööd teiste institutsioonidega, eelkõige parlamendiga, enne 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi tegevuskava abil, millega nähakse ette koostöö edasine tihedamaks muutmine ning komitee ja kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suurem roll selles kontekstis; võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi ja komisjoniga sõlmitud koostöölepingute läbivaatamise, nagu esimeeste konverents 2022. aasta novembris otsustas;

54.märgib, et komitee teeb komisjoniga koostööd (aastase tasu eest) personaliküsimuste käsitlemisel ning mitmesuguste IT-platvormide kasutamisel finantsjuhtimiseks ja personalihalduseks; märgib, et komitee korraldab täiskogu istungeid Euroopa Parlamendi ja komisjoni ruumides, et kompenseerida oma konverentsiruumide vähest mahutavust, ning et komitee ostab nendelt kahelt institutsioonilt suulise tõlke teenuseid; märgib, et komitee on uurinud kaugtõlke vahendite kasutamise võimalusi, pidades silmas selle sektori kiiret arengut;

55.märgib, et komitee edendab institutsioonidevahelisel koostööl põhineva töö nähtavust ja mõju, esitades oma aruandeid sihipäraselt teistele institutsioonidele, näiteks esitades 2022. aastal Euroopa Parlamendile 11 aruannet, korraldades kahepoolseid kohtumisi raportööri tasandil, poliitilisi mõttevahetusi ametlike ürituste ja konverentside ajal, arvamuste sihipärast jagamist ja tööd võrgustikes;

56.märgib, et 2022. aastal oli komitee teabevahetuse kogueelarve 2,2 miljonit eurot, võrreldes 2,1 miljoni euroga 2021. aastal, st eelarve suurenes 4 %; märgib, et selles eelarves kasutati ligikaudu 439 000 eurot üritusteks, 795 000 eurot meediale ja 1 099 000 eurot digitaalseks teabevahetuseks; märgib, et komitee teatise eesmärk on suurendada komitee institutsioonilist ja poliitilist nähtavust liidu piirkondade, linnade, külade ja omavalitsuste assambleena ning selle liikmete rolli;

57.märgib, et komitee jätkas 2022. aastal kõigi liidu institutsioonide teavitamise eesmärgil peadirektorite korrapäraste kohtumiste korraldamist, keskendudes koordineeritud teabevahetusmeetmete ettevalmistamisele 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel; julgustab komiteed jätkuvalt toetama oma kohalike ja piirkondlike võrgustike kaudu parlamendi institutsioonilist teavituskampaaniat 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks;

58.väljendab heameelt andmepõhise kommunikatsioonistrateegia üle, mille komitee on välja töötanud selleks, et vähendada lõhet liidu kodanikega kohalikul ja piirkondlikul tasandil, kasutades selleks mitmekordistamise kanaleid, nagu ELi piirkondlike ja kohalike nõustajate Euroopa võrgustikud, kus 2022. aasta lõpus oli registreeritud 2 037 liiget, ja valitud noorpoliitikute programm, kus 2022. aastal osales üritustel 775 osalejat, st 15 % rohkem kui 2021. aastal; märgib, et komitee pakkus ka kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele koolitusi ja suutlikkuse suurendamist kodanike kaasamise ja osalusdemokraatia teemal, mida nimetatakse osalusdemokraatia uueks peatükiks; märgib, et 2022. aasta novembris kutsus komitee juhatus kõiki liikmeid üles pidama oma valimisringkonnas igal aastal vähemalt ühe dialoogi; märgib, et komitee lõi sünergia liikmesriikide Europe Directi keskuste võrgustikuga kohalike ürituste korraldamiseks;

59.märgib, et komitee jätkas 2022. aastal kolme teavituskampaania elluviimist kooskõlas 2020.–2025. aasta ametiaja poliitiliste prioriteetidega, mille eesmärk on tuua Euroopa inimestele lähemale, ehitada üles vastupanuvõimelised piirkondlikud ja kohalikud kogukonnad ning edendada ühtekuuluvust kui liidu põhiväärtust; väljendab heameelt komitee pingutuste üle suurendada oma publikut digitaalse teabevahetuse ja meediakajastuse kaudu, tehes 2022. aastal 18 890 meediakajastust, mis tähendab 20 % kasvu aastatel 2020–2022;

60.märgib, et 2022. aasta lõpus oli komitee sotsiaalmeedia kanalites 175 000 jälgijat, st 16 % rohkem kui 2021. aastal, millest 54 800 jälgijat (kasv 8 %) olid X-l (varem Twitter), 58 100 (kasv 6 %) Facebookis, 52 100 (kasv 33 %) LinkedInis ja 10 500 (kasv 67 %) Instagramis;

61.märgib, et komitee annab oma panuse komisjoni avatud andmete portaali, mis sisaldab andmekogumeid liikmete andmete ja arvamusandmete kohta, kuid kasutab ja edendab ka avatud andmeid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seas, kinnitades seeläbi oma tegevuse suuremat läbipaistvust vabalt kättesaadavate andmete abil inim- ja masinloetavas vormingus ning tugevdades oma sidet kodanikega.