1.märgib, et eelarveaasta 2022 eelarveseire tulemusel oli jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr 96,80 %, mis on 2021. aasta määrast 0,42 % madalam; väljendab kahetsust, et jooksval aastal oli maksete assigneeringute täitmise määr 71,48 %, mis on 2021. aasta määrast 0,88 % madalam;

2.märgib, et ühe auditeeritud kahe miljoni euro suuruse makse puhul kiitis amet asjaomased eelarvelised kulukohustused heaks alles pärast juriidilise kohustuse heakskiitmist; tuletab meelde, et see on vastuolus ameti finantsmääruse artikli 73 lõikega 2; kutsub ametit üles võtma viivitamata meetmeid ja rakendama meetmeid tagamaks, et kõik finantstehingud on kooskõlas raamfinantsmäärusega;

3.tuletab meelde, et ameti Londonis asuvate endiste kontoriruumide üürilepinguga seotud võimalikud kohustused kuni 2039. aastani on jätkuv probleem; märgib murega, et 31. detsembri 2022. aasta seisuga on ameti poolt kuni üüriperioodi lõpuni makstav hinnanguline üürisumma, sellega seotud teenustasud ja üürikindlustus kokku 366 miljonit eurot ehk ligikaudu 23 miljonit eurot aastas; märgib, et 2019. aasta juulis jõudis amet üürileandjaga kokkuleppele ja andis oma endised ruumid alates 2019. aasta juulist allüürile põhiüürilepingu tingimustega kooskõlas olevatel tingimustel; võtab teadmiseks, et allüürimine kestab kuni ameti üürilepingu lõppemiseni 2039. aasta juunis ning kuna amet jääb põhiüürilepingu osaliseks, võib teda pidada vastutavaks kogu põhiüürilepingust tulenevate lepinguliste kohustuste alusel tasumisele kuuluva summa eest, kui allüürnik ei täida oma kohustusi; juhib tähelepanu veel ühele ameti raamatupidamise aastaaruandes esile toodud elemendile, nimelt allüürniku lõpliku emaettevõtja finantstulemuste ebakindlusele, mis tuleneb tema krediidireitingu halvenemisest ja hiljutisest võlgade restruktureerimisest, mis tõi kaasa maksete peatamise; märgib, et amet ja selle haldusnõukogu on mures selle pärast, et selle asemel, et amet koondaks kõik pingutused oma põhiülesandele, s.o rahvatervise kaitsmisele ja edendamisele, peab amet nüüd kolmandas riigis ärikinnisvara haldama ning kasutama liidu kodanike rahvatervisealaste kohustuste täitmiseks mõeldud personali ja rahalisi vahendeid hoopis muul otstarbel; on teadlik, et 11. jaanuaril 2024 korraldas Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon ametiga arvamuste vahetuse seoses Londonis asuvate ameti endiste ruumide allüürile andmise lepingu võimaliku muudatusega; rõhutab vajadust teha poliitiline otsus, et tagada selles küsimuses pikaajaline lahendus; rõhutab, et pikaajalise lahenduse leidmise ajal tuleks leida ja kasutusele võtta lühiajaline meede probleemi lahendamiseks ja ohjeldamiseks, arvestades, et allüürnik ei maksa jätkuvalt oma üüri;

4.märgib, et amet teatas 2022. aastal 41 tulemusnäitajast, mille täitmise määr oli 92,60 %; märgib, et 2022. aastal suurendas amet oma rolli ravimeid reguleerivate asutuste rahvusvahelise koalitsiooni eesistujana, et teha edusamme rahvusvaheliste reguleerimissüsteemide ühtlustamisel; märgib, et ta on rakendanud ka kolme peamist õigusakti (määrus (EL) nr 536/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 536/2014, milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/20/EÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 1)., määrus (EL) 2019/6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ (ELT L 4, 7.1.2019, lk 43). ja laiendatud volitused määruses (EL) 2022/123 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. jaanuari 2022. aasta määrus (EL) 2022/123, mis käsitleb Euroopa Ravimiameti suuremat rolli ravimite ja meditsiiniseadmete alases kriisivalmiduses ja -ohjes (ELT L 20, 31.1.2022, lk 1).) ning teinud edusamme andmehalduse valdkonnas;

