1.märgib tunnustavalt, et eelarveseire tulemusel oli 2022. aastal eelarve täitmise määr 99,98 %, mis on 2021. aasta määraga võrreldes veidi (0,02 % võrra) madalam; peab kahetsusväärseks jooksva aasta maksete assigneeringute täitmise madalat määra (77,64 %), mis on 2021. aasta määrast 2,38 % võrra madalam;

2.tuletab kontrollikoja aruandest 2021. aasta kohta meelde tähelepanekut puuduste kohta keskuse üleminekul uuele raamatupidamissüsteemile (ABAC), mida kasutab ka komisjon; märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt täheldati 2022. aastast 2023. aastasse üle kantud eelarveliste kulukohustuste puhul sarnaseid puudusi ka 2022. aastal (vastuolu juriidiliste kohustuste tegeliku täitmise lõppkuupäeva ja ABACis registreeritud kuupäeva vahel); võtab rahuloluga teadmiseks keskuse 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete aruande (edaspidi „järelmeetmete aruanne“) põhjal, et keskus on vahepeal võtnud kasutusele järelevalvesüsteemi, et võtta arvesse seda liiki ebakõlasid, mis pärast avastamist ABACis viivitamata parandatakse;

3.võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et keskus ei kasutanud oma eelarve muudatuse nr 1 tegemisel keskuse ja EFTA koostööd käsitlevas avalduses sätestatud osamaksete arvutamise meetodit korrektselt; märgib, et seetõttu olid 2022. aastal ühelt poolt Islandi ja Norra osamaksud keskuse eelarvesse suuremad ning teiselt poolt liidu osamaksed väiksemad, kui need oleksid pidanud olema; võtab ühtlasi teadmiseks kontrollikoja kinnituse, et EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muudatus allkirjastati ja see jõustus 1. jaanuaril 2023 ning seetõttu alates 2023. aastast probleemi EFTA riikide osamaksude kohandamisega keskuse eelarve muutmise tõttu enam ei teki;

4.märgib tunnustavalt, et hoolimata jätkuvatest probleemidest, mis on tingitud COVID-19 pandeemiast, õigustamatust sõjast Ukrainas, energiakriisist ja süvenevast kliimakriisist, viis keskus oma 2022. aasta tööprogrammi täielikult ellu, kusjuures keskuse kõigis kolmes strateegilises tegevusvaldkonnas jõuti märkimisväärsete saavutusteni, mis ei piirdu 2022. aasta tööprogrammis kavandatuga; märgib, et kutseharidus ja -õpe on määratletud Euroopa haridusruumi algatuse raames aastateks 2021–2030 tehtava koostöö sihtvaldkonnana;

5.märgib 2022. aasta mitmete saavutuste hulgas ära järgmised: i) keskuse rohelise vaatluskeskuse käivitamine, milles vaadeldi rohepöörde mõju linnadele ja kolmele põhivaldkonnale (jäätmekäitlus, põllumajanduslik toidutööstus ja ringmajandus); ii) keskuse analüüs riiklike rakenduskavade kohta, milles käsitleti käimasolevaid ja tulevasi riigisiseseid kutsehariduse ja -koolituse reforme ja algatusi; iii) keskuse uuring, mis käsitles mikrokvalifikatsioonitunnistusi ja mis oli aluseks komisjoni ettepanekule võtta kõnealusel teemal vastu nõukogu soovitus; iv) keskuse poolt läbi viidud teostatavusuuring algkutsehariduse ja -õppe õpetajate ja koolitajate uuringuks; v) teise „Kutsehariduse ja -koolituse tuleviku“ projekti lõpuleviimine, mis aitab lähiaastatel Euroopa kutsehariduse ja -õppega seoses lahendamist vajavaid küsimusi ja pakutavaid võimalusi paremini mõista; ning vi) teise Euroopa oskuste ja töökohtade uuringu (ESJS) avaldamine, mis aitas heita valgust digiteerimisele ning selle mõjule töökohtadele ja oskustele;

