1.märgib, et eelarveseire tulemusel oli 2022. aasta kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr 96,62 %, mis on 2021. aasta määrast 2,10 % madalam; märgib, et kõnealusel aastal oli maksete assigneeringute täitmise määr 79,73 %, mis on 2021. aasta määrast 3,78 % madalam; tunnustab ameti pingutusi vähendada veelgi oma makseviivitusi 32,8 %-lt 2020. aastal ja 7,8 %-lt 2021. aastal 7,2 %-le 2022. aastal; märgib siiski murega, et kontrollikoja tähelepanek, milles rõhutatakse, et ametil on probleeme maksete hilinemisega, on endiselt aktuaalne; jagab kontrollikoja arvamust, et nimetatud korduv puudus ohustab ameti mainet;

2.märgib, et 2021. aastast 2022. aastasse üle kantud vahendite (C8) rakendamismäär oli madal (85 %), mille tulemusel jäi kasutamata 3,8 miljonit eurot assigneeringuid; märgib, et praeguse eelarvega seotud assigneeringud, mis kanti 2022. aastast üle 2023. aastasse, on suhteliselt suured – 17 % ehk 32,5 miljonit eurot; märgib, et viimastel aastatel (2020–2022) on ameti eelarveülejääk eelarveaasta lõpus suurenenud veelgi ning oli 2022. aastal 10,3 miljonit eurot, mis on rohkem kui kaks korda suurem kui 2021. aastal (5,1 miljonit eurot); võtab ameti 2022. aasta konsolideeritud tegevusaruande ja ameti aruande (edaspidi „ameti järelmeetmete aruanne“) ja ameti aruande (koos järelmeetmetega seoses Euroopa Parlamendi otsusega ameti 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta) põhjal teadmiseks, et amet hindas eelarveaasta lõpu suure ülejäägi algpõhjuseid ja eelarve täitmise tulemuslikkust järgmisse eelarveaastasse ülekandmisel; märgib sellega seoses, et amet koostas ka tegevuskava; palub ametil hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selles valdkonnas tehtud edusammudega kursis;

3.märgib, et ameti 2022. aasta lõplik eelarve tuleneb esimesest 4,3 miljoni euro suurusest muudatusest Taani 2022. aasta osamaksu kohta ja 1,1 miljoni euro suurusest teisest muudatusest, mis puudutab rahalist osalust käsitlevaid lepinguid ja teenustaseme kokkuleppeid;

4.märgib ameti konsolideeritud tegevusaruande põhjal rahuloluga, et amet kasutas 2022. aastal eelarve haldamise parandamiseks põhilisi tulemusnäitajaid ja tööprogrammi näitajaid, et hinnata oma tegevusest ja teistest meetmetest tulenevat lisaväärtust; märgib, et amet jälgis 15 põhilist tulemusnäitajat ja 56 tööprogrammi näitajat; märgib, et 10 põhilist tulemusnäitajat ja 40 tööprogrammi näitajat saavutasid või ületasid seatud eesmärgid; hindab sellega seoses mõne põhilise tulemusnäitaja suurenemist võrreldes eelmiste aastatega, nimelt seoses ameti toetatud operatsioonide arvu (2 758) ja tegevuspäevade arvuga (394), samuti Europoli infosüsteemis ja QUESTis tehtud otsingute arvu (13 miljonit) ning isikutega seotud piiriülese kuritegevuse kontrollide arvuga Europoli infosüsteemis (2 339);