5.väljendab heameelt asjaolu üle, et 1. märtsil 2022 pikendati ameti volitusi määruse (EL) 2022/123 jõustumisega, millega tugevdatakse ameti rolli kriisiks valmisolekus ning ravimite ja meditsiiniseadmete haldamises; märgib, et selle määruse kohaselt pidi amet looma uued organid, nagu raviminappuse ja -ohutuse juhtrühm ja hädaolukordade rakkerühm, ning lisaks tegeles amet komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusest ametile üle antud meditsiiniseadmete eksperdirühmade haldamisega; märgib lisaks, et amet vastutab määruse (EL) 2022/123 alusel selliste sündmuste jälgimise eest, mis võivad viia kriisini, ning kriisi ajal elutähtsate ravimite, meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostika nappuse korral liidu reageerimisest teatamise ja selle koordineerimise eest;

6.rõhutab, et 2022. aastal on muudeks peamisteks saavutusteks kahe uue vaktsiini ja kahe COVID-19 ravi heakskiitmine, ning hädaolukordade rakkerühm soovitas ajutiselt kasutada USAs heaks kiidetud ahvirõugevaktsiini Jynneos ahvirõugete vastu, et toetada riiklike ELi ametiasutuste vaktsineerimispüüdlusi, ning laiendada Imvanexi kasutamist, et kaitsta ka täiskasvanuid ahvirõugete eest; võtab teadmiseks, et amet tegi lisaks koostööd Rotterdamis asuva Erasmuse ülikooli meditsiinikeskusega, et luua andmeanalüüsi ja reaalmaailma interrogatsioonivõrgu koordineerimiskeskus (DARWIN EU®), mis oleks teerajaja kavandatavale määrusele Euroopa terviseandmeruumi kohta ja ühendaks ravimite reguleerimisel kasutatavate Euroopa ühtse terviseandmeruumi teenustega; märgib lisaks, et raamistiku Scaled Agile rakendamine hõlmas ameti IT-portfelli üleminekut Agile’i tööviisile, selle põhiülesandega kooskõlas oleva väärtusvoo loomist ja neisse kuuluvate tootemeeskondade töölerakendamist; kutsub ametit üles nendest kogemustest õppima ja kasutama tulevikus nendest saadud parimaid tavasid;

7.kordab, et ametil on inimeste ja loomade tervise kaitsmisel tähtsaim toll, sest ta hindab ja kontrollib inim- või veterinaarravimeid ning kaitseb rahvatervist, suurendades teadlikkust peamistest küsimustest, nagu antimikroobikumiresistentsus ja nakkushaiguste ennetamine vaktsineerimise abil;

8.märgib aga, et ameti ebapiisavad vahendid võivad vähendada ameti võimet oma ülesandeid täita, ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles eraldama asjakohased liidu rahalised vahendid, et ametil oleksid piisavad vahendid, et viia viivitamata ellu kogu oma tegevus mitmesuguste regulatiivsete mehhanismide valdkonnas, sealhulgas ravimite väljatöötamise ja kättesaadavuse hõlbustamine, teadusuuringute ja innovatsiooni toetamine ning ameti kohustus jälgida ja leevendada esmatähtsate ravimite võimalikku või tegelikku nappust;

9.võtab teadmiseks, et 2022. aastal oli suur osa tegevusest seotud endiselt COVID-19ga, kuid müügiloa andmise eelse ja esmase müügiloaga seotud tegevuse asemel pöörati põhitähelepanu müügiloa saamise järgsele tegevusele;

10.väljendab heameelt selle üle, et 52 % taotlejatest, kellele on antud ravimi kohta positiivne arvamus, on saanud ametilt oma ravimi väljatöötamise etapis teadusnõu või uuringuplaaniabi, kusjuures uute toimeainetega ravimite taotlejate puhul on see näitaja tõusnud 78 %-ni; on arvamusel, et varajane nõustamine võib heakskiitmisprotsessi oluliselt ühtlustada ning viia ohutute ja tõhusate ravimite väljatöötamiseni;

11.on teadlik, et amet jätkas 2022. aastal tõhususe suurendamise strateegia rakendamist, keskendudes protsesside parandamisele ja digitaliseerimisele;

12.märgib, et oma digitaalse innovatsiooni labori (DigiLab) töö kaudu uuris amet võimalusi haldustöö automatiseerimiseks; märgib, et DigiLab algatas 14 automatiseerimisprojekti, mille seadis esikohale ja kiitis heaks digitaalkiirenduse juhtrühm koos analüütika tippkeskusega (ACE), sealhulgas e-posti kategoriseerimise automatiseerimine, kliiniliste murdepunktide loendi koostamine ja katseline ELi võrdluskuupäevade andmebaas hoolduse tõhususe suurendamiseks ja ameti veebisaidil avaldamiseks; märgib, et DigiLab tegi koostööd ka ACEga, et katsetada viit võimalikku lahendust äriprobleemidele;

