1.väljendab heameelt Euroopa Kontrollikoja positiivse arvamuse üle EPPO 31. detsembril 2022 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tulude ja maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

2.tuletab meelde Euroopa Parlamendi tugevat toetust Euroopa Prokuratuuri loomisele; tunnistab Euroopa Prokuratuuri olulist rolli liidu sõltumatu asutusena ja rõhutab erilist vastutust, mille see paneb talle õigussüsteemiga seotud valdkondades teiste institutsioonide ja laiema üldsuse ees; austab ja hindab väga tööd, mida Euroopa Prokuratuur teeb liidu eelarvet ja liidu finantshuve kahjustavate kuritegude, näiteks pettuste, korruptsiooni ja raskete piiriüleste käibemaksupettuste uurimisel, nende eest süüdistuse esitamisel ja nende eest vastutusele võtmisel; tunnistab Euroopa Prokuratuuri olulist rolli liidu finantshuvide ja eelkõige liidu eelarve kaitsmisel; tuletab meelde, et Euroopa Prokuratuuri unikaalne roll liidu õiguskaitseraamistikus prokuratuurina paneb Euroopa Prokuratuurile kohustuse uurida kõiki tema pädevusse kuuluvaid küsimusi, kui talle neist teatatakse;

3.märgib, et Euroopa Prokuratuurile 2022. aastal eraldatud üldine lõplik eelarve oli 51,2 miljonit eurot, mis oli väiksem esialgu eraldatud 57,1 miljonist eurost ning mõistlikkuse piires suurem 2021. aastal eraldatud 35,4 miljonist eurost; märgib, et tagastatud 5,9 miljonit eurot (ehk 10 % 2022. aasta esialgsest eelarvest) tähistab 2021. aastaga võrreldes edusamme, kui liidu eelarvesse tagastati 9,5 miljonit eurot (ehk 21 % 2021. aasta esialgsest eelarvest); paneb tähele, et see summa tagastati 2022. aastal järkjärgult osaliselt seetõttu, et tegelikke vajadusi (keeleteenuse osas oli see 65 % kõrgem) oli ülehinnatud, osaliselt kuna seda ei olnud võimalik osalevate liikmesriikide erakordselt kulukate uurimiste kulude hüvitamiseks kasutada, näiteks määruse (EL) 2017/1939 artikli 91 lõike 6 alusel (2023. aastal erandi lubamiseni finantsmäärusega välistatud), ja viimaks uute personaliliikmete valimis- ja värbamisprotsessi alguse edasilükkumise tõttu (mis tulnuks kavandada 2021. aastaks, ent sai võimalikuks hiljem, kui 2022. aasta eelarve oli kinnitatud);

4.märgib, et Euroopa Prokuratuuri eelarve täitmist saab võrrelda ainult alates asutuse majanduslikult sõltumatuks saamisest, mis toimus 2021. aasta juunis; kiidab heaks asjaolu, et eelarvet täideti rahuldavalt kulukohustuste assigneeringute osas 98,1 % ulatuses (võrreldes 2021. aasta 97,4 %-ga) ja maksekohustuste assigneeringute osas 76,6 % ulatuses (võrreldes 2021. aasta 78,2 %-ga); hindab, et maksete üldine täitmismäär paranes 2022. aastal, kui lõplikus eelarves täideti 76,6 % maksekohustuste assigneeringutest, võrreldes 71 %-ga 2021. aastal; märgib, et keskmine maksetähtaeg pikenes 2022. aastal 23,8 päevani võrreldes 21,0 päevaga 2021. aastal, ja mõistab, et see suundumus on seotud aasta jooksul töödeldud maksetaotluste arvu olulise suurenemisega (2316 maksetaotlust võrreldes 657 maksetaotlusega 2021. aastal, mis tähendab 252 % kasvu); julgustab Euroopa Prokuratuuri veel kord jätkama elektroonilise arvete esitamise mooduli rakendamist (e-arvete esitamine), mis algas alles 2023. aastal, et vähendada halduskoormust, maksetähtaega ja üldisi töötlemiskulusid;

5.märgib, et pärast oma finantsautonoomia saavutamist 2021. aasta juunis on Euroopa Prokuratuur seadnud prioriteediks juurdluse, süüdistuse esitamise ja julgeolekumeetmetega seotud tegevuskulud, piirates mitteoperatiivsed kulud oluliste nõuete täitmise ja põhitasemel tugiteenustega;

6.märgib mitme tegevuskuludega seotud eelarverea kasvutrendi; märgib, et Euroopa delegaatprokuröride töötasu ulatus 8,7 miljoni euroni ning see on peamine tegevuskulu, kuna Euroopa delegaatprokuröride arv on võrreldes 2022. aastaga suurenenud; märgib, et lähetuste ja operatiivkoosolekute kulud moodustasid 5,2 % tegevuskuludest (1,1 miljonit eurot) võrreldes 2,9 %-ga 2021. aastal, ning ainuüksi lähetuste puhul oli 2022. aasta kasv võrreldes 2021. aastaga (pärast Euroopa Prokuratuuri rahalise sõltumatuse saavutamist) 170 %, mis tulenes personali ja välistegevuse suurenemisest esimesel täispikal tegevusaastal; märgib ka, et tõlketeenustele eraldati 2,8 miljonit eurot, mis moodustab 14 % tegevuskuludest, võrreldes 7,6 %-ga 2021. aastal; tunnistab vajadust tõlkimisega seotud lisavahendite järele, võttes arvesse uurimisjuhtumite arvu eeldatavat kasvu järgnevatel aastatel; palub Euroopa Prokuratuuril teavitada Euroopa Parlamenti oma kavatsusest veelgi laiendada automaattõlke teenuste kasutamist siseselt välja töötatud tõlkeportaali ja osalevate liikmesriikide poolt makstavate riiklike vandetõlkide suurema kasutamise kaudu;

7.märgib, et Euroopa Prokuratuuri tegevusega seotud kulude prognoosimine on väga keeruline pettuste avastamise taseme, juhtumite tüübi ja laadi tõttu, Euroopa Prokuratuuri tõhususe tõttu uurimiste ja vastutusele võtmise juhtimisel, arvestades nende kohustuslikku iseloomu ning liikmesriikide kohtusüsteemide menetlusi ja piiranguid, juurdluste arvu ja nende kulude vahelise kindla seose puudumise tõttu, ning lõpuks ka liidu finantshuvide suuruse tõttu, mida tuleb kaitsta, sealhulgas Poola ja Rootsi kavatsuse tõttu Euroopa Prokuratuuriga ühineda; märgib ka, et taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud juhtumite kulusid on raske prognoosida, sest tegemist on enneolematu rakendamisviisi ja ressursside tohutu mahuga;

8.kordab oma üleskutset arvestada prognoosis, mille Euroopa Prokuratuur peab komisjonile eelarvemenetluse raames esitama, taaste- ja vastupidavusrahastu kasutuselevõtu mõjuga; jagab seisukohta, et Euroopa Prokuratuuri töökoormus, mida esialgu alahinnati, on märkimisväärselt kasvanud ja suureneb lähiaastatel jätkuvalt, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud juhtumite arvu osas (2022. aastal avati ainult 15 juhtumit, kuid 2023. aastal avatakse rohkem, kuna selle rakendamine jõuab haripunkti) ja et suurem arv kohtuasju kohtumenetluse etapis nõuab teistsugust lähenemist kui uurimisetapis olevad juhtumid;