5.tunnustab ameti suuri edusamme Europoli strateegias 2020+ sätestatud viie mitmeaastase strateegilise prioriteedi saavutamisel; võtab eelkõige teadmiseks infohaldusüksuse loomise, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegia väljatöötamise, mis peaks aitama rakendada ameti strateegiat teabehalduse valdkonnas, ning uue tegevusväärtuse mudeli rakendamise IKT rakendamise edusammude jälgimiseks; märgib, et Europoli innovatsioonilabor sai IMU osaks struktuuris, mis peaks viima tihedama koostööni, mida on vaja muudetud Europoli määruse rakendamiseks, ning käivitas Europoli vahendite hoidla, et toetada liikmesriikides teadusuuringuid ja innovatsiooni, soodustada kogemuste vahetamist ja edendada koostoimet; võtab lisaks teadmiseks digitoe üksuse loomise, mille eesmärk on reageerida tõhusalt ja tulemuslikult liikmesriikide ja ameti uurimisvajadustele, eelkõige seoses keerukate juhtumitega, mis vajavad digitaalset kohtuekspertiisi tuge;

6.tunnustab ameti kiiret reageerimisvõimet ja toetust liikmesriikidele võitluses kuritegevuse vastu pärast Venemaa ebaseaduslikku ja provotseerimata sissetungi Ukrainasse, näiteks lähetades eksperte ja külalisametnikke, et toetada kohalikke õiguskaitseasutusi Ukrainaga piirnevates riikides, või toetades finantsuurimisi kuritegeliku vara kohta, mis kuulub isikutele ja juriidilistele isikutele, kellele on selle sõja tõttu kehtestatud sanktsioonid; märgib lisaks, et 2022. aastal avaldas amet mitu ohuhinnangut sõja võimaliku mõju kohta ning varajase hoiatuse ja luureteateid näiteks relvakaubanduse ja inimkaubanduse kohta; julgustab ametit tegema kõik endast oleneva, et toetada liidu ja liikmesriikide tegevust selles valdkonnas; märgib, et ebaseaduslik sõjaline sissetung on põhjustanud humanitaarkriisi ja sundinud paljusid pagulasi Ukrainast liitu põgenema, mis tähendab, et oportunistlikud kuritegelikud võrgustikud võivad seda olukorda oma kuritegeliku tegevuse edendamiseks ära kasutada; rõhutab ühtlasi, et ameti pädevuse laiendamine seoses liikmesriikide toetamisega ning koostööga eraõiguslike isikute, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega nõuaks täiendavate sisemiste ja väliste järelevalvemehhanismide loomist, et tagada liidu õiguse järgimine ja põhiõiguste kaitse;

7.märgib, et amet jätkas eu-LISAga tihedat koostööd, et hakata ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) sisestatud reisiloataotluste andmeid kontrollima automaatselt Europoli andmete alusel; märgib, et ETIASe töölerakendamine lükati nõukogu otsusega edasi 2023. aasta novembrisse; peab kiiduväärseks, et amet laiendas 2022. aastal Euroopa Prokuratuuriga koostööd ning oli aasta lõpuks toetanud 21 suurt Euroopa Prokuratuuri operatsiooni maksupettuste valdkonnas;

8.märgib rahuloluga, et amet vaatas läbi oma Europoli strateegia 2020+, kohandades oma strateegilisi prioriteete vastavalt liikmesriikide praegustele operatiivvajadustele ja julgeolekuohtudele, millega nad silmitsi seisavad, et parandada ameti tulemuslikkust; märgib sellega seoses uut strateegilist prioriteeti asjaomaste partnerite, sealhulgas Schengeni lepinguga ühinenud riikide, Interpoli ning liidu justiits- ja siseküsimuste valdkonna asutuste kokkuviimiseks piiriülese koostöö ja ühismeetmete vallas;

9.võtab ameti vastustest Euroopa Parlamendi kirjalikele küsimustele rahuloluga teadmiseks, et ametil on laiendanud meetmeid ja tavasid, et suurendada tõhusust muu hulgas sellistes valdkondades nagu põhitegevuse IKT-lahendused (asutusesisene töö, mitte allhanked), personaliteenuste digitaliseerimine (e-töölevõtmine, e-koolitus) ning vahendid eelarve täitmise, vabade ametikohtade määra, hankemenetlustes kasutatavate lepingute ülemmäärade ja keskkonnanäitajate järelevalve jaoks; tunnustab ametit riigihangete haldamise vahendi rakendamise eest ning hankemenetluste jagamise eest teiste ametitega;

