ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:I PEATÜKKÜLDSÄTTED

Artikkel 1ReguleerimiseseKäesolevas määruses sätestatakse eeskirjad taimse paljundusmaterjali turustamise eesmärgil tootmise ja turustamise kohta liidus, eelkõige eeskirjad, mis käsitlevad taimse paljundusmaterjali tootmist põllul ja muudes kohtades, materjali kategooriaid, identsus- ja kvaliteedinõudeid, sertifitseerimist, märgistamist, pakendamist, importi, ettevõtjaid ja sortide registreerimist. [ME 21]Samuti sätestatakse käesolevas määruses eeskirjad, mis käsitlevad teatavate selliste sortide kasvatustingimusi, mis on herbitsiiditolerantsed või millel võib olla soovimatu põllumajanduslik mõju, sealhulgas kasvatamisel muuks otstarbeks kui taimse paljundusmaterjali tootmine ja turustamine ning toidu, sööda ja muude toodete tootmiseks. [ME 22]

Artikkel 2Kohaldamisala ja eesmärgid1.Käesolevat määrust kohaldatakse I lisa A–E osas asjaomaste kasutusalade kaupa loetletud perekondade ja liikide suhtes.Selle nõuded käsitlevad vastavalt kõiki taimse paljundusmaterjali tüüpe, ainult seemneid või ainult muud materjali kui seemned.Taimse paljundusmaterjali tootmist ja importi käsitlevaid nõudeid kohaldatakse üksnes liidus turustamise eesmärgil toimuva tootmise suhtes. [ME 23]2.Käesoleva määruse eesmärgid on järgmised:a)tagada taimse paljundusmaterjali kvaliteet, ohutus ja mitmekesine valik ning selle kättesaadavus ettevõtjatele, põllumajandustootjatele ja lõppkasutajatele; [ME 24]b)tagada ettevõtjatele kogu liidus võrdsedõiglased konkurentsitingimused ning taimse paljundusmaterjali siseturu toimimine; [ME 25]c)toetada innovatsiooni liidu taimse paljundusmaterjali sektoris ja suurendada selle konkurentsivõimet;d)edendada taimede geneetiliste ressursside dünaamilist säilitamist ja säästvat kasutamist ning bioloogilist mitmekesisust põllumajanduses; [ME 26]e)aidata kaasa kestlikule põllumajandustootmisele, võttes arvesse praegusi ja prognoositud tulevasi kliimatingimusikliima- ja pinnasetingimusi; [ME 27]f)tagada toiduga kindlustatustkindlustatus ja toidualane sõltumatus. [ME 28]3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I lisa, et kohandada seda lisa teaduse ja tehnika arenguga ning vastavalt perekondade ja liikide tootmise ja turustamisega seotud majanduslikele andmetele; sel otstarbel lisatakse lisas esitatud loetellu perekondi ja liike või kustutatakse need loetelust. [ME 29]Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktigaõigusaktidega lisatakse I lisas esitatud loetellu perekondi või liike juhul, kui need vastavad vähemalt kahele alljärgnevale kriteeriumile: [ME 30]a)need esindavad liidus taimse paljundusmaterjali märkimisväärset tootmispinda ja suurt turustatud taimse paljundusmaterjali väärtust;b)need on võrreldes muude, selles lisas loetlemata perekondade ja liikidega olulise tähtsusega toidu ja söödaga kindlustatuse tagamisel liidus ningc)neid turustatakse vähemalt kahes liikmesriigis;ca) need on olulised keskkonnasäästlikkuse seisukohast. [ME 31]Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktiga kustutatakse perekonnad või liigid I lisas esitatud loetelust juhul, kui need ei vasta enam vähemalt kahele teises lõigus sätestatud kriteeriumile.4.Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:a)dekoratiivtaimede paljundusmaterjal direktiivi 98/56/EMÜ artiklis 2 määratletud tähenduses ning käesoleva määruse I lisas loetletud ja üksnes dekoratiivsel otstarbel kasutatavate perekondade või liikide paljundusmaterjal; [ME 32]b)kultiveerimismaterjal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) .../…Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) ..../… (ELT …, lk …).+ Väljaannete talitus: palun teksti sisestada määruse number dokumendist (… (COD)) ning joonealusesse märkusesse kõnealuse määruse number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.+ artiklis 3 määratletud tähenduses ning käesoleva määruse I lisas loetletud ja üksnes metsanduses kasutatavate perekondade või liikide paljundusmaterjal; [ME 33]c)üksnes kolmandatesse riikidesse eksportimiseks toodetud taimne paljundusmaterjal; [ME 34]d)taimne paljundusmaterjal, mille lõppkasutaja müüb või annab muul viisil üle (tasuta või mitte) teisele lõppkasutajale isiklikuks tarbeks ja väljaspool kaubandustegevust;e)taimne paljundusmaterjal, mida kasutatakse üksnesmüüakse või antakse üle mis tahes viisil, kas tasuta või tasu eest, ametlikeks katseteks, aretuseks, kontrollideks, näitusteks või teaduslikel eesmärkidel, sealhulgas põllumajandusettevõtetes tehtavateks uuringuteks ja geenipankade tegevuseks; [ME 35]ea) taimne paljundusmaterjal, mida artiklis 29 osutatud, säilitamisele spetsialiseerunud organisatsioonid ja võrgustikud toodavad ja turustavad dünaamilise säilitamise eesmärgil VIIa lisas määratletud väikestes kogustes kas tasuta või tasu eest; [ME 353]eb) taimne paljundusmaterjal, mida põllumajandustootjad toodavad oma tarbeks. [ME 37]

Artikkel 3MõistedKäesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:1)„taimne paljundusmaterjal“ – määruse (EL) 2016/2031 artikli 2 punktis 1 määratletud taimed, mis suudavad toota terveid taimi ja on selleks ette nähtud;2)„ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb liidus seoses taimse paljundusmaterjaliga kutsealaselt ühe või mitme järgmise tegevusega, mis on seotud taimse paljundusmaterjali kaubandusliku kasutamisega: [ME 38]a)tootmine;b)turustamine;c)sortide säilitamine või paljundamine; [ME 39]d)identsuse ja kvaliteediga seotud teenuste osutamine;e)säilitamine, ladustamine, kuivatamine, käitlemine, töötlemine, pakendamine, pitseerimine, märgistamine, proovide võtmine või katsetamine;3)„turustamine“ – ettevõtja järgmised kaubanduslikud toimingud: müük, valdamine, tasuta üleandmine või müügiks pakkumine, sealhulgas internetimüük, või mis tahes muul viisil üleandmine või jaotamine või liitu importimine, mille eesmärk on taimse paljundusmaterjali kaubanduslik kasutamine; [ME 40]4)„sort“ – sort määruse (EÜ) nr 2100/94 artikli 5 lõikes 2 määratletud tähenduses;5)„kloon“ –a) üksikjärglane, mis on algselt saadud teise üksiktaime vegetatiivsel paljundamisel ja jääb selle taimega geneetiliselt identseks; võib) üksiktaime geneetiliselt identne vegetatiivselt paljundatud järglane; [ME 41]6)„valitud kloon“ – kloon, mis on valitud teatavate sordisiseste fenotüüpiliste eriomaduste ja fütosanitaarse seisundi põhjal, mis annavad valitud kloonile paremad näitajad, ning mis vastab selle sordiviina- ja viljapuusordi kirjeldusele, kus on aset leidnud sordisisene varieeruvus ja millesse see kuulub, ja kui valitud kloon on sordita, vastab selle liigi kirjeldusele, millesse see kuulub; [ME 42]7)„polüklonaalne taimne paljundusmaterjal“ – rühm, mis koosneb erinevatest genotüüpidestpaljundusmaterjal, mis on saadud mitmest erinevast üksikjärglasest, millest igaüks vastab sellekvantitatiivsete geneetiliste vahendite abil geneetiliste eeliste prognoosist lähtuval selekteerimisel vähemalt seitsmest genotüübist koosnevast rühmast konkreetse vana sordi kirjeldusele, millesse see kuulubsamast katsepopulatsioonist, mis sisaldab suuremat osa sordisisesest mitmekesisusest; [ME 43]8) „mitme klooni segu“ – segu valitud kloonidest, mis on vastavalt vajadusele samast sordist või liigist, kusjuures iga kloon on saadud sõltumatu selektsiooni teel; [ME 44]9)„pädev asutus“ – liikmesriigi kesk- või piirkondlik asutus või, kui see on kohaldatav, kolmanda riigi vastav asutus, mis vastutab taimse paljundusmaterjali tootmise ja turustamisega seotud ametlike kontrollide, registreerimise, sertifitseerimise ja muude ametlike toimingute korraldamise eest, või mis tahes muu asutus, millele on kooskõlas liidu õigusega antud vastav pädevus;10)„ametlik kirjeldus“ – pädeva asutuse koostatud kirjeldus, milles on loetletud sordi asjaomased tunnused ja mis teeb sordi identifitseeritavaks eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse kontrollimise alusel;11)„ametlikult tunnustatud kirjeldus“ – säilitussordi kirjalik kirjeldus, mida on tunnustanud pädev asutus, milles on loetletud sordi eriomased tunnused ja mis on koostatud muul viisil kui eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse kontrollimise teel;12)„sordi säilitamine“ – sordipuhtuse ja -ehtsuse alalhoidmiseks võetavad meetmed, mille eesmärk on tagada, et sort vastabsorditunnused vastavad pärast järjestikuseid paljundustsükleid endiselt sordikirjeldusele; [ME 45]13)„seemned“ – seemned botaanilises tähenduses;14)„supereliitseeme“ – eliitseemne põlvkonnale eelneva põlvkonna seeme, mis on ette nähtud eliit- või sertifitseeritud seemne tootmiseks ja sertifitseerimiseks ning mis on ametliku sertifitseerimise või ametliku järelevalve all tehtud sertifitseerimise teel tunnistatud vastavaks II lisa A ja D osas sätestatud asjaomastele tingimustele; [ME 46]15)„eliitseeme“ – supereliitseemnest või eelnevate põlvkondade eliitseemnest toodetud seeme, mis on ette nähtud järgnevate põlvkondade eliitseemne või sertifitseeritud seemne tootmiseks ning mis on ametliku sertifitseerimise või ametliku järelevalve all tehtud sertifitseerimise teel tunnistatud vastavaks II lisa A ja D osas sätestatud asjaomastele tingimustele; [ME 47]16)„sertifitseeritud seeme“ – supereliitseemnest, eliitseemnest või eelnevate põlvkondade sertifitseeritud seemnest toodetud seeme, mis on ametliku sertifitseerimise või ametliku järelevalve all tehtud sertifitseerimise teel tunnistatud vastavaks II lisa A ja D osas sätestatud asjaomastele tingimustele; [ME 48]17)„standardseeme“ – seeme, mis ei ole supereliit-, eliit- ega sertifitseeritud seeme, ei ole ette nähtud edasiseks paljundamiseks ning vastab III lisa A ja D osas sätestatud asjaomastele tingimustele; [ME 49]18)„supereliitmaterjal“ – eliitmaterjali põlvkonnale eelneva põlvkonna taimne paljundusmaterjal (v.a seemned), mis on ette nähtud eliit- või sertifitseeritud materjali tootmiseks ja sertifitseerimiseks ning mis on ametliku sertifitseerimise või ametliku järelevalve all tehtud sertifitseerimise teel tunnistatud vastavaks II lisa B , C ja E osas sätestatud asjaomastele tingimustele; [ME 50]19)„eliitmaterjal“ – supereliitmaterjalist või eelnevate põlvkondade eliitmaterjalist toodetud taimne paljundusmaterjal (v.a seemned), mis on ette nähtud järgnevate põlvkondade eliitmaterjali või sertifitseeritud materjali tootmiseks ja sertifitseerimiseks ning mis on ametliku sertifitseerimise või ametliku järelevalve all tehtud sertifitseerimise teel tunnistatud vastavaks II lisa B , C ja E osas sätestatud asjaomastele tingimustele; [ME 51]20)„sertifitseeritud materjal“ – supereliitmaterjalist, eliitmaterjalist või eelnevate põlvkondade sertifitseeritud materjalist toodetud taimne paljundusmaterjal (v.a seemned), mis on ametliku sertifitseerimise või ametliku järelevalve all tehtud sertifitseerimise teel tunnistatud vastavaks II lisa B, C ja E osas sätestatud asjaomastele tingimustele; [ME 52]21)„standardmaterjal“ – taimne paljundusmaterjal (v.a seemned), mis ei ole supereliit-, eliit- ega sertifitseeritud materjal, ei ole ette nähtud edasiseks paljundamiseks ning vastab III lisa B, C ja E osas sätestatud asjaomastele tingimustele; [ME 53]22)„ametlik sertifitseerimine“ – pädeva asutuse ametlik kinnitus selle kohta, et supereliit-, eliit- või sertifitseeritud seeme või materjal vastab käesoleva määruse asjaomastele nõuetele, kui asutus on läbi viinud kõik asjaomased kohapealsed kontrollid, võtnud proovid ja teinud katsed, sh vajaduse korral eel- ja järelkontrolli põldkatsed, ning järeldanud, et vastav seeme või materjal vastab nendele nõuetele;23)„sertifitseerimine ametliku järelevalve all“ – vastava loa saanud ettevõtja kinnitus selle kohta, et supereliit-, eliit- või sertifitseeritud seeme või materjal vastab kohaldatavatele nõuetele, kui ettevõtja on teinud vähemalt ühe asjaomastest kontrollidest, võtnud proovid, teinud katsed või trükkinud välja etiketi pädeva asutuse ametliku järelevalve all ning järeldanud, et seeme või materjal vastab nendele nõuetele;24)„kategooria“ – taimse paljundusmaterjali rühm või individuaalne üksus, mida saab käsitada supereliit-, eliit-, sertifitseeritud või standardseemne või -materjalina ning mis vastab konkreetsetele identsus- ja kvaliteedinõuetele;25)„geneetiliselt muundatud organism“ – geneetiliselt muundatud organism Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜEuroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1). artikli 2 punktis 2 määratletud tähenduses, välja arvatud direktiivi 2001/18/EÜ I B lisas loetletud geneetilise muundamise meetodite abil saadud organismid;26)„partii“ – taimse paljundusmaterjali kogum, mida ühendab homogeenne koostis ja päritolu;27)„heterogeenne materjal“ – botaanilise taksoni madalaima eristatava taseme taimerühm,a)millel on ühised fenotüüpilised tunnused;b)mida iseloomustab suur üksikute paljundusüksuste vaheline geneetiline ja fenotüüpiline mitmekesisus, nii et kõnealust taimerühma esindab materjal tervikuna ja mitte väike arv üksusi;c)mis ei ole sort jad)mis ei ole sortide segu;28)„lõppkasutaja“ – isik, kes võtab või annab üle ja kasutab taimset paljundusmaterjali muul otstarbel kui oma kutsealaseks tegevusekspõhitegevuseks; [ME 54]29)„säilitussort“ – sort, midaa)kasvatataksekas traditsiooniliselt kasvatatav rahvaselektsioonsort või uusvõi mis on kohalikult aretatud konkreetsetessort (uus rahvaselektsioonsort), mis on saadud põllumajandusettevõttepõhise selektsiooni tulemusena ja aretatud kohalikes oludes liidus ning mis on nende oludega kohanenud jakohastuma seoses säästva taimegeneetiliste ressursside toidu ja põllumajanduse tarbeks kasutamisega; [ME 55]aa) ei ole F1 hübriidsort; [ME 56]b)iseloomustab piisavalt suur üksikute paljundusüksuste vaheline geneetiline ja fenotüüpiline mitmekesisus; [ME 57]ba) ei hõlma ei tervikuna ega geneetiliste komponentide osas intellektuaalomandi õigused, mis piiravad sordi kasutamist säilitamiseks, teadustööks ning aretuslikel ja hariduslikel eesmärkidel, sealhulgas põllumajandusettevõttes põllumajandustootja poolt, kes kasutab nende eesmärkide saavutamiseks põllumajandusettevõttes kasvatatud kõnealuse sordi taimset paljundusmaterjali; [ME 58]30)„kvaliteeti vähendavad taimekahjustajad“ – taimekahjustajad, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:a)need ei ole liidu karantiinsed taimekahjustajad, kaitstava piirkonna karantiinsed taimekahjustajad ega reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad määruse (EL) 2016/2031 tähenduses ega selle määruse artikli 30 lõike 1 kohaselt võetud meetmete kohaldamisalasse kuuluvad taimekahjustajad;b)need esinevad taimse paljundusmaterjali tootmisel või ladustamisel jac)nende esinemisel on vastuvõetamatu kahjulik mõju taimse paljundusmaterjali kvaliteedile ja vastuvõetamatu majanduslik mõju seoses selle taimse paljundusmaterjali kasutamisega liidus; [ME 59]31)„kvaliteeti vähendavatest taimekahjustajatest peaaegu vaba“ – taimne paljundusmaterjal on taimekahjustajatest täiesti vaba või selleltaimsel paljundusmaterjalil esineb kvaliteeti vähendavaid taimekahjustajaid nii vähe, et taimekahjustajad ei halvenda ülemäära taimse paljundusmaterjali kvaliteeti; [ME 60]32)„seemnekartul“ – liigi Solanum tuberosum L. mugulad, mida kasutatakse muude kartulite paljundamiseks; [ME 61]33)„põllumajandustootja“ – põllumajandustootja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1). artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;34)„mittesordiehtne/mitteliigiehtne“ – seemnete või muude taimede puhul seeme või muu taimne paljundusmaterjal, mis ei vasta selle sordi või liigi kirjeldusele, millesse see käesoleva määruse kohaselt peaks kuuluma;35)„hübriidsort“ – sort, mis on saadud kahe või enama muu sordi ristamise tulemusena;35a) „dünaamiline säilitamine“ – geneetilise mitmekesisuse säilitamine kultuurtaimeliikide lõikes ja nende vahel, mis hõlmab nii in situ kui ka ex situ säilitamist eesmärgiga tagada taimede geneetiliste ressursside ja põllumajandusliku bioloogilise mitmekesisuse säästev kasutamine sellisel viisil ja määral, mis ei põhjusta elurikkuse pikaajalist vähenemist ning millega säilitatakse potentsiaal täita praeguste ja tulevaste põlvkondade vajadusi ja püüdlusi; [ME 354]35b) „UGM-taim“ – teatavate uute genoomikameetodite abil saadud taim, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) …/… [uusi genoomikameetodeid käsitlev määrus] artikli 3 punktis 2; [ME 63]35c) „tarbeseeme“ – artiklis 21 osutatud segude jaoks toodetud ja turustatud seeme, mis on identifitseeritav liigi, kuid mitte sordina, ning mis on tunnistatud ametliku sertifitseerimise või ametliku järelevalve all tehtud sertifitseerimise käigus vastavaks käesolevas määruses sertifitseeritud seemne kohta sätestatud tingimustele, välja arvatud artiklis 5 sätestatud nõue; [ME 64]35d) „väikepakendid“ – pakendid, mis sisaldavad seemneid või materjali, mille maksimumkogus on järgmine:a) 10 kg teravilja puhul;b) 5 kg söödakultuuride, peedi-, õli- ja kiutaimede puhul;c) 10 kg seemnekartuli puhul;d) 500 g liblikõieliste taimede puhul;e) 100 g sibula, aed-harakputke, spargli, lehtpeedi ehk mangoldi, puna- ehk söögipeedi, naeri, arbuusi, kõrvitsa, kabatšoki, porgandi, redise, aed-mustjuure, spinati ja põldkännaku puhul;f) 20 g kõikide teiste köögiviljaliikide puhul;g) vilja- ja viinapuude pistikute puhul 10 istikut. [ME 355]

Artikkel 4Vastavus määrusele (EL) 2016/2031Käesolev määrus ei piira määruse (EL) 2016/2031 kohaldamist.Kooskõlas käesoleva määrusega toodetud ja turustatud taimse paljundusmaterjali partii peab vastama ka määruse (EL) 2016/2031 artiklites 36, 37, 40, 41, 42, 49, 53 ja 54 sätestatud või nendest tulenevatele eeskirjadele liidu karantiinsete taimekahjustajate, kaitstavate piirkondade karantiinsete taimekahjustajate ja reguleeritud mittekarantiinsete taimekahjustajate kohta ning selle määruse artikli 30 lõike 1 kohaselt võetud meetmetele.

II PEATÜKKSORTIDE, TAIMSE PALJUNDUSMATERJALI KATEGOORIATE, MÄRGISTAMISE, LUBADE, KÄITLEMISE, IMPORDI JA ERANDITEGA SEOTUD NÕUDED1. JAGUTaimse paljundusmaterjali tootmise ja turustamise üldnõuded

Artikkel 5Registreeritud sorti kuulumineLiidus tohib toota ja turustada üksnes artiklis 44 osutatud riiklikusse sordiregistrisse kantud sorti kuuluvat taimset paljundusmaterjali, välja arvatud järgmistel juhtudel:a)pookealustena, kui tootmisel ja turustamisel viidatakse sobival märgistusel asjaomasele liigile;b)heterogeense materjalina kooskõlas artikliga 27;c)lõppkasutajatele turustatava taimse paljundusmaterjalina kooskõlas artikliga 28;d)taimse paljundusmaterjalina, mida toodetakse ja turustatakse geneetiliste ressursside säilitamiseks kooskõlas artikliga 29;e)põllumajandustootjate vahel mitterahaliselt vahetatava seemnena kooskõlas artikliga 30 vahetatav taimne paljundusmaterjal; [ME 66]f) aretusseemnena kooskõlas artikliga 31; [ME 67]g)veel registreerimata sortide taimse paljundusmaterjalina kooskõlas artikliga 32;h)taimse paljundusmaterjali ajutiste tarneraskuste korral kooskõlas artikliga 33.

Artikkel 6Teatavatesse taimse paljundusmaterjali kategooriatesse kuulumine1.Liidus tohib toota ja turustada üksnes mõnda järgmisse kategooriasse kuuluvat taimset paljundusmaterjali, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhtudel:a)supereliitmaterjal või -seeme;b)eliitmaterjal või -seeme;c)sertifitseeritud materjal või seeme;d)standardmaterjal või -seeme.Kui käesolevas määruses osutatakse taimse paljundusmaterjali madalamatele või kõrgematele identsus- ja kvaliteedikategooriatele, lähtutakse kategooriate järjestuses punktidest a–d, kusjuures punkt a tähistab kõrgeimat ja punkt d madalaimat taset.2.Erandina lõikest 1 tohib punktides a–d loetletud kategooriatesse mittekuuluvat taimset paljundusmaterjali toota ja turustada järgmistel juhtudel:a)heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali turustamine kooskõlas artikliga 27;b)lõppkasutajale turustamine kooskõlas artikliga 28;c)säilitusvõrgustikele ja nende vahel turustamine, nagu on osutatud artiklis 29;d)põllumajandustootjate mitterahaline seemnevahetusvahel kooskõlas artikliga 30 vahetatav taimne paljundusmaterjal. [ME 68]e) kui tegemist on artiklis 31 osutatud aretusseemnega. [ME 69]

2. JAGUSupereliit-, eliit-, sertifitseeritud ja standardmaterjali ja -seemne tootmise ja turustamise nõuded

Artikkel 7Supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemne ja materjali tootmise ja turustamise nõuded1.Supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemet tohib liidus toota ja turustada üksnes juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:a)supereliit-, eliit- või sertifitseeritud seeme on peaaegu vaba kvaliteeti vähendavatest taimekahjustajatest;b)seda toodetakse ja turustatakse:i)pädevate asutuste tehtud ametliku sertifitseerimise või ettevõtja poolt ametliku järelevalve all tehtud sertifitseerimise tulemusena;ii)kooskõlas II lisa A ja D osas sätestatud nõuetega, kusjuures nendele nõuetele vastavust tõendab artikli 15 lõikes 1 osutatud ametlik etikett. [ME 70]2.Supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjali tohib liidus toota ja turustada üksnes juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:a)supereliit-, eliit- või sertifitseeritud materjal on peaaegu vaba kvaliteeti vähendavatest taimekahjustajatest;b)seda toodetakse ja turustatakse:i)pädevate asutuste tehtud ametliku sertifitseerimise või ettevõtja poolt ametliku järelevalve all tehtud sertifitseerimise tulemusena;ii)kooskõlas II lisa B ja E osas sätestatud nõuetega, kusjuures nendele nõuetele vastavust tõendab artikli 15 lõikes 1 osutatud ametlik etikett. [ME 71]3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakte, et II lisa muuta. Nende muudatustega kohandatakse lisa rahvusvaheliste tehniliste ja teaduslike standardite arenguga ning need võivad ollaon ainuüksi seotud nõuetega, mis käsitlevad järgmist: [ME 72]a)supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemne külvamine ja istutamine ning tootmine põllul;b)supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemne koristamine ja koristusjärgne käitlemine;c)seemnete turustamine;d)supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjali külvamine ja istutamine ning tootmine põllul;e)supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjali koristamine ja koristusjärgne käitlemine;f)supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjali turustamine;g)valitud kloonidest saadud supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjal, mis on saadud kloonidest, valitud kloonidest, mitme klooni segudest ja polüklonaalsest taimsest paljundusmaterjalistmaterjali tootmine ja turustamine; [ME 73]h)in vitro paljundamisega toodetud supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjali tootmine;i)in vitro paljundamisega toodetud supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjali turustamine.4.Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, milles määratakse kindlaks II lisa A ja B osaslisas osutatud tootmis- ja turustamisnõuded taimse paljundusmaterjali kindlate perekondade, liikide või kategooriate puhul ning, kui see on asjakohane, asjaomase kategooria kindlate klasside, põlvkondade või muude allüksuste puhul. Kõnealused nõuded käsitlevad üht või mitut järgmist elementi: [ME 74]a)asjaomaste perekondade, liikide või tüüpide alla kuuluva taimse paljundusmaterjali konkreetsed kasutusalad;b)taimse paljundusmaterjali tootmismeetodid, sh generatiivne ja vegetatiivne paljundamine ja in vitro paljundamine;c)külvi- ja istutustingimused;d)põlluharimine;e)koristus ja koristusjärgne käitlemine;f)idanemismäär, puhtus ja muu taimse paljundusmaterjali sisaldus, niiskus, elujõulisus, mulla ja võõrkehade sisaldus; [ME 75]g)taimse paljundusmaterjali sertifitseerimise meetodid, sealhulgas biomolekulaarsete või muude tehniliste meetodite rakendamine, heakskiitmine ja kasutamine ning loetelu liidus heakskiidetud meetoditest;h)tingimused I lisas loetlemata perekondade ja liikide või nende hübriidide pookealuste ja muude taimeosade kohta juhul, kui I lisas loetletud perekondade ja liikide paljundusmaterjal on neile poogitud;i)tingimused seemnete saamiseks vilja- või viinapuudelt;j)tingimused viljapuude, viinapuude või seemnekartuli tootmiseks seemnetest.Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega, et võtta arvesse asjaomaste rahvusvaheliste tehniliste ja teaduslike standardite suundumusiarengut ning võimalikku mõju taimse paljundusmaterjali tootmisele ja kättesaadavusele ning väikeettevõtjatele. Need rakendusaktid peavad olema proportsionaalsed taimse paljundusmaterjali kategooriaga. [ME 76]

Artikkel 8Standardseemne ja -materjali tootmise ja turustamise nõuded1.Standardseemet tohib liidus toota ja turustada üksnes juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:a)see on peaaegu vaba kvaliteeti vähendavatest taimekahjustajatest;b)seda toodetakse ja turustatakse:i)ettevõtja vastutusel;ii)kooskõlas III lisa A ja D osas sätestatud nõuetega, kusjuures nendele nõuetele vastavust tõendab artiklis 16 osutatud ettevõtja etikett. [ME 77]2.Standardmaterjali tohib liidus toota ja turustada üksnes juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:a)see on peaaegu vaba kvaliteeti vähendavatest taimekahjustajatest;b)seda toodetakse ja turustatakse:i)ettevõtja vastutusel;ii)kooskõlas III lisa B ja E osas sätestatud nõuetega, kusjuures nendele nõuetele vastavust tõendab artiklis 16 osutatud ettevõtja etikett. [ME 78]3. Kord aastas esitavad ettevõtjad pädevale asutusele teatise nende toodetud standardseemne ja -materjali koguste kohta liikide kaupa. [ME 79]4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakte, et III lisa muuta ning kohandada lõigetes 1 ja 2 osutatud nõudeid teaduse ja tehnika arenguga ning kohaldatavate rahvusvaheliste standarditega. Need muudatused on seotud alljärgnevaga:a)standardseemne külvamise, istutamise ja põllul tootmisega seotud nõuded;b)standardseemne koristamise ja koristusjärgse käitlemisega seotud nõuded;c)standardseemne turustamisega seotud nõuded;d)standardmaterjali külvamise, istutamise ja põllul tootmisega seotud nõuded;e)standardmaterjali koristamise ja koristusjärgse käitlemisega seotud nõuded;f)standardmaterjali turustamisega seotud nõuded;g)kloonide, valitud kloonide, mitme klooni segude ja polüklonaalse taimse paljundusmaterjaligapaljundusmaterjali standardmaterjali tootmise ja turustamisega seotud nõuded; [ME 80]h)in vitro paljundamise teel toodetud standardmaterjali tootmise nõuded;i)in vitro paljundamise teel toodetud standardmaterjali turustamise nõuded.4a. Enne lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist seoses punktides a–i osutatud nõuetega hindab komisjon nende nõuete rakendamist, võttes arvesse võimalikku mõju taimse paljundusmaterjali tootmisele ja kättesaadavusele ning väikeettevõtjatele. Need delegeeritud õigusaktid peavad olema proportsionaalsed taimse paljundusmaterjali kategooriaga. [ME 81]5.Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, milles sätestatakse III lisa A ja B osaslisas osutatud tootmis- ja turustamisnõuded standardseemne või -materjali teatavate perekondade või liikide puhul. Kõnealused nõuded hõlmavad ühte või mitut järgmist elementi: [ME 82]a)asjaomaste perekondade, liikide või tüüpide alla kuuluva taimse paljundusmaterjali konkreetsed kasutusalad;b)taimse paljundusmaterjali tootmismeetodid, sh generatiivne ja vegetatiivne paljundamine ja in vitro paljundamine;c)külvi- ja istutustingimused;d)põlluharimine;e)koristus ja koristusjärgne käitlemine;f)idanemismäär, puhtus ja muu taimse paljundusmaterjali sisaldus, niiskus, elujõulisus, mulla ja võõrkehade sisaldus; [ME 83]g)rahvusvaheliselt tunnustatud biomolekulaarsete või muude tehniliste meetodite rakendamine, heakskiitmine ja kasutamine ning loetelu liidus heakskiidetud meetoditest; [ME 84]h)tingimused I lisas loetlemata perekondade ja liikide või nende hübriidide pookealuste ja muude taimeosade kohta juhul, kui I lisas loetletud perekondade ja liikide paljundusmaterjal on neile poogitud;i)tingimused seemnete saamiseks vilja- või viinapuudelt;j)tingimused viljapuude, viinapuude või seemnekartuli tootmiseks seemnetest.Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega, et võtta arvesse asjaomaste rahvusvaheliste tehniliste ja teaduslike standardite arengut ning võimalikku mõju taimse paljundusmaterjali tootmisele ja kättesaadavusele ning väikeettevõtjatele. Need rakendusaktid peavad olema proportsionaalsed taimse paljundusmaterjali kategooriaga. [ME 85]

Artikkel 9Kloonide, Valitud kloonide, mitme klooni segude ja polüklonaalse taimse paljundusmaterjali tootmine, turustamine ja registreeriminetootmise ja turustamise nõuded [ME 86]1.Lisaks artiklites 4–43 osutatud nõuete täitmisele tulebValitud kloonidest saadud supereliit-, eliit-, ja sertifitseeritud jamaterjali ning polüklonaalse taimse paljundusmaterjali standardmaterjali, mis on saadud kloonidest, valitud kloonidest, mitme klooni segudest ja polüklonaalsest taimsest paljundusmaterjalist, tuleb toota ja turustada kooskõlas lõigetega 2 ja 3 ning nõuetega, mis on sätestatud vastavalt II lisa C osas ja III lisa C osas. [ME 87]2.Kloone, Valitud kloone, mitme klooni segusid ja polüklonaalset taimset paljundusmaterjali tohib toota ja turustada üksnes juhul, kui pädev asutus on need registreerinud vähemalt ühes liikmesriigi loodud ametlikus klooniregistrisvalitud kloonide ja polüklonaalse taimse paljundusmaterjali registris. [ME 88]Kõnealune register sisaldab kõiki klooni, valitud klooni, mitme klooni segu ja polüklonaalse taimse paljundusmaterjali registreerimise taotluses esitatud andmeid vastavalt II lisa B osale ja C osa punktile 2artiklile 53a. [ME 89]3.Kloone, Valitud kloone, mitme klooni segusid ja polüklonaalset taimset paljundusmaterjali säilitatakse, et tagada nende identsus. Kloonide, Valitud kloonide, mitme klooni segude ja polüklonaalse taimse paljundusmaterjali säilitamise eest vastutavad isikud võtavad kõik meetmed, et pädevad asutused või muud isikud saaksid neid säilitatavate andmete alusel kontrollida. [ME 90]3a. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud registrisse kantud polüklonaalset taimset paljundusmaterjali toodetakse ja turustatakse üksnes juhul, kui see vastab kõigile standardmaterjali nõuetele, nagu on osutatud III lisa C osas. Ettevõtja peab kooskõlas artikliga 17 lisama polüklonaalsele taimsele paljundusmaterjalile etiketi märkega „polüklonaalne materjal“. [ME 91]

3. JAGUEttevõtjatele lubade andmine ja pädevate asutuste tehtav ametlik järelevalve

Artikkel 10Luba, mis võimaldab ettevõtjatel tegeleda sertifitseerimisega ametliku järelevalve all1.Ettevõtja võib taotluse alusel saada pädevalt asutuselt loa teha pädeva asutuse ametliku järelevalve all supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjali või seemne puhul kõik või teatavad taimse paljundusmaterjali sertifitseerimiseks nõutavad tegevused ning väljastadaprintida nende ametlik etikett. [ME 92]Sellise loa saamiseks ja olenevalt tegevusest, milleks luba soovitakse, peab ettevõtja:a)omama artiklis 7 osutatud nõuete täitmiseks vajalikke teadmisi;b)olema kvalifitseeritud II lisas osutatud kontrollide tegemiseks või võtnud tööle vastava kvalifikatsiooniga töötajad;c)olema tööle võtnud II lisas osutatud proovide võtmiseks kvalifitseeritud töötajad või sõlminud lepingud äriühingutega või ettevõtjate ühendustega, kellel on vastava kvalifikatsiooniga töötajad; [ME 93]d)olema tööle võtnud II lisas osutatud katsete tegemiseks kvalifitseeritud töötajad ja kasutama vastavat varustust või kasutama taimse paljundusmaterjali katsetamise laboreid, kus töötavad vastava kvalifikatsiooniga töötajad; [ME 94]e)olema kindlaks teinud tootmisprotsessi kriitilised punktid, mis võivad mõjutada taimse paljundusmaterjali kvaliteeti ja identsust, suutma neid jälgida ning säilitama andmeid kõnealuse jälgimise tulemuste kohta;f)olema kehtestanud süsteemid, et tagada partiide identifitseerimisega seotud nõuete täitmine artikli 13 kohaselt;g)olema kehtestanud süsteemid, et tagada artikli 42 kohaste jälgitavusnõuete täitmine.2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada lõiget 1 ühe või mitme järgmise elemendi osasseoses järgmisega: [ME 95]a) ettevõtja esitatud taotlusega seotud menetlus; [ME 96]b) konkreetsed meetmed, mida pädev asutus võtab selleks, et kinnitada vastavus lõike 1 punktidele a–g. [ME 97]

Artikkel 11Ettevõtja loa kehtetuks tunnistamine või muutmineKui loa saanud ettevõtja ei vasta enam artikli 10 lõikes 1 sätestatud nõuetele, palub pädev asutus ettevõtjal võtta parandusmeetmeid kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.Kui ettevõtja ei võta esimeses lõigus osutatud parandusmeetmeid kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, tunnistab pädev asutus loa viivitamata kehtetuks või vajaduse korral muudab seda. Kui järeldatakse, et luba saadi pettuse teel, kohaldab pädev asutus ettevõtja suhtes asjakohaseid karistusi.