6.tunnustab keskuse tegevust ja kvaliteetset tööd teadusuuringute, analüüside ning tehnilise nõu ja teabe pakkumisel kutsehariduse ja -õppe, kvalifikatsioonide ja oskuste poliitika valdkonnas eesmärgiga edendada kvaliteetset koolitust, mis on eelkõige kohandatud inimeste ja tööturu vajadustele; tuletab meelde, kui oluline on keskuse roll selle tagamisel, et kogu liidus integreeritakse kutseharidusse ja -õppesse digioskused, ning selle jälgimisel, kuidas rakendatakse nõukogu soovitusi Euroopa uue oskuste tegevuskava ning jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava kutsehariduse ja -õppe kohta ning digiõppe tegevuskava ning millist mõju see avaldab; rõhutab vajadust tagada ka edaspidi piisavad inim- ja rahalised ressursid, mis võimaldaksid keskusel täita oma volitusi ja rakendada oma tööprogrammi ka tulevikus nii, et selle tegevuste lõpuleviimise määr oleks kõrge;

7.tunnustab keskuse pikaaegset koostööd ja teabejagamist Euroopa Koolitusfondi (ETF) ning Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutusega (Eurofound); märgib, et keskus ja ETF teevad koostööd ühistes projektides, mis hõlmavad kutseharidust ja -koolitust, publikatsioone, platvormimajandust/platvormitööd oskuste sobitamiseks vajadustega ning nende prognoosimiseks või tuvastamiseks, riikide edusammude jälgimist ja analüüsimist ning ESJSi; märgib samuti, et 2022. aastal tugevdas keskus veelgi oma pikaajalist koostööd Eurofoundiga operatiivtegevuse valdkonnas, koostades ühiselt Euroopa ettevõtete uuringul põhineva teise oskuste juhtaruande, tehes tihedamat koostööd õiglase rohepöörde valdkonnas ning juhtides ühiselt viie liidu ameti poolt ürituse „Noored kõigepealt!“ ettevalmistamist ja korraldamist Euroopa Parlamendis; tunnustab spetsiaalse vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimist keskuse ja Euroopa Tööjõuameti vahel, mis käsitleb teadmiste jagamist ja sünergiat, keskendudes oskustele ja tööturu suundumustele ning tööjõu piiriülesele liikuvusele; märgib ka keskuse teenustaseme kokkuleppeid Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga, et jagada raamatupidamisteenuseid, ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga muu hulgas sellistes valdkondades nagu andmekaitse, hanked ja IKT, ning käimasolevat arutelu ETFiga ühise küberturvalisuse ametniku üle; kutsub keskust ja teisi ameteid üles uurima ja tegema kindlaks uusi koostoimevõimalusi ja koostöövaldkondi, et suurendada tõhusust ja vähendada kulusid;

8.võtab rahuloluga teadmiseks keskuse võetud kohustuse muutuda 2030. aastaks CO2-neutraalseks ning kliimaneutraalsuse strateegia ja tegevuskava vastuvõtmise 2023. aastal; võtab sellega seoses teadmiseks juba 2022. aastal võetud konkreetsed meetmed, nagu energiatõhusate aknakatete paigaldus ja päikesepaneelide paigaldamise ettevalmistustööde lõpuleviimine 2023. aastal, et toota ise taastuvelektrit, mis peaks andma investeeringutasuvuseks ligikaudu 50 %; tunnustab keskust edu eest oma 2022. aasta eesmärkide saavutamisel või ületamisel (võrdlusaasta 2019) seoses elektrikasutuse (27 %), kütteõli (43 %) ja paberikasutuse vähendamisega (73 %) ning lähetuskulude kärpimisega (71 %) ja füüsilist kohalolekut nõudvate koosolekute kulude vähendamisega (56,5 %);

9.tunnustab keskuse jõupingutusi põhitegevuse tugevdamisel, pöörates põhitähelepanu halduse lihtsustamisele ja ühtlustamisele, teadmiste ja ressursside jagamisele teiste ametitega, ülesannete digitaliseerimisele, ühtlustamisele ja ümberkorraldamisele, samuti füüsilist kohalolekut nõudvate koosolekute vähendamisele ja üritustel veebiosalemise suurendamisele; võtab teadmiseks nende jõupingutuste tulemused, muu hulgas kolme assistendi ametikoha muutmise ekspertide ametikohtadeks ja umbes 390 000 euro suuruse kokkuhoiu füüsilist kohalolekut nõudvate koosolekute arvu vähendamise tõttu, mis kõik aitasid kiiduväärselt suurendada põhitegevusega seotud töötajate osakaalu 66,5 %-lt 2021. aastal 73,2 %-le 2022. aastal;