13.väljendab heameelt asjaolu üle, et oma 2022. aasta digitaliseerimispüüdluste osana viis amet lõpule hea kliinilise tava ja ravimiohutuse järelevalve hea tava kontrollide integreerimise oma IT-platvormi IRIS, suurendades tõhusust, läbipaistvust ja koostööd kooskõlas ameti digiülemineku programmiga, mille raames teostatakse inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee või veterinaarravimite komitee taotlusel järelevalvet inim- ja veterinaarravimite kontrollide üle tsentraliseeritud menetluse või edastamisprotsessi alusel; kutsub institutsiooni üles leidma rohkem sisemenetlusi, mida saaks digitaliseerimise kaudu ühtlustada;

14.märgib, et osana protsessi parandamise mõõtmetest tegeles amet 2022. aastal Agile’i ümberkujundamisega, et tagada suurem läbipaistvus, väiksem halduskoormus ja selgem aruandekohustus uue juhtimismudeli ja infohalduses/IT-valdkonnas töötamise viisi kaudu;

15.juhib tähelepanu sellele, et 2022. aastal jätkas amet järk-järgult kohapealset tegevust oma hoones, säilitades samal ajal paindliku töökorralduse, võimaldades igal kuul kuni 60 % kaugtöötamist; ärireiside ajutised eeskirjad seadsid prioriteediks virtuaalse osalemise konverentsidel, koosolekutel ja koolitustel, kusjuures füüsilist kohalolekut kaalutakse strateegilise lisaväärtusena, ning rakendati otsust teha teaduskomiteede koosolekuid ja töörühmade kohtumisi vaheldumisi virtuaalselt ja kohapeal, et hallata kohapealset suutlikkust ja aidata kaasa CO2 jalajälje kontrollile, mille tulemuseks on väiksem CO2 heide võrreldes pandeemiaeelsete aastatega, hoolimata füüsilise tegevuse taastumisest;

16.tuletab meelde, kui oluline on suurendada ameti digitaliseerimist ametisisese toimimise ja juhtimise seisukohast, kuid ka selleks, et kiirendada menetluste digitaliseerimist; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas proaktiivset tegutsemist, et vältida ametitevahelist digilõhet; juhib siiski tähelepanu vajadusele võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida mis tahes ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis; rõhutab vajadust tõhustada meetmeid küberrünnete ja infiltratsioonikatsete vastu, eelkõige nende vastu, mis on pärit Venemaalt või Hiinast;

17.märgib rahuloluga, et amet teeb koostööd teiste ametitega, eelkõige Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ning Euroopa Toiduohutusametiga, muu hulgas Euroopa vaktsineerimise infoportaali küsimuses, et jälgida vaktsiinide ohutust ja teatada kõrvaltoimetest, samuti antimikroobikumide tarbimise ja resistentsuse küsimuses;

18.kutsub ametit üles ka edaspidi edendama koostööd teiste liidu ametite ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning toetama sidusrühmade ja kodanikega peetavat arutelu;

19.märgib, et 31. detsembri 2022. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 99,39 % ja liidu eelarves kinnitatud 662 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 658 (2021. aastal oli kinnitatud ametikohti 657); märgib, et 2022. aastal töötas ameti heaks ka 192 lepingulist töötajat, 25 lähetatud riiklikku eksperti ja 114 ajutist töötajat;

20.peab kahetsusväärseks soolise tasakaalu puudumist ameti haldusnõukogus, kus 67-st 36 (54 %) on mehed, ja ameti personali hulgas, kus 865-st 568 (66 %) on naised; peab lisaks kahetsusväärseks, et kõrgema juhtkonna ametikohtadel on 27-st 17 (63 %) mehed; on kindlalt arvamusel, et ameti kõrgema ja keskastme juhtkonna liikmete ning haldustöötajate soolist tasakaalu tuleb kiiremini parandada;

21.väljendab muret geograafilise tasakaalustamatuse pärast ameti kõrgema ja keskastme juhtide seas, kus Kesk- ja Ida-Euroopast on ainult üks juhtivtöötaja; rõhutab, et olukorda tuleb parandada; palub, et amet esitaks selle kohta eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele aruande;