Artikkel 12Pädevate asutuste tehtav ametlik järelevalve1.Ametliku järelevalve all toimuva sertifitseerimise eesmärgil teevad pädevad asutused korrapäraselt auditeid vähemalt korra aastas auditiiga 18 kuu järel, et tagada, et ettevõtja täidab artikli 10 lõikes 1 osutatud nõudeid. [ME 98]Samuti korraldavad nad koolitusi ja hindamist käesoleva määruse kohase põldtunnustamise, proovide võtmise ja katsetamisega tegelevatele töötajatele.2.Ametliku järelevalve all toimuva sertifitseerimise eesmärgil teostavad pädevad asutused tootmiskohas kasvatatavate põllukultuuride teatava osa ja taimse paljundusmaterjali partiide suhtes ametlikku kontrolli, võtavad proovid ja teevad katsed, et kinnitada kõnealuse materjali vastavust artiklis 7 osutatud nõuetele.Kõnealuse osa kindlakstegemisel lähtutakse hinnangust võimaliku riski kohta, mis tekib juhul, kui taimne paljundusmaterjal ei vasta nendele nõuetele.3.Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrataKomisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, täpsustades lõigetes 1 ja 2 osutatud auditite, koolituste, hindamise, kontrollide, proovide võtmise ja katsetega seotud nõuded konkreetsete perekondade või liikide puhul. [ME 99]Nendes rakendusaktidesdelegeeritud õigusaktides võidakse kindlaks määrata üks või mitu järgmist elementi: [ME 100]a)lõikes 2 osutatud riskikriteeriumid ning minimaalne põllukultuuride osa ja taimse paljundusmaterjali partiide arv, mida kontrollitakse, millest võetakse proovid ja mille puhul tehakse katsed vastavalt lõikele 2;b)pädevate asutuste teostatav seire;c)asjaolu, kas ettevõtja kasutab konkreetset akrediteerimissüsteemi ning kas pädevad asutused saaksid tänu sellise süsteemi kasutamisele vähendada käesoleva artikli kohaste kontrollide, võetavate proovide ja katsete arvu ning seiretegevust tänu sellise süsteemi kasutamisele, nagu on osutatud lõikes 2. [ME 101]Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel. [ME 102]

4. JAGUKäitlemisnõuded

Artikkel 13Partiid1.Taimset paljundusmaterjali turustatakse partiidena. Iga partii peab olema selles sisalduvate sortide ja liikide poolest piisavalt homogeenne segu ja see peab olema eristatav muudest taimse paljundusmaterjali partiidest. [ME 103]2.Töötlemise, pakendamise, ladustamise või tarnimise käigus võib taimse paljundusmaterjali partiid uueks partiiks ühendada üksnes juhul, kui need on samast sordist ja saagiaastast. [ME 104]Kui ühendatakse eri sertifitseerimiskategooriatest koosnevad partiid, peab uus partii kuuluma madalaima kategooriaga koostisosa kategooriasse. Ühendamistoimingu tohib teha üksnes pädevalt asutuselt vastava loa saanud kohas ja seda võivad teha üksnes isikud, kes on saanud pädevalt asutuselt vastava loa.3.Taimse paljundusmaterjali partiid võib töötlemise, pakendamise, ladustamise või tarnimise käigus jagada kaheks või enamaks partiiks.4.Taimse paljundusmaterjali partiide ühendamisel või jagamisel vastavalt lõigetele 2 ja 3 säilitab ettevõtja andmeid uute partiide päritolu kohta.5.Komisjon võib rakendusaktidega võtta kõikide või teatavate taimse paljundusmaterjali liikide puhul vastu erinõuded, mis käsitlevad partiide maksimumsuurust, nende identifitseerimist ja märgistamist, partiide ühendamist või jagamist, partiide päritolu, kõnealuste toimingute registreerimist ning partiide märgistamist pärast ühendamist või jagamist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.

Artikkel 14Pakendid, kimbud ja konteinerid1.Taimset paljundusmaterjali turustatakse suletud pakendites, kimpudes või konteinerites, millel on pitser ja märgistus. Kui tegemist on muu taimse paljundusmaterjaliga kui seemned ja seemnekartul, võidakse seda turustada ka üksiktaimedena. [ME 105]2.Lõikes 1 osutatud pakendid, kimbud ja konteinerid suletakse nii, et neid ei ole võimalik avada ilma sulgemisvahendit lõhkumata või jätmata jälgi sellest, et pakend, kimp või konteiner on avatud. Tagada tuleb sulgemisvahendi vastupidavus kas artikli 15 või 16 kohaste etikettide lisamisega või plommi kasutamisega. Kui sulgemisvahend ei ole korduskasutatav, on pakendid ja konteinerid sellest nõudest vabastatud.3.Supereliit-, eliit- või sertifitseeritud taimse paljundusmaterjali puhul sulgeb kõnealused pakendid, kimbud ja konteinerid pädev asutus või ettevõtja pädeva asutuse ametliku järelevalve all. Pakendeid ja konteinereid ei suleta uuesti, välja arvatud juhul, kui seda teeb pädev asutus või ettevõtja pädeva asutuse ametliku järelevalve all. Kui pakend, kimp või konteiner suletakse uuesti, märgitakse artikli 15 kohasel etiketil uuestisulgemise kuupäev ja vastutava pädeva asutuse andmed.4.Supereliit-, eliit- või sertifitseeritud taimse paljundusmaterjali partiid tohib ümber pakendada, ümber märgistada ja uuesti pitseerida üksnes ametliku kontrolli all võipädev asutus või ettevõtja pädeva asutuse ametliku järelevalve all. [ME 106]5.Erandina lõikest 1 tohib ettevõtja turustada seemneid ja seemnekartulit mahtkaubana otse põllumajandustootjale. [ME 107]Selleks peab ettevõtjal olema vastav luba pädevalt asutuselt. Pädevale asutusele tuleb sellest tegevusest ette teatada ja osutada asjaomasele seemnepartiileseemne- ja seemnekartuli partiile. [ME 108]Kui seemned ja seemnekartul laaditakse otse põllumajandustootja masinale või haagisele, peavad ettevõtja ja asjaomane põllumajandustootja tagama seemnete ja seemnekartuli jälgitavuse; selleks tuleb väljastada ja alles hoida dokumendid, millel on märgitud liik ja sort, kogus, üleandmise aeg ja partii identifitseerimistunnus. [ME 109]5a. Pädev asutus ja ettevõtja peavad arvestust järgmise kohta:a) taimse paljundusmaterjali luba, ostmine, laadimine ja transport ningb) taimse paljundusmaterjali kvaliteet, identifitseerimine ja jälgitavus. [ME 110]6.Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta erinõuded konkreetset liiki taimse paljundusmaterjali pakendite, kimpude ja konteinerite pitseerimise, sulgemise, suuruse ja kuju kohta ning määrata kindlaks seemnete ja seemnekartuli mahtkaubana turustamise tingimused. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel. [ME 111]

5. JAGUMärgistamisnõuded

Artikkel 15Ametlik etikett1.Supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjal ja seemned identifitseeritakse ja nende vastavust käesolevale määrusele kinnitatakse ametliku etiketiga, mis väljastatakse pärast seda, kui pädev asutus on järeldanud, et artiklis 7 osutatud nõuded on täidetud.2.Ametliku etiketi väljastab pädev asutus ja sellele kantakse pädeva asutuse määratud seerianumber.Etiketi trükib välja:a)ametliku etiketi väljastanud pädev asutus, kui ettevõtja on seda taotlenud või ettevõtjal ei ole kooskõlas artikliga 10 luba tegeleda sertifitseerimisega pädeva asutuse ametliku järelevalve all, või [ME 112]b)ettevõtja pädeva asutuse ametliku järelevalve all, kui ettevõtjal või ettevõtjate ühendustel on kooskõlas artikliga 10 luba tegeleda sertifitseerimisega ametliku järelevalve all. [ME 113]3.Ametliku etiketi kinnitab kimbule, pakendile või konteinerile ettevõtja pädeva asutuse ametliku järelevalve all või ettevõtja vastutusel tegutsev isik.4.Ametlik etikett peab olema äsja väljastatud. Kasutada võib isekleepuvaid ametlikke etikette, kui pädev asutus on seda lubanud ja puudub oht, et etiketti saab uuesti kasutada.5.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat artiklit ja kehtestada eeskirjad järgmise kohta:a)kõigi selliste toimingute digitaalne salvestamine, mida ettevõtjad ja pädevad asutused teevad ametliku etiketi väljastamiseks;b)liikmesriike ja komisjoni ühendava keskplatvormi loomine, et hõlbustada kõnealuste andmete töötlemist ja juurdepääsu andmetele;c)elektrooniliste ametlike etikettide väljastamise tehniline korraldus.Pärast kõnealuse delegeeritud õigusakti vastuvõtmist tohib ametliku etiketi väljastada ka elektroonilisel kujul (edaspidi „elektrooniline ametlik etikett“).6.Erandina käesoleva artikli lõigetest 1–5 turustatakse kooskõlas artikliga 39 kolmandatest riikidest imporditud supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemet ja materjali liidus asjaomase OECD etiketiga, mis oli sellega impordil kaasas. [ME 114]

Artikkel 16Ettevõtja etikettStandardmaterjali ja -seemet identifitseeritakse ettevõtja etiketiga. See etikett annab kinnituse, et standardmaterjal või -seeme vastab ettevõtja tehtud kontrollide, võetud proovide ja läbiviidud katsete põhjal asjaomastele artiklis 8 osutatud tootmis- ja turustamisnõuetele.Ettevõtja etiketi väljastab, trükib välja ja kinnitab kimbu, pakendi või konteineri välisküljele ettevõtja või tema vastutusel tegutsev isik. Ettevõtja etiketile lisatava teabe võib samuti trükkida otse kimbule, pakendile või konteinerile ettevõtja või tema vastutusel tegutsev isik. [ME 115]

Artikkel 17Etikettide sisu1.Ametlik ja ettevõtja etikett peab olema vähemalt ühes liidu ametlikus keeles.2.Ametlik ja ettevõtja etikett peab olema loetav, kustutamatu, omavoliliselt muudetamatu, trükitud ühele küljele, valmistatud rebenemiskindlast materjalist, välja arvatud juhul, kui tegemist on isekleepuva etiketiga, varem kasutamata ja hõlpsasti nähtav. Asjakohasel juhul viidatakse etiketil sordikaitsele ja täiendavate intellektuaalomandi õiguste korral artiklis 46 osutatud registrile. [ME 116]3.Asjakohasel juhul kasutatakse ametliku või ettevõtja etiketil pärast lõikes 4 osutatud andmete märkimist üle jäävat vaba ruumi võib kasutada pädeva asutuse lisateabe esitamiseks. Selline teave esitatakse tähtedes, mis ei ole suuremad kui ametlikul või ettevõtja etiketil lõike 4 kohaselt esitatava sisu korral. Kõnealune lisateave peab olema rangelt faktiline, see ei tohi kujutada endast reklaami ning see peab olema seotud üksnes tootmis- ja turustamisnõuete või märgistamisnõuetega, mida kohaldatakse geneetiliselt muundatud organismide või määruse (EL) …/… (väljaannete talitus: palun märkida viide uusi genoomikameetodeid käsitlevale määrusele) artikli 3 punktis 7 määratletud 1. kategooria UGM-taimede suhtes. [ME 117]4.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks ametliku või ettevõtja etiketi sisu, suuruse, värvi ja kuju – vastavalt vajadusele taimse paljundusmaterjali asjaomaste kategooriate või tüüpide kaupa – järgmiste etikettide puhul:a)artikli 15 lõike 1 kohane ametlik etikett;b)artikli 16 kohane ettevõtja etikett;c)artikli 21 lõike 1 kohane segude etikett;d)artikli 22 lõike 1 kohane säilitussegude etikett;e)artikli 23 lõike 5 kohane ümberpakendatud ja -märgistatud seemnete etikett;f)artikli 26 lõike 2 kohane säilitussortide taimse paljundusmaterjali etikett;g)artikli 28 lõike 1 punkti a kohane lõppkasutajatele turustatava taimse paljundusmaterjali etikett;h) artiklis 29 osutatud teatavate geenipankade, organisatsioonide ja võrgustike turustatava taimse paljundusmaterjali etikett; [ME 118]i) artikli 31 lõike 2 kohane aretusmaterjali etikett; [ME 119]j)artikli 32 lõike 5 kohane veel registreerimata sortide taimse paljundusmaterjali etikett;k)artikli 33 lõike 2 kohane ajutiste tarneraskuste korral lubatud taimse paljundusmaterjali etikett ningl)artikli 34 lõike 3 kohane ajutise turustusloaga seemnete etikett;m)artikli 35 lõike 3 kohane veel lõplikult sertifitseerimata seemnete etikett;n)artikli 40 lõigete 1 ja 2 kohane kolmandatest riikidest imporditud taimse paljundusmaterjali etikett;na) artikli 9 lõike 4 kohane polüklonaalse materjali etikett. [ME 120]See rakendusakt võetakse vastu artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.5.Pädev asutus võib lubada ettevõtjal esitada peale lõikes 4 osutatud sisu ka muud teavet (v.a reklaam), mis paigutatakse ametliku etiketi äärepoolsesse osasse, mis ei ole suurem kui 20 % ametliku etiketi kogupinnast; see tähistatakse pealkirjaga „Mitteametlik teave“. Selline teave esitatakse tähtedes, mis ei ole suuremad kui ametlikul etiketil lõike 4 kohaselt esitatava sisu korral.

Artikkel 18Viide partiideleAmetlik etikett ja ettevõtja etikett väljastatakse iga partii kohta.Kui sama sordi partii jagatakse mitmeks partiiks, väljastatakse iga partii jaoks uus ametlik või ettevõtja etikett.Kui mitu sama sordi partiid ühendatakse uueks partiiks, väljastatakse asjaomase partii jaoks uus ametlik või ettevõtja etikett.

Artikkel 19Taimse paljundusmaterjali mittevastavus tootmis- ja turustamisnõueteleKui taimse paljundusmaterjali turustamise käigus tehtud ametliku kontrolli tulemusena selgub, et supereliit-, eliit- või sertifitseeritud seemnete või materjali või standardseemnete või -materjaliselle tootmisel või turustamisel liidus ei ole täidetud artiklis 7 või 8 osutatud asjaomaseid nõudeid, või kui kooskõlas artikliga 24 tehtud eel- ja järelkontrolli põldkatsetes ei leidnud kinnitustkõnealuse taimse paljundusmaterjali sordiehtsus ja -puhtussuhtes kohaldatavaid asjaomaseid nõudeid, tagavad pädevad asutused, et asjaomane ettevõtja võtab vajalikud parandusmeetmed vastava taimse paljundusmaterjali ning vajaduse korral oma valduste ja tootmismeetodite puhul. Kõnealuste meetmete eesmärk peab olema vähemalt üks järgmistest: [ME 121]a)tagada, et asjaomane taimne paljundusmaterjal vastab asjaomastele nõuetele;b)tagada, et asjaomane taimne paljundusmaterjal kõrvaldatakse turult või et seda kasutatakse muu kui taimse paljundusmaterjalina;c)tagada, et asjaomast taimset paljundusmaterjali toodetakse või turustatakse madalamas kategoorias kooskõlas selle kategooria suhtes kohaldatavate nõuetega, välja arvatud standardseemne või -materjali, heterogeense seemne või heterogeense materjali ning artiklites 27–30 ettenähtud erandite alusel turustatava taimse paljundusmaterjali puhul; [ME 122]d)määrataasjakohasel juhul võib ettevõtjale karistus muul viisilmäärata muu karistuse kui artikli 11 kohane loa kehtetuks tunnistamine või muutmine. [ME 123]

Artikkel 20Taimne paljundusmaterjal, mida toodetakse ja turustatakse üksnes supereliit-, eliit- või sertifitseeritud seemne või materjalina1.IV lisas loetletud perekondade ja liikide taimset paljundusmaterjali tohib toota ja turustada üksnes supereliit-, eliit- või sertifitseeritud seemne või materjalina.2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakte, et IV lisa muuta.Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktiga lisatakse teatav perekond või liik IV lisasse juhul, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:a)selle perekonna või liigi seemnete puhul on vaja suuremaid kvaliteeditagatisi jab)asjaomase seemne supereliit-, eliit- või sertifitseeritud seemnena tootmiseks ja turustamiseks vajalike sertifitseerimistegevuste kulud on proportsionaalsed:i)eesmärgiga tagada toidu ja söödaga kindlustatus või tööstusliku töötlemise suur väärtus ningii)majandusliku kasuga, mis tuleneb sellest, et seeme vastab kõrgeimatele identsus- ja kvaliteedistandarditele tänu sellele, et täidetud on supereliit-, eliit- või sertifitseeritud seemne nõuded võrrelduna standardseemne nõuetega.Proportsionaalsus põhineb järgmiste elementide üldisel koondhindamisel: asjaomase perekonna või liigi olulisus toidu ja söödaga kindlustatuse tagamiseks liidus; selle tootmismaht liidus; toidu-/söödatööstuse ettevõtjate nõudlus selle järele; supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemne tootmise kulud võrreldes sama perekonna või liigi muu seemne tootmise kuludega; majanduslik kasu, mis tuleneb supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemne tootmisest ja turustamisest võrrelduna sama perekonna või liigi muu seemnega.Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktiga kustutatakse teatav perekond või liik IV lisast juhul, kui üks teise lõigu punkti b alapunktides i ja ii sätestatud tingimustest ei ole enam täidetud.2a. Liikmesriigi taotluse korral võib komisjon rakendusaktidega lubada vabastada liikmesriigi kohustusest kohaldada käesoleva artikli sätteid tema territooriumil toodetava ja turustatava, konkreetselt IV lisas loetletud perekonna või liigiga seotud taimse paljundusmaterjali suhtes, mida tema territooriumil tavaliselt ei toodeta ega turustata. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud luba antakse lõike 2 teise lõigu punktides a ja b sätestatud tingimuste hindamise põhjal.Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud luba vaadatakse korrapäraselt läbi. Komisjon võib rakendusaktidega otsustada loa kehtetuks tunnistada, kui ta leiab, et see ei ole lõike 2 teise lõigu punktides a ja b osutatud tingimusi arvestades enam põhjendatud. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel. [ME 124]

6. JAGUSEEMNESEGUDE, SEEMNETE ÜMBERPAKENDAMISE JA SEEMNETE EEL- JA JÄRELKONTROLLI PÕLDKATSETE ERINÕUDED

Artikkel 21Seemnesegud1.I lisa A ja B osas loetletud eri perekondadesse või liikidesse ning ka kõnealuste perekondade või liikide eri sortidesse kuuluvate artiklis 5–8 esitatud nõuetele vastavate sertifitseeritud seemnete või standardseemnete segusid, nii kombinatsioonis tarbeseemnega kui ka ilma, tohib liidus toota ja turustada juhul, kui need vastavad käesolevas artiklis sätestatud nõuetele. [ME 125]Nendes segudes sisalduvatel seemnetel peab olema:a)ametlik etikett, kui segu koosneb ainult sertifitseeritud seemnetest, võib)ettevõtja etikett, kui segu koosneb ainult standardseemnest või sertifitseeritud ja standardseemnest kõigil muudel juhtudel. [ME 126]Teise lõigu punkti a kohaldamiseks esitavad ettevõtjad pädevale asutusele loetelu segus sisalduvatest sortidest ja tarbeseemne komponentidest ning nende vahekorrad, et võimaldada kontrollida nende sortide kõlblikkust. [ME 127]2.Lõikes 1 osutatud seemnesegusid tohivad toota üksnes ettevõtjad, kes on saanud selleks vastava loa pädevalt asutuselt. Selleks et saada luba kõnealuste segude tootmiseks, peavad ettevõtjad täitma järgmisi nõudeid:a)paigaldatud peavad olema sobivad segamisseadmed ja kasutusel asjakohased protseduurid, et tagada valmissegu ühtlikkus ja segus olevate sortide märgitud vahekord igas konteineris;b)määratud peab olema isik, kes kannab otsest vastutust segamise ja pakendamise eest, jac)pidada tuleb registrit seemnesegude ja nende kavandatavate kasutusalade kohta.3.Lõike 1 punktis a osutatud seemnete segamine ja pakendamine peab toimuma pädeva asutuse järelevalve all.Segamisel tuleb vältida riski selliste seemnete esinemiseks, mis ei ole ette nähtud segusse lisamiseks, ning tagada, et saadav segu on võimalikult homogeenne.Seemnete mass ühes konteineris, mis sisaldab nii väikeseseemneliste liikide kui ka nisuterast suurema seemnega liikide segu, ei tohi ületada 40 kg.4.Komisjon võib rakendusaktidega ning tehnika ja teaduse arengust ja käesoleva artikli kohaldamisel saadud kogemustest lähtudes kehtestada eeskirjad järgmise kohta:a)segamisseadmed ja -protseduur;b)partiide maksimumsuurus konkreetsete liikide ja sortide puhul.Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.

Artikkel 22Säilitussegud1.Erandina artiklitest 5–8 ja artikli 21 lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada toota ja turustada segusegusid I lisa A, B ja C osas loetletud eri perekondade või liikide ja ka nende perekondade või liikide eri sortide seemnetest ning selle lisa muudes osades loetletud perekondade või liikide seemnetest või selles lisas loetlemata perekondade või liikide seemnetest, kui kõnealune segu vastabkõnealused segud vastavad kõigile järgmistele tingimustele: [ME 128]a)aitabaitavad kaasa geneetiliste ressursside säilitamisele või looduskeskkonna taastamisele ning [ME 129]b)on looduslikult seotud teatava piirkonnaga (edaspidi „lähtepiirkondpäritolupiirkond“), mis soodustab geneetiliste ressursside säilitamist või looduskeskkonna taastamist; [ME 130]c)vastabvastavad V lisa nõuetele; [ME 131]ca) ei koosne GMOst ega määruse (EL) .../... [uusi genoomikameetodeid käsitlev määrus] artikli 3 lõikes 7 määratletud 1. kategooria UGM-taimedest ega kõnealuse määruse artikli 3 lõikes 8 määratletud 1. või 2. kategooria UGM-taimedest. [ME 132]Sellise seguSelliste segude puhul on tegemist säilitussegugasäilitussegudega ja see tuleb etiketil ära märkida. [ME 133]2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakt, et muuta V lisa järgmistes küsimustes:a)loa andmise nõuded kindlaksmääratud lähtepiirkonnaspäritolupiirkonnas asuvast looduslikust kohast otse kogutud seemnete segude puhul, mis on ette nähtud looduskeskkonna säilitamiseks ja taastamiseks (otsekoristuse teel saadud säilitussegud); [ME 134]b)loa andmise nõuded kasvatatavate taimekultuuride säilitussegude puhul;c)konkreetsete liikide kasutamine ja sisaldus;d)pitseerimis- ja pakendamisnõuded;e)ettevõtjatele lubade andmise nõuded.Need muudatuseddelegeeritud õigusaktid põhinevad käesoleva artikli rakendamisel saadud kogemustel, tehnika ja teaduse arengul ning asjaolul, et säilitussegude kvaliteet ja identifitseerimine on paranenud. Need võivad olla seotud üksnes kindlate perekondade või liikidega. [ME 135]3.Ettevõtjad teatavad asjaomastele pädevatele asutustele igal tootmisperioodil toodetud ja turustatud säilitussegude koguse.Liikmesriigid teatavad taotluse korral komisjonile ja teistele liikmesriikidele oma territooriumil toodetud ja turustatud säilitussegude koguse ning vajaduse korral taimede geneetilise ressursside valdkonna eest vastutavate pädevate asutuste või sel eesmärgil tunnustatud organisatsioonide nimed.

Artikkel 23SeemnepartiideTaimse paljundusmaterjali partiide ümberpakendamine ja -märgistamine [ME 136]1.Supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemne taimse paljundusmaterjali partiid pakendatakse ja märgistatakse kooskõlas käesoleva artikli ning artiklitega 14 ja 15 ümber juhul, kui see on vajalik partiide jagamiseks või ühendamiseks. [ME 137]2.SeemnepartiidTaimse paljundusmaterjali partiid pakendab ja märgistab ümber: [ME 138]a)ettevõtja pädeva asutuse ametliku järelevalve all võib)seemneproovide võtja, kelle pädev asutus on selleks volitanud, kelle üle pädev asutus teostab järelevalvet ja kes annab aru pädevale asutusele.Punkti b kohaldamisel teavitab pädev asutus ettevõtjat eelnevalt, et korraldada koostöö seemneproovide võtjaga.3.Ettevõtja ja seemneproovide võtja, kes pakendab ja märgistab seemnepartiid ümber, võtavad kõik meetmed, et säilitada ümberpakendamise käigus seemnepartii identsus ja sordipuhtus, vältida saastumist ning tagada lõpliku seemnepartii võimalikult suur homogeensus.4.Ettevõtja ja seemneproovide võtja säilitavad seemnepartiide ümberpakendamise ja -märgistamise kohta andmeid kolme aasta jooksul pärast asjaomast ümberpakendamist ja -märgistamist. Muu hulgas tuleb säilitada järgmist teavet:a)algse seemnepartii viitenumber;b)ümberpakendatud või -märgistatud seemnepartii viitenumber;c)algse seemnepartii kaal;d)ümberpakendatud või -märgistatud seemnepartii kaal;e)partii lõpliku kõrvaldamise kuupäev.Neid andmeid säilitatakse nii, et nende alusel on võimalik kindlaks teha ja kontrollida selle algse seemnepartii ehtsust, mis ümber pakendati ja märgistati. Need andmed tehakse taotluse korral kättesaadavaks pädevale asutusele.5.Seemnepartiilt eemaldatakse algsed plommid ja etiketid. Ettevõtja või seemneproovide võtja jätab alles ka iga üksiku seemnepartii etiketi, mis asendati.Uutel etikettidel märgitakse kas algse seemnepartii viitenumber või uus seemnepartii number, mille on määranud pädev asutus.6.Kui pädev asutus määrab uue seemnepartii numbri, registreerib ta kas andmed varasema seemnepartii viitenumbri kohta või tagab, et see varasem number märgitakse uutele etikettidele.7.Sertifitseeritud seemnete segud tohib ümber pakendada üksnes juhul, kui ettevõtja või seemneproovide võtja on veendunud, et segu eri koostisosade vahekord jääb ümberpakendamise protsessi jooksul samaks.

Artikkel 24Supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemnete eel- ja järelkontrolli põldkatsed1.Pärast supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemnete tootmist teevad pädevad asutused lisaks põldtunnustamisele kohe pärast proovide võtmisele järgneva perioodi lõppu või selle kestel iga-aastased põldkatsed katselappidel, mille puhul võrreldakse sorti selle sordi seemnetest võetud ja ametlikult kinnitatud proovidega, et teha kindlaks, kas sordi omadused on jäänud tootmisprotsessis samaks, ning kontrollida üksikute seemnepartiide sordiehtsust ja -puhtust.Nende katsete abil hinnatakse,a)kas täidetud on järgmiste kategooriate või põlvkondade nõuded. Kui vahetult allpool oleva kategooria või põlvkonna katsete tulemusena selgub, et seemnete sordiehtsus või -puhtus ei ole säilinud, ei sertifitseeri pädev asutus asjaomasest partiist saadud seemneid;b)kas seeme vastab asjaomastele identsus-, kvaliteedi- ja muudele sertifitseerimisnõuetele. Kui sellise katse tulemusena tehakse kindlaks, et täidetud ei ole artikli 7 nõuded, kõrvaldab pädev asutus asjaomase partii turult või tagab selle vastavuse kohaldatavatele nõuetele.2.Supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemne kõnealuste eel- ja järelkontrolli põldkatsete osakaal määratakse kindlaks riskianalüüsi põhjal, võttes arvesse seemnete võimalikku mittevastavust asjaomastele nõuetele.3.Lõikes 2 osutatud riskianalüüsi põhjal tehakse eel- ja järelkontrolli põldkatsed proovidega, mille pädev asutus on võtnud koristatud seemnest.4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust ja kehtestatakse eeskirjad seemnete eel- ja järelkontrolli põldkatsete kohta perekondade või liikide puhul. Nendes eeskirjades võetakse arvesse teaduslike ja tehniliste teadmiste ning rahvusvaheliste standardite arengut ning need võidakse kehtestada konkreetsete perekondade, liikide või kategooriate kohta. Need võivad käsitleda järgmist:a)lõikes 2 osutatud riskianalüüsi kriteeriumid,b)katsetamise kord,c)katsetulemuste hindamine.5.Sordiehtsuse ja -puhtuse kontrolli puhul võidakse täiendava vahendina kasutada biomolekulaarseid meetodeid, kui lõikes 1 osutatud eel- ja järelkontrolli põldkatsete tulemused ei ole lõplikud.

Artikkel 25Standardseemnete eel- ja järelkontrolli põldkatsed1.Pärast standardseemnete turule laskmist korraldavad pädevad asutused juhul, kui see on riskianalüüsi põhjal vajalik, eel- ja järelkontrolli põldkatsed, et kontrollida, kas seemned vastavad asjaomastele sordiehtsuse ja -puhtuse nõuetele ning vastavalt vajadusele muudeleartiklis 8 ja asjakohasel juhul III lisas sätestatud nõuetele. [ME 139]2.Eel- ja järelkontrolli põldkatsete osakaal määratakse kindlaks riskianalüüsi põhjal, võttes arvesse vastavate seemnete võimalikku mittevastavust nendele nõuetele. Pädev asutus võtab riskianalüüsi tegemisel arvesse territoriaalseid iseärasusi, piirkonnas esinevaid taimetervise riske ja ettevõtja saavutatud tulemusi. [ME 140]3.Lõikes 1 osutatud eel- ja järelkontrolli põldkatsed tehakse asjaomastele nõuetele mittevastavuse riski analüüsi põhjal igal aastal ning selleks kasutatakse proove, mille pädev asutus on võtnud homogeensetest seemnepartiidest. Nende katsetega hinnatakse asjaomase seemne sordiehtsust ja -puhtust, idanemismäära ja analüütilist puhtust.4.Sordiehtsuse ja -puhtuse kontrolli puhul võidakse täiendava vahendina kasutada biomolekulaarseid meetodeid, kui lõikes 1 osutatud eel- ja järelkontrolli põldkatsete tulemused ei ole lõplikud.

