1.märgib rahuloluga, et eelarveaasta 2022 eelarveseire tulemusel oli jooksva aasta assigneeringute eelarve täitmise määr 99,95 %, mis on 2021. aasta määrast veidi, st 0,13 % võrra kõrgem; märgib samuti, et jooksva aasta maksete assigneeringute täitmise määr oli 94,97 %, mis on 2021. aasta määrast 1,43 % võrra kõrgem; märgib, et 2022. aasta eelarve tulem oli 81 821 eurot, mis on suurem kui 2021. aasta 69 638 eurot;

2.võtab teadmiseks, et peamine mõju 2022. aasta eelarve täitmisele tulenes ülemaailmsetest välisteguritest, nagu muutlik geopoliitiline keskkond ja energiakriis, mis tõid kaasa suure volatiilsuse ja ameti kulude prognoosimatu suurenemise; märgib, et amet on rakendanud rangeid kulude kontrollimise meetmeid, kohandanud lõivude ja tasude taset (st tunnitasu tõsteti ja kohandati korrapäraselt vastavalt inflatsioonimäärale) ning on kehtestanud eelarve täitmise korrapärase järelevalve protsessi koos mitme planeerimis- ja järelevalvevahendiga selle protsessi automatiseerimiseks;

3.märgib, et amet liitus komisjoni katseetapiga oma eelarve- ja raamatupidamissüsteemi asendamiseks uue süsteemiga SUMMA; võtab sellega seoses kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks tähelepanekud ameti vajakajäämiste ja puuduste kohta, nimelt riskijuhtimise ja kontrollistrateegia puudumise uue süsteemi rakendamiseks, ajakohastamata raharingluse ning eel- ja järelkontrollide strateegia, samuti tähelepanekud seoses kasutajate õiguste kontrollimata jätmisega; võtab ameti poolt kontrollikoja tähelepanekutele antud vastuste põhjal teadmiseks, et leevendusmeetmeid on võetud ennetavalt olemusliku arengukõvera raames ning 2022. aasta teisel poolel alustati ameti raharingluse ning eel- ja järelkontrollide strateegia ajakohastamist ning asjaomaseid dokumente ajakohastatakse eeldatavasti 2023. aastal; kutsub ametit üles reageerima kontrollikoja tähelepanekutele täiel määral ning hoidma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni edenemisega kursis;

4.võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku selle kohta, et amet ei pidanud kinni finantsmääruses makseteks ette nähtud tähtaegadest, kuna 2022. aastal hilines 12,2 % maksetest rohkem kui 30 päeva; võtab teadmiseks ameti seisukoha, et sellised viivitused olid seotud uue süsteemi SUMMA rakendamisega ja vahepeal on võetud meetmeid makseviivituste vältimiseks;

5.märgib ühtlasi, et ametil tekkis viivitusi lõivude ja tasude eest arvete (või sissenõudekorralduste) väljastamisel (amet seostab selliseid viivitusi ka uue süsteemi SUMMA rakendamisega, samuti riiklikelt ohutusasutustelt kuluaruannete saamisega), millega rikuti finantsmääruse ja määruse (EL) 2018/764 asjakohaseid artikleid ameti lõivude ja tasude kohta; võtab ameti poolt kontrollikoja tähelepanekute kohta antud vastuste põhjal teadmiseks, et selliste viivituste ärahoidmine või vähendamine oleks võimalik, kui riiklikud ohutusasutused esitaksid oma kuluaruanded ametile õigeaegselt, kuid ametil ei ole hooba, millega tagada, et riiklikud ohutusasutused peaksid tähtaegadest kinni;

6.tuletab meelde, et ametil on transpordiasutuste seas kõige väiksem eelarve, kuigi raudteetranspordi keskkonnatoime on väga hea ja komisjon peab seda esmatähtsaks; peab kiiduväärseks, et 2022. aastal eelarve suurenes ning sellega kaasnesid mitmesugused pingutused konkurentsivõime suurendamiseks, ohutuse parandamiseks ja piiriülese koostalitlusvõime edendamiseks; nõuab aga eelarve suurendamist veel rohkem, et tagada ametile vajalikud vahendid tõhusa asutusena toimimiseks ja oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks;