22.tuletab meelde, kui tähtis on tagada sooline tasakaal, ja võtab sellega seoses teadmiseks, et amet rakendab kõrgema juhtkonna ametikohtade soolise ebavõrdsuse vähendamisel mitmesuguseid algatusi, sealhulgas juhtkonna arenguprogrammi, asutusesisese liikuvuse võimalusi ja juhtivate kogukondade loomist, et julgustada ja toetada naistöötajaid; märgib, et büroode/teenuste/töövoogude juhtidest tehakse register, mis suurendab järk-järgult naisjuhtide arvu; märgib lisaks, et peamiste meessoost juhtivtöötajate pensionile jäämine pakub naistele värbamisvõimalusi, mida täiendavad täiustatud tööandjate kuvandi strateegia, sihipärane värbamisturundus, mitmekesisuse ja kaasamise töörühma loomine ning demokraatia ja innovatsiooni harta heakskiitmine 2022. aasta märtsis;

23.märgib, et 2022. aastal oli deklareeritud ületunnitöö 72 463 tundi 30 % väiksem kui 2021. aastal teatatud 102 912 tundi; märgib lisaks, et 2022. aastal oli keskmine ületunnitöö 4,3 % võrreldes 2021. aastal teatatud 6,3 %-ga, mis on ligilähedane ajavahemikul 2016–2019 registreeritud keskmisele 4,0 %-le; rõhutab, kui oluline on hea töö- ja eraelu tasakaal, paindlik tööaeg, kaugtöö ja õigus olla mittekättesaadav, et parandada töötajate heaolu;

24.väljendab heameelt asjaolu üle, et amet viis 2022. aastal läbi põhjaliku heaolu-uuringu ja sellest tulenevad soovitused integreeriti ameti personalistrateegiasse aastateks 2023–2025;

25.märgib, et ametil on inimväärikuse kaitset ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamist käsitlev poliitika ning et amet kuulub ametitevahelisse usaldusnõunike rakkerühma; ootab nende aruandeid ja soovitusi; märgib, et 2022. aastal ei teatatud ühestki ahistamisjuhtumist, ning ergutab ametit jätkama ja arendama tööd selleks, et ka tulevikus juhtumeid ennetada;

26.märgib, et ameti tegevuses erapooletuse ja objektiivsuse säilitamiseks kohandab amet korrapäraselt poliitika ulatust ja rakendusprotsesse uuest tegevusest ja/või uute sidusrühmade kategooriatega suhtlemisest tulenevate uute riskidega; märgib, et tulenevalt ameti uutest kohustustest meditsiiniseadmete ja in vitro meditsiiniseadmete valdkonnas ning ameti kohustustest laiendatud volituste alusel vaadati 2022. aastal läbi haldusnõukogu liikmete konkureerivate huvide poliitika, ekspertide konkureerivate huvide poliitika ning töötajate ja kandidaatide enne töölevõtmist deklareeritud huvide käsitlemise rakenduseeskirjad;

27.märgib, et ametil on usalduse rikkumise menetlus, milles on sätestatud, kuidas ta tegeleb ekspertide ja komisjonide liikmete ebaõigete või mittetäielike e-dokumentidega ning konfidentsiaalse teabe avalikustamisega; märgib, et usalduse rikkumise menetlus vaadati 2022. aasta detsembris läbi; rõhutab asjaolu, et läbivaadatud usalduse rikkumise menetluse kohaselt kohaldatakse seda ka laiendatud volituste alusel ametis loodud muude organite suhtes (nt hädaolukordade rakkerühm ja mõlemad nappuse juhtrühmad);

28.märgib, et 2022. aastal algatati ekspertide jaoks kaks usalduse rikkumise menetlust; märgib, et üks juhtum puudutas komitee liiget, kes jättis teatamata loengu honorari, mille tulemuseks oli deklaratsioonide läbivaatamine ja kolmeaastane piirang, ning teine juhtum puudutas komitee liiget, kes jättis teatamata lähedase pereliikmega seotud huvi, mis tõi kaasa üheksakuulise piirangu ameti tegevustest;