9.tunnistab, et Euroopa Prokuratuur aitab selgelt kaasa Euroopa lisaväärtuse loomisele seoses koordineerimise ja liikmesriikidega koostööga liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning et Euroopa Prokuratuur on saavutanud 12. oktoobri 2017. aasta määruses (EL) 2017/1939 sellega seoses seatud eesmärgid; ootab, et liikmesriigid täidaksid õiguslikke kohustusi ja teataksid Euroopa Prokuratuurile kõigist asjakohastest juhtumitest; märgib murega, et mitmel juhul on liikmesriigid kuulutanud riigisisesteks juhtumiteks liidu finantshuve kahjustavad kuriteod, mis kuuluvad Euroopa Prokuratuuri pädevusse; märgib, et mitmes riigis on mitmel juhul kerkinud esile liikmesriikide ametiasutuste ja Euroopa delegaatprokuröride vahelised pädevusküsimused; on teadlik, et määruse (EL) 2017/1939 artikli 25 lõike 6 kohaselt langetab Euroopa Prokuratuuri pädevusega seotud lahkarvamuste puhul otsuse sama liikmesriigi õigusasutus, kes vastutab riigi tasandil süüdistuse esitamiseks pädeva asutuse kindlaksmääramise eest; peab kahetsusväärseks, et paljudes osalevates liikmesriikides ei ole kehtivad menetlused ja riiklikud asutused, kellele on usaldatud pädevuskonfliktidega seotud otsuste tegemine, määrusega (EL) 2017/1939 kooskõlas; rõhutab, et kui Euroopa Prokuratuuri ja riikliku prokuratuuri vahel esineb pädevuskonflikt, võib riiklik asutus, kellel on pädevuse andmise üle otsustamise pädevus, jõuda otsusele ilma Euroopa Kohtult eelotsust taotlemata, vaid pigem teha Euroopa Prokuratuurile siduva otsuse, ning juhib tähelepanu asjaolule, et see on vastuolus määruse (EL) 2017/1939 mõttega, milles on sätestatud, et Euroopa Kohtul on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 267 pädevus teha eelotsus Euroopa Prokuratuuri ja liikmesriikide asutuste vahelisi pädevuskonflikte käsitleva sätte tõlgendamise kohta; on veendunud, et praegune olukord ei ole õiguslikult selge; ergutab kõiki liikmesriike tegema Euroopa Prokuratuuriga tihedamat koostööd; rõhutab, et Euroopa Prokuratuuri pädevus on selgelt välja toodud artikli 22 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 23 ning et kõik liikmesriigid peaksid määrust (EL) 2017/1939 järgima; märgib, et kui liikmesriikidel on kahtlusi Euroopa Prokuratuuri pädevuse suhtes konkreetse juhtumi puhul, on võimalik esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 267 ja määruse (EL) 2017/1939 artikli 42 lõike 2 punktile c; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks määruse (EL) 2017/1939 rikkumise korral juhtumi Euroopa Kohtule; märgib murega, et pädevuse küsimus võib põhjustada uurimise peatamise; tunneb muret juhtumite uurimise peatamise korral tõendite võimaliku kadumise pärast; kutsub komisjoni üles koguma 2026. aastal esitatava hindamisaruande jaoks teavet pädevuskonfliktidega seotud juhtumite kohta;

10.märgib, et 2022. aastal oli Euroopa Prokuratuuri aastaaruandes loetletud 15st taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud aktiivsest juhtumist 9 seotud Itaaliaga, 2 Portugali, 3 Rumeenia ja 1 Horvaatiaga; soovitab Euroopa Prokuratuuril tungivalt otsida pettusemustreid riikides, kus esines rohkem kui üks taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud juhtum, ning teavitada nendest mustritest nii OLAFit kui ka taaste ja vastupidavuse rakkerühma, et vähendada üldse pettuste toimepanemise võimalusi;

11.märgib, et Euroopa Prokuratuuril on praegu enam kui seitsmes riigis käimas hinnanguliselt 170 aktiivset uurimist, mis hõlmavad taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud juhtumeid, ning et need aktiivsed uurimised puudutavad kahju, mille hinnanguline suurus on praegu 530 miljonit eurot; märgib, et Euroopa Prokuratuuri hinnangul taaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid hõlmavate uute aktiivsete uurimiste arv suureneb, kuna taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite saajateks saab rohkem riike, ning julgustab Euroopa Prokuratuuri oma eelarvet ja suutlikkust vastavalt planeerima;

12.rõhutab seoses Euroopa Prokuratuurile eraldatud vahendite suurusega, et eraldatud eelarve- ja inimressursid peaksid olema piisavad, et võimaldada tema volituste tõhusat ja edukat täitmist ning seonduvate haldusmenetluste tavapärast haldamist; kutsub komisjoni üles vaatama tihedas koostöös Euroopa Prokuratuuriga läbi Euroopa Prokuratuuri eelarveraamistiku, et leida asjakohased viisid tema töö toetamiseks, pidades silmas, et üha suurema arvu keerukate juhtumite kontekstis on vaja lisavahendeid ning need ei tohiks sõltuda määruse (EL) 2017/1939 ja/või Euroopa Prokuratuuri volituste läbivaatamisest; märgib, et ka sellega seoses on oodata üha rohkem õiguslikke katsumusi, mis seavad kahtluse alla Euroopa Prokuratuuri õigusraamistiku tõlgendamise ja selle integreerimise liikmesriikide kohtusüsteemidesse või Euroopa Kohtus;

13.mõistab seoses Euroopa Prokuratuurile eraldatud vahendite kasutamisega, et Euroopa Prokuratuur ajakohastab ja vaatab pidevalt läbi oma tegevuse finantsaspekte reguleerivaid sisemisi finantseeskirju; kiidab heaks sel eesmärgil käimasoleva dialoogi komisjoniga ja on teadlik, et komisjoni ettepanekute kohaselt on Euroopa Prokuratuuri kolleegiumi hiljutise otsusega muudetud selle finantseeskirju, lisades võimaluse sõlmida kokkuleppeid liikmesriikide pädevate asutustega ja sõlmida lepinguid ilma riigihankemenetlust kasutamata, kui hankemenetlus ei ole võimalik;

14.saab aru, et 2022. aastal anti käiku määruse (EL) 2017/1939 artikli 91 lõike 6 alusel esitatud nõuete hüvitamise katse raamleping, et katta Euroopa Prokuratuuri nimel riiklikul tasandil teostatud erakordselt kulukate uurimismeetmete kulud;

15.juhib tähelepanu vajadusele võimaldada määruse (EL) 2017/1939 artikli 91 lõike 6 nõuetekohast rakendamist ning rõhutab, et arvesse tuleb võtta süüdistuse esitamise ja uurimise kulude (sealhulgas artikli 91 lõike 6 kohaste Euroopa Prokuratuuri tegevuskulude erandjuhud) eripärasid; peab kahetsusväärseks, et uuestisõnastamist käsitlenud kolmepoolsetel läbirääkimistel esitatud ettepanekust loobuti; on seisukohal, et komisjon peaks dialoogis Euroopa Prokuratuuriga uurima alternatiivseid võimalusi asjaomase sätte tulemuslikuks ja tõhusaks rakendamiseks;

16.rõhutab, et pärast Euroopa Prokuratuuri operatiivtegevuse algust ei olnud 2017. aasta õigusloomealane finantsselgitus oluliselt alahinnatud töökoormuse tõttu enam otstarbekohane ja selle ajakohastamist ei ole kavandatud; on sellega seoses seisukohal, et Euroopa Prokuratuuri eelarve vahekokkuvõtte puudumine ei võimalda Euroopa Prokuratuuril saada selget ülevaadet juba olemasolevate juhtumite tulevaste tegevuste jaoks kasutatavatest vahenditest ja ennetada eelarve täitmise ettevalmistavaid tegevusi enne eelarve vastuvõtmise protsessi lõppu;

17.kordab oma seisukohta, et nii Euroopa Prokuratuuri eelarve kui ka personaliga seotud ressursside keskpika perioodi raamistiku puudumine ajal, mil on vaja kiiresti hoogustada tegevust ja luua haldusbaas, piirab võimalusi, mis tuleks teha kättesaadavaks, et saavutada maksimaalne paindlikkus organisatsioonilise taristu arendamisel niivõrd uuendusliku projekti jaoks nagu Euroopa Prokuratuur;

