Artikkel 1Kohaldamisala-1. Käesoleva määruse eesmärk on tõkestada hilinenud makseid äritehingutes, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, edendades seega ettevõtjate ja eelkõige VKEde konkurentsivõimet. [ME 26]1.Käesolevat määrust kohaldatakse maksete suhtes, mida tehakse ettevõtjatevahelistes tehingutes või ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vahelistes tehingutes, kus võlgnik on avaliku sektori asutus ja mille tulemuseks on kaupade tarnimine või teenuste osutamine tasu eest (edaspidi „äritehing“).2.Lõikes 1 osutatud kaupade tarnimine või teenuste osutamine tasu eest hõlmab ka riiklike ehitustööde ning üld- ja tsiviilehitustööde projekteerimist ja elluviimist.3.Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste maksete suhtes:a)maksed tarbijatega tehtavate tehingute eest;b)kahjuhüvitise maksed, sh kindlustusandjate maksed; [ME 27]c)maksekohustused, mis võidakse tühistada, mida võidakse edasi lükata või millest võidakse loobuda maksejõuetus- või restruktureerimismenetluse raames, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/1023Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (ELT L 172, 26.6.2019, lk 18). sätestatud ennetava saneerimise menetlused;ca) maksed, mis tulenevad raamatute valmistamisele kaasa aitavatest ostu-, müügi-, tarne-, tellimis- või vahendustoimingutest, samuti paberi ja muude raamatute trükkimiseks, köitmiseks või kirjastamiseks vajalike tarbekaupade tarnimisest raamatute kui aeglaselt liikuvate kultuuritoodete eripositsiooni tõttu, kus maksetingimused määratakse kindlaks asjaomaste poolte kokkuleppel. [ME 109]Olenemata punktist b hõlmab käesolev määrus siiski kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks tehtavaid makseid. [ME 28]4.Käesolev määrus ei mõjuta direktiivis (EL) 2019/633 sätestatut, v.a käesoleva määruse artikli 3 lõige 1. [ME 29]

Artikkel 2MõistedKäesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:-1) „äritehingud“ – ettevõtjatevahelised või ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vahelised tehingud, mille tulemuseks on kaupade tarnimine või teenuste osutamine tasu eest; [ME 30]1)„ettevõtja“ – igasugune organisatsioon, olenemata selle vormist ja rahastamise viisist, mis tegeleb iseseisvalt majandus- või kutsetegevusega;2)„avaliku sektori asutus“ – avaliku sektori hankija, nagu on määratletud direktiivi 2014/23/EL artikli 6 lõikes 1, direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punktis 1 ning direktiivi 2014/25/EL artikli 3 lõikes 1, olenemata lepingu objektist või maksumusest; [ME 31]3)„hilinenud makse“ – maksmisele kuuluva summa makse, mida ei ole tehtud artiklis 3 sätestatud lepingu- või seadusjärgse tähtaja jooksul; [ME 32]4)„maksmisele kuuluv summa“ – summa, mis oleks pidanud olema makstud artiklis 3 sätestatud lepingu- või seadusjärgse maksetähtaja jooksul, sealhulgas kohaldatavad maksud, tollimaksud, tasud või lõivud, mis on esitatud arvel või samaväärsel maksetaotlusel;5)„täitedokument“ – kohtu või muu pädeva asutuse tehtud otsus, kohtuotsus või maksekäsk, eraõiguslik laenuleping või välja antud muu dokument (ka need, mis on ajutiselt täidetavad), mis puudutab kohest tasumist või tasumist osamaksetena ja mille alusel saab võlausaldaja nõuda oma nõude võlgniku käest sisse sundtäitmise teel;6)„omandiõiguse säilitamine“ – lepinguline kokkulepe, mille kohaselt müüjal säilib omandiõigus asjaomase kauba suhtes, kuni selle hind on täies ulatuses tasutud;7)„heakskiitmis- või kontrollimenetlus“ – menetlus, mille abil tehakse kindlaks tarnitud kaupade või osutatud teenuste vastavus lepingu tingimustele, samuti arve korrektsuse ja selle nõuetele vastavuse kontrollimine; [ME 33]8)„võlgnik“ – füüsiline või juriidiline isik või avaliku sektori asutus, kes peab tasuma tarnitud või tulevikus tarnitava kauba või osutatud või tulevikus osutatava teenuse eest; [ME 34]9)„võlausaldaja“ – füüsiline või juriidiline isik või avaliku sektori asutus, kes tarnis võlgnikule kauba või on selleks kohustatud, või osutas võlgnikule teenuse. või on selleks kohustatud; [ME 35]9a) „suurettevõtja“ – direktiivi 2013/34/EL artikli 3 punktis 4 määratletud ettevõtja; [ME 36]9b) „aeglase ringlusega kaup“ – kaup, mis jääb ettevõtja valdusesse alates tegelikust tarnimisest tootja või hulgimüüja poolt kuni lõpliku jaemüügini keskmiselt kauem kui 60 päevaks; [ME 37]9c) „hooajakaup“ – kaup, mille nõudlus suureneb märkimisväärselt teatud perioodil või aastaajal ning seda korrapäraselt; [ME 38]9d) „raamatuahel“ – kõik paber- või e-raamatute tootmises ja turustamises osalevad osalejad ja tarnijad, eelkõige raamatutööstuses osalejad (kirjanikud, kirjastajad, trükkijad, turustajad, raamatupoed) ja nende tarnijad. [ME 94]