10.tunnustab keskust jätkuvate edusammude eest IKT ja digiülemineku strateegia rakendamisel, et veelgi parandada tõhusust; märgib, et 2022. aastal digiteeris keskus kõik töövood, võttis kasutusele valikumenetluse digivahendi ning uue digitaalse töö- ja koostöökeskkonna ning valmistas ette ja käivitas riigihangete haldamise vahendi kasutamise (alates 2023. aasta jaanuarist); tunnustab asjaolu, et keskus on andnud kõigile oma töötajatele õiguse kasutada digitaalallkirja ning et töötajad kasutavad lepingute, tellimislehtede ja õiguslikult siduvate dokumentide puhul elektroonilise allkirjastamise süsteemi EU Sign;

11.võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et keskus ei kuulu ametite hulka, kelle iga-aastastesse tegevusaruannetesse on lisatud mingis vormis keskkonnaaruandlus ja kes on saanud EMASi registreeringu; võtab aga teadmiseks keskuse keskkonnajuhtimissüsteemi, mis aitab keskusel saavutada oma keskkonnaeesmärke, sealhulgas kasutades peamisi tulemusnäitajaid energia-, vee- ja paberitarbimise ning jäätmete ja CO2 heite osas; märgib rahuloluga, et keskuse tulemusjuhtimise süsteem sisaldab keskkonnanäitajat „CO2 (tonnides) heide“, millega hinnatakse keskuse keskkonnatoimet CO2 ja üldise jäätmete heite alusel; võtab lisaks teadmiseks keskuse võetud kohustuse oma keskkonnajuhtimissüsteemi ajakohastada ja võtta meetmeid, et saada EMASi sertifikaat alates 2025. aastast;

12.märgib, et 31. detsembril 2022. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 95,60 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 83 ajutisele ametikohale oli nimetatud 79 ajutist teenistujat ning kaheksast ametnikust oli ametisse nimetatud kaheksa; märgib lisaks, et 2022. aastal oli keskuses liidu eelarves kinnitatud 25 lepingulise töötaja ametikohast täidetud 20, lisaks töötas keskuses 4 lähetatud riiklikku eksperti ja 5 ajutist töötajat;

13.võtab 2022. aasta kohta teatatud soolise koosseisu osas teadmiseks, et keskuse kõrgemasse juhtkonda kuulub neli meest (66,7 %) ja kaks naist (33,3 %); märgib, et haldusnõukogusse kuulub 78 meest (53 %) ja 68 naist (47 %); tuletab meelde keskuse volitusi ja seda, et haldusnõukogu liikmete suur arv (146) tuleneb keskuse erilisest koosseisust, mis põhineb kolmepoolsuse põhimõttel, hõlmates riikide ametiasutuste ja sotsiaalpartnerite esindajaid; tunnistab, et haldusnõukogu tagab oma liikmete kaudu vajaliku kooskõla keskuse töö ning sidusrühmade vajaduste ja prioriteetide vahel; märgib lisaks, et keskuse töötajate üldine sooline jaotus on järgmine: 44 % on naised (47) ja 56 % mehed (61); tuletab meelde geograafilise tasakaalu tähtsust ja väljendab järelmeetmete aruande põhjal sellega seoses heameelt keskuse võetud kohustuse üle oma töötajate arvu geograafiliselt tasakaalustada, kasutades teiste ametite reservnimekirjasid, sealhulgas ühendades nendega jõud ja laiendades vabade ametikohtade teadete levitamist;

14.märgib rahuloluga, et keskus tegutseb proaktiivselt oma töötajate heaolu ning töö- ja eraelu tasakaalu parandamiseks; märgib sellega seoses, et keskus pakkus 2022. aastal koolitusi muu hulgas töökohal ärevusega toimetuleku, stressitaluvuse ja digitaalse heaolu valdkonnas, korraldas personalipoliitika valdkonnas nn impulssuuringuid, uuendas oma ühiskomiteed, mille eesmärk on edendada töötajate heaolu ja head tervist, ning kehtestas ööpäevaringse töötajate abistamise programmi konfidentsiaalseks toetamiseks seoses keskuse töötajate eri elu- või tööprobleemidega;

15.märgib, et keskus käivitas 2022. aastal oma korrapärase töötajate kaasamise uuringu, millele 65 % keskuse töötajatest reageerisid positiivselt (vastajate määr oli 75 %), samas kui 12 analüüsist 10 puhul täheldati 2019. aasta uuringutulemustega võrreldes positiivseid muutusi, vaatamata sellele, et eelmisest uuringust möödunud periood oli väga keeruline, olukorras kus mõned valdkonnad, nagu töökoormus, otsuste tegemise läbipaistvus ja sisekoostöö, vajavad veel lisatähelepanu; väljendab heameelt selle üle, et üldkoosolekul ja spetsiaalsetel infotundidel tutvustati uuringu tulemusi kõigile töötajatele;

