1.märgib, et 2022. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr 97,08 %, mis on 2021. aasta määrast 0,77 % kõrgem; märgib samuti, et jooksval aastal oli maksete assigneeringute täitmise määr 87,18 %, mis on 2021. aasta määrast veidi (0,16 %) madalam;

2.märgib, et ameti lõivude ja tasude eelarvetulem oli aasta lõpus 8,2 miljoni euroga miinuses (2021. aastal 11,2 miljonit eurot); märgib, et selle tulemusel vähenes ameti kogunenud tasude ja lõivude ülejääk 72,1 miljonilt eurolt 63,9 miljonile eurole; märgib, et 2022. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud tühistatud assigneeringute määr oli 2,82 %, mis jäi allapoole komisjoni kehtestatud 5 % künnist;

3.märgib, et kontrollikoja aruande põhjal kogub amet tasusid ja lõive sertifitseerimisteenuste osutamise eest, kuid ei dokumenteeri kontrolle, mida ta teeb selle tulu nõuetekohase kogumise tagamiseks, mistõttu ei ole see kooskõlas finantsmääruse artikli 74 lõikega 5 ja artikliga 75; võtab teadmiseks ameti vastuse, mille kohaselt amet kohustub võtma vajalikke meetmeid, et tagada kontrollide nõuetekohane dokumenteerimine;

4.märgib, et 2022. aastal kasutas amet teatavaid meetmeid, et hinnata oma tegevuse ja muude eelarvehalduse parandamise meetmete lisaväärtust, kombineerides 11 peamises tegevusvaldkonnas 128 eesmärki ja 66 peamist tulemusnäitajat; märgib, et 2022. aastal oli ameti tulemuslikkus väga hea ning ameti 2022. aasta tööprogrammi täitmise määr oli 97 % ja ameti peamiste tulemusnäitajate täitmise määr 77 %;

5.tunnustab ameti peamisi saavutusi ja edusamme 2022. aastal keskkonnahoidlike lahenduste ja digitaliseerimisega seotud kujunemisjärgus valdkondades; märgib sellega seoses, et amet suurendas jõupingutusi keskkonnahoidliku lennunduse saavutamiseks EASA 2022. aasta kestliku lennunduse programmi kaudu mitmesuguste meetmetega, nagu Euroopa lennunduse keskkonnaaruande kolmanda väljaande avaldamine ja edukas panustamine Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni 41. assamblee keskkonnaalastesse järeldustesse; märgib, et amet vaatas 2022. aastal põhjalikult läbi strateegilised prioriteedid lennundusohutuse Euroopa tegevuskava süsteemi ähvardavate riskide käsitlemisel; märgib sellega seoses, et läbivaatamise tulemusel keskenduti rohkem riskide vastastikuse sõltuvuse juhtimisele ja töötajate pädevustele ning lisati täiendavaid prioriteete kujunemisjärgus tehnoloogia ja uute ärikontseptsioonide ohutuks integreerimiseks; märgib, et need uued strateegilised prioriteedid on lisatud 2022. aastal vastu võetud lennundusohutuse Euroopa tegevuskavasse aastateks 2023–2025;

6.võtab teadmiseks, et amet võttis 2022. aastal meetmeid linnaõhutranspordi tegevuskava rakendamiseks, avaldades suunised vertiportide kavandamise kohta, kavandatud uue õigusraamistiku lennutaksode käitamiseks linnades, suunised alla 600 kg kaaluvate droonide mürataseme kehtestamiseks ning nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid ja juhendmaterjalid, et toetada U-space’i ühtlustatud, ohutut ja tõhusat rakendamist kogu liidus;

7.tunnustab Euroopa õhuruumi digipööret, pidades sealhulgas silmas lennujuhtide liikuvusvõimaluste suurenemist ja kvalifikatsiooni ühtlustamist, neile lubade väljastamist ja nende koolitust ning lennuliikluse korraldamise maapealseid süsteeme; nõuab pilootide ja lennujuhtide vahelise suhtluse jaoks ette nähtud SERA raadiotelefonside väljendite muutmist; rõhutab, et Euroopa õhuruumi digipööre koosneb mitmest üksikust komponendist ja põhielemendist, mis on tulevase õhuruumi ülesehituse jaoks kriitilise tähtsusega lahendused ning mille eesmärk on toetada ohutust, tõhusust ja keskkonnatoimet;