18.on teadlik, et Euroopa Prokuratuur on püüdnud teha liikmesriikidega koostööd ja kooskõlastada, kuidas Euroopa Prokuratuurile tuleks teatada taaste- ja vastupidavusrahastut mõjutavatest pettustest ja kuidas neid tuleks menetleda uurimise ja süüdistuse esitamise etapis ning kuidas Euroopa Prokuratuur saaks selles osas tõhusalt sekkuda; on veendunud, et Euroopa Prokuratuuri osalemine taaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid mõjutavate pettuste uurimises ja nende eest vastutusele võtmises on liidu finantshuvide kaitsmiseks väga oluline; tuletab meelde, et Euroopa Prokuratuur on liidu sõltumatu organ, ja kordab oma üleskutset komisjonile anda Euroopa Prokuratuurile piisavad suunised selle kohta, kuidas toetada ja edendada parandusmeetmete võtmist, mis järgnevad Euroopa Prokuratuuri sõltumatule uurimisele ja taaste- ja vastupidavusrahastut mõjutavate pettuste eest süüdistuste esitamisele, ning hoida eelarvepädevaid institutsioone olemasolevate võimalustega kursis;

19.märgib, et Euroopa Prokuratuurile esitatud kuriteoteadete arv on suurenenud (2022. aastal 3318, võrreldes 2832ga 2021. aastal) ja selle tulemusena suurenes pooleliolevate uurimiste arv (865 2022. aastal, kusjuures hinnanguline kahju küündis 9,9 miljardi euroni, võrreldes 576ga 2021. aastal, kusjuures hinnanguline kahju küündis 5,4 miljardi euroni); märgib, et lõpuleviidud juhtumite (251 2022. aastal võrreldes 57-ga 2021. aastal) ja süüdistuste (87 2022. aastal võrreldes viiega 2021. aastal) ning Euroopa Prokuratuuri saadud arestimisotsuste summa küündis ainuüksi 2022. aastal 359,1 miljoni euroni (võrreldes 516 miljoni euroga, mida taotleti); märgib, et 2022. aastal viidi kohtus lõpule 20 juhtumit, ning peab oluliseks, et Euroopa Prokuratuur annaks süstemaatiliselt aru nende juhtumite järelmeetmete kohta, mis puudutavad võetud finantsmeetmeid (konfiskeerimine ja/või sissenõudmine), et saada selgem ülevaade Euroopa Prokuratuuri tegevuse mõjust; kutsub komisjoni üles uurima kõige sobivamaid võimalusi Euroopa Prokuratuuri abistamiseks järelevalve- ja järeltegevuses nii, et Euroopa Prokuratuuri ressursside kasutamine ei kalduks kõrvale nende uurimis- ja prokuröriülesannete täitmisest; julgustab Euroopa Prokuratuuri, kui see on võimalik ja asjakohane, tegema paremat koostööd teiste pettustevastase struktuuri komponentidega, nagu Eurojust ja Europol, või kasutama Euroopa Pettusevastase Ameti kaudu liikmesriikides loodud pettustevastaseid koordineerimistalitusi;

20.kutsub Euroopa Prokuratuuri üles kehtestama süsteemi tõhususe, aja- ja kulude kokkuhoiu jälgimiseks ning hindab kvaliteedijuhtimissüsteemi kasutuselevõtmist, et optimeerida põhiprotsesse ja saavutada organisatsiooni tulemuslikkuse, teenuste kvaliteedi ja kulutasuvuse suurenemine; saab aru, et mõned menetlused on ümber kujundatud, et vähendada tarbetut halduskoormust ja üleliigset tööd;

21.saab aru, et Euroopa Prokuratuur kasutab kogu oma tegevuses riskipõhist lähenemisviisi, keskendudes suure riskiga valdkondade tuvastamisele; kiidab heaks Euroopa Prokuratuuri haldusliku sisekontrollikeskkonna poliitika vastuvõtmise ja kutsub Euroopa Prokuratuuri juhtkonda üles jälgima 17 sisekontrolli põhimõtte tõhusat rakendamist, et kontrollida nende pidevat kohandamist Euroopa Prokuratuuri organisatsioonilise küpsuse kasvuteele; hindab sellega seoses hiljuti läbiviidud hindamist, mille tulemusel koostati rakenduskava, milles keskendutakse tuvastatud puudustele; juhib tähelepanu sellele, et on tuvastatud, et peamised allesjäänud suure riskiga valdkonnad on seda ressursside puudumise tõttu (mille puhul Euroopa Prokuratuur on sunnitud valima oma volituste täitmiseks võrdselt oluliste tegevuste vahel või ei suudeta anda piisavat kinnitust kõigi haldusnormide täitmise kohta);

22.kiidab heaks põhiliste tulemusnäitajate vastuvõtmise nii operatiiv- kui ka haldustegevuse jaoks, mis on seotud iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammiga; märgib, et operatiivtegevuse põhilised tulemuslikkuse näitajad ei sisalda ühtegi konkreetset viidet liidu eelarvest tagasi saadud summadele, mille tagamine on lõppkokkuvõttes pettusevastase raamistiku raison d'être, mille oluline osa on Euroopa Prokuratuur; palub Euroopa Prokuratuuril võtta vastu näitajad, mis on seotud selle olulise ülesande täitmisega;

23.hindab kõrgelt, et Euroopa Prokuratuuri kolleegium võttis 2022. aastal vastu siseauditi üksuse siseauditi põhimääruse ja riskipõhise auditikava, milles määrati kindlaks siseauditi prioriteedid aastateks 2022-2024; julgustab siseauditi talitust ja siseauditiüksust kooskõlastama oma tegevust, et nõustada ja abistada Euroopa Prokuratuuri tema peamiste põhiprotsesside loomisel ja eesmärkide saavutamisel;

24.nõuab paremat süsteemi Euroopa Prokuratuuri töö tulemuste seireks ja finantsmõju jälgimiseks; märgib, et pettusemustrite paremaks tuvastamiseks on vaja juhtumite kohta rohkem koondandmeid; ergutab jätkama selles valdkonnas koordineerimist Europoliga;

25.märgib, et Euroopa Prokuratuuri eesmärk on saavutada täielik vastavus liidu avaliku halduse juhtimise standarditele, ning tuletab meelde, et tervikliku talitluspidevuse kava vastuvõtmine kuulub selliste põhinõuete hulka;

26.täheldab töötajate arvu kasvutrendi, mis suurenes 58-lt töötajalt 2020. aastal 122-le töötajale 2021. aastal ja 2022. aasta lõpuks 217-le töötajale; on teadlik, et 2022. aastaks taotles Euroopa Prokuratuur 171 ajutist töötajat, 48 lepingulist töötajat ja 29 lähetatud riiklikku eksperti, mis teeb kokku 248 ametikohta (võrreldes 2021. aasta olukorraga, mil oli 95 ajutist töötajat, 35 lepingulist töötajat ja 0 lähetatud riiklikku eksperti ehk kokku 130 ametikohta); märgib, et eelarvepädevad institutsioonid andsid 100 % taotletud ametikohtadest;

27.juhib tähelepanu sellele, et 2022. aastal on Euroopa Prokuratuuri jõupingutused piisava arvu kvalifitseeritud töötajate värbamiseks kiirete menetluste abil viinud 85 koosseisulise töötaja palkamiseni keskasutuses ja 22 Euroopa delegaatprokuröri palkamiseni riiklikes asutustes; märgib, et kuna 2022. aasta lõpuks oli täidetud 217 ametikohta 248-st eelarvelisest ametikohast, vähenes ajutiste töötajate, lepinguliste töötajate ja riiklike ekspertide täidetud ametikohtade täituvus 87,5 %-ni (võrreldes 94 %-ga 2021. aastal), samas kui Euroopa delegaatprokuröride puhul tõusis täituvus 82,1 %-ni (täidetud 115 ametikohta 140-st Euroopa delegaatprokuröri ametikohast), võrreldes 68 %-ga 2021. aastal (mil oli täidetud vaid 95 ametikohta 140-st Euroopa delegaatprokuröri ametikohast), mis teeb üldiseks täituvusmääraks 85,56 % (võrreldes 81 %-ga 2021. aastal);