7.märgib, et amet andis teada oma 2022. aasta tööprogrammi täitmisest 81,13 % ulatuses, võrreldes 76,41 %-ga 2021. aastal, mis on teretulnud kasv juba teist aastat järjest; märgib, et 2022. aastal kinnitas amet oma tööprogrammi uue struktuuri, liikudes tegevuspõhiselt tööprogrammilt strateegiaavaldustel põhinevale programmile, ning võttis kasutusele uue platvormi kõigi projektide ja teenuste igakuiseks aruandluseks ning uue järelevalve tulemustabeli; märgib, et iga-aastane tööprogramm sisaldab üheksat strateegiaavaldust, mis on koostatud vastavalt mõjule, mida amet püüab ühiskonnale avaldada; võtab teadmiseks, et amet on oma strateegiaavaldused edukalt ellu viinud ning 2022. aastal saavutas amet paljud eesmärgid eri väljundite ja enda seatud põhiliste tulemusnäitajate osas; märgib siiski, et mõnda põhilist tulemusnäitajat ei saavutatud, näiteks neid, mis on seotud ameti uue hoone 3. uuringuetapi alustamisega Valenciennes’is, uue dokumendihalduse süsteemi (ARES) rakendamisega, maksete tegemisega lepingulisteks tähtaegadeks seoses uue finantssüsteemi (SUMMA) katseetapiga ja algatusega „Naised ja transport“;

8.võtab teadmiseks ameti mõned peamised saavutused 2022. aastal, nagu tõhustusmeetmete kava vastuvõtmine aastateks 2023–2027, oluliselt suurema arvu veeremilubade (1861) ja ühtsete ohutustunnistuste (66) õigeaegne esitamine, ameti soovituse lõpuleviimine 2022. aasta KTKde läbivaatamise paketi kohta, millega toetatakse raudtee koostalitlusvõime tugevdamist kogu liidus, riikliku ohutusasutuse teise järelevalveauditi tsükli käivitamine, mis hõlmab kõiki liidu õigusaktidega ohuasutusele antud ülesandeid, erakordselt suure arvu aruannete esitamine (kolme asemel kaheksa) teada antud asutuste järelevalve valdkonnas ja töö ameti esimese aruandega, mis põhineb 2021. aastal käivitatud ohutusuuringu tulemustel (millele saadi 46 500 vastust); tunnustab ametit õiglase suhtumise ohutuskoolituse moodulite väljatöötamise eest, mis suurendab ohutust kogu sektoris, samuti ameti saavutuste eest (töövahendid, juhend- ja koolitusmaterjalid, teadlikkuse suurendamise meetmed, koolitusmoodulid) inim- ja organisatsiooniliste tegurite integreerimisel, mis aitab parandada raudtee ohutust ja tõhusust;

9.rõhutab, kui oluline on jätkuvalt toetada kõiki algatusi parema ühise arusaama saavutamiseks koostalitluse tehnilistest kirjeldustest (KTK), mis aitavad kaasa tugeva ja konkurentsivõimelise Euroopa raudteesektori arengule; nõuab suuremat toetust innovatsiooniks raudtee- ja ühendveoteenuste valdkonnas, et saavutada konkurentsivõimeline lõimimine logistika väärtusahelasse kaubaveo automatiseerimise ja digitaliseerimisega;

10.peab ELi raudteede ohutust ja koostalitlusvõimet käsitlevat aruannet kiiduväärseks; tunnustab jätkuvat pühendumist ameti eesmärgile luua ühtne Euroopa raudteepiirkond ja ameti pidevat tööd sellistes olulistes valdkondades nagu riigisiseste reeglite vähendamine ja koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste küpsuse tagamine; märgib, et selline oluline töö toetab kooskõlas komisjoni poliitiliste ootustega kogu Euroopas raudtee koostalitlusvõime suurendamist; väljendab heameelt ameti jätkuva panuse üle riiklike eeskirjade valdkonnas, kuna 2022. aastal korrastati järelejäänud riiklikud tehnilised eeskirjad (Tšehhis ja Madalmaades), mis takistasid sujuvat raudteetegevust;