7. JAGUErandid artiklite 5–25 nõuetest

Artikkel 26Säilitussortidesse kuuluv taimne paljundusmaterjal1.Erandina artiklist 20 tohib IV lisas loetletud perekondade ja liikide taimset paljundusmaterjali, mis on registreeritud riiklikus sordiregistris ja kuulub artikli 44 lõike 1 punktis b osutatud säilitussorti, liidus toota ja turustada standardseemne või -materjalina, kui see vastab kõigile artikli 8 kohastele standardseemne ja -materjali nõuetele asjaomaste liikide puhul. [ME 141]2.Lõikes 1 osutatud taimsele paljundusmaterjalile lisatakse ettevõtja etikett märkega „Säilitussort“.3.Seda erandit kasutav ettevõtja teatab kõnealusest tegevusest igal aastal pädevale asutusele ning esitab teabe asjaomaste liikide ja koguste kohta. [ME 142]

Artikkel 27Heterogeensest materjalist koosnev taimne paljundusmaterjal1.Erandina artiklist 5 tohib heterogeensest materjalist koosnevat taimset paljundusmaterjali, välja arvatud I lisas loetletud söödakultuurid, liidus toota ja turustada, ilma et see kuuluks sorti. Enne tootmist ja/või turustamist tuleb heterogeensest materjalist koosnevast taimsest paljundusmaterjalist teatada pädevale asutusele ja pädev asutus peab selle kandma registrisse kooskõlas VI lisas sätestatud nõuetega. [ME 143]2.Erandina artikli 7 lõigetest 1 ja 3 ningartiklitest 7 ja 8, artikli 813 lõigetest 1 ja 32 ja 5 ning artiklitest 18 ja 20 toodetakse ja turustatakse lõikes 1 osutatud heterogeensest materjalist koosnevat taimset paljundusmaterjali kooskõlas VI lisas sätestatud nõuetega. [ME 144]3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakt VI lisa muutmiseks. Need muudatused võivad olla seotud kõigi või üksnes teatavate perekondade või liikidega ning nendega:a)parandatakse heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali kohta teabe esitamist teadetes, kirjelduses ja identifitseerimisel, võttes arvesse asjaomaste eeskirjade kohaldamisel saadud kogemusi;b)parandatakse heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali pakendamist ja märgistamist käsitlevaid eeskirju, võttes arvesse pädevate asutuste tehtud kontrollidest saadud kogemusi;c)parandatakse asjakohasel juhul heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali säilitamist käsitlevaid eeskirju, võttes arvesse uusi parimaid tavasid. [ME 145]Need muudatused võetakse vastu selleks, et võtta arvesse uusi tehnilisi ja teaduslikke tõendeid, rahvusvaheliste standardite arengut ning käesoleva artikli kohaldamisel saadud kogemusi kõigi või üksnes teatavate perekondade või liikide puhul.4.Kõik ettevõtjad, kes toodavad ja/või kavatsevad turustada heterogeensest materjalist koosnevat taimset paljundusmaterjali, teatavad sellest enne turustamist pädevale asutusele. Kui riigi pädev asutus ei nõua kindlaksmääratud ajakolme kuu jooksul lisateavet, tohib heterogeensest materjalist koosnevat taimset paljundusmaterjali turustada. [ME 146]5.Ettevõtja tagab heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali jälgitavuse ning säilitab sel eesmärgil teavet, mille alusel on võimalik kindlaks teha ettevõtjad, kellelt saadi heterogeense materjali tootmiseks kasutatud algne lähtematerjal.Ettevõtja säilitab seda teavet viie aasta jooksul.Heterogeensest materjalist koosnevat taimset paljundusmaterjali tootev ettevõtja, kes kavatseb seda turustada, registreerib ka järgmise teabe ning säilitab seda:a)iga teatatud heterogeense materjali nimetus ja asjaomase liigi nimetus;b)lõike 1 kohase heterogeense materjali tootmise meetod;c)teatatud heterogeense materjali omadused;d)heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali aretamise javõi tootmise koht; [ME 147]e)heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali tootmiseks kasutatud pinna suurus ja toodetud kogus.Seoses turustamisjärgsete kontrollidega peab pädevatel asutustel peab olema juurdepääs käesolevas lõikes osutatud teabele. [ME 148]6.Heterogeense materjali nimetuse sobivuse suhtes kohaldatakse olenevalt olukorrast artiklit 54.7.Pädevad asutused kannavad lõike 1 kohaselt teatatud heterogeense materjali sihtotstarbelisse registrisse (edaspidi „heterogeense materjali register“). Registrisse kandmine on ettevõtjale tasuta. [ME 149]Pädevad asutused peavad ja ajakohastavad seda registrit, avaldavad selle, teevad selle veebis kättesaadavaks ning teatavad selle sisust ja ajakohastustest viivitamata komisjonile. [ME 150]

Artikkel 28Lõppkasutajatele turustatav taimne paljundusmaterjal1.Erandina artiklitest 5–12, 14, 15 ja 20 tohib taimset paljundusmaterjali turustada lõppkasutajatele juhul, kui see vastab kõigile järgmistele nõuetele:a)sellel on ettevõtja etikett, millel on taimse paljundusmaterjali nimetus ja märge „Taimne paljundusmaterjal lõppkasutajatele – ametlikult sertifitseerimata“ või „Seeme lõppkasutajatele – ametlikult sertifitseerimata“;b)kui see ei kuulu artikli 44 kohases riiklikus sordiregistris registreeritud sorti, on selle puhul eraõiguslike dokumentide põhjal avalikult kättesaadavaks tehtud kirjeldus ettevõtja peetavas kaubakataloogis; ettevõtja teeb need eraõiguslikud dokumendid pädevale asutusele kättesaadavaks, kui pädev asutus on esitanud vastava taotluse;c)see on kvaliteeti vähendavatest taimekahjustajatest peaaegu vaba, sellel ei ole defekte, mis võivad tõenäoliselt kahjustada selle kvaliteeti paljundusmaterjalina, see on piisava elujõulisuse ja suurusega, et olla kasutatav taimse paljundusmaterjalina, ning kui tegemist on seemnetega, on piisava idanevusega, ningd)seda turustatakse üksiktaimedena või seemnete ja mugulate puhul väikepakendites.Seda erandit kasutav ettevõtja teatab kõnealusest tegevusest igal aastal pädevale asutusele ning esitab teabe asjaomaste liikide ja koguste kohta. [ME 151]2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad lõike 1 punktis d osutatud väikepakendite suuruse, kuju, pitseerimise ja käitlemise nõuete kohta.Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel. [ME 152]

Artikkel 29Geenipankadele, organisatsioonidele ja võrgustikele ningDünaamilisele säilitamisele spetsialiseerunud organisatsioonide ja võrgustike ning neile ja nende vahel turustatav taimne paljundusmaterjal [ME 153]1.Erandina artiklitest 5–25 tohivad taimset paljundusmaterjali turustada dünaamilisele säilitamisele spetsialiseerunud organisatsioonid ja võrgustikud, sealhulgas põllumajandustootjad. Samuti tohib taimset paljundusmaterjali turustada sellistele geenipankadele, organisatsioonidele ja võrgustikele, sealhulgas põllumajandustootjatele, ning (või nende üksuste vahel), mille põhikirjajärgne või pädevale asutusele ametlikult teatatud eesmärk on säilitada taimede geneetilisi ressursse, kusjuures, kui kõnealuse tegevusega ei taotleta kasumit. [ME 154]Samuti võivad need geenipangad,säilitamisele spetsialiseerunud organisatsioonid ja võrgustikud või nende liikmed turustada seda isikutele, kes tegelevad selle taimse paljundusmaterjali dünaamilise säilitamisega lõppkasutajatena kasumit mittetaotleval viisilvõi põllumajandustegevuse eesmärgil. [ME 155]Esimeses ja teises lõigus osutatud juhtudel peab taimne paljundusmaterjal vastama järgmistele nõuetele:a)see on kantud nende geenipankade,säilitamisele spetsialiseerunud organisatsioonide ja võrgustike peetavasse registrisse koos taimse paljundusmaterjali asjakohase kirjeldusegaüldkirjeldusega, kui see ei kuulu artiklis 44 osutatud riiklikusse sordiregistrisse kantud sorti; [ME 156]b)need geenipangad,säilitamisele spetsialiseerunud organisatsioonid ja võrgustikud tegelevad selle taimse paljundusmaterjali säilitamisega, kusjuures selle proovid tehakse pädevale asutusele taotluse korral kättesaadavaks, kui kogused seda võimaldavad, ning [ME 157]c)see on peaaegu vaba kvaliteeti vähendavatest taimekahjustajatest, sellel ei ole defekte, mis võivad tõenäoliselt kahjustada selle kvaliteeti paljundusmaterjalina, see on piisava elujõulisuse ja suurusega, et olla kasutatav taimse paljundusmaterjalina, ning kui tegemist on seemnetega, on piisava idanevusega. [ME 158]2.Geenipangad,Säilitamisele spetsialiseerunud organisatsioonid ja võrgustikud teatavad pädevale asutusele lõikes 1 osutatud erandi kasutamisest ja asjaomased liigid. [ME 159]

Artikkel 30Põllumajandustootjate mitterahaline seemnevahetusvahel vahetatav taimne paljundusmaterjal [ME 160]1.Erandina artiklitest 5–25 võivad põllumajandustootjad vahetada seemneidtaimset paljundusmaterjali mitterahaliste tehingute käigus või rahalise hüvitise eest, kui taimne paljundusmaterjal vastab, kui seemned vastavad kõigile järgmistele nõuetele: [ME 161]1)needsee on toodetud asjaomase põllumajandustootja valdustes; [ME 162]2)need pärinevadsee pärineb asjaomase põllumajandustootja saagistpõllukultuuridest; [ME 163]3)needseemnete puhul ei kuulu see teenuse osutamise lepingu alla, mille asjaomane põllumajandustootja on sõlminud seemnetootjaga, ning [ME 164]4)seemettaimset paljundusmaterjali kasutatakse põllumajandustootja taimse paljundusmaterjali dünaamiliseks seemnemajanduseksmajandamiseks ja säilitamiseks, et soodustada põllumajanduslikku mitmekesisust. [ME 165]2.Kõnealused seemned peavadKõnealune taimne paljundusmaterjal peab vastama kõikidele järgmistele nõuetele: [ME 166]a)need ei tohi olla sordist, millele on antud sordikaitse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2100/94;b)need peavad piirduma väikeste kogustega, mille pädevad asutused määravad konkreetsete liikide puhul kindlaks aasta ja põllumajandustootja kohta, kusjuuresnende kogus on piiratud ja nende puhul ei kasutata kaubanduslikke vahendajaid ega avalikke turustamispakkumisi, ning [ME 167]c)needsee on peaaegu vabadvaba kvaliteeti vähendavatest taimekahjustajatest ja defektidest, sellel ei ole defekte, mis võivad tõenäoliselt kahjustada nendeselle kvaliteeti seemnetena, ning need, ning seemned on piisava idanevusega. [ME 168]3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike igal aastal kogustest, mis on kooskõlas lõike 2 punktiga b liikide kaupa kindlaks määratud. [ME 169]

Artikkel 30aIga liigi puhul vahetada lubatud maksimumkogusKomisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et kehtestada iga liigi puhul artikli 30 lõike 2 punktis b osutatud maksimumkogus, mida on lubatud vahetada. Selle koguse kindlaksmääramisel võetakse arvesse põllumajandusest elatuvate väikepõllumajandustootjate vajadusi ja taimetervisega seotud riske ning samal ajal edendatakse mitmekesiste põllumajandussüsteemide väljatöötamist ja säilitamist. [ME 170]

Artikkel 31Aretusseeme1. Erandina artiklitest 5–25 võib pädev asutus anda ettevõtjatele loa turustada supereliitseemnele eelnevate põlvkondade seemet teisele ettevõtjatele uute sortide aretamise eesmärgil (aretusseeme).Pädev asutus määrab selle loa andmisel kindlaks loa kehtivusaja ja kogused liikide kaupa.2. Lõikes 1 osutatud taimsele paljundusmaterjalile lisatakse ettevõtja väljastatud etikett märkega „Aretusseeme“, mis kinnitatakse vastavalt vajadusele selle materjali konteinerile, kimbule või pakendile.See pitseeritakse ja sellel on partiinumber, mida kasutatakse identifitseerimise eesmärgil ning eel- ja järelkontrolli põldkatsetes enne supereliitseemnena kasutamist. [ME 171]

Artikkel 32Veel registreerimata sortide taimne paljundusmaterjal1.Erandina artiklist 5 võib pädev asutus anda ettevõtjatele loa toota ja turustada paljundamise eesmärgil sellist supereliit- ja eliitseemet ja -materjali, standardseemet ja -materjali, mis kuulub artikli 44 kohases riiklikus sordiregistris veel registreerimata sorti, kui täidetud on kõik järgmised nõuded: [ME 172]a)asjaomastel turustamissektoritel on vaja hankida kõnealune materjal või seeme eelnevalt selleks, et neil oleks olemas piisavad varud ajaks, mil asjaomane sort registrisse kantakse, ningb)puudub risk, et kõnealuse loa tõttu on turustatava taimse paljundusmaterjali identifitseerimine või kvaliteet ebapiisav, ningc)asjaomane taimne paljundusmaterjal on sordist, mille puhul on artikli 55 alusel esitatud taotlus sordi kandmiseks riiklikusse sordiregistrisse.Sellise loa võib anda seemnete puhul kõige enam kolmeks aastaks ja muu taimse paljundusmaterjali kui seemnete puhul viieks aastaks ning väikestepiiratud koguste jaoks, mille pädev asutus määrab kindlaks liikide kaupa kooskõlas tootmismahuga liikmesriigi tasandil. [ME 173]Seda erandit ei kohaldata taimse paljundusmaterjali suhtes, mis koosneb geneetiliselt muundatud organismist direktiivi 2001/18/EÜ tähenduses. [ME 174]2.Erandina artiklitest 5, 7, 10–12, 15, 20, 23 ja 24 võib pädev asutus anda ettevõtjatele seemnete puhul kõige enam kolmeks aastaks ja muu taimse paljundusmaterjali kui seemnete puhul viieks aastaks ning pädeva asutuse poolt liikide kaupa kindlaks määratud väikestepiiratud koguste puhul kooskõlas tootmismahuga liikmesriigi tasandil, loa toota ja turustada artikli 44 kohases riiklikus sordiregistris veel registreerimata sordi taimset paljundusmaterjali, kui täidetud on kõik järgmised nõuded: [ME 175]a)loaga hõlmatud taimset paljundusmaterjali kasutatakse üksnes ettevõtjate tehtavateks katseteks või uuringuteks, et koguda teavet asjaomase sordi kasvatamise või kasutamise kohta põllumajandusettevõtetes;b)taimset paljundusmaterjali turustatakse üksnes nendele ettevõtjatele ja edasist turustamist ei toimu, kusjuures ettevõtja esitab aruande katsete või uuringute tulemuste kohta seoses kõnealuse sordi kasvatamist või kasutamist käsitleva teabega;c)puudub risk, et kõnealuse loa tõttu on turustatava taimse paljundusmaterjali identifitseerimine või kvaliteet ebapiisav, ningd)loaga hõlmatud taimne paljundusmaterjal vastab asjaomaste liikide taimse paljundusmaterjali standardkategooria nõuetele.3.Selleks et saada lõigetes 1 ja 2 osutatud luba, esitab ettevõtja pädevatele asutustele taotluse, mis sisaldab teavet alljärgneva kohta:a) toodetud supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemnete ja materjali olemasolevad varud enne sordi registreerimist ning standardseemnete ja -materjali puhul kavandatavad katsed ja uuringud; [ME 176]b)sordi aretusnumber, mis on märgitud registreerimistaotluses;c)sordi säilitamise menetlus, kui see on kohaldatav;d)asutus, kellele on esitatud sordi registreerimise taotlus, ning taotlusele antud viitenumber.e) tootmiskoht ja [ME 177]f) turul kättesaadavaks tehtava materjali kogus. [ME 178]4.Liikmesriigid, kelle pädevad asutused on andnud lõigetes 1 ja 2 osutatud loa, teatavad sellest igal aastal teistele liikmesriikidele ja komisjonile.5.Lõigetes 1 ja 2 osutatud taimsele paljundusmaterjalile lisatakse ettevõtja väljastatud etikett, mis sisaldab märget „Veel registreerimata sort“.

Artikkel 33Loa andmine ajutiste tarneraskuste korral1.Selleks et kõrvaldada liidus ebasoodsate kliimatingimuste või muude ettenägematute asjaolude tõttu tekkida võivad ajutised raskused taimse paljundusmaterjali üldisel tarnimisel, võib komisjon rakendusaktigaon komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust, et anda liikmesriikidele loaluba lubada turustada kõige enam ühe aasta jooksul sellist supereliit-, eliit- või sertifitseeritud materjali või seemet, mis vastab ühele järgmisele tingimusele: [ME 179]a)see kuulub sorti, mis ei ole kantud riiklikusse sordiregistrisse, võib)see vastab leebematele nõuetele kui artikli 7 lõikes 1 osutatud nõuded.Punkti a kohaldatakse erandina artiklist 5 ja punkti b erandina artikli 7 lõikest 1.Selles rakendusaktis võidakse sätestadadelegeeritud õigusaktis sätestatakse iga perekonna või liigi puhul turustada lubatud maksimumkogused. [ME 180]See rakendusakt võetakse vastu artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel. [ME 181]2.Lõikes 1 osutatud taimsele paljundusmaterjalile lisatakse etikett, mis sisaldab vastavalt vajadusele märget selle kohta, et kõnealune taimne paljundusmaterjal kuulub registreerimata sorti või vastab leebematele kvaliteedinõuetele kui need, millele on osutatud artikli 7 lõikes 1.3.Komisjon võibKomisjonil on õigus võtta rakendusaktigakooskõlas artikliga 75 vastu otsusedelegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust, eesmärgiga võtta vastu otsus, et asjaomane luba tuleb kehtetuks tunnistada või seda muuta, kui ta järeldab, et see ei ole enam vajalik või proportsionaalne, et saavutada eesmärk kõrvaldada ajutised raskused asjaomase taimse paljundusmaterjali üldisel tarnimisel. See rakendusakt võetakse vastu artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel. [ME 182]4.Liikmesriigid võivad ilma komisjonilt lõikes 1 osutatud luba taotlemata lubada kõige enam ühe aasta jooksul ning piiratud kogustes (perekondade või liikide kaupa, olenevalt sellest, kui suur kogus on vajalik asjaomaseid tarneraskusi arvesse võttes) toota ja turustada seemneid, mille idanemismäärad on kuni 15 protsendipunkti võrra väiksemad kui artikli 7 lõikes 3 osutatud rakendusakti kohaselt sätestatud määrad.4a. Liikmesriik, kes kasutab lõikes 4 osutatud erandit, teavitab sellest komisjoni. [ME 183]4b. Seda erakorralist luba ei kohaldata taimse paljundusmaterjali suhtes, mis koosneb geneetiliselt muundatud organismist direktiivi 2001/18/EÜ tähenduses. [ME 184]

Artikkel 34Ajutine luba turustada kiireloomulistel juhtudel seemneid, mis ei ole sertifitseeritud kohaldatavatele kvaliteedinõuetele vastavaks1.Pädevad asutused võivad anda kõige enam üheks kuuks loa turustada seemneid supereliit-, eliit- või sertifitseeritud seemnetena enne, kui need on sertifitseeritud vastavaks artiklis 7 osutatud nõuetele seoses idanevuse, muude liikide seemnete maksimumsisalduse või puhtusega, kui see on vajalik, et teha kõnealune seeme kiiresti turul kättesaadavaks pakiliste tarnevajaduste täitmiseks.2.Lõikes 1 nimetatud luba antakse analüütilise aruande alusel, mille ettevõtja on seemne kohta väljastanud ja mis tõendab seemne vastavust idanevuse, muude liikide seemnete maksimumsisalduse või puhtusega seotud nõuetele, mis on vastu võetud artikli 7 lõike 1 alusel.Ettevõtja esitab pädevale asutusele esimese seemnete saaja nime ja aadressi. Ettevõtja hoiab teavet esialgse analüütilise aruande kohta pädevale asutusele kättesaadavana.3.Lõikes 1 osutatud seemnetele lisatakse etikett märkega „Ajutine turustamisluba“.

Artikkel 35Veel sertifitseerimata taimne paljundusmaterjal1.Liidus toodetud taimset paljundusmaterjali, mis ei ole veel sertifitseeritud supereliit-, eliit- või sertifitseeritud seemnena vastavalt artiklile 7, tohib nendele kategooriatele osutades turustada juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:a)enne koristamist tegi pädev asutus või ettevõtja pädeva asutuse ametliku järelevalve all põldtunnustamise, mille tulemusena kinnitati, et taimne paljundusmaterjal vastab artikli 7 lõikes 1 osutatud tootmisnõuetele;b)pädev asutus teostab parasjagu sertifitseerimist või seda teeb ettevõtja pädeva asutuse ametliku järelevalve all ningc)täidetud on lõigetes 2–55a sätestatud nõuded. [ME 185]2.Lõikes 1 osutatud taimset paljundusmaterjali tohib turustada üksnes ettevõtja, kes on selle taimse paljundusmaterjali tootnud ettevõtja jaoks, kes teostab sertifitseerimist. Sellist taimset paljundusmaterjali ei tohi enne lõplikku sertifitseerimist edasi anda ühelegi teisele isikule.3.Lõikes 1 osutatud taimsele paljundusmaterjalile lisatakse ettevõtja väljastatud etikett, mis sisaldab märget „Veel lõplikult sertifitseerimata seemned/materjal“.4.Kui pädev asutus, mille pädevusalas taimne paljundusmaterjali koristati (edaspidi „tootmise puhul pädev asutus“), ja pädev asutus, kes paljundusmaterjal artikli 7 kohaselt sertifitseerib (edaspidi „sertifitseerimise eest vastutav pädev asutus“), on erinevad, vahetavad nad asjakohast teavet kõnealuse taimse paljundusmaterjali tootmise ja turustamise kohta.5.Kolmandas riigis koristatud taimset paljundusmaterjali, mida ei ole veel artikli 7 kohaselt sertifitseeritud supereliit-, eliit- või sertifitseeritud materjalina, võib liidus nendele kategooriatele osutades turustada juhul, kui:a)selle kolmanda riigi suhtes on artikli 39 alusel vastu võetud otsus samaväärsuse kohta;b)täidetud on lõike 1 punktides a ja b ning lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuded ning asjaomase kolmanda riigi ettevõtjate üle teostavad ametlikku järelevalvet nende pädevad asutused;c)liikmesriigi ja asjaomase kolmanda riigi pädevad asutused vahetavad asjakohast teavet kõnealuse materjali turustamise kohta ningd)asjaomase kolmanda riigi pädevad asutused edastavad kogu asjakohase tootmist käsitleva teabe taotluse korral sertifitseeriva liikmesriigi pädevale asutusele.Käesoleva lõike kohaldamiseks käsitatakse lõigetes 1–5 esitatud viiteid tootmise eest vastutavale pädevale asutusele viidetena asjaomase kolmanda riigi pädevale asutusele ning viiteid artikli 7 lõike 1 kohastele nõuetele käsitatakse viidetena kolmanda riigi samaväärsetele nõuetele, mille samaväärsust on tunnustatud kooskõlas artikli 39 lõikega 2.5a. Seda erandit ei kohaldata taimse paljundusmaterjali suhtes, mis koosneb geneetiliselt muundatud organismist direktiivi 2001/18/EÜ tähenduses. [ME 186]

Artikkel 36Rangemad tootmis- ja turustamisnõuded1.Komisjon võib rakendusaktidega anda liikmesriikidele loa kehtestada asjaomase liikmesriigi kogu territooriumil või osal sellest taimse paljundusmaterjali puhul rangemaid tootmis- ja turustamisnõudeid kui need, millele on osutatud artiklites 7 ja 8, kui need rangemad nõuded vastavad asjaomase taimse paljundusmaterjali konkreetsetele tootmistingimustele ning agroklimaatilistele vajadustele selles liikmesriigis ning kui nendega ei keelustata, takistata ega piirata käesoleva määruse nõuetele vastava taimse paljundusmaterjali vaba liikumist. [ME 187]Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.2.Lõikes 1 nimetatud loa saamiseks esitavad liikmesriigid komisjonile taotluse, mis sisaldab järgmist:a)kavandatavaid nõudeid sisaldavad kavandatavad sätted ningb)selliste nõuete vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhjendus, võttes arvesse tootmise ja turustamisega kaasnevaid võimalikke lisakulusid. [ME 188]3.Lõikes 1 nimetatud luba antakse ainult juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:a)lõike 2 punktis a osutatud kavandatavate sätete rakendamisega tagatakse asjaomase taimse paljundusmaterjali parem identifitseeritavus ja kvaliteet ning see on põhjendatud asjaomase liikmesriigi konkreetseid põllumajanduslikke või kliimatingimusi arvesse võttes ningb)kavandatavad sätted on vajalikud lõike 2 punktis a osutatud meetme eesmärgi saavutamiseks ja sellega proportsionaalsed.4.Kui see on kohaldatav, vaatab iga liikmesriik [üks aasta pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] läbi direktiivi 66/401/EMÜ artikli 5, direktiivi 66/402/EMÜ artikli 5, direktiivi 2002/54/EÜ artikli 7, direktiivi 2002/55/EÜ artikli 24, direktiivi 2002/56/EÜ artikli 5 ja direktiivi 2002/57/EÜ artikli 7 kohaselt vastu võetud meetmed ning tunnistab need kehtetuks või muudab neid, et viia need vastavusse artiklites 7 ja 8 esitatud ja nende alusel vastu võetud tootmis- ja turustamisnõuetega.Asjaomane liikmesriik teatab nendest meetmest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.Komisjon võib rakendusaktidega teha otsuse, et esimeses lõigus osutatud meetmed tuleb kehtetuks tunnistada või neid muuta, kui need on osutunud ebavajalikuks ja/või eesmärgiga ebaproportsionaalseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.

Artikkel 37Erakorralised meetmed1.Kui taimse paljundusmaterjali tootmine ohustab tõenäoliselt tõsiselt inimeste, loomade või taimede tervist, keskkonda või muude liikide kasvatamist ning seda riski ei ole võimalik piisaval määral vähendada asjaomase liikmesriigi võetavate meetmete abil, võtab komisjon rakendusaktidega viivitamata vastu vajalikud ajutised erakorralised meetmed. Sellised meetmed peavad olema ajaliselt piiratud. Olenevalt olukorra tõsidusest võivad need hõlmata sätteid, millega piiratakse asjaomase taimse paljundusmaterjali turustamist, keelatakse see või kehtestatakse asjakohased tootmis- või turustamistingimused.Erandina esimesest lõigust kehtestatakse juhul, kui geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate või neist koosnevate sortide kasvatamise suhtes kehtestatud kaitse- või muud nõuded ei ole täidetud, asjaomase taimse paljundusmaterjali turustamist piiravad või keelavad meetmed kuni täieliku vastavuse taastamiseni. [ME 189]Komisjon võtab sellised meetmed omal algatusel või liikmesriigi taotluse alusel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, et vältida tõsist riski inimtervisele, võtab komisjon viivitamata vastu rakendusaktid vastavalt artikli 76 lõikes 3 viidatud korrale.2.Kui liikmesriik teatab ametlikult komisjonile kiireloomuliste meetmete võtmise vajadusest ja komisjon ei ole toiminud lõike 1 kohaselt, võib liikmesriik võtta asjakohased, proportsionaalsed ja tähtajalised ajutised erakorralised meetmed. Olenevalt olukorra tõsidusest võivad need hõlmata sätteid, millega piiratakse taimse paljundusmaterjali tootmist või turustamist selle liikmesriigi territooriumil, keelatakse see või kehtestatakse asjakohased tootmis- või turustamistingimused. Kõnealune liikmesriik teatab võetud meetmetest ja nende kehtivusajast viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning põhjendab oma otsust. See lähenemisviis võimaldab liikmesriigil hädaolukordades kiiresti ja tõhusalt tegutseda, et kaitsta tervist, keskkonda ja majandushuve. [ME 190]3.Komisjon võib rakendusaktidega teha otsuse, et lõikes 2 osutatud riiklikud ajutised erakorralised meetmed tuleb kehtetuks tunnistada või neid muuta, kui ta leiab, et meetmed ei ole lõikes 1 osutatud asjaomast riski arvestades põhjendatud. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel. Asjaomane liikmesriik võib säilitada ajutised erakorralised riiklikud meetmed kuni käesolevas lõikes nimetatud rakendusakti(de) vastuvõtmise kuupäevani.

Artikkel 38Ajutised katsed käesoleva määruse sätetele paremate alternatiivide leidmiseks1.Erandina artiklitest 2, 5, 6, 7, 8, 9, 20, 26, 27 ja 47–53 on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, korraldades ajutisi katseid ja 20 võib komisjon rakendusaktidega teha otsuseid ajutiste katsete korraldamise kohta, et leida käesoleva määruse sätetele paremaid alternatiive seoses perekondade ja liikidega, mille suhtes määrust kohaldatakse, registreeritud sortitaimse paljundusmaterjali alla kuulumise nõudega, supereliit-, eliit-, sertifitseeritud ja standardmaterjali või -seemne tootmis- ja turustamisnõuetega, heterogeense materjali tootmis- ja turustamisnõuetega ning supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjali või seemne alla kuulumise nõudega. [ME 191]Need katsed võivad seisneda tehnilistes või teaduslikes uuringutes, mille käigus analüüsitakse uute nõuete järgitavust ja asjakohasust võrdluses käesoleva määruse artiklites 2, 5, 6, 7, 8, 9, 20, 26, 27 ja 47–53 ja 20 sätestatud nõuetega. [ME 192]2.Lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel ja neisdelegeeritud õigusaktides sätestatakse üks või mitu järgmistest elementidest: [ME 193]a)asjaomased perekonnad või liigid;b)katsetingimused iga perekonna või liigi puhul;c)katse kestus;d)osalevate liikmesriikide seire- ja aruandluskohustused.Nende delegeeritud õigusaktidega võetakse arvesse asjaomase taimse paljundusmaterjali tootmise meetodite arengut ning need põhinevad liikmesriikide tehtud võrdluskatsetel. [ME 194]3.Komisjon vaatab kõnealuste katsete tulemused läbi ja koostab nende kohta kokkuvõtva aruande, kus osutatakse vajaduse korral artikli 2, 5, 6artiklite 2, 5–9, 7, 8 või 20, 26, 27 ja 47–53 muutmise vajadusele. [ME 195]

8. JAGUImport kolmandatest riikidest

Artikkel 39Import liidu nõuetega samaväärsuse alusel1.Taimset paljundusmaterjali tohib kolmandatest riikidest importida üksnes juhul, kui lõike 2 alusel on kindlaks tehtud, et see vastab nõuetele, mis on samaväärsed liidus toodetava ja turustatava taimse paljundusmaterjali suhtes kohaldatavate nõuetega.Kõnealune import ei ole aga lubatud ja lõike 2 alusel ei tunnustata samaväärsust säilitussegude puhul – nt artiklis 22artiklites 22–29 osutatud segud – ning sellise taimse paljundusmaterjali puhul, mille suhtes kohaldatakse artiklite 26–30 kohaseid erandeidvälja arvatud juhul, kui see on pärit naaberriikidest. [ME 196]2.Komisjon võib rakendusaktidega tunnustada, et kolmandas riigis või kolmanda riigi konkreetsetes piirkondades toodetud teatava perekonna, liigi või kategooria taimne paljundusmaterjal vastab nõuetele, mis on samaväärsed liidus toodetava ja turustatava taimse paljundusmaterjali suhtes kohaldatavate nõuetega; seejuures lähtub komisjon kõikidest järgmistest aspektidest:a)asjaomase kolmanda riigi esitatud teabe ja andmete põhjalik läbivaatamine;b)audit, mille komisjon on teinud asjaomases kolmandas riigis, kui komisjon on pidanud vajalikuks viia läbi audit, ja millest nähtub, et kõnealune taimne paljundusmaterjal vastab nõuetele, mis on samaväärsed liidus toodetava ja turustatava taimse paljundusmaterjali suhtes kohaldatavate nõuetega, ningc)seemnete puhul asjaolu, et asjaomane riik osaleb OECD rahvusvaheliseks kaubanduseks ette nähtud seemnete sordisertifitseerimise kavades ja rakendab Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsiooni (ISTA) meetodeid või vajaduse korral järgib Ametlike Seemneanalüütikute Assotsiatsiooni (AOSA) eeskirju.Sel eesmärgil vaatab komisjon läbi järgmise:a)kolmanda riigi õigusaktid asjaomaste liikide kohta;b)kolmanda riigi pädevate asutuste ja kontrollitalituste struktuur, nende volitused, tagatised asjaomase sektori suhtes kohaldatavate kolmanda riigi õigusaktide kohaldamise ja täitmise tagamise kohta ning ametliku sertifitseerimise menetluse usaldusväärsus;c)asjaolu, kas kolmanda riigi pädevad asutused teevad piisavat ametlikku kontrolli asjaomaste liikide taimse paljundusmaterjali identifitseerimise ja kvaliteedi üle;d)kolmanda riigi antud tagatised selle kohta, et:i)tingimused, mida kohaldatakse tootmiskohtade suhtes, kust taimset paljundusmaterjali liitu eksporditakse, vastavad nõuetele, mis on samaväärsed käesolevas artiklis osutatud nõuetega, ningii)kolmanda riigi pädevad asutused kohaldavad nende tootmiskohtade suhtes korrapärast ja tõhusat kontrolli.Samuti võib komisjon teha auditeid, et kontrollida vastavust teise lõigu punktidele b–d.Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.3.Lõikes 2 osutatud rakendusaktis võidakse sätestada üks või mitu järgmist elementi, kui see on vastava taimse paljundusmaterjali puhul asjakohane:a)kolmandates riikides tootmiskohas tehtava kontrolliga seotud tingimused;b)seemnete korral tingimused, mille alusel kolmas riik väljastab ISTA sertifikaadi;c)veel lõplikult sertifitseerimata seemnega seotud tingimused;d)taimse paljundusmaterjali pakendamise, pitseerimise ja märgistamisega seotud tingimused;e)taimse paljundusmaterjali tootmise, identsuse ja turustamisega seotud tingimused lisaks nendele, mis on ette nähtud kolmanda riigi õigusaktidega, kui see on vajalik selleks, et käsitleda kõnealuse taimse paljundusmaterjali identsuse ja kvaliteediga seotud konkreetseid aspekte;f)nõuded, mida kõnealust taimset paljundusmaterjali tootvad ja turustavad ettevõtjad peavad täitma.4.Komisjon võib rakendusaktidega tunnustada, et kolmandas riigis tehtav sordi säilitamise kontroll annab samad tagatised nagu on ette nähtud artikli 72 lõigetega 1, 2 ja 4, kui riiklikus sordiregistris või liidu sordiregistris registreeritud sorte säilitatakse asjaomases kolmandas riigis.Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.

Artikkel 40Kolmandatest riikidest imporditud taimse paljundusmaterjali märgistamine ja selle kohta esitatav teave1.Artiklis 39 osutatud supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemneid tohib kolmandatest riikidest importida üksnes juhul, kui neil on OECD etikett.Artiklis 39 osutatud supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjali tohib kolmandatest riikidest importida üksnes juhul, kui sellel on asjaomase kolmanda riigi pädeva asutuse väljastatud ametlik etikett.Need etiketid peavad sisaldama kogu järgmist teavet:a)märge „Vastab ELi eeskirjadele ja standarditele“;b)asjaomase taimse paljundusmaterjali liik, sort, kategooria ja partiinumber;c)konteinerites või pakendites turustamise korral konteineri või pakendi sulgemise kuupäev;d)kolmas riik, kus taimne paljundusmaterjal toodeti, ja selle pädev asutus;e)kui see on kohaldatav, siis viimane kolmas riik, kust taimne paljundusmaterjal imporditi, ning viimane kolmas riik, kus taimne paljundusmaterjal toodeti;f)seemnete korral imporditud seemnete deklareeritud neto- või brutomass või imporditud seemnepartiide deklareeritud arv;g)taimsetaimset paljundusmaterjali importijaimportiva lõppkasutaja, põllumajandustootja või ettevõtja nimi. [ME 197]2.Artiklis 39 osutatud standardseemet ja -materjali tohib kolmandatest riikidest importida üksnes juhul, kui sellel on kogu järgmist teavet sisaldav ettevõtja etikett:a)märge „Vastab ELi eeskirjadele ja standarditele“;b)asjaomase taimse paljundusmaterjali liik, sort, kategooria ja partiinumber;c)konteinerites või pakendites turustamise korral konteineri või pakendi sulgemise kuupäev;d)kolmas riik, kus seeme/materjal toodeti;e)kui see on kohaldatav, siis viimane kolmas riik, kust taimne paljundusmaterjal imporditi, ning viimane kolmas riik, kus taimne paljundusmaterjal toodeti;f)seemnete korral imporditud seemnete deklareeritud neto- või brutomass või imporditud seemnepartiide deklareeritud arv;g)taimsetaimset paljundusmaterjali importijaimportiva lõppkasutaja, põllumajandustootja või ettevõtja nimi. [ME 198]3.Taimset paljundusmaterjali tohib liitu importida üksnes juhul, kui importija on edastanud lõikes 1 või 2 osutatud teabe elektrooniliselt impordiliikmesriigi pädevale asutusele.4.Liikmesriigid teatavad määruse (EL) 2017/625 artikli 131 kohase ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi kaudu viivitamata kõigist juhtumitest, mille puhul on kindlaks tehtud, et imporditud taimne paljundusmaterjal ei vasta lõigete 1 ja 2 nõuetele.