28.rõhutab, et 2023. aastal eelarvekontrollimissioonil Luxembourgi aset leidnud Euroopa Prokuratuuri külastuse ajal väljendas Euroopa Prokuratuur tungivat vajadust suurema arvu õigusekspertide järele, et suure arvu uurimistega toime tulla; märgib, et 2022. aastal oli käimas rohkem kui 1117 aktiivset uurimist (EPPO 2022. aasta statistika); tunnistab, et komisjon on selles valdkonnas juba tegutsenud, kuid nõuab lisasuutlikkuse täitmist, võttes eelkõige arvesse mahajäämust ja taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud täiendavaid juhtumeid ja kaugeleulatuvaid käibemaksupettusi; juhib tähelepanu sellele, et komisjon võis vajadusi ja suutlikkust alahinnata; võtab teadmiseks, et eelarve peadirektoraat ja komisjon on seni Euroopa Prokuratuuri nõudmised täitnud;

29.mõistab, et haldus- ja kesksed tugifunktsioonid eeldatavasti kasvavad vastavalt suuremale tööjõule ning et täiendav värbamine on kriitilise tähtsusega ka digitaal- ja turvateenuste valdkonnas; hindab kõrgelt, et täiendavad operatiivvajadused on lisatud Euroopa Prokuratuuri ühtsesse programmdokumenti 2024–2026 ja 2024. aasta eelarvetaotlusesse;

30.on teadlik, et Luksemburgi tööturg on väga konkurentsivõimeline ja et liidu ametiasutuste pakutavad tingimused ei ole kohaliku turu suhtes atraktiivsed (palgad muutuvad aasta jooksul erinevalt) ega võta piisavalt arvesse kõrget elukallidust (eriti eluaseme valdkonnas); mõistab, et praktikantide ja lepinguliste töötajate jaoks on see raske olukord veelgi teravam, mistõttu lepingulised töötajad on järk-järgult kaotamas oma töökohti ajutiste töötajate kasuks, kuna nendega sõlmitakse soodsamad lepingud; märgib, et personali ligimeelitamine ja hoidmine on 2022. aastal muutunud veelgi raskemaks inflatsioonimäära ja elukalliduse suurenemise tõttu ning et töötasudel ei ole sama positiivset mõju kui väljaspool liidu haldust, kus riiklikud palgaindeksid on säilitanud kodanike ostujõu kaitse;

31.märgib, et Euroopa Prokuratuur on muutunud vähem atraktiivseks kui neli muud Luxembourgis tegutsevat liidu institutsiooni, kuna ta ei saa pakkuda võimalust saada liidu ametnikuks; rõhutab, et Euroopa Prokuratuur peab pakkuma lepingulistele ja ajutistele töötajatele atraktiivseid palku, mis on konkurentsivõimelised erasektori pakutavatega, sealhulgas õigus- ja IT-teenustega, et meelitada ligi parimaid ja säravaimaid rahvusvahelise kogemusega talente; rõhutab, et praeguseid palku ja eelarvet võib olla vaja selle kajastamiseks kohandada;

32.märgib, et 2022. aasta lõpus on geograafiline ja sooline tasakaal 217 töötajaga (122 meest ja 95 naist) üldiselt tagatud; väljendab heameelt selle üle, et värbamisega tegelevad töötajad jälgivad pidevalt Euroopa Prokuratuuri töötajaskonna kodakondsuse järgi jagunemist, püüdes tagada tasakaalu, eriti arvestades taotlejate ebavõrdset jaotumist; märgib siiski, et sooline jaotus kõrgemate ja keskastme juhtide ametikohtade osas (neli ühele) on endiselt ebapiisav, ja kordab, et seda aspekti tuleks parandada üldise mitmekesisuse strateegia raames, sealhulgas julgustada puuetega inimesi kandideerima; kordab oma taotlust, et Euroopa Prokuratuur võtaks viivitamatult vastu oma mitmekesisuse ja kaasamise juhendi, võttes arvesse töötajate arvu suurenemist viimasel aastal;

33.märgib, et 2022. aasta lõpuks oli 332 töötajast 275 (82,83 % võrreldes 186 töötajaga ehk 86 %-ga 2021. aastal) seotud uurimistegevusega (ajutised töötajad, lepingulised töötajad, lähetatud eksperdid ja Euroopa delegaatprokurörid), samas kui 57 töötajat tegeles haldustoe ja kontrolli funktsioonidega (17,17 %) ning 9 uurimisalast töökohta olid täitmata;

34.märgib, et Euroopa delegaatprokuröride ametisse nimetamine on Euroopa Prokuratuuri ja liikmesriikide ühine vastutus; rõhutab, et ametisse nimetamise menetlus peab alati olema kooskõlas määruse (EL) 2017/1939 artikliga 17 ja liikmesriikide menetlusautonoomia põhimõttega;

35.on rahul, et mitmes liikmesriigis on suurenenud värvatud Euroopa delegaatprokuröride arv; on teadlik sellest, et kvalifitseeritud kandidaatide osalemist võiks suurendada ning ametisse nimetamise protsess võiks olla selektiivsem, võttes kasutusele selge karjääriväljavaate ja soodsama halduskorra sotsiaalkindlustuse ja ravikindlustuse osas; on veendunud, et Euroopa delegaatprokuröride eristaatuse loomine, millele viitab nende õigusalase funktsiooni olemus, muudaks need ametikohad atraktiivsemaks; kutsub Euroopa Prokuratuuri ja komisjoni üles uurima kõiki võimalikke lahendusi, et tõhustada nende dialoogi selle tulemuse saavutamiseks, võttes arvesse kasu, mida see tooks kaasa pädevuse ja tegevuse tõhususe osas; kordab oma seisukohta, et see olukord toetab täiendavalt nõudmist vaadata läbi määrus (EL) 2017/1939 ja Euroopa Prokuratuuri staatus;

36.märgib, et Euroopa Prokuratuur võtab endiselt tööle väliseid teenusepakkujaid, kes töötavad kohapeal (39 töötajat 2022. aastal); on teadlik, et 2022. aasta jooksul pidi Euroopa Prokuratuur taas kasutama ajutisi töötajaid finantstehingute tegemiseks, rikkudes oma finantseeskirju; mõistab, et see otsus, mis avalikustati läbipaistvalt, tulenes vajadusest kasutada olemasolevaid koosseisulisi töötajaid uurimis- ja prokuröriülesannete täitmisel; märgib siiski, et Euroopa Prokuratuur on pärast personali suurendamist lõpetanud ajutiste töötajate kasutamise finantstehingute töötlemisel;

37.täheldab koolituskursuste kulude suurenemist 2022. aastal ja mõistab, et selle tulemusel kasutati intensiivsemalt platvormi EU Learn, mille kulud peaaegu kahekordistusid;

38.rõhutab, et praegu määratlevad paindlikku töökorraldust ja kaugtöö režiimi kaks eeskirjade kogumit: 2021. aasta oktoobris vastu võetud Euroopa Prokuratuuri kolleegiumi otsus tööaja kohta kehtib ainult prokuröride ja haldusdirektori suhtes ning 2022. aasta detsembris vastu võetud Euroopa Prokuratuuri kolleegiumi otsus kehtib ülejäänud töötajate suhtes; rõhutab, et mõlemad otsused kehtivad ja neid kohaldatakse samaaegselt vastavate adressaatide suhtes;