11.tunnustab ameti ennetavat reageerimist eelnenud aasta tähelepanekutes esitatud soovitustele, kuid nõuab tungivalt, et amet hakkaks tõhusalt kontrollima, kas taotlejad on VKEd; väljendab heameelt selle üle, et ühtsete ohutustunnistuste ja veeremiüksuste lubade taotluste puhul on VKE-staatust hakatud hoolikamalt kontrollima; märgib, et amet on juhtinud mitut algatust, mille eesmärk on edendada raudteeliiklust (nii reisijate- kui ka kaubavedu), sealhulgas meetmeid rahvusvahelise raudteeliikluse koordineerimiseks ja uute tehnoloogiate väljatöötamiseks, nagu rongide automatiseerimine, ühtekuuluvusele kaasaaitamine, ELi majanduse hoogustamine ning rohe- ja digipööre; väljendab heameelt selle üle, et raudteepaketi juhtrühm jätkas edukalt oma tegevust, hinnates ameti valmisolekut neljanda raudteepaketi elluviimiseks;

12.rõhutab, et Venemaa õigusvastane ja õigustamatu Ukraina-vastane agressioonisõda on toonud esile, kui tähtis osa raudteel on; märgib, et alates Ukrainasse sissetungist on raudtee olnud inimeste ja kaupade vedamiseks väga vajalik, eelkõige seetõttu, et Ukraina õhuruum on tsiviillennundusele suletud; juhib tähelepanu sellele, et Ukraina raudteel on veetud sõdureid, elutähtsate kutsealade töötajaid, elanikke ning paljusid elutähtsaid kaupu, näiteks põllumajandustooteid; võtab teadmiseks, et amet aitas ELil teha Ukrainaga raudteeühenduste vastupidavuse ja arendamise valdkonnas koostööd ning toetas Ukrainat ja kogu maailmas elavaid inimesi, sest ta leidis lisaviise, kuidas Ukraina toiduaineteveo mahtu raudteel suurendada;

13.tunnustab ametit selle eest, et ta võttis 2022. aastal vastu tugevdamise kava ja tõhustusmeetmete kava aastateks 2023–2027; märgib, et tõhustusmeetmete kava on korraldatud vastavalt komponentidele ja eesmärkidele ning on ameti järgmise viie aasta tõhususe suurendamise strateegia keskmes; märgib, et kogu ametis on loodud tõhustusmeetmete kava ja selle vahe-eesmärkide jaoks sisemine rakkerühm ning ametisse nimetatakse raportöör, kes toetab, juhendab ja jälgib tõhustusmeetmete kava rakendamist;

14.märgib, et tõhustusmeetmete kava tõttu sai amet 2022. aastal juurde 12 ajutist töötajat; see on juurdekasv, mis võib anda ametile hea aluse jätkata tugevdamise kava elluviimist; peab kahetsusväärseks, et ametikohtade jagamisega ei kaasnenud vastavat toetuste eraldamist, mis koos palkade erakorralise indekseerimise ja kommunaalteenuste üldise hinnatõusuga on seadnud ameti töö ja ressursside planeerimisele lisapiirangud, kusjuures 2022. aastat iseloomustavad mitmed negatiivsed prioriteedid, näiteks töö riikliku ohutusasutuse iga-aastase tulemuslikkuse aruandega või teabevahetussüsteemi väljatöötamine seoses ohutust mõjutavate juhtumitega Euroopas;

15.märgib, et ametite ja komisjoni talituste osutatavate teenuste pideva läbivaatamise põhjal tehti kindlaks „jagamissuutlikkus“ ning amet rakendas järk-järgult koostööpunkte koosolekute korraldamise, IT-turvalisuse, personaliküsimuste (nt palgaarvestus ja töötajate individuaalsete õiguste haldamine, ahistamisjuhtumitega seotud uurimised), hangete (nt asutustevahelised hanked, ühised raamlepingud), tõlkimise ja raamatupidamise valdkonnas; märgib, et 2022. aastal sõlmis amet Euroopa Liidu Lennundusohutusametiga (EASA) koostöömemorandumi, millega seatakse nende kahe ameti vahel sisse korrapärane struktureeritud dialoog ning edendatakse teabe, teadmiste ja kogemuste jagamist eri koostöövaldkondades, sealhulgas uuritakse võimalust kohandada lennundussektori üht olemasolevat IT-lahendust (Euroopa Liidu ühtne lennuohutust mõjutavast juhtumist ettekandmise süsteem), nii et see sobituks raudteeteabe jagamise süsteemiga raudteeohutuse vahejuhtumitest teatamise kogumiseks ja analüüsimiseks; palub ametil esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aruanne kõnealuse uurimisetapi tulemuste kohta;

