ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:I PEATÜKKÜLDSÄTTED

Artikkel 1ReguleerimiseseKäesolevas määruses sätestatakse kultiveerimismaterjali tootmist ja turustamist käsitlevad eeskirjad, eelkõige nõuded kultiveerimismaterjali tootmiseks ette nähtud algmaterjali heakskiitmise, päritolu ja jälgitavuse kohta, kultiveerimismaterjali kategooriad, nõuded kultiveerimismaterjali identifitseerimise, kvaliteedi, sertifitseerimise, märgistamise, pakendamise ja impordi kohta ning nõuded ettevõtjatele, samuti algmaterjali registreerimist, ametlikke kontrolle ja riiklikke erandolukorra kavasid käsitlevad nõuded. [ME 10]

Artikkel 2Kohaldamisala1.Käesolevat määrust kohaldatakse I lisas loetletud puuliikide ja nende liikide tehishübriidide kultiveerimismaterjali suhtes turustamise eesmärgil. [ME 11]2.Käesoleva määruse eesmärgid on järgmised:a)tagada liidus kvaliteetse kultiveerimismaterjali tootmine ja turustamine ning kultiveerimismaterjali siseturu nõuetekohane toimimine; [ME 12]b)aidata luua vastupanuvõimelisi ja tootlikke metsi, säilitada elurikkust, hoida ära invasiivsete liikide kasutamist ning ja taastada metsaökosüsteeme ja nende toimimist, edendades muu hulgas liikidevahelist ja liigisisest geneetilist mitmekesisust; [ME 13]c)toetada puidu ja biomaterjalide tootmist, kliimamuutustega kohanemist, kliimamuutuste leevendamist ning metsade geneetiliste ressursside alalhoidmist ja säästvat kasutamist.3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte I lisas esitatud loetelu muutmiseks, nagu on täpsustatud lõikes 3, lähtuvalt:a)kliimamuutustest tingitud taimkattevööndite ja puuliikide levila nihkumisest;b)asjakohaste teaduslike ja tehniliste teadmiste arengust. [ME 14]Nende delegeeritud õigusaktidega lisatakse I lisa loetellu liigid ja tehishübriidid, mille puhul on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:a)need hõlmavad liidus kultiveerimismaterjali tootmisega seoses märkimisväärset ala ja loovad olulist majanduslikku väärtust;b)neid turustatakse vähemalt kahes liikmesriigis;c)neid peetakse oluliseks tulenevalt nende panusest kliimamuutustega kohanemisse ningd)neid peetakse oluliseks tulenevalt nende panusest elurikkuse säilitamisse.Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktidega jäetakse I lisa loetelust välja liigid ja tehishübriidid, mis ei vasta enam ühelegi esimeses lõigus sätestatud tingimusele.4.Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:a)määruse (EL) .../... [väljaannete talitus: palun lisada viide määrusele taimse paljundusmaterjali tootmise ja turustamise kohta] artiklis 2 osutatud taimne paljundusmaterjal;b)direktiivi 98/56/EÜ artiklis 2 esitatud määratluse kohane dekoratiivtaimede paljundusmaterjal;c)kolmandasse riiki eksportimiseks toodetud kultiveerimismaterjal;d)ametlikuks katsetamiseks, teaduslikul eesmärgil või selektsiooniks kasutatav kultiveerimismaterjal.

Artikkel 3MõistedKäesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:1)„kultiveerimismaterjal“ – käesoleva määruse I lisas loetletud puuliikide ja nende liikide tehishübriidide käbid, vilikonnad, viljad ja seemnedhübriidide seemneüksused, taimeosad ja istutusmaterjal, mis on ette nähtud istutusmaterjali tootmiseks ning mida kasutatakse metsastamiseks, taasmetsastamiseks ja muul otstarbel puude istutamiseks ning otsekülviks mis tahes järgmisel eesmärgil: [ME 15]a)puidu ja biomaterjalide tootmine;b)metsa geneetiliste ressursside ning elurikkuse säilitamine ja parandamine; [ME 16]c)metsaökosüsteemide ja muu metsamaa taastamine ning nende toimimise toetamine; [ME 17]ca) agrometsandussüsteemi loomine või taastamine; [ME 18]d)kliimamuutustega kohanemine;e)kliimamuutuste leevendamine;f)metsade geneetiliste ressursside säilitamine ja säästev kasutamine;2)„metsastamine“ – metsa rajamine piirkondlike kohandatud puuliikide istutamise ja/või tahtliku külvamise teel maa-alale, mis oli senini teistsuguse maakasutusega; see tähendab maakasutuse muutmist nii, et mittemetsamaast saab metsamaaÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (2020). „Global Forest Resources Assessment. Terms and definitions“ („Üleilmne metsaressursside hindamine. Mõisted“). https://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf.; [ME 19]3)„taasmetsastamine“ – metsa taastamine piirkondlike kohandatud puuliikide istutamise ja/või tahtliku külvamise teel metsamaaks liigitatud maa-alalÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (2020). „Global Forest Resources Assessment. Terms and definitions“ („Üleilmne metsaressursside hindamine. Mõisted“). https://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf.; [ME 20]3a) „agrometsandus“ – puude istutamine põllumajandusmaale ilma viimase klassifikatsiooni muutmata; [ME 120]4)„seemneüksus“ – istutusmaterjali tootmiseks või otsekülviks ette nähtud käbi, vilikond, vili või seeme; [ME 21]5)„istutusmaterjal“ – taim või taime osa, mida kasutatakse taimede paljundamiseks ja mis hõlmab seemneüksusest, taimeosast või loodusliku uuenemise teel tekkinud taimest kasvatatud taimi;6)„taimeosa“ – varrepistik, lehepistik, juurepistik, mikropaljundamiseks ette nähtud eksplantaat või idu, pung, võrsik, juur, pookoks, pistvai või muu istutusmaterjali tootmiseks ette nähtud taimeosa;7)„tootmine“ – kõik seemneseemnete, taimeosade ja taimede tootmise, seemneüksusest seemne saamise ja istutusmaterjalist taimede kasvatamise etapid ning need etapid, mis on vajalikud piisava istutusmaterjali saamiseks, mis viiakse läbi kultiveerimismaterjali turustamise eesmärgil; [ME 22]8)„seemneallikas“ – seemne kogumiseks kasutatavad konkreetselkindlaksmääratud alal asuvad puud, mida kasutatakse seemneüksuse kogumiseks; [ME 23]9)„puistu“ – koosseisult piisavalt ühetaoline piiritletud puupopulatsioon;10)„seemla“ – valitud puude istandik, kus iga puu on identifitseeritav klooni, perekonna või lähtekoha järgi ning mis on eraldatud või mida majandatakse nii, et hoida ära või vähendada tolmeldamist väljastpoolt, ning mida kasutatakse sagedase, rohke ja lihtsalt koristatava seemnesaagi saamiseks;11)„perekonna/perekondade vanemad“ – puud, mida kasutatakse vanemtaimena järglaskonna saamiseks kontrollitud või vaba tolmeldamise teel selliselt, et ühte emastaimena kasutatavat identifitseeritud vanemat (emapuud) tolmeldatakse ühe isapuu või mitme identifitseeritud või identifitseerimata isapuu õietolmuga;12)„kloon“ – algselt ühest isendist (ortetist) vegetatiivse paljundamise teel, näiteks pistikute, pookoksade või võrsikute abil või mikropaljundamise või taime jagamise teel saadud isendite (rametite) rühm;13)„kloonisegu“ – identifitseeritud kloone kindlaksmääratud vahekorras sisaldav segu;14)„algmaterjal“ – seemneallikas, puistu, seemla, perekonna/perekondade vanemad, kloon või kloonisegu;15)„heakskiidetud üksus“ – kogu ala, kus kasvab kultiveerimismaterjali tootmiseks kasutatav pädeva asutuse loa saanud algmaterjal või sellest algmaterjalist saadud isendid; [ME 24]16)„teavitusüksus“ – kogu ala, kus kasvab metsade geneetiliste ressursside alalhoidmiseks ja säästvaks kasutamiseks ette nähtud kultiveerimismaterjali tootmiseks kasutatav algmaterjal, millest on pädevale asutusele teatatud, või sellest algmaterjalist saadud isend(id); [ME 25]17)„seemnepartii“ – heakskiidetud algmaterjalist kogutuderaldatud ja/või puhastatud ühtemoodi töödeldud seemnete kogum; [ME 26]18)„istikupartiitaimepartii“ – istutusmaterjalitaimede kogum, mis on kasvatatudtoodetud piiritletud alal ühest seemnepartiist või vegetatiivselt paljundatud istutusmaterjalisttaimede kogumist ning mida on töödeldudtoodetud ühtemoodi; [ME 27]19)„partii numberkood“ – seemnepartii või istikupartii identifitseerimisnumberidentifitseerimiskood; [ME 28]20)„lähtekoht“ – koht, kus kasvab mis tahes puistu;21)„alamliik“ – liigi rühm, mis on muutunud ülejäänud rühmadest fenotüübi poolest ja geneetiliselt mõnevõrra erinevaks;22)„lähtepiirkond“ – liigi või alamliigi jaoks piisavalt ühetaoliste ökoloogiliste tingimustega ala või alade rühm, kus asuvad sarnase fenotüübi või sarnaste geneetiliste omadustega puistud või seemneallikad ning mille puhul on vajaduse korral arvesse võetud kõrguspiire;23)„autohtoonne puistu“ – pärismaiste puuliikide puistu, mida on pidevalt uuendatud kas looduslikul teel või tehislikult samast puistust või vahetus läheduses asuvast pärismaiste puuliikide puistust kogutud kultiveerimismaterjali abil;24)„indigeenne puistu“ – autohtoonne puistu või tehislikult seemnest kasvatatud puistu, mille asukoht ja päritolukoht on samas lähtepiirkonnas;25)„päritolukoht“ – üks järgmistest:a)autohtoonse seemneallika või puistu puhul puude kasvukoht;b)mitteautohtoonse seemneallika või puistu puhul koht, kust seeme või taimed on algselt saadud;c)seemla puhul koht, kus selle koosseisus olev puu algselt asus, näiteks puu lähtekoht või muu asjakohane geograafiline teave;d)perekondade vanemate puhul koht, kus vanemtaim algselt asus, näiteks selle lähtekoht või muu asjakohane geograafiline teave;e)klooni puhul koht, kus asub ortet või kus see algselt asus või selekteeriti;f)kloonisegu puhul iga koht, kus asub ortet või kus see algselt asus või selekteeriti;26)„algmaterjali asukoht“ – vastavalt kultiveerimismaterjali kategooriale geograafiline piirkond või geograafiline koht, kus algmaterjal asub;27)„klooni või kloonisegu või perekondade vanemate tootmise koht“ – kultiveerimismaterjali tootmise koht või täpne geograafiline asukoht;28)„lähtematerjal“ – taim, taimerühm, kultiveerimismaterjal, DNA või geneetiline teave, mida kasutatakse võrdlusmaterjalina klooni (või kloonisegu puhul kloonide) identsuse kontrollimiseks;29)„pistvai“ – juurteta varrepistik;30)„turustamine“ – ettevõtja järgmised kaubanduslikud toimingud: kultiveerimismaterjali müük, valdamine ja müügiks pakkumine ning mis tahes muul viisil tasuta või tasu eest liidu piires üleandmine ja jaotamine, sealhulgas saatmine ning liitu importimine; [ME 29]31)„ettevõtja” – füüsiline või juriidiline isik, kes on pädevatelt asutustelt loa saanud ja kutsealaselt seotud ühe või mitme järgmise tegevusega, mille eesmärk on kultiveerimismaterjali kaubanduslik kasutamine: [ME 30]a)kultiveerimismaterjali tootmine, sealhulgas selle kasvatamine, paljundamine ja säilitamine;b)kultiveerimismaterjali turustamine;c)kultiveerimismaterjali ladustamine, kogumine, lähetamine ja töötlemine;32)„pädev asutus“ – liikmesriigi kesk- või piirkondlik asutus või asjakohasel juhul vastav kolmanda riigi asutus, kes vastutab ametliku kontrolli korraldamise, algmaterjali registreerimise, kultiveerimismaterjali sertifitseerimise ja muude kultiveerimismaterjali tootmise ja turustamisega seotud ametlike toimingute eest, või mis tahes muu asutus, kellele on kooskõlas liidu õigusega antud selline pädevus;33)„tuntud algallikaga“ – sellise kultiveerimismaterjali kategooria, mille saamiseks kasutatud algmaterjal on ühes lähtepiirkonnas asuv seemneallikas või puistu, mis vastab II lisas esitatud nõuetele;34)„valitud“ – sellise kultiveerimismaterjali kategooria, mille saamiseks kasutatud algmaterjal on ühes lähtepiirkonnas asuv puistu, mis on valitud fenotüübi alusel populatsiooni tasandil ja vastab III lisas esitatud nõuetele;35)„kvalifitseeritud“ – sellise kultiveerimismaterjali kategooria, mille saamiseks kasutatud algmaterjal on isendite fenotüübi alusel valitud seemla, perekonna/perekondade vanemad, kloon või kloonisegu ning mis vastab IV lisas esitatud nõuetele;36)„katsetatud“ – sellise kultiveerimismaterjali kategooria, mille saamiseks kasutatud algmaterjal on puistu, seemla, perekonna/perekondade vanemad, kloon või kloonisegu ning mis vastab V lisas esitatud nõuetele;37)„ametlik sertifitseerimine“ – tuntud algallikaga, valitud, kvalifitseeritud või katsetatud kultiveerimismaterjali sertifitseerimine, mille puhul pädev asutus on teinud kõik asjakohased kontrollid ning vajaduse korral võtnud proovid ja kultiveerimismaterjali katsetanud ning jõudnud järeldusele, et kultiveerimismaterjal vastab käesoleva määruse asjakohastele nõuetele;38)„kategooria“ – kultiveerimismaterjali rühm, millesse kuulub tuntud algallikaga, valitud, kvalifitseeritud või katsetatud materjal;39)„geneetiliselt muundatud organism“ – geneetiliselt muundatud organism direktiivi 2001/18/EÜ artikli 2 lõikes 2 määratletud tähenduses, välja arvatud direktiivi 2001/18/EÜ I B lisas loetletud geneetilise muundamise meetodi abil saadud organism;40)„UGM-taim“ – teatavate uute genoomikameetodite abil saadud taim, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../..., milles käsitletakse teatavate uute genoomikameetodite abil saadud taimi ning nendest toodetud toitu ja sööta ning millega muudetakse direktiive 68/193/EMÜ, 1999/105/EÜ, 2002/53/EÜ ja 2002/55/EÜ ning määrust (EL) 2017/625 (ELT ...). [väljaannete talitus: palun lisada viide määrusele teatavate uute genoomikameetodite abil saadud taimede ning nendest toodetud toidu ja sööda kohta] artikli 3 punktis 2;41)„seemnesiirdetsoon“ – ala(d) ja/või kõrgusvöönd(id), mille pädev asutus on kindlaks määranud kategooriasse „tuntud algallikaga“ või „valitud“ kuuluva kultiveerimismaterjali siirdeks, võttes vajaduse korral arvesse kultiveerimismaterjali päritolu ja lähtekohta, lähtekohauuringuid, keskkonnatingimusi ja prognoositud tulevasi kliimamuutusi;42)„kasutusala seemla ja perekonna/perekondade vanemate puhul“ – pädeva asutuse kindlaks määratud ala, mille kliima- ja ökoloogiliste tingimuste jaoks on kategooriasse „kvalifitseeritud“ või „katsetatud“ kuuluv kultiveerimismaterjal kohandatud ning mille puhul on vajaduse korral arvesse võetud seemla ja selleperekonna/perekondade vanemate ning nende puude asukohta, järglaste uuringute ja lähtekohauuringute tulemusi, keskkonnatingimusi ja prognoositud tulevasi kliimamuutusi; [ME 31]43)„kasutusala klooni ja kloonisegu puhul“ – pädeva asutuse kindlaks määratud ala, mille kliima- ja ökoloogiliste tingimuste jaoks on kategooriasse „kvalifitseeritud“ või „katsetatud“ kuuluv kultiveerimismaterjal kohandatud ning mille puhul on vajaduse korral arvesse võetud klooni(de) päritolu või lähtekohta, järglaste uuringute ning lähtekoha- ja klooniuuringuteja lähtekohauuringute tulemusi, keskkonnatingimusi ja prognoositud tulevasi kliimamuutusi; [ME 32]44)„FOREMATIS“ – komisjoni teabesüsteem kultiveerimismaterjali jaoks;45)„looduslik uuenemine“ – metsa uuenemine puude abil, mis arenevad kohapeal maha langenud ja idanenud seemnestlooduslike protsessidena: loodusliku külvi, idanduse, juurevõsude ajamise või võrsiku abil paljunemise teel; [ME 33]46)„kvaliteeti halvendav taimekahjustaja“ – taimekahjustaja, kes vastab kõikidele järgmistele tingimustele:a)tegemist ei ole liidu karantiinse taimekahjustaja, kaitstavate piirkondade karantiinse taimekahjustaja ega reguleeritud mittekarantiinse taimekahjustajaga määruse (EL) 2016/2031 tähenduses ega taimekahjustajaga, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 30 lõike 1 kohaselt vastu võetud meetmeid;b)teda esineb kultiveerimismaterjali tootmise või ladustamise ajal ningc)tema esinemisest tuleneb vastuvõetamatu negatiivne mõju kultiveerimismaterjali kvaliteedile ja vastuvõetamatu majanduslik mõju seoses asjaomase kultiveerimismaterjali kasutamisega liidus;47)„kvaliteeti halvendavatest taimekahjustajatest praktiliselt taimekahjustajavabavaba“ – täiesti taimekahjustajavabakvaliteeti halvendavatest taimekahjustajatest vaba või sellises seisundis, mille puhul kvaliteeti halvendavat taimekahjustajat esineb asjaomases kultiveerimismaterjalis nii vähe, et see ei kahjusta kultiveerimismaterjali kvaliteeti. [ME 34]

