–võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2024)01488),
–võttes arvesse komisjoni 12. märtsi 2024. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et ta ei esita delegeeritud määrusele vastuväiteid,
–võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni 19. märtsi 2024. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,
–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 ELT L 435, 6.12.2021, lk 1., eriti selle artikli 13 lõiget 3ja artikli 152 lõiget 6,
–võttes arvesse kodukorra artikli 111 lõiget 6,
–võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni soovitust võtta vastu otsus,
A.arvestades, et alates 1. jaanuarist 2023 rakendavad liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavasid, sealhulgas kohustust säilitada püsirohumaa suhe põllumajandusmaaga, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/2115 III lisas maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi 1. standardi (edaspidi „HPK 1. standardi“) osana;
B.arvestades, et alates HPK 1. standardi rakendamise algusest saadud kogemused näitavad, et neid reegleid tuleb muuta, et vältida ebaproportsionaalse koormuse tekitamist põllumajandustootjatele, kui turu ümberkorraldamisest tingitud struktuurimuutused liikmesriikide põllumajandussüsteemis, nagu üleminek loomakasvatuselt põlluharimisele ja loomakasvatuse vähendamine, mõjutavad oluliselt põllumajandustootjate võimet rajada püsirohumaid, säilitades samal ajal nende elujõulisuse.
C.arvestades, et teatavates olukordades peavad liikmesriigid kehtestama toetusesaajatele kohustuse muuta alad püsirohumaaks või rajada püsirohumaad, kuigi aastase suhtarvu vähenemine on tingitud deklareeritud aladega seotud kõikumistest.
D.arvestades, et mõnikord võib juhtuda, et püsirohumaad registreeritakse maatükkide identifitseerimise süsteemis, kuid põllumajandustootjad ei deklareeri neid asjaomasel aastal otsetoetuste saamiseks või et kogu põllumajandusmaa on suurenenud põllumajandustootjate lisadeklaratsioonide tõttu.
E.arvestades, et sellises olukorras, kus aastase suhtarvu vähenemine üle määruse (EL) 2021/2115 III lisas sätestatud 5 % künnise ei tulene püsirohumaa muutmisest muuks põllumajanduslikuks kasutuseks ette nähtud maaks, võib täiendavate püsirohumaade loomise kohustus olla põllumajandustootjate suhtes ebaproportsionaalne.
F.arvestades, et seepärast on vaja võimaldada teatavat paindlikkust, tagades samal ajal vastavuse HPK 1. standardi peamisele eesmärgile, milleks on põllumajandusliku otstarbe muutmise vastaste üldiste kaitsemeetmete võtmine süsinikuvaru säilitamiseks, ja järgides määruse (EL) 2021/2115 III lisas sätestatud suhtarvu vähendamise maksimaalset künnist.
G.arvestades, et seepärast tuleks muuta komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2022/126 Komisjoni 7. detsembri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.1.2022, lk 52)., milles on sätestatud HPK 1 suhtarvu eeskirjad;