10.märgib, et pärast muudatusi liidu koostalitlusvõime tegevuskava kavandamises oli vaja ameti sisetegevust ja ressursse ümber planeerida, mis tõi kaasa vajaduse lisatöötajate järele; võtab sellega seoses teadmiseks saavutatud kokkuleppe, mille kohaselt toetavad ametit alates 2024. aastast koostalitlusvõime tegevuskavast tulenevate kohustuste täitmisel 25 Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti töötajat; märgib ka, et seoses Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimise menetlustega, mille tõttu 25 ameti töötajat tegeleb Euroopa Andmekaitseinspektori meetmetega, on ameti ressursid pinge all; tunnustab ametit tiheda koostöö eest Euroopa Andmekaitseinspektoriga ja selle eest, et ta täidab Euroopa Andmekaitseinspektori soovitusi mitmesuguste süsteemide, näiteks EPRIS, ADEP, SIS, PERCI ja QUEST+ kasutamise kohta; võtab teadmiseks ameti tähelepaneku seoses viivitusega PERCI (liidu platvorm ebaseadusliku veebisisu kohta) kasutuselevõtul, mis oli tingitud Euroopa Andmekaitseinspektori arvamuste ja soovituste mõjust peamistele operatiivse tähtsusega muudatustele; tunnustab ametit põhiõiguste ametniku määramise eest, kes toetab ametit põhiõiguste austamise tagamisel kõigis selle tegevustes ja ülesannetes;

11.tunnustab ametit selle eest, et ta sai 2022. aastal keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu; tunnustab ametit ka keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide kasutamise eest ning ameti keskkonnapoliitika ja -eesmärkide integreerimise eest oma hankemenetlustesse; märgib, et amet algatas teostatavusuuringu projekti ameti 2030. aasta keskkonnaalase visiooni väljatöötamiseks, et määrata kindlaks ameti kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid ja nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud parandusmeetmed; palub ametil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selle uuringu tulemustest; palub, et amet kaaluks nii oma taristus kui ka siseprotsessides ka kestlike ja energiatõhusate vahelahenduste rakendamist, näiteks digitaalsete vahendite ja dokumendihalduse ulatuslikumat kasutamist;

12.märgib, et 31. detsembri 2022. aasta seisuga olid ametikohtade loetelus olevad kohad täidetud 99,41 % ulatuses, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 686 ajutisest teenistujast (615 aastal 2021) oli ametisse nimetatud 682; märgib, et 2022. aastal töötas ameti heaks ka 236 lepingulist töötajat (kellest 19 tasustati toetuste/lepingute alusel) ja 55 lähetatud riiklikku eksperti (kinnitatud ja liidu eelarvest rahastatavaid ametikohti oli vastavalt 235 ja 71); märgib ka, et väljaspool 2022. aasta ametikohtade loetelu määrati piiratud ajaks 11 täiendavat ajutise teenistuja ametikohta, et hoida vabade ametikohtade arv minimaalsel tasemel; märgib, et amet eristab viit lähetatud riiklike ekspertide kategooriat, kusjuures nelja kategooria kulusid ameti eelarvest ei rahastata või rahastatakse piiratud määral ning nendesse kuulub veel 152 isikut, mis tähendab, et riikide lähetatud ekspertide koguarv oli 2022. aastal 207; tunnustab ameti madalat vabade ametikohtade määra (0,6 % 2022. aastal), mis on tunduvalt väiksem kui iga-aastane eesmärk, milleks on vabade ametikohtade maksimaalne määr 2 %; võtab lisaks teadmiseks ameti tööjõu voolavuse määra suurenemise 6,9 %-lt 2021. aastal 9,12 %-le 2022. aastal;