Artikkel 3Maksetähtajad1.Äritehingutes ei tohi maksetähtaeg ületada 30 kalendripäeva alates arve või samaväärse maksetaotluse võlgniku kätte jõudmise kuupäevast, tingimusel et võlgnik on lepingulise kokkuleppe kohaselt kaubad või teenused saanud. Kui arve või samaväärse maksetaotluse kättesaamise kuupäev ei ole kindel, siis ei ületa maksetähtaeg 30 kalendripäeva pärast kaupade kättesaamise või teenuste osutamise kuupäeva. Seda ajavahemikku kohaldatakse nii ettevõtjatevaheliste tehingute kui ka avaliku sektori asutuste ja ettevõtjate vaheliste tehingute suhtes. Sama maksetähtaega kasutatakse direktiivi (EL) 2019/633 artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i teises taandes ja alapunkti ii teises taandes nimetatud mitteriknevate põllumajandustoodete ja toiduainete tarne puhul, v.a juhul, kui liikmesriik näeb nende toodete puhul ette lühema maksetähtaja. [ME 39]1a. Ettevõtjatevaheliste äritehingute puhul, kui see on lepingus sõnaselgelt kokku lepitud, võib lõikes 1 osutatud maksetähtaega pikendada kuni 60 kalendripäevani. [ME 40]1b. Erandina lõikest 1 võib ettevõtjate vaheliste aeglase ringlusega kauba või hooajakauba ostmiseks tehtavate tehingute puhul maksetähtaega pikendada 120 kalendripäevani alates arve või samaväärse maksetaotluse võlgniku kätte jõudmise kuupäevast, tingimusel et võlgnik on kauba kätte saanud.Enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva võtab komisjon vastu ja avaldab tehnilised suunised käesoleva lõike kohaldamise praktiliste üksikasjade kohta seoses kaubaga, mis kuulub artikli 2 lõikes 9b määratletud aeglase ringlusega kauba määratluse alla ja artikli 2 lõikes 9c määratletud hooajakauba mõiste alla. Neis tehnilistes suunistes käsitletakse eelkõige eri ettevõtjate erinevaid maksetavasid, mille puhul on oht põhjustada siseturu killustumist. [ME 41]2.SiseriiklikusRiigisiseses õiguses võidakse erandkorras ette näha heakskiitmis- või kontrollimenetlus, millega tehakse kindlaks kauba või teenuste vastavus lepingu tingimustele, kui see on rangelt vajalik kauba või teenuse eripärast tingituna. Sel juhul kirjeldatakse lepingus heakskiitmis- või kontrollimenetluse üksikasju, sh selle kestust. [ME 42]3.Kui lepinguga on lõike 2 alusel ette nähtud heakskiitmis- või kontrollimenetlus, siis ei tohi käesoleva määruse kohaldamisel selle menetluse maksimaalne kestus ületada 30 kalendripäeva alates kuupäevast, millal võlgnik on kauba või teenuse saanud, isegi kui kõnealused kaubad tarnitakse või teenused osutatakse enne arve või samaväärse maksetaotluse esitamist. Sel juhul algatab võlgnik heakskiitmis- või kontrollimenetluse viivitamata pärast võlausaldajalt äritehinguga seotud kaupade ja/või teenuste saamist. Maksetähtaeg ei tohi olla pikem kui 30 kalendripäeva pärast kõnealuse menetluse toimumistlõpetamist või pärast arve või samaväärse maksetaotluse kättesaamist, kui viimatinimetatu toimub hiljem. [ME 43]4.Lõikes 1Lõigetes 1, 1a ja 1b sätestatud maksetähtaeg on maksimaalne maksetähtaeg ja see ei piira siseriiklikuriigisisese õigusega ette nähtud võimaliku lühema tähtaja kohaldamist. [ME 44]4a. Liikmesriigid kehtestavad asjakohased meetmed, et parandada avaliku sektori asutuste maksetavasid ettevõtjatele maksete tegemisel. Sellega seoses tagavad liikmesriigid, et ettevõtja, kes on võlausaldaja artikli 2 lõike 9 tähenduses, saab esitada taotluse avaliku sektori asutusele, kes ei ole lõikes 1 sätestatud maksimaalse maksetähtaja jooksul võlgnevust tasunud, et see arvestaks tasumisele kuuluva summa maha mis tahes tasumata summast, mis võlausaldajal on sama avaliku sektori asutuse ees. [ME 45]

