Artikkel 1ReguleerimiseseKäesoleva määrusega kehtestatakse ühine õigusraamistik ettevõtjatega seotud tööturustatistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks liidus.

Artikkel 2MõistedKäesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:1)„statistiline üksus“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle kohta andmeid kogutakse või koostatakse;2)„ettevõte“ – nõukogu määruses (EMÜ) nr 696/93 Nõukogu 15. märtsi 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 696/93 statistiliste üksuste kohta ühenduse tootmissüsteemi vaatlemiseks ja analüüsimiseks (EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1), lisa III jao punkt A. määratletud juriidiliste üksuste komplekt; see hõlmab turuväliseid koostajaid ja muid institutsioonilisi üksusi, mis kuuluvad üldisesse valitsussektorisse;2a)„sotsiaalne ettevõte“ – eraõiguslik üksus, mille võib asutada erinevas õiguslikus vormis ja mis pakub turul kaupu ja teenuseid ettevõtluse põhimõttel ning kooskõlas sotsiaalmajanduse põhimõtete ja tunnusjoontega ning kelle äritegevus on ajendatud sotsiaalsetest või keskkonnaeesmärkidest Nõukogu 27. novembri 2023. aasta soovitus sotsiaalmajanduse raamtingimuste väljatöötamise kohta (C/2023/1344) (ELT C, C/2023/1344, 29.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/1344/oj).;3)„kohalik üksus“ – ettevõte või selle osa, mis asub geograafiliselt kindlaksmääratud kohas;4)„residendist ettevõte“ või „residendist kohalik üksus“ – ettevõte või kohalik üksus, kes viib ellu majandustegevust ja panustab sisemajanduse koguprodukti (SKP);5)„töötaja“ – kõik isikud, olenemata kodakondsusest või liikmesriigis elamisest või seal töötamise aja pikkusest, kellel on ettevõttega ametliku või mitteametliku lepingu alusel otsene töösuhe ja kes saavad töötasu, olenemata nende töö laadist, töötundide arvust (täistööaeg või osaline tööaeg) ning lepingu kestusest (tähtajaline või tähtajatu, sh hooajaline); töötaja töötasuks võib olla palk, sealhulgas lisatasud, tasud tükitöö ja vahetustega töö eest, hüvitised, honorarid, komisjonitasu ja loonustasu; [ME 4]6)„tööandja“ – ettevõte või kohalik üksus, kellel on ametliku või mitteametliku lepingu alusel otsene töösuhe töötajaga; [ME 5]7)„valdkond“ – üks või mitu andmekogumit, mis hõlmavad üht või mitut teemat;8)„teema“ – andmete kogumise käigus statistiliste üksuste kohta kogutava teabe sisu, kusjuures iga teema hõlmab mitut alamteemat;9)„alamteema“ – teemaga seotud statistiliste üksuste kohta kogutava teabe üksikasjalik sisu; iga alamteema hõlmab üht või mitut muutujat;10)„muutuja“ – üksuse karakteristik, millel võib olla rohkem kui üks väärtus, mis võib olla absoluutarv, osakaal või mis võib seisneda positsioonile või liigitusele osutamises;11)„jaotus“ – eelnevalt kindlaks määratud diskreetne, ammendav ja üksteist välistav väärtuste kogum, mida saab seostada statistilisi üksusi iseloomustavate muutujaga;12)„üksikandmed“ – andmed, mis käsitlevad ainult üht statistilist üksust ilma otsese tunnuseta;13)„koondandmed“ – andmed, mis käsitlevad mitme statistilise üksuse komplekti;14)„statistiline üldkogum“ – statistiliste ühikute komplekt, mille kohta soovitakse andmeid ja vajatakse hinnanguid;15)„loend“ – nimekiri, kaart või muu üksuste kirjeldus, kus määratakse kindlaks statistiline üldkogum, mida täielikult loendatakse või valimisse võetakse;16)„valim“ – loendi osa, mille elemendid on valitud teadaoleva kaasamistõenäosuse alusel, mis on kujundatud nii, et see võimaldaks anda kehtivaid hinnanguid statistilisele üldkogumile;17)„vastaja“ – teatav üksus, kes esitab teavet uuringut tegevale asutusele;18)„uuringuandmed“ – vastanute valimi kohta kogutud andmed, mis ekstrapoleeritakse statistilisele üldkogumile, kasutades sobilikke matemaatilisi meetodeid;19)„administratiivandmed“ – andmed, mille on loonud haldusüksus, harilikult avaliku sektori asutus, mille peamine eesmärk ei ole pakkuda statistikat;20)„muud allikad“ – kvaliteetsed ja usaldusväärsed andmed, mille on loonud mittehaldusüksus, sh isiklikud aruanded, veebisaidid ja andmebaasid, mille peamine eesmärk ei ole pakkuda riiklikku statistikat;21)„statistiline klassifikaator“ – järjestatud nimekiri ühe või enama üksikasjalikkuse tasemega, mis sisaldab üksteisega seotud, aga üksteist välistavaid kategooriaid, mida kasutatakse konkreetset statistilist valdkonda käsitleva teabe struktureerimiseks lähtuvalt selle sarnasustest;22)„vaatlusperiood“ – periood, mille kohta andmed käivad;23)„andmekogumisperiood“ – periood, mille kohta andmeid kogutakse;24)„metaandmed“ – teave, mis on vajalik statistika kasutamiseks ja tõlgendamiseks ning mis kirjeldab andmeid struktureeritud kujul;25)„eelkontrollitud andmed“ – andmed, mida liikmesriigid on kontrollinud kokkulepitud ühiste valideerimiseeskirjade alusel;26)„kvaliteediaruanne“ – aruanne, milles esitatakse teave statistilise toote või protsessi kvaliteedi kohta;26a)„tagasiulatuvad andmed“ – andmed, mis hõlmavad vähemalt kahe aasta pikkust ajavahemikku enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.