13.rõhutab, et võttes arvesse Venemaa 2022. aasta sissetungi Ukrainasse, on amet saatnud tasuta lähetatud riiklikest ekspertidest koosnevaid operatiivrühmi mitmesse liikmesriiki, näiteks Leetu, Slovakkiasse, Ungarisse, Rumeeniasse ja Bulgaariasse, samuti partnerriikidesse, näiteks Moldovasse, suurendades seega tasuta riiklike ekspertide kasutamist; märgib, et tasuta lähetatud ekspertide sissetulek sõltub endiselt riiklikest otsustest ning et mitu liikmesriiki on otsustanud mitte jätkata palga maksmist, jättes nad seega sõltuvaks neile päevarahana makstavatest summadest; tuletab meelde, et kuigi päevaraha tuleks iga kolme aasta järel kohandada paranduskoefitsiendiga ja see peaks kompenseerima inflatsioonist tingitud kõrgemat elukallidust, on need määrad püsinud viimase kuue aasta jooksul muutumatuna; nõuab, et amet alustaks sisulist dialoogi komisjoni ja pädevate riiklike asutustega, et tagada õiglane hüvitis kõigile ametis töötavatele ekspertidele;

14.võtab murega teadmiseks ameti 2022. aasta kohta teatatud soolise jaotuse kõrgema ja keskastme juhtide seas, kellest 82 % olid mehed (28 meest ja 6 naist), haldusnõukogus, kus 75 % olid mehed (38 meest ja 13 naist), ja kõigi töötajate seas, kellest 65 % olid mehed (556 meest ja 295 naist); võtab teadmiseks, et 2022. aastal töötas ametis rohkem naisi (35 %) (Eurostati 2021. aasta statistika põhjal) kui liidu õiguskaitseasutustes keskmiselt (21,6 %) (politseiametnikud, professionaalsed kohtunikud ja vanglatöötajad); tuletab meelde, et tuleb tagada töötajate sooline tasakaal, ja kutsub ametit üles seda aspekti töötajate töölevõtmisel ning kõrgema ja keskastme juhtide ametisse nimetamisel arvestama; palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid soolise tasakaalu tagamise tähtsust oma kandidaatide esitamisel ameti haldusnõukogusse arvesse;

15.märgib, et ameti meditsiiniteenistus teatas 2022. aastal kolmest uuest läbipõlemisjuhtumist; märgib lisaks, et amet on rakendanud oma töötajate heaolu parandamiseks meetmeid, nagu töötervishoiu ja elustiili alane nõustamine, osaline tööaeg meditsiinilistel põhjustel, suunamine meditsiinispetsialisti juurde ja juhtkonna tugipersonali nõustamine; märgib, et haldusnõukogu nõustus analoogia alusel kohaldama ameti suhtes komisjoni otsust C (2022) tööaja ja hübriidtöö kohta, millega asendatakse varasemad tööaega ja kaugtööd käsitlevad rakendussätted, et luua raamistik, kus kontoris töötamist ja kaugtööd peetakse samaväärseteks tööviisideks; kutsub ametit üles jätkama läbipõlemisjuhtumitele lahenduse otsimist ning andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tehtud edusammudest aru;

16.võtab ameti vastuste põhjal Euroopa Parlamendi kirjalikele küsimustele teadmiseks, et kuigi amet ei ole rakendanud mitmekesisust ja kaasamist käsitlevat hartat, on ta kehtestanud oma mitmekesisuse ja kaasamise strateegia; märgib lisaks, et 2022. aastal vaatas amet läbi ja võttis vastu menetluste käsiraamatu, et rakendada haldusnõukogu otsust inimväärikuse kaitsmise ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamise poliitika kohta; märgib, et aastatel 2017–2022 küsis amet kahe väidetava ahistamise juhtumi puhul välist õigusnõu; märgib ka, et 2022. aastal ei esitatud kohtule ühtegi ameti töötajatega seotud ahistamisjuhtumit; rõhutab, et tuleb kehtestada tugevad ahistamisvastased raamistikud, eelkõige äärmiselt pingelises ja nõudlikus töökeskkonnas; kutsub ametit üles nägema selles küsimuses nii uutele töötajatele kui ka olemasolevatele töötajatele ette koolituskava;