II PEATÜKKALGMATERJAL JA SELLEST SAADAV KULTIVEERIMISMATERJAL

Artikkel 4Kultiveerimismaterjali tootmiseks kasutatava algmaterjali heakskiitmine1.Kultiveerimismaterjali tootmiseks võib kasutada ainult pädeva asutuse heaks kiidetud algmaterjali.2.Algmaterjal, mis on ette nähtud tuntud algallikaga kultiveerimismaterjalina sertifitseeritava kultiveerimismaterjali tootmiseks, kiidetakse heaks juhul, kui see vastab II lisas esitatud nõuetele.Algmaterjal, mis on ette nähtud valitud kultiveerimismaterjalina sertifitseeritava kultiveerimismaterjali tootmiseks, kiidetakse heaks juhul, kui see vastab III lisas esitatud nõuetele.Algmaterjal, mis on ette nähtud kvalifitseeritud kultiveerimismaterjalina sertifitseeritava kultiveerimismaterjali tootmiseks, kiidetakse heaks juhul, kui see vastab IV lisas esitatud nõuetele.Algmaterjal, mis on ette nähtud katsetatud kultiveerimismaterjalina sertifitseeritava kultiveerimismaterjali tootmiseks, kiidetakse heaks juhul, kui see vastab V lisas esitatud nõuetele.II–V lisas algmaterjali heakskiitmise jaoks sätestatud nõuetele vastavuse hindamine võib lisaks visuaalsele kontrollile, dokumentide kontrollimisele, katsetele ja analüüsidele ning muudele täiendavatele meetoditele hõlmata ka biomolekulaarsete meetodite kasutamist, kui neid peetakse heakskiitmise jaoks asjakohasemaks.Kõikide kategooriate puhul hinnatakse vastavalt II–V lisale algmaterjali kestlikkusnäitajaid, et võtta arvesse kliima- ja ökoloogilisi tingimusi.Algmaterjali heakskiitmine toimub heakskiidetud üksuse alusel.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II, III, IV ja V lisa seoses järgmise kultiveerimismaterjali tootmiseks ette nähtud algmaterjali heakskiitmise nõuetega:a)kategooriasse „tuntud algallikaga“ kuuluv kultiveerimismaterjal, mille puhul käsitletakse eelkõige nõudeid algmaterjali tüübi, populatsiooni optimaalse suuruse, päritolu ja lähtepiirkonna ning kestlikkusnäitajate kohta;b)kategooriasse „valitud“ kuuluv kultiveerimismaterjal, mille puhul käsitletakse eelkõige nõudeid päritolu, eraldatuse, populatsiooni optimaalse suuruse, vanuse ja arengu, ühtlikkuse, kestlikkusnäitajate, juurdekasvu, puidu kvaliteedi ning vormi või kasvamisviisi kohta;c)kategooriasse „kvalifitseeritud“ kuuluv kultiveerimismaterjal, mille puhul käsitletakse eelkõige nõudeid seemlate, perekonna/perekondade vanemate, kloonide ja kloonisegude kohta;d)kategooriasse „katsetatud“ kuuluv kultiveerimismaterjal, mille puhul käsitletakse eelkõige nõudeid uuritavate omaduste, dokumenteerimise, katsete kavandamise, katsetulemuste analüüsimise ja nõuetekohasuse, algmaterjali komponentide geneetilise hindamise, kultiveerimismaterjaliga tehtavate võrdluskatsete, ajutise heakskiitmise ja varajaste katsete kohta.e) kultiveerimismaterjal, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 nõuetele. [ME 35]Nende muudatustega kohandatakse algmaterjali heakskiitmise eeskirju teaduslike ja tehniliste teadmiste ning OECD metsaseemne ja -istikute kava ja muude kohaldatavate rahvusvaheliste standardite arenguga.3.Artikli 12 kohasesse riiklikku registrisse kantakse ainult heakskiidetud algmaterjal heakskiidetud üksuste kaupa. Igal heakskiidetud üksusel on riiklikus registris kordumatu registriviide.4.Algmaterjali heakskiit tühistatakse, kui käesolevas määruses sätestatud nõuded ei ole enam täidetud.5.Pärast heakskiitmist kontrollib pädev asutus kategooriasse „valitud“, „kvalifitseeritud“ või „katsetatud“ kuuluva kultiveerimismaterjali tootmiseks ette nähtud algmaterjali korrapäraselt.6.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II, III, IV ja V lisa, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga – eelkõige seoses biomolekulaarsete meetodite kasutamisega – ning asjakohaste rahvusvaheliste standarditega.

Artikkel 5Heakskiidetud algmaterjalist saadud kultiveerimismaterjali turustamise nõuded1.Heakskiidetud algmaterjalist saadud kultiveerimismaterjali turustatakseturustavad ettevõtjad vastavalt järgmistele eeskirjadele: [ME 36]a)I lisas loetletud liikide kultiveerimismaterjali võib turustada üksnes juhul, kui see kuulub kategooriasse „tuntud algallikaga“, „valitud“, „kvalifitseeritud“ või „katsetatud“ ning on saadud artikli 4 kohaselt heaks kiidetud algmaterjalist, mis vastab vastavalt II, III, IV või V lisa nõuetele;b)I lisas loetletud tehishübriidide kultiveerimismaterjali võib turustada üksnes juhul, kui see kuulub kategooriasse „valitud“, „kvalifitseeritud“ või „katsetatud“ ning on saadud artikli 4 kohaselt heaks kiidetud algmaterjalist, mis vastab vastavalt III, IV või V lisa nõuetele;c)I lisas loetletud puuliikide ja tehishübriidide vegetatiivselt paljundatud kultiveerimismaterjali võib turustada üksnes juhul, kui:i)see kuulub kategooriasse „valitud“, „kvalifitseeritud“ või „katsetatud“ jaii)see on saadud artikli 4 kohaselt heaks kiidetud algmaterjalist, mis vastab vastavalt III, IV ja V lisa nõuetele;iii)see on kategooriasse „valitud“ kuuluva kultiveerimismaterjali puhul seemnest masspaljundatud;d)I lisas loetletud puuliikide ja tehishübriidide kultiveerimismaterjali, mis sisaldab geneetiliselt muundatud organismi või koosneb sellest, võib turustada üksnes juhul, kui:i)see kuulub kategooriasse „katsetatud“ jaii)see on saadud artikli 4 kohaselt heaks kiidetud algmaterjalist, mis vastab V lisa nõuetele, ningiii)seda on lubatud kasutada kultiveerimiseks liidus vastavalt direktiivi 2001/18/EÜ artiklile 19 või määruse (EÜ) 1829/2003 artiklitele 7 ja 19 või asjakohasel juhul asjaomases liikmesriigis vastavalt direktiivi 2001/18/EÜ artiklile 26b;iiia) pädev asutus on materjali heaks kiitnud;iiib) sellel on märgis, millel on märge „Uued genoomikameetodid“ vastavalt määruse (EL) … [ELT: lisada viide NGT määrusele] artiklile 10; [ME 122]e)I lisas loetletud puuliikide ja tehishübriidide kultiveerimismaterjali, mis sisaldab määruse (EL) .../... [väljaannete talitus: palun lisada viide uusi genoomikameetodeid käsitlevale määrusele ...] artikli 3 punktis 7 määratletud 1. kategooria UGM-taime või koosneb sellest, võib turustada üksnes juhul, kui:i)see kuulub kategooriasse „katsetatud“ jaii)see on saadud artikli 4 kohaselt heaks kiidetud algmaterjalist, mis vastab V lisa nõuetele, ningiii)asjaomane taim on määruse (EL) .../... [väljaannete talitus: palun lisada viide uusi genoomikameetodeid käsitlevale määrusele ...] artikli 6 või 7 kohaselt tunnistatud 1. kategooria UGM-taimeks või on sellis(t)e taime(de) järglane;f)I lisas loetletud puuliikide ja tehishübriidide kultiveerimismaterjali võib turustada üksnes juhul, kui sellele on lisatud viide selle materjali põhitunnistus(t)e numbri(te)le;g)kultiveerimismaterjal peab vastama määruse (EL) 2016/2031 artiklitele 36, 37, 40, 41, 42, 49, 53 ja 54 seoses liidu karantiinsete taimekahjustajate, kaitstavate piirkondade karantiinsete taimekahjustajate ja reguleeritud mittekarantiinsete taimekahjustajatega ning taimekahjustajatega, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 30 kohaseid meetmeid;h)seemne puhul võib I lisas loetletud puuliikide ja tehishübriidide kultiveerimismaterjali turustada üksnes juhul, kui peale punktide a–g nõuetele vastavuse on olemas teave järgmise kohta:i)puhtus;ii)puhta seemne idanevusprotsent; katsemenetluste elluviimise korral võivad pädevad asutused anda turustamiseks loa enne katsete tulemuste selgumist. Tarnija on kohustatud teavitama ostjat katsete tulemustest kohe, kui need on kättesaadavad; [ME 37]iii)1000 puhta seemne mass;iv)seemnena turustatava toote idanemisvõimeliste seemnete arv kilogrammi kohta või kui idanemisvõimeliste seemnete arvu ei ole võimalik või otstarbekas piiratud aja jooksul hinnata, elujõuliste seemnete arv kilogrammi kohta, lähtudes konkreetsest meetodist. [ME 38]2.Kategooriad, millesse kuuluvana võib eri tüüpi algmaterjalist saadud kultiveerimismaterjali turustada, on sätestatud VI lisa tabelis.3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikli 26 lõikega 2 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse VI lisa tabelit kategooriate kohta, millesse kuuluvana võib eri tüüpi algmaterjalist saadud kultiveerimismaterjali turustada.Kõnealuste muudatustega kohandatakse neid kategooriaid teaduslike ja tehniliste teadmiste ning asjakohaste rahvusvaheliste standardite arenguga.