Artikkel 4Maksed riigihangete alltöövõtjatele1.Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2014/23/EL, 2014/24/EL, 2014/25/EL ja 2009/81/EÜEuroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ. kohaldamisalasse kuuluvate ehitustööde hankelepingute puhul esitavad töövõtjad avaliku või võrgustiku sektori hankijatele kõnealuste direktiivide tähenduses tõendid selle kohta, et juhul kui see on kohaldatav, on nad tasunud oma otsestele alltöövõtjatele, kes osalevad lepingu täitmises, käesolevas määruses sätestatud tähtaegade jooksul ja tingimustel. Tõendid võidakse esitada töövõtja kirjaliku avaldusena ning töövõtja peab esitama need avaliku või võrgustiku sektori hankijale enne maksetaotluse esitamist või hiljemalt selle esitamise ajal.2.Kui avaliku või võrgustiku sektori hankija ei ole saanud lõikes 1 osutatud tõendit või tal on teavet peatöövõtja hilinenud makse kohta oma otsestele alltöövõtjatele, teavitab avaliku või võrgustiku sektori hankija sellest viivitamata asjaomase liikmesriigi täitevasutust.

Artikkel 5Viivis1.Hilinenud makse korral tasub võlgnik võlausaldajale viivist, v.a juhul, kui makseviivitus ei ole tekkinud võlgniku süü tõttu. [ME 46]2.Võlgnik tasub viivise võlausaldajale automaatselt, ilma et võlausaldaja peaks saatma meeldetuletust, kui täidetud on järgmised tingimused:a)võlausaldaja on täitnud oma lepingulised kohustused ja seadusest tulenevad kohustused;b)võlgnik on saanud arve või samaväärse maksetaotluse;c)võlausaldaja ei ole saanud arves või samaväärses maksetaotluses märgitud maksmisele kuuluvat summat artiklis 3 sätestatud lepingu- või seadusjärgse maksetähtaja jooksul.3.Võlausaldajal ei ole võimalik loobuda viivise saamise õigusest, kui võlgnik on avaliku sektori asutus või suurettevõtja. [ME 47]4.Võlgnik ja võlausaldaja ei saa arve või võrdväärse maksetaotluse kättesaamise kuupäeva omavahelises lepingus kokku leppida.5.Võlgnik esitab võlausaldajale kogu asjakohase teabe, millega tagatakse, et võlausaldaja arve või samaväärne maksetaotlus võetakse vastu ja võlgnik menetleb seda kohe pärast kättesaamist.6.Kui lõikes 2 märgitud tingimused on täidetud, hakatakse viivist arvestama alates järgmistest sündmustest viimasest:lepingu- või seadusjärgse maksetähtaja lõppemisele järgnevast päevast ja kooskõlas artikliga 3.a) kuupäev, mil võlgnik sai kätte arve või samaväärse maksetaotluse;b) kuupäev, mil võlgnik sai kätte kaubad või teenused. [ME 48]7.Viivist arvestatakse seni, kuni võlausaldaja saabkuni maksmisele kuuluva summa tasumisenikätte. [ME 49]