16.peab kiiduväärseks keskuse võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse poliitika raames ning seoses puuetega inimeste toetamisega võetud meetmeid, nagu personalitöötajatele ja valikukomisjonidele pakutavad koolitused (mitmekesisuse ja kaasamise küsimustes) ja suunised (alateadliku kallutatuse avastamine ja tõkestamine), ning kohandused vastavalt puudega taotlejate vajadustele; võtab keskuse poolt Euroopa Parlamendi kirjalikele küsimustele antud vastuste põhjal teadmiseks keskuse kavatsuse võtta 2023. aastal vastu mitmekesisuse ja kaasamise harta;

17.võtab murega teadmiseks kontrollikoja aruandes tehtud tähelepaneku, et keskus maksis aastatel 2017–2022 igakuiseid ja päevarahasid kahele Kreeka kodanikule, kes töötasid liikmesriigi lähetatud ekspertidena; märgib sellega seoses, et neil kahel lähetatud eksperdil ei olnud keskuse sise-eeskirjade kohaselt õigust hüvitistele, kuna keskus asub Kreekas, mistõttu loetakse eeskirjadevastaseks kõik neile lähetatud ekspertidele sel ajavahemikul tehtud seonduvad maksed summas 222 647 eurot (2022. aastal 36 608 eurot); märgib lisaks, et kui keskus tuvastas selle probleemi 2022. aastal, dokumenteeris ta need kaks juhtumit nõuete rikkumise ja erandite registris, otsustas alusetult makstud summasid mitte tagasi nõuda ja kehtestas sellel ajal veel tööl olnud lähetatud eksperdile tehtavate maksete järkjärgulise lõpetamise kolme kuu jooksul; nõuab ranget kontrolli ja selliste olukordade vältimist tulevikus;

18.võtab teadmiseks keskuse meetmed ja jätkuvad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; märgib, et keskus nõuab, et töötajad deklareeriksid oma võimalikud või tegelikud huvid, kui nad tegutsevad olukorras, kus võib tekkida huvide konflikt; märgib sellega seoses, et keskusel on kasutusel mehhanism, mis hõlmab eelmeetmeid koos leevendustegevustega, järelkontrolle ja abi keskuse sisekontrolli koordinaatorilt, kes saab deklareeritud huvide konfliktide kohta teavet;

19.tuletab meelde, et määruse (EL) 2019/128 kohaselt peavad kõik liikmed ja asendusliikmed, kes osalevad haldusnõukogu koosolekutel või kasutavad hääletamisõigust, esitama huvide deklaratsiooni; väljendab heameelt asjaolu üle, et keskuse veebisaidil on avaldatud kõigi haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete ning keskuse kõrgema või keskastme juhtide ametikohtadel töötavate töötajate huvide deklaratsioonid; võtab teadmiseks keskuse vastused parlamendi kirjalikele küsimustele, et alates 2022. aastast ei kutsuta haldusnõukogu liikmeid (ega asendusliikmeid), kes ei esita allkirjastatud huvide deklaratsiooni, enam haldusnõukogu koosolekutele, nad ei saa haldusnõukogu dokumente ega osale kirjalikes otsuste tegemise menetlustes; võtab teadmiseks haldusnõukogu liikmete elulookirjelduste avaldamise, kuigi seda ametlikult ei nõuta; märgib, et mõne haldusnõukogu liikme, sealhulgas haldusnõukogu esimehe elulookirjeldused on endiselt puudu; kutsub keskust üles avaldama kõigi haldusnõukogu täis- ja asendusliikmete elulookirjeldused;

20.märgib, et keskus tunnistab nn pöördukse efekti olukordade tähtsust ja tegeleb korrapäraselt kõigi oma töötajate teadlikkuse suurendamisega rakenduseeskirjadest, mis käsitlevad teenistusvälist tegevust ja lähetusi ning pärast teenistusest lahkumist toimuvat ametialast tegevust; tunnustab asjaolu, et kõigil keskusest lahkuvatel töötajatel palutakse allkirjastada dokument kohustuste kohta pärast teenistusest lahkumist ja muu hulgas selle kohta, et ükski tulevane töö ei tohi kahjustada nende konfidentsiaalsuskohustust keskuse vastu;