Artikkel 3Allikad ja meetodid1.Käesoleva määruse alusel statistika koostamiseks kasutavad või korduskasutavad liikmesriigid üht järgmist allikat või järgmiste allikate kombinatsiooni, kui need vastavad artiklis 8 osutatud kvaliteedinõuetele:a)uuringuandmed;b)administratiivandmed;c)muud allikad.1a.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, täpsustades, millistest muudest käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud allikatest võib andmeid koguda ja edastada. Selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse kasutamisel tagab komisjon, et kõnealuste muude allikate kasutamine on vajalik ja proportsionaalne käesoleva määruse eesmärgi saavutamiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse kõnealuste andmete tundlikkust ja ilma et see piiraks direktiivi 2002/58/EÜ kohaldamist. 2.Ettevõtjatega seotud tööturustatistika otstarbel kasutatud uuringud peavad põhinema statistilist üldkogumit esindavatel valimitel. Ettevõtete või kohalike üksuste valimid moodustatakse lähtuvalt riiklikest statistilistest ettevõtlusregistritest, mis on määratletud määruse (EL) 2019/2152 artikli 8 lõikes 4.3.Liikmesriigid peavad esitama komisjonile (Eurostat) üksikasjaliku teabe andmete allikate ja kasutatud meetodite kohta artikli 8 lõikes 4 osutatud kvaliteediaruannete abil.

Artikkel 3aIsikuandmete töötlemise nõuded1.Kui käesoleva määruse alusel võetavate meetmetega kaasneb isikuandmete töötlemine, peab selline töötlemine olema proportsionaalne ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj). ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).. Vastavalt kõnealustes määrustes sätestatud võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttele tuleb käesoleva määruse alusel esitatud andmed koondada sellisel määral, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada.2.Avalikes huvideks olevaks peetava isikuandmete statistilistel eesmärkidel töötlemise suhtes tuleb kohaldada asjakohaseid kaitsemeetmeid kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 89 ja määruse (EL) 2018/1725 artikliga 13. Eelkõige tuleb tagada isikuandmete anonüümseks muutmise põhimõtte järgimine.