Artikkel 6Viivise määr1.Viivis on võrdväärne viiteintressimääraga, millele on lisatud kaheksa protsendipunkti.2.Liikmesriigid, mille rahaühik on euro, tagavad, et viiteintressimäär vastab ühele järgmisest:a)Euroopa Keskpanga viimati toimunud põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatav intressimäär;b)intressi piirmäär, kui Euroopa Keskpanga viimati toimunud põhilised refinantseerimistoimingud on teostatud muutuva intressimääraga.3.Liikmesriigi puhul, mille rahaühik ei ole euro, on viiteintressimäär asjaomase riigi keskpanga määratud intressimäär.4.Viiteintressimäär asjaomase aasta esimese poolaasta jooksul on määr, mis määrati kindlaks kõnealuse aasta 1. jaanuaril. Viiteintressimäär asjaomase aasta teisel poolaastal on määr, mis määrati kindlaks selle aasta 1. juulil.

Artikkel 7MaksegraafikudKui maksed tehakse osamaksetena maksegraafiku alusel ja mõnda neist osamaksetest ei ole kokkulepitud kuupäevaks tasutud, arvutatakse artiklis 5 osutatud viivis tasumata jäänud summa alusel. Hüvitist makstakse artikli 8 kohaselt.

Artikkel 8Võlgade sissenõudmiskulude hüvitamine1.Kui viivis hilinenud makse eest kuulub artikli 5 kohaselt tasumisele, peab võlgnik automaatselt tasuma võlausaldajale tekkivate sissenõudmiskulude eest kindlasummalist hüvitist, mille suurus on 50 eurot iga äritehingu kohta, mille väärtus on vahemikus 0–1500 eurot, 100 eurot iga äritehingu kohta, mille väärtus on 1501 kuni 15 000 eurot, ning 150 eurot iga äritehingu kohta, mille väärtus ületab 15 000 eurot. [ME 50]2.Võlgnik peab lõikes 1 osutatud kindlasummalise hüvitise maksma võlausaldajale viimase kantud sissenõudmiskulude hüvitamiseks, ilma et oleks vaja meeldetuletust. [ME 51]3.Võlausaldajal ei ole võimalik lõikes 1 osutatud kindlasummalise hüvitise nõudmise õigusest loobuda, kui võlgnik on avaliku sektori asutus või suurettevõtja. [ME 52]4.Lisaks lõikes 1 osutatud kindlasummalisele hüvitisele on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kõnealust kindlasummalist hüvitist ületavate ja võlgniku hilinenud maksest tulenevate sissenõudmiskulude mõistlikku hüvitamist.5.Käesolevat artiklit kohaldatakse, ilma et see piiraks võlausaldaja õigust saada mis tahes muud hüvitist.

Artikkel 9Kehtetud lepingutingimused ja tavadTeatavate lepingutingimuste ja tavade keelamine [ME 53]1.Järgmised lepingutingimused ja tavad on kehtetud ning igal juhul keelatud: [ME 54]a)artikli 3 nõuetele mittevastava maksetähtaja kehtestamine;b)võlausaldaja artiklis 5 sätestatud viivise saamise õiguse või artiklis 8 sätestatud sissenõudmiskulude hüvitise saamise õiguse tühistamine või piiramine;ba) võlausaldaja järgmiste õiguste välistamine või piiramine:i) nõuete loovutamine kolmandatele isikutele, et saada juurdepääs rahastamisteenustele;ii) kohtu välja antud maksekäsu kasutamine; [ME 55]c)kontrolli- või heakskiitmismenetluse pikendamine artikli 3 lõikes 3 kehtestatud ajavahemikust pikemaks;d)arve saatmisega tahtlik viivitamine või sellesaatmise takistamine. või selle edasi lükkamine võlgniku poolt; [ME 56]da) asjaomasele finantsasutusele nõuete loovutamise keelamine, selle välistamine või piiramine; [ME 57]db) maksevahendite kasutamine maksetingimusi muutes. [ME 58]2.Liikmesriigid tagavad, et kasutusel on piisavad ja tulemuslikud vahendid lõikes 1 osutatud lepingutingimuste ja tavade lõpetamiseks.3.Lõikes 2 osutatud vahendid hõlmavad võimalust, mille kohaselt organisatsioonid, keda on ametlikult tunnustatud ettevõtjate esindajatena, ja organisatsioonid, kellel on õigustatud huvi seoses ettevõtjate esindamisega, võivad pöörduda kohtusse või pädevate haldusasutuste poole.