Artikkel 6Nõuded metsade geneetiliste ressursside alalhoidmiseks ette nähtud algmaterjalist saadud kultiveerimismaterjalileSelleks, et turustada kultiveerimismaterjali, mis on saadud algmaterjalist, mille suhtes kohaldatakse artiklis 18 sätestatud erandit, peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:a)I lisas loetletud liikide kultiveerimismaterjali võib turustada üksnes juhul, kui see kuulub kategooriasse „tuntud algallikaga“;b)kultiveerimismaterjal on saadud kohalike ja piirkondlike tingimustega looduslikult kohastunud või asjakohasel juhul toetatud rände eesmärgile kohandatud algmaterjalist; ningc)kultiveerimismaterjal on kogutud kõikideltvõimalikult suurel arvul teatatud algmaterjali koosseisu kuuluvatelt isenditelt., mis on piisavalt arvukad liigi geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks; [ME 40]ca) liikide puhul, mille korral kasutatakse metsade geneetiliste ressursside alalhoidmiseks tavaliselt vegetatiivset paljundamist, kasutatakse geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks piisavalt mitmekesist kloonide segu. [ME 124]

Artikkel 7Ajutise loa andmine kategooriaid käsitlevatele nõuetele mittevastavast algmaterjalist saadud kultiveerimismaterjali jaoks1.Pädevad asutused võivad pärast lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmist ajutiselt lubada turustada kultiveerimismaterjali, mis on saadud heakskiidetud algmaterjalist, mis ei vasta kõikidele artikli 5 lõikes 1lõike 1 punktides a, b ja c asjaomase kategooria puhul osutatud nõuetele. [ME 41]Asjaomase liikmesriigi pädevad asutused teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest ajutistest lubadest ja nende heakskiitmise põhjustest.2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat artiklit, et sätestada asjaomasele liikmesriigile tingimused ajutise loa andmiseks.Sellised tingimused hõlmavad järgmist:a)loa andmise põhjendus, et oleks tagatud käesoleva määruse eesmärkide saavutamine;b)loa maksimaalne kehtivusaegtähtaeg; [ME 42]c)luba kohaldavate ettevõtjate ametliku kontrollimisega seotud kohustusedmiinimumnõuded; [ME 43]d)lõikes 1 osutatud teate sisu ja vorm.

Artikkel 8Erinõuded teatavate kultiveerimismaterjali tüüpide, liikide ja kategooriate kohtaKomisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse vajaduse korral käesolevat määrust seoses konkreetsete kultiveerimismaterjali tüüpide, liikide või kategooriate puhul asjakohaste nõuetega:a)I lisas loetletud liikide vilja- ja seemnepartiide kohta seoses liigipuhtusega;b)I lisas loetletud liikide ja tehishübriidide taimeosade kohta seoses üldisi omadusi, tervist ja suurust iseloomustava kvaliteediga;c)varrepistikute või pistvaiade abil paljundatava Populus spp. välise kvaliteedi standardite kohta seoses varrepistikute ja pistvaiade defektide ja miinimummõõtmetega;d)I lisas loetletud liikide ja tehishübriidide istutusmaterjali kohta seoses üldisi omadusi, tervist, elujõulisust ja füsioloogiat iseloomustava kvaliteediga;e)vahemerelise kliimaga piirkondades asuvatele kasutajatele turustatava istutusmaterjali kohta seoses taimede defektide, suuruse ja vanuse ning asjakohasel juhul mahuti suurusega.Sellise delegeeritud õigusakti puhul lähtutakse kogemustest, mis on saadud kontrolli, proovivõttu ja katsetamist ning eralduskaugust käsitlevatest sätetest tulenevate asjakohaste nõuete kohaldamisel konkreetsete kultiveerimismaterjali tüüpide, liikide või kategooriate suhtes. Kõnealuse õigusaktiga kohandatakse neid nõudeid lähtuvalt vastavate rahvusvaheliste standardite arengust, tehnika ja teaduse arengust või kliima- ja ökoloogilistele tingimuste muutustest.

Artikkel 9Erandolukorra kava ja riiklik register1.Iga liikmesriik koostab ühe või mitu erandolukorra kava, et tagada taasmetsastamiseks piisav kultiveerimismaterjali varu alade jaoks, mida mõjutavad äärmuslikud ilmastikunähtused, põlengud, haigus- ja taimekahjustajapuhangud, katastroofid või mis tahes muud sündmused, mis on otsuse nr 1313/2013/ELELT L 347, 20.12.2013, lk 924. artikli 6 lõike 1 kohaselt toimuva riiklikul tasandil riskihindamise käigus asjakohasena kindlaks tehtud. Liikmesriigi taotlusel annab komisjon talle erandolukorra kava koostamiseks tehnilist abi. [ME 44]Kõnealune erandolukorra kava koostatakse nende I lisas loetletud puuliikide ja nende liikide tehishübriidide kohta, mida peetakse asjaomase liikmesriigiliikmesriigid peavad oma praeguste ja prognoositud tulevaste kliima- ja ökoloogiliste tingimuste jaoks sobivaks. [ME 45]Erandolukorra kavas võetakse arvesse asjaomaste puuliikide ja nende liikide tehishübriidide prognoositud levikut tulevikus lähtuvalt asjaomase liikmesriigi riiklikest ja/või piirkondlikest kliimamudelitest.Erandolukorra kavades võetakse arvesse võimalust, et mõjutatud alad asuvad väljaspool riigipiire, ning asjaomane liikmesriik teeb koostööd teiste liikmesriikidega, et tagada piiriülestele mõjutatud aladele ennetusmeetmena piisav kultiveerimismaterjali varu. [ME 46]2.Liikmesriigid konsulteerivad kõnealuse erandolukorra kava koostamise ja ajakohastamise asjakohases etapis kõikide asjaomaste sidusrühmadega.3.Iga erandolukorra kava hõlmab järgmist:a)erandolukorra kava elluviimises osalevate asutuste ülesanded ja vastutus kultiveerimismaterjali suurt nappust põhjustava mis tahes sündmuse korral, samuti käsuliin ja kord asjaomaste pädevate asutuste, muude avalik-õiguslike asutuste, volitatud asutuste või füüsiliste isikute, laborite ja ettevõtjate võetavate meetmete koordineerimiseks, sealhulgas vajaduse korral koordineerimiseks naaberliikmesriikide ja naabruses asuvate kolmandate riikidega;aa) haavatavuste tuvastamine ja ennetusmeetmete kindlaks määramine, eelkõige seemnete ladustamiskohtade ja puukoolide kindlustamine, ladustamiskohtade ja puukoolide arvu suurendamine; [ME 47]b)pädevate asutuste juurdepääs erandolukorra kava raames säilitatavatele kultiveerimismaterjali varudele ning ettevõtjate, eelkõige kultiveerimismaterjali tootvate metsataimlate ja laborite, samuti muude asjaomaste ettevõtjate ja füüsiliste isikute valdustele;c)vajaduse korral pädevate asutuste juurdepääs erandolukorra kava kiireks ja tulemuslikuks käivitamiseks vajalikele seadmetele, töötajatele, välisekspertidele ja ressurssidele;d)meetmed seoses komisjonile, teistele liikmesriikidele, asjaomastele ettevõtjatele ja üldsusele kultiveerimismaterjali suure nappuse kohta teabe esitamisega ning kultiveerimismaterjali ametlikult kinnitatud või kahtlustatava suure nappuse korral võetavad meetmed sellise nappuse kõrvaldamiseks;e)kultiveerimismaterjali suure nappuse esinemise kohta andmete registreerimise kord;f)liikmesriigi olemasolevad hinnangud kultiveerimismaterjali suure nappuse riski kohta tema territooriumil ning selle võimaliku mõju kohta inimeste, loomade ja taimede tervisele ning keskkonnale;g)põhimõtted sellis(t)e ala(de) geograafiliseks piiritlemiseks, kus täheldatakse kultiveerimismaterjali suurt nappust;h)pädevate asutuste ning olemasolu ja vajaduse korral punktis a osutatud asutuste, avalik-õiguslike asutuste, laborite, ettevõtjate ja muude isikute töötajate koolitamise põhimõtted. [ME 48]Liikmesriigid vaatavad oma erandolukorra kavad korrapäraselt läbi ja vajaduse korral ajakohastavad neid, et võtta arvesse tehnika ja teaduse arengut seoses kliimamudelitega, milles käsitletakse asjaomaste puuliikide ja nende liikide tehishübriidide prognoositud levikut tulevikus.4.Liikmesriigid loovad artiklis 12 osutatud riikliku registri: [ME 49]a)mis sisaldab asjaomase liikmesriigi praegustest kliima- ja ökoloogiliste tingimustest lähtuvalt asjakohaseid I lisas loetletud puuliike ja tehishübriide;b)kus on võetud arvesse kõnealuste puuliikide ja nende liikide tehishübriidide prognoositud levikut tulevikus.Liikmesriigid koostavad riikliku registri loomise kuupäevast alates nelja aasta jooksul erandolukorra kavad registrisse kantud liikide ja tehishübriidide kohta.5.Liikmesriigid teevad erandolukorra kavade koostamisel omavahel ja kõikide asjaomaste sidusrühmadega koostööd, mis rajaneb selliste kavade koostamise käigus saadud kogemuste ja parimate tavade vahetamisel.6.Liikmesriigid teevad oma erandolukorra kavad komisjonile, teistele liikmesriikidele ja kõikidele asjaomastele ettevõtjatele kättesaadavaks, avaldades need FOREMATISes.

III PEATÜKKETTEVÕTJATE JA ALGMATERJALI REGISTREERIMINE NING LÄHTEPIIRKONDADE PIIRITLEMINE

Artikkel 10Ettevõtjate kohustused1.Ettevõtjad registreeritakse määruse (EL) 2016/2031 artiklis 65 sätestatud registris kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 66.Nad peavad asuma liidusasjaomases liikmesriigis ja neile peab andma loa pädev asutus. [ME 50]2.Ettevõtjad teevad pädevale asutusele ja oma kultiveerimismaterjali kasutajatele kättesaadavaks kogu vajaliku teabe selle kultiveerimismaterjali identifitseerimise ning sobivuse kohta praegustes ja prognoositud tulevastes kliima- ja ökoloogilistes tingimustes, tuginedes kättesaadavatele teadmistele ja andmetele. See teave esitatakse võimalikule ostjale kooskõlas pädeva asutuse suunistega veebisaitide ja istutusjuhendite kaudu ning muul asjakohasel viisil enne asjaomase kultiveerimismaterjali üleandmist. [ME 51]

Artikkel 11Lähtepiirkondade piiritlemine teatavate kategooriate puhulLiikmesriigid piiritlevad kategooriasse „tuntud algallikaga“ või „valitud“ kuuluva kultiveerimismaterjali tootmiseks ette nähtud algmaterjali puhul asjaomaste liikide lähtepiirkonnad.Pädevad asutused koostavad piiritletud lähtepiirkondade kaardid ja avaldavad need oma veebisaidil. Nad teevad need kaardid FOREMATISe kaudu komisjonile ja teistele liikmesriikidele kättesaadavaks.