Artikkel 4Andmenõuded1.Ettevõtjatega seotud tööturustatistika peab hõlmama järgmisi valdkondi ja teemasid:a)töötasud:i)töötasude struktuur;ii)sooline palgalõhe;iii)kollektiivläbirääkimistega hõlmatus;iv)seadusjärgse miinimumpalga tase, kui see on kohaldatav;v)seadusjärgse miinimumpalgaga hõlmatus, kui see on kohaldatav;b)tööjõukulud:i)tööjõukulude struktuur;ii)tööjõukuluindeks;c)tööjõu nõudlus:i)vabad ametikohad.Punkti b alapunktis ii osutatud tööjõukuluindeks ja punkti c alapunktis i osutatud vabade ametikohtade teemad hõlmavad nende vastavaid varajasi hinnanguid, millele on osutatud artiklis 5.2.Lõikes 1 loetletud iga teema ja alamteemad, nende periood, vaatlusperioodid ja edastamise tähtajad on märgitud lisas.3.Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 13 volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lisas märgitud alamteemasid, perioodilisust, vaatlusperioode ja edastamise tähtaegu.4.Kui komisjon kasutab lõike 3 kohast õigust võtta vastu delegeeritud õigusakte, tagab ta, et need muudatused ei tekita liikmesriikidele ja vastajatele märkimisväärset ja ebaproportsionaalset koormust. Sel otstarbel korraldatakse teostatavusuuringud, nagu on märgitud artiklis 9, ning nende tulemusi hinnatakse nõuetekohaselt ja võetakse enne delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist arvesse.5.Andmed edastatakse komisjonile (Eurostat) koondandmetena, v.a lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud töötasude struktuuri teema puhul, mille kohta esitatakse individuaalseid töötajaid ja kohalikke üksusi käsitlevad üksikandmed.6.Liikmesriigid esitavad eelkontrollitud andmed ja seonduvad metaandmed komisjoni (Eurostati) poolt iga andmekogumi jaoks kindlaks määratud tehnilises vormingus. Andmete esitamiseks komisjonile (Eurostat) kasutatakse ühtse kontaktpunkti teenuseid.7.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse iga teema puhul järgmised elemendid:a)muutujate loetelu ja kirjeldus;b)statistilised klassifikaatorid ja andmete jaotused;c)täpsed eesmärgid;d)metaandmed, mis edastatakse sama perioodi, vaatlusperioodi ja tähtaegade jooksul kui andmed, millele need osutavad;e)andmekogumisperioodid.Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vähemalt 12 kuud enne asjakohase vaatlusperioodi algust.

Artikkel 5Varajased hinnangud1.Artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud tööjõukuluindeksi ja artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud vabade ametikohtade varajased hinnangud edastavad:a)liikmesriigid, kelle aastane töötajate arv moodustab rohkem kui 3 % ELi kogunäitajast, viimase kolme järjestikuse aasta iga aasta kohta ningb)euroala liikmesriigid, kelle aastane töötajate arv moodustab rohkem kui 3 % euroala kogunäitajast, viimase kolme järjestikuse aasta iga aasta kohta.2.Töötajate osakaalu ELi kogunäitajast ja euroala kogunäitajast, millele on osutatud lõikes 1, hindab komisjon (Eurostat) lähtuvalt kättesaadavatest ELi tööjõu uuringu aastaandmetest.3.Kui nende liikmesriikide loetelu peaks muutuma, kelle aastane töötajate arv on lõike 1 punktides a ja b märgitud künnistest suurem, siis teavitab komisjon (Eurostat) asjaomast liikmesriiki või asjaomaseid liikmesriike kuue kuu jooksul alates 3 % künnise hindamise ajavahemiku lõpust. Kui töötajate ajakohastatud osakaal langeb alla lõike 1 punktides a ja b osutatud vastavate künniste, siis lubatakse asjaomasel liikmesriigil või asjaomastel liikmesriikidel peatada varajaste hinnangute edastamine alates teatamise kuupäevale järgneva esimese kalendriaasta võrdluskvartalist. Kui ajakohastatud osakaal jääb neist künnistest kõrgemale, siis edastab asjaomane liikmesriik või edastavad asjaomased liikmesriigid varajased hinnangud alates teatamise kuupäevale järgneva kolmanda kalendriaasta esimesest võrdluskvartalist.

Artikkel 6Statistilised üksused ja statistiline üldkogum1.Käesoleva määruse kohane statistika koostatakse ühe või mitme järgmise statistilise üksuse kohta:a)ettevõtted;b)kohalikud üksused;c)töötajad.2.Artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud tööjõukuluindeksi ja artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud vabade ametikohtade teemade puhul koosneb statistiline üldkogum kõigist ettevõtetest või kõigist kohalikest üksustest, kes on residendid liikmesriigis ja kes vastavad järgmistele tingimustele:a)nende peamine majandustegevus kuulub NACE klassifikaatori mis tahes jao alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1)., v.a „Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük“, „Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine“ ja „Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus“, ningb)neil on vähemalt üks töötaja.3.Artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud töötasude struktuuri ja artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud soolise palgalõhe teemade puhul koosneb tööandjat käsitlevate andmete statistiline üldkogum kõigist kohalikest üksustest, kes on residendid liikmesriigis ja kes vastavad järgmistele tingimustele:a)nende majandustegevus kuulub NACE klassifikaatori mis tahes jao alla, v.a „Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük“, „Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine“ ja „Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus“, ningb)neil on vähemalt üks töötaja.Töötasude struktuuri ja soolise palgalõhe teemade töötajat käsitlevate andmete statistiline üldkogum koosneb kõigist töötajatest, kelle kohalik üksus kuulub esimese lõigu punktides a ja b määratletud statistilisse üldkogumisse.4.Erandina lõike 3 punktidest a ja b edastatakse vaatlusperioodi 2026 soolise palgalõhe andmed kõigi kohalike üksuste kohta, kes kuuluvad vähemalt kümne töötajaga ettevõtetesse ja kes lisaks lõike 3 punkti a alusel välja arvatud tegevusele ei kuulu NACE klassifikaatori jao „Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus“ alla.5.Artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud tööjõukulude struktuuri teema puhul koosneb statistiline üldkogum kõigist kohalikest üksustest, kes on residendid liikmesriigis ja kes vastavad järgmistele tingimustele:a)nende majandustegevus kuulub NACE klassifikaatori mis tahes jao alla, v.a „Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük“, „Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine“ ja „Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus“, ningb)nad on osa vähemalt kümne töötajaga ettevõttest.5a.Kõigi lisas loetletud teemade puhul koguvad ja esitavad liikmesriigid eraldi andmeid sotsiaalsete ettevõtete kohta.