Artikkel 10Omandiõiguse säilitamineVõlausaldajale jääb omandiõigus kauba suhtes seni, kuni kauba eest on täies mahus tasutud, kui omandiõiguse säilitamises on võlgniku ja võlausaldaja vahel enne kauba tarnimist sõnaselgelt kokku lepitud.

Artikkel 11Läbipaistvus ja teadlikkuse suurendamine [ME 59]1.Liikmesriigid tagavad käesolevast määrusest tulenevate õiguste ja kohustuste läbipaistvuse, sealhulgas teevad nad sel eesmärgil üldsusele kättesaadavaks kohaldatava viivisemäära.2.Komisjon teeb üldsusele internetis kättesaadavaks liikmesriikides kohaldatavad kehtivad viivisemäärad.2a. Liikmesriigid kasutavad asjakohasel juhul ametialaseid väljaandeid, reklaamikampaaniaid või muid sobivaid vahendeid, et suurendada ettevõtjate teadlikkust meetmetest, mida on võimalik hilinenud maksete puhul võtta. [ME 60]

Artikkel 12Vaidlustamata nõuete sissenõudmismenetlus1.Võlausaldajad saavad täitedokumendi, muu hulgas kiirmenetluse korras ja olenemata võla suurusest, tavapäraselt 9060 kalendripäeva jooksul alates hagi esitamisest või kohtu või muu pädeva asutuse poole pöördumisest eeldusel, et võlga ega menetlust ei ole vaidlustatud. [ME 61]2.Lõikes 1 osutatud ajavahemiku arvutamisel ei võeta arvesse järgmist:a)dokumentide kättetoimetamise aegb)ja võlausaldaja põhjustatud viivitused.3.Käesolevat artiklit kohaldatakse, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1896/2006 ja määruse (EÜ) nr 861/2007 kohaldamist. [ME 62]

Artikkel 13Täitevasutused1.Iga liikmesriik nimetab ühe või mitu asutust, kes vastutab või vastutavad käesoleva määruse täitmise tagamise eest (edaspidi „täitevasutus“) ja teatab sellest põhjendamatu viivituseta komisjonile. Liikmesriigid annavad nendele asutustele oma ülesannete täitmiseks ja volituste tõhusaks kasutamiseks vajalikud töötajad ning tehnilised ja rahalised ressursid. [ME 63]1a. Täitevasutused on teistest ametiasutustest, sealhulgas riigihankemenetlustega seotud ametiasutustest sõltumatud. [ME 64]2.Kui see on asjakohane, siis võtavad täitevasutused proportsionaalseid meetmeid, millega tagatakse maksetähtaegadest kinnipidamine. [ME 65]3.Täitevasutused teevad omavahel ja komisjoniga tõhusalt koostööd ja abistavad üksteist vastastikku uurimistes, millel on piiriülene mõõde. Komisjon hõlbustab täitevasutuste tõhusat koostööd. [ME 66]3a. Täitevasutused teevad avalikult kättesaadavaks koondteabe käesoleva määruse artikli 3 rikkumise tõttu ettevõtjate ja ametiasutuste vastu esitatud kaebuste arvu kohta. [ME 67]4.Täitevasutused kooskõlastavad oma tegevust muude asutustega, kes vastutavad liidu või siseriiklike õigusaktide järgimise tagamise eest, sh teabevahetuskohustuste raames.5.Täitevasutused edastavad asjakohasel juhul põllumajandus- ja toidusektoris hilinenud maksete kohta saadud kaebused direktiivi (EL) 2019/633 kohastele pädevatele nõuete täitmise eest vastutavatele asutustele. [ME 68]5a. Käesolev artikkel ei piira määruste (EÜ) nr 805/2004, (EÜ) nr 1896/2006, (EÜ) nr 861/2007 ega (EL) nr 1215/2012 sätete kohaldamist. [ME 69]