39.mõistab, et esimene otsus on piiravam ja kohandab tööaja ja sellega seotud võimalused juhtimistasandite jaoks vastavalt Euroopa Prokuratuuri nõudmistele, et tagada otsustusprotsesside järjepidevus, samas kui teise eesmärk on optimeerida töö- ja eraelu tasakaalu; märgib, et sarnane eristamine on vastu võetud ka kaugtöö režiimi puhul, kus juhtkonnal on õigus teha kaugtööd maksimaalselt 60 päeva kalendriaastas, samas kui teised töötajad võivad valida kaugtöö tegemise vahemikus 20 % kuni 60 % nädalasest tööajast; märgib, et mõlemad töötajate rühmad võivad teha kaugtööd välisriigist kuni 10 tööpäeva ulatuses; julgustab Euroopa Prokuratuuri konsulteerima oma töötajatega, korraldades uuringu, et kontrollida rahulolu taset ja konsulteerida personalikomiteega selles küsimuses tehtavate edasiste otsuste osas;

40.märgib, et ühestki läbipõlemise või ahistamise juhtumist ei ole teatatud ja et pikaajaliste haiguspuhkuste arv on väga piiratud; kiidab heaks Euroopa peaprokuröri ja Euroopa prokuröride poolt ahistamisjuhtumitest teatamise struktureeritud menetluse vastuvõtmise ning selle avalikustamise kõigile töötajatele;

41.väljendab heameelt selle üle, et personali heaolu on personaliraamistiku laiema rakendamise oluline mõõde ning et Euroopa Prokuratuur eraldab töötajate heaolule rohkem vahendeid; soovitab tungivalt, et Euroopa Prokuratuur ühtlustaks oma praegust ja tulevast kaasamist, ahistamist ja võrdõiguslikkust käsitlevat poliitikat ning algataks oma töötajate seas korrapäraselt uuringuid, edendades võimaluse korral vastastikust eksperdihinnangut pettusevastase struktuuri muude komponentidega (Eurojust, OLAF jne) ja soodustades üldiselt mitmekesisust, et muuta töökoht erivajadustega kandidaatide jaoks atraktiivsemaks;

42.märgib, et 2022. aastal ei võetud tööle praktikante, kuid ettevalmistav töö tulevaste personalijuhtimise komponentide tingimuste kehtestamiseks hõlmas praktikat; kiidab heaks praktika katseprogrammi ettepaneku ja läbiviimise 2023. aasta alguses, mille tulemusi uuritakse praegu, et rakendada alates 2024. aastast praktikaprogramm; rõhutab, et Luksemburgi elukallidusest tulenevad probleemid on potentsiaalsetele praktikantidele oluliseks takistuseks; kinnitab, et praktika peaks olema tasustatud, et viia see kooskõlla Euroopa Parlamendi 14. juuni 2023. aasta resolutsiooniga kvaliteetse praktika kohta liidus (2020/2005(INL)), milles soovitatakse kõigile praktikantidele Euroopas tasu maksta;

43.märgib, et Euroopa Prokuratuuri käitumisjuhendis on esitatud kõigi tasandite töötajatelt oodatavad käitumisstandardid ning et 2022. aasta jooksul tugevdati eetiliste otsuste tegemise protsesse, rakendades konkreetseid suuniseid eetiliste dilemmade lahendamiseks ja eetiliste otsuste tegemiseks seoses välistegevusega ning kingituste ja külalislahkuse vastuvõtmisega;

44.märgib, et Euroopa Prokuratuuri töötajatele korraldatakse korrapäraseid koolitusi (kaks korda kuus) Euroopa Prokuratuuri eetikaraamistiku, hea halduse tava eeskirja ja pettusevastase võitluse strateegia kohta ning et 2022. aastal anti käiku Euroopa Prokuratuuri eetikaraamistikku käsitlev spetsiaalne sisevõrgu rubriik; märgib sellega seoses, et töötajate praegune osalemine teadlikkuse suurendamise kursustel näib olevat piiratud (2022. aastal osales koolitustel kokku 69 töötajat); palub Euroopa Prokuratuuril uurida rakendatavaid variante osaluse suurendamiseks; avaldab kahetsust, et veel ei ole algatatud uuringut, et hinnata töötajate teadlikkust eetikast, ning julgustab Euroopa Prokuratuuri tõhustama dialoogi töötajatega uuringute kaudu ja edendada töötajate osalemist perioodilistel üldkoosolekutel;

45.märgib, et 2022. aastal ei tuvastatud ühtegi tegelikku huvide konflikti juhtumit; kiidab heaks väljatöötamisel oleva huvide konfliktide poliitika; märgib, et Euroopa Prokuratuuri kolleegiumi liikmetele, Euroopa delegaatprokuröridele ja rakendusüksuse töötajatele on kehtestatud spetsiaalsed huvide konflikti eeskirjad; märgib, et võimalike huvide konfliktide korral kohaldatavad eeskirjad on sätestatud eelarve täitmise eest vastutavate Euroopa Prokuratuuri töötajate kutsestandardite koodeksi ning delegeeritud eelarvevahendite käsutajate ülesannete ja kohustuste hartaga; märgib siiski, et kuigi Euroopa Prokuratuur järgib personalieeskirjade artikli 16 üldsätet, ei ole ta võtnud vastu sihipärast poliitikat nn pöörduste efekti suhtes; ergutab Euroopa Prokuratuuri sellist poliitikat vastu võtma;

46.märgib, et 2022. aastal viis Euroopa Prokuratuuri sisekontrolliametnik läbi Euroopa Prokuratuuri pettusevastase võitluse strateegia 2021–2022 tegevuskava läbivaatamise, mille järel võeti 1. märtsil 2023 vastu ajakohastatud versioon (pettusevastase võitluse strateegia 2023–2025), milles keskendutakse esimesel rakendusaastal tuvastatud puudustele ja esilekerkivatele riskidele;

47.rõhutab, et spetsiaalne rikkumisest teatamise ja survemeetmete vastane kord ei ole veel ametlik, kuid selle väljatöötamisega tegeletakse 2023. aastal, ning et praegu on Euroopa Prokuratuuri finantseeskirjades sätestatud juhised meetmete kohta, mida töötajad või muud teenistujad, sealhulgas Euroopa Prokuratuuri lähetatud riiklikud eksperdid peavad järgima; rõhutab, et rikkumisest teatamise ja survemeetmete vastane poliitika tuleks ametlikuks muuta võimalikult kiiresti, et tagada turvaline ja kaitstud töökoht; nõuab tungivalt, et sellist mehhanismi kavandataks ja struktureeritaks hoolikalt, et eristada tõelisi rikkumisest teatajaid nendest, kes esitavad valesüüdistusi; kinnitab, et alusetult süüdistatavatele või laimatavatele isikutele tuleks luua kaitse, ning ergutab sellega seoses välja töötama teiste liidu institutsioonidega sarnaseid standardeid;

48.mõistab, et komisjon ei saa pärast 2024. aasta keskpaika oma informaatika peadirektoraadi (nüüdseks ümber nimetatud digiteenuste peadirektoraadiks) kaudu pakkuda Euroopa Prokuratuurile digitaalseid töökohateenuseid, kuna komisjoni IT-süsteemid on muutunud ja IT-poliitika piirab digitaalsete töökohateenuste osutamise ainult komisjoni teenustega; märgib, et Euroopa Prokuratuuri esialgne lähenemisviis on olnud seada prioriteediks ressursside eraldamine asutuse operatiivtegevusega seotud oluliste digiteenuste, näiteks kohtuasjade haldamise süsteemi, loomiseks ja selle toimimise tagamiseks, tunnistades samas, et Euroopa Prokuratuuri digiteenused, mis vähemalt osaliselt erinevad komisjoni omadest, oleksid vajanud keskpikas perspektiivis kohandatud lähenemist; märgib, et komisjoni kavandatav teenuse katkestamine võib tekitada Euroopa Prokuratuuri organisatsioonile selle asutamise konsolideerimise otsustavas etapis lisaprobleeme; kutsub komisjoni üles hõlbustama Euroopa Prokuratuuri üleminekut asutuse põhiteenuste piisava digitaalse autonoomia tasemele;