Artikkel 7Sihtotstarbelisi andmeid käsitlevad nõuded1.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse teavet, mida liikmesriigid esitavad sihtotstarbeliselt, kui täiendavate andmete kogumist peetakse käesoleva määruse kohaldamisala raames vajalikuks selleks, et rahuldada täiendavaid statistiliste andmete vajadusi, mida ei saa muul moel täita. Nendes delegeeritud õigusaktides täpsustatakse:a)sihtotstarbelise andmete kogumise käigus artiklis 4 märgitud valdkondade ja teemade kohta esitatavad alamteemad ning kõnealuse täiendava andmevajaduse põhjused;b)vaatlusperioodid ja edastamise tähtajad.2.Komisjonil on õigus võtta vastu lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakte alates vaatlusaastast 2028 ja nii, et iga kahe sihtotstarbelise andmekogumise vahele jääb vähemalt kaks aastat.3.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et täpsustada lõikes 1 osutatud sihtotstarbelist teavet ja metaandmeid. Neis rakendusaktides määratakse vajaduse korral kindlaks järgmised tehnilised elemendid:a)muutujate loetelu ja kirjeldus;b)statistilised klassifikaatorid ja andmete jaotused;c)hõlmatud statistiliste üksuste üksikasjalikud kirjeldused;d)edastatavad metaandmed;e)andmekogumisperioodid.Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega hiljemalt 24 kuud enne asjakohase vaatlusperioodi algust.

Artikkel 8Kvaliteedinõuded ja kvaliteediaruannete esitamine1.Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada edastatud andmete ja metaandmete kvaliteet.2.Liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 märgitud andmeallikaid kasutades saadud andmed, sh tagasiulatuvad andmed, tagavad täieliku katvuse ja annavad täpse hinnangu artiklis 6 määratletud statistiliste üksuste ja statistilise üldkogumi puhul.3.Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume.4.Liikmesriigid peavad edastama kvaliteediaruanded artiklis 4 loetletud iga teema allikate ja meetodite kohta.5.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse kvaliteediaruannete ja nende sisu praktiline kord. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.6.Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostat) käesoleva määruse rakendamisega seotud teabe või muudatused, mis võivad mõjutada edastatud andmete kvaliteeti. Teave esitatakse esimesel võimalusel ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast asjaomase muudatuse jõustumist.7.Komisjoni (Eurostat)▐taotluse korral esitavad liikmesriigid lisateabe, mis on vajalik statistiliste andmete kvaliteedi hindamiseks.8.Komisjon (Eurostat) hindab edastatud andmete, kasutatud allikate ja meetodite ning loendite kvaliteeti. Komisjon (Eurostat) koostab ja avaldab aruanded edastatud andmete kvaliteedi, kasutatud allikate ja meetodite kohta. Nendes aruannetes soovitab komisjon (Eurostat), kuidas hallata allikaid, mille kvaliteeti peetakse halvaks, ja nende allikate kaudu kogutud andmeid.