Artikkel 14Täitevasutuste volitused1.Täitevasutustel peavad olema vajalikud töötajad ning finants- ja tehnilised ressursid ja asjatundlikkus oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks ning neil peavad olema järgmised volitused: [ME 70]a)õigus algatada ja teha uurimisi omal algatusel või kaebuse alusel;b)õigus nõuda võlgnikelt ja võlausaldajatelt kogu asjasse puutuvat teavet, et teha äritehingutes esinenud hilinenud maksetega seotud uurimisi;c)õigus korraldada uurimiste raames ette teatamata kohapealseid kontrolle;d)õigus teha otsuseid, millega tuvastatakse käesoleva määruse rikkumine, ja nõuda, et võlgnik maksaks võlausaldajale artiklis 5 sätestatud viivist või artiklis 8 sätestatud hüvitist võlausaldajalevõi mõlemat; [ME 71]e)õigus määrata rikkumise eest vastutajatele trahve, algatada menetlusi nende trahvide määramiseks ning määrata muid karistusi ja võtta ajutisi meetmeid;f)õigus nõuda võlgnikult rikkumise lõpetamist;g)õigus avaldada punktides d, e ja f osutatud otsused.Komisjon hindab seda, kuidas täitevasutused neile käesoleva määrusega antud ülesandeid täidavad. [ME 72]2.Liikmesriigid kehtestavad normid, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.3.Liikmesriigid teavitavad komisjoni [hiljemalt [---] / viivitamatapõhjendamatu viivituseta ja igal juhul mitte hiljem kui 12 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast] nimetatud normidest ja meetmetest ning annavad viivitamata teada nende hilisematest muudatustest. [ME 73]

Artikkel 15Kaebused ja konfidentsiaalsus1.Võlausaldajad võivad esitada kaebuse kas võlausaldaja või võlgniku tegevuskoha liikmesriigi täitevasutusele. Täitevasutus, kellele kaebus esitati, on pädev tagama käesoleva määruse täitmise.2.Kui nende liikmed on seisukohal, et nende suhtes on toime pandud käesoleva määruse rikkumine, võivad organisatsioonid, kes on ametlikult tunnustatud võlausaldajaid esindavate organisatsioonidena, või organisatsioonid, kellel on õigustatud huvi esindada ettevõtjaid, esitada artiklis 13 osutatud täitevasutustele kaebusi oma liikmete või asjakohastel juhtudel oma liikmesorganisatsioonide liikmete taotlusel.3.Kui kaebuse esitaja seda soovib, siis võtab Täitevasutus võtab vajalikud meetmed, et tagada kaebuse esitaja isiku sobilik konfidentsiaalsus. Kaebuse esitaja märgibvõib esitada täitevasutusele kaebuse anonüümselt või märkida ära kogu teabe, mille puhul ta konfidentsiaalsust nõuab. [ME 74]4.Täitevasutus, kellele kaebus esitati, teavitab kaebuse esitajat mõistliku aja30 päeva jooksul pärast kaebuse saamist sellest, kuidas ta kavatseb kaebust menetleda. [ME 75]5.Kui täitevasutus leiab, et kaebuse alusel meetmete võtmiseks ei ole piisavalt alust, teavitab ta kaebuse esitajat oma otsuse põhjustest mõistliku aja30 päeva jooksul pärast kaebuse saamist. [ME 76]6.Kui täitevasutus leiab, et kaebuse alusel meetmete võtmiseks on piisav alus, algatab ta kaebuse uurimise ning viib selle läbi ja lõpule mõistliku aja90 päeva jooksul. [ME 77]7.Kui täitevasutus leiab, et võlgnik on rikkunud käesolevat määrust, nõuab ta võlgnikult ebaseadusliku tegevuse lõpetamist.7a. Komisjon teeb ELi kaebuste standardvormi liikmesriikide täitevasutustele kättesaadavaks. [ME 78]

Artikkel 16Alternatiivne vaidluste lahendamine1.Piiramata võlausaldajate õigust esitada kaebusi artikli 15 alusel ning artiklites 13, 14 ja 15 sätestatud täitevasutuste kohustusi ja volitusi, edendavad liikmesriigid alternatiivsete vaidluste lahendamise mehhanismide tulemuslikku ja sõltumatut vabatahtlikku kasutamist, et lahendada võlausaldajate ja võlgnike vahelised vaidlused. Olenemata käesoleva määruse artikli 5 lõike 3, artikli 8 lõike 3 ja artikli 9 lõike 1 punkti b sätetest võivad lepinguosalised pidada läbirääkimisi vaidlustatud võlgade suhtes rahumeelse kokkuleppe saavutamiseks. [ME 79]2.Hilinenud maksetega seotud vaidluste alternatiivsed vaidluste lahendamise mehhanismid julgustavad vaidluse osalisi leidma ise lahendust ning tegutsema kiirelt, tõhusalt ja kulutasuvalt, säilitades poolte vahel kindlustunde ja usalduse.