21.märgib, et sisekontrolli kogukulud olid 2022. aastal 1 101 755 eurot (otsesed kulud 29 024 eurot ja kaudsed kulud 1 072 731 eurot), mis moodustab keskuse eelarvest 6 %; võtab lisaks teadmiseks keskuse avalduse, et kulude mõõdukas (5,3 %) suurenemine võrreldes 2021. aastaga tuleneb palgakulude ja sisekontrolliülesannetega seotud töötajate koosseisu suurenemisest, mis tõi kaasa suuremad kaudsed kulud;

22.võtab teadmiseks, et oma hindamispoliitika kohaselt teeb keskus eelhindamisi 500 000 eurot ületavate hankemenetluste puhul ja järelhindamisi projektide ja tegevuste puhul, mille kogukulud on üle 500 000 euro; märgib, et finants- ja hanketeenistuse juhataja 2022. aasta aruandes jõuti järeldusele, et kontrollitud perioodil algatatud hankemenetlused vastasid eelhindamise nõuetele; märgib, et 2022. aastal viis keskus läbi tegevuse järelhindamise, mis keskendus raamlepingule tööturuteabe ja oskuste vajaduste analüüsi valdkonnas (lepingu väärtus 1 088 350 eurot); märgib lisaks, et järelhindamise tulemused kinnitasid asjaolu, et keskuse tegevus oli tulemuslik, mõjus, sidus ja andis liidule lisaväärtust; märgib lisaks, et 2022. aastal jõudis tegevdirektori määratud töörühm järeldusele, et kolmest hankemenetlusest koosneva valimi puhul olid kehtestatud tulemusliku ja tõhusa sisekontrolliga seotud kriteeriumid ja neid järgiti, ilma et oleks olnud vaja võtta parandusmeetmeid;

23.märgib, et keskus registreeris 2022. aastal 57 nõuetele mittevastavuse juhtumit ja eranditaotlust, mis olid seotud lepingute ja finantsjuhtimise küsimustega; märgib ka, et sisekontrolli koordinaatori esitatud soovitusi rakendati ja järgiti, et vältida olukorra kordumist;

24.märgib, et keskuse üldise sisekontrolliraamistiku hindamisel, mille viis eelarve peadirektoraadi pakutavat vahendit kasutades läbi sisekontrolli koordinaator, jõuti järeldusele, et sisekontrolliraamistik on tõhus, kõik selle komponendid on paigas ja toimivad hästi ja ettenähtud eesmärgil, kuid sisekontrollikomponenti „Kontrollitegevus“ tuleks veidi parandada; võtab järelmeetmete aruande põhjal rahuloluga teadmiseks, et keskus korraldab eetika-, usaldusväärsus- ja sisekontrolliküsimustes teadlikkuse suurendamise raames kõigile töötajatele ja haldusnõukogu liikmetele hea valitsemistava teemal, sealhulgas pettusega seotud küsimustes, korrapäraseid kohustuslikke koolitusi;

25.väljendab heameelt keskuse jõupingutuste üle püüda suhelda viisil, mis aitab jõuda laiema üldsuseni, sealhulgas võttes keskuse veebisaidil kasutusele masintõlkemootori, et teha kõik oma veebilehed kättesaadavaks kõigis liidu institutsioonide ametlikes keeltes; märgib, et 2022. aastal investeeris keskus mitmesse innovatiivsesse tootesse, näiteks korporatiivvideote tootmisse, liikuvasse graafikasse, animatsiooni (liidu 2022. aasta eesistujariigiks olnud riikide, st Prantsusmaa ja Tšehhi kutsehariduse ja -õppe süsteemide kohta), netisaadetesse, samuti uute andmete visualiseerimisesse ja veebipõhistesse andmebaasidesse, mis tugevdasid keskuse veebiportaali; märgib rahuloluga, et keskuse väljaanded ja infotunnid jõudsid tänu otseallalaadimisele kümnete tuhandete inimesteni; tunnustab keskust oma sotsiaalmeedianäitajate parandamise eest 2022. aastal;

26.rõhutab, et kutseharidus ja -õpe ning täiskasvanuharidus on Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) peamised prioriteedid keskkonnahoidliku ja digitaalse taastumise suunas, olukorras kus ESF+ eelarve aastateks 2021–2027 on peaaegu 99,3 miljardit eurot;

27.võtab teadmiseks, et kõrgete inflatsioonimäärade ja sellega seotud palkade kohandamise tõttu suurenesid palgad esialgsete prognoosidega võrreldes rohkem ja lisaks suurendati kaalutegurit, mistõttu oli põhitegevusega seotud lisavahendite tagamise paindlikkus piiratud;

28.viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 11. aprilli 2024. aasta resolutsioonile Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2024)0280. ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.