Artikkel 1Direktiivi 2000/60/EÜ muutmineDirektiivi 2000/60/EÜ muudetakse järgmiselt.1)Artikli 1 punkti e neljas taane asendatakse järgmisega: [ME 56]

„— saavutada asjakohaste rahvusvaheliste lepingute, sealhulgas merekeskkonna reostuse ärahoidmiseks ja likvideerimiseks sõlmitud lepingute eesmärke liidu meetmete kaudu, et teha korraga või järk-järgult lõpp prioriteetsete ohtlike ainete keskkonda juhtimisele, heitele ja kaole lõppeesmärgiga saavutada merekeskkonnas looduslike ainete puhul nende loodusliku fooni lähedane ning sünteetiliste ainete puhul nullilähedane kontsentratsioon.“

2)Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:a)punkt 24 asendatakse järgmisega:

„24) pinnavee hea keemiline seisund – keemiline seisund, mis peab vastama pinnavee jaoks käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis a kindlaks määratud keskkonnaalastele eesmärkidele, see tähendab keemiline seisund, mille saavutab pinnaveekogu, kus saasteainete kontsentratsioonid ei ületa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/105/EÜ* I lisa A osas loetletud prioriteetsete ainete suhtes kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardite väärtusi ega nimetatud direktiivi artikli 8 lõike 2 punkti c ja artikli 8d lõike 1 kohaselt vesikonnaspetsiifiliste saasteainete suhtes kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardite väärtusi;“

b)punkt 30 asendatakse järgmisega:

„30) prioriteetsed ained – direktiivi 2008/105/EÜ I lisa A osas loetletud ained ehk ained, millest tuleneb paljudes liikmesriikides märkimisväärne veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu avalduv risk;“

c)lisatakse punktid 30a ja 30b:

„30a) prioriteetsed ohtlikud ained – prioriteetsed ained, mis loetakse ohtlikuks, kuna need on teaduslikes aruannetes, asjakohastes liidu õigusaktides või asjakohastes rahvusvahelistes lepingutes tunnistatud toksiliseks, püsivaks ja, bioakumuleeruvaks ja toksiliseks (PBT) või väga püsivaks ja väga akumuleeruvaks (vPvB) või püsivaks, liikuvaks ja toksiliseks (PMT) või väga püsivaks ja väga liikuvaks (vPvM) või mis põhjustavadvõi samaväärset veekeskkonnaohtu seoses veekeskkonnaga, ning mille puhul asjakohast ohtu põhjustavakstuleb võtta meetmeid vastavalt artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktile iv; [ME 57]30b)vesikonnaspetsiifilised saasteained – saasteained, mis ei ole või enam ei ole määratletud prioriteetse ainena, kuid mille puhul liikmesriigid on käesoleva direktiivi II lisa kohaselt läbi viidud, pinnaveekogudele avalduvat survet ja mõju käsitleva hindamise põhjal kindlaks teinud, et nendest tuleneb nende territooriumil märkimisväärne veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu avalduv risk;“

d)punkt 35 asendatakse järgmisega:

„35) keskkonnakvaliteedi standard – konkreetseteatava saasteaine või saasteainete rühma selline kontsentratsioon vees, settes või elustikus, mille ületamine ei ole inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks lubatud, või sellist saasteainet või saasteainete rühma iseloomustav inimeste tervisele või keskkonnale kahjuliku mõju avaldumise künnisväärtus, mille mõõtmiseks on kasutatud sobivat ja teaduslikult tõestatud mõjupõhist meetodit;“. [ME 58]

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/105/EÜ, milles käsitletakse pinnavee reostuse ärahoidmist ja tõrjet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ ja 86/280/EMÜ ning tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (ELT L 348, 24.12.2008, lk 84).“

da) punkt 37 asendatakse järgmisega:

„37) „olmevesi“ — sama tähendus nagu direktiivis (EL) 2020/2184;“ [ME 59]

db) punkti 40 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„40) „heite piirväärtused — heidete teatavates konkreetsetes parameetrites väljendatud mass, kontsentratsioon ja/või tase, mida ei või ühe või mitme ajavahemiku kestel ületada. Heite piirväärtused võivad ette näha ka teatavate ainerühmade, -liikide või -kategooriate jaoks, eelkõige nende jaoks, mis on loetletud direktiivi 2008/105/EÜ I lisas.“ [ME 60]