17.võtab teadmiseks kontrollikoja aruandes esitatud tähelepaneku, et 2022. aastal maksis Europol 3,3 miljonit eurot toetust ühe liikmesriigi riikliku politseiüksuse tegevuse rahastamiseks, sealhulgas 1,4 miljonit eurot hüvitisena viie paadi ostmise eest ja 7 % sellega seotud üldkulude (k.a käibemaks) katteks. võtab kontrollikoja hinnangu põhjal teadmiseks, et vastavalt finantsmääruse artikli 186 lõike 4 punktile c ei oleks tohtinud käibemaksu tagastada, sest toetusesaaja on avalik-õiguslik ametiasutus, kes tegutseb avaliku võimu kandjana, mistõttu leiti, et osa toetusest summas 0,2 miljonit eurot on ebaseaduslik; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et võttes arvesse nõukogu otsuse 2008/617/JSK (Euroopa Liidu liikmesriikide eriüksuste koostöö parandamise kohta) artiklit 5, milles on sätestatud, et eriüksused tagavad ühised koolitused, ning kuna operatiivtoetus oli seotud ühe liikmesriigi koordineeritavate eriüksuste tegevusega, leidis amet, et vastavalt finantsmääruse artikli 186 lõike 4 punktile c ja komisjoni vastavatele konkreetsetele rakendussuunistele toetuste haldamise kohta on käibemaks rahastamiskõlblik kulu, kui see ei ole kohaldatavate riigisiseste õigusaktide alusel tagastatav ja kui see on seotud koolituse, teadlikkuse suurendamise või muu sarnase tegevusega julgeoleku valdkonnas, välja arvatud käibemaks, mida liikmesriigid maksavad, kui nad tegutsevad riigiasutustena oma suveräänses rollis, eelkõige juhul, kui eraettevõtjad ei saanud sellega seotud teenuseid osutada; märgib ka, et edaspidi võtab amet tegevustoetuse käibemaksu rahastamiskõlblikkust hinnates kontrollikoja tähelepanekuid arvesse;

18.võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja praegused pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; märgib rahuloluga, et haldusnõukogu ja kõrgema juhtkonna huvide deklaratsioonid ja elulookirjeldused on avaldatud ameti veebisaidil; kutsub ametit üles kaaluma meetmeid, millega välditakse ka pöördukse efekti nähtust;

19.märgib, et 2022. aastal käsitles amet kuut huvide konflikti juhtumit, millest kaks olid seotud nõuniku rolliga valikumenetluses, üks tuli esile eduka kandidaadi töölevõtmisel enne tema ametis tööle asumist ja kaks olid seotud töötajatega pärast teenistusest lahkumist; märgib lisaks, et nende olukordadega seoses on võetud asjakohaseid meetmeid, sealhulgas tingimuslikud tööload pärast teenistusest lahkumist; võtab teadmiseks, et amet tegeles 2022. aastal ühe rikkumisest teatamise juhtumiga, mis lõpetati ametikohustuste võimaliku rikkumise suhtes lisameetmeid võtmata;

20.väljendab muret meediakajastuste pärast ameti töötajate huvide konfliktide kohta; märgib, et 2023. aasta detsembris otsustas Euroopa Ombudsman algatada uurimise selle kohta, kuidas tegeles amet kahe endise töötaja liikumisega ametikohtadele, mis on seotud laste seksuaalse väärkohtlemise vastase võitlusega internetis; märgib, et esimene töötaja ühines 2022. aasta alguses olulise tehnoloogiavaldkonna sidusrühmaga ja teine haldusnõukogu liikmena sama sidusrühmaga hiljem samal aastal; võtab teadmiseks ameti vastuse ja nõuab väidete põhjalikku uurimist ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tulemustest teatamist;