49.nõuab tungivalt, et komisjoni IT-teenust ei katkestataks enne, kui Euroopa Prokuratuuril on usaldusväärne IT-süsteem, et vältida andmete kaotsiminekut eelkõige juhtumite toimikutes; rõhutab, et komisjoni ja Euroopa Prokuratuuri vahel on vaja sellealast selget teabevahetust ja tegevuse koordineerimist kõige kõrgemal tasandil; toonitab, et sujuv ja järjepidev üleminek ühelt süsteemilt teisele on töövoo järjepidevuse, andmete usaldusväärsuse ja toimivate tegevusstruktuuride jaoks keskse tähtsusega;

50.märgib, et Euroopa Prokuratuur seisab silmitsi takistustega, mis on seotud uurimiste käigus riiklike ametiasutuste ja eraõiguslike isikute kogutud digiteerimata dokumentide töötlemisega; kutsub liikmesriike üles oma dokumendid ja menetlused digiteerima, et Euroopa Prokuratuur saaks kulutõhusamalt toimida;

51.mõistab, et praegune katsumus digitaliseerimise vallas on automatiseeritud otsingute ja ülesannete tõhustamine, et suurendada Euroopa Prokuratuuri kohtuasjade haldamise süsteemi toimivust ja kasutatavust, mis on oluline, et anda Euroopa Prokuratuurile üldine ülevaade kuritegelikest võrgustikest ja tuvastada juhtumite vahelisi seoseid; märgib, et allhanke vähendamine ja turvalisuse tugevdamine on olulised, et tõhusalt reageerida Euroopa Prokuratuuri kesk- ja detsentraliseeritud büroode vastu suunatud suurenenud füüsilistele ja küberohtudele;

52.märgib, et 2022. aastal on IT-projektidele eraldatud suurem eelarve (11,3 miljonit eurot võrreldes 6,1 miljoni euroga 2021. aastal finantsautonoomia perioodil); hindab eelkõige tähelepanu, mida on pööratud Euroopa Prokuratuuri kohtuasjade haldamise süsteemi loomisele ja rakendamisele, mis peaks tagama koostalitlusvõime 22 liikmesriigiga; mõistab, et olemasolevate vahendite tõhusus koostalitlusvõime osas ei ole optimaalne ning et ainuüksi minimaalsete ühiste andmevahetuslepingute ja õigusalase koostalitlusvõime vahendite vastuvõtmine võimaldab tõhusat teabevahetust ja koostööd eri liikmesriikide kasutatavate erinevate platvormide kaudu; julgustab Euroopa Prokuratuuri jätkama kooskõlastamist liikmesriikidega ja koostööd asjaomaste institutsioonide, organite ja asutustega, et töötada välja ühine vahetuse mudel võrreldes praeguse olukorraga, milles edukus sõltub kahepoolsetest mudelitest;

53.rõhutab, et oht Euroopa Prokuratuuri IT-struktuuri terviklikkusele on suurenenud ja see tuleneb organiseeritud kuritegevuse agressiivsusest, mille vastu Euroopa Prokuratuur võitleb, ning tingib vajaduse suurendada füüsilist ja digitaalset turvalisust; toetab Euroopa Prokuratuuri kavatsust luua oma küberturvalisuse alane suutlikkus, et täiendada CERT-EU ja digiteenuste peadirektoraadi teenuseid ja teha nendega koostööd; toetab Euroopa Prokuratuuri taotlust eraldada küberturvalisuse kaitseks lisavahendeid; ergutab Euroopa Prokuratuuri töötajaid väljendama asjakohaste kanalite kaudu aktiivselt vajadust täiendava küberturvalisuse taristu või küberturvalisuse alase koolituse järele nii organisatsioonisiseselt kui ka Euroopa Parlamendile ja komisjonile;

54.kiidab heaks asjaolu, et Euroopa Prokuratuur on väljatöötanud enda kohtuasjade haldamise ökosüsteemi, mille kõik komponendid asuvad Euroopa Prokuratuuri andmekeskuses ja mida haldavad Euroopa Prokuratuuri töötajad, tagades asutusele süsteemide ja töödeldud andmete üle kontrolli, andmete säilitamise ja omandiõigused;

55.tunnistab, et Euroopa Prokuratuuril on vaja ajakohaseid seadmeid, küberturvalisust ja IT-süsteeme, et tegeleda üha keerukamate kuritegudega, mis hõlmavad sageli digielemente; võtab teadmiseks Euroopa Prokuratuuri 2023. aasta oktoobris eelarvekontrollimissioonil Luxembourgi tehtud ettekande digielementidega seotud kuritegude, sealhulgas küberrahapettuste pideva suurenemise kohta;

56.kutsub komisjoni digiteenuste talitusi ja Euroopa Prokuratuuri üles looma Euroopa Prokuratuurile kergesti tuvastatavad e-posti aadressid, mis ei ole eksitavad, sest praegu võib e-posti aadresside lõpus olev „ext.ec“ tekitada teiste institutsioonide töötajatele ja välisele teabevahetusele segadust, kuna selline aadressi lõpp antakse tavaliselt ainult väliskonsultantidele ja see õõnestab asjaomast e-posti aadressi kasutavate Euroopa Prokuratuuri töötajate legitiimsust;

57.julgustab Euroopa Prokuratuuri talitusi ja Euroopa delegaatprokuröre töötama ka edaspidi kooskõlastatult ja tagama tõhusa järelevalve nende kogutavate andmete töötlemise üle, tagades samal ajal üksikisikute andmekaitseõiguste järgimise;

58.kiidab heaks rendilepingu allkirjastamise Luksemburgi ametiasutustega praegu Euroopa Prokuratuuri peakorterit majutava hoone (TOB hoone) kasutamiseks ja Euroopa Prokuratuuri praeguste büroode üürivaba kasutamise vormistamise kuni 31. detsembrini 2029; mõistab, et seda lepingut võib vaikimisi pikendada igal aastal, kui kumbki pool ei lõpeta seda kaheteistkümne kuu pikkuse etteteatamisajaga; märgib, et Euroopa Prokuratuur maksab teenustasu 716 724 eurot aastas ning ühekordseid kulusid täiendava turvalisuse ja muude Euroopa Prokuratuuri taotletud lisavõimaluste eest; juhib tähelepanu asjaolule, et 2022. aastal alustati renoveerimistöödega TOB hoone kahel täiendaval korrusel, mis on mõeldud Euroopa Prokuratuurile kasutamiseks ja mis kohandatakse vastavalt Euroopa Prokuratuuri töö iseloomule, mille jaoks avatud ruumid ja mittestatsionaarsed töökohad täielikult ei sobi;

59.rõhutab, et Euroopa Prokuratuur on võtnud füüsilise julgeoleku osas kasutusele turvameetmeid, seadmeid ja protsesse, et tegeleda oma ruumide, varade ja personali vastu suunatud ohtudega; juhib tähelepanu asjaolule, et füüsiliste turvameetmete rakendamist toetavad ka mitmed poliitikad, menetlused ja suunised; hindab sellega seoses 2022. aastal füüsilise turvalisuse riskianalüüsi läbiviimist, et tuvastada puudujäägid ja need kõrvaldada; on teadlik, et 2023. aasta juunis taotles Euroopa Prokuratuur oma julgeolekusuutlikkuse suurendamiseks 21 täiendavat ametikohta; kordab, et seda julgeolekuvajadust rõhutasid veelgi Euroopa Prokuratuuri töötajad 2023. aasta oktoobris Luxembourgi toimunud eelarvekontrollimissioonil ning et selline taotlus rahuldati 2023. aasta novembris paranduseelarvega, mis hõlmab 8 ametikohta, ning ülejäänud 13 ametikohta lisatakse 2024. aasta eelarvesse; rõhutab, et Euroopa Prokuratuuril peab olema jätkuvalt piisav osa julgeolekumeetmetele ja turvatöötajatele eraldatud eelarvest, et kaitsta paremini kõiki töötajaid, võttes eelkõige arvesse kõrgetasemeliste ja kaaluka tähtsusega pettusejuhtumite uurimiste konfidentsiaalsust; nõuab tungivalt, et prokurörid ja töötajad oleksid piisavalt kaitstud, et nad saaksid teha oma tööd täiel määral ilma füüsilise või psühholoogilise vägivalla ohuta ning ilma välise mõju või surveta;