16.märgib, et ameti esimene keskkonnajuhtimisstrateegia koostati ja avaldati 2022. aastal ameti 2023.–2025. aasta ühtse programmdokumendi osana; tunnustab ametit selle eest, et ta nägi ette ja viis 2022. aasta lõpuks ellu juba mõned algatused ja meetmed, nagu temperatuuri alandamine hoones, defektsete andurite parandamine/asendamine, et lahendada mõnes büroos alati põlevate tulede probleem, tulede automaatse seadistuse kohandamine ning ERA vabatahtliku keskkonnarühma loomine, et edendada levitamistegevust, koguda mõtteid ja edendada keskkonnameetmete edenemist; võtab kontrollikoja aruande põhjal rahuloluga teadmiseks, et amet kuulub selliste asutuste hulka, kes kavatsevad parandada oma tegevuse energiatõhusust ja kliimaneutraalsust; ergutab ametit lisama sellesse kavasse CO2 jalajälje ja energiatarbimise vähendamise kvantifitseeritud lähtetasemed ja eesmärgid ning tagama, et ameti uus Valenciennes’i tulev hoone saaks EMASi sertifikaadi;

17.võtab teadmiseks, et amet on saavutanud väga kõrge digitaliseerituse, et suurendada oma tegevuse tõhusust, kõrvaldades kasutuselt paberdokumendid ja kiirendades veebipõhiste lahenduste, nagu e-hanked, e-arved, elektrooniline reisibroneerimine, kasutuselevõttu muu hulgas komisjoni personalihaldussüsteemi (SYSPER) kasutuselevõtuga 2022. aastal ja katseetapi käigus uuele eelarve-, raamatupidamis- ja finantssüsteemile SUMMA üleminekuga; väljendab heameelt selle üle, et ameti 2023.–2025. aasta ühtse programmdokumendiga nähakse ette ameti töövoogude edasine digiteerimine;

18.täheldab seoses ameti arvamusega järelmeetmete kohta, mida võeti seoses ameti 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega (edaspidi „ameti arvamus“), et amet on võtnud mitmeid meetmeid Lille’is toimuva tegevuse kulude vähendamiseks (st töötajate ja väliste sidusrühmade lähetus- ja reisikulusid on märkimisväärselt vähendatud) ning on lõpetanud Lille’i ruumide senise rendilepingu; märgib, et amet kavatseb korraldada Lille’is ainult kohustuslikke kohtumisi, et järgida Euroopa Ülemkogu otsust kahe asukoha (Lille-Valenciennes) kohta; väljendab heameelt selle üle, et amet kiitis 2022. aastal parlamendi tähelepaneku põhjal heaks oma personalistrateegia (2023–2027), keskendudes selle tulemuslikkuse ja tõhususe parandamisele; võtab sellega seoses teadmiseks ameti positiivsed kogemused ja arengud seoses kaugtöö korra kasutamisega COVID-19 pandeemia järgsel ajal, mistõttu amet jõudis järeldusele, et uus normaalsus on see, et enamiku töötajate puhul peetakse kaugtööd büroos töötamisega samaväärseks, kuid füüsiline kohalolek on mõne konkreetse töökoha puhul endiselt keskse tähtsusega;

19.märgib, et 31. detsembril 2022. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 97,40 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 154 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 150 (2021. aastal oli kinnitatud ametikohti 151); märgib, et 2022. aastal töötas ameti heaks ka 36 lepingulist töötajat (kinnitatud ametikohti oli 36) ja kaks lähetatud riiklikku eksperti (kinnitatud ametikohti oli 4);