Artikkel 12Algmaterjali riiklik register ja riiklik loetelu1.Iga liikmesriik loob ja avaldab elektroonilise riikliku registri eri liikide algmaterjali kohta, mis on tema territooriumil artiklite 4 ja 19 kohaselt heaks kiidetud ning millest on teatatud vastavalt artiklile 18, ning ajakohastab seda registrit.Kõnealune register sisaldab üksikasjalikku teavet algmaterjali iga heakskiidetud üksuse kohta ja selle kordumatut registriviidet.Erandina artiklist 4 registreerivad pädevad asutused nimetatud artiklis sätestatud registreerimiskorda kohaldamata riiklikus registris viivitamata algmaterjali, mis on kantud direktiivi 1999/105/EÜ artikli 10 lõikes 1 osutatud vastavasse riiklikku registrisse enne ... [väljaannete talitus: palun lisada käesoleva määruse kuupäev].2.Iga liikmesriik koostab ja avaldab riikliku registri kokkuvõttena algmaterjali riikliku loetelu ning ajakohastab seda. Ta teeb selle loetelu FOREMATISe kaudu elektroonilisel kujul komisjonile ja teistele liikmesriikidele kättesaadavaks.3.Liikmesriigid kasutavad riikliku loetelu esitamisel kõikide algmaterjali heakskiidetud üksuste puhul ühist vormi. Kategooriate „tuntud algallikaga“ ja „valitud“ puhul võib see sisaldada üksnes algmaterjali kokkuvõtlikku kirjeldust lähtepiirkonna põhjal.Riiklikus loetelus esitatakse eelkõige järgmine teave:a)botaaniline nimetus;b)kategooria;c)algmaterjalalgmaterjali tüüp; [ME 52]d)registriviide või vajaduse korral registrikande kokkuvõte või lähtepiirkonna tunnuskood;e)algmaterjali asukoht: vajaduse korral lühinimi ja üks järgmistest üksikasjadest:i)kategooria „tuntud algallikaga“ puhul lähtepiirkond ning laius- ja pikkuskraadide ja kõrguste vahemik;ii)kategooria „valitud“ puhul lähtepiirkond ning laius- ja pikkuskraadi ja kõrgusega või laius- ja pikkuskraadide ja kõrguste vahemikuga määratletud geograafiline asukoht;iii)kategooria „kvalifitseeritud“ puhul laius- ja pikkuskraadi ja kõrgusega määratletud täpne geograafiline asukoht või täpsed geograafilised asukohad, kus algmaterjali säilitatakse;iv)kategooria „katsetatud“ puhul laius- ja pikkuskraadi ja kõrgusega määratletud täpne geograafiline asukoht või täpsed geograafilised asukohad, kus algmaterjali säilitatakse;f)pindala: seemneallika(te), puistu(te) või seemla(te) suurus;g)päritolu:i)teave selle kohta, kas algmaterjal on autohtoonne/indigeenne, mitteautohtoonne/mitteindigeenne või teadmata päritoluga;ii)mitteautohtoonse/mitteindigeense algmaterjali puhul teave päritolu kohta, kui see on teada;h)kultiveerimismaterjali kasutamise eesmärk;i)kategooriasse „katsetatud“ kuuluva kultiveerimismaterjali puhul teave selle kohta, kas materjal on:i)geneetiliselt muundatud võiii)UGM-taim;j)kategooriate „kvalifitseeritud“ ja „katsetatud“ puhul teave kogumispinna kohta, mida on kasutatud klooni(de) või kloonisegu(de) tootmise koha kohtatootmiseks, kui see on asjakohane.; [ME 53]ja) lisateave, kui see on saadaval; [ME 54]jb) kohaldataval juhul kultiveerimismaterjali suhtes eksisteerivad intellektuaalomandi õigused. [ME 134]

Artikkel 13Liidu loetelu heakskiidetud algmaterjalist1.Komisjon avaldab liikmesriikide esitatavate artikli 12 kohaste riiklike loetelude põhjal loetelu pealkirjaga „Liidu loetelu kultiveerimismaterjali tootmiseks ette nähtud heakskiidetud algmaterjalist“.See loetelu tehakse FOREMATISe kaudu elektroonilisel kujul kättesaadavaks.2.Kõnealuses loetelus kajastatakse artikli 12 lõikes 1 osutatud riiklikes loeteludes esitatud üksikasju ja märgitakse kasutuspiirkond. [ME 55]

Artikkel 13aAlgmaterjalist saadud toodang1. Jälgitavus tagatakse alates kultiveerimismaterjali kogumisest kuni lõppkasutajale turustamiseni.2. Ettevõtjad teavitavad pädevat asutust kultiveerimismaterjali kogumise kavatsusest enne kogumist, et pädev asutus saaks korraldada kontrolle.3. Ettevõtjad esitavad pädevale asutusele kultiveerimismaterjali kogumist dokumenteerivad andmed.4. Kogumiskohast eemaldamine on lubatud üksnes põhitunnistuse alusel.5. Kogu seemnepartii suurima võimaliku geneetilise mitmekesisuse huvides tagab seemnete koguja, et enne turustamist või külvamist segatakse seemnepartiid intensiivselt igas töötlemisetapis. [ME 56]

IV PEATÜKKPÕHITUNNISTUS, MÄRGISTAMINE JA PAKENDAMINE

Artikkel 14Identifitseerimise põhitunnistus1.Pädevad asutused annavad ettevõtja taotlusel pärast heakskiidetud algmaterjalist mis tahes kultiveerimismaterjali kogumist selle kultiveerimismaterjali kohta välja identifitseerimise põhitunnistuse (edaspidi „põhitunnistus“), millele on märgitud algmaterjali kordumatu registriviide.Põhitunnistusega tõendatakse vastavust artikli 4 lõike 2 nõuetele selle kohta, et kultiveerimismaterjal on saadud heakskiidetud algmaterjalist. [ME 57]Komisjon võtab rakendusaktiga vastu kultiveerimismaterjali identifitseerimise põhitunnistuse sisu ja järgmised näidised:a)seemneallikast või puistust saadud kultiveerimismaterjali põhitunnistuse näidis;b)seemlast või perekonna/perekondade vanematelt saadud kultiveerimismaterjali põhitunnistuse näidis ningc)kloonist või kloonisegust saadud kultiveerimismaterjali põhitunnistuse näidis;ca) segust saadud kultiveerimismaterjali põhitunnistuse näidis. [ME 58]See rakendusakt võetakse vastu artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.2.Kui liikmesriik võtab artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu meetmed seoses järgneva vegetatiivse paljundamisega, antakse välja uus põhitunnistus.3.Kui toimub kultiveerimismaterjali segamine kooskõlas artikli 15 lõikega 3, tagavad liikmesriigid, et segu koostisosade registriviited on identifitseeritavad, ning antakse välja uus põhitunnistus või muu dokument segu identifitseerimiseks.4.Kui artikli 15 lõikes 1 osutatud partii jagatakse väiksemateks partiideks, mida ei töödelda ühtemoodi ja mida järgnevalt paljundatakse vegetatiivselt, antakse välja uus põhitunnistus ja viidatakse eelmise põhitunnistuse numbrile.4a. Segu puhul peab ettevõtja teatama segamisest pädevale asutusele enne selle toimumist, et pädev asutus saaks segamisprotsessi üle järelevalvet teha. [ME 59]5.Põhitunnistuse võib välja anda ka elektroonilisel kujul (edaspidi „elektrooniline põhitunnistus“).Komisjon võib rakendusaktidega sätestada elektroonilise põhitunnistuse väljaandmise tehnilise korra, et tagada elektroonilise põhitunnistuse vastavus käesoleva artikli sätetele ning asjakohane, usaldusväärne ja tulemuslik viis selle väljaandmiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.6.Komisjonil on õigus võtta käesoleva artikli täiendamise eesmärgil kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse eeskirjad:a)kõikide põhitunnistuse väljaandmise eesmärgil ettevõtja ja pädevate asutuste tehtavate toimingute digitaalse salvestamise kohta ningb)nende andmete töötlemist, neile juurdepääsu ja nende kasutamist hõlbustava kõiki liikmesriike ja komisjoni ühendava keskse platvormi loomise kohta.6a. Iga liikmesriik koostab väljaantud põhitunnistuste riikliku loetelu ja ajakohastab seda ning teeb selle loetelu kättesaadavaks komisjonile ja pädevatele asutustele. [ME 60]

Artikkel 15Partiid1.Igale algmaterjali heakskiidetud üksusele ja põhitunnistusele, kui see on välja antud, vastavat kultiveerimismaterjali hoitakse kõikides tootmisetappides eraldi, et tagada kultiveerimismaterjali jälgitavus heakskiidetud algmaterjalini, kust see on kogutud. Kõnealustest konkreetsetest heakskiidetud üksustest kogutud kultiveerimismaterjali turustatakse partiides, mis on piisavalt homogeensed ja kultiveerimismaterjali muudest partiidest eristatavad. [ME 61]Kultiveerimismaterjali iga partii identifitseeritakse järgmiste andmete abil:a)partii numberkood; [ME 62]aa) eesmärk; [ME 63]b)põhitunnistuse kood ja number;c)botaaniline nimetus;d)kultiveerimismaterjali kategooria;e)algmaterjalalgmaterjali tüüp; [ME 64]f)registriviide või lähtepiirkonna tunnuskood;g)lähtepiirkond kategooriasse „tuntud algallikaga“ või „valitud“ kuuluva või asjakohasel juhul muu kultiveerimismaterjali puhul;h)vajaduse korral teave selle kohta, kas algmaterjal on autohtoonset või mitteautohtoonset või indigeenset või mitteindigeenset päritolu või teadmata päritoluga;i)seemneüksuse puhul valmimisaasta, puhtus, puhta seemne idanevusprotsent, 1000 puhta seemne mass, idanemisvõimeliste seemnete arv kilogrammi kohta ja seemnekatsejaama nimi; [ME 65]j)seemiku või pistiku (juurevõsunditega, paljasjuurse või potitaime) kujul istutusmaterjali vanus ja tüüp;k)kategooria „katsetatud“ puhul teave selle kohta, kas materjal on:i)geneetiliselt muundatud;ii)UGM-taim.;ka) kohaldataval juhul kultiveerimismaterjali suhtes eksisteerivad intellektuaalomandi õigused. [ME 135]2.Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 ja artikli 5 lõike 1 punkti c kohaldamist, hoiavad liikmesriigid eraldi sellist kultiveerimismaterjali, mida järgnevalt paljundatakse vegetatiivselt, ja tähistavad selle sellisena. Selline kultiveerimismaterjal peab olema kogutud ühest ja samast heakskiidetud üksusest ning kuuluma kategooriasse „valitud“, „kvalifitseeritud“ või „katsetatud“. Sellisel juhul kuulub toodetud kultiveerimismaterjal samasse kategooriasse kui algne kultiveerimismaterjal.3.Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, järgitakse kultiveerimismaterjali segamisel vastavalt vajadusele järgmisi tingimusi:a)kategooriate „tuntud algallikaga“ ja „valitud“ puhul segatakse kultiveerimismaterjali, mis on saadud ühes ja samas lähtepiirkonnas asuvast kahest või enamast heakskiidetud üksusest;b)ühest lähtepiirkonnast pärit, kategooriasse „tuntud algallikaga“ kuuluva seemneallikatest ja puistutest saadud kultiveerimismaterjali segamisel sertifitseeritakse uus segupartii seemneallikast saadud kultiveerimismaterjalina;c)mitteautohtoonsest või mitteindigeensest algmaterjalist saadud kultiveerimismaterjali segamisel teadmata päritolu algmaterjalist saadud kultiveerimismaterjaliga sertifitseeritakse uus segupartii teadmata päritolu kultiveerimismaterjalina;d)ühest heakskiidetud üksusest pärit, eri valmimisaastatega kultiveerimismaterjali segamisel registreeritakse tegelikud valmimisaastad ja igale aastale vastava kultiveerimismaterjali osakaal.Esimese lõigu punktide a, b või c kohasel segamisel võib lõike 1 punktis f osutatud registriviite asendada lähtepiirkonna tunnuskoodiga.