3)Artiklisse 3 lisatakse lõige 4a:

„4a. Erandlike looduslike asjaolude või vääramatu jõu – eelkõige äärmuslike üleujutuste ja pikaajaliste põudade – ning oluliste reostusjuhtumite korral, mis võivad mõjutada allavoolu paiknevaid veekogusid teistes liikmesriikides, tagavad liikmesriigid, et asjaomaste allavoolu paiknevate veekogudega tegelevaid pädevaid asutusi niisugustes liikmesriikides ja ka komisjoni teavitatakse viivitamata ning alustatakse koostööd, et uurida asjaomase erandolukorra või juhtumi põhjuseid ja tegeleda selle tagajärgedega.

Liikmesriigid teavitavad teisi liikmesriike, keda asjaomane reostusjuhtum võib kahjustada.

Koostöö ja teabevahetuse edasiseks parandamiseks rahvusvahelistes valglapiirkondades kehtestatakse kõigis rahvusvahelistes valglapiirkondades hädaolukordade side- ja reageerimiskord.“ [ME 61]

4)Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:a)punkti a alapunkt iv asendatakse järgmisega:

„iv) rakendavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et järk-järgult vähendada prioriteetsetest ainetest ja vesikonnaspetsiifilistest saasteainetest tulenevat reostust, heidet, keskkonda juhtimist ja kadu ning teha korraga või järk-järgult lõpp prioriteetsete ohtlike ainete heitele, keskkonda juhtimisele ja kaole asjakohase tähtaja jooksul ja igal juhul mitte hiljem kui 20 aastat pärast seda, kui asjaomane prioriteetne aine on kantud direktiivi 2008/105/EÜ I lisa A osas esitatud ohtlike ainete loetellu. Seda tähtaega kohaldatakse, ilma et see piiraks muudes kohaldatavates liidu õigusaktides sätestatud rangemate tähtaegade kohaldamist;“ [ME 62]

b)punkti b alapunkti iii teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kasvutendentsi langusele pööramise meetmeid rakendatakse kooskõlas direktiivi 2006/118/EÜ artikliga 5 ja kõnealuse direktiivi IV lisaga ning seejuures võetakse arvesse käesoleva artikli lõigete 6 ja 7 kohaldamist, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 8 kohaldamist;.“

ba) punkti c lisatakse järgmine lõik 1a:

„Liikmesriigid kehtestavad vajaduse korral rangemad standardid või läviväärtused, et nõuetekohaselt kaitsta käesoleva direktiivi IV lisas loetletud alasid, sealhulgas nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ kohaseid erikaitsealasid. Selliste läviväärtuste kehtestamiseks vajalikke programme ja meetmeid kohaldatakse ka direktiivi 91/676/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvate tegevuste suhtes.“ [ME 63]

5)Artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Iga lõike 1 alusel kindlaks tehtud veekogu puhul peavad liikmesriigid lisaks käesoleva direktiivi nõuete kohasele artiklis 4 pinnaveekogude jaoks sätestatud eesmärkide täitmisele, sealhulgas liidu tasandil kehtestatud kvaliteedistandardite järgimisele tagama, et kohaldatava veepuhastusrežiimi puhul vastab saadav vesi kooskõlas liidu õigusaktidega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184* nõuetele.

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1).“

6)Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:a)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20a vastu rakendusaktedelegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, et kehtestada tehnilised näitajad ja standardmeetodid V lisa kohaseks vee seisundi analüüsimiseks ja seireks. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada ning vormid seire- ja seisundiandmete esitamiseks vastavalt lõikele 4. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.“; [ME 64]

aa) lisatakse järgmine lõige:

„1. Hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] avaldab komisjon põhjaliku hinnangu veekvaliteedi mõõtmise pidevate, täpsete ja reaalajas toimivate (veebipõhiste) saasteseiresüsteemide võimaliku kohaldamise kohta, sealhulgas selliste süsteemide majandusliku ja tehnilise teostatavuse aspektide kohta, mis on asjakohased liikmesriikide jaoks, ning ühtlustatud standardite kasutamise kohta.

Komisjon võtab vajaduse korral kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusakti, et kehtestada veebipõhise veeseire ühtlustatud standardid.“