8.rõhutab, kui tähtis on ühtne Euroopa taevas, mis vähendab Euroopa õhuruumi killustatust ja mille eesmärk on parandada lennuliikluse korraldamise tulemuslikkust ohutuse, läbilaskevõime, kulutõhususe ja keskkonna seisukohast; väljendab heameelt töö üle, mida amet tegi 2022. aastal seoses ühtse Euroopa taeva 2+ reformiga, pidades eelkõige silmas lennujuhte puudutavat ühtlustamist lubade väljastamise kaudu ning ameti sertifikaatide väljastamist lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste maapealsetele süsteemidele; tunnustab asjaolu, et mõlemad reformid vähendavad lennuliikluse korraldamise kulusid ja suurendavad selle suutlikkust ning annavad ühtse Euroopa taeva 2+ algatuspaketile märkimisväärset lisaväärtust;

9.mõistab muret Venemaa reisilennukite pärast; väljendab eelkõige heameelt ameti osalemise üle Ukraina tsiviil-sõjalise õhuruumi ohutusrühma töös, eelkõige seoses kasvava nõudlusega õhuruumi järele, et hõlbustada riiklikke ja NATO sõjalisi õppusi; tunnustab tööprogrammi edukat rakendamist koos Euroopa Kaitseagentuuriga (EDA), mis on märkimisväärselt tugevdanud koostööd innovatsiooni arenevas valdkonnas; väljendab heameelt selle üle, et amet toetas komisjoni algatusi RescEU programmi raames (tuletõrjujate leping ja meditsiinilise õhuevakuatsiooni / lennutranspordi suutlikkus);

10.võtab teadmiseks ameti reageerimise Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu, näiteks asjaolu, et amet avaldas konfliktipiirkondade teabebülletääni, milles soovitatakse käitajatel mitte lennata üle intensiivse või suurenenud sõjalise tegevusega piirkondade, ning ohutusteabealase dokumendi perioodiliste GNSSi katkestuste kohta Ukraina konfliktipiirkondade lähedal; tunnustab sellega seoses asjaolu, et konfliktipiirkondi käsitlev Euroopa teabejagamis- ja koostööplatvorm võeti pärast algatuse katseetappi kasutusele, et jagada teavet tsiviillennundust ähvardavate ohtude kohta, mis tulenevad piirkondadest, kus toimub konflikt või relvastatud mäss; rõhutab lisaks, et ebaseaduslik sissetung Ukrainasse on toonud kaasa uusi ja süvendanud varasemaid ohutusprobleeme; kordab oma nõudmist luua tihedad suhted Euroopa riiklike ja sõjalennundusametite, EDA, Relvastuskoostöö Organisatsiooni (OCCAR) ja NATOga, kui see on asjakohane ameti ülesannete täitmiseks kooskõlas määrusega (EL) 2018/1139, et parandada Euroopas lennunduse ohutust ja turvalisust;

11.võtab teadmiseks, et amet järgis sanktsioone ja poliitikat, mille komisjon kehtestas pärast Venemaa ebaseaduslikku sissetungi Ukrainasse 2022. aastal, ning kogu koostöö Venemaaga peatati ja amet keskendus Ukrainat toetavale tegevusele; väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et ametis tegutsev seisuplatside koordineerimisrühm on olnud komisjonile abiks Venemaa kodanike kasutatavate või kontrollitavate õhusõidukite registreerimistunnuste nimekirja koostamisel, ning märgib, et nimekirja ajakohastati 38 korda ja see sisaldas 2022. aastal üle tuhande õhusõiduki;

12.tunnustab ametit selle eest, et ta jagab ressursse teiste ametitega kattuvate ülesannete ja pädevuste puhul sellistes valdkondades nagu personaliga seotud nõustamisteenused, digiüleminek ja vahendid, e-õpe ja uuringud ning osaleb institutsioonidevahelistes ja asutustevahelistes hankemenetlustes; märgib, et amet teeb tihedat koostööd Euroopa Keskkonnaametiga, et töötada välja aruandeid, nagu Euroopa lennunduse keskkonnaaruanne, Eurocontroliga, et luua vastastikuseid võimalusi lennundusega seotud õppelahenduste valdkonnas, ning Euroopa Liidu Raudteeametiga 2022. aastal allkirjastatud koostöömemorandumi kaudu, millega luuakse korrapärane struktureeritud dialoog ning edendatakse teabe, teadmiste ja kogemuste jagamist eri koostöövaldkondades; väljendab heameelt selle üle, et ametil on liikmesriikides ressursside ja teabe jagamiseks strateegilised partnerlused peaaegu kõigi pädevate riiklike lennuametitega;