20.võtab murega teadmiseks soolise tasakaalu puudumise ameti kõrgemas juhtkonnas, kuna selle kümnest liikmest kaheksa on mehed (80 %); võtab teadmiseks ameti haldusnõukogu soolise koosseisu, kus 64 liikmest 34 (53 %) on mehed; võtab teadmiseks ka ameti kogu personali soolise koosseisu: 188 töötajast 120 (64 %) on mehed; tuletab meelde, et tuleb tagada töötajate sooline tasakaal, ja kutsub ametit üles arvestama seda aspekti seoses edasise töötajate töölevõtmise ning kõrgema juhtkonna valimisega; võtab teadmiseks ameti jätkuva töö soolise lõhe kaotamiseks selliste konkreetsete projektidega nagu „Naised ja transport“, et suurendada naiste tööhõivet ja võrdseid võimalusi transpordisektoris; võtab sellega seoses teadmiseks ameti püüdlused suurendada naiste arvu transpordisektoris 2022. aastal selliste väljundite kaudu nagu kiirsuhtluse (speed networking) üritused ja veebiseminarid, milles keskendutakse mitmekesisusele ja kaasamisele;

21.võtab ameti arvamuse põhjal teadmiseks, et amet viis 2022. aasta teisel poolel läbi osaluspõhise soolise võrdõiguslikkuse auditi, mille tulemusi kasutati ameti personalistrateegia 2023–2027 eesmärkide prioriseerimisel ning mida kasutati sisendina dokumendi jaoks, milles kirjeldatakse ameti juhtkonna kohustusi mitmekesisuse ja kaasamise valdkonnas; märgib ka, et on kindlaks määratud konkreetsed lühiajalised meetmed mitmekesisuse ja kaasatuse parandamiseks ameti kõigil tasanditel, nt töölevõtmisel ja kaasamisel tehtav töö (reservnimekirjade kasutamine, lõimimine, mentorlus);

22.väljendab heameelt selle üle, et amet püüab tagada oma töötajate geograafilise tasakaalu, julgustades kandidaate kõigist liikmesriikidest kandideerima ametis olevatele ametikohtadele; märgib, et ajutised ametikohad avaldatakse kõigis ELi keeltes ja kandideerimiskutsed avaldatakse mitte ainult ameti veebisaidil, vaid neid levitatakse ka liikmesriikide alaliste esinduste tasandil;

23.võtab ameti poolt Euroopa Parlamendi kirjalikele küsimustele antud vastuste põhjal teadmiseks, et seoses ametis teada antud ahistamisjuhtumitega, millega tegelevad ameti usaldusnõunikud, kanti registrisse neli töötajat, kellest kaks kustutati registrist 2022. aasta lõpus uurimist läbi viimata ja järeldusi tegemata; julgustab ametit arendama oma poliitikat ja meetodeid edasi, et selliseid juhtumeid tulevikus tõhusamalt ennetada;

24.märgib, et amet korraldas 2022. aastal kaks avatud hankemenetlust, kolm läbirääkimistega menetlust ja ühe minikonkursi ning kaks avatud pakkumismenetlust ja kolm läbirääkimistega menetlust, mida rahastati haldusassigneeringutest;

25.võtab ameti poolt Euroopa Parlamendi kirjalikele küsimustele antud vastuste põhjal teadmiseks, et keskkonnahoidliku riigihanke rakendamine on käimas ja see on üks ameti keskkonnajuhtimisstrateegia algatustest/meetmetest;

26.võtab ameti poolt eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni küsimustele antud vastuste põhjal teadmiseks, et 2022. aastal olid ameti hankemenetlused juba täielikult digiteeritud; väljendab heameelt asjaolu üle, et amet alustas 2023. aasta juulis riigihangete haldamise vahendi kasutuselevõtmist;

27.märgib, et amet on avaldanud oma veebisaidil haldusnõukogu liikmete ja kõrgema juhtkonna elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid; märgib, et välisekspertide ega koosseisuliste ekspertide elulookirjeldusi amet ei avalda;

28.väljendab heameelt selle üle, et amet püüab suurendada oma tegevuse läbipaistvust, avaldades veebisaidil korrapäraselt teabe tegevdirektori kõigi kohtumiste kohta organisatsioonide või füüsilisest isikust ettevõtjatega; märgib, et amet kasutab huvide konfliktide tuvastamiseks ja ärahoidmiseks mitmeid mehhanisme, loetledes teatavatesse kategooriatesse (nt ametialased, perekondlikud) kuuluvad huvid, vaadates läbi huvide deklaratsioonid, nõudes spontaanseid huvide konfliktide puudumise deklaratsioone ja korrapärast koolitust;