60.on teadlik, et kuna Euroopa Prokuratuuri peakorter asub Luksemburgis ja asjaomaseid teenuseid osutavad riiklikud asutused, kes vastutavad ka säästvuse ja energiatõhususega seotud investeeringute eest, ei ole Euroopa Prokuratuur võtnud mingeid konkreetseid meetmeid taastuvenergia valdkonnas (nt päikesepaneelide paigaldamine, keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi eeskirjad ja CO2 kompenseerimine);

61.mõistab, et TOB hoone asub ühistranspordi läheduses, ja kutsub Euroopa Prokuratuuri üles lähtuma praegusest olukorrast, et võtta vastu strateegia oma töötajate jätkusuutliku liikuvuse tagamiseks;

62.kiidab Euroopa Prokuratuuri jõupingutusi, mis on suunatud intensiivsele koostööle ja kooskõlastamisele partnerite ja sidusrühmadega, ning usub, et Euroopa Prokuratuuri roll pettusevastase raamistiku peamise operatiivse komponendina eeldab pidevat suhtlemist ja kooskõlastamist mitmete partneritega, kelle tegevus on kavandatud nii, et need täiendaksid üksteist vastastikku;

63.võtab teadmiseks, et Euroopa Prokuratuur märkis, et 2022. aastal saadud 3318 kuriteoteatest saadi 103 liidu institutsioonidelt ja asutustelt (55 Euroopa Pettustevastaselt Ametilt, 16 komisjonilt, 9 Eurojustilt, 8 kontrollikojalt, 3 Euroopa Keskpangalt ja 1 Euroopa Parlamendilt); hindab sellega seoses Euroopa Prokuratuuri ja asjaomaste institutsioonide vahelist tulemuslikku institutsioonidevahelist koostööd;

64.juhib tähelepanu Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi vahelise operatiivkoordineerimise ja koostöö tähtsusele, pidades eelkõige silmas OLAFi täiendavate juurdluste ja haldusjuurdluste algatamist Euroopa Prokuratuuri toetuseks; kutsub mõlemat ametit üles jätkama dialoogi, et tugevdada oma koostööd, võttes arvesse sellest tulenevat kasu olemasolevate vahendite mõistliku kasutamise seisukohast; kutsub lisaks Euroopa Prokuratuuri ja OLAFit üles vältima tegevuse kattumist ja dubleerimist ning ergutab neid tegema oma volituste täitmisel siirast, vastastikust ja sünergilist koostööd, et maksimeerida oma tegevuse tõhusust;

65.rõhutab, et määruse (EL) 2017/1939 artikli 103 lõikes 2 ette nähtud Euroopa Prokuratuuri teatised komisjonile kujutavad endast uuenduslikku vahendit liidu eelarve kaitsmiseks; märgib, et selles konkreetses küsimuses ei ole kumbki pool veel tagasisidet andnud, mistõttu seadusandjatel ei ole võimalik saada põhjalikku ülevaadet alusprobleemidest; kiidab heaks Euroopa Prokuratuuri ja komisjoni jõupingutused selliste teadete edastamist tagava sisemehhanismi parandamiseks ning rõhutab, et hiljuti koos komisjoniga loodud töörühm peaks tagama, et Euroopa Prokuratuuri artikli 103 lõike 2 punktis c sätestatud haldusliku sissenõudmise eesmärgil edastatavad teatised võimaldaksid komisjonil nõuetekohaselt ja tõhusalt maksimeerida sissenõudmised liidu eelarvesse, pidades samal ajal kinni konfidentsiaalsusnõuetest ja jälgides uurimistoimingute nõuetekohast läbiviimist; nõuab, et komisjoni ja Euroopa Prokuratuuri töökorralduse rakendamist käsitlevatel iga-aastastel kohtumistel tuleb keskenduda liidu eelarvet kaitsvate ja korrigeerivate meetmete võtmise koordineerimisele; kutsub Euroopa Prokuratuuri üles nõustama liikmesriikide volitatud prokuröre nende jõupingutustes, mis toetavad komisjoni meetmeid liidu eelarve kaitsmiseks; palub veel kord nii Euroopa Prokuratuuril kui ka komisjonil selle konkreetse küsimuse kohta aru anda;

66.märgib, et Euroopa Prokuratuuri ja asutuse peamiste partnerite vahel on sõlmitud töökokkulepped ja -lepingud: Europol, Eurojust, OLAF, komisjon, kontrollikoda ja EIP Grupp ennetamise, avastamise, analüüsi ja sekkumise valdkonnas; saab aru, et Euroopa Prokuratuur ehitab üles oma sisemist suutlikkust, et toetada oma tööd juhtumipõhise analüüsiga; julgustab Euroopa Prokuratuuri ja selle partnereid tõhustama koostööd, et tugineda juba katsetatud pädevustele ja kogemustele, vältida dubleerimist ja tähelepanu pettusevastase struktuuri iga komponendi volituste sisust eemale kaldumist ning optimeerida olemasolevate ressursside kasutamist;

67.pidades silmas taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditega seotud aktiivsete juhtumite suurt arvu, julgustab Euroopa Prokuratuuri teavitama komisjoni taaste- ja vastupidavusrahastu aktiivsete juhtumite arvu kasvust; ergutab Euroopa Prokuratuuri teavitama komisjoni ja eelkõige taaste ja vastupidavuse rakkerühma ka võimalikest järelevalve- või kontrollilünkadest või pettusemustritest taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud aktiivsetes juhtumites, et komisjon saaks tulemuslikkuse jälgimise vahendeid ja mehhanisme ajakohastada ning liikmesriike puudustest teavitada, et vältida tulevasi pettusi; tuletab kõigile osalejatele meelde, et taaste- ja vastupidavusrahastu vahendid on Euroopa, mitte riiklikud rahalised vahendid ning kuuluvad Euroopa Prokuratuuri jurisdiktsiooni alla;

68.mõistab, et läbirääkimised parlamendiga töökorralduse ajakohastamiseks on veel käimas; on veendunud, et see olukord võiks anda võimaluse uurida uusi võimalusi Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide vaheliseks teabevahetuseks ja koostööks;

69.peab kahetsusväärseks, et Euroopa Prokuratuur ei ole hinnanud piisavalt 2022. aastal Euroopa Parlamendile puutumatuse äravõtmiseks esitatud puutumatuse äravõtmise taotluste menetlemist;

70.märgib, et Euroopa Prokuratuur loodi hiljuti, kuid palub tal siiski uurida ametlike suhete raames, mille ta peaks riikide ametiasutuste ja liidu institutsioonidega välja arendama, millised on nende eri menetlused ja neid järgida, hoolitsedes selle eest, et see ei kahjustaks tema staatust ja tegevust;

71.märgib, et 2022. aastal sõlmis Euroopa Prokuratuur teiste liidu institutsioonide ja asutustega 20 teenusetaseme lepingut või vastastikuse mõistmise memorandumit ning et see võimaldas kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega maksimeerida kehtivate lepinguliste vahendite abil eelarvelist kokkuhoidu;

72.rõhutab, kui oluline on alustada tulemuslikku dialoogi mitteosalevate liikmesriikidega, et saavutada nendega tõhus töökorraldus; märgib, et 2022. aastal osalesid viis mitteosalevat liikmesriiki 86 Euroopa Prokuratuuri uurimises (võrreldes 48 uurimisega 2021. aastal);