13.väljendab heameelt selle üle, et amet on loonud tõhususe ja sidususe parandamiseks mitmeid partnerlusi teiste liidu organitega, sealhulgas Euroopa Keskkonnaameti, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse, Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõtte ja Euroopa Lennuliikluse Uue Põlvkonna Juhtimissüsteemi (SESAR) Arendava Kolmanda Ühisettevõttega; väljendab heameelt, et personaliga seotud nõustamisteenuste, digiülemineku ja vahendite, e-õppe ja uuringute valdkonnas ühist huvi pakkuvates küsimustes tehakse õppelahenduste alast koostööd mitme ametiga, sealhulgas Euroopa Ravimiameti, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Toiduohutusameti ja Euroopa Prokuratuuriga;

14.tuletab meelde, et 2020. aastal loodi ametis ümberkujundamisprogramm „Sihtkoht: tulevikukindlus“, et vähendada kulusid, suurendada tõhusust ja käsitleda ameti juhtmotiive; märgib, et 2022. aastal ametlikult lõpule viidud programm tõi põhimõttelisi muudatusi, mille seas on muu hulgas lihtsustatud eeskirjade koostamise menetlus, innovatiivse tehnoloogia eeltaotluse teenused ja ameti programmitöö protsessi parandamine, samuti tootlikkuse kasv 12 % (võrreldes 2022. aastat 2019. aasta väljunditega), mis võrdub ameti üldkulude vähenemisega 36 täistööaja ekvivalendi võrra; väljendab heameelt asjaolu üle, et amet on kehtestanud programmipõhise meetodi tõhususe saavutamiseks ja taristu uute algatuste algatamiseks, et jätkata protsesside parandamist ja digiteerimist;

15.väljendab heameelt meetmete üle, mida amet on võtnud oma keskkonnajalajälje jälgimiseks ja haldamiseks muu hulgas hoonete, võrgustiku ja vahenditega seotud valdkondades; märgib sellega seoses, et amet on oma hoones optimeerinud energia- ja veetarbimist, ostab 100 % taastuvatest energiaallikatest pärit elektrit, on paigutanud oma meeskonnaruumidesse kesksed jäätmekogumispunktid ning võtnud meetmeid paberi- ja kontoritarvete vähendamiseks;

16.märgib, et amet jätkab asjakohaste keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide ja nõuete kohaldamist, kasutades olemasolevaid vahendeid oma hankemenetlustes; märgib lisaks, et 2022. aastal võeti tööle üks töötaja, mis oli vajalik ressurss, et taasalustada organisatsioonide keskkonnatoime jätkuva parandamise vahendite analüüsi, mille puhul keskendutakse eelkõige EMASile ja standardile ISO 14001; palub ametil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selle analüüsi tulemustest;

17.märgib, et 31. detsembri 2022. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 95,59 % ja liidu eelarves kinnitatud 681 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 651 (2021. aastal oli kinnitatud ametikohti 680); märgib, et 2022. aastal töötas ametis ka 95 lepingulist töötajat ja 23 lähetatud riiklikku eksperti;

18.märgib, et amet tegi 2022. aastal märkimisväärseid investeeringuid tehnilise suutlikkuse suurendamisse ja karjäärivõimaluste pakkumisse uuendatud pädevuspoliitika raames; märgib sellega seoses, et amet värbas 2022. aastal edukalt üle 60 uue töötaja, võttis kasutusele kolmanda põlvkonna noorte kvalifikatsiooniprogrammi, pakkus ametisiseseid karjäärivõimalusi rohkem kui 70 töötajale ja andis töötajatele 98 % kavandatud tehnilistest koolitustest; tunnustab ametit väga väikese tööjõu voolavuse (0,1 %) eest 2022. aastal;