29.tunnustab ametit rikkumistest teatamise menetluste eest, mille kaudu töötajad saavad võimalikest konfliktidest teada anda, kartmata kättemaksu; märgib sellega seoses, et 2022. aastal anti ameti haldusnõukogu liikmete ja töötajate tasandil teada võimalikest huvide konfliktidest, kusjuures haldusnõukogu koosolekutel võeti leevendusmeetmeid ja need protokolliti või dokumenteeriti asjaomaste töötajate huvide deklaratsioonides;

30.võtab ameti poolt Euroopa Parlamendi kirjalikele küsimustele antud vastuste põhjal teadmiseks, et amet on kehtestanud menetlused võimalike pöördukse efekti olukordade käsitlemiseks endiste töötajate puhul; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et amet ei teosta süstemaatilist järelevalvet kohaldatavate eeskirjade järgimise üle, mille tagajärjel võib deklareerimata pöördukse efekt jääda avastamata või ei pruugi ametist lahkunud töötajatele varem kehtestatud juhiste järgimine olla tagatud;

31.märgib, et amet jätkas eetikateemaliste ja pettusevastase võitluse alaste koolitustega, mis on kohustuslikud kõigile töötajatele ning mis olid osa nelja-aastasest jooksvast koolitustsüklist, mille eesmärk oli saavutada tsükli lõpus 100 %-line osalus; märgib, et 2022. aastal oli üldine osalemise määr pettusevastases võitluse osas 22,1 % ja eetikaküsimuste puhul 31,11 % ning mõlemad koolitused on kohandatud vastavalt ameti riskikeskkonnale;

32.võtab kontrollikoja aruande põhjal murega teadmiseks tähelepanekud ameti juhtimis- ja kontrollisüsteemide mõningate puuduste kohta, nimelt tundliku teabe klassifitseerimise ja kaitsmise poliitika puudumise kohta ning asjakohatute kinnitamismeetodite (muud kui füüsilised või kvalifitseeritud elektroonilised allkirjad) kasutamise kohta hankemenetluste valdkonnas; võtab ameti poolt kontrollikoja tähelepanekute kohta antud vastuste põhjal teadmiseks, et need puudused on vahepeal eri tegevuste ja meetmete abil kõrvaldatud; kutsub kontrollikoda üles lisama need tegevused ja meetmed oma järelaudititesse;

33.võtab ameti arvamuse põhjal teadmiseks, et seoses soovitustega, mille siseauditi talitus esitas pärast 2019. aastal toimunud infohalduse ja infoturbe auditit, on amet täitnud väga oluliseks loetud soovituse andmehaldusraamistiku kohta ning olulise soovituse andmete ja IT-toimingute kohta (mille käsitlemise on siseauditi talitus juba lõpetanud), samal ajal jätkub ülejäänud kolme soovituse täitmine 2023. aastal (andmete koostalitlusvõime ja kvaliteedi, andmete ja IT-turvalisuse ning IT järjepidevuse ja füüsilise turvalisuse kohta); palub ametil esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aruande selles valdkonnas tehtud edusammude kohta;

34.märgib, et ametis dokumenteeritakse, põhjendatakse ja kiidetakse asjakohasel juhtimistasandil heaks kõik kõrvalekalded kehtestatud protsessist või menetlusest; märgib rahuloluga, et registreeritud mittevastavuste arv vähenes 35-lt 2021. aastal 28-le 2022. aastal; märgib, et 2022. aastal registreeriti 28 mittevastavust seoses näiteks halduseeskirjade (kaugtöö eeskirjadest kõrvalekaldumine), hankemenetluste/-eeskirjade (läbirääkimistega menetluse eeskirjadevastane kasutamine), lähetuseeskirjade (lähetusele minek ilma kinnitatud lähetuskorralduseta) rikkumisega ning eeskirjade rikkumisega sellistes valdkondades nagu lepingute haldamine, võetud kohustused ja töötajate valik; märgib, et 28 mittevastavusest 13 olid erandlikud (eelnevad mittevastavused) ning olid läbipaistvalt dokumenteeritud ja põhjendatud, näiteks talitluspidevuse tagamise või majanduslike põhjustega; väljendab heameelt asjaolu üle, et amet on võtnud leevendamis- või järelevalvemeetmeid, et käsitleda iga mittevastavust; kutsub ametit üles jätkama kindluse andmise protsessi toetavate sisekontrolli peamiste valdkondade toimimise riskipõhist ja korrapärast hindamist;