Artikkel 16aAruandekohustus1. Direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõikes 1 osutatud avaliku sektori hankijad esitavad igal aastal aruande oma maksetavade kohta.2. Lõikes 1 osutatud aruandekohustus sisaldab järgmist:a) tehtud maksete väärtus eurodes:— 1 kuni 30 päeva pärast käesoleva määruse artiklis 3 osutatud tähtaega;— 31 kuni 60 päeva pärast käesoleva määruse artiklis 3 osutatud tähtaega;— 61 kuni 90 päeva pärast käesoleva määruse artiklis 3 osutatud tähtaega;— enam kui 90 päeva pärast käesoleva määruse artiklis 3 osutatud tähtaega;b) keskmine arve tasumiseks kulunud aeg.3. Avaliku sektori hankijad esitavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruande elektroonilisel kujul artiklis 13 osutatud liikmesriigi täitevasutusele ning see tehakse ka avalikult kättesaadavaks. [ME 80]

Artikkel 17Digivahendid ning krediidijuhtimise ja finantskirjaoskuse alane koolitus1.Liikmesriigid kasutavad käesoleva määruse täitmise tulemuslikuks tagamiseks võimaluste piires digivahendeid.2.Liikmesriigid tagavad, et väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele on kättesaadav ja juurdepääsetavkättesaadavad ja juurdepääsetavad arvete haldamise ja krediidijuhtimise vahendite, sealhulgas faktooringu ja sarnaste rahastamisteenuste ning ja finantskirjaoskuse koolitused ja muud hilinenud maksete käsitlemise algatused, sh digivahendite kasutamise kohta tähtaegsete maksete tagamiseks. [ME 81]

Artikkel 17aEuroopa hilinenud maksete vaatluskeskus1. Komisjon loob hilinenud maksete vaatluskeskuse (edaspidi „vaatluskeskus“) hiljemalt ...[väljaannete talitus: palun lisada käesoleva määruse kohaldamise kuupäev].2. Vaatluskeskus jälgib maksete ja hilinenud maksete tavasid liidus, et koguda ja jagada eksperditeadmisi ja parimaid tavasid ning teha kindlaks võimalikud kahjulikud tavad ja täitevasutuste tulemuslikkus oma ülesannete täitmisel, eesmärgiga anda komisjonile nõu ja teadmisi maksete ja hilinenud maksete tavade arengu kohta.3. Liikmesriigid edastavad vaatluskeskusele:a) nende kaupade ja teenuste loetelud, mille suhtes kohaldatakse artikli 3 lõikes 2 sätestatud heakskiitmis- või kontrollimenetlust;b) artikli 13 lõikes 3a, artikli 14 lõikes 1, artikli 14 lõikes 2 ja artikli 16a lõikes 3 osutatud teavet sisaldavad koondandmed;c) teave täitevasutuste kohta, kaebuste ja uurimiste arv ning võetud meetmed.4. Vaatluskeskus esitab aastaaruandeid, arvamusi ja kirjalikke seisukohti, mis on seotud käesoleva määruse rakendamisega, sealhulgas hinnanguid ja suuniseid käesoleva määruse tulemuslikuks täitmiseks.5. Vaatluskeskust juhib komisjon ning see koosneb asjaomaste ekspertide ja sidusrühmade esindajatest. Juhatuse koosseis peab tagama kõigi huvitatud sidusrühmade tasakaalustatud esindatuse. [ME 82]

Artikkel 17bMääruse (EÜ) nr 1896/2006 muutmineMäärust (EÜ) nr 1896/2006 muudetakse järgmiselt:1) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt.a) Lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Avaldus esitatakse elektrooniliselt.“

b) Lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Avaldus allkirjastatakse elektrooniliselt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli [2 lõikega 2]. Seda allkirja tunnustatakse päritoluliikmesriigis ilma lisatingimusi kehtestamata. Liikmesriigid võtavad kasutusele alternatiivsed elektroonilised sidesüsteemid, mis võimaldavad kasutajate turvalist tuvastamist. Sel juhul elektroonilist allkirja ei nõuta.“

2) Artikli 12 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui artiklis 8 sätestatud tingimused on täidetud, annab kohus 14 päeva jooksul pärast avalduse esitamist välja Euroopa maksekäsu, kasutades V lisas esitatud vormi E. 14-päevase tähtaja arvutamisel ei võeta arvesse aega, mis nõude esitajal kulus avalduse täiendamiseks, parandamiseks või muutmiseks.“