29.rõhutab, et ametist lahkuvad töötajad taotlesid luba töösuhtejärgseteks ametiteks, kusjuures 2022. aastal esitati 22 taotlust, mille tulemuseks olid muudetud load, sealhulgas nii piiranguteta kui ka piiratud juhtudel; võtab teadmiseks, et amet on alates 2020. aasta detsembrist avaldanud otsuseid kõrgema juhtkonna töötajate organisatsioonist lahkumise kohta oma veebisaidil, aidates märkimisväärselt kaasa konkureerivate huvide käsitlemise läbipaistvusele;

30.märgib rahuloluga, et komisjoni siseauditi talituse aruandes, mis avaldati 2022. aastal ja mis keskendus personaliküsimustele, kinnitati, et süsteem on usaldusväärne, mis põhineb töötajate väga suurel teadlikkusel kaasnevatest riskidest ja sisekontrollide küpsusest võimalike huvide konfliktide ohjamiseks;

31.märgib, et amet kui liidu tehniline ja teaduslik organ ei suhtle ametlikult lobistidega ega kohtu nendega, kuid amet suhtleb ja kohtub sidusrühmadega vastavalt oma ametlikele sidusrühmade raamistikele; märgib lisaks, et kohtumised väliste sidusrühmadega on avalikud ja üksikasjad avaldatakse ameti veebisaidi ürituste lehel;

32.võtab teadmiseks nähtavuse, mille amet on saavutanud; on arvamusel, et meedias, internetis ja sotsiaalmeedias on veel ruumi nähtavuse parandamiseks, et teha oma töö ja ohud meie keskkonnale kodanikele teatavaks;

33.märgib, et 2022. aastal sai amet 676 dokumentidele juurdepääsu taotlust, mida on vähem kui 2019. aastal (783 taotlust) ja 2021. aastal (710 taotlust), ja andis juurdepääsu 216 666 leheküljele, mida on rohkem kui 2021. aasta 165 943 lehekülge, kuid palju vähem kui 2019. aasta 318 013 lehekülge; märgib, et amet kasutab järjekorramehhanismi, et hallata sama taotleja mitme dokumentidele juurdepääsu taotluse menetlemist, kuid selle tõttu on ameti valduses olevatele dokumentidele kiiret juurdepääsu raske tagada, mis heidutab taotlejaid uusi taotlusi esitamast; kutsub ametit üles esitama üksikasjalikku teavet selle kohta, kui palju dokumentidele juurdepääsu taotlusi on järjekorrasüsteemis aktiveerimata ja kui palju aega järjekorrasüsteemis oodates aktiveerimiseni keskmiselt kulub; nõuab, et algatataks audit ameti eeskirjade kohta, et menetleda dokumentidele juurdepääsu taotlusi, järjekorramehhanismi, taotluste puhul aja jooksul toimunud muutusi ja mõju taotlejatele;

34.kutsub komisjoni üles tagama, et amet saab piisavad vahendid määruse (EL) nr 536/2014 vastuvõtmisega ametile määratud ülesannete täitmiseks, ning vältima töötajate nappust, mis mõjutab negatiivselt ameti läbipaistvuspoliitikat, sealhulgas seoses kliiniliste andmete õigeaegse avaldamise, koosolekute protokollide ja dokumentidele juurdepääsu taotlustele õigeaegse vastamisega;

35.märgib, et koostati küsimustik, et hinnata 17 põhimõtte rakendamist, toimimist ja parandamist sisekontrolli raamistikus; märgib, et konkreetsete põhimõtete või elementide eest vastutavad juhid ja töötajad said küsimustiku kätte ning täiendava selgitamise eesmärgil tehti intervjuud; märgib lisaks, et üldine järeldus on, et sisekontrollisüsteemi peetakse tulemuslikuks ja tõhusaks, selle komponendid ja põhimõtted on üldiselt olemas ja toimivad mõistlikult hästi, samas kui mõnede põhimõttet puhul võib olla kasu väikestest selgitustest või lisateabest ning tehakse ettepanekuid kohandusteks ja parandusteks;