Artikkel 16Ametlik etikett1.Pädev asutus või ettevõtja annab pädeva asutuse ametliku järelevalve all kultiveerimismaterjali iga partii jaoks välja ametliku etiketi, millega tõendatakse selle kultiveerimismaterjali vastavust artiklis 5 osutatud nõueteleartiklile 5. [ME 66]1a. Ametliku etiketi trükib:a) pädev asutus, kui ettevõtja seda taotleb; võib) ettevõtja pädeva asutuse ametliku järelevalve all. [ME 67]2.Pädev asutus annab ettevõtjale loa ametliku etiketi trükkimiseks pärast seda, kui pädev asutus on kinnitanud asjaomase kultiveerimismaterjali vastavust artiklis 5 osutatud nõuetele. Ettevõtja saab õiguse seda etiketti välja anda ja/või trükkida, kui pädev asutus on auditi tulemusena jõudnud järeldusele, et ettevõtjal on olemas piisav pädevus, ressursid ja taristu ametliku etiketi trükkimiseks. [ME 68]3.Pädev asutus kontrollib korrapäraselt, kas ettevõtja vastab lõikes 2 osutatud nõuetele.Kui pädev asutus leiab pärast lõikes 2 osutatud loa andmist, et ettevõtja ei täida kõnealuses lõikes osutatud nõudeid, tühistab ta viivitamata loa või vajaduse korral muudab seda.4.Peale artikli 15 lõikes 1 nõutud teabe peab ametlik etikett või muu tarnija dokument, kus esitatakse nimetatud artiklis nõutud teave, sisaldama kõiki järgmisi andmeid: [ME 69]a)artikli 14 kohaselt välja antud põhitunnistuse number või põhitunnistuste numbrid või viide segu identifitseerimist võimaldavale artikli 14 lõike 3 kohasele muule olemasolevale dokumendile;b)ettevõtja nimitarnivate ettevõtjate nimed, sealhulgas ettevõtjate aadressid ja registreerimisnumbrid ning saajate nimed, sealhulgas nende aadressid; [ME 70]c)tarnitud kogus;d)kategooriasse „katsetatud“ kuuluva kultiveerimismaterjali puhul, mille algmaterjal on heaks kiidetud artikli 4 alusel, sõnad „ajutiselt heaks kiidetud“;e)teave selle kohta, kas tegemist on vegetatiivselt paljundatud kultiveerimismaterjaliga.;ea) ruutkood koos juhistega selle kohta, kuidas kultiveerimismaterjali eest hoolitseda ning seda ladustada ja istutada. [ME 71]5.Komisjon sätestab rakendusaktidega järgmised ametliku etiketiga seotud elemendid:a)ametliku etiketi sisu;b)lisateave seemnete ja väikeste seemnekoguste puhul;c) eri kategooriate kultiveerimismaterjali või muud tüüpi kultiveerimismaterjali etikettide värvus;d)lisateave konkreetsete perekondade või liikide puhul.;da) märge selle kohta, kas materjal on saadud direktiivi 2001/18/EÜ kohase geneetilise muundamise teel. [ME 136]Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.5a. Kui ettevõtja kasutab kultiveerimismaterjali mis tahes kategooria puhul värvilist etiketti või dokumenti, peab tarnija etiketi või dokumendi värv vastama VI lisas osutatud värvile. [ME 73]6.Ametliku etiketi võib välja anda ka elektroonilisel kujul (edaspidi „elektrooniline ametlik etikett“).Komisjon võib rakendusaktidega sätestada elektroonilise ametliku etiketi väljaandmise tehnilise korra, et tagada sellise ametliku etiketi vastavus käesoleva artikli sätetele ning asjakohane, usaldusväärne ja tulemuslik viis selle väljaandmiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.7.Komisjonil on õigus võtta käesoleva artikli täiendamise eesmärgil kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse eeskirjad:a)kõikide ametliku etiketi väljaandmise eesmärgil ettevõtja ja pädevate asutuste tehtavate toimingute digitaalse salvestamise kohta;b)nende andmete töötlemist, neile juurdepääsu ja nende kasutamist hõlbustava liikmesriike ja komisjoni ühendava keskse platvormi loomise kohta.

Artikkel 17Seemneüksuste pakendidSeemneüksusi võib turustada üksnes suletud pakendis, mis muutub pärast pakendi avamist kasutuskõlbmatuks. Selleks et hoida ära kultiveerimismaterjali mädanemist, võib suletud pakendisse pakendamist kohandada asjaomase kultiveerimismaterjali vajadustele vastavalt. [ME 74]

V PEATÜKKERANDID ARTIKLIST 4

Artikkel 18Erand kohustusest saada heakskiit metsade geneetiliste ressursside alalhoidmiseks ette nähtud algmaterjali jaoks1.Erandina artikli 4 lõigetest 1 ja 2 ei ole metsade geneetiliste ressursside alalhoidmiseks ette nähtud algmaterjali registreerimiseks riiklikus registris vaja pädevate asutuste heakskiitu.2.Iga ettevõtja, kes registreerib metsanduses kasutatavate geneetiliste ressursside alalhoidmiseks ette nähtud algmaterjali, teatab sellisest algmaterjalist asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.3.Pädevatele asutustele lõikes 1 osutatud algmaterjalist teatamisel kasutatakse FOREMATISe kohast vormi.Algmaterjalist teatamisel viidatakse asjaomasele teavitusüksusele.Igal teavitusüksusel on riiklikus registris kordumatu registriviide.Kõnealune teade sisaldab järgmistartikli 12 lõikes 3 osutatud teavet.a) botaaniline nimetus;b) kategooria;c) algmaterjal;d) registriviide või vajaduse korral registrikande kokkuvõte või lähtepiirkonna tunnuskood;e) asukoht: lühinimi, kui see on asjakohane, ning lähtepiirkond ning laius- ja pikkuskraadide ja kõrguste vahemik;f) pindala: seemneallika(te) või puistu(te) suurus;g) päritolu: teave selle kohta, kas algmaterjal on autohtoonne/indigeenne, mitteautohtoonne/mitteindigeenne või teadmata päritoluga; mitteautohtoonse/mitteindigeense algmaterjali puhul teave päritolu kohta, kui see on teada;h) eesmärk: geneetiliste ressursside alalhoidmine ja säästev kasutamine. [ME 75]4.Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada kõnealust teadet käsitlevate nõuetega ja teate sisuga seotud konkreetsed tingimused. Nendes rakendusaktides võetakse arvesse kohaldatavate rahvusvaheliste standardite arengut ja need võetakse vastu artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.

Artikkel 19Ettevõtjate heakskiit algmaterjalile, mis on ette nähtud kategooriasse „tuntud algallikaga“ kuuluva kultiveerimismaterjali tootmiseksErandina artikli 4 lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid lubada ettevõtjatel kiita teatavate liikide puhul heaks algmaterjal, mis on ette nähtud kategooriasse „tuntud algallikaga“ kuuluva kultiveerimismaterjali tootmiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:a)lähtepiirkonnas, kus algmaterjal asub, valitsevad äärmuslikud ilmastikutingimused ningb)need ilmastikutingimused mõjutavad algmaterjali paljunemistsüklit ja vähendavad sellest algmaterjalist kultiveerimismaterjali kogumise sagedust.Kõnealuse loa peab heaks kiitma komisjonKõnealusest loast teavitatakse komisjoni. [ME 76]

Artikkel 20Kategooriasse „katsetatud“ kuuluva kultiveerimismaterjali tootmiseks ette nähtud algmaterjali ajutine heakskiitmineErandina artikli 4 lõikest 2 võivad liikmesriigid lubada kiita kogu oma territooriumil või osal sellest kuni kümneks aastaks heaks algmaterjali, mis on ette nähtud kategooriasse „katsetatud“ kuuluva kultiveerimismaterjali tootmiseks, kui V lisas osutatud geneetilise hindamise või võrdluskatsete esialgsete tulemuste põhjal võib eeldada, et pärast katsete lõpuleviimist vastab algmaterjal käesoleva määruse kohastele heakskiitmise nõuetele.

Artikkel 21Ajutised tarneraskused1.Selleks, et saada üle ühes või mitmes liikmesriigis esinevatest mis tahes ajutistest raskustest kultiveerimismaterjali üldisel tarnimisel, võib komisjon vähemalt ühe mõjutatud liikmesriigi taotlusel rakendusaktiga lubada liikmesriikidel kiita turustamise eesmärgil ajutiselt heaks ühe või mitme liigi kultiveerimismaterjal, mis on saadud algmaterjalist, mis vastab artikli 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetest leebematele nõuetele.2.Kui komisjon toimib vastavalt lõikele 1, märgitakse artikli 16 lõike 1 kohaselt välja antud ametlikul etiketil, et asjaomane kultiveerimismaterjal on saadud algmaterjalist, mis vastab artikli 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetest leebematele nõuetele.3.Lõikes 1 osutatud rakendusakt võetakse vastu artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.

Artikkel 22Ajutised katsed käesoleva määruse sätetele paremate alternatiivide leidmiseks1.Erandina artiklitest 1, 4 ja 5 võib komisjon rakendusaktidega teha otsuseid ajutiste katsete korraldamise kohta, et leida käesoleva määruse sätetele paremaid alternatiive seoses liikide või tehishübriididega, mille suhtes määrust kohaldatakse, samuti seoses algmaterjali heakskiitmise nõuetega ning kultiveerimismaterjali tootmise ja turustamisega.Need katsed võivad seisneda tehnilistes või teaduslikes uuringutes, mille käigus analüüsitakse uute nõuete järgitavust ja asjakohasust võrdluses käesoleva määruse artiklites 1, 4 ja 5 sätestatud nõuetega.2.Lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel ja neis sätestatakse üks või mitu järgmistest elementidest:a)asjaomased liigid või tehishübriidid;b)katsetingimused iga liigi või tehishübriidi puhul;c)katse kestus;d)osalevate liikmesriikide seire- ja aruandluskohustused.Kõnealustes õigusaktides võetakse arvesse järgmiste meetodite arengut:a)algmaterjali päritolu määramise meetodid, sealhulgas biomolekulaarsed meetodid;b)metsade geneetiliste ressursside alalhoidmise ja säästva kasutamise meetodid, mille puhul on võetud arvesse kohaldatavaid rahvusvahelisi standardeid;c)paljundamis- ja tootmismeetodid, mis muu hulgas hõlmavad uuenduslike tootmisprotsesside kasutamist;d)meetodid algmaterjali komponentide ristamise kavade väljatöötamiseks;e)algmaterjali ja kultiveerimismaterjali omaduste hindamise meetodid;f)asjaomase kultiveerimismaterjali kontrollimise meetodid.Nende õigusaktidega kohandutakse asjaomase kultiveerimismaterjali tootmise meetodite arenguga ning need põhinevad liikmesriikide tehtud võrdlusuuringutel ja katsetel.3.Komisjon vaatab kõnealuste katsete tulemused läbi ja koostab nende kohta kokkuvõtva aruande, tuues vajaduse korral välja artikli 1, 4 või 5 muutmise vajaduse.

Artikkel 23Luba võtta vastu rangemad nõuded1.Erandina artiklist 4 võib komisjon rakendusaktidega lubada liikmesriikidel võtta asjaomase liikmesriigi kogu territooriumil või selle osal vastu algmaterjali heakskiitmise ja kultiveerimismaterjali tootmise nõuded, mis on rangemad kui kõnealuses artiklis osutatud tootmisnõuded, tingimusel, et need nõuded ei keela, takista ega piira kultiveerimismaterjali vaba liikumist, mis on kooskõlas käesoleva määrusega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel. [ME 77]2.Lõikes 1 osutatud loa saamiseks esitavad liikmesriigid komisjonile taotluse, milles esitatakse:a)kavandatud nõudeid sisaldavaid sätteid hõlmav eelnõu;b)põhjendus selliste nõuete vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta.3.Lõikes 1 osutatud luba antakse üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:a)taotletud meetmetega tagatakse vähemalt üks järgmistest:i)asjaomase kultiveerimismaterjali kvaliteedi paranemine;ii)keskkonnakaitse: kliimamuutustega kohanemine või panus, elurikkuse kaitsesse jasuurendamine või metsaökosüsteemide taastamissetaastamine ja nende toimimise toetamine; [ME 78]b)taotletud meetmed on vajalikud ja punkti a kohastest eesmärkidest lähtuvalt proportsionaalsed ningc)need meetmed on asjaomase liikmesriigi konkreetsetest kliima- ja ökoloogilistest tingimustest tulenevalt põhjendatud.4.Kui liikmesriigid on vastavalt direktiivi 1999/105/EÜ artiklile 7 võtnud vastu täiendavad või rangemad nõuded, vaatavad asjaomased liikmesriigid need meetmed hiljemalt ... [kuupäev, mil möödub üks aasta käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast] läbi ning tühistavad need või muudavad neid, et tagada vastavus käesolevale määrusele.Liikmesriigid teavitavad sellisest tegevusest komisjoni ja teisi liikmesriike.

VI PEATÜKKKULTIVEERIMISMATERJALI IMPORT

Artikkel 24Import liidu nõuetega samaväärsuse alusel1.Kultiveerimismaterjali võib kolmandast riigist liitu importida üksnes juhul, kui lõike 2 alusel on kindlaks tehtud, et see vastab nõuetele, mis on samaväärsed liidus toodetava ja turustatava kultiveerimismaterjali suhtes kohaldatavate nõuetega. Samaväärsuse hindamise ja kindlaks tegemise menetlus põhineb identifitseerimismaterjali, kvaliteedistandardite ja teiste kultiveerimismaterjali suhtes kohaldatavate nõuete põhjalikul läbivaatamisel. [ME 79]2.Komisjon võib rakendusaktidega teha otsuseid selle kohta, kas konkreetsete perekondade, liikide või kategooriate kultiveerimismaterjal, mis on toodetud kolmandas riigis, vastab nõuetele, mis on samaväärsed liidus toodetava ja turustatava kultiveerimismaterjali suhtes kohaldatavate nõuetega; seejuures lähtub komisjon kõikidest järgmistest aspektidest:a)asjaomase kolmanda riigi esitatud teabe ja andmete põhjalik läbivaatamine ningb)asjaomases kolmandas riigis komisjoni tehtud auditi rahuldavad tulemused, kui komisjon on pidanud vajalikuks viia läbi audit, ningc)asjaomase kolmanda riigi osalemine rahvusvahelise kaubanduse jaoks ette nähtud kultiveerimismaterjali sertifitseerimist käsitlevas OECD kavas.Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.3.Lõikes 1 osutatud otsuste vastuvõtmisel kaalub komisjon, kas asjaomases kolmandas riigis kohaldatavad süsteemid algmaterjali heakskiitmiseks ja registreerimiseks ning hiljem sellest algmaterjalist kultiveerimismaterjali tootmiseks võimaldavad pakkuda tagatisi, mis on samad kui kategooriate „tuntud algallikaga“, „valitud“, „kvalifitseeritud“ ja „katsetatud“ puhul kehtivad artiklitega 4 ja 5 ning asjakohasel juhul artikliga 11 ette nähtud tagatised.