3) Artikli 16 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Vastuväide saadetakse kostjale 14 päeva jooksul maksekäsu kättetoimetamise päevast.“ [ME 83]

Artikkel 17cMääruse (EÜ) nr 861/2007 muutmineMäärust (EÜ) nr 861/2007 muudetakse järgmiselt.1) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. 14 päeva jooksul pärast kostja või hageja vastuste saamist artikli 5 lõikes 3 või 6 sätestatud tähtaja jooksul teeb kohus otsuse või toimib järgmiselt:a) palub pooltel esitada nõude kohta lisateavet kindlaksmääratud tähtaja jooksul, mis ei tohi ületada 14 päeva;b) kogub tõendeid kooskõlas artikliga 9;c) kutsub pooled suulisele ärakuulamisele, mis toimub 14 päeva jooksul pärast kohtukutse saamist.“;

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid võtavad kasutusele alternatiivsed elektroonilised sidesüsteemid, mis võimaldavad kasutajate turvalist tuvastamist. Sel juhul elektroonilist allkirja ei nõuta.“

2) Artiklisse 13 lisatakse järgmine lõige:

„4a. Artikli 5 lõigetes 2 ja 6 osutatud dokumendid ning artikli 7 kohaselt tehtud kohtuotsused toimetatakse alates 1. jaanuarist 2027 kätte elektrooniliselt. Kättetoimetamist tõendatakse kättesaamise kuupäeva kandva vastuvõtuteatisega. Kogu kirjavahetus, välja arvatud lõikes 1 nimetatud kirjavahetus kohtu ja poolte või muude menetluses osalevate isikute vahel, edastatakse elektrooniliselt koos vastuvõtuteatisega. Liikmesriigid tagavad selleks vajalikud tehnilised vahendid 1. jaanuariks 2027.“

3) Artikli 18 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kohtuotsuse läbivaatamise taotlemise tähtaeg on 14 päeva. See algab päevast, mil kostja sai tegelikult teada kohtuotsuse sisust ja oli võimeline vastavalt tegutsema, kuid mitte hiljem kui esimese täitemeetme päeval, mille tulemusel eemaldati kostja vara täielikult või osaliselt tema käsutusest. Selle perioodi pikendamine on välistatud.“ [ME 84]

Artikkel 18AruanneHiljemalt ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev, mis saabub neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga kolme aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruseselle rakendamise kohta. [ME 85]Aruandes hinnatakse järgmist:a) artiklis 1 sätestatud kohaldamisala mõju, sealhulgas mõju konkreetsetele sektoritele ja konkreetsetele ärimudelitele;b) rakendatud meetmete mõju rahavoogude ja likviidsuse parandamisele turul, eelkõige seoses artiklis 3 sätestatud maksetähtaegadega;c) artiklites 13, 14 ja 15 osutatud täitevasutuste mõju;d) kogu liidus e-arvete kasutuselevõtust tulenev võimalik kasu ja selle roll maksetähtaegade lühendamisel. [ME 86]Liikmesriigid esitavad komisjonile selle aruande koostamiseks vajaliku teabe, sealhulgas teabe artikli 14 lõikes 1 osutatud täitevasutuste uurimiste, kontrollide, otsuste, menetluste ja väljaannete kohta. [ME 87]Aruanne sisaldab hinnangut käesoleva määruse mõju kohta äritehingutele ja Euroopa hilinenud maksete vaatluskeskuse mõju kohta hilinenud maksete tavade jälgimisele ELis. [ME 88]Kui see on vajalik ja asjakohane, lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek. [ME 89]

Artikkel 19Kehtetuks tunnistamineDirektiiv 2011/7/EL tunnistatakse kehtetuks.Alates [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev] kuni [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] kohaldatakse seda siiski endiselt olukordades, kus võlgnikud on direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõikes 1 osutatud mikroettevõtjad ja iseenda tööandjad. [ME 90]Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 20Jõustumine ja kohaldamine1.Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.2.Seda kohaldatakse alates ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev, mis saabub 1218 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva], võttes arvesse artikli 19 teist lõiku. [ME 91]3.Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva tehtavate äritehingute suhtes, sh juhul, kui nende aluseks olev leping on sõlmitud enne seda kuupäeva.Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.