III PEATÜKKETTEVÕTJATELE ESITATAVAD NÕUDED

Artikkel 41Taimset paljundusmaterjali tootvate ettevõtjate kohustusedTaimset paljundusmaterjali kaubandusliku kasutamise eesmärgil tootvad ettevõtjad peavad: [ME 199]a)olema asutatud liidus;b)olema registreeritud määruse (EL) 2016/2031 artikli 65 kohases registris kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 66;c)olema isiklikult kättesaadavad, et teha pädevate asutustega koostööd ametlike kontrollide hõlbustamiseks, või määranud selleks mõne muu isiku;d)tegema kindlaks tootmisprotsessi või turustamise kriitilised punktid, mis võivad mõjutada taimse paljundusmaterjali identsust ja kvaliteeti;e)säilitama punktis bd osutatud kriitiliste punktide seire andmeid ja esitama need taotluse korral kontrollimiseks pädevatele asutustele; [ME 200]f)tagama, et taimse paljundusmaterjali partiid on eraldi identifitseeritavad;g)säilitama ajakohast teavet taimse paljundusmaterjali tootmiseks kasutatavate valduste ja muude kohtade aadressi kohta;h)tagama, et pädevatel asutustel on juurdepääs tootmiseks kasutatavatele valdustele ja muudele kohtadele, sh lepinguliste kolmandate isikute valdustele ja põldudele, ning seireandmetele ja kõigile seotud dokumentidele;i)võtma vajaduse korral meetmeid taimse paljundusmaterjali identsuse säilitamiseks kooskõlas käesoleva määruse nõuetega;j)tegema pädevatele asutustele taotluse korral kättesaadavaks kõik kolmandate isikutega sõlmitud lepingud.Lõike 1 punktides d ja e sätestatud nõudeid ei kohaldata mikroettevõtjate suhtes. [ME 201]Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata artiklites 29 ja 30 osutatud tegevuste suhtes. [ME 202]

Artikkel 42Jälgitavus1.Ettevõtjad tagavad, et taimne paljundusmaterjal on kõigis tootmis- ja turustamisetappides jälgitav.2.Lõike 1 kohaldamiseks säilitavad ettevõtjad teavet, mis võimaldab teha kindlaks:a)ettevõtjad, kellelt nad on saanud asjaomased seemned ja asjaomase materjali;b)isikud, kellele on tarnitud taimset paljundusmaterjali ja asjaomast taimset paljundusmaterjali, välja arvatud lõppkasutajate korral.Taotluse korral teevad nad sellise teabe pädevatele asutustele kättesaadavaks.3.Ettevõtjad säilitavad lõikes 2 osutatud andmeid taimse paljundusmaterjali ja ettevõtjate kohta kolme aasta jooksul pärast vastava materjali saamist/tarnimist.3a. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata artiklites 29 ja 30 osutatud tegevuste suhtes. [ME 203]

Artikkel 43Iga-aastane teavitamine supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemne ja materjali kavatsetavast tootmisest ja sertifitseerimisestIgal aastal teavitavad ettevõtjad pädevat asutust järgmisest:a)kavatsus toota supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjali või seemet, vähemalt kuu aega enne kõnealuse tootmise algust, ning [ME 204]b)supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjali tootmine, mida alustati varasematel aastatel ja mida asjaomasel aastal jätkatakse.Teates märgitakse asjaomased taimeliigid, -sordid ja -kategooriad ning täpne tootmiskoht.

IV PEATÜKKSORDI REGISTREERIMINE1. JAGUSORDIREGISTRID

Artikkel 44Riiklike sordiregistrite loomine1.Iga liikmesriik loob ja avaldab ühtse elektroonilise riikliku sordiregistri (edaspidi „riiklik sordiregister“) ja hoiab seda pidevalt ajakohasena; register sisaldab järgmist: [ME 205]a)kõik artiklites 55–68 sätestatud menetluse alusel registreeritud sordid;b)artikli 26 kohased säilitussordid, mis on registreeritud artikli 53 alusel.2.Kooskõlas käesoleva määrusega tohib liidus toota ja turustada taimset paljundusmaterjali, mis kuulub vähemalt ühes riiklikus sordiregistris registreeritud sorti.3.Pärast riiklike sordiregistrite loomist ja ka pärast nende ajakohastamist teatavad liikmesriigid nendest viivitamata komisjonile artikli 45 kohasesse liidu sordiregistrisse kandmiseks.4.Käesolev artikkel ning artiklid 45–74 ei pruugi olla kohaldatavad sortide suhtes, mis on aretatud üksnes hübriidsortide koostisosadena.

Artikkel 45Liidu sordiregistri loomine1.Komisjon loob ja avaldab ühtse elektroonilise sordiregistri (edaspidi „liidu sordiregister“) ja hoiab seda ajakohasena.2.Liidu sordiregister sisaldab riiklikesse sordiregistritesse kantud ja kooskõlas artikliga 44 teatatud sorte ning seda ajakohastatakse iga kuu. [ME 206]Liidu sordiregister võib olla juurdepääsetav elektroonilise portaali kaudu, kus on kättesaadavad muud registrid, nt sordikaitse, kultiveerimismaterjali või muude taimede registrid.

Artikkel 46Riiklike sordiregistrite ja liidu sordiregistri sisu1.Riiklikud sordiregistrid ja liidu sordiregister sisaldavad artikli 44 lõike 1 punktis a osutatud sortide puhul kõiki VII lisas sätestatud andmeid.Artikli 44 lõike 1 punktis b osutatud säilitussortide puhul esitatakse nendes registrites vähemalt lühike kokkuvõte ametlikult tunnustatud kirjeldusest, algne päritolupiirkond, sordinimi ja isik, kes sorti säilitab.2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakt, millega muudetakse VII lisa, et lisada elemente, mis peavad sisalduma sordiregistris muutmiseks, võttes arvesse tehnika ja teaduse arengut ning lähtudes saadud kogemustest, mis osutavad sellele, et pädevad asutused ja ettevõtjad vajavad registreeritud sortide kohta täpsemat teavet. [ME 207]

2. JAGUSORTIDE REGISTREERIMISE NÕUDED

Artikkel 47Riiklikesse sordiregistritesse kandmise nõuded1.Sordid kantakse kooskõlas artiklitega 55–68 riiklikusse sordiregistrisse üksnes juhul, kui:a)neil on:i)ametlik kirjeldus, mis tõendab vastavust artiklites 48, 49 ja 50 sätestatud eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse nõuetele, ning sordi viljelus- ja kasutusväärtus on liikide puhul, mis on loetletud I lisa A osas, välja arvatud siirdemuru, ning I lisa D ja E osas, küllaldane, et vastata nõuetele, mis on sätestatud artiklis 52, või [ME 208]ii)artikli 53 kohane ametlikult tunnustatud kirjeldus, kui tegemist on säilitussordiga;b)neil on sordinimi, mis on artikli 54 nõuete kohaselt sobiv;c)kui sordid sisaldavad geneetiliselt muundatud organisme või koosnevad nendest, siis tohib asjaomases liikmesriigis seda organismi kasvatada direktiivi 2001/18/EÜ artikli 19 või määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 7 ja 19 alusel või, kui see on asjakohane, asjaomases liikmesriigis kooskõlas direktiivi 2001/18/EÜ artikliga 26b;d)kui sordid sisaldavad määruse (EL) …/… (väljaannete talitus: palun märkida viide uusi genoomikameetodeid käsitlevale määrusele) artikli 3 punktis 7 määratletud 1. kategooria UGM-taimi või koosnevad nendest, on kõnealuse taime puhul selle määruse artikli 6 või 7 alusel kinnitatud 1. kategooria UGM-taime staatus või see on selliste taimede järglane;e)kui sordid sisaldavad määruse (EL) …/… (väljaannete talitus: palun märkida viide uusi genoomikameetodeid käsitlevale määrusele) artikli 3 punktis 8 määratletud 2. kategooria UGM-taimi või koosnevad nendest, on kõnealuse taime puhul antud luba selle määruse III peatüki alusel;f)kui sordid on herbitsiiditolerantsed, kasvatatakse neid taimse paljundusmaterjali tootmiseks ja mis tahes muul otstarbel tingimustes, mis on vastu võetud lõike 3 alusel, või kui selliseid tingimusi ei ole vastu võetud, siis tingimustes, mille on vastu võtnud registreerimise eest vastutavad pädevad asutused, ja juhul kui sorte kavatsetakse kasvatada teises liikmesriigis, tuleb neid kasvatada tingimustes, mille on vastu võtnud asjaomased pädevad asutused, et vältida herbitsiiditolerantse umbrohu teket nende sortide kasutamise tõttu; kui liikmesriik on juba koostanud kasvatustingimuste kava, tuleb neid tingimusi asjakohasel juhul laiendada selles liikmesriigis hiljem registreeritavatele samalaadsete omadustega sortidele; [ME 209]g)kui sortidel on konkreetsed omadused (v.a punktis f osutatud omadused), mis võivad põhjustada soovimatut põllumajanduslikku mõju, siis kasvatatakse neid taimse paljundusmaterjali tootmiseks ja mis tahes muul otstarbel tingimustes, mis on vastu võetud lõike 3 alusel, või kui selliseid tingimusi ei ole vastu võetud, siis tingimustes, mille on vastu võtnud registreerimise eest vastutavad pädevad asutused, ja juhul kui sorte kavatsetakse kasvatada teises liikmesriigis, tuleb neid kasvatada tingimustes, mille on vastu võtnud asjaomased pädevad asutused, , et vältida kõnealust soovimatut põllumajanduslikku mõju, nt asjaomaste sortide taimekahjustajate resistentsuse teke või soovimatu mõju tolmeldajatele. kui liikmesriik on juba koostanud kasvatustingimuste kava, tuleb neid tingimusi asjakohasel juhul laiendada selles liikmesriigis hiljem registreeritavatele samalaadsete omadustega sortidele. [ME 210]Sorti ei tohi registreerida ühtaegu ametliku kirjelduse ja ametlikult tunnustatud kirjeldusega.2.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu katsete kavandamise ja kasvatustingimuste kontrollimise erinõuded järgmise kohta: [ME 211]a)sordi eristatavus, ühtlikkus ja püsivus perekonna või liigi puhul, nagu on osutatud lõike 1 punktis a, lähtudes Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu (UPOV) kohaldatavatest protokollidest, Ühenduse Sordiameti kehtestatud protokollidest või muudest asjaomastest tehnilistest ja teaduslikest tõenditest, ningb)eristatavus, ühtlikkus ja püsivus perekondade ja liikide kaupa, nagu on osutatud punktis a, määruse (EL) 2018/848 artikli 3 kohaste mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate mahepõllumajanduslike sortide puhul; seejuures lähtutakse UPOV või Ühenduse Sordiameti kehtestatud kohaldatavatest protokollidest ning eeskätt kohandatakse ühtlikkusega seotud nõudeid.Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.Nendega kohandatakse vastavaid nõudeid vajaduse korral rahvusvaheliste standardite ning uute teaduslike ja tehniliste teadmiste arenguga.Lõike 2 punktis b osutatud nõuete kehtestamiseni hinnatakse mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate sortide (v.a artikli 68 lõikes 1 osutatud sortide) ühtlikkust mittesordiehtsate taimede põhjal. Isetolmlevate liikide puhul kohaldatakse 10 % populatsioonistandardit ja vähemalt 90 % usutavuse läve. Vabalt tolmlevate (risttolmlevate) liikide puhul kohaldatakse 20 % populatsioonistandardit ja vähemalt 80 % usutavuse läve.3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust ja näha ette minimaalsed kasvatustingimusedkasvatustingimuste miinimumnõuded, mille pädevad asutused võtavad vastu lõike 1 punktide f ja g alusel, seoses järgmisega: [ME 212]ia)põldudel võetavad meetmed, sh külvikord; [ME 213]iib)seiremeetmed ning [ME 214]iiic) meetod, millega teatatakse punktis ia osutatud tingimustest komisjonile ja teistele liikmesriikidele; [ME 215]ivd)eeskirjad, mille alusel ettevõtjad teatavad pädevatele asutustele punktis ia osutatud tingimuste kohaldamisest; [ME 216]ve)punktis ia osutatud tingimuste märkimine riiklikes sordiregistrites. [ME 217]Need tingimused peavad põhinema uusimatel teaduslikel ja tehnilistel teadmistel.4.Sordi kandmiseks riiklikusse sordiregistrisse aktsepteerib pädev asutus ilma täiendava läbivaatamiseta teise liikmesriigi pädeva asutuse koostatud ametlikku kirjeldust, ametlikult tunnustatud kirjeldust või teise liikmesriigi pädeva asutuse tehtud ametlikku kontrolli kestlikkusepõhise viljelus- ja kasutusväärtuse nõuete osas, nagu on osutatud lõike 1 punkti a alapunktis i, kui kahe asjaomase pädeva asutuse vahel on kehtestatud vastastikuse tunnustamise kord. [ME 218]

Artikkel 48Eristatavus1.Artikli 47 lõike 1 punktis a osutatud ametliku kirjelduse eesmärgil käsitatakse sorti eristatavana juhul, kui see eristub teatavast genotüübist või genotüüpide kombinatsioonist tulenevate tunnuste poolest selgelt mis tahes muust sordist, mille olemasolumis on artikli 58 kohaselt kindlaks määratud taotluse esitamise kuupäeva seisuga üldiselt teada. [ME 219]2.Lõikes 1 osutatud muu sordi olemasolu käsitatakse üldiselt teadaolevana, kui täidetud on üks või enam järgmistest tingimustest:a)sort on kantud mõnesse riiklikusse sordiregistrisse või esineb dokumentides, mille on pädevale asutusele esitanud füüsilised või juriidilised isikud, kes tegelevad taimse paljundusmaterjali müümisega lõppkasutajatele või dünaamilise säilitamisega; [ME 220]b)selle sordi puhul on liidus esitatud taotlus sordi registreerimiseks või sordikaitsetaotlus võic)selle sordi puhul on liidus olemas ametlik kirjeldus, see on kogu maailmas üldiselt tuntud või tehtud on registreerimiskatsed vastavalt artiklile 59.3.Lõike 2 punkti c kohaldamisel teeb (teevad) registreerimiskatsete eest vastutav(ad) isik(ud) katsetatud sordi ametliku kirjelduse pädevatele asutustele kättesaadavaks.

Artikkel 49ÜhtlikkusAmetliku kirjelduse eesmärgil käsitatakse sorti ühtlikuna juhul, kui sellel on paljundamise eripärast ja sordi tüübist tulenevat eeldatavat varieeruvust arvesse võttes piisavalt ühtlased sordi eristatavuse kontrollimisel määratavad ja mis tahes muud ametlikus kirjelduses esitatavad omadused.

Artikkel 50PüsivusAmetliku kirjelduse eesmärgil käsitatakse sorti püsivana juhul, kui sordi eristatavuse kontrollimisel määratavad ja mis tahes muud ametlikus kirjelduses esitatavad omadused püsivad pärast korduvat paljundamist või paljundustsüklite korral iga paljundustsükli lõpus muutumatuna.

Artikkel 51Antud sordikaitseKui sordile on antud sordikaitse määruse (EÜ) nr 2100/1994 artikli 62 või liikmesriigi õigusakti alusel, käsitatakse seda sorti ametliku kirjelduse eesmärgil eristatava, ühtliku ja püsivana ning loetakse, et sellel on sobiv sordinimi artikli 47 lõike 1 punkti b kohaldamiseks.

Artikkel 52Kestlikkusepõhine viljelus- ja kasutusväärtus1.Artikli 47 lõike 1 punkti c kohaldamisel loetakse kestlikkusepõhine viljelus- ja kasutusväärtus sordi puhul küllaldaseks juhul, kui võrreldes asjaomase liikmesriigi riiklikus sordiregistris registreeritud sama liigi muude sortidega on selle omadused tervikuna selgelt paremad, võttes arvesse kestlikku viljelust ja kasutusalasid, milleks põllumajanduskultuure, muid taimi või nendest saadud tooteid on võimalik kasutada.Esimeses lõigus osutatud omadused on olenevalt liigist, piirkonnast, agroökoloogilistest tingimustest ja asjaomastest kasutusaladest järgmised:a)saagikus, sh saagikuse stabiilsus ja saagikus vähese sisendiga tingimustes;b)biootilise stressi (sh nematoodidest, seentest, bakteritest, viirustest, putukatest ja muudest taimekahjustajatest põhjustatud taimehaigused) taluvus / vastupidavus biootilise stressile;c)abiootilise stressi (sh kliimamuutuste tingimustega kohanemine) taluvus / vastupidavus abiootilisele stressile;d)loodusvarade, nt vee ja toitainete tõhusam kasutamine;e)väiksem väliste sisendite, nt taimekaitsevahendite ja väetiste vajadus;f)omadused, mis suurendavad kasvatamise, saagikoristuse, ladustamise, töötlemise ja, jaotamise ja kasutamise kestlikkust; [ME 221]g)kvaliteedi- või toiteomadused. või töötlemise seisukohast olulised omadused; [ME 222]ga) koristuseelne või -järgne jäätmete vähendamine. [ME 223]1a. I lisa B ja C osas loetletud liikide kestlikkusepõhist viljelus- ja kasutusväärtust peab olema võimalik kontrollida vabatahtlikkuse alusel. Kui viljeluse ja kasutuse kestlikkust on kontrollinud pädev ametiasutus või seda on tehtud pädeva asutuse ametliku järelevalve ja juhtimise all vastavalt artiklile 61, on võimalik lisada väide artikli 17 lõikes 5 nimetatud etiketi osasse. Sellise väite puhul tohib viidata üksnes nendele omadustele, mis on kontrollide põhjal sama liigi muude sortidega võrreldes selgelt paremad. Vabatahtlik süsteem võimaldab pädevatel asutustel töötada välja lõike 1 teise lõigu punktides a–g loetletud omaduste hindamise meetodid. [ME 224]2.Lõike 1 kohaldamiseks võivad liikmesriigid teha koostööd sarnaste agroökoloogiliste tingimustega liikmesriikidega. Need liikmesriigid võivad luua ühisrajatised kestlikkusepõhise viljelus- ja kasutusväärtuse kontrollimiseks.3.Komisjonil on õigus võtta artikli 75 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et kehtestada:a)lõikes 1 osutatud kontrolli miinimumnõuded;b)lõike 1 teise lõigu punktides a–ga–ga loetletud omaduste hindamise meetodid; [ME 225]c)kestlikkusepõhise viljelus- ja kasutusväärtuse kontrollimise tulemuste hindamise ja nendest teatamise standardid.Nende delegeeritud õigusaktidega kohandatakse punktides a–c osutatud meetodeid ja standardeid tehnika või teaduse arenguga ning liidu uute poliitikapõhimõtete või eeskirjadega kestliku põllumajanduse valdkonnas.Kui sellised eeskirjad ei ole veel kehtestatud, võivad liikmesriigid need oma vastavate territooriumide jaoks vastu võtta. Liikmesriigid teavitavad nendest komisjoni ja teisi liikmesriike.Kõnealuste delegeeritud õigusaktidega tagatakse, et esimese lõigu punktides a–c osutatud miinimumnõudeid, meetodeid ja standardeid, mida kohaldatakse I lisa D ja E osa suhtes, kohandatakse vastavalt nende liikide eripärale ja lõppkasutusele ning mitmekesisuse ja innovatsiooni eesmärkidele.Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta otsuse, mille kohaselt liikmesriik peab sellised eeskirjad kehtetuks tunnistama või neid muutma, kui neid ei peeta olemasolevate teaduslike ja tehniliste tõendite alusel sobivaks, et kontrollida sordi kestlikkusepõhist viljelus- ja kasutusväärtust. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel. [ME 227]4.Määruse (EL) 2018/848 artikli 3 punktis 19 määratletud mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate mahepõllumajanduslike sortide registreerimiseks kontrollitakse kestlikkusepõhist viljelus- ja kasutusväärtust mahepõllumajanduslikes tingimustes kooskõlas selle määrusega ning eeskätt selle määruse artikli 5 punktide d, e, f ja g, artikli 12 ning II lisa I osaga.Kui pädevad asutused ei suuda korraldada kontrolli mahepõllumajanduslikes tingimustes või teatavate omaduste, sealhulgas haigustele vastuvõtlikkuse kontrollimist, võib katsed teha ülemineku- või vähese sisendiga tingimustes, kasutades ja üksnes katsetekontrollide tegemiseks hädavajaliku pestitsiidide ja muude väliste sisendite kasutamisegahädavajalikke pestitsiide ja muid väliseid sisendeid. Asjakohasel juhul teavitavad liikmesriigid igal aastal komisjoni põhjustest, miks katseid ei ole tehtud mahepõllumajanduslikes tingimustes, ja mittemahepõllumajanduslikes tingimustes tehtud katsetest. [ME 228]4a. Pädevad asutused võivad ette näha tavaseemnete katsetamise vähese sisendiga tingimustes, mahepõllumajandusele üleminekuaja tingimustes või mahepõllumajanduslikes tingimustes. [ME 229]4b. Hiljemalt ... [10 aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] hindab komisjon lõikes 1a osutatud vabatahtliku süsteemiga saavutatud tulemusi ning teeb hindamise tulemustest kokkuvõtte aruandes, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 230]

Artikkel 53Säilitussortide registreerimine1.Erandina artiklitest 48, 49, 50 ja 52, artikli 55 lõikest 2 ning artiklitest 56, 57 ja 59–65 registreeritakse säilitussort riiklikus sordiregistris, kui see vastab järgmistele tingimustele:a)sellel on ametlikult tunnustatud kirjeldus, milles täpsustatakse omadused, mille alusel sort liigitatakse säilitussordiks artikli 3 punktis 29 määratletud tähenduses;b)selle puhul on olemas teave algse päritolupiirkonna kohta, kui see on teada, või kohalike olude kohta, mille jaoks see on aretatud; [ME 231]c)sellel on artiklile 54 vastav sordinimi;d)seda säilitatakse liidus.Käesoleva artikli kohane registreerimine on taotlejale tasuta. [ME 232]2.Säilitussort kantakse riiklikusse sordiregistrisse liidus asutatud ettevõtja taotluse alusel. Taotlus peab sisaldama kõiki lõike 1 punktides a–d osutatud elemente.Pärast lõikele 1 vastavuse kontrollimist nõustub pädev asutus säilitussordi registreerimisega või keeldub sellest. Pädev asutus edastab oma otsuse taotlejale. Registreerimisest keeldumise korral esitab ta keeldumise põhjused. [ME 233]3.Sorti ei kanta riiklikusse sordiregistrisse säilitussordina juhul, kui:a)see on juba kantud liidu sordiregistrisse ametliku kirjeldusega sordina vastavalt artikli 44 lõike 1 punktile a või see on liidu sordiregistrist ametliku kirjeldusega sordina kustutatud viimase kahe aasta jooksul või kahe aasta jooksul alates artikli 71 lõike 2 kohase tähtaja lõppemisest, võib)see on võetud määruses (EÜ) nr 2100/94 sätestatud ühenduse sordikaitse alla või riikliku sordikaitse alla või kõnealuse kaitse alla võtmise taotlus on läbivaatamisel.4.Lõike 1 punktis a osutatud ametlikult tunnustatud kirjeldus peab põhinema mitteametlike katsete tulemustel, kasvatamise, paljundamise ja kasutamise käigus praktiliste kogemuste põhjal saadud teadmistel või muul teabel, eeskätt taimede geneetiliste ressurssidega tegelevatelt asutustelt või liikmesriikide asjaomastelt tunnustatud organisatsioonidelt saadud teabel.Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata omadused ja teabe, mida kõnealune kirjeldus peab sisaldama, kui see on konkreetsete liikide puhul asjakohane. Sellised rakendusaktid võetakse vastu artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel. [ME 234]5.Säilitussordi säilitamise eest vastutav isik säilitab sordi proove ning teeb need pädevatele asutustele taotluse korral kättesaadavaks.

Artikkel 53aValitud kloonide ja polüklonaalse taimse paljundusmaterjali liikmesriigi registrisse kandmise nõuded1. Taotleja esitab pädevale asutusele taotluse, milles märgitakse:a) liik ja kohaldataval juhul sort, millesse valitud kloon või polüklonaalne taimne paljundusmaterjal kuulub, kusjuures sort peab olema kantud artiklis 44 osutatud riiklikusse sordiregistrisse;b) kavandatud nimi ja sünonüümid;c) asjakohasel juhul polüklonaalse taimse paljundusmaterjali kirjeldus;d) valitud klooni või polüklonaalse taimse paljundusmaterjali säilitaja;e) viide selle sordi põhiomaduste kirjeldusele, millesse valitud kloon või polüklonaalne taimne paljundusmaterjal kuulub;f) valitud klooni või polüklonaalse taimse paljundusmaterjali kestlikkusepõhise viljelus- ja kasutusväärtuse põhiomaduste kirjeldus;g) valitud klooni või polüklonaalse taimse paljundusmaterjali hinnanguline geneetiline paremus asjaomase sordi üldiste näitajatega võrreldes;h) teave selle kohta, kas valitud kloon või polüklonaalne taimne paljundusmaterjal on juba kantud mõne teise liikmesriigi registrisse.2. Valitud kloon peab liikmesriigi registrisse kandmiseks vastama järgmistele nõuetele:a) see valitakse kooskõlas Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni meetoditel põhinevate rahvusvaheliselt tunnustatud meetoditega selle sordi seast, millesse see kuulub, teatavate sordisiseste fenotüüpiliste eriomaduste ja fütosanitaarse seisundi põhjal, mis annavad valitud kloonile paremad näitajad;b) valitud klooni sordiehtsus tagatakse fenotüübitunnuste jälgimise ja asjakohasel juhul rahvusvaheliselt tunnustatud standardite kohase molekulaaranalüüsi teel.3. Polüklonaalne taimne paljundusmaterjal peab liikmesriigi registrisse kandmiseks vastama järgmistele nõuetele:a) see valitakse ühe väliuuringu käigus, mis tehakse sordi üldist geneetilist varieeruvust kajastava representatiivse prooviga vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud meetoditel põhinevale katseplaanile, mis rajaneb Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni kehtestatud meetoditel ning koosneb 7–20 eri genotüübistRahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni resolutsioon OIV VITI 564B[1]2019.;b) polüklonaalse taimse paljundusmaterjali sordiehtsus tagatakse fenotüübitunnuste jälgimise ja asjakohasel juhul rahvusvaheliselt tunnustatud standardite kohase molekulaaranalüüsi teel.4. Pädev asutus teeb liikmesriigi registrisse kandmise kohta otsuse alles pärast seda, kui ta on jõudnud järeldusele, et on täidetud lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused, mida kohaldatakse sõltuvalt materjali tüübist. [ME 235]

Artikkel 54Sordinimede sobivus1.Artikli 47 lõike 1 punkti b kohaldamisel ei peeta sordinime nõuetele vastavaks, kui:a)selle kasutamise liidu territooriumil välistab kolmanda isiku varasem õigus;b)see võib põhjustada kasutajatele raskusi sordinime eristamisel või taasesitamisel;c)see on identne või võib segi minna sordinimega,i)mille all sama liigi või lähedalt seotud liigi mõni muu sort on kantud riiklikku sordiregistrisse või liidu sordiregistrisse või esineb dokumentides, mille on pädevale asutusele esitanud dünaamilise säilitamisega tegelev füüsiline või juriidiline isik; [ME 236]ii)mille all mõne muu sordi materjal on tehtud kättesaadavaks liikmesriigi või Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liitu kuuluva riigi turul,välja arvatud juhul, kui punktis i või ii osutatud sorti ei ole enam olemas ja selle sordinimi ei oma erilist tähtsust; [ME 237]d)see on identne või võib segi minna muude sordinimedega, mida tavaliselt kasutatakse kauba turul kättesaadavaks tegemisel või mille kasutamine peab jääma liidu õigusaktide kohaselt vabaks;e)see on mõnes liikmesriigis vastuolus heade kommete või avaliku korraga;f)see võib olla eksitav või tekitada segadust sordi omaduste, väärtuse või ehtsuse suhtes või aretaja isiku suhtes.2.Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist loetakse sordinimi juhul, kui sort on juba kantud teiste liikmesriikide sordiregistritesse, nõuetele vastavaks üksnes siis, kui see on identne nendesse registritesse kantud nimedega.Käesolevat lõiget ei kohaldata juhul, kui:a)sordinimi võib ühes või mitmes liikmesriigis olla eksitav või tekitada asjaomase sordi puhul segadust võib)selle nime vaba kasutamist seoses kõnealuse sordiga takistavad kolmandate isikute õigused.3.Kui pädev asutus teeb pärast sordi registreerimist kindlaks, et sordinimi ei olnud registreerimise ajal lõigete 1 ja 2 kohaselt sobiv, peab taotleja esitama uue sordinime taotluse. Pädev asutus teeb kõnealuse taotluse kohta otsuse pärast konsulteerimist Ühenduse Sordiametiga.Pädev asutus võib anda loa eelmise sordinime ajutiseks kasutamiseks.4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakte, et käesolevat määrust täiendada ja sätestada konkreetsed sordinimede sobivuse kriteeriumid seoses järgmisega:a)nende seos kaubamärkidega;b)nende seos põllumajandustoodete geograafiliste tähiste või päritolunimetustega;c)varasemate õiguste omajate kirjalik nõusolek, et kõrvaldada takistused sordinime sobivusele;d)kindlaksmääramine, kas sordinimi on eksitav või segadust tekitav, nagu on osutatud lõike 1 punktis f, ninge)sordinime kasutamine koodi kujul.

3. JAGUSORTIDE RIIKLIKES SORDIREGISTRITES REGISTREERIMISE MENETLUS

Artikkel 55Taotluste esitamineIga liidus asutatud ettevõtja võib esitada pädevale asutusele elektroonilise taotluse sordi registreerimiseks riiklikus sordiregistris.Sellise taotluse esitamise eest võidakse taotlejalt nõuda pädeva asutuse kehtestatud lõivu.

Artikkel 56Sordi registreerimise taotluse sisu1.Taotlus sordi registreerimiseks riiklikus sordiregistris peab sisaldama järgmist:a)registreerimisavaldus;b)botaanilise taksoni nimi, millesse sort kuulub;c)vajaduse korral taotleja registreerimisnumber, tema nimi ja aadress või, kui see on asjakohane, ühistaotlejate nimed ja aadressid, ning esindaja volikirjad;d)kavandatavajutine sordinimi; [ME 238]da) taotleja pakutud sordinimi, mille saab taotlusele lisada; [ME 239]e)sordi säilitamise eest vastutava isiku nimi ja aadress ning vajaduse korral selle isiku registreerimisnumber;f)sordi põhiomaduste kirjeldus, teave selle kohta, kas see on kohanenud üksnes kindlate aastaaegadega, ning täidetud tehniline küsimustik (kui see on olemas);g)sordi säilitamise menetluse kirjeldus;h)sordi aretamise koht ja vajaduse korral selle konkreetne päritolupiirkond;i)teave selle kohta, kas sort on kantud mõne teise liikmesriigi sordiregistrisse või kas taotlejal on teada, kas esitatud on taotlus sordi registreerimiseks mõnes nendest registritest;j)kui sort sisaldab geneetiliselt muundatud organismi või koosneb sellest – tõendid selle kohta, et seda geneetiliselt muundatud organismi on lubatud liidus kasvatada kooskõlas direktiiviga 2001/18/EÜ või määrusega (EÜ) nr 1829/2003 või, kui see on asjakohane, asjaomases liikmesriigis kooskõlas direktiivi 2001/18/EÜ artikliga 26b ning tõendid kasvatamise ja seirega seotud nõuete täitmise kohta asjaomasel kasvuhooajal; [ME 240]k) kui taotlus on seotud säilitussortidega – teave ametlikult tunnustatud sordikirjelduse koostamise kohta, tõendid selle kirjelduse kohta ja kõik dokumendid või väljaanded, mis seda toetavad; [ME 241]l)kui taotlus on seotud sortidega, millele on antud sordikaitse määruse (EÜ) nr 2100/94 või liikmesriigi õigusaktide alusel – tõendid selle kohta, et sort on sordikaitse all, ning vastav ametlik kirjeldus;m)kui sort sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) …/…Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …./…. … (….., lk ….). (väljaannete talitus: palun märkida viide uusi genoomikameetodeid käsitlevale määrusele) artikli 3 punktis 7 määratletud 1. kategooria UGM-taime või koosneb sellest – tõendid selle kohta, et kõnealuse taime puhul on selle määruse artikli 6 või 7 alusel kinnitatud 1. kategooria UGM-taime staatus või see on sellis(t)e taime(de) järglane;n)kui sort sisaldab määruse (EL) …/… (väljaannete talitus: palun märkida viide uusi genoomikameetodeid käsitlevale määrusele) artikli 3 punktis 8 määratletud 2. kategooria UGM-taime või koosneb sellest – märge selle kohta;o)sordi kavandatav kasutusala või kasvatustingimused, kui see onkui sort on herbitsiiditolerantne vastavalt artikli 47 lõike 2 alusel kohaldatav.1 punktile f või sellel on vastavalt artikli 47 lõike 1 punktile g konkreetsed omadused, millel võib olla soovimatu põllumajanduslik mõju – märge selle kohta; [ME 242]oa) sordi aretamiseks kasutatud meetodid; [ME 243]ob) kõik sordi, selle komponentide ja omadustega seotud intellektuaalomandi õigused kõnealuse sordi taotlejale taotletud või antud õiguste piires, sealhulgas juhul, kui taotleja on allkirjastanud lepingulise litsentsi või saanud sundlitsentsi teisele ettevõtjale kuuluva patendi kasutamiseks. [ME 244]2.Sordi riiklikus sordiregistris registreerimise taotlusele lisatakse proov, mida kasutatakse sordi registreerimiskatsetes. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus määrab kindlaks kõnealuse proovi esitamise tähtaja ning nõutava kvaliteedi ja koguse.