73.märgib, et kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevatel asjakohastel liidu õigusaktidel põhinev koostöö toimib sujuvalt Taani, Ungari ja Rootsiga, isegi kui see toimub Euroopa Prokuratuuris osalevate riikidega võrreldes erinevas tempos; märgib, et Poolaga on töökorraldus tehnilisel tasandil lõpule viidud, kuid seda ei allkirjastatud 2022. aastal, sest Poola kriminaalmenetluse seadustiku muudatused (millega tunnustatakse Euroopa Prokuratuuri kui pädevat asutust kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö alaste asjaomaste liidu õigusaktide osas) jõustusid alles 27. detsembril 2022. aastal; märgib, et selle tulemusel teatas Euroopa Prokuratuur komisjonile vastavalt tingimuslikkuse määrusele ka Poola süstemaatilisest koostöö puudumisest aastatel 2021 ja 2022 ning selle otsesest negatiivsest mõjust Euroopa Prokuratuuri suutlikkusele kaitsta liidu eelarvet kriminaaljuurdluste ja kriminaalvastutusele võtmise abil; väljendab seetõttu suurt heameelt Euroopa Prokuratuuriga liitumise protsessi alustamise üle pärast Poola uue valitsuse poolt 2023. aasta detsembris esitatud taotlust ja Rootsi esitatud taotlust, millest teatati 2024. aasta jaanuaris, ning on veendunud, et Euroopa Prokuratuuriga ühinevad Rootsi ja Poola tugevdavad liidu finantshuvide üldist kaitset;

74.avaldab kahetsust, et 2022. aastal keeldusid Iirimaa ametiasutused koostööst Euroopa Prokuratuuriga ja täitmast mitmeid Euroopa delegaatprokuröride saadetud vastastikuse õigusabi taotlusi, viidates õigusliku aluse puudumisele; märgib samuti, et selle tulemusena teavitas Euroopa Prokuratuur komisjoni olukorrast vastavalt tingimuslikkuse määrusele; väljendab siiski heameelt Iirimaa ametiasutuste hiljutise otsuse üle muuta oma riigisiseseid õigusakte ja näha Euroopa Prokuratuurile vastastikuse õigusabi andmise jaoks ette õigusraamistik;

75.kordab, et kui ükski tõhustatud koostöös osalev või mitteosalev liikmesriik ei tee koostööd Euroopa Prokuratuuriga, on oht, et tekib immuniteedi ja privileegide nišše, mis muudab liidu finantshuvide kaitse parimal juhul ebaühtlaseks ja ebatõhusaks; kutsub komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike üles tegema kõik võimalikud jõupingutused, et integreerida praegune stsenaarium koos väheste, kuid siiski väga oluliste puuduvate komponentidega, edendades Euroopa Prokuratuuri osalemise laiendamist teistele veel mitteosalevatele liikmesriikidele sellisel viisil, mis tugevdab liidu ja liikmesriikide eelarvete kaitse tõhusust;

76.väljendab heameelt mitme töökorra sõlmimise üle kolmandate riikide, eelkõige Ukraina, Albaania, Moldova, Montenegro, Gruusia ja Põhja-Makedoonia ametiasutustega;

77.kiidab Euroopa Prokuratuuri jõupingutusi sise- ja väliskommunikatsiooni parandamiseks; on teadlik, et sisekommunikatsiooni on parandatud, et tugevdada üksuste vahelist koostööd ning hõlbustada teabe ja parimate tavade vahetamist; hindab sotsiaalvõrgustike platvormide kaudu toimuvat intensiivset tegevust ja jälgib suundumusi, et kasutada ära tasuta avatud lähtekoodiga iseseisvate sotsiaalvõrgustike platvormide pakutavaid võimalusi;

78.on veendunud, et Euroopa Prokuratuuri jõupingutused oma tegevusest teavitamisel ja maksumaksjate teadlikkuse suurendamisel oma tegevuse ulatuse kohta on väga olulised; väljendab sellega seoses heameelt avalike teadaannete arvu suurenemise üle ja jõupingutuste üle suurendada Euroopa Prokuratuuri veebisaidil kuriteost teatamise funktsiooni nähtavust; kutsub Euroopa Prokuratuuri üles edastama selgelt tulemusi ja tähelepanekuid, saavutades optimaalse tasakaalu ühelt poolt läbipaistvuse ja avalikkuse huvide ning teiselt poolt konfidentsiaalsuse ja uurimise nõuetekohase läbiviimise vahel; kutsub Euroopa Prokuratuuri üles tagama oma tegevuse kohta neutraalse kommunikatsiooni ja tagama, et kõiki varem tõstatatud küsimusi käsitletakse asjakohaselt;

79.mõistab, et 2022. aastal mõjutas Venemaa Ukraina-vastase agressiooni tagajärjel suurenenud inflatsioonimäär Euroopa Prokuratuuri üldeelarve täitmist (mille tulemusel indekseeritakse töötajate töötasusid 6,9 % ning kaupade ja teenuste soetamisel tõuseb üldiselt hind);

80.rõhutab, kui oluline on Euroopa Prokuratuuri tegevus, mille eesmärk on säilitada intensiivne suhtlus ja teabevahetus Ukraina ametiasutustega, samuti teiste liidu partneritega, kes on seotud kulutuste ja pettuste avastamisega Ukrainas, et kaitsta liidu finantshuve;

81.hindab Euroopa Prokuratuuri jõupingutusi, mis on tehtud selleks, et selgitada, et kolmandatele riikidele eraldatud liidu vahendeid mõjutavad süüteod kuuluvad tema jurisdiktsiooni alla, isegi kui need on toime pandud osaliselt või täielikult väljaspool 22 osaleva liikmesriigi territooriumi, kui süütegu on toime pandud osaleva liikmesriigi kodaniku või liidu ametniku poolt, või kui süüteo üks koosseisuline osa leiab aset Belgias või Luksemburgis, mida peetakse liidu institutsioonide, organite, asutuste või ametite asukohaks, mis on seotud liidu eelarve kulutustega, ja isegi kui süüteo muud koosseisulised osad on aset leidnud Ukrainas või muus kolmandas riigis;

82.märgib, et Euroopa Prokuratuur allkirjastas kaks töökokkulepet Ukraina peaprokuratuuri ja riikliku korruptsioonivastase bürooga, et hõlbustada koostööd juurdluste läbiviimisel Euroopa Nõukogu 1959. aasta kriminaalasjades vastastikuse abistamise konventsiooni alusel; märgib, et tema ruumides korraldatakse Ukraina prokuröridele ja uurijatele koolitusi, et jagada kogemusi finants- ja keeruliste juurdluste valdkonnas, ning et töökorralduse allkirjastamisest alates on toimunud korrapärased kohtumised strateegilisel ja operatiivtasandil;

83.kiidab heaks Euroopa Prokuratuuri keskasutuse valmisoleku aktiveerida Ukraina ametivõimudega töörühm uurimise koordineerimiseks; usub, et Ukraina tulevaste rahastamisvahendite raames toetaks olemasolev raamistik ja Ukraina ametiasutustega loodud partnerlus uurimist ja süüdistuse esitamist ning hõlbustaks kiiret ja usaldusväärset koostööd; kutsub asjaomaseid ametiasutusi üles võtma vastu uut lepingut liidu ja Ukraina vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades, et veelgi tugevdada koostööd rahastamisvahendi raames, eelkõige varade arestimise, konfiskeerimise ja tagasinõudmise osas;

84.võtab siiski teadmiseks Ukrainas esineva korruptsiooni ja pettuste kõrge määra nii enne praegust sõda kui ka praegu ning hoiatab, et uurimistes koostöö tegemisel tuleks võtta täiendavaid ettevaatusabinõusid, et töötajaid ja tunnistajaid kaitsta; märgib näiteks, et 2017. aastal loodud liidu rahastatud ELi korruptsioonivastane algatus osutus 2021. aastal kontrollikoja hinnangul korruptsioonivastases võitluses ebatõhusaks; tunnustab Ukraina parlamendi – ülemraada – jõupingutusi Euroopa Liiduga tehtavas koostöös ning märgib, et läbipaistvuse eesmärkide edukaks saavutamiseks on vaja täiendavaid korruptsioonivastaseid jõupingutusi.