Artikkel 25Imporditud kultiveerimismaterjalist teatamine ja selle sertifikaadid1.Liitu kultiveerimismaterjali importivad ettevõtjad teavitavad eelnevalt impordist asjaomast pädevat asutust määruse (EL) 2017/625 artiklis 131 osutatud ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi (IMSOC) kaudu.2.Imporditud kultiveerimismaterjaliga peab olema kaasas kõik järgmine:a)põhitunnistus või muu ametlik sertifikaat, mille on välja andnud päritoluriigiks olev kolmas riik;b)ametlik etikett ningc)dokumendid, mis sisaldavad asjaomase kolmanda riigi ettevõtja esitatud üksikasjalikke andmeid kultiveerimismaterjali kohta.;ca) importiva liikmesriigi pädeva asutuse välja antud uus põhitunnistus, mis asendab põhitunnistust või punktis a osutatud muud ametlikku sertifikaati pärast importi, või selle uue tunnistuse olemasolu tõendav tunnistus. [ME 80]3.Pärast lõikes 1 osutatud importi asendab asjaomase liikmesriigi pädev asutus:a)lõike 2 punktis a osutatud põhitunnistuse või ametliku sertifikaadi asjaomases liikmesriigis välja antud uue põhitunnistusega ningb)lõike 2 punktis b osutatud ametliku etiketi asjaomases liikmesriigis välja antud uue ametliku etiketiga.

VII PEATÜKKMENETLUSSÄTTED

Artikkel 26Delegeeritud volituste rakendamine1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.2.Artikli 2 lõikes 2, artikli 4 lõigetes 2 ja 6, artikli 5 lõikes 3, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõikes 1, artikli 14 lõikes 6 ja artikli 16 lõikes 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne nimetatud viieaastase tähtaja möödumist. Delegeeritud volituste kehtivusaeg pikeneb automaatselt samade ajavahemike võrra, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga sellise ajavahemiku lõppemist.3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 2, artikli 4 lõigetes 2 ja 6, artikli 5 lõikes 3, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõikes 1, artikli 14 lõikes 6 ja artikli 16 lõikes 7 osutatud delegeeritud volitused igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Liikmesriikide määratud asjatundjate kaasamine võimaldab kaaluda mitmesuguseid riiklikke eksperditeadmisi ja vaatenurki, mis aitab teha delegeeritud õigusaktide suhtes teadvaid ja tasakaalustatud otsuseid. [ME 81]6.Artikli 2 lõike 2, artikli 4 lõike 2 või 6, artikli 5 lõike 3, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 1, artikli 14 lõike 6 või artikli 16 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 27Komiteemenetlus1.Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1). artikli 58 lõike 1 kohaselt moodustatud alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). tähenduses.2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.Kui komitee arvamuse saamiseks kasutatakse kirjalikku menetlust, lõpetatakse nimetatud menetlus tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul komitee esimees nii otsustab või kui komitee liikmete lihtenamus seda taotleb.3.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.

VIII PEATÜKKAruandlus ja karistused ning määruste (EL) 2016/2031 ja 2017/625 muutmine

Artikkel 28AruandlusLiikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev, mil möödub viis aastat käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast] ja seejärel iga viie aasta järel aruande järgmise kohta:a)sertifitseeritud kultiveerimismaterjali aastakogused, kui põhitunnistus on välja antud; [ME 82]b)kultiveerimismaterjali tarnimise raskusteks valmisoleku eesmärgil liikmesriikide poolt vastu võetud riiklike erandolukorra kavade arv ja nende kavade käivitamiseks vajalik aeg ja vahendid; [ME 83]c)kultiveerimismaterjali parimaid kasutuskohti käsitlevat teavet sisaldavate veebisaitide ja/või istutusjuhendite arv;d)liidu nõuetega samaväärsuse alusel kolmandast riigist imporditud kultiveerimismaterjali kogused perekondade ja liikide kaupa;e)artikli 29 kohaselt kohaldatud karistused.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks käesoleva artikli lõikega 1 ette nähtud aruande tehnilised üksikasjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.

Artikkel 29Karistused1.Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate mõjusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud eeskirjadest ja meetmetest ning kõikidest neid mõjutavatest hilisematest muudatustest.2.Liikmesriigid tagavad, et rahalised karistused käesoleva määruse rikkumise eest, mis on toime pandud pettuse teel või eksitava tegevuse tulemusena, vastavad kooskõlas siseriikliku õigusega vähemalt kas ettevõtja saadavale majanduslikule eelisele või asjakohasel juhul teatavale protsentuaalsele osakaalule ettevõtja käibest.

Artikkel 30Määruse (EL) 2016/2031 muutmineMäärust (EL) 2016/2031 muudetakse järgmiselt.1)Artikli 37 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Vajaduse korral kehtestab komisjon rakendusaktiga meetmed, mis võimaldavad ennetada liidu reguleeritud mittekarantiinsete taimekahjustajate esinemist asjaomastel istutamiseks ette nähtud taimedel, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 36 punktis f. Need meetmed on asjakohasel juhul seotud kõnealuste taimede liitu sissetoomise ja seal vedamisega.“

2)Artiklisse 83 lisatakse järgmine lõige:

„5a. Istutamiseks ette nähtud taimede puhul, mis on toodetud või mida turustatakse kategooriasse „tuntud algallikaga“, „valitud“, „kvalifitseeritud“ või „testitud“ kuuluvana, nagu on osutatud määruses (EL) .../...*+, lisatakse taimepass eristataval kujul kõnealuse määruse vastavate sätete kohaselt välja antud ametlikule etiketile.

Kui kohaldatakse käesolevat lõiget, sisaldab:a)liidu territooriumil vedamiseks vajalik taimepass käesoleva määruse VII lisa E ja F osas sätestatud elemente;b)kaitstavasse piirkonda sissetoomiseks ja seal vedamiseks vajalik taimepass käesoleva määruse VII lisa H osas sätestatud elemente.

______________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) .../... ... (ELT ...).

+ Väljaannete talitus: palun lisada teksti käesoleva määruse number ning joonealusesse märkusesse käesoleva määruse number, kuupäev, pealkiri ja ELT viide.“

3)VII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VII lisale.

Artikkel 31Määruse (EL) 2017/625 muutmineMäärust (EL) 2017/625 muudetakse järgmiselt.1)Artikli 1 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„l) kultiveerimismaterjali tootmine ja turustamine.“

2)Artiklisse 3 lisatakse järgmine punkt:

„52) „kultiveerimismaterjal“ – ... määruse (EL) .../...*+ artikli 3 punktis 1 määratletud materjal.

______________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) .../... ... (ELT ...).

+ Väljaannete talitus: palun lisada teksti käesoleva määruse number ning joonealusesse märkusesse käesoleva määruse number, kuupäev, pealkiri ja ELT viide.“

3)Artikli 22a järele lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 22b

Erinormid kultiveerimismaterjaliga seotud ametliku kontrolli ja pädevate asutuste võetavate meetmete kohta

1.Artikli 1 lõike 2 punktis l osutatud normidele vastavuse ametlik kontroll hõlmab kultiveerimismaterjali tootmise ja turustamise ning kõnealuste normide kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtjate ametlikku kontrolli.

2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse normid seoses kultiveerimismaterjali suhtes kohaldatava ametliku kontrolliga, mille eesmärk on veenduda kõnealuste toodete vastavuses artikli 1 lõike 2 punktis l osutatud liidu normidele, ning seoses kõnealuse ametliku kontrolli järgselt pädevate asutuste võetavate meetmetega.

Kõnealustes delegeeritud õigusaktides sätestatakse normid järgmise kohta:a)erinõuded sellise ametliku kontrolli tegemiseks teatava liidus toodetava ja turustatava kultiveerimismaterjali üle, mis kuulub artikli 1 lõike 2 punktis l osutatud normide kohaldamisalasse; nende erinõuete eesmärk on reageerida teatavat päritolu või teatavast lähtekohast pärit kultiveerimismaterjali käsitlevate liidu eeskirjade rikkumisele;b)erinõuded sellise ametliku kontrolli tegemiseks ettevõtjate tegevuse üle, mis on seotud artikli 1 lõike 2 punktis l osutatud normide kohaldamisalasse kuuluva teatava kultiveerimismaterjali tootmisega; nende erinõuete eesmärk on reageerida teatavat päritolu või teatavast lähtekohast pärit kultiveerimismaterjali käsitlevate liidu eeskirjade rikkumisele, ningc)juhtumid, mille korral pädev asutus peab seoses konkreetse normidele mittevastavusega võtma ühe või mitu artikli 137 lõikes 2 ja artikli 138 lõikes 2 osutatud meetmetest.

3.Komisjon kehtestab rakendusaktidega normid seoses ühtse praktilise korraga, mida kohaldatakse taimse paljundusmaterjali üle ametliku kontrolli tegemisel eesmärgiga veenduda kõnealuste toodete vastavuses artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud liidu normidele ning mis hõlmab ka kõnealuse ametliku kontrolli järgselt pädevate asutuste võetavaid meetmeid; kõnealuse korraga nähakse ette:a)sellise ametliku kontrolli ühtne miinimumsagedus juhtudel, kus miinimumtasemel ametlikku kontrolli on vaja teha selleks, et reageerida teadaolevatele ühetaolistele riskidele, mis on seotud teatavat päritolu või teatavast lähtekohast pärit kultiveerimismaterjali käsitlevate eeskirjade rikkumisega;b)pädevate asutuste tehtava ettevõtjate ametliku kontrolli sagedus ettevõtjate puhul, kellel on luba anda ametliku järelevalve all välja ametlikke etikette kooskõlas määruse (EL) .../...*+ artikli 16 lõikega 1.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.

______________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) .../... ... (ELT ...).

+ Väljaannete talitus: palun lisada teksti käesoleva määruse number ning joonealusesse märkusesse käesoleva määruse number, kuupäev, pealkiri ja ELT viide.“

IX PEATÜKKLÕPPSÄTTED

Artikkel 32Direktiivi 1999/105/EÜ kehtetuks tunnistamineDirektiiv 1999/105/EÜ tunnistatakse kehtetuks.Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VIII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 33Jõustumine ja kohaldamineKäesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.Käesolevat määrust kohaldatakse alates ... [kuupäev, mil möödub 3 aastat käesoleva määruse jõustumise kuupäevast].Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

PUULIIKIDE JA TEHISHÜBRIIDIDE LOETELU

Abies alba Mill.
Picea abies Karst.
Abies bornmulleriana
Picea sitchensis Carr.
Abies cephalonica Loudon
Pinus brutia Ten.
Abies grandis Lindl.
Pinus canariensis C.Smith
Abies pinsapo Boiss.
Pinus cembra L.
Acer campestre
Pinus contorta Loudon
Acer platanoides L.
Pinus halepensis Mill.
Acer pseudoplatanus L.
Pinus leucodermis Antoine
Alnus cordata - Juglans regia
Pinus nigra Arnold
Alnus glutinosa Gaertn.
Pinus pinaster Ait.
Alnus incana Moench
Pinus pinea L.
Betula pendula Roth
Pinus radiata D.Don
Betula pubescens Ehrh.
Pinus sylvestris L.
Carpinus betulus L.
Pinus taeda
Castanea sativa Mill.
Populus nigra
Cedrus atlantica Carr.
Populus spp. ja nende liikide vahelised tehishübriidid
Cedrus libani A.Richard
Populus tremula
Eucalyptus globulus
Prunus avium L.
Eucalyptus gunnii
Pseudotsuga menziesii Franco
Hübriid Eucalyptus gunnii x dalrympleana
Quercus cerris L.
Eucalyptus nitens
Quercus ilex L.
Fagus sylvatica L.
Quercus petraea Liebl.
Fraxinus angustifolia Vahl
Quercus pubescens Willd.
Fraxinus excelsior L.
Quercus robur L.
Juglans major x regia
Quercus rubra L.
Juglans nigra
Quercus suber L.
Juglans nigra x regia
Robinia pseudoacacia L.
Larix decidua Mill.
Sorbus domestica
Larix x eurolepis Henry
Sorbus torminalis
Larix kaempferi Carr.
Tilia cordata Mill.
Larix sibirica Ledeb.
Tilia platyphyllos Scop.
Malus sylvestris
[ME 84]

II LISA

KATEGOORIASSE „TUNTUD ALGALLIKAGA“ KUULUVA KULTIVEERIMISMATERJALI TOOTMISEKS ETTE NÄHTUD ALGMATERJALI HEAKSKIITMISE NÕUDED

A.Üldnõue

Seemneallikas või puistu peab vastama pädevate asutuste kehtestatud kriteeriumidele.