Artikkel 57Taotluse hindamine1.Asjaomase liikmesriigi pädev asutus registreerib ja vaatab läbi kõik artikli 55 kohased taotlused, et teha kindlaks, kas need vastavad artiklis 56 sätestatud nõuetele.2.Kui taotlus ei vasta artiklis 56 sätestatud nõuetele, annab pädev asutus taotlejale võimaluse taotlust kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul vastavalt vajadusele parandada. Kui taotlus ei vasta kõnealuse ajavahemiku lõppedes kõnealustele nõuetele, lükkab pädev asutus taotluse tagasi ja lõpetab sordi registreerimise.

Artikkel 58Registreerimistaotluse esitamise kuupäevRegistreerimistaotluse esitamise kuupäev on kuupäev, mil asjaomase liikmesriigi pädev asutus saab kätte artiklis 56 sätestatud nõuetele täielikult vastava taotluse.Pädevad asutused saadavad taotluse esitajale viivitamata kinnituse taotluse eduka esitamise kohta, sealhulgas teabe esitamiskuupäeva kohta.

Artikkel 59Sordi registreerimiskatsed1.Kui taotluse hindamise tulemusena leitakse, et taotlus vastab artiklis 56 sätestatud nõuetele, tehakse sordi puhul registreerimiskatsed.Registreerimiskatsete tegemiseks kasvatatakse sorti selle kavandatavates kasutus- ja kasvatustingimustes. Täiendavate vahenditena võidakse kasutada muid viise, sealhulgas biomolekulaarseid meetodeid, kui see on asjakohane registreerimiskatsete, asjaomase liigi või kontrollitavate omaduste seisukohast vastavalt artikli 47 lõikes 2 osutatud rakendusaktile, milles käsitletakse eristatavust, ühtlikkust ja püsivust.Registreerimiskatsetes kontrollitakse järgmist:a)vastavus artiklites 48–50 sätestatud nõuetele sordi eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse kohta;b)kas sordil on kooskõlas artikliga 52 kestlikkusepõhine viljelus- ja kasutusväärtus, kui tegemist on artikli 47 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud sordiga.2.Lõikes 1 osutatud registreerimiskatsed teeb pädev asutus kooskõlas artikliga 60, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 61 lõikes 1 osutatud erandit.3.Kui sordi puhul on juba kättesaadav Ühenduse Sordiameti või muu pädeva asutuse koostatud ametlik aruanne eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse kohta, võtab pädev asutus selles aruandes esitatud järeldusi registreerimiskatsete läbiviimisel arvesse.4.Lõikes 1 osutatud registreerimiskatsete eest võidakse taotlejalt nõuda pädeva asutuse kehtestatud tasu.

Artikkel 60Pädeva asutuse valduste auditAsjaomase liikmesriigi pädev asutus võib artiklites 48–50 osutatud eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse nõuetele vastavuse kontrollimiseks registreerimiskatseid teha alles pärast seda, kui selleks otstarbeks ette nähtud valdused ja töökorraldus on Ühenduse Sordiameti või komisjoni tehtud auditi tulemusena tunnistatud sobivaks kõnealuste katsete tegemiseks.Esimeses lõigus osutatud auditi põhjal võib komisjon soovitada pädevale asutusele vajaduse korral meetmeid, et tagada pädeva asutuse valduste ja töökorralduse sobivus. Komisjon võib teha täiendavaid auditeid ning soovitada vajaduse korral pädevatele asutustele parandusmeetmeid, et tagada oma valduste ja töökorralduse sobivus.

Artikkel 61Taotlejale loa andmine kestlikkusepõhise viljelus- ja kasutusväärtuse registreerimiskatsete tegemiseks1.Erandina artikli 59 lõikest 2 ja üksnes artikli 52 lõikes 1a osutatud vabatahtliku süsteemiga hõlmatud ettevõtjate puhul võib pädev asutus lubada taotlejal teha registreerimiskatseidvõib registreerimiskatsed sordi kestlikkusepõhise viljelus- ja kasutusväärtuse kindlakstegemiseks kooskõlas artikliga 52 või osa nendest katsetest teha taotleja, kui: [ME 245]a) see taotleja on saanud loa asjaomase liikmesriigi pädevalt asutuselt; [ME 246]b)need katsed tehakse asjaomase pädeva asutuse ametliku järelevalve ja juhendamise all ningc)need katsed toimuvad sel otstarbel ette nähtud valdustes;ca) need katsed ei asenda riskihindamist, mis on vajalik müügiloa taotlemiseks vastavalt direktiivile 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide kohta. [ME 247]2.Enne kui pädev asutus annab loa teha registreerimiskatseid aretaja valdustes, korraldab ta taotleja valduste, ressursside ja organisatoorse suutlikkuse auditi. Auditi käigus kontrollitakse, kas valdused, laboriruumid, töökorraldus ja tootmiskatsete tegemise viis on sobivad registreerimiskatsete tegemiseks aretaja valdustes, et tõendada vastavust artikli 52 kohastele kestlikkusepõhise viljelus- ja kasutusväärtuse nõuetele.3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakte, et käesolevat määrust täiendada ja sätestada eeskirjad lõikes 2 osutatud auditi kohta.4.Lõikes 2 osutatud auditi põhjal võib pädev asutus soovitada taotlejale vajaduse korral meetmeid, et taotleja valdused ja töökorraldus oleksid sobivad katsete läbiviimiseks.5.Pädev asutus võib lõikes 2 osutatud auditi kõrval teha täiendavaid auditeid ja vajaduse korral soovitada taotlejal võtta kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul meetmeid oma valduste ja töökorralduse parandamiseks. Kui pädev asutus järeldab selle ajavahemiku lõppedes, et taotleja valdused ja töökorraldus ei ole sobivad, võib ta lõikes 1 osutatud loa kehtetuks tunnistada või seda muuta.

Artikkel 62Täiendavad normid registreerimiskatsete kohta1.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 75 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse artiklis 59 sätestatud nõudeid registreerimiskatsete kohta. Nendes delegeeritud õigusaktides võidakse käsitleda järgmist:a)pädeva asutuse või taotleja töötajate kvalifikatsioon, väljaõpe ja tegevused artiklis 61 osutatud registreerimiskatsete jaoks;b)registreerimiskatsete jaoks vajalik varustus, sealhulgas laborid katsete tegemiseks;c)sordi võrdluskogu loomine, et võrrelda katsetatavat sorti muude sortidega ja hinnata selle eristatavust, ning sellise võrdluskogu säilitamise korraldus;d)kvaliteedijuhtimissüsteemide loomine, sealhulgas tegevuste register ja registreerimiskatsetes järgitavad protokollid või juhendid;e)konkreetsete perekondade või liikide tootmiskatsete ja laborikatsete tegemine, sh biomolekulaarsete meetodite abil.Nende delegeeritud õigusaktidega võetakse arvesse olemasolevaid rahvusvahelisi tehnilisi ja teaduslikke protokolle.2.Kui lõike 1 kohaselt ei ole nõudeid vastu võetud, tehakse registreerimiskatsed kooskõlas riiklike protokollidega, milles käsitletakse lõike 1 punktides a–e osutatud elemente.

Artikkel 63Konfidentsiaalsus1.Kui artiklis 59 osutatud registreerimiskatsete käigus osutub vajalikuks kontrollida genealoogilisi komponente, käsitatakse sellise kontrollimise tulemusi ja genealoogiliste komponentide kirjeldust konfidentsiaalsena, kui taotleja seda nõuab.2.Taimse paljundusmaterjali selliste sortide puhul, mis on mõeldud üksnes tööstuslikuks kasutamiseks ette nähtud põllumajandusliku tooraine tootmiseks, käsitatakse registreerimiskatsete teatavaid elemente ja selliste sortide kavandatavaid kasutusalasid taotleja nõudmise korral konfidentsiaalsena, kui nende avalikustamine võib kahjustada taotleja konkurentsiseisundit.3.Käesolev artikkel ei piira määruse (EL) 2017/625 artikli 8 kohaldamist. Pädevad asutused võtavad nõuetekohaselt arvesse äri- või tööstusteabe konfidentsiaalsuse nõuet, kui selline konfidentsiaalsus on liidu või riigisisese õigusega ette nähtud õigustatud majandushuvide kaitsmiseks. [ME 248]

Artikkel 64Esialgne registreerimiskatsete aruanne ja esialgne ametlik kirjeldus1.Pärast artikliga 59 ette nähtud registreerimiskatseid esitab pädev asutus esialgse registreerimiskatsete aruande, milles käsitletakse vastavust eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse nõuetele ning vastavalt vajadusele kestlikkusepõhise viljelus- ja kasutusväärtuse omadusi, nagu on osutatud artiklites 48, 49, 50 ja 52; selle aruande alusel avaldab ta esialgse ametliku kirjelduse.2.Esialgses registreerimiskatsete aruandes võidakse viidata asjaomase pädeva asutuse, teiste pädevate asutuste või Ühenduse Sordiameti muude registreerimiskatsete aruannete järeldustele, mis on esitatud kõnealuse sordi kohta.3.Pädev asutus esitab esialgse registreerimiskatsete aruande ja esialgse ametliku kirjelduse taotlejale. Taotleja võib esitada nende dokumentide kohta märkusi 15 kalendripäeva jooksul.4.Kui pädev asutus järeldab, et esialgne registreerimiskatsete aruanne ei ole piisav alus sordi registreerimise otsuse tegemiseks, nõuab ta taotlejalt vastavalt vajadusele lisateavet või -katseid või muid meetmeid, et tagada sordi vastavus eristatavuse, ühtlikkuse, püsivuse ning kestlikkusepõhise viljelus- ja kasutusväärtuse nõuetele, mis on sätestatud vastavalt artiklites 48, 49, 50 ja 52.

Artikkel 65Registreerimiskatsete aruanne ja lõplik ametlik kirjeldusPärast seda, kui pädev asutus on arvesse võtnud taotleja märkusi esialgse registreerimiskatsete aruande ja esialgse ametliku kirjelduse kohta, avaldab ta lõpliku registreerimiskatsete aruande ja lõpliku ametliku kirjelduse sordi eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse kohta, sealhulgas kestlikkusepõhise viljelus- ja kasutusväärtuse kontrollimise tulemuste kokkuvõtte.Pädevad asutused teevad registreerimiskatsete aruanded ja ametliku kirjelduse põhjendatud taotluse alusel kättesaadavaks kolmandatele isikutele, võttes arvesse siseriiklikku või liidu andmekaitseõigust ja konfidentsiaalsuseeskirju.

Artikkel 66Sordinime kontrollPärast artikli 57 kohase taotluse hindamist ja enne sordi kandmist riiklikusse sordiregistrisse artikli 67 alusel konsulteerib pädev asutus Ühenduse Sordiametiga taotleja esitatud sordinime ettepaneku osas.Ühenduse Sordiamet esitab pädevale asutusele soovituse taotleja sordinime ettepaneku sobivuse kohta kooskõlas artikliga 54. Pädev asutus teavitab taotlejat sellest soovitusest.

Artikkel 67Otsus registreerida sort riiklikus sordiregistris1.Kui artiklites 55–66 sätestatud menetluse alusel järeldatakse, et sort vastab artikli 47 lõikes 1 sätestatud nõuetele, otsustab asjaomase liikmesriigi pädev asutus registreerida sordi riiklikus sordiregistris.2.Pädev asutus võtab vastu otsuse riiklikusse sordiregistrisse kandmisest keeldumise kohta juhul, kui:a)ta teeb kindlaks, et asjaomased artikli 47 lõikes 1 ja artiklis 48 sätestatud nõuded ei ole täidetud, või [ME 249]b)taotleja on jätnud täitmata mõne artiklites 55–64 sätestatud kohustuse.3.Sordi riiklikusse sordiregistrisse kandmisest keeldumise otsustes märgitakse keeldumise põhjused.4.Pädev asutus edastab lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuse taotlejale.5.Lõigetes 1 ja 2 osutatud otsused saab edasi kaevata kooskõlas asjaomase liikmesriigi halduseeskirjadega. Lõikes 1 osutatud otsuse edasikaebamisel vastava sordi registreerimine peatatakse.6.Lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmisel võidakse taotlejalt nõuda pädeva asutuse kehtestatud lõivu.

Artikkel 68Direktiivide 68/193/EMÜ, 2002/53/EÜ, 2002/55/EÜ ja 2008/90/EÜ alusel registreeritud sordid1.Erandina artiklitest 54–67 registreerivad pädevad asutused viivitamata ja nendes artiklites sätestatud registreerimismenetlust kohaldamata oma riiklikes sordiregistrites kõik sordid, mis on ametlikult heaks kiidetud või kantud enne ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] sordilehtedesse, -nimekirjadesse või -registritesse, mille vastavadasjaomased liikmesriigid on loonud vastavalt direktiivi 68/193/EMÜ artiklile 5, direktiivi 2002/53/EÜ artiklile 3, ja direktiivi 2002/55/EÜ artikli 3 lõikele 2, ning sordid, millel on ja direktiivi 2008/90/EÜ artikli 7 lõikele 4kohaselt ametlik kirjeldus. [ME 250]2.Erandina artiklist 53 registreeritakse sordid, mis on heaks kiidetud kooskõlas direktiivi 2008/62/EÜ artikliga 3 janing direktiivi 2009/145/EÜ artikli 3 lõikega 1 ja artikli 21 lõikega 1, ning sordid, millel on direktiivi 2008/90/EÜ artikli 7 kohaselt ametlikult tunnustatud kirjeldus, enne ... [väljaannete talitus: palun lisada käesoleva määruse jõustumise kuupäev], viivitamata ja selles artiklis sätestatud registreerimismenetlust kohaldamata riiklikes sordiregistrites säilitussortidena, millel on ametlikult tunnustatud kirjeldus. [ME 251]

4. JAGURegistris hoidmise tähtaeg ja sordi säilitamine

Artikkel 69Registris hoidmise tähtaeg1.Sorti hoitakse riiklikus sordiregistris kümme aastat (edaspidi „registris hoidmise tähtaeg“).Säilitussortide ja vastavalt I lisa C ja D osas loetletud liikide vilja- ja viinapuusortide paljundusmaterjali puhul on registris hoidmise tähtaeg aga 30 aastat. [ME 252]Kui sort sisaldab geneetiliselt muundatud organismi või koosneb sellest, piirdub registris hoidmise tähtaeg ajavahemikuga, mille jooksul kõnealust geneetiliselt muundatud organismi on lubatud kasvatada direktiivi 2001/18/EÜ või määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel.Kui sort sisaldab määruse (EL) …/… (väljaannete talitus: palun märkida viide uusi genoomikameetodeid käsitlevale määrusele) artikli 3 punktis 8 määratletud 2. kategooria UGM-taime või koosneb sellest, piirdub registris hoidmise tähtaeg ajavahemikuga, mille jaoks on kõnealuse taime puhul antud selle määruse kohane luba.2.Sordi riiklikus sordiregistris hoidmise tähtaega võib pikendada veel vastavalt 10 või 30 aasta võrra kooskõlas artiklis 70 sätestatud korra ja tingimustega.Kui sort sisaldab geneetiliselt muundatud organismi või koosneb sellest, piirdub registris hoidmise tähtaja pikendamine ajavahemikuga, mille jooksul kõnealust geneetiliselt muundatud organismi on lubatud kasvatada direktiivi 2001/18/EÜ või määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel.3.Sordi registreerimise eest võidakse taotlejalt nõuda pädeva asutuse kehtestatud aastalõivu.

Artikkel 70Registris hoidmise tähtaja pikendamise kord ja tingimused1.Kõik isikud, kes soovivad pikendada sordi registris hoidmise tähtaega, peavad selleks esitama taotluse mitte varem kui 12 kuud ja mitte hiljem kui 6 kuud enne artikli 69 lõike 1 kohase registris hoidmise tähtaja lõppu.2.Taotlus esitatakse elektrooniliselt. Sellele tuleb lisada tõendid selle kohta, et lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud.3.Sordi riiklikus sordiregistris hoidmise tähtaega võidakse pikendada üksnes juhul, kui:a)taotleja on esitanud piisavad tõendid selle kohta, et sort vastab jätkuvalt asjaomastele artikli 47 lõikes 1 sätestatud nõuetele, ningb)asjaomase liikmesriigi pädev asutus on kindlaks teinud, et olemas on sordi säilitamise eest vastutav isik kooskõlas artikliga 72.4.Pädev asutus võib sordi registris hoidmise tähtaega omal algatusel pikendada, kui sort on asjaomaste ettevõtjate ja põllumajandustootjate seas endiselt suures nõudluses või kui sort tuleks alles hoida taimede geneetiliste ressursside säilitamise huvides, tingimusel et sort ei ole enam kaitstud sordiaretaja õigustega kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2100/94 ning et sort ei ole kuulunud loetellu vähemalt kaks aastat. [ME 253]

Artikkel 71Sordi kustutamine riiklikust sordiregistrist1.Asjaomase liikmesriigi pädev asutus kustutab sordi riiklikust sordiregistrist juhul, kui:a)ta on jõudnud uute tõendite alusel järeldusele, et artikli 47 lõikes 1 sätestatud registreerimisnõuded ei ole enam täidetud;b)taotleja ei ole tasunud lõivu, mille pädev asutus on kehtestatud kooskõlas artikliga 55, artikli 59 lõikega 4, artikli 67 lõikega 6 ja artikli 69 lõikega 3;c)artiklis 72 osutatud sordi säilitamise eest vastutav isik on esitanud sellekohase taotluse või ta ei tegele enam sordi säilitamisega ning sordi säilitamise eest ei ole vastutavaks määratud ühtki teist isikut;d)sorti ei säilitata enam artikli 72 nõuete kohaselt;e)sorti säilitatakse kolmandas riigis, kes ei ole osutanud abi kõnealuse säilitamise kontrollimisel artikli 72 lõike 7 kohaselt;f)taotlemise ajal esitati valed või võltsitud andmed, mille alusel registreerimise otsus tehti;g)artikli 70 lõikes 1 osutatud tähtajaks ei ole esitatud pikendamistaotlust ning artikli 69 lõikes 1 osutatud registris hoidmise kehtivusaeg on lõppenud.2.Taotleja palvel võib pädev asutus lubada jätkata riiklikust sordiregistrist lõike 1 punkti g alusel kustutatud sordi turul kättesaadavaks tegemist registrist kustutamisele järgneva kolmanda aasta 30. juunini.Kõnealune taotlus tuleb esitada hiljemalt registris hoidmise kehtivusaja lõppemise kuupäevaks.3.Kui sort on kustutatud riiklikust sordiregistrist vastavalt lõikele 1 ja see ei ole registreeritud üheski teises riiklikus sordiregistris, kustutatakse see viivitamata liidu sordiregistrist.

Artikkel 72Sordi säilitamine1.Riiklikusse sordiregistrisse kantud sorti säilitab taotleja või muu isik, kellest taotleja on teatanud pädevale asutusele. Pädev asutus annab kõnealusele teisele isikule loa sordi säilitamise korraldamiseks, kui see isik tõendab suutlikkust ülesannet täita; kui see isik ei ole selleks enam võimeline, tunnistab pädev asutus kõnealuse loa kehtetuks. Taotleja teatab liikmesriigi pädevale asutusele selle isiku nime ja registreerimisnumbri.2.Sordi säilitamine toimub kooskõlas tunnustatud tavadega, mis on vastavalt vajadusele seotud perekondade, liikide või konkreetsete sortidega.3.Lõikes 1 osutatud isikud säilitavad dokumente sordi säilitamise kohta. Pädeval asutusel peab olema igal ajal võimalik kontrollida sordi säilitamist nende dokumentide põhjal. Kõnealustes dokumentides peetakse arvestust ka supereliit-, eliit-, sertifitseeritud ja standardmaterjali tootmise kohta ning tootmisetappide kohta enne supereliitmaterjali etappi.Pädevatele asutustele antakse taotluse korral sordi standardproov.4.Pädev asutus kontrollib, kuidas sorti säilitatakse, ning võib sel eesmärgil võtta proove asjaomastest sortidest. Nende kontrollide sagedus oleneb sellest, kui tõenäoline on mittevastavus lõigetele 1–3.5.Kui pädev asutus leiab, et sordi säilitamise eest vastutav isik ei järgi lõikeid 1–3, annab ta sellele isikule piisavalt aega parandusmeetmete võtmiseks või nõuab, et sordi säilitamisega tegeleks muu isik. Kui selliseid meetmeid kõnealuse aja jooksul ei võeta, kustutab pädev asutus sordi riiklikust sordiregistrist kooskõlas artikliga 71.6.Kui sordi säilitamine toimub teises liikmesriigis kui see liikmesriik, kus sort riiklikusse sordiregistrisse kanti, abistavad kahe asjaomase liikmesriigi pädevad asutused üksteist sordi säilitamise kontrollimisel. Kui sellist abi ei anta mõistliku aja jooksul või järeldatakse, et sordi säilitamine ei vasta käesolevale artiklile, kustutab asjaomane pädev asutus sordi riiklikust sordiregistrist kooskõlas artikliga 71.7.Kui sordi säilitamine toimub kolmandas riigis, taotleb selle liikmesriigi pädev asutus, kus sort riiklikusse sordiregistrisse kanti, kolmanda riigi asutustelt abi sordi säilitamise kontrollimisel, kui sellise säilitamise puhul on tunnustatud samaväärsust vastavalt artikli 39 lõikele 5. Kui sellist abi ei anta mõistliku aja jooksul või järeldatakse, et sordi säilitamine ei vasta käesolevale artiklile, kustutab asjaomane pädev asutus sordi riiklikust sordiregistrist kooskõlas artikliga 71.

5. JAGUDOKUMENTIDE JA PROOVIDE SÄILITAMINE

Artikkel 73Riiklike sordiregistrite dokumendidAsjaomase liikmesriigi pädev asutus peab iga riiklikusse sordiregistrisse kantud sordi kohta toimikut, mis sisaldab järgmist:a)ametlik kirjeldus või ametlikult tunnustatud kirjeldus;b)registreerimiskatsete aruanne jac)artikli 64 lõike 4 kohane täiendav registreerimiskatsete aruanne.Ametlikult tunnustatud kirjelduse korral sisaldab toimik üksnes seda kirjeldust ja tõendavaid dokumente.

Artikkel 74Registreeritud sortide proovidPädevad asutused säilitavad riiklikes sordiregistrites registreeritud sortide proove ja teevad need taotluse korral kättesaadavaks kõigile kolmandatele isikutele.Komisjon võib rakendusaktides kindlaks määrata nende proovide suuruse ning kehtestada proovide asendamise eeskirjad juhuks, kui algse proovi kogus on liiga väike või sellest ei piisa enam seetõttu, et seda on kasutatud muudes kontrollides, samuti eeskirjad proovide esitamise kohta teistele pädevatele asutustele. See rakendusakt võetakse vastu artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.

V PEATÜKKMENETLUSSÄTTED

Artikkel 75Delegeeritud volituste rakendamine1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.2.Artikli 2 lõikes 3, artikli 7 lõikes 3, artikli 8 lõikes 4, artikli 10 lõikes 2, artikli 12 lõikes 3, artikli 15 lõikes 5, artikli 20 lõikes 2, artikli 22 lõikes 2, artikli 24 lõikes 4, artikli 27 lõikes 3, artiklis 30a, artikli 33 lõigetes 1 ja 3, artikli 38 lõigetes 1 ja 2, artikli 46 lõikes 2, artikli 47 lõikes 3, artikli 52 lõikes 3, artikli 54 lõikes 4, artikli 61 lõikes 3 ja artikli 62 lõikes 1 osutatud volitusedõigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäevastkuupäev]. [ME 254]Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga sellise ajavahemiku lõppemist. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne esimese viieaastase tähtaja möödumist.3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad Artikli 2 lõikes 3, artikli 7 lõikes 3, artikli 8 lõikes 4, artikli 10 lõikes 2, artikli 12 lõikes 3, artikli 15 lõikes 5, artikli 20 lõikes 2, artikli 22 lõikes 2, artikli 24 lõikes 4, artikli 27 lõikes 3, artiklis 30a, artikli 33 lõigetes 1 ja 3, artikli 38 lõigetes 1 ja 2, artikli 46 lõikes 2, artikli 47 lõikes 3, artikli 52 lõikes 3, artikli 54 lõikes 4, artikli 61 lõikes 3 ja artikli 62 lõikes 1 osutatud delegeeritud volitused igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 255]4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.6.Artikli 2 lõike 3, artikli 7 lõike 3, artikli 8 lõike 4, artikli 10 lõike 2, artikli 12 lõike 3, artikli 15 lõike 5, artikli 20 lõike 2, artikli 22 lõike 2, artikli 24 lõike 4, artikli 27 lõike 3, artikli 30a, artikli 33 lõigete 1 ja 3, artikli 38 lõigete 1 ja 2, artikli 46 lõike 2, artikli 47 lõike 3, artikli 52 lõike 3, artikli 54 lõike 4, artikli 61 lõike 3 ja artikli 62 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 256]

Artikkel 76Komiteemenetlus1.Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1). artikli 58 lõike 1 kohaselt moodustatud alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.Kui komitee arvamuse saamiseks kasutatakse kirjalikku menetlust, lõpetatakse nimetatud menetlus tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul komitee esimees nii otsustab või kui komitee liikmete lihtenamus seda taotleb.3.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.

VI PEATÜKKARUANDLUS, KARISTUSED NING MÄÄRUSTE (EL) 2016/2031, 2017/625 JA 2018/848 MUUTMINE

Artikkel 77Aruandlus1.Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] ja seejärel iga viie aasta järel aruande järgmise kohta:a)sertifitseeritud taimse paljundusmaterjali ja standardmaterjali kogus ning nende tootmiseks kasutatud pindala aasta ja liigi kohta, sh mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate mahepõllumajanduslike sortide jaoks kasutatud kogused; [ME 257]b)heterogeensest materjalist koosneva turustatud taimse paljundusmaterjali kogused ning selle tootmiseks kasutatud pindala aasta ja liigi kohta;c)säilitussortidesse kuuluva turustatud taimse paljundusmaterjali kogused aasta ja liigi kohta;d)kooskõlas artikliga 28 lõppkasutajatele turustamisega seotud erandeid kasutanud ettevõtjate arv, ja asjaomased liigid ja taimse paljundusmaterjali üldkogused liikide kaupa; [ME 258]e)artikli 29 kohaste selliste geenipankade,säilitamisele spetsialiseerunud organisatsioonide ja võrgustike arv, mille põhikirjajärgne või muu väljakuulutatud eesmärk on säilitada taimede geneetilisi ressursse, ning asjaomased liigid; [ME 259]f) kooskõlas artikliga 30 põllumajandustootjate mitterahaliselt vahetatud seemnete kogused liikide kaupa; [ME 260]g) kooskõlas artikliga 31 uute sortide aretuseks ette nähtud katseteks ja uuringuteks lubatud taimse paljundusmaterjali kogused liikide kaupa; [ME 261]h)sellise taimse paljundusmaterjali kogused perekondade ja liikide kaupa, mille puhul on kohaldatud artikli 33 lõiget 4;i)kooskõlas artikliga 39 kolmandatest riikidest imporditud taimse paljundusmaterjali kogused perekondade ja liikide kaupa;j)kooskõlas artikliga 78 määratud karistused;k)nende territooriumil asutatud ettevõtjate arv;ka) põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi säilitamisel ja säästval kasutamisel tehtud edusammud, st selliste üksuste arv, kes on teatanud artikli 29 kasutamisest ja muudest seonduvatest andmetest. [ME 331]2.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks lõikega 1 ette nähtud aruandluse tehnilised üksikasjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.

Artikkel 78Karistused1.Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed, ennetavad ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud eeskirjadest ja meetmetest ning kõikidest neid mõjutavatest hilisematest muudatustest. [ME 262]2.Liikmesriigid tagavad, et rahalised karistused käesoleva määruse rikkumise eest, mis on toime pandud pettuse teel, vastavad kooskõlas siseriikliku õigusega vähemalt kas ettevõtja saadavale majanduslikule eelisele või teatavale protsentuaalsele osakaalule ettevõtja käibest.

Artikkel 79Määruse (EL) 2016/2031 muutmineMääruse (EL) 2016/2031 artikli 37 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Komisjon sätestab asjakohasuse korral rakendusaktiga meetmed, et ennetada nende liidu reguleeritud mittekarantiinsete taimekahjustajate esinemist vastavatel istutamiseks ettenähtud taimedel, nagu on osutatud artikli 36 punktis f. Nende meetmetega käsitletakse asjakohasuse korral kõnealuste taimede liitu sissetoomist ja seal vedamist.“

Artikkel 80Määruse (EL) 2017/625 muutmineMäärust (EL) 2017/625 muudetakse järgmiselt.1)Artikli 1 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„k) taimse paljundusmaterjali tootmine ja turustamine;.“

2)Artiklisse 3 lisatakse järgmine punkt:

„52) „taimne paljundusmaterjal“ – taimne paljundusmaterjal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) …/…*+ artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;“.

_________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… (ELT …, lk …). [kõnealusesse määrusesse lisatav joonealune märkus]

[+ Väljaannete talitus: palun lisada teksti käesoleva määruse number ning joonealusesse märkusesse käesoleva määruse number, kuupäev, pealkiri ja ELT viide.]“

3)Artikli 22 järele lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 22a

Erinormid taimse paljundusmaterjaliga seotud ametliku kontrolli ja pädevate asutuste võetavate meetmete kohta

1.Ametlik kontroll artikli 1 lõike 2 punktis k normide täitmise kindlakstegemiseks hõlmab taimse paljundusmaterjali, ettevõtjate ning muude isikute ametlikku kontrollimist, kelle suhtes need normid on kohaldatavad.

2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse normid taimse paljundusmaterjali suhtes kohaldatava ametliku kontrolli kohta, mille eesmärk on teha kindlaks, kas kõnealused kaubad vastavad artikli 1 lõike 2 punktis k osutatud normidele, ning pädevate asutuste poolt pärast kõnealust ametlikku kontrolli võetavate meetmete kohta.

Kõnealustes delegeeritud õigusaktides sätestatakse normid, mis käsitlevad erinõudeid sellise ametliku kontrolli tegemiseks järgmise üle:a)artikli 1 lõike 2 punktis k osutatud normide kohaldamisalasse kuuluva teatava taimse paljundusmaterjali import liitu ja selle turustamine liidus, seoses selle identifitseerimise ja kvaliteediga;b)erinõuded sellise ametliku kontrolli tegemiseks ettevõtjate tegevuse üle artikli 1 lõike 2 punktis k osutatud normide kohaldamisalasse kuuluva teatava taimse paljundusmaterjali tootmisel.

3.Komisjon kehtestab rakendusaktidega normid, milles sätestatakse ühtne praktiline kord ametliku kontrolli tegemiseks taimse paljundusmaterjali suhtes, eesmärgiga teha kindlaks, kas kõnealused kaubad vastavad artikli 1 lõike 2 punktis k osutatud liidu normidele, ning mis käsitlevad pädevate asutuste poolt pärast kõnealust ametlikku kontrolli võetavaid meetmeid järgmise kohta:a)ametliku kontrolli ühtne miinimumsagedus, kui minimaalne arv ametlikke kontrolle on vajalik selleks, et reageerida teadaolevatele ühesugustele riskidele, mis on seotud teatava päritoluga või teatavast lähtekohast pärit taimset paljundusmaterjali käsitlevate normide rikkumisega;b)ametliku kontrolli ühtne sagedus, mida pädevad asutused teevad ettevõtjate suhtes, kellel on luba teostada ametliku järelevalve all sertifitseerimist kooskõlas määruse (EL) …/…++ artikli 12 lõikega 1.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

_________

++ Väljaannete talitus: palun lisada teksti käesoleva määruse number.

4.Artikli 30 kohaldamisel on lubatud teatavate käesolevas artiklis osutatud ametliku kontrolli ülesannete delegeerimine ühele või mitmele füüsilisele isikule.“

4)Artikli 40 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„c) laborid, mille Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsioon on akrediteerinud tegema seemneproovide analüüse, uuringuid ja diagnostikat.“

Artikkel 81Määruse (EL) 2018/848 muutmineMäärust (EL) 2018/848 muudetakse järgmiselt.1) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:a) punkt 17 asendatakse järgmisega:

„17) „taimne paljundusmaterjal“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) …/…*+ artikli 3 punktis 1 määratletud taimne paljundusmaterjal;“

____________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… (ELT …, lk …). [kõnealusesse määrusesse lisatav joonealune märkus]

[+ Väljaannete talitus: palun lisada teksti käesoleva määruse number ning joonealusesse märkusesse käesoleva määruse number, kuupäev, pealkiri ja ELT viide.]“

b) punkt 18 asendatakse järgmisega:

„18) „mahepõllumajanduslik heterogeenne materjal“ – määruse (EL) …/…*++ artikli 3 punktis 27 määratletud heterogeenne materjal, mis on toodetud kooskõlas käesoleva määrusega;“.