36.juhib tähelepanu asjaolule, et ameti 2019. aastal toimunud ümberpaigutamise tulemusena rentis amet Amsterdamis hoone, mis varustati ja sisutati täielikult Madalmaade valitsuse 15 miljoni euro suurusest toetusest, sealhulgas mööbli ja toitlustusseadmete annetamine; märgib, et kontrollikoda leidis, et amet ei olnud määranud mõnele neist varadest, peamiselt mööblile selget tunnust (nt vöötkoodiga märgised); märgib lisaks, et neli inventarinimestikku, mida amet oli alates ümberpaigutamisest teinud, näitasid korduvalt lahknevusi (mis aja jooksul vähenesid 534 331 eurolt 15 000 eurole) Madalmaade valitsuse annetatud varade loetelu, ameti varade registri ja ruumidest leitud varade vahel; rõhutab asjaolu, et materiaalse vara asukohta näitava täieliku ja ajakohastatud inventarinimestiku puudumine on vastuolus finantsmääruse artikliga 87 ning mõjutab negatiivselt ameti suutlikkust tagada oma varade kaitse; väljendab heameelt asjaolu üle, et oma protsesside pidevaks täiustamiseks avaldab amet varade inventarinimestiku haldamise ajakohastatud sisesuunised, võtab mööbli märgistamisel kasutusele riskipõhise lähenemisviisi ja avaldab jooksva füüsilise kontrolli kava, et pidevalt kinnitada oma inventarinimestiku täpsust;

37.märgib kontrollikoja aruande tähelepanekut, mis käsitleb ameti panust töötajate teatavat liiki lastehoiukuludesse, nagu koolieelne lastehoid ja pikapäevarühmad Madalmaades; märgib, et koolitoidu puhul leidis kontrollikoda, et amet ei suutnud esitada täielikke tõendeid kontrollide kohta, mille eesmärk oli tagada koolitoidu kulude välistamine, mistõttu seati kahtluse alla, kas selliseid kontrolle tehti süstemaatiliselt; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et toitlustuskulud jäetakse koolikuludest välja ja amet esitab tõendid selle kohta, et koolitoidu kulud on toetuse arvutamisel välja jäetud;

38.võtab teadmiseks ameti siseauditi üksuse tegevuse tulemused, mille kohaselt esitati 2022. aastal kuus kriitilise tähtsusega ja 19 väga olulist soovitust; kutsub ametit üles tegelema 14 olulise soovitusega, mis ootavad parandusmeetmete kava 31. detsembri 2022. aasta seisuga, ja andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas toimunud arengust aru;

39.väljendab heameelt asjaolu üle, et amet viis oma pikaajalised kliimaeesmärgid kooskõlla määruses (EL) 2021/1119 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1). sätestatud eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks 55 % (võrreldes 1990. aasta tasemega) ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus; märgib, et energia- ja veetarbimise puhul võttis amet eesmärgiks vähendada seda oma kontorites 15 % ruutmeetri kohta aastatel 2012–2021; märgib, et selle eesmärgi puhul võeti arvesse ameti kasvu kõnealusel perioodil ning asjaolu, et Londonist Amsterdami kolides paigutati amet suuremasse, kuid ka energiatõhusamasse hoonesse; märgib, et eesmärki ületati nii energia kui ka vee osas, sest energiatarbimist vähendati 45 % ja veekasutust 63 % ruutmeetri kohta;

40.märgib, et amet valmistub keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi sertifitseerimiseks;

41.väljendab heameelt asjaolu üle, et 2022. aastal võttis amet küberturvalisuse suurendamiseks vastu infoturbestrateegia ja sellega seotud rakenduskava, mille eesmärk on tõhustada olemasolevaid kaitsemeetmeid ja turbeprotsesse, et kaitsta ameti teabevarasid, toetades samal ajal uusi äri- ja tehnoloogilisi probleeme; märgib, et 2022. aastal rakendati ka muid olulisi meetmeid, sealhulgas julgeolekukoolituse ja teadlikkuse suurendamise programmi loomine ning julgeolekuoperatsioonide keskuse rakendamine, mille eesmärk on pidevalt jälgida ja parandada ameti turvaolekut, vältides, avastades, analüüsides samal ajal küberturvalisuse intsidente ning reageerides neile; märgib lisaks, et amet on teinud tihedat koostööd ELi institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva rühma ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga, hõlmates infoturbe ja küberturvalisuse valdkondade paljusid aspekte, sealhulgas arutelusid ja korrapärast ajakohastamist liidu institutsioonide, ametite ja organite tulevase küberturvalisuse määruse kohta;

42.tunnustab ametit selle eest, et ta andis sponsoritele esialgseid nõuandeid selle kohta, kuidas juhtida kliiniliste uuringute läbiviimist Venemaa sissetungist Ukrainasse tingitud häirete kontekstis;

43.viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 11. aprilli 2024. aasta resolutsioonile Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2024)0280. ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.