19.võtab murega teadmiseks, et sooline tasakaalustamatus valitseb nii ameti kõrgema ja keskastme juhtkonnas, kus 17 liiget 22st (77 %) on mehed, kui ka ameti haldusnõukogus, kus 79 liikmest 59 (75 %) on mehed; võtab teadmiseks ameti kogu töötajaskonna soolise koosseisu, kus 757 töötajast 525 on mehed (69 %); märgib, et amet jälgib süstemaatiliselt soolist jaotuvust kandidaatide seas ja otsib aktiivselt naiskandidaate, avaldades ametikohad sobivatel foorumitel, julgustades sõnaselgelt naisi kandideerima ning andes ametikohtade kohta täpset teavet, kuna see võib mõjutada töö- ja eraelu tasakaalu; kutsub ametit üles jätkama pingutusi juhtkonnas ja kogu personali hulgas soolise tasakaalu saavutamiseks konkreetsete meetmete abil, mis ergutavad naisi kandideerima ameti pakutavatele ametikohtadele; palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid ameti haldusnõukogusse kandidaatide esitamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust;

20.väljendab heameelt selle üle, et amet keskendus jätkuvalt soolisele tasakaalule, geograafilisele tasakaalule ja mitmekesisusele; tuletab meelde, kui oluline on töötada välja pikaajaline personalipoliitika, mis käsitleb töö- ja eraelu tasakaalu ja konkreetsete koolitusvõimaluste pakkumist karjääri arendamiseks, kodukontoris töötamist, õigust mitte olla kättesaadav, geograafilise tasakaalu suurendamist, et tagada kõigi liikmesriikide asjakohane esindatus, ning puuetega inimeste värbamist ja integreerimist ning nende võrdse kohtlemise ja võimaluste edendamist;

21.võtab ameti aruande põhjal seoses ameti 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega võetud järelmeetmetega (edaspidi „ameti aruanne“) teadmiseks, et amet määras oma kvalifikatsioonijuhtimise ja tööjõu strateegilise planeerimise programmi põhjal kindlaks stabiilse personaliarengu stsenaariumi 2022+, mis sisaldab märkimisväärseid investeeringuid välisressurssi tehnilistes ja ameti erialateadmiste valdkondades nii tavapäraste ülesannete kui ka uute valdkondade jaoks, lähtudes ameti keskpikas perspektiivis seatud strateegilistest prioriteetidest, mille hulgas on näiteks uus tehnoloogia, küberturvalisus, ohutuse hindamine, katselend ja teadusuuringud;

22.märgib, et 2022. aastal teatati ühest ahistamisjuhtumist, mille puhul amet kasutas ametitevahelisest võrgustikust tellitud ametivälise uurija teenuseid ja jõudis järeldusele, et ahistamist ei olnud võimalik kinnitada; märgib lisaks, et 2022. aastal teatati kokku neljast läbipõlemisjuhtumist ja neid oli sama palju ka 2021. aastal;

23.tuletab meelde, et kontrollikoja 2021. aasta aruandes liidu asutuste kohta esitati tähelepanek, mille kohaselt amet ei ole järginud liidu personalieeskirjade artiklit 16; võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruande põhjal jäi see tähelepanek avatuks; võtab samas ameti aruande põhjal teadmiseks, et amet on vahepeal ametlikult moodustanud ühiskomitee ning on kontrollikoja tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ka oma menetlused läbi vaadanud;

24.võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruande põhjal sõlmis amet lepingu ühe teenuseosutajaga, et jätkata juhtumist ettekandmise süsteemi arendamist, ning et leping sõlmiti väärtusega 1,9 miljonit eurot ja kasutades äärmiselt kiireloomuliste olukordade jaoks ette nähtud menetlust; võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et kuna selle menetluse kasutamise õiguslikud tingimused ei olnud täidetud, olid menetlus ja kõik 2022. aastal sellega seoses tehtud maksed (261 385 eurot) seadusliku aluseta; võtab siiski teadmiseks ameti vastuse, et töövõtja, kellega leping sõlmiti, oli ainus, kes oli võimeline jätkama selle süsteemi arendamist, tekitamata seejuures häireid ja vahetut ohutusriski, millel võivad olla katastroofilised tagajärjed;

25.võtab teadmiseks, et kontrollikoja tähelepanekute põhjal muutis amet pärast ürituste korraldamise teenuste osutamiseks hankemenetluse algatamist pakkumuse hinda, järgimata finantsmääruse artikli 151 sätteid; märgib, et amet tegi pärast pakkuja kaebust teise hindamise, mille tulemusel jäeti pakkuja kõrvale põhjusel, et ta „ei vastanud hanketingimustes sätestatud nõuetele“, kuid ei täpsustatud, millised nõuded ei olnud täidetud; võtab teadmiseks kontrollikoja järelduse, et pakkuja kõrvalejätmine ei olnud nõuetekohaselt põhjendatud; kutsub ametit üles võtma vajalikud meetmed tagamaks, et tulevastes hankemenetlustes oleksid hinnaparandused või pakkujate kõrvalejätmine põhjendatud vastavalt kohaldatavale õiguslikule alusele;