35.märgib, et amet tegi 2022. aastal riskihindamise kooskõlas oma iga-aastase strateegilise planeerimisega ning on kogu aasta jooksul pidevalt läbi vaadanud riskide ja nendega seotud leevendusmeetmete asjakohasuse; võtab teadmiseks peamised tuvastatud probleemid/riskid, mis on seotud eelarve täitmise, ameti uue IT-finantsvahendi (SUMMA) rakendamise, personalipiirangute, IT-turvalisuse probleemide ja COVIDi tagajärgedega;

36.märgib, et OLAFi uurimine lõpetati 2022. aasta detsembris leidude ja lisasoovitusteta;

37.märgib, et pärast Euroopa Parlamendi ja nõukoguga ameti uue hoonega seoses võetud meetmeid andis tegevdirektor haldusnõukogule ülevaate mitmest kohtumisest, mis toimusid 2023. aastal Valenciennes Métropole’iga; märgib lisaks, et ehitusluba peaks olema valmis 2024. aasta märtsis ja ehitus võiks alata 2024. aasta suvel ning hoone peaks valmima 2026. aastal;

38.väljendab heameelt ameti jätkuvate pingutuste üle teabevahetuse tihendamisel, mida rakendatakse eri kanalite kaudu, et jõuda võimalikult laia üldsuseni; võtab teadmiseks, et 2022. aasta novembris töötati välja ja võeti kasutusele uus ERA veebisait, mis annab selgema, ühtlustatud ja tänapäevase vahendi, et tutvustada ameti panust raudteesektorisse ja ELi kodanikele laiemalt; võtab teadmiseks ameti pingutused korraldada 2022. aastal üheksa veebiseminari ning valmistada ette mitu väljaannet ja videot; väljendab heameelt selle üle, et amet säilitas tugeva esindatuse meedias ja suurendas 2022. aastal jälgijate arvu sotsiaalmeedias;

39.rõhutab, et 2022. aastal jätkasid Euroopa raudtee-ettevõtjad COVID-19 pandeemiast taastumist; märgib, et kaks olulist tegurit, mis aitavad tulevikus pandeemiaeelsele tasemele naasta, on raudteesektori püsiv vastupanuvõime ja vähene CO2 heide;

40.peab kahetsusväärseks, et praegused raudteeõnnetustest ja -intsidentidest teatamise nõuded on kogu Euroopas killustatud, piirduvad üksnes järelevalvefunktsiooniga ja nende täitmiseks ei ole toetavat vahendit, ning kutsub seetõttu komisjoni üles selle puudujäägiga tegelema ja eraldama selleks vajalikud rahalised vahendid;

41.märgib, et kui ELi kandidaatriigid liiduga ühinevad, on nad hakanud raamistikku ja ELi õigustikku rakendama; juhib tähelepanu sellele, et see võimaldab ELi kodanikel kasutada raudteed keskkonnahoidliku ja turvalise transpordiliigina ning vedada oma kaupu Kagu-Euroopast ja Kagu-Euroopasse, sest Lääne-Balkani riikide ja ELi vahel on olemas raudtee-kaubaveokoridorid; rõhutab rolli, mis ühinemiseelse abi rahastamisvahendil ja Lääne-Balkani projektil on selles, et toetada projektidest toetust saajate poolt koostalitlusvõime direktiivi ja ohutusdirektiivi rakendamist; märgib samuti, et see loob aluse raudteeteenuste turu avamiseks ja sujuvaks rongiliikluseks naaberpiirkonnast ja naaberpiirkonda;

42.viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 11. aprilli 2024. aasta resolutsioonile Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2024)0280., mis käsitleb ametite tulemusi, finantsjuhtimist ja kontrolli.