21.võtab teadmiseks kontrollikoja aruande tähelepaneku, et ajavahemikul 2020–2022 maksis amet päevaraha kolmele Madalmaade kodanikule, kes töötasid lähetatud riiklike ekspertidena; märgib, et kuna Europol asub Madalmaades, ei olnud nimetatud kolmel eksperdil Europoli sise-eeskirjade kohaselt neile päevarahadele õigust. märgib lisaks, et kuigi 2022. aasta detsembris peatas amet nimetatud kolmele lähetatud eksperdile päevaraha maksmise, otsustas amet selle perioodi jooksul ülemääraselt tehtud makseid mitte tagasi nõuda; märgib, et nende maksetega seotud kogusumma oli 155 553 eurot, millest 90 605 eurot maksti välja 2022. aastal; tunneb muret puuduste pärast, mis on seotud ameti eelkontrollidega rohkem kui kolme aasta jooksul; võtab ameti vastuse põhjal kontrollikoja tähelepanekule teadmiseks, et amet tõhustas eelkontrolle, et tagada kindlus töötajate rahaliste õiguste seaduslikkuse kohta enne maksete tegemist;

22.tunnustab ametit edusammude eest, mida on tehtud täitmisel olevate auditisoovituste rakendamisel, kusjuures 2022. aastal rakendati 89 % kriitilise tähtsusega või väga olulistest soovitustest; märgib, et 2022. aasta lõpus oli 2018., 2019. ja 2021. aastal tehtud auditiaruannete soovitustest (ette nähtud rakendamiseks ja kohaldamiseks) veel pooleli seitse väga olulist soovitust; märgib, et komisjoni siseauditi talitus avaldas ameti strateegilise siseauditi kava aastateks 2022–2024, mis hõlmab kolme teemat, sealhulgas 2022. aasta auditit koordineerimise ja töökorralduse kohta rände ja siseasjade peadirektoraadiga, mille tulemusi oodatakse 2023. aastal;

23.võtab teadmiseks ameti enda hinnangu oma sisekontrollisüsteemi tulemuslikkuse kohta nii kvantitatiivsete mõõtmiste kui ka kvalitatiivsete aspektide seisukohast, sealhulgas 76 sisekontrolli näitaja kaudu tehtud järelduse, et üldiselt olid kõik sisekontrollisüsteemi komponendid olemas ja integreeritud viisil toimivad ning et 2022. aastal olulisi puudusi sisekontrollis ei tuvastatud; märgib, et ameti siseauditi üksus viis lõpule ameti 2022. aasta sisekontrolliraamistiku läbivaatamise, jõudes järeldusele, et ametil on tugev sisekontrollisüsteem;

24.võtab teadmiseks, et amet töötas 2022. aastal välja ja avaldas riskijuhtimispoliitika; märgib lisaks, et ameti 2022. aasta riskiprofiili iseloomustas volituste ja ülesannete suurenemine, kasvav nõudlus peamiste IKT-lahenduste eduka pakkumise järele isikuandmete töötlemiseks, pidev reageerimine Ukraina sõjast tuleneva mõju leevendamiseks julgeoleku ja õiguskaitse valdkonnas ning järelevalve- ja sellega seotud kontrollitegevuse (sealhulgas andmekaitse valdkonnas) suurenemine; tunnustab ametit selle eest, et ta võttis 2022. aastal vastu oma läbivaadatud pettustevastase võitluse strateegia aastateks 2022–2024, mis kajastab põhimõtteid, pettuseriski hindamist, pettusevastase võitluse eesmärke ja meetmeid ning pettustevastase võitluse strateegia 2017–2020 meetmete rakendamise läbivaatamist; märgib, et Euroopa Pettustevastane Amet viis lõpule uurimise (seoses ühe ameti töötaja lähetuskulude ebaõigete aruannetega), mille aruanne esitati 2022. aastal; märgib, et ameti otsuse tegemine selles küsimuses on alles lõppjärgus; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru järelmeetmetest ja lõplikust otsusest;