____________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… (ELT …, lk …). [kõnealusesse määrusesse lisatav joonealune märkus]

[++ Väljaannete talitus: palun lisada teksti käesoleva määruse number.]“

2) Artikkel 13 jäetakse välja.3) Määruse (EL) 2018/848 II lisa I osa punkti 1.8.4 teine lõik asendatakse järgmisega: „Igasugune paljundamine, välja arvatud taimede koekultuuride, rakukultuuride, iduplasma, meristeemkultuuride, kimäärsete kloonide ja mikropaljundatud paljundusmaterjali puhul, toimub sertifitseeritud mahepõllumajandusmeetodil.“ [ME 263]

VII PEATÜKKLÕPPSÄTTED

Artikkel 82Kehtetuks tunnistamineDirektiivid 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 68/193/EMÜ, 2002/53/EÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ, 2002/56/EÜ, 2002/57/EÜ, 2008/72/EÜ ja 2008/90/EÜ tunnistatakse kehtetuks.Viiteid nendele kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VIII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 83Jõustumine ja kohaldamineKäesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.Määrust hakatakse kohaldama [36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].Kuid,a)artikli 40 lõiget 4 kohaldatakse kolme päeva möödumisel käesoleva määruse jõustumisest;b)artiklit 52 kohaldatakse alates ... [60 kuud käesoleva määruse jõustumisest] I lisa B ja C osastingimusel, et artikli 52 lõike 1 teise lõigu punktides a–gb loetletud liikide puhulomaduste hindamiseks on olemas asjaomased katsete tegemist käsitlevad nõuded, meetodid ja standardid. Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. [ME 264]

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

ARTIKLIS 2 OSUTATUD PEREKONNAD JA LIIGID NING NENDE VASTAVAD KASUTUSVIISID

A OSA

Muude põllumajanduskultuuride kui köögiviljade tootmiseks kasutatavad perekonnad ja liigid

Agrostis canina L.

Agrostis capillaris L.

Agrostis gigantea Roth

Agrostis stolonifera L.

Alopecurus pratensis L.

Arachis hypogaea L.

Arrhenatherum elatius (L.) P.Beauv. ex J.Presl & C.Presl

Avena nuda L.

Avena sativa L. (sealhulgas A. byzantina K.Koch)

Avena strigosa Schreb.

Beta vulgaris L. (partim)

Biserrula pelecinus L.

Brassica juncea (L.) Czern.

Brassica napus L. var. napobrassica (L.) Rchb.

Brassica napus L. var. napus

Brassica nigra (L.) W.D.J.Koch

Brassica oleracea L. convar. acephala (DC.) Alef. var. medullosa Thell. + var. varidis L.

Brassica rapa L. var. silvestris (Lam.) Briggs

Bromus catharticus Vahl

Bromus sitchensis Trin.

Cannabis sativa L.

Carthamus tinctorius L.

Carum carvi L.

Cynodon dactylon (L.) Pers.

Dactylis glomerata L.

Festuca arundinacea Schreber

Festuca filiformis Pourr.

Festuca ovina L.

Festuca pratensis Huds.

Festuca rubra L.

Festuca trachyphylla (Hack.) Krajina

Galega orientalis Lam.

Glycine max (L.) Merr. (partim)

Gossypium spp.

Hedysarum coronarium L.

Helianthus annuus L.

Hordeum vulgare L.

Lathyrus cicera L.

Linum usitatissimum L.

Lolium multiflorum Lam.

Lolium perenne L.

Lolium × hybridum Hausskn.

Lotus corniculatus L.

Lupinus albus L.

Lupinus angustifolius L.

Lupinus luteus L.

Medicago doliata Carmign.

Medicago italica (Mill.) Fiori

Medicago littoralis Rohde ex Loisel.

Medicago lupulina L.

Medicago murex Willd.

Medicago polymorpha L.

Medicago rugosa Desr.

Medicago sativa L.

Medicago sativa L. nothosubsp. varia (Martyn) Arcang.

Medicago scutellata (L.) Mill.

Medicago truncatula Gaertn.

Onobrychis viciifolia Scop.

Ornithopus compressus L.

Ornithopus sativus Brot.

Oryza sativa L.

Papaver somniferum L.

Phacelia tanacetifolia Benth.

Phalaris aquatica L.

Phalaris canariensis L.

Phleum nodosum L.

Phleum pratense L.

Pisum sativum L. (partim)

Plantago lanceolata L.

Poa annua L.

Poa nemoralis L.

Poa palustris L.

Poa pratensis L.

Poa trivialis L.

Raphanus sativus L. var. oleiformis Pers.

Secale cereale L.

Sinapis alba L.

Sorghum bicolor (L.) Moench subsp. bicolor

Sorghum bicolor (L.) Moench subsp. bicolor × Sorghum bicolor (L.) Moench subsp. drummondii (Steud.) de Wet ex Davidse

Sorghum bicolor (L.) Moench subsp. drummondii (Steud.) de Wet ex Davidse

Trifolium alexandrinum L. (aleksandria ristik)

Trifolium fragiferum L.

Trifolium glanduliferum Boiss.

Trifolium hirtum All.

Trifolium hybridum L.

Trifolium incarnatum L.

Trifolium isthmocarpum Brot.

Trifolium michelianum Savi

Trifolium pratense L.

Trifolium repens L.

Trifolium resupinatum L.

Trifolium squarrosum L.

Trifolium subterraneum L.

Trifolium vesiculosum Savi

Trigonella foenum-graecum L.

Trisetum flavescens (L.) P.Beauv.

Triticum aestivum L. subsp. aestivum

Triticum aestivum L. subsp. spelta (L.) Thell.

Triticum turgidum L. subsp. durum (Desf.) van Slageren

Vicia benghalensis L.

Vicia faba L. (partim)

Vicia pannonica Crantz

Vicia sativa L.

Vicia villosa Roth

×Festulolium Asch. & Graebn.

×Triticosecale Wittm. ex A.Camus

Zea mays L. (partim)

Cicer arietinum

Camelina sativa

Fagopyrum esculentu

Lens culinaris

Triticum monococcum

Chenopodium quinoa

Vicia ervilia

Vicia narbonensis

Tritordeum

Lathyrus sativus

Eragrostis tef

Ceratonia siliqua [ME 265]

B OSA

Köögiviljade tootmiseks kasutatavad perekonnad ja liigid

Allium cepa L.

Allium fistulosum L.

Allium porrum L.

Allium sativum L.

Allium schoenoprasum L.

Anthriscus cerefolium (L.) Hoffm.

Apium graveolens L.

Asparagus officinalis L.

Beta vulgaris L. (partim)

Brassica oleracea L. (partim)

Brassica rapa L. (partim)

Capsicum annuum L.

Cichorium endivia L.

Cichorium intybus L.

Citrullus lanatus (Thunb.) Matsum. et Nakai

Cucumis melo L.

Cucumis sativus L.

Cucurbita maxima Duchesne

Cucurbita pepo L.

Cynara cardunculus L.

Daucus carota L.

Foeniculum vulgare Mill.

Lactuca sativa L.

Petroselinum crispum (Mill.) Nyman ex A.W.Hill

Phaseolus coccineus L.

Phaseolus vulgaris L.

Pisum sativum L. (partim)

Raphanus sativus L. (partim)

Rheum rhabarbarum L.

Salvia hispanica [ME 266]

Scorzonera hispanica L.

Solanum lycopersicum L.

Solanum melongena L.

Spinacia oleracea L.

Valerianella locusta (L.) Laterr.

Vicia faba L. (partim)

Zea mays L. (partim)

Käesolevas osas nimetatud liikide ristamisel saadud hübriidid.

C OSA

Viljapuude tootmiseks kasutatavad perekonnad ja liigid

Castanea sativa Mill.

Citrus L.

Corylus avellana L.

Cydonia oblonga Mill.

Ficus carica L.

Fortunella Swingle

Fragaria L.

Juglans regia L.

Malus Mill.

Olea europaea L.

Pistacia vera L.

Poncirus Raf.

Prunus amygdalus Batsch

Prunus armeniaca L.

Prunus avium (L.) L.

Prunus cerasus L.

Prunus domestica L.

Prunus persica (L.) Batsch

Prunus salicina Lindley

Pyrus L.

Ribes L.

Rubus L.

Vaccinium L.

D OSA

Viinapuude tootmiseks kasutatavad perekonnad ja liigid

Vitis L.

E OSA

Kartuli tootmiseks kasutatavad perekonnad ja liigid

Solanum tuberosum L.

II LISA

ARTIKLIS 7 OSUTATUD NÕUDED SUPERELIIT-, ELIIT- JA SERTIFITSEERITUD SEEMNE JA MATERJALI TOOTMISEKS JA TURUSTAMISEKS

A OSA

PÕLLUMAJANDUSKULTUURIDE LIIKIDE JA KÖÖGIVILJALIIKIDE SUPERELIIT-, ELIIT- JA SERTIFITSEERITUD SEEMNE TOOTMISE JA TURUSTAMISE NÕUDED

1.Supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemne tootmise üldnõuded

A.Külvamine või istutamine

a)Külvatud seemne, sealhulgas vajaduse korral emataimede sort tehakse kindlaks ametliku etiketi või ettevõtja välja antud etiketi järgi ning registreeritakse, et tagada selle jälgitavus. Ettevõtja säilitab etiketti või emataime andmeid kuni turustatava seemne ametliku etiketi väljaandmiseni.

b)Põllul eelnevalt kasvatatud kultuur peab võimaldama asjaomase põllukultuuri liigi, sordi ja kategooria seemne tootmist ning põld peab olema eelnenud kultuurist sinna jääda võinud ise kasvama hakanud taimedest piisavalt puhas.

c)Emataimed või seeme istutatakse ja/või külvatakse viisil, millega tagatakse:

i)piisav kaugus sama liigi ja/või erinevate sortide õietolmuallikatest ning mis tahes soovimatust võõrtolmlemisallikast, et hoida asjakohasel juhul ära risttolmlemist teiste kultuuridega, ning

ii)vajaduse korral sobiva tolmlemisallika olemasolu ja sobiv tolmlemismäär järgneva paljunemise tagamiseks.

d)Kooskõlas määrusega (EL) 2016/2031 kontrollitakse mulla, substraatide, emataimede ja vahetu ümbritseva keskkonna kvaliteeti, et veenduda taimekahjustajate ja nende siirutajate puudumises.

e)Kontrollitakse kõiki kasutatavaid masinaid ja seadmeid ning eemaldatakse teiste liikide ja sortide umbrohi ja seeme.

f)Vajaduse korral toimub seemne tootmine eraldi sama perekonna või liigi selliste taimede kultiveerimisest, mida kasvatatakse eesmärgiga saada toidu või sööda tootmiseks ette nähtud seemet; sellega tagatakse vastavus nendele nõuetele, mida kohaldatakse üksnes asjaomase taimse paljundusmaterjali suhtes.

g)Vajaduse korral võib seemne paljundamiseks kasutada ka in vitro paljundamist.

B.Põllul kultiveerimine

a)Tagatakse, et põllul ei esine sordipuhtust vähendavaid muu liigi või sordi taimi ega taimi, mis selgelt erinevad asjaomase sordi taimedest ühe või mitme sordikirjelduses käsitletud tunnuse poolest (edaspidi „ebatüüpilised taimed“). Kui see ei ole asjaomase liigi omaduste tõttu võimalik, peab selliste taimede osakaal olema võimalikult väike.

Kui viljelusetapis või seemne töötlemisel esineb ebatüüpilisi või muu liigi või sordi taimi, töödeldakse neid ja/või kõrvaldatakse need nõuetekohaselt, et tagada seemne sordiehtsus ja -puhtus ning hoida ära soovimatute liikide esinemist.

b)Määruse (EL) 2016/2031 kohaste positiivsete testitulemuste korral või taimekahjustaja põhjustatud nähtavate sümptomite ilmnemisel või defektide esinemisel töödeldakse taimi või välistatakse nende kasutamine taimse paljundusmaterjali allikana.

c)Taimset paljundusmaterjali, sealhulgas vajaduse korral emataimi, säilitatakse nii, et on tagatud sordipuhtus. Kõnealusel säilitamisel lähtutakse ametlikust või ametlikult tunnustatud sordikirjeldusest.

d)Emataimi säilitatakse kõikides tootmisetappides sellistes tingimustes, mis võimaldavad toota seemet ja teha ametliku sordikirjelduse alusel kindlaks nende sordiehtsuse.

e)Kõiki põllul kasvavaid kultuure kontrollitakse ametlikult või ametliku järelevalve all asjaomase liigi puhul sobiva(te)s kasvuetap(p)i(de)s sobiva sageduse ja sobivate meetoditega, et veenduda nende vastavuses asjakohastele nõuetele. Kontrolliks kasutatavad meetodid peavad olema kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste standarditega. Kui nõuetele mittevastavaid taimi ei ole võimalik kasvuetapis eemaldada ega eraldada, jäetakse kõik põllul kasvavad taimed seemne tootmiseks kasutamata, välja arvatud juhul, kui soovimatu seeme on võimalik hilisemas etapis mehaaniliselt eraldada.

C.Koristamine ja koristusjärgsed toimingud

a)Seeme koristatakse vastavalt vajadusele hulgi või üksikute taimede kaupa, et tagada selle ehtsus ja puhtus ning nõuetekohane jälgitavus.

b)Igast suletud mahutis partiist võetakse seemneproov. Proovi suurus ning proovivõtusagedus, -seadmed ja -meetod peavad olema asjaomase liigi jaoks sobivad ja vastama kohaldatavatele rahvusvahelistele standarditele.

c)Kõikide seemneproovidega tehakse laborikatsed, et veenduda asjaomast liiki käsitlevatele kvaliteedinõuetele vastavuses. Laborikatsetes kasutatakse asjaomase liigi jaoks sobivaid meetodeid, seadmeid ja kasvusubstraate ning need katsed viiakse läbi kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste standarditega. Vajaduse korral hõlmab testimine korduskatset idanemismäära kindlakstegemiseks pärast asjaomase liigi jaoks sobiva teatava ajavahemiku möödumist.

d)Ettevõtja testib ametliku järelevalve all eel- ja järelkontrolli põldkatsetes kõiki supereliit-, eliit- või sertifitseeritud seemne kategooriasse kuuluvaid seemnepartiisid, mida kasutatakse järgmiste seemnepõlvkondade tootmiseks, ja vähemalt 5 % sertifitseeritud seemne kategooriasse kuuluvatest seemnepartiidest, mida ei kasutata enam paljundamiseks; testimise eesmärk on kontrollida nende vastavust:

i)sordiehtsuse nõuetele;

ii)minimaalse sordipuhtuse standarditele ning

iii)taimetervisenõuetele.

Supereliit-, eliit- või sertifitseeritud seemne kategooriasse kuuluvate seemnepartiidega viiakse läbi riskipõhine ametlik järelkontrollikatse, et veenduda eespool nimetatud nõuetele vastavuses. Ametlikus järelkontrollikatses kasutatavad proovid võetakse ametlikult.

Eel- ja järelkontrolli põldkatsed toimuvad kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste standarditega.

Võib kasutada sobivaid biomolekulaarseid meetodeid.

2.Seemne turustamise nõuded

Seeme peab iga perekonda või liiki ja iga kategooriat iseloomustavatest omadustest sõltuvalt vastama kõikidele järgmistele kvaliteedinõuetele:

a)selle minimaalne idanevus peab olema selline, et oleks tagatud nõuetekohane taimede arv ruutmeetri kohta pärast külvamist ning sellest tulenev saagikus ja saagi kvaliteet;

b)kõva seemne maksimumsisaldus peab olema selline, et oleks tagatud nõuetekohane taimede arv ruutmeetri kohta;

c)selle minimaalne puhtus peab olema selline, et oleks tagatud kõrgeimal tasemel sordiehtsus;

d)selle maksimaalne niiskusesisaldus peab olema selline, et oleks tagatud materjali säilimine töötlemise, ladustamise ja turul kättesaadavaks tegemise ajal;

e)muu perekonna või liigi taimede seemne maksimumsisaldus selles peab olema selline, et oleks tagatud soovimatute taimede vähim sisaldus partiis;

f)selle minimaalne elujõulisus, kindlaksmääratud mõõtmed ja konkreetne klass peavad olema sellised, et oleks tagatud materjali nõuetekohasus ja külvamiseks või istutamiseks piisav partii homogeensus;

g)mulla ja võõrkehade maksimumsisaldus selles peab olema selline, et võimaldada ära hoida pettusi ja tehniliste lisandite esinemist, ning

h)see peab olema konkreetsete defektide ja kahjustusteta, et oleks tagatud materjali kvaliteet ja tervis.

B OSA

PÕLLUMAJANDUSKULTUURIDE LIIKIDE JA KÖÖGIVILJALIIKIDE NING VILJAPUUDE SUPERELIIT-, ELIIT- JA SERTIFITSEERITUD MATERJALI TOOTMISE JA TURUSTAMISE NÕUDED [ME 267]

1.Supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjali tootmise üldnõuded

A.Külvamine või istutamine

a)Materjali, sealhulgas vajaduse korral emataimede või külvatud seemne identifitseerimisandmed määratakse kindlaks ametlikul etiketil või ettevõtja välja antud etiketil ning ettevõtja registreerib need, et tagada materjali jälgitavus. Ettevõtja säilitab materjali turustamise järgselt materjali etiketi või emataime andmed.

b)Materjal istutatakse nii, et:

i)supereliitmaterjali hoitakse rajatises, kus on kogu tootmisprotsessi vältel tagatud õhukaudsete siirutajate ja mis tahes muude võimalike allikate kaudu leviva nakkuse puudumine;

ii)järgitakse iga liigi botaaniliste omaduste ja aretusmeetodite alusel ning materjali kategooriast lähtuvalt kindlaks määratud piisavat kaugust sama perekonna või liigi teistest taimedest, et tagada kaitse soovimatu võõrtolmlemise eest ja hoida ära risttolmlemist teiste kultuuridega, ning

iii)istutustihedus on sobiv iga taime eraldi jälgimiseks.

c)Asjakohasel juhul toimub materjali kultiveerimine samasse perekonda või liiki kuuluva toiduks või söödaks ette nähtud materjali kultiveerimisest eraldi.

B.Põllul kultiveerimine

a)Paljundusmaterjal ja istutusmaterjal hoitakse kõikides viljelusetappides teineteisest lahus.

b)Konkreetse kategooria suhtes kohaldatavatele nõuetele vastavat taimset paljundusmaterjali ei segata mõne muu kategooria materjaliga.

c)Kõikides viljelusetappides kõrvaldatakse ebatüüpilised, deformeerunud ja kahjustatud taimed.

d)Määruse (EL) 2016/2031 kohaste positiivsete testitulemuste korral või taimekahjustaja põhjustatud nähtavate sümptomite ilmnemisel või defektide esinemisel töödeldakse emataimi või välistatakse nende kasutamine taimse paljundusmaterjali allikana.

e)Emataimi säilitatakse kõikides viljelusetappides sellistes tingimustes, mis võimaldavad toota taimset paljundusmaterjali ning taimi identifitseerida ja kontrollida nende vastavust ametlikule või ametlikult tunnustatud sordikirjeldusele. Emataimede puhul, mis ei kuulu konkreetsesse sorti, kontrollitakse nende vastavust ametlikule või ametlikult tunnustatud kirjeldusele selle liigi kohta, kuhu kõnealused emataimed kuuluvad.

f)Emataimi kontrollitakse asjaomase perekonna või liigi puhul sobiva(te)s kasvuetap(p)i(de)s sobiva sageduse ja sobivate meetoditega.

g)Partiist võetav proov peab olema nõuetekohase miinimumsuurusega, et võimaldada kontrollida asjaomast perekonda või liiki käsitlevate kvaliteedinõuete täitmist. Proovivõtusagedus, -seadmed ja -meetod peavad olema asjaomase perekonna või liigi jaoks sobivad ja vastama kohaldatavatele rahvusvahelistele standarditele.

h)Katsetes kasutatakse asjaomase perekonna või liigi jaoks sobivaid meetodeid, seadmeid ja kasvusubstraate ning need viiakse läbi kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste standarditega, et tagada kvaliteedinõuete järgimine.

C.Koristamine ja koristusjärgsed toimingud I lisa E osas loetletud liikide ja perekondade (seemnekartuli) puhul

a)Materjal koristatakse vastavalt vajadusele hulgi või üksikute taimede kaupa, et tagada selle ehtsus, tervis ja jälgitavus.

b)Igast suletud mahutis partiist võetakse mugulaproov. Proovi suurus ning proovivõtusagedus, -seadmed ja -meetod peavad olema asjaomase liigi jaoks sobivad ja vastama kohaldatavatele rahvusvahelistele standarditele.

c)Kõikide mugulaproovidega tehakse laborikatsed, et veenduda asjaomast liiki käsitlevatele kvaliteedi- ja fütosanitaarnõuetele vastavuses. Laborikatsetes kasutatakse asjaomase liigi jaoks sobivaid meetodeid, seadmeid ja kasvusubstraate ning need katsed viiakse läbi kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste standarditega.

d)Ettevõtja testib pädeva asutuse ametliku järelevalve all eel- ja järelkontrolli põldkatsetes kõiki supereliit- või eliitmaterjali kategooriasse kuuluvaid partiisid ja vähemalt 5 % sertifitseeritud materjali kategooriasse kuuluvatest partiidest, et kontrollida nende vastavust:

i)sordiehtsuse nõuetele;

ii)minimaalse sordipuhtuse standarditele;

iii)idanevusnõuetele;

iv)taimetervisenõuetele.

Supereliit-, eliit- või sertifitseeritud materjali kategooriasse kuuluvate partiide puhul viiakse läbi riskipõhine ametlik järelkontrollikatse, et veenduda eespool nimetatud nõuetele vastavuses. Ametlikus järelkontrollikatses kasutatavad proovid võetakse ametlikult.

Eel- ja järelkontrolli põldkatsed toimuvad kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste standarditega.

Võib kasutada sobivaid biomolekulaarseid meetodeid.

2.Supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjali turustamise nõuded

Materjal peab iga perekonda või liiki ja iga kategooriat iseloomustavatest omadustest sõltuvalt vastama kõikidele järgmistele nõuetele:

a)selle minimaalne elujõulisus või idanemismäär, kindlaksmääratud mõõtmed ja asjakohasel juhul konkreetne klass peavad olema sellised, et oleks tagatud materjali nõuetekohasus ja istutamiseks piisav partii homogeensus;

b)see peab olema konkreetsetest defektidest praktiliselt vaba.

C OSA

ARTIKLI 9 LÕIKES 1 OSUTATUD NÕUDED VALITUD KLOONIDE, MITME KLOONI SEGUDE JA POLÜKLONAALSE TAIMSE PALJUNDUSMATERJALI SUPERELIIT-, ELIIT- JA SERTIFITSEERITUD MATERJALI TOOTMISEKS, REGISTREERIMISEKS JA TURUSTAMISEKS [ME 268]

1.Valitud kloonide, mitme klooni segude ja polüklonaalse taimse paljundusmaterjali supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjali tootmise nõuded [ME 269]

A.Istutamine

a)Valitud klooni, mitme klooni segu või polüklonaalse taimse paljundusmaterjali identifitseerimisandmed määratakse kindlaks ametlikul etiketil või ettevõtja välja antud etiketil ning ettevõtja registreerib need, et tagada materjali jälgitavus. Ettevõtja säilitab asjaomase taimse paljundusmaterjali turustamise järgselt materjali etiketi või andmed iga valitud klooni tootmiseks kasutatud emataimede või polüklonaalse taimse paljundusmaterjali tootmiseks kasutatud genotüüpide kohta. [ME 270]

b)Materjal istutatakse nii, et:

i)järgitakse iga liigi botaaniliste omaduste alusel ning materjali kategooriast lähtuvalt kindlaks määratud piisavat kaugust sama perekonna või liigi teistest taimedest, et tagada kaitse soovimatu võõrtolmlemise eest ja hoida ära risttolmlemist teiste kultuuridega; [ME 271]

ii)istutustihedus on sobiv iga taime eraldi jälgimiseks.

c)Asjakohasel juhul toimub materjali kultiveerimine samasse perekonda või liiki kuuluva toiduks või söödaks ette nähtud materjali kultiveerimisest eraldi.

B.Põllul kultiveerimine

a)Paljundusmaterjal ja istutusmaterjal hoitakse kõikides viljelusetappides teineteisest lahus.

b)Konkreetse kategooria suhtes kohaldatavatele nõuetele vastavat paljundusmaterjali ei segata mõne muu kategooria materjaliga.

c)Kõikides viljelusetappides kõrvaldatakse ebatüüpilised, deformeerunud ja kahjustatud taimed, et tagada nii tootmistõhusus kui ka sordiehtsus ja -puhtus või konkreetsesse sorti mittekuuluvate pookealuste puhul liigiehtsus.

d)Defektide esinemisel välistatakse asjaomaste emataimede ja asjaomaste genotüüpide kasutamine taimse paljundusmaterjali allikana. [ME 272]

e)Asjaomaseid emataimi ja asjaomaseid genotüüpe säilitatakse kõikides viljelusetappides sellistes tingimustes, mis võimaldavad toota taimset paljundusmaterjali ning taimi identifitseerida ja kontrollida nende vastavust ametlikule või ametlikult tunnustatud sordikirjeldusele. Emataimede puhul, mis ei kuulu konkreetsesse sorti, kontrollitakse nende vastavust ametlikule või ametlikult tunnustatud kirjeldusele selle liigi kohta, kuhu kõnealused emataimed kuuluvad. [ME 273]

f)Emataimi kontrollitakse asjaomase perekonna või liigi puhul sobiva(te)s kasvuetap(p)i(de)s sobiva sageduse ja sobivate meetoditega.

i)Mitme klooni segu puhul segatakse segus esindatud valitud kloonid enne asjaomase taimse paljundusmaterjali lõplikku pakendamist nii, et kõikide valitud kloonide osakaal asjaomases mitme klooni segus on võrdne. [ME 274]

j)Polüklonaalse taimse paljundusmaterjali puhul segatakse materjalis esindatud genotüübid enne asjaomase taimse paljundusmaterjali lõplikku pakendamist nii, et kõikide genotüüpide osakaal asjaomases polüklonaalses taimses paljundusmaterjalis on võrdne. [ME 275]

2.Valitud kloonide, mitme klooni segude ja polüklonaalse taimse paljundusmaterjali registreerimise nõuded

a)Taotleja esitab pädevale asutusele taotluse, milles märgitakse:

i)liik ja asjakohasel juhul sort, millesse asjaomane valitud kloon, mitme klooni segu või polüklonaalne paljundusmaterjal kuulub, kusjuures kõnealune sort peab olema registreeritud artiklis 44 osutatud riiklikus sordiregistris;

ii)kavandatud nimi ja sünonüümid;

iii)asjakohasel juhul mitme klooni segu või polüklonaalse taimse paljundusmaterjali koostise kirjeldus;

iv)asjaomase valitud klooni, mitme klooni segu või polüklonaalse taimse paljundusmaterjali säilitaja;

v)viide selle sordi põhiomaduste kirjeldusele, millesse asjaomane valitud kloon, mitme klooni segu või polüklonaalne paljundusmaterjal kuulub;

vi)asjaomase valitud klooni, mitme klooni segu või polüklonaalse taimse paljundusmaterjali peamiste kestlikku viljelust ja kasutust võimaldavate omaduste kirjeldus;

vii)asjaomase valitud klooni, mitme klooni segu või polüklonaalse taimse paljundusmaterjali hinnanguline geneetiline paremus asjaomase sordi üldiste näitajatega võrreldes;

viii)teave selle kohta, kas asjaomane valitud kloon, mitme klooni segu või polüklonaalne taimne paljundusmaterjal on juba registreeritud mõne teise liikmesriigi registris.

b)Asjaomase valitud klooni, mitme klooni segu või polüklonaalse taimse paljundusmaterjali registreerimiseks peab see vastama järgmistele materjali tüübist sõltuvatele nõuetele:

i)polüklonaalne taimne paljundusmaterjal valitakse ühe väliuuringu käigus, mis tehakse sordi üldist geneetilist varieeruvust kajastava representatiivse prooviga vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud meetoditel põhinevale katseplaanile. Viinapuude polüklonaalse paljundusmaterjali puhul põhineb kõnealune katseplaan Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni kehtestatud meetoditel;

ii)viinapuude paljundusmaterjali puhul koosneb polüklonaalne paljundusmaterjal 7–20 eri genotüübist;

iii)valitud klooni, mitme klooni segus sisalduva iga valitud klooni ja polüklonaalse taimse paljundusmaterjali iga genotüübi sordiehtsus tagatakse fenotüübitunnuste jälgimise ja vajaduse korral rahvusvaheliselt tunnustatud standardite kohase molekulaaranalüüsi teel.

Pädev asutus teeb registreerimise kohta otsuse alles pärast seda, kui ta on jõudnud järeldusele, et materjali tüübist sõltuvalt kohaldatavad alapunktide i–iii nõuded on täidetud.

c)Supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjali turustamisel kohaldatakse vastavalt B osa punktis 2 sätestatud nõudeid. [ME 276]

D OSA

VILJAPUUDE, VIINAPUUDE JA SEEMNEKARTULI SUPERELIIT-, ELIIT- JA SERTIFITSEERITUD SEEMNE TOOTMISE JA TURUSTAMISE NÕUDED [ME 277]

1.Viljapuude, viinapuude ja seemnekartuli supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemne tootmise nõuded [ME 278]

A.Külvamine või istutamine

a)Emataimed ja vajaduse korral tolmeldavad taimed istutatakse nii, et:

i)järgitakse asjaomaste botaaniliste omaduste ja aretusmeetodite alusel ning materjali kategooriast lähtuvalt kindlaks määratud piisavat kaugust sama perekonna või liigi teistest taimedest, et tagada kaitse soovimatu võõrtolmlemise eest ja hoida ära risttolmlemist teiste kultuuridega, ning

ii)istutustihedus on sobiv iga taime eraldi jälgimiseks.

b)Asjakohasel juhul toimub materjali kultiveerimine samasse perekonda või liiki kuuluva toiduks või söödaks ette nähtud materjali kultiveerimisest eraldi.

B.Põllul kultiveerimine

a)Paljundusmaterjal ja istutusmaterjal hoitakse kõikides viljelusetappides teineteisest lahus.

b)Konkreetse kategooria suhtes kohaldatavatele nõuetele vastavat paljundusmaterjali ei segata mõne muu kategooria materjaliga.

c)Õitseva emataime puhul toimub asjaomasest perekonnast või liigist sõltuvalt kas isetolmlemine või risttolmlemine ümbritsevate tolmeldavate taimede õietolmuga.

d)Kõikides viljelusetappides kõrvaldatakse ebatüüpilised, deformeerunud ja kahjustatud taimed, et tagada sordiehtsus või konkreetsesse sorti mittekuuluvate taimede puhul liigiehtsus, samuti taimede piisav puhtus ja tootmistõhusus.

e)Defektide esinemisel välistatakse asjaomaste emataimede ja tolmeldavate taimede kasutamine seemneallikana.

f)Emataimi säilitatakse kõikides viljelusetappides tingimustes, mis võimaldavad seemne tootmist. Emataimi ja tolmeldavaid taimi säilitatakse kõikides viljelusetappides tingimustes, mis võimaldavad taimi identifitseerida ja kontrollida nende vastavust ametlikule või ametlikult tunnustatud sordikirjeldusele. Emataimede ja tolmeldavate taimede puhul, mis ei kuulu konkreetsesse sorti, kontrollitakse nende vastavust ametlikule või ametlikult tunnustatud kirjeldusele selle liigi kohta, kuhu kõnealused emataimed ja tolmeldavad taimed kuuluvad.

g)Emataimi ja tolmeldavaid taimi kontrollitakse asjaomase perekonna või liigi puhul sobiva(te)s kasvuetap(p)i(de)s sobiva sageduse ja sobivate meetoditega.

h)Partiist võetav proov peab olema nõuetekohase miinimumsuurusega, et võimaldada kontrollida asjaomast perekonda või liiki käsitlevate kvaliteedinõuete täitmist. Proovivõtusagedus, -seadmed ja -meetod peavad olema asjaomase perekonna või liigi jaoks sobivad ja vastama kohaldatavatele rahvusvahelistele standarditele.

i)Katsetes kasutatakse asjaomase perekonna või liigi jaoks sobivaid meetodeid, seadmeid ja kasvusubstraate ning need viiakse läbi kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste standarditega, et tagada kvaliteedinõuete järgimine.

2.Viljapuude, viinapuude ja seemnekartuli supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemne turustamise nõuded

Seeme peab iga perekonda või liiki ja iga kategooriat iseloomustavatest omadustest sõltuvalt vastama kõikidele järgmistele kvaliteedinõuetele:

a)see peab kuuluma asjaomasesse sorti või konkreetsesse sorti mittekuuluva seemne puhul asjaomasesse liiki;

b)selle minimaalne elujõulisus, kindlaksmääratud mõõtmed ja asjakohasel juhul konkreetne klass peavad olema sellised, et oleks tagatud materjali nõuetekohasus ja istutamiseks piisav partii homogeensus, ning

c)see peab olema konkreetsetest defektidest ja kahjustustest praktiliselt vaba, et oleks tagatud seemne kvaliteet.

E OSA

IN VITRO PALJUNDAMISE TEEL SAADUD SUPERELIIT-, ELIIT- JA SERTIFITSEERITUD MATERJALI TOOTMISE JA TURUSTAMISE NÕUDED

1.In vitro paljundamise teel saadud supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjali tootmise nõuded

A.In vitro kultiveerimine

a)In vitro või in vivo saadud materjali identifitseerimisandmed määratakse kindlaks etiketil ja registreeritakse, et tagada materjali jälgitavus. Materjali etikett säilitatakse.

b)In vivo saadud materjalist võetud materjaliproov desinfitseeritakse.

B.In vitro tootmine

a)Alapunkti A alapunktis a osutatud materjalist saadud klooni(de) tootmiseks kasutatakse in vitro paljundamist.

b)Paljundusmaterjal ja istutusmaterjal hoitakse kõikides viljelusetappides teineteisest lahus.

c)Taimse paljundusmaterjali konkreetse kategooria suhtes kohaldatavatele nõuetele vastavat klooni või neile vastavaid kloone ei segata mõne muu kategooria klooni(de)ga.

d)Vajaduse korral piiratakse asjaomase perekonna või liigi puhul in vitro paljundamisel kasutatavate järjestikuste paljundustsüklite arvu.

e)Klooni või kloone säilitatakse kõikides tootmisetappides sellistes tingimustes, mis võimaldavad toota taimset paljundusmaterjali ning taimi identifitseerida ja kontrollida nende vastavust ametlikule või ametlikult tunnustatud sordikirjeldusele. Klooni(de) puhul, mis ei kuulu konkreetsesse sorti, kontrollitakse taimede vastavust ametlikule või ametlikult tunnustatud kirjeldusele selle liigi kohta, kuhu kõnealune kloon kuulub või kõnealused kloonid kuuluvad.

f)Klooni või kloone kontrollitakse asjaomase perekonna või liigi puhul sobiva(te)s kasvuetap(p)i(de)s sobiva sageduse ja sobivate meetoditega.