B.Erinõuded

1.Algmaterjali tüüp

Algmaterjal peab olema ühes lähtepiirkonnas asuv seemneallikas või puistu.

2.Populatsiooni optimaalne suurus

Seemneallikas või puistu peab koosnema ühest või mitmest puude rühmast (puistud) või üksikust puistust. Need seemneallika või puistu. Need puud peavad olema ühtlaselt jaotunud ja neid peab olema piisavalt palju, et säilitada geneetiline mitmekesisus ja tagada piisav risttolmlemine kõnealuse seemneallika või puistu puude vahel. [ME 85]

3.Päritolu ja lähtepiirkond

a)Põhitunnistusele märgitakse kultiveerimismaterjali kogumise lähtepiirkond ja asukoht ning kogumiskoh(t)a(de) laius- ja pikkuskraadide ja kõrguste vahemik.

b)Ettevõtja teeb ajalooliste tõendite (kirjandusandmed, pädevate asutuste, uurimisinstituutide või muude organisatsioonide säilitatavad dokumendid) põhjal või muul asjakohasel viisil (lähtekohauuringud), sealhulgas rahvusvaheliselt tunnustatud biomolekulaarsete meetodite abil kindlaks, kas algmaterjal on päritolult:

i)autohtoonne;

ii)mitteautohtoonne;

iii)indigeenne;

iv)mitteindigeenne või

v)teadmata päritoluga.

Mitteautohtoonse või mitteindigeense algmaterjali puhul märgitakse selle päritolu, kui see on teada.

Pädev asutus kontrollib ettevõtja esitatud teavet.

4.Kestlikkusnäitajad

a)Puud peavad olema hästi kohandatud lähtepiirkonna kliima- ja ökoloogilistele tingimustele, mis hõlmavad ka sealseid biootilisi ja abiootilisi tegureidsealhulgas biootilistele ja abiootilistele teguritele, mis esinevad lähtepiirkonnas ning ka marginaalsetes populatsioonides, mis on kohalikul tasandil kohanenud äärmuslikumate biootiliste ja abiootiliste teguritega. [ME 86]

b)Puud peavad olema kvaliteeti halvendavatest taimekahjustajatest ja nende tekitatud sümptomitest praktiliselt vabad. [ME 87]

III LISA

KATEGOORIASSE „VALITUD“ KUULUVA KULTIVEERIMISMATERJALI TOOTMISEKS ETTE NÄHTUD ALGMATERJALI HEAKSKIITMISE NÕUDED

A.Üldnõue

Pädev asutus hindab puistut lähtuvalt konkreetsest kultiveerimismaterjali kasutamise eesmärgist ning võtab sellest eesmärgist sõltuvalt nõuetekohaselt arvesse B jaos sätestatud nõudeid. Pädev asutus määrab kultiveerimismaterjali kasutamise konkreetse eesmärgi alusel kindlaks konkreetsed valikukriteeriumid. Kõnealune eesmärk märgitakse asjaomase liikmesriigi riiklikku registrisse.

B.Erinõuded

1.Päritolu: ajalooliste tõendite (kirjandusandmed, pädevate asutuste, uurimisinstituutide või muude organisatsioonide säilitatavad dokumendid) põhjal või muul asjakohasel viisil (lähtekohauuringud), sealhulgas rahvusvaheliselt tunnustatud biomolekulaarsete meetodite abil tehakse kindlaks, kas algmaterjal on autohtoonne/indigeenne, mitteautohtoonne/mitteindigeenne või teadmata päritoluga. Mitteautohtoonse/mitteindigeense algmaterjali puhul märgitakse selle päritolu, kui see on teada.

2.Eraldatus: puistu peab asuma piisavalt kaugel sama puuliigi või selle sugulasliigi või asjaomase liigiga hübriide moodustada võiva sarnase puuliigisugulasliigi ebakvaliteetsest puistust. Sellele nõudele tuleb erilist tähelepanu pöörata juhul, kui autohtoonset/indigeenset puistut ümbritsevad mitteautohtoonsed/mitteindigeensed või teadmata päritoluga puistud. [ME 88]

3.Populatsiooni optimaalne suurus: geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks ja piisava risttolmlemise tagamiseks peab puistu koosnema ühest või mitmest puude rühmast. Need puud peavad olema asjaomasel alal ühtlaselt jaotunud ja neid peab olema piisavalt palju, et säilitada geneetiline mitmekesisus, hoida ära inbriidingu ebasoodsat mõju ja tagada puudevaheline piisav risttolmlemine.

4.Vanus ja areng: puistus olevate puude vanus või arengujärk peab olema selline, et oleks võimalik selgelt hinnata nende puude vastavust valikukriteeriumidele.

5.Ühtlikkus: puistu puude morfoloogiliste omaduste varieeruvus peab olema tavapärane. Vajaduse korral eemaldatakse ebakvaliteetsed puud.

6.Kestlikkusnäitajad

a)Puud peavad olema hästi kohandatud lähtepiirkonna kliima- ja ökoloogilistele tingimustele, mis hõlmavad ka sealseid biootilisi ja abiootilisi tegureid.

b)Puud peavad olema kvaliteeti halvendavatest taimekahjustajatest ja nende tekitatud sümptomitest praktiliselt vabad ning oma kasvukohas ebasoodsatele kliima- ja asukohapõhistele tingimustele vastupidavad. [ME 89]

7.Juurdekasv: valitud puistu heakskiitmiseks peab puidu juurdekasv üldjuhul olema suurem kui sarnaste ökoloogiliste ja majandamistingimuste puhul keskmiseks peetav juurdekasv.

8.Puidu kvaliteet: võetakse arvesse puidu kvaliteeti. Puidu kvaliteet on oluline kriteerium, kui kultiveerimismaterjali kasutatakse metsatööstuses puidu, mööbli või tselluloosi tootmiseks. Sellisel juhul annab pädev asutus sellele kriteeriumile suurema kaalu.

9.Vorm või kasvamisviis: puistu puud peavad olema iseäranis heade morfoloogiliste omadustega, eelkõige sirge ja ümara tüvega, soodsa okste asetusega, väikeste okstega ja hea loodusliku laasumisega. Peale selle peab haruneva tüve ja spiraalse kasvuga puude osakaal olema väike.

IV LISA

KATEGOORIASSE „KVALIFITSEERITUD“ KUULUVA KULTIVEERIMISMATERJALI TOOTMISEKS ETTE NÄHTUD ALGMATERJALI HEAKSKIITMISE NÕUDED

1.Seemlad

a)Pädev asutus kinnitab ja registreerib ristamiskava tüübi ja eesmärgi, asjaomaste kloonide või perekondade ristamise kava ja istutusskeemi, asjaomased kloonid või perekonnad, eraldamistingimused ja asukoha ning kõik nende andmete muudatused.

b)Ettevõtja valib Asjaomased kloonid või perekonnad valitakse nende silmapaistvate omaduste järgi ning võtab seejuures võetakse nõuetekohaselt arvesse III lisa B jao punktides 4 ja 6–9 sätestatud nõudeid, lähtudes saadava kultiveerimismaterjali konkreetsest kasutuseesmärgist. [ME 90]

c)Asjaomased kloonid või perekonnad istutatakse või peavad olema istutatud vastavalt pädeva asutuse heaks kiidetud kavale ning selliselt, et iga komponenti on võimalik identifitseerida.

d)Esitatakse seemlas läbi viidava harvendamise kirjeldus ja sellisel harvendamisel kasutatavad valikukriteeriumid ning registreeritakse need pädevas asutuses.

e)Ettevõtja majandab Seemlat majandatakse ja koristab seemet koristatakse nii, et saavutatakse seemla eesmärgid. Tehishübriidi tootmiseks ette nähtud seemla puhul tehakse kontrollkatsega kindlaks hübriidi protsentuaalne osakaal kultiveerimismaterjalis. [ME 91]

2.Perekonna/perekondade vanemad

a)Ettevõtja valib Vanemad valitakse nende silmapaistvate omaduste või kombineerumisvõime järgi. Silmapaistvatel omadustel põhineva valiku puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse III lisa B jao punktides 4 ja 6–9 sätestatud nõudeid ning seejuures lähtutakse saadava kultiveerimismaterjali konkreetsest kasutuseesmärgist. [ME 92]

b)Pädev asutus kinnitab ja registreerib kavandatud eesmärgi, ristamiskava ja tolmeldamissüsteemi, komponendid, eraldamistingimused ja asukoha ning kõik nende andmete olulised muudatused.

c)Pädev asutus kinnitab ja registreerib segus esindatud vanemate identifitseerimisandmed ning nende arvu ja osakaalu.

d)Tehishübriidi tootmiseks ette nähtud vanemate puhul tehakse kontrollkatsega kindlaks hübriidi protsentuaalne osakaal kultiveerimismaterjalis.

3.Kloonid

a)Kloonid peavad olema identifitseeritavad pädevas asutuses heaks kiidetud ja registreeritud eristavate omaduste alusel.

b)Iga üksiku klooni väärtus tehakse kindlaks klooni omaduste vaatlemise ja kvalitatiivse hindamise teel või see peab olema tõendatud piisavalt pikaajaliste katsete abil.

c)Kloonide tootmiseks kasutatavad ortetid valitakse nende silmapaistvate omaduste järgi ning seejuures võetakse nõuetekohaselt arvesse III lisa B jao punktides 4 ja 6–9 sätestatud nõudeid lähtuvalt saadava kultiveerimismaterjali konkreetsest kasutuseesmärgist.

d)Pädev asutus näeb ette heakskiidu maksimaalse kehtivusaja aastates või toodetud rametite maksimumarvu alusel.

4.Kloonisegud

a)Kloonisegu peab vastama punkti 3 alapunktide a, b ja c nõuetele.

b)Pädev asutus kinnitab ja registreerib segu koostises olevate kloonide identifitseerimisandmed ning nende arvu ja osakaalu, samuti kasutatud valikumeetodi ja lähtematerjali. Iga segu peab olema geneetiliselt piisavalt mitmekesine.

c)Pädev asutus näeb ette heakskiidu maksimaalse kehtivusaja aastates või toodetud rametite maksimumarvu alusel.

V LISA

KATEGOORIASSE „KATSETATUD“ KUULUVA KULTIVEERIMISMATERJALI TOOTMISEKS ETTE NÄHTUD ALGMATERJALI HEAKSKIITMISE NÕUDED

1.KÕIKI KATSEID KÄSITLEVAD NÕUDED

a)Üldnõuded

Kui algmaterjal on puistu, peab see vastama III lisas sätestatud asjakohastele nõuetele. Kui algmaterjal on seemla(d), perekonna/perekondade vanemad, kloonid või kloonisegu(d), peab see vastama IV lisas sätestatud asjakohastele nõuetele. Pädev asutus lähtub valikukriteeriumide määramisel kultiveerimismaterjali kavandatud kasutuseesmärgist.

Ettevõtja valmistab ette, kavandab ja viib läbiesitab aruande katsete materjali, meetodite ja tulemuste kohta pädevale asutusele, kes vastutab algmaterjali heakskiitmiseks vajalikud katsed. Ta tõlgendab nende katseteheakskiitmise eest. Esitatud tulemusi analüüsitakse kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud korraga. Võrdluskatsete puhul võrdleb ettevõtja katses kasutatavat kultiveerimismaterjali ühekasutatakse üht või soovitatavalt mitmemitut heakskiidetud või eelnevalt valitud standardigastandardit, nagu on kirjeldatud punkti 3 alapunktis b. [ME 93]

aa) Iga I lisas loetletud puuliigi puhul peab olema täidetud miinimumsuurusega katsealade miinimumarv. [ME 94]

b)Uuritavad omadused

i)Ettevõtja kavandab Katsed kavandatakse selliselt, et need, mis võimaldavad hinnata punktis ii kirjeldatud asjakohaseid omadusi, ning märgib need omadused märgitakse iga katse puhul katseprotokolli. [ME 95]

ii)Tähelepanu pööratakse kohastumisele, kasvule ning olulistele biootilistele ja abiootilistele teguritele. Peale selle hinnatakse konkreetse kavandatud eesmärgi puhul oluliseks peetavaid omadusi, mis on seotud selle piirkonna ökoloogiliste tingimustega, kus katse läbi viiakse, sealhulgas praeguste ja prognoositud tulevaste kliimatingimustega.

c)Dokumenteerimine

Ettevõtja säilitab andmeid katsekohtadeesitab kogu vajaliku teabe katsetulemuste hindamiseks, sealhulgas nende asukoha, kliima, pinnase, varasema kasutuse, kasutuselevõtu ja hooldamise kohta ning abiootilistest/abiootilistest teguritest tingitud mis tahes kahjustuste kohta. TaEttevõtja teeb need andmed taotluse korral pädevale asutusele kättesaadavaks. Pädev asutus registreerib algmaterjali ja kultiveerimismaterjali vanuse hindamise ajal ning hindamise tulemused. [ME 96]

d)Katsete kavandamine

i)Ettevõtja kasvatab, istutab ja hooldab Kõiki kultiveerimismaterjali proove kasvatatakse, istutatakse ja hooldatakse samal viisil nii suures ulatuses, kui asjaomased taimse materjali tüübid seda võimaldavad. [ME 97]

ii)Ettevõtja lähtub Iga katse puhul lähtutakse nõuetekohasest statistilisest analüüsist, kasutades piisavat arvu puid, nii et oleks võimalik hinnata iga uuritava komponendi konkreetseid omadusi. [ME 98]

e)Tulemuste analüüs ja nõuetekohasus

i)Ettevõtja kasutab Katsetest saadud andmete analüüsimiseks kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud statistikameetodeid ja esitab tulemused esitatakse iga hinnatud omaduse kohta. [ME 99]

ii)Kasutatud katsemeetodid ja saadud üksikasjalikud tulemused tehakse vabalt kättesaadavaks.

iii)Selle liikmesriigi pädev asutus, kus katse läbi viidi, määrab asjaomase soovitatava kasutusala ja teeb teatavaks kõik kultiveerimismaterjali omadused, mis võivad piirata selle kasutusväärtust.

iv)Kui katsete käigus leiab kinnitust, et kultiveerimismaterjalil ei ole vähemalt selle algmaterjali omadusi, millest see kultiveerimismaterjal on toodetud, sealhulgas eelkõige resistentsust/taluvust majandusliku tähtsusega taimekahjustajate suhtes, ei sertifitseerita sellist kultiveerimismaterjali katsetatud materjalina.