Artikkel 9Teostatavus- ja prooviuuringud1.Selleks et täiustada ettevõtjatega seotud tööturustatistikat või piirata ettevõtetele, eriti VKEdele ja mikroettevõtjatele tekkivat haldus- ja finantskoormust, võib komisjon (Eurostat) algatada teostatavus- ja prooviuuringud. Kõnealuste uuringute eesmärk on vähemalt üks järgmistest:a)parandada andmete kvaliteeti ja võrreldavust;b)uurida uusi võimalusi ja rakendada uusi funktsioone, et vastata kasutajate vajadustele;c)parandada uuringute ja muude andmeallikate omavahelist seotust;d)vähendada vastajatele tekkivat koormust;e)parandada andmekogumise kulutõhusust.Uuringute puhul võetakse arvesse tehnoloogiaarendust ja digitaalset arengut.1a.Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud prooviuuringute käigus kogutud andmed piirduvad artikli 4 lõikes 1 loetletud valdkondade ja teemadega ning lisas täpsustatud alamteemadega. 2.Liikmesriigid võivad neis uuringutes vabatahtlikult osaleda. Nad tagavad koostöös komisjoniga (Eurostat), et uuringud on liidu tasandil representatiivsed.3.Nende uuringute tulemusi hindab komisjon (Eurostat) koostöös liikmesriikide ja peamiste sidusrühmade, sh sotsiaalpartneritega. Komisjon (Eurostat) koostab koostöös liikmesriikidega aruanded uuringute tulemuste kohta. Need aruanded tehakse üldsusele kättesaadavaks.Esimeses lõigus osutatud aruannetes võib komisjon (Eurostat) soovitada, kuidas tuleks prooviuuringud alalise lahendusena integreerida.3a.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust ja määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud uuringuid tegevate osalejate roll ja vastutus, kui isikuandmeid töödeldakse nende uuringute eesmärgil.

Artikkel 10Rahastamine1.Määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2 osutatud riiklikele statistikaametitele ja muudele riigi ametiasutustele võib anda liidu üldeelarvest rahalist toetust järgmistel eesmärkidel:a)ettevõtjatega seotud tööturustatistika allikate, sh loendite täiustamine alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kuni hiljemalt 31. detsembrini 2029;b)ettevõtjatega seotud tööturustatistika meetodite täiustamine, sh artiklis 9 osutatud teostatavus- ja prooviuuringud.Liit ei rahasta käesoleva määruse alusel edastatava statistika korrapärase koostamise kulusid.2.Liidu rahaline toetus ei tohi ületada 80 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Artikkel 11Liidu finantshuvide kaitse1.Komisjon astub vajalikke samme tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve kelmuse ja pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja õigusnormide rikkumise tuvastamise korral alusetult väljamakstud summade tagasinõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.2.Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva määruse alusel rahastatud liidu vahenditest.3.Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1). ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2). sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse alusel rahastatava toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga seoses on esinenud kelmust või pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.4.Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud ning lepingud, toetuslepingud ja toetusotsused sätteid, mis annavad komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Prokuratuurile ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires sellist auditeerimist ja juurdlust.

Artikkel 12Erandid1.Kui käesoleva määruse või selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide kohaldamiseks on vaja liikmesriigi riiklikku statistikasüsteemi oluliselt muuta, võib komisjon teha rakendusaktidega liikmesriigile nõuetekohaselt põhjendatud erandeid maksimaalselt üheks aastaks. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.Erandite tegemisel võtab komisjon arvesse liikmesriikide statistika võrreldavust ning nõutavate representatiivsete ja usaldusväärsete Euroopa koondandmete õigeaegset arvutamist. Komisjon tagab samuti, et käesoleva määruse nõuded statistika, metaandmete ja kvaliteedi kohta, mis olid varem hõlmatud kehtetuks tunnistatavate määrustega, jäävad pidevalt täidetuks.2.Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse või selle kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide jõustumise kuupäevast.

Artikkel 13Delegeeritud volituste rakendamine1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.2.Artikli 3 lõikes 1a, artikli 4 lõikes 3, artikli 7 lõikes 1 ja artikli 9 lõikes 3a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [väljaannete talitus: palun lisada määruse jõustumise täpne kuupäev]. Komisjon esitab õiguse delegeerimise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Õiguse delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 1a, artikli 4 lõikes 3, artikli 7 lõikes 1 ja artikli 9 lõikes 3a osutatud delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.6.Artikli 3 lõike 1a, artikli 4 lõike 3, artikli 7 lõike 1 ning artikli 9 lõike 3a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavaks tegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 14Komiteemenetlus1.Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 223/2009 alusel moodustatud Euroopa statistikasüsteemi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 15Kehtetuks tunnistamine1.Määrused (EÜ) nr 530/1999, (EÜ) nr 450/2003 ja (EÜ) nr 453/2008 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2026.2.Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 16Jõustumine ja kohaldamineKäesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026.Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.