2.In vitro paljundamise teel saadud supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjali turustamise nõuded

In vitro või in vivo saadud materjal peab iga perekonda või liiki ja iga kategooriat iseloomustavatest omadustest sõltuvalt vastama kõikidele järgmistele nõuetele:

a)see peab kuuluma etiketil märgitud asjaomasesse sorti või konkreetsesse sorti mittekuuluva materjali puhul asjaomasesse liiki, kusjuures sellise kuuluvuse kindlakstegemiseks:

i)vaadeldakse alapunkti A alapunktis a osutatud in vivo saadud materjali fenotüübitunnuseid;

ii)toodetakse alapunkti A alapunktis a osutatud in vitro saadud materjalist taimi in vivo ning vaadeldakse nende taimede fenotüübitunnuseid;

iii)toodetakse alapunkti B alapunktis a osutatud klooni(de)st taimi in vivo ning vaadeldakse nende taimede fenotüübitunnuseid ning

iv)viiakse vajaduse korral läbi alapunkti A alapunktis a osutatud in vitro saadud materjali ja/või alapunkti B alapunktis a osutatud klooni(de) molekulaaranalüüs;

c)see peab olema konkreetsetest defektidest ja kahjustustest praktiliselt vaba.

III LISA

ARTIKLIS 8 OSUTATUD NÕUDED STANDARDSEEMNE JA -MATERJALI TOOTMISEKS JA TURUSTAMISEKS

A OSA

PÕLLUMAJANDUSKULTUURIDE LIIKIDE JA KÖÖGIVILJALIIKIDE STANDARDSEEMNE TOOTMISE JA TURUSTAMISE NÕUDED

1.Standardseemne tootmise üldnõuded

A.Külvamine või istutamine

a)Määratakse kindlaks külvatava seemne sort, sealhulgas vajaduse korral emataimed, et tagada seemne jälgitavus. Materjali etiketti või emataime andmeid säilitatakse vähemalt kaks aastat.

b)Põllul eelnevalt kasvatatud kultuur ei tohi takistada asjaomase põllukultuuri liigi ja sordi seemne tootmist ning põld peab olema eelnenud kultuurist sinna jääda võinud ise kasvama hakanud taimedest piisavalt puhas.

c)Emataimed või seeme istutatakse ja/või külvatakse nii, et:

i)järgitakse iga liigi botaaniliste omaduste ja aretusmeetodite alusel kindlaks määratud eralduseeskirjade kohast piisavat kaugust sama liigi ja/või erinevate sortide õietolmuallikatest, et tagada kaitse soovimatu võõrtolmlemise eest ja hoida asjakohasel juhul ära risttolmlemist teiste kultuuridega, ning

ii)vajaduse korral on tagatud sobiva tolmlemisallika olemasolu ja sobiv tolmlemismäär järgneva paljunemise võimaldamiseks.

d)Kooskõlas määrusega (EL) 2016/2031 kontrollitakse mulla, substraatide, emataimede ja vahetu ümbritseva keskkonna kvaliteeti, et veenduda taimekahjustajate ja nende siirutajate puudumises.

e)Pööratakse asjakohast tähelepanu kõikidele kasutatavatele masinatele ja seadmetele, et tagada umbrohu ja laborikatsetes raskesti eristatavate teiste liikide puudumine.

g)Vajaduse korral võib seemne paljundamiseks kasutada ka in vitro paljundamist.

B.Põllul tootmine

a)Tagatakse ebatüüpiliste taimede puudumine põllul. Kui see ei ole asjaomase liigi omaduste tõttu võimalik, peab selliste taimede osakaal olema võimalikult väike.

d)Emataimi säilitatakse asjakohasel juhul kõikides tootmisetappides sellistes tingimustes, mis võimaldavad toota seemet ning taimi identifitseerida ja kontrollida nende vastavust ametlikule sordikirjeldusele. [ME 279]

e)Kõiki põllul kasvavaid kultuure kontrollitakse asjaomase liigi puhul sobiva(te)s kasvuetap(p)i(de)s sobiva sageduse ja sobivate meetoditega, et veenduda nende vastavuses asjakohastele nõuetele. Kontrolliks kasutatavad meetodid peavad võimaldama tagada vaatluste usaldusväärsuse. Kui nõuetele mittevastavaid taimi ei ole võimalik kasvuetapis eemaldada ega eraldada, jäetakse kõik põllul kasvavad taimed seemne tootmiseks kasutamata, välja arvatud juhul, kui soovimatu seeme on võimalik hilisemas etapis mehaaniliselt eraldada.

C.Koristamine ja koristusjärgsed toimingud

a)Seeme koristatakse vastavalt vajadusele hulgi või üksikute taimede kaupa, et tagada selle ehtsus, puhtus ja jälgitavus.

b)Igast partiist võetakse seemneproov ja analüüsitakse seda laboris, et tagada vastavus asjaomast liiki käsitlevatele kvaliteedinõuetele, sealhulgas idanevusnõuetele. Vajaduse korral hõlmab testimine korduskatset idanemismäära kindlakstegemiseks pärast asjaomase liigi jaoks sobiva teatava ajavahemiku möödumist.

c)Seemnepartiidega viiakse läbi riskipõhine ametlik järelkontrollikatse, et veenduda vastavuses:

i)sordiehtsuse nõuetele;

ii)minimaalse sordipuhtuse standarditele;

iii)idanevusnõuetele ning

iv)taimetervisenõuetele.

Ametlikus järelkontrollikatses kasutatavad proovid võetakse ametlikult.

Võib kasutada sobivaid biomolekulaarseid meetodeid.

2.Standardseemne turustamise nõuded

Seeme peab iga perekonna või liigi omadustest sõltuvalt vastama kõikidele järgmistele kvaliteedinõuetele:

a)selle minimaalne idanevus peab olema selline, et oleks tagatud nõuetekohane taimede arv ruutmeetri kohta pärast külvamist ning sellest tulenev saagikus ja saagi kvaliteet;

b)kõva seemne maksimumsisaldus peab olema selline, et oleks tagatud nõuetekohane taimede arv ruutmeetri kohta;

c)selle minimaalne puhtus peab olema selline, et oleks tagatud kõrgeimal tasemel sordiehtsus;

d)selle maksimaalne niiskusesisaldus peab olema selline, et oleks tagatud materjali säilimine töötlemise, ladustamise ja turul kättesaadavaks tegemise ajal;

e)muu perekonna või liigi taimede seemne maksimumsisaldus selles peab olema selline, et oleks tagatud soovimatute taimede vähim sisaldus partiis;

f)see peab olema piisavalt elujõuline ning selle kindlaksmääratud mõõtmed ja konkreetne klass peavad olema sellised, et oleks tagatud materjali nõuetekohasus ja külvamiseks või istutamiseks piisav partii homogeensus;

g)mulla ja võõrkehade maksimumsisaldus selles peab olema selline, et võimaldada ära hoida pettusi ja tehniliste lisandite esinemist, ning

h)see peab olema konkreetsete defektide ja kahjustusteta, et oleks tagatud materjali kvaliteet ja tervis.

B OSA

PÕLLUMAJANDUSKULTUURIDE LIIKIDE JA KÖÖGIVILJALIIKIDE NING VILJA- JA VIINAPUUDE STANDARDMATERJALI TOOTMISE JA TURUSTAMISE NÕUDED [ME 280]

Standardmaterjali tootmisel ja turustamisel III lisa A osa kohaldatakse vastavalt II lisa B osa, välja arvatud selle alapunkti b alapunkt i standardmaterjali tootmisel ja turustamisel ning kooskõlas artikliga 26 turule viidud säilitussortide puhul. [ME 281]

Viinapuude pookealuseid ei tohi turustada standardmaterjalina. [ME 282]

C OSA

ARTIKLI 9 LÕIKES 1 OSUTATUD NÕUDED VALITUD KLOONIDE, MITME KLOONI SEGUDE JA POLÜKLONAALSE TAIMSE PALJUNDUSMATERJALI STANDARDMATERJALI REGISTREERIMISEKS, TOOTMISEKS JA TURUSTAMISEKS [ME 283]

Viinapuude pookealuseid ei tohi turustada standardmaterjalina.

1.Istutamine

II lisa C osa punkti 1 kohaldatakse vastavalt polüklonaalse taimse paljundusmaterjali istutamisel. [ME 284]

Valitud kloonide, mitme klooni segude ja polüklonaalse taimse paljundusmaterjali standardmaterjali registreerimisel, tootmisel ja turustamisel kohaldatakse vastavalt II lisa C osa.

2.Põllul kultiveerimine

a)Paljundus- ja istutusmaterjal hoitakse kõikides kasvuetappides teineteisest lahus.

b)Kõikides viljelusetappides kõrvaldatakse ebatüüpilised, deformeerunud ja kahjustatud taimed, et tagada nii tootmistõhusus kui ka sordiehtsus ja -puhtus või konkreetsesse sorti mittekuuluvate pookealuste puhul liigiehtsus.

c)Defektide esinemisel välistatakse asjaomaste emataimede kasutamine taimse paljundusmaterjali allikana.

d)Asjaomaseid emataimi säilitatakse kõikides kasvuetappides sellistes tingimustes, mis võimaldavad toota taimset paljundusmaterjali ning taimi identifitseerida ja kontrollida nende vastavust ametlikule või ametlikult tunnustatud sordikirjeldusele.

e)Emataimi kontrollitakse visuaalselt asjaomase perekonna või liigi puhul sobiva(te)s kasvuetap(p)i(de)s sobiva sageduse ja sobivate meetoditega. [ME 285]

2a.Polüklonaalse taimse paljundusmaterjali turustamise nõuded

Materjal peab iga asjaomase perekonna või liigi omadustest sõltuvalt vastama kõikidele järgmistele nõuetele:

a)selle minimaalne elujõulisus, kindlaksmääratud mõõtmed ja asjakohasel juhul konkreetne klass peavad olema sellised, et oleks tagatud materjali nõuetekohasus ja istutamiseks piisav partii homogeensus;

b)see peab olema konkreetsetest defektidest praktiliselt vaba;

c)materjalis esindatud genotüübid segatakse enne asjaomase taimse paljundusmaterjali lõplikku pakendamist nii, et kõikide genotüüpide osakaal asjaomases polüklonaalses taimses paljundusmaterjalis on võrdne; kõrvalekalle on siiski lubatud, kuid ühegi genotüübi esinemissagedus ei tohi kunagi olla rohkem kui kaks korda suurem kõige haruldasema genotüübi esinemissagedusest. [ME 286]

D OSA

VILJAPUUDE, VIINAPUUDE JA SEEMNEKARTULI STANDARDSEEMNE TOOTMISE JA TURUSTAMISE NÕUDED [ME 287]

Viljapuude, viinapuude ja seemnekartuli standardseemne tootmisel ja turustamisel kohaldatakse vastavalt II lisa D osa. [ME 288]

E OSA

IN VITRO PALJUNDAMISE TEEL SAADUD STANDARDMATERJALI TOOTMISE JA TURUSTAMISE NÕUDED

In vitro paljundamise teel saadud standardmaterjali tootmisel ja turustamisel kohaldatakse vastavalt II lisa E osa.

IV LISA

PEREKONNAD JA LIIGID, MILLE PUHUL VÕIB VASTAVALT ARTIKLI 20 LÕIKELE 1 TOOTA JA TURUSTADA ÜKSNES SUPERELIIT-, ELIIT- VÕI SERTIFITSEERITUD SEEMET VÕI MATERJALI

A OSA

MUUDE PÕLLUMAJANDUSKULTUURIDE KUI KÖÖGIVILJADE TOOTMISEKS KASUTATAVAD PEREKONNAD JA LIIGID, MILLE PUHUL VÕIB TOOTA JA TURUSTADA ÜKSNES SUPERELIIT-, ELIIT- VÕI SERTIFITSEERITUD SEEMET

Agrostis canina L.

Agrostis capillaris L.

Agrostis gigantea Roth

Agrostis stolonifera L.

Alopecurus pratensis L.

Arachis hypogaea L.

Arrhenatherum elatius (L.) P.Beauv. ex J.Presl & C.Presl

Avena nuda L.

Avena sativa L. (sealhulgas A. byzantina K.Koch)

Avena strigosa Schreb.

Beta vulgaris L.

Brassica juncea (L.) Czern.

Brassica napus L. var. napobrassica (L.) Rchb.

Brassica napus L. var. napus

Brassica nigra (L.) W.D.J.Koch

Brassica oleracea L. convar. acephala (DC.) Alef. var. medullosa Thell. + var. varidis L.

Brassica rapa L.

Bromus catharticus Vahl

Bromus sitchensis Trin.

Cannabis sativa L.

Carthamus tinctorius L.

Carum carvi L.

Cynodon dactylon (L.) Pers.

Dactylis glomerata L.

Festuca arundinacea Schreb.

Festuca filiformis Pourr.

Festuca ovina L.

Festuca pratensis Huds.

Festuca rubra L.

Festuca trachyphylla (Hack.) Krajina

×Festulolium Asch. et Graebn.

Galega orientalis Lam.

Glycine max (L.) Merrill

Gossypium L.

Hedysarum coronarium L.

Helianthus annuus L.

Hordeum vulgare L.

Linum usitatissimum L.

Lolium × boucheanum Kunth

Lolium multiflorum Lam.

Lolium perenne L.

Lotus corniculatus L.

Lupinus albus L.

Lupinus angustifolius L.

Lupinus luteus L.

Medicago lupulina L.

Medicago sativa L.

Medicago × varia Martyn

Onobrychis viciifolia Scop.

Oryza sativa L.

Papaver somniferum L.

Phacelia tanacetifolia Benth.

Phalaris aquatica L.

Phalaris canariensis L.

Phleum nodosum L.

Phleum pratense L.

Pisum sativum L.

Poa annua L.

Poa nemoralis L.

Poa palustris L.

Poa pratensis L.

Poa trivialis L.

Raphanus sativus L.

Secale cereale L.

Sinapis alba L.

Solanum tuberosum L.

Sorghum bicolor (L.) Moench

Sorghum bicolor (L.) Moench × Sorghum sudanense (Piper) Stapf.

Sorghum sudanense (Piper) Stapf.

Trifolium alexandrinum L.

Trifolium hybridum L.

Trifolium incarnatum L.

Trifolium pratense L.

Trifolium repens L.

Trifolium resupinatum L.

Trigonella foenum-graecum L.

Trisetum flavescens (L.) P.Beauv.

×Triticosecale Wittm. ex A.Camus

Triticum aestivum L.

Triticum durum Desf.

Triticum spelta L.

Vicia faba L.

Vicia pannonica Crantz

Vicia sativa L.

Vicia villosa Roth

Zea mays L.

B OSA

PEREKONNAD JA LIIGID, MILLE PUHUL VÕIB TOOTA JA TURUSTADA ÜKSNES SUPERELIIT-, ELIIT- VÕI SERTIFITSEERITUD MATERJALI

Solanum tuberosum L.

IVa LISALIIGID, MIDA VÕIB TOOTA JA TURUSTADA TARBESEEMNENA

Arachis hypogaea L.

Biserrula pelecinus

Brassica nigra (L.) W.D.J. Koch

Cynodon dactylon L.

Festuca trachyphylla (Hack.) Krajina)

Festuca filiformis Pour

Hedysarum coronarium L.

Lathyrus cicera

Medicago × varia T. Martyn Sand

Medicago doliata Carmingn

Medicago italica (Mill.) Fiori

Medicago littoralis

Medicago murex

Medicago polymorpha

Medicago rugosa

Medicago scutellata

Medicago truncatula

Medicago x varia Martyn Sand

Onobrychis viciifolia Scop

Ornithopus compressus

Ornithopus sativus

Phalaris aquatica L.

Plantago lanceolata

Poa annua

Poa nemoralis

Trifolium fragiferum

Trifolium glanduliferum

Trifolium hirtum

Trifolium isthmocarpum

Trifolium michelianum

Trifolium squarrosum

Trifolium subterraneum

Trifolium vesiculosum

Trigonella foenum-graecum L.

Vicia bengahalensis L.

Vicia pannonica Crantz

xFestulolium Asch. & Graebn. [ME 289]

V LISA

ARTIKLIS 22 OSUTATUD NÕUDED SÄILITUSSEGUDE TOOTMISEKS JA TURUSTAMISEKS

1.LähtealaPäritolupiirkond [ME 290]

Pädevad asutused võivad määrata säilitussegu jaoks konkreetse lähtealapäritolupiirkonna, millega selline segu on looduslikult seotud. Seejuures võtavad nad arvesse taimede geneetiliste ressurssidega tegelevatelt asutustelt ja asjaomastelt liikmesriikide tunnustatud organisatsioonidelt saadud teavet. [ME 291]

Kui lähtealapäritolupiirkond asub mitmes liikmesriigis, määratakse see kindlaks kõikide asjaomaste liikmesriikide ühisel kokkuleppel. [ME 292]

2.Liigid

Säilitussegus kasutatavad liigid ja asjakohasel juhul alamliigid peavad olema:

a)lähtealapäritolupiirkonna elupaigatüübile iseloomulikud; [ME 293]

b)segu koostisosana olulised looduskeskkonna säilitamiseks seoses geneetiliste ressursside alalhoidmisega;

c)sobilikud lähtealapäritolupiirkonna elupaigatüübi taastamiseks. [ME 294]

Säilitussegu ei tohi sisaldada liike Avena fatua, Avena sterilis ega Cuscuta spp.

Perekonna Rumex muude liikide kui (v.a Rumex acetosella, ja Rumex maritimus’e, Rumex acetosa, R. thyrsiflorus ja R. sanguineus) sisaldus ei tohi olla üle 0,05 massiprotsendi. [ME 295]

3.Ettevõtjale loa andmine

Ettevõtja peab enne säilitussegu tootmist saama selleks loa.

Ettevõtja esitab artikli 22 lõikes 1 osutatud loa saamiseks taotluse, mis sisaldab kõiki järgmisi elemente:

a)ettevõtja nimi ja aadress;

b)koristusmeetod: kas segu saadakse otsekoristuse või paljundamise teel;

c)säilitussegu koostisosad liikide ning asjakohasel juhul alamliikide ja sortide kaupa; teave selle kohta, millised neist on päritolupiirkonnalähteala elupaigatüübile iseloomulikud ja millised neist on segu koostisosana olulised looduskeskkonna säilitamiseks seoses geneetiliste ressursside alalhoidmisega; [ME 296]

d)segu kogus, mille jaoks luba soovitakse kohaldada; [ME 297]

e)segu päritolupiirkondlähteala; [ME 298]

f)kogumiskoht ja paljundatud säilitussegu puhul ka paljundamiskoht;

g)segu päritolupiirkonnalähteala elupaigatüüp ning [ME 299]

h)kogumise aasta.

Taotlusele lisatakse teave, mis on vajalik selleks, et kontrollida otsekoristuse teel saadud säilitussegu puhul vastavust punktislõikes 4 sätestatud nõuetele ja paljundatud säilitussegu puhul vastavust punktislõikes 5 sätestatud nõuetele. [ME 300a]

Pädevad asutused võivad anda välja loa, millele on märgitud loa kuupäev ja kohaldamisala lähtuvalt ettevõtja taotlusest ja nõuetele vastavusest ning turustamispiirangud lähtealal.

Ettevõtja teatab enne iga tootmishooaja algust säilitussegu seemnekoguse, mille jaoks luba on ette nähtud, ning kavandatud kogumiskohaasjakohasel juhul iga kalendri- või -kohtade suuruse ja asukoha ning kogumiskuupäeva või -kuupäevadmajandusaasta lõpus pädevale asutusele lubatud säilitussegu koguse. [ME 301]

4.Otsekoristuse teel saadud säilitussegu tootmine

Otsekoristuse teel saadud säilitussegu puhul peavad olema täidetud järgmised nõuded:

a)lähtealalpäritolupiirkonnast kogutud seemnesegu (edaspidi „otsekoristuse teel saadud säilitussegu“) on kogutud kohas, kus ei ole loa andmise kuupäevale eelneva 40 aasta jooksul toimunud külvamist; [ME 302]

b)otsekoristuse teel saadud säilitussegu koostises olevate liikide ja asjakohasel juhul alamliikide protsentuaalne osakaal on lähteala elupaigatüübi taastamiseks sobilik;

c)alapunkti b nõuetele mittevastavate liikide ja asjakohasel juhul alamliikide osakaal ei tohi olla üle 1 massiprotsendi;

d)pädevad asutused võivad teha kogumiskohas kasvuperioodil sobivate ajavahemike järel ja kogumise ajal visuaalset kontrolli, et veenduda segu vastavuses konkreetse säilitussegu suhtes sätestatud nõuetele; nad dokumenteerivad sellise kontrolli tulemused;

e)viiakse läbi ametlikud või pädeva asutuse ametliku järelevalve all tehtavad katsed, et kontrollida säilitussegu vastavust kehtestatud nõuetele; kõnealuste katsete tegemisel kasutatakse kaasaegseid rahvusvahelisi meetodeid või selliste meetodite puudumise korral mis tahes muid asjakohaseid meetodeid;

f)proovid võetakse homogeensetest partiidest ja neist peab piisama alapunktis e osutatud katsete tegemiseks.

5.Paljundatud säilitussegu tootmine

Loa saanud ettevõtja võib säilitussegu seemet ka paljundada, tehes läbi järgmise protsessi:

a)seeme saadakse eraldi liikide kaupa lähtealalpäritolupiirkonnast või ostetakse teiselt ettevõtjalt otsekoristuse teel saadud säilitusseguna; [ME 303]

b)alapunktis a osutatud seemet paljundatakse väljaspool lähteala eraldi liikide kaupa. Paljundamine võib toimuda viie põlvkonna ulatuses; [ME 304]

c)seejärel segatakse asjaomaste liikide seeme, et saada segu, mis koosneb lähteala elupaigatüübile iseloomulike perekondade, liikide ja asjakohasel juhul alamliikide taimede seemneist;

d)see segu võib sisaldada ka I lisa A osas loetletud liikidelt pärit tavapärasel viisil toodetud seemet, kui see vastab alapunkti c nõuetele; [ME 305]

e)säilitussegu paljundamiseks kasutatav seeme peab olema kogutud lähtealal sellises kogumiskohas, kus ettevõtja ei ole punktis 3 osutatud loa andmise kuupäevale eelneva 40 aasta jooksul viinud läbi külvamist;

f)paljundatud säilitussegu peab koosnema selliste liikide ja asjakohasel juhul alamliikide seemnest, mis on lähteala elupaigatüübile iseloomulikud ja mis on segu koostisosana olulised loodusliku keskkonna säilitamiseks seoses geneetiliste ressursside alalhoidmisega;

g)alapunktis f osutatud koostisosade idanemismäär peab olema piisav, et võimaldada lähteala elupaigatüübi taastamist;

h)alapunkti gf nõuetele mittevastavate liikide ja asjakohasel juhul alamliikide osakaal ei tohi olla üle 1 massiprotsendi; [ME 306]

i)paljundatud säilitussegu koostisosad, mille puhul on tegemist I lisa A osas loetletud liikide seemnega, peavad enne segamist vastama vähemalt asjaomase liigi standardseemne suhtes kohaldatavatele nõuetele;

j)viiakse läbi ametlikud või liikmesriigi ametliku järelevalve all tehtavad katsed, et kontrollida säilitussegu vastavust kehtestatud nõuetele; kõnealuste katsete tegemisel kasutatakse kaasaegseid rahvusvahelisi meetodeid või selliste meetodite puudumise korral mis tahes muid asjakohaseid meetodeid;

k)proovid võetakse homogeensetest partiidest ja neist peab piisama alapunktis j osutatud katsete tegemiseks.

VI LISA

ARTIKLI 27 LÕIKES 2 OSUTATUD NÕUDED HETEROGEENSEST MATERJALIST SAADUD TAIMSE PALJUNDUSMATERJALI TOOTMISEKS JA TURUSTAMISEKS

A.Heterogeensest materjalist teatamine

Artikli 27 lõikes 2 osutatud heterogeensest materjalist saadud taimset paljundusmaterjali võib turustada pärast seda, kui ettevõtja on esitanud pädevale asutusele heterogeense materjali kohta teate toimiku näol, mis sisaldab järgmist:

a)taotleja kontaktandmed;

b)asjaomase heterogeense materjali liigiline kuuluvus ja nimetus;

c)punkti B kohane heterogeense materjali kirjeldus;

d)taotleja kinnitus alapunktide a, b ja c kohaste andmete tõesuse kohta;

e)representatiivne proov.

Kõnealune teade saadetakse tähtkirjaga või pädeva asutuse jaoks vastuvõetava mis tahes muu sidekanali kaudu, mille puhul nõutakse vastuvõtukinnitust. Kui vastuvõtuteatel märgitud kuupäevast kolme kuu möödudes ei ole nõutud lisateabe esitamist ega edastatud tarnijale teate puudulikkuse tõttu ametlikku keeldumist, loetakse teade ja selle sisu olevat pädevas asutuses vastuvõetavaks tunnistatud ning asjaomane heterogeenne materjal kantakse heterogeense materjali registrisse. Registrisse kandmine jääb ettevõtjale ka edaspidi tasuta teenuseks. [ME 307]

B.Heterogeense materjali kirjeldus

1.Heterogeense materjali kirjeldus peab hõlmama kõiki järgmisi elemente:

a)selle omaduste kirjeldus, sealhulgas:

i)materjali peamiste ühiste fenotüübitunnuste kirjeldus koos materjali heterogeensuse kirjeldusega, mis hõlmab täheldatavat fenotüübi varieeruvust paljundusüksuste lõikes;

ii)dokumentatsioon materjali asjakohaste omaduste kohta, sealhulgas selliste agronoomiliste aspektide kohta nagu saagikus, saagikuse püsivus, sobivus väikese intensiivsusega süsteemide jaoks, tulemuslikkuse näitajad, vastupanu abiootilisele stressile, vastupanu haigustele, kvaliteedinäitajad, maitse ja värvus;

iii)kõik olemasolevad katsetulemused alapunktis ii osutatud omaduste kohta;

b)heterogeense materjali aretamise või tootmise meetodi liigi kirjeldus;

c)heterogeense materjali aretamiseks või tootmiseks kasutatud lähtematerjali kirjeldus ning asjaomase ettevõtja kasutatava ettevõttesisese tootmiskontrolliprogrammi kirjeldus koos viitega punkti B alapunkti 2 alapunktis a osutatud meetoditele ja asjakohasel juhul punkti B alapunkti 2 alapunktis c osutatud meetoditele;

d)põllumajandusettevõtte majandamis- ja selektsioonitava kirjeldus koos viitega punkti B alapunkti 2 alapunktile b ning vajaduse korral lähtematerjali kirjeldus koos viitega punkti B alapunkti 2 alapunktile c;

e)viide riigile, kus toimus aretamine või tootmine, teave tootmisaasta kohta ning mullastiku- ja kliimatingimuste kirjeldus.

2.Heterogeense materjali saamiseksHeterogeenne materjal võib kasutada ühte järgmistest meetoditestolla saadud ühe järgnevalt loetletud meetodi abil: [ME 308]

a)mitme eri tüüpi lähtematerjali ristamine ristamismeetodite abil, millega saadakse järglaskonna arvukuse suurendamise, korduva uuesti külvamise ning loodusliku ja/või kunstliku valiku tulemusena mitmekesine heterogeenne materjal, mida iseloomustab suur geneetiline varieeruvus;

b)põllumajandusettevõtte majandamistava, mis hõlmab materjali selektsiooni, kasvatamist või säilitamist ning millega saavutatakse suur geneetiline varieeruvus;

c)heterogeense materjali aretamiseks või tootmiseks kasutatav mis tahes muu meetod, mille puhul on arvesse võetud paljundamise eripära.

C.Heterogeensest materjalist saadud taimse paljundusmaterjali partiide identifitseerimisega seotud nõuded

Heterogeensest materjalist saadud taimne paljundusmaterjal peab olema identifitseeritav kõikide järgmiste elementide alusel:

a)heterogeense materjali saamiseks kasutatud ristamise algmaterjal ja tootmiskava vastavalt punkti B alapunkti 2 alapunktis a või asjakohasel juhul punkti B alapunkti 2 alapunktis c sätestatule või materjali ajalugu ja põllumajandusettevõtte majandamistava, sealhulgas teave selle kohta, kas punkti B alapunkti 2 alapunkti b või c kohase meetodi puhul toimus valik looduslikul teel ja/või inimsekkumise tulemusena;

b)riik, kus toimus aretamine või tootmine, ning

c)materjali peamiste ühiste omaduste ja fenotüübi heterogeensuse kirjeldus.

D.Heterogeensest materjalist saadud taimse paljundusmaterjali sanitaarkvaliteedi, analüütilise puhtuse ja idanevusega seotud nõuded

1.Heterogeensest materjalist saadud taimne paljundusmaterjal peab seemne puhul vastama asjaomase liigi madalaima kategooria materjalile kehtestatud nõuetele, sealhulgas IV lisas loetletud liikidele kehtestatud nõuetele, asjaomast liiki käsitlevatele analüütilise puhtuse ja idanevuse nõuetele ning muu materjali puhul asjaomase liigi madalaima kategooria materjali käsitlevatele kvaliteedinõuetele. [ME 309]

Määruse (EL) 2016/2031 kohaste positiivsete testitulemuste korral või taimekahjustaja põhjustatud nähtavate sümptomite ilmnemisel või defektide esinemisel töödeldakse taimi või välistatakse nende kasutamine taimse paljundusmaterjali allikana.

2.Erandina punkti D alapunktist 1 võivad ettevõtjad lasta turule heterogeensest materjalist saadud taimset paljundusmaterjali, mis ei vasta idanevusnõuetele, kui ettevõtja esitab etiketil või otse pakendil asjaomase taimse paljundusmaterjali idanemismäära.

E.Heterogeensest materjalist saadud taimse paljundusmaterjali pakendamise ja märgistamise nõuded

1.Heterogeensest materjalist saadud taimne paljundusmaterjal pakendatakse väikepakendisse koguses, mis ei ületa punktis H määratletud maksimumkogust. Selle võib siiski panna ka muusse pakendisse või mahutisse, kuid üksnes juhul, kui pakend või mahuti suletakse nii, et seda ei saa avada sellele avamisjälgi jätmata.

2.Ettevõtja kinnitab heterogeensest materjalist saadud taimse paljundusmaterjali pakendile või mahutile etiketi, mis on vähemalt ühes liidu ametlikus keeles.

See etikett peab:

i)olema loetav, ühele poolele trükitud või kirjutatud tekstiga, hiljuti väljastatud ja hõlpsalt nähtav;

ii)sisaldama käesoleva lisa punktis G sätestatud teavet, välja arvatud juhul, kui see teave on trükitud või kirjutatud otse pakendile või mahutile, ning

iii)olema kollane, rohelise diagonaalse ristiga.

3.Läbipaistva väikepakendi puhul võib etiketi paigutada pakendi sisse, eeldusel, et see on selgesti loetav.

4.Erandina punkti E alapunktidest 1 ja 2 võib heterogeensest materjalist saadud taimset paljundusmaterjali, mis on paigutatud suletud ja märgistatud pakendisse või mahutisse, müüa lõppkasutajale märgistamata ja hermeetiliselt sulgemata pakendis, kui see ei sisalda punktis H sätestatud maksimumkogusest suuremat kogust materjali ja ostja soovil esitatakse talle tarnimise hetkel kirjalikult teave asjaomase heterogeense materjali liigilise kuuluvuse ja nimetuse ning partii viitenumbri kohta.

F.Heterogeense materjali säilitamine

1.Kui säilitamine on võimalik, säilitab asjaomase heterogeense materjali kohta pädevale asutusele teate esitanud ettevõtja kõnealust materjali nii, et sellel säilivad teate esitamise ajal täheldatud põhiomadused, ning seni, kuni materjal on turul kättesaadav.

2.Selline säilitamine toimub kooskõlas tunnustatud tavaga, mida on kohandatud asjaomase heterogeense materjali säilitamiseks. Säilitamise eest vastutav ettevõtja talletab andmed säilitamise kestuse ja viisi kohta.

3.Pädevale asutusele tagatakse igal ajal juurdepääs kõikidele asjaomase materjali eest vastutava ettevõtja talletatud andmetele, et võimaldada kontrollida materjali säilitamise üksikasju. Ettevõtja säilitab kõnealuseid andmeid viis aastat alates hetkest, mil asjaomane heterogeenne materjal ei ole enam turul kättesaadav.

G.Pakendi etiketi sisu

Heterogeensest materjalist saadud taimset paljundusmaterjali turustatakse pakendis, mille etikett sisaldab järgmisi elemente:

1)heterogeense materjali nimetus koos fraasiga „heterogeenne materjal“;

2)märge „ELi eeskirjad ja standardid“;

3)pakendile etiketi kinnitamise eest vastutava ettevõtja nimi ja aadress või registreerimiskood;

4)tootjariik;

5)pakendile etiketi kinnitamise eest vastutava ettevõtja määratud partii viitenumber;

6)sulgemiskuu ja -aasta sõna „Suletud“ järel;

7)liik: märgitakse vähemalt liigi botaaniline nimetus, mis võib olla lühendatud kujul ja ilma autorite nimedeta;

8)deklareeritud neto- või brutomass või deklareeritud taimse paljundusmaterjali ühikute arv, välja arvatud väikepakendite puhul;

9)kui on märgitud mass ja on kasutatud puhtimisaineid või muid tahkeid lisandeid, märgitakse lisandi laad ning ligikaudne puhta seemne massi ja kogumassi suhtarv, ning

10)idanemismäär, kui see on asjakohane.