2.ALGMATERJALI KOMPONENTIDE GENEETILISE HINDAMISE NÕUDED

a)Geneetiliselt võib hinnata järgmise algmaterjali komponente: seemlad, perekonna/perekondade vanemad, kloonid ja kloonisegud.

b)Dokumenteerimine

Algmaterjali jaoks heakskiidu saamiseks tuleb esitada järgmised lisadokumendid:

i)andmed hinnatud komponentide identiteedi, päritolu ja eellaste kohta;

ii)hindamiskatsetes kasutatud kultiveerimismaterjali tootmiseks kasutatud ristamiskava.

c)Katsemeetodid

Peavad olema täidetud järgmised nõuded.

i)Iga komponendi geneetiline väärtus tehakse kindlaks kahes või enamas hindamiseks valitud katsekohas, millest vähemalt üks asub kultiveerimismaterjali ettenähtud kasutusala jaoks asjakohases keskkonnas.

ii)Katseperiood peab olema katses uuritavate omaduste avaldumiseks piisavalt pikk.

iii)Turustamiseks ette nähtud kultiveerimismaterjali eeldatav paremus tehakse kindlaks kõnealuste geneetiliste väärtuste ja asjaomase konkreetse ristamiskava alusel.

iv)Hindamiskatsed ja geneetilise väärtuse arvutused peavad saama pädeva asutuse heakskiidu.

d)Tõlgendamine

i)Kultiveerimismaterjali eeldatav paremus ühe omaduse või omaduste kogumi lõikes tehakse kindlaks võrdluspopulatsiooniga võrdlemise teel. Ettevõtja määratleb võrdluspopulatsiooni oma aretusprogrammis ja kirjeldabVõrdluspopulatsioon määratletakse ja seda kirjeldatakse katsearuannetes. [ME 100]

ii)Esitatakse teave selle kohta, kas kultiveerimismaterjali hinnanguline geneetiline väärtus on mõne olulise omaduse puhul võrdluspopulatsiooniga võrreldes väiksem.

3.KULTIVEERIMISMATERJALIGA TEHTAVAID VÕRDLUSKATSEID KÄSITLEVAD NÕUDED

a)Kultiveerimismaterjalist proovide võtmine

i)Võrdluskatsetes kasutatav kultiveerimismaterjali proov peab olema heaks kiidetavast algmaterjalist saadud kultiveerimismaterjali suhtes tõeliselt representatiivne.

ii)Võrdluskatsetes kasutatav sugulise paljundamise teel toodetud kultiveerimismaterjal peab olema:

—koristatud hea õitsemise ja vilja-/seemnetoodanguga aastatel ning

—koristatud meetodil, millega tagatakse võetud proovide representatiivsus.

Sellise kultiveerimismaterjali tootmiseks võib kasutada kunstlikku tolmeldamist.

b)Standardid

i)Katsetes võrdlusalusena kasutatavate standardite omadused peavad võimaluse korral olema olnud katse läbiviimiseks kavandatud piirkonnas piisavalt kaua teada. Standardite näol on põhimõtteliselt tegemist algmaterjaliga, mille puhul on tõendatud, et katse alustamise ajal oli see kavandatud eesmärgil metsanduses kasutamiseks kasulik sellistes ökoloogilistes tingimustes, mille jaoks asjaomast kultiveerimismaterjali sertifitseerida soovitakse. Katsetes tuleb võrdlusalusena kasutada võimalikult palju järgmisi standardeid:

—III lisas esitatud kriteeriumide alusel valitud puistud või

—kategooriasse „katsetatud“ kuuluva kultiveerimismaterjali tootmiseks ametlikult heaks kiidetud algmaterjal.

ii)Tehishübriididega tehtavate võrdluskatsete puhul lisatakse standardite hulka võimaluse korral mõlemad vanemana kasutatud puuliigid.

iii)Võimaluse korral kasutatakse mitut standardit. Kui see on põhjendatud, võib standardi asendada kõige sobivama katsealuse kultiveerimismaterjaliga või katses hinnatavate komponentide omaduste keskväärtusega.

iv)Kõikides katsetes kasutatakse samu standardeid võimalikult erinevates asukohatingimustes.

c)Tõlgendamine

i)Tuleb tõendada standarditega võrreldes statistiliselt olulist paremust vähemalt ühe olulise omaduse puhul.

ii)Ettevõtja annab teada, Kui mõne majanduslikult või keskkonna seisukohast olulise omaduse puhul on tulemused standarditega võrreldes märkimisväärselt kehvemad, antakse sellest teada; selliste omaduste mõju peab olema kompenseeritud soodsate omaduste mõjuga. [ME 101]

4.AJUTINE HEAKSKIITMINE

Ajutise heakskiitmise aluseks võivad olla katse varajases staadiumis tehtud eelhindamise tulemused. Eelhindamise tulemustel põhinevat paremusele osutavat väidet kontrollitakse uuesti hiljemalt 10 aasta möödudes.

5.VARAJASED KATSED

Pädev asutus võib ajutisel või lõplikul heakskiitmisel tunnistada vastuvõetavaks puukoolis, kasvuhoones või laboris tehtud katsete tulemused, kui on võimalik tõendada, et mõõdetud omadused ja tavaliselt metsakasvamisetapis tehtavate katsete puhul hinnatavad omadused on omavahel tugevas korrelatsioonis. Muude vaadeldavate omaduste puhul peavad olema täidetud punktis 3 sätestatud nõuded.

VI LISA

KATEGOORIAD, MILLESSE KUULUVANA VÕIB ERI TÜÜPI ALGMATERJALIST SAADUD KULTIVEERIMISMATERJALI TURUSTADA

Algmaterjal
Kultiveerimismaterjali kategooria (etiketi värvus, kui kasutatakse ametlikku värvilist etiketti)
Tuntud algallikaga (kollane)
Valitud (roheline)
Kvalifitseeritud (roosa)
Katsetatud (sinine)
Seemneallikas
x

Puistu
x
x

x
Seemla

x
x
Perekonna/perekondade vanemad

x
x
Kloon

x
x
Kloonisegu

x
x

VII LISA

Määruse (EL) 2016/2031 VII lisa muutmine

Määruse (EL) 2016/2031 VII lisasse lisatakse järgmised osad:

„G OSA

Artikli 83 lõike 5 teises lõigus osutatud taimepass, mis on vajalik liidu territooriumil vedamiseks ning mis on ühendatud ametliku etiketiga

1)Liidu territooriumil vedamiseks vajalik taimepass, mis on ühendatud üheks etiketiks artikli 83 lõikes 5 osutatud ametliku etiketiga, sisaldab järgmisi elemente:

a)ühisetiketi ülemises paremas nurgas sõna „Taimepass“ ühes liidu ametlikus keeles ja kui see ametlik keel ei ole inglise keel, siis kaldkriipsuga eraldatuna ka inglise keeles;

b)ühisetiketi ülemises vasakus nurgas liidu lipp värvitrükis või mustvalges trükis. Taimepass paigutatakse ühisetiketil vahetult ametliku etiketi kohale ning sellel on sama laius, mis asjaomasel ametlikul etiketil.

2)A osa punkti 2 kohaldatakse vastavalt.

H OSA

Artikli 83 lõike 5 kolmandas lõigus osutatud taimepass, mis on vajalik kaitstavasse piirkonda sissetoomiseks ja seal vedamiseks ning mis on ühendatud ametliku etiketiga

1)Kaitstavasse piirkonda sissetoomiseks ja seal vedamiseks vajalik taimepass, mis on ühendatud üheks etiketiks kultiveerimismaterjali jaoks välja antud, artikli 83 lõikes 5 osutatud ametliku etiketiga, sisaldab järgmisi elemente:

a)ühisetiketi ülemises paremas nurgas sõnad „Taimepass — PZ“ ühes liidu ametlikus keeles ja kui see ametlik keel ei ole inglise keel, siis kaldkriipsuga eraldatuna ka inglise keeles;

b)vahetult nende sõnade all asjaomas(t)e kaitstava piirkonna karantiinse(te) taimekahjustaja(te) teaduslik(ud) nimetus(ed) või kood(id);

c)ühisetiketi ülemises vasakus nurgas liidu lipp värvitrükis või mustvalges trükis.

Taimepass paigutatakse ühisetiketil vahetult ametliku etiketi kohale ning sellel on sama laius, mis asjaomasel ametlikul etiketil.

2)B osa punkti 2 kohaldatakse vastavalt.“

VIII LISA

Vastavustabel

Nõukogu direktiiv 1999/105/EÜ
Käesolev määrus
Artikkel 1
Artikli 1 esimene lõik
Artikkel 2
Artikkel 3
Artikli 3 lõige 1
Artikli 2 lõige 1
Artikli 3 lõige 2
Artikli 2 lõige 5
Artikli 3 lõige 3

Artikli 3 lõige 4
Artikli 2 lõike 4 punkt c
Artikli 4 lõige 1
Artikli 4 lõige 1
Artikli 4 lõike 2 punkt a
Artikli 4 lõike 2 esimene kuni neljas lõik
Artikli 4 lõike 2 punkt b
Artikli 4 lõike 2 seitsmes lõik ja artikli 4 lõige 3
Artikli 4 lõike 3 punkt a
Artikli 4 lõige 4
Artikli 4 lõike 3 punkt b
Artikli 4 lõige 5
Artikli 4 lõige 4
Artiklid 6 ja 18
Artikli 4 lõige 5
Artikkel 21
Artikkel 5

Artikli 6 lõige 1
Artikli 5 lõige 1
Artikli 6 lõige 2
Artikli 5 lõige 2
Artikli 6 lõike 3 esimene lõik
Artikli 8 lõige 1
Artikli 6 lõike 3 teine lõik
Artikli 8 lõige 2
Artikli 6 lõige 4
Artikli 10 lõige 1
Artikli 6 lõike 5 punkt a
Artikli 2 lõike 4 punkt d
Artikli 6 lõike 5 punkt b

Artikli 6 lõige 6

Artikli 6 lõige 7
Artikkel 7
Artikli 6 lõige 8
Artikli 4 lõige 6
Artikkel 7
Artikkel 23
Artikkel 8

Artikkel 9
Artikkel 11
Artikkel 10
Artikkel 12
Artikkel 11
Artikkel 13
Artikkel 12
Artikkel 14
Artikkel 13
Artikkel 15
Artikli 14 lõike 1 esimene lõik
Artikli 16 lõige 1
Artikli 14 lõike 1 punktid a–e
Artikli 16 lõige 4
Artikli 14 lõiked 2–6

Artikli 14 lõige 7
Artikli 15 lõike 1 punkt j
Artikkel 15
Artikkel 17
Artikkel 16
Artikkel 31
Artikkel 17

Artikkel 18
Artikkel 21
Artikkel 19
Artikkel 24
Artikkel 20

Artikkel 21
Artikkel 22
Artikkel 22
Artikli 5 lõike 1 punkt g
Artikkel 23
Artikli 2 lõige 2, artikli 4 lõiked 2 ja 6 ning artikli 5 lõige 3
Artikkel 24
Artikli 14 lõiked 1 ja 5, artikli 16 lõiked 5 ja 6, artikli 18 lõige 4, artikli 21 lõige 3, artikli 22 lõige 1 ja artikli 23 lõige 1
Artikkel 25
Artikkel 26
Artikkel 26
Artikkel 27
Artikkel 27

Artikkel 28

Artikkel 29
Artikkel 32
Artikkel 30
Artikkel 33
I lisa
I lisa
II lisa
II lisa
III lisa
III lisa
IV lisa
IV lisa
V lisa
V lisa
VI lisa
VI lisa
VII lisa
Artikkel 8
VIII lisa
Artikkel 14