26.võtab teadmiseks ameti olemasoleva huvide konfliktide ennetamise ja leevendamise süsteemi, mis hõlmab iga-aastast protsessi, mille käigus palutakse töötajatel vaadata läbi ja (vajaduse korral) ajakohastada oma olukorra muutused, mis võivad viia tegeliku või võimaliku huvide konfliktini; märgib, et kõigist huvide deklaratsioonidest, mille töötajad esitasid eri kontekstides (aastadeklaratsioon, uued töötajad, pärast töösuhte lõppemist või parlamendiväline tegevus / puhkus isiklikel põhjustel) ja mida amet hindas kooskõlas kohaldatava menetlusega, edastati 2022. aastal ameti eetikakomiteele arvamuse saamiseks neli juhtumit; väljendab heameelt asjaolu üle, et 2022. aastal ei olnud kinnitatud huvide konflikti juhtumeid ning kõiki juhtumeid, mille puhul tehti kindlaks tegelik või võimalik huvide konflikti oht, oli võimalik leevendada erimeetmetega, nagu ooteaeg, lobitöö keelustamine, teatavatesse ülesannetesse mittekaasamine;

27.märgib, et juhatuse liikmete ning kõrgema ja keskastme juhtkonna elulookirjeldused ja majanduslike huvide deklaratsioonid on avaldatud ameti veebisaidil; märgib lisaks, et amet ei loetle oma veebilehel kõiki oma kohtumisi lobistide või huvide esindajatega, ning kutsub ametit üles seda viivitamata tegema;

28.märgib, et amet on avatud võimalusele koostada tulevikus ametisisene korruptsioonivastane strateegia, kuid praegu viimaste aastate andmetele tuginedes sellega seoses ohtu ei näe; kutsub ametit siiski üles oma seisukoha uuesti läbi vaatama ja ametisisese korruptsioonivastase strateegia väljatöötamiseks samme astuma;

29.märgib, et 2022. aastal viis komisjoni siseauditi talitus läbi standardimistegevuse auditi, milles hinnati, kas kehtestatud kontrollid annavad piisava kindluse asjakohaste õigusaktide järgimise kohta ning kas standardimistegevus on korraldatud tõhusalt, et toetada tulemuslikult ameti ärieesmärkide saavutamist; märgib lisaks, et selle auditi tulemusena esitati kolm soovitust, mille kohta amet koostas tegevuskava, mida tuli rakendada 2023. aasta jooksul;

30.märgib, et ameti siseauditi üksuse 2022. aasta auditiprogramm koosnes kaheksast töövõtust, nimelt neljast kinnitavast auditist, sealhulgas ühest siseauditi talituse tehtud auditist, kahest konsultatsioonist ja kahest järelauditist; märgib, et 2022. aasta järelauditite käigus sai 2021. aasta esmakordsetes auditites kindlaks tehtud 13 meetmest kaks lugeda lõpetatuks, samas kui kuus meedet hinnati osaliselt elluviiduks ja viis meedet olid veel ellu viimata; palub ametil võtta nende meetmete käsitlemiseks vajalikud meetmed;

31.väljendab heameelt selle üle, et amet on keskendunud Ukraina kui kandidaatriigi integreerimisele liidu süsteemi;

32.võtab ameti aruande põhjal teadmiseks, et amet viis 2022. aastal läbi põhjaliku kasutatavusuuringu, mis hõlmas hierarhilise struktuuri testimist ja personaalset intervjuud kasutajaga; märgib, et uuring on andnud kvalitatiivset teavet, mis koos kvantitatiivsete andmetega parandab eeldatavasti ameti veebisaidi rubriike „EASA Pro“, „EASA Light“ ja kogukondade võrgustikku; tunnustab ametit projekti eest, millega tehti „EASA Light“ (ameti veebisaidi spetsiaalne osa, kus selgitatakse ameti tegevust lihtsas mittetehnilises inglise keeles) kättesaadavaks kõigis liidu ametlikes keeltes;

33.viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 11. aprilli 2024. aasta resolutsioonile Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2024)0280. ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.