H.Heterogeensest materjalist saadud taimse paljundusmaterjali maksimumkogused väikepakendis

Liigid
Suurim netomass (kg)
Söödakultuurid
10 [ME 310]
Peet
10
Teravili
30
Õli- ja kiutaimed
10
Kartul
30
Köögiviljad:

liblikõielised
5
sibul, aed-harakputk, spargel, varspeet, söögipeet, naeris, arbuus, kõrvits, kabatšokk, porgand, redis, aed-mustjuur, spinat ja põldkännak
0,5
kõik muud köögiviljaliigid
0,1

VII LISA

ARTIKLIS 46 OSUTATUD RIIKLIKE SORDIREGISTRITE JA LIIDU SORDIREGISTRI SISU

Riiklikud sordiregistrid ja liidu sordiregister sisaldavad kõiki järgmisi elemente:

a)selle perekonna või liigi nimetus, millesse sort kuulub;

b)sordinimi ja enne käesoleva määruse jõustumist turustatud sortide puhul vajaduse korral muud alternatiivsed nimed, mida asjaomase sordi puhul kasutatakse;

c)taotleja nimi ja asjakohasel juhul taotleja viitenumber;

d)sordi registreerimise kuupäev ja asjakohasel juhul registrikande kehtivusaja pikendamise kuupäev;

e)registrikande kehtivusaja lõppemise kuupäev;

f)viide selle toimiku lingile, kus on esitatud sordi ametlik kirjeldus või asjakohasel juhul sordi ametlikult tunnustatud kirjeldus;

g)ametlikult tunnustatud kirjeldusega säilitussordi puhul vajaduse korralasjakohasel juhul piirkon(na)d, kus seda sorti on ajalooliselttraditsiooniliselt kasvatatud, ja kus see on looduslikult kohastunud (päritolupiirkon(na)d)aretatud uute säilitussortide puhul, millistele kohalikele kasvutingimustele on see kohandatud; [ME 311]

h)sordi säilitamise eest vastutava ettevõtja nimi;

i)liikmesriigid, kes on loonud vastava(d) riikliku(d) sordiregistri(d);

j)viide, mille all sort on registreeritud riiklikus sordiregistris või riiklikes sordiregistrites;

k)vajaduse korral märge selle kohta, et tegemist on mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobiva mahepõllumajandusliku sordiga;

l)vajaduse korral märge selle kohta, et sort sisaldab geneetiliselt muundatud organismi või koosneb sellest;

m)vajaduse korral märge selle kohta, et sorti kasutatakse ristamisel mõne muu registreeritud sordi saamiseks;

n)vajaduse korral märge selle kohta, et sorti kuuluvat paljundusmaterjali toodetakse ja turustatakse üksnes pookealustena;

o)vajaduse korral viide selle toimiku lingile, kus on esitatud artiklis 52 osutatud kestlikkusepõhise viljelus- ja kasutusväärtuse hindamise tulemused;

p)vajaduse korral märge sordi puhul kasutatava paljundamismeetodi kohta, sealhulgas teave selle kohta, kas tegemist on hübriidsordi või sünteetilise sordiga;

q)vajaduse korral märge selle kohta, et sort sisaldab 1. kategooria UGM-taime määruse (EL) .../... [väljaannete talitus: palun lisada viide uusi genoomikameetodeid käsitlevale määrusele] artikli 3 lõike 7 tähenduses või koosneb sellistest taimedest, ning sordi saamiseks kasutatud 1. kategooria UGM-taime(de) identifitseerimisnumber või -numbrid, millele on osutatud [ettepaneku kohase uusi genoomikameetodeid käsitleva määruse] artikli 9 lõike 1 punktis e;

r)vajaduse korral märge selle kohta, et sort sisaldab 2. kategooria UGM-taime määruse (EL) .../... [väljaannete talitus: palun lisada viide uusi genoomikameetodeid käsitlevale määrusele] artikli 3 lõike 8 tähenduses või koosneb sellistest taimedest;

s)vajaduse korral märge selle kohta, et sort on herbitsiiditolerantne, ja märge asjaomaste kohaldatavate kultiveerimistingimuste kohta;

t)vajaduse korralasjakohasel juhul märge selle kohta, et sordil on teatavad muud omadused peale punktis s osutatud omaduse, millel võib olla soovimatu põllumajanduslik mõju, ja märge asjaomaste kohaldatavate kultiveerimistingimustekasvutingimuste kohta.; [ME 312]

ta)asjakohasel juhul sordi, selle komponentide, omaduste ja aretusprotsessiga seotud asjaomased intellektuaalomandi õigused, sealhulgas, kui see on kohaldatav ja asjakohane, välja antud asjaomaste patentide või menetluses olevate patenditaotluste arv, mille kohta pädev asutus peab esitama teabe, mida ta peab ajakohasena hoidma; [ME 313]

tb)asjakohasel juhul sordi aretamisel kasutatud aretusmeetodite kirjeldus. [ME 314]

VIIa LISA

DÜNAAMILISEKS SÄILITAMISEKS ETTE NÄHTUD MAKSIMUMKOGUSED
Kogus kehtib füüsilise või juriidilise isiku, aasta ja sordi / taimse materjali / ökotüübi / taime geneetilise ressursi kohta.
Liigid
Suurim netomass (kg)
Söödakultuurid
20
Peet
20
Teravili
200
Õli- ja kiutaimed
20
Kartul
1000
Köögiviljad:

liblikõielised
75
sibul, aed-harakputk, spargel, lehtpeet ehk mangold, puna- ehk söögipeet, naeris, arbuus, kõrvits, kabatšok, porgand, redis, aed-mustjuur, spinat ja põldkännak
1
Kõik muud köögiviljaseemned
0,5
Vegetatiivselt paljundatud köögiviljad
500 taime
Vilja- ja viinapuude paljundusmaterjal
150 pookealust

[ME 315]

VIII LISA

VASTAVUSTABELID

Nõukogu direktiiv 66/401/EÜ
Käesolev määrus
Artikkel 1
Artikkel 1
Artikkel 1a
Artikkel 2 ja artikkel 3
Artikli 2 lõike 1 punkt A
Artikkel 2, artikkel 3 ja artikkel 7
Artikli 2 lõike 1 punkti B alapunkt 1
Artikkel 3 ja artikkel 7
Artikli 2 lõike 1 punkt C
Artikkel 3 ja artikkel 7
Artikli 2 lõike 1 punkt D
-
Artikli 2 lõike 1 punkt E
Artikkel 3
Artikli 2 lõike 1 punkt F
-
Artikli 2 lõike 1 punkt G
-
Artikli 2 lõige 1a
Artikkel 2
Artikli 2 lõige 1b
Artikkel 7
Artikli 2 lõige 1d
Artikkel 36
Artikli 2 lõige 2
Artikkel 83
Artikli 2 lõike 3 punkt A
Artikkel 10
Artikli 2 lõike 3 punkt B
Artikkel 10
Artikli 2 lõige 4
Artikkel 10
Artikli 3 lõige 1
Artikkel 20
Artikli 3 lõige 1a
-
Artikli 3 lõige 2
-
Artikli 3 lõige 3
Artikkel 20
Artikli 3 lõige 4
Artikkel 7
Artikkel 3a
Artikkel 7 ja artikkel 35
Artikkel 4
Artikkel 34
Artikkel 4a
Artikkel 31 ja artikkel 32
Artikkel 5
-
Artikkel 5a
-
Artikkel 6
Artikkel 63
Artikli 7 lõige 1
Artikkel 7
Artikli 7 lõige 1a
Artikkel 10 ja artikkel 12
Artikli 7 lõige 1b
Artikkel 10 ja artikkel 12
Artikli 7 lõige 2
Artikkel 7
Artikli 8 lõige 1
Artikkel 14
Artikli 8 lõige 2
-
Artikli 9 lõige 1
Artikkel 14
Artikli 9 lõige 2
Artikkel 23
Artikli 9 lõige 3
-
Artikli 10 lõike 1 punkt a
Artikkel 15
Artikkel 10a
Artikkel 15
Artikkel 10b
Artikkel 15
Artikkel 10c
Artikkel 15
Artikkel 10d
Artikkel 14
Artikkel 11
Artikkel 15
Artikkel 11a
Artikkel 17
Artikkel 12
Artikkel 12
Artikkel 13
Artikkel 21 ja artikkel 22
Artikkel 13a
Artikkel 38
Artikkel 14
Artikkel 36
Artikkel 14a
Artikkel 7 ja artikkel 15
Artikli 15 lõige 1
Artikkel 35 ja artikkel 39
Artikli 15 lõige 2
Artikkel 35
Artikli 15 lõige 3
Artikkel 35 ja artikkel 39
Artikkel 16
Artikkel 39
Artikkel 17
Artikkel 33
Artikkel 18
Artikkel 2
Artikli 19 lõige 1
Artikkel 24
Artikli 19 lõige 2
Artikkel 40
Artikkel 20
Artikkel 24
Artikkel 21
Artikkel 76
Artikkel 21a
Artikkel 7
Artikkel 22
-
Artikkel 22a
Artikkel 7, artikkel 26 ja artikkel 22
Artikkel 23
Artikkel 83
Artikkel 23a
-
Artikkel 24
-
I lisa
Artikkel 7
II lisa
Artikkel 7
III lisa
Artikkel 7 ja artikkel 13
IV lisa
Artikkel 17
V lisa
Artikkel 35

Nõukogu direktiiv 66/402/EÜ
Käesolev määrus
Artikkel 1
Artikkel 1
Artikkel 1a
Artikkel 2
Artikli 2 lõike 1 punkt A
Artikkel 2
Artikli 2 lõike 1 punkt B
Artikkel 3 ja artikkel 7
Artikli 2 lõike 1 punkt C
Artikkel 3 ja artikkel 7
Artikli 2 lõike 1 punkt Ca
Artikkel 3 ja artikkel 7
Artikli 2 lõike 1 punkt C
Artikkel 3 ja artikkel 7
Artikli 2 lõike 1 punkt D
Artikkel 3 ja artikkel 7
Artikli 2 lõike 1 punkt E
Artikkel 3 ja artikkel 7
Artikli 2 lõike 1 punkt F
Artikkel 3 ja artikkel 7
Artikli 2 lõike 1 punkt H
Artikkel 3 ja artikkel 10
Artikli 2 lõige 1a
Artikkel 2
Artikli 2 lõige 1b
Artikkel 7
Artikli 2 lõige 1c
Artikkel 7
Artikli 2 lõige 1e
-
Artikli 2 lõige 2
-
Artikli 2 lõige 3
Artikkel 10
Artikli 2 lõige 4
Artikkel 10
Artikkel 3
Artikkel 20 ja artikkel 7
Artikkel 3a
Artikkel 7 ja artikkel 35
Artikkel 4
Artikkel 34
Artikkel 4a
Artikkel 31 ja artikkel 32
Artikkel 5
-
Artikkel 5a
-
Artikkel 6
Artikkel 63
Artikli 7 lõige 1
Artikkel 7
Artikli 7 lõige 1a
Artikkel 10 ja artikkel 12
Artikli 7 lõige 1b
Artikkel 10 ja artikkel 12
Artikli 7 lõige 2
Artikkel 7
Artikli 8 lõige 1
Artikkel 14
Artikli 8 lõige 2
-
Artikli 9 lõige 1
Artikkel 14
Artikli 9 lõige 2
Artikkel 23
Artikli 9 lõige 3
-
Artikli 10 lõike 1 punkt a
Artikkel 15
Artikli 10 lõike 1 punkt b
-
Artikli 10 lõige 2
Artikkel 14
Artikli 10 lõige 3
-
Artikkel 10a
Artikkel 14
Artikkel 11
Artikkel 15
Artikkel 11a
Artikkel 15
Artikkel 12
Artikkel 17
Artikkel 13
Artikkel 21
Artikkel 13a
Artikkel 38
Artikkel 14
Artikkel 36
Artikkel 14a
Artikkel 7 ja artikkel 15
Artikli 15 lõige 1
Artikkel 35 ja artikkel 39
Artikli 15 lõige 2
Artikkel 35
Artikli 15 lõige 3
Artikkel 35 ja artikkel 39
Artikkel 16
Artikkel 39
Artikkel 17
Artikkel 33
Artikkel 18
Artikkel 2
Artikli 19 lõige 1
Artikkel 24
Artikli 19 lõige 2
Artikkel 40
Artikkel 20
Artikkel 24
Artikkel 21
Artikkel 76
Artikkel 21a
Artikkel 7
Artikkel 21b
Artikkel 7
Artikkel 22
-
Artikkel 22a
Artikkel 7
Artikkel 23
Artikkel 83
Artikkel 23a
-
Artikkel 24
-
I lisa
Artikkel 7
II lisa
Artikkel 7
III lisa
Artikkel 7
IV lisa
Artikkel 17
V lisa
Artikkel 35

Nõukogu direktiiv 68/193/EMÜ
Käesolev määrus
Artikkel 1
Artikkel 1
Artikkel 2
Artikkel 3
Artikli 2 lõike 1 punkt A
-
Artikli 2 lõike 1 punkt B
-
Artikli 2 lõike 1 punkt C
-
Artikli 2 lõike 1 punkt D
Artikkel 7
Artikli 2 lõike 1 punkt E
Artikkel 7
Artikli 2 lõike 1 punkt F
Artikkel 7
Artikli 2 lõike 1 punkt G
Artikkel 8
Artikli 2 lõike 1 punkt H
-
Artikli 2 lõike 1 punkt I
Artikli 3 punkt 3
Artikli 2 lõige 2
-
Artikli 3 lõige 1
Artikkel 7 ja artikkel 8
Artikli 3 lõige 2
-
Artikli 3 lõige 3
Artikkel 2
Artikli 3 lõige 4
Artikli 7 lõiked 3 ja 4, II lisa E osa ja III lisa E osa
Artikli 3 lõige 5
Artikli 7 lõige 4 ja artikli 8 lõige 5
Artikkel 4
Artikkel 36
Artikkel 5
Artikkel 44
Artikkel 5a
Artikli 47 lõige 1
Artikli 5b lõige 1
Artikkel 48
Artikli 5b lõige 2
Artikkel 50
Artikli 5b lõige 3
Artikkel 49
Artikli 5ba lõige 1
-
Artikli 5ba lõige 2
-
Artikli 5ba lõige 3
Artikli 47 lõige 1
Artikkel 5c
Artikli 47 lõige 4
Artikkel 5d
Artikli 47 lõige 1
Artikkel 5e
Artikli 71 lõige 1
Artikkel 5f
Artikli 47 lõige 1 ja VII lisa
Artikkel 5g
Artikkel 72
Artikkel 7
Artikkel 14
Artikli 8 lõige 1
Artikkel 13
Artikli 8 lõige 2
Artikkel 28
Artikkel 9
Artikkel 14
Artikkel 10
Artikkel 15
Artikkel 10a
Artikkel 17
Artikli 11 lõige 1
Artikkel 80
Artikli 11 lõige 2
Artikkel 40
Artikkel 12
-
Artikkel 12a
-
Artikkel 13
Artikli 7 lõige 2
Artikkel 14
Artikkel 33
Artikkel 14a
Artikkel 38
Artikli 15 lõige 1
Artikkel 2
Artikli 15 lõige 2
Artikkel 39
Artikkel 16
Artikkel 38
Artikkel 16a
Artikli 7 lõige 4 ja artikli 8 lõige 5
Artikkel 16b
Artikli 7 lõige 4 ja artikli 8 lõige 5
Artikkel 17
Artikkel 76
Artikkel 17a
Artikli 7 lõiked 3 ja 4 ning artikli 8 lõiked 4 ja 5
Artikkel 18
-
Artikkel 18a
-
Artikkel 18b
-
Artikkel 19
-
Artikkel 20
Artikkel 83
I lisa
Artikli 7 lõige 4 ja artikli 8 lõige 5
II lisa
Artikli 7 lõige 4 ja artikli 8 lõige 5
III lisa
Artikli 14 lõige 6
IV lisa
Artikkel 17

Nõukogu direktiiv 2002/53/EÜ
Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1
Artikkel 1
Artikli 1 lõige 2
Artikli 44 lõige 3 ja artikkel 45
Artikli 1 lõige 3
Artikli 2 lõige 4
Artikkel 2
-
Artikli 3 lõige 1
Artikli 44 lõige 1
Artikli 3 lõige 2
Artikli 44 lõige 4
Artikli 3 lõige 3
Artikli 44 lõige 2
Artikli 4 lõige 1
Artikli 47 lõige 1
Artikli 4 lõige 2
Artikli 44 lõige 4
Artikli 5 lõige 1
Artikli 47 lõige 1 ja artikkel 48
Artikli 5 lõige 2
Artikkel 50
Artikli 5 lõige 3
Artikkel 49
Artikli 5 lõige 4
Artikkel 52
Artikkel 6
Artikli 44 lõige 2
Artikli 7 lõige 1
Artikkel 59
Artikli 7 lõige 2
-
Artikli 7 lõige 3
Artikkel 63
Artikli 7 lõige 4
Artikli 47 lõige 1
Artikli 7 lõige 5
-
Artikkel 8
-
Artikli 9 lõige 1
Artikkel 44, artikkel 46 ja VII lisa
Artikli 9 lõiked 2 ja 3
Artikli 47 lõike 1 punkt b ja artikkel 54
Artikli 9 lõige 4
Artikli 47 lõike 1 punkt a ja VII lisa
Artikli 9 lõige 5
Artikkel 46 ja VII lisa
Artikkel 10
Artikli 44 lõige 3, artikkel 45, artikli 46 lõige 1 ja VII lisa
Artikkel 11
Artikkel 72
Artikli 12 lõige 1
Artikli 69 lõige 1
Artikli 12 lõige 2
Artikli 69 lõige 2
Artikkel 13
-
Artikkel 14
Artikkel 71
Artikkel 15
Artikkel 71
Artikli 16 lõige 1
Artikli 44 lõige 2
Artikli 16 lõige 2
Artikli 47 lõike 1 punktid f ja g
Artikkel 17
Artikkel 45
Artikkel 18
Artikkel 37
Artikkel 19
-
Artikli 20 lõige 1
Artikli 47 lõige 4
Artikli 20 lõiked 2 ja 3
Artikkel 26
Artikkel 21
-
Artikkel 22
Artikkel 39
Artikkel 23
Artikkel 76
Artikkel 24
-
Artikkel 25
-
Artikkel 26
-
Artikkel 27
Artikkel 83
Artikkel 28
Artikkel 83

Nõukogu direktiiv 2002/54/EÜ
Käesolev määrus
Artikkel 1
Artikkel 1
Artikli 1 lõige 2
Artikli 2 lõige 4
Artikkel 2
Artikkel 3 ja artikli 7 lõige 4
Artikli 3 lõige 2
Artikkel 6
Artikli 3 lõige 2
Artikkel 80
Artikkel 4
Artikkel 6 ja artikli 7 lõige 4
Artikkel 5
Artikkel 34 ja artikkel 35
Artikkel 6
Artikli 2 lõige 4
Artikkel 7
Artikkel 36
Artikkel 8
Artikkel 63
Artikli 9 lõige 1
Artikkel 24 ja artikkel 25
Artikli 9 lõige 2
Artikli 13 lõige 5
Artikli 10 lõige 1
Artikkel 13 ja artikkel 14
Artikli 10 lõige 2
Artikkel 28
Artikkel 11
Artikkel 14
Artikkel 12
Artikkel 15 ja artikli 17 lõige 4
Artikkel 13
Artikkel 14
Artikli 14 lõige 1
Artikkel 28
Artikli 14 lõige 2
Artikli 17 lõige 4
Artikkel 15
Artikkel 13, artikkel 14 ja artikkel 23
Artikkel 16
Artikkel 18
Artikkel 17
Artikkel 15 ja artikli 17 lõige 3
Artikkel 18
Artikkel 15 ja artikkel 17
Artikkel 19
Artikkel 38
Artikkel 20
-
Artikli 21 lõige 1
Artikli 7 lõiked 1 ja 3, artikkel 15 ja II lisa
Artikli 21 lõige 2
Artikkel 15 ja artikli 17 lõige 4
Artikli 21 lõige 3
Artikkel 39
Artikli 22 lõige 1
Artikkel 6 ja artikli 7 lõige 4
Artikli 22 lõige 2
Artikkel 35
Artikli 23 lõige 1
Artikkel 39
Artikli 23 lõige 2
-
Artikkel 24
Artikkel 33
Artikli 25 lõige 1
Artikkel 80
Artikli 25 lõige 2
Artikkel 39
Artikkel 26
-
Artikkel 27
Artikli 7 lõige 3
Artikkel 28
Artikkel 76
Artikkel 29
-
Artikkel 30
Artikli 7 lõige 4
Artikkel 30a
-
Artikkel 31
-
Artikkel 32
-
Artikkel 33
-
Artikkel 34
Artikkel 83
Artikkel 35
Artikkel 83
I lisa
Artikli 17 lõige 4
II lisa
Artikli 13 lõige 5
III lisa
Artikli 17 lõige 4
IV lisa
Artikli 17 lõike 4 punkt m ja artikkel 35
V lisa
-
VI lisa
-

Nõukogu direktiiv 2002/55/EÜ
Käesolev määrus
Artikkel 1
Artikkel 1
Artikkel 2
Artikli 2 lõige 1, artikkel 3, artikli 7 lõige 4 ja artikli 8 lõige 5
Artikli 3 lõige 1
Artikkel 5
Artikli 3 lõige 2
Artikkel 44
Artikli 3 lõige 3
Artikkel 45
Artikli 3 lõige 4
Artikli 44 lõige 2
Artikli 4 lõige 1
Artikli 47 lõike 1 punkt a
Artikli 4 lõige 2
Artikli 47 lõike 1 punkt c
Artikli 4 lõige 3
-
Artikli 4 lõige 4
Artikkel 26
Artikli 5 lõige 1
Artikkel 48
Artikli 5 lõige 2
Artikkel 50
Artikli 5 lõige 3
Artikkel 49
Artikkel 6
Artikli 44 lõige 2
Artikli 7 lõiked 1 ja 2
Artikkel 59
Artikli 7 lõige 3
Artikkel 63
Artikli 7 lõige 4
Artikli 47 lõike 1 punkt c
Artikkel 8
Artikkel 56
Artikli 9 lõige 1
Artikkel 44 ja artikkel 72
Artikli 9 lõige 2
Artikli 47 lõike 1 punkt b ja artikkel 54
Artikkel 10
Artikli 44 lõige 3 ja VII lisa
Artikkel 11
Artikkel 72
Artikli 12 lõige 1
Artikkel 69
Artikli 12 lõige 2
Artikkel 70
Artikkel 13
-
Artikkel 14
Artikkel 71
Artikkel 15
Artikkel 71
Artikli 16 lõige 1
Artikli 44 lõige 2
Artikli 16 lõige 2
Artikli 47 lõike 1 punktid f ja g
Artikkel 17
Artikkel 45
Artikkel 18
Artikkel 37
Artikkel 19
Artikli 44 lõige 2
Artikkel 20
Artikkel 20
Artikkel 21
Artikli 2 lõige 4, artikkel 6 ja artikli 7 lõige 4
Artikkel 22
Artikkel 34 ja artikkel 35
Artikli 23 lõige 1
Artikli 2 lõige 4
Artikli 23 lõige 2
-
Artikkel 24
Artikkel 36
Artikkel 25
Artikli 7 lõige 4, artikli 8 lõige 5, artikkel 24 ja artikkel 25
Artikkel 26
Artikkel 13
Artikkel 27
Artikkel 14
Artikkel 28
Artikkel 15, artikkel 16 ja artikli 17 lõige 4
Artikkel 29
Artikkel 14 ja artikkel 28
Artikkel 30
Artikkel 14 ja artikkel 28
Artikkel 31
Artikli 17 lõige 3
Artikkel 32
Artikli 17 lõige 4
Artikkel 33
Artikkel 38
Artikkel 34
-
Artikkel 35
Artikli 7 lõige 4
Artikli 36 lõige 1
Artikkel 6 ja artikkel 7
Artikli 36 lõige 2
Artikkel 15 ja artikkel 17
Artikli 36 lõige 3
Artikkel 39
Artikkel 37
Artikkel 39
Artikkel 38
Artikkel 33
Artikli 39 lõige 1
Artikkel 80
Artikli 39 lõige 2
Artikkel 39
Artikkel 40
Artikkel 24 ja artikkel 25
Artikkel 41
Artikli 8 lõige 5
Artikkel 42
Artikkel 19
Artikkel 43
-
Artikli 44 lõige 1
-
Artikli 44 lõige 2
Artikkel 26
Artikkel 45
Artikli 2 lõige 2, artikli 7 lõige 3 ja artikli 8 lõige 4
Artikkel 46
Artikkel 76
Artikkel 47
-
Artikkel 48
Artikkel 26
Artikkel 49
-
Artikkel 50
-
Artikkel 51
-
Artikkel 52
Artikkel 83
Artikkel 53
Artikkel 83
I lisa
Artikli 7 lõige 4 ja artikli 8 lõige 5
II lisa
Artikli 7 lõige 4 ja artikli 8 lõige 5
III lisa
Artikli 7 lõige 4 ja artikli 8 lõige 5
IV lisa
Artikli 17 lõige 4
V lisa
Artikli 17 lõike 4 punkt m
VI lisa
-
VII lisa
-

Nõukogu direktiiv 2002/56/EÜ
Käesolev määrus
Artikli 1 esimene lõik
Artikkel 1
Artikli 1 teine lõik
Artikli 2 lõige 4
Artikkel 2
Artikkel 3
Artikli 3 lõige 1
Artikkel 20
Artikli 3 lõige 2
-
Artikli 3 lõige 3
Artikli 7 lõige 3
Artikli 3 lõige 4
Artikli 7 lõige 3
Artikkel 4
Artikli 7 lõige 4
Artikkel 5
Artikkel 36
Artikli 6 lõige 1
Artikli 2 lõige 4
Artikli 6 lõige 2
-
Artikli 6 lõige 3
-
Artikkel 7
Artikli 7 lõige 4
Artikkel 8
-
Artikkel 9
Artikli 7 lõige 4
Artikkel 10
Artikli 7 lõige 4
Artikli 11 lõige 1
Artikkel 13
Artikli 11 lõige 2
Artikkel 28
Artikkel 12
Artikkel 14
Artikkel 13
Artikkel 15 ja artikkel 17
Artikkel 14
-
Artikkel 15
Artikkel 15
Artikkel 16
-
Artikkel 17
-
Artikkel 18
Artikli 7 lõige 3 ja artikkel 17
Artikkel 19
Artikkel 38
Artikkel 20
-
Artikkel 21
Artikkel 39
Artikkel 22
Artikkel 33
Artikli 23 lõige 1
Artikkel 80
Artikli 23 lõige 2
Artikkel 39
Artikkel 24
Artikli 7 lõige 2
Artikkel 25
Artikkel 76
Artikkel 26
-
Artikkel 27
Artikkel 26
Artikkel 28
-
Artikkel 29
-
Artikkel 30
Artikkel 83
Artikkel 31
Artikkel 83
I lisa
Artikli 7 lõige 3
II lisa
Artikli 7 lõige 3
III lisa
Artikkel 17
IV lisa
-
V lisa
-

Nõukogu direktiiv 2002/57/EÜ
Käesolev määrus
Artikkel 1
Artikkel 1 ja artikkel 2
Artikli 2 lõike 1 punkt a
Artikkel 2 ja artikkel 3
Artikli 2 lõike 1 punkt b
Artikkel 2
Artikli 2 lõike 1 punkt d
Artikkel 2 ja artikkel 7
Artikli 2 lõike 1 punkt e
Artikkel 2 ja artikkel 7
Artikli 2 lõike 1 punkt f
Artikkel 2 ja artikkel 7
Artikli 2 lõike 1 punkt g
Artikkel 2 ja artikkel 7
Artikli 2 lõike 1 punkt h
Artikkel 2 ja artikkel 7
Artikli 2 lõike 1 punkt j
-
Artikli 2 lõike 1 punkt k
Artikkel 3
Artikli 2 lõige 2
Artikkel 2
Artikli 2 lõige 3
Artikkel 7
Artikli 2 lõige 3a
Artikkel 7
Artikli 2 lõige 4
-
Artikli 2 lõige 5
Artikkel 10 ja artikkel 12
Artikli 2 lõige 6
Artikkel 10 ja artikkel 12
Artikli 3 lõige 1
Artikkel 20
Artikli 3 lõige 2
-
Artikli 3 lõige 3
-
Artikli 3 lõige 4
Artikkel 7
Artikkel 4
Artikkel 7 ja artikkel 35
Artikkel 5
Artikkel 34
Artikkel 6
Artikkel 31 ja artikkel 32
Artikkel 7
-
Artikkel 8
Artikkel 63
Artikli 9 lõige 1
Artikkel 7
Artikli 9 lõige 1a
Artikkel 10 ja artikkel 12
Artikli 9 lõige 1b
Artikkel 10 ja artikkel 12
Artikli 9 lõige 2
Artikkel 7
Artikli 10 lõige 1
Artikkel 14
Artikli 10 lõige 2
-
Artikli 11 lõige 1
Artikkel 14
Artikli 11 lõige 2
Artikkel 23
Artikli 11 lõige 3
-
Artikli 12 lõike 1 punkt a
Artikkel 15
Artikli 12 lõike 1 punkt b
-
Artikli 12 lõige 2
-
Artikli 12 lõige 3
-
Artikkel 13
Artikkel 15
Artikkel 14
Artikkel 17
Artikkel 15
Artikkel 17
Artikkel 16
Artikkel 38
Artikkel 17
Artikkel 36
Artikkel 18
Artikkel 7 ja artikkel 15
Artikli 19 lõige 1
Artikkel 35 ja artikkel 39
Artikli 19 lõige 2
Artikkel 35
Artikkel 19a
-
Artikkel 20
Artikkel 39
Artikkel 21
Artikkel 33
Artikli 22 lõige 1
Artikkel 24
Artikli 22 lõige 2
Artikkel 40
Artikkel 23
Artikkel 24
Artikkel 24
Artikkel 7
Artikkel 25
Artikkel 76
Artikkel 26
-
Artikkel 27
Artikkel 7
Artikkel 28

Artikkel 29

Artikkel 30

Artikkel 31
Artikkel 82
Artikkel 32
Artikkel 83
Artikkel 33
Artikkel 83
I lisa
Artikkel 7
II lisa
Artikkel 7
III lisa
Artikkel 7
IV lisa
Artikkel 17
V lisa
Artikkel 35
VI lisa
Artikkel 82
VII lisa
Artikkel 82

Nõukogu direktiiv 2008/72/EÜ
Käesolev määrus
Artikkel 1
Artikkel 1
Artikli 1 lõige 2
Artikli 2 lõige 1
Artikli 1 lõige 3
Artikli 2 lõige 3
Artikkel 2
Artikli 2 lõige 4
Artikkel 3
Artikkel 3
Artikkel 4
Artikli 7 lõige 4 ja artikli 8 lõige 5
Artikli 5 lõiked 1 ja 2
Artikkel 41 ja artikkel 42
Artikli 5 lõige 3
-
Artikli 6 lõige 1
Artikkel 10
Artikli 6 lõiked 2–4
-
Artikkel 7
-
Artikli 8 lõige 1
Artikkel 10
Artikli 8 lõige 2
Artikli 2 lõige 4
Artikli 8 lõige 3
Artikkel 44
Artikli 9 lõiked 1 ja 2
Artikkel 5
Artikli 9 lõige 3
Artikkel 45
Artikli 10 lõige 1
Artikkel 13
Artikli 10 lõige 2
Artikkel 22
Artikli 11 lõige 1
Artikkel 13
Artikli 11 lõige 2
Artikkel 28
Artikkel 12
Artikli 2 lõige 4
Artikkel 13
Artikkel 33
Artikli 14 lõige 1
-
Artikli 14 lõige 2
Artikkel 5
Artikkel 15
-
Artikli 16 lõige 1
Artikkel 39
Artikli 16 lõige 2
-
Artikkel 17
Artikli 7 lõiked 1 ja 2 ning artikli 8 lõiked 1 ja 2
Artikkel 18
Artikli 7 lõige 3 ja artikli 8 lõige 3
Artikli 19 lõige 1
Artikkel 19
Artikli 19 lõige 2
Artikkel 38
Artikkel 20
Artikkel 28
Artikkel 21
Artikkel 76
Artikkel 22
Artikli 7 lõige 3 ja artikli 8 lõige 3
Artikli 23 lõige 1
-
Artikli 23 lõige 2
Artikkel 80
Artikkel 24
Artikkel 83
Artikkel 25
-
Artikkel 26
Artikkel 83
Artikkel 27
Artikkel 83
I lisa
II lisa ja III lisa
II lisa
I lisa
III lisa
-

Nõukogu direktiiv 2008/90/EÜ
Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1
Artikkel 1 ja artikkel 2
Artikli 1 lõige 2
Artikli 2 lõige 1
Artikli 1 lõige 3
Artikkel 4
Artikli 1 lõige 4
Artikli 2 lõige 4
Artikkel 2
Artikkel 3
Artikli 3 lõige 1
Artikkel 6
Artikli 3 lõige 2
-
Artikli 3 lõige 3
-
Artikli 3 lõige 4
Artikli 2 lõige 4 ja artikkel 29
Artikkel 4
Artikli 7 lõige 4 ja artikli 8 lõige 5
Artikkel 5
Artikkel 41
Artikli 6 lõige 1
Artikkel 7 ja artikkel 8
Artikli 6 lõige 2
Artikkel 4
Artikli 6 lõige 3
Artikkel 42
Artikli 6 lõige 4
-
Artikli 7 lõige 1
Artikkel 5
Artikli 7 lõige 2
Artikli 47 lõige 1
Artikli 7 lõige 3
Artikli 47 lõige 1 ja artikkel 54
Artikli 7 lõige 4
Artikli 47 lõige 1
Artikli 7 lõige 5
Artikli 47 lõige 2
Artikli 7 lõige 6
Artikli 47 lõige 2
Artikli 8 lõige 1
Artikkel 13
Artikli 8 lõige 2
Artikkel 13 ja artikkel 18
Artikli 9 lõige 1
Artikkel 13, artikkel 15, artikkel 16 ja artikkel 17
Artikli 9 lõige 2
Artikkel 28
Artikli 9 lõige 3
Artikkel 15 ja artikkel 17
Artikkel 10
Artikli 2 lõige 4, artikkel 29 ja artikkel 30
Artikkel 11
Artikkel 33
Artikli 12 lõige 1
Artikkel 39
Artikli 12 lõige 2
-
Artikkel 13
Artikkel 80
Artikkel 14
Artikkel 24 ja artikkel 25
Artikkel 15
Artikkel 80
Artikkel 16
Artikkel 19
Artikkel 17
-
Artikkel 18
Artikli 2 lõige 3
Artikkel 19
Artikkel 76
Artikkel 20
-
Artikkel 21
-
Artikkel 22
-
Artikkel 23
Artikkel 23
Artikkel 24
Artikkel 83
I lisa
I lisa
II lisa
-