25.märgib, et amet on jätkanud eri meetmete rakendamist, et suurendada oma avalikku ja veebipõhist kohalolekut netisaadete sarja käivitamise, oma veebisaidi konsolideerimise, konverentside korraldamise, aruannete avaldamise (nagu temaatiliste aruannete sari ja uuendatud lühiaruanded) ja oma kohaloleku kaudu sotsiaalmeedias (2022. aastal avaldati üle 1 100 postituse); märgib sellega seoses, et ameti mainimine suure mõjuga meedias suurenes ja ameti sotsiaalmeedia mõõdikud suurenesid 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga märkimisväärselt;

26.kutsub ametit üles võtma meetmeid, mis tagaksid liidu läbipaistvusreeglite ning põhiõiguste ja eelkõige andmekaitsestandardite täieliku järgimise ja vastutuse, sealhulgas koostöö puhul teiste justiits- ja siseküsimuste asutuste ja partneritega; on seisukohal, et suurema läbipaistvuse tagamiseks on vaja avalikustada ameti ja kolmandate isikute vahelised kohtumised ja suhtlus; väljendab sellega seoses heameelt ameti põhiõiguste ametniku ametisse nimetamise üle;

27.märgib, et 16. septembril 2022 taotles Euroopa Andmekaitseinspektor, et Euroopa Liidu Kohus tühistaks muudetud Europoli määruse kaks sätet, nimelt artiklid 74a ja 74b, väites, et need kahjustavad rängalt üksikisikute isikuandmete õiguskindlust ja ohustavad Euroopa Andmekaitseinspektori sõltumatust; võtab ühtlasi teadmiseks Üldkohtu 6. septembri 2023. aasta määruse kohtuasjas T-578/22, millega tunnistati Euroopa Andmekaitseinspektori hagi muudetud Europoli määruse kohta vastuvõetamatuks, ning mis puudutab vaidlustatud sätete võimalikku mõju Euroopa Andmekaitseinspektori 3. jaanuari 2022. aasta otsusele, ei saa Euroopa Andmekaitseinspektor oma hagi põhjendamisel neile tugineda; märgib, et Euroopa Andmekaitseinspektor kaebas kohtuasjas T-578/22 tehtud otsuse edasi ja talle on antud volitused teha järelevalvet ameti isikuandmete töötlemise seaduslikkuse üle määruse (EL) 2016/794 alusel; väljendab heameelt, et amet tegi pingutusi, et Euroopa Andmekaitseinspektori soovitusi rakendada, ja peab eelkõige kiiduväärseks, et kõikidele enne muudetud Europoli määruse jõustumist saadud andmetele on vahepeal määratud andmesubjekti kategooria;

28.tuletab meelde järeldusi, mis sisaldusid ametit käsitleva Euroopa Andmekaitseinspektori 16. detsembri 2022. aasta aruandes auditi kohta, milles tehti erikontrolli ameti valduses olevate kolmandate riikide kodanike andmekogumite üle; tuletab meelde, et Euroopa Andmekaitseinspektor leidis, et partnerite poolt alaealiste (sealhulgas alla 15-aastaste alaealiste) kohta esitatud teabe hindamise üldine protsess on selge ja hästi välja töötatud; tuletab meelde, et Euroopa Andmekaitseinspektor leidis mitu juhtumit, kus samal astmel kahtlustuse omistamine (klassifikatsiooni mõttes) selliste alaealiste andmetele, kes on organiseeritud kuritegeliku rühmituse laiemas raamistikus ilmselt seotud suhteliselt väikeste rikkumistega, ei pruugi vastata „range proportsionaalsuse“ künnisele; rõhutab, et ametil on kohustus järgida Europoli määruse artikli 30 lõikes 1 sätestatud range proportsionaalsuse põhimõtet;

29.viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 11. aprilli 2024. aasta resolutsioonile Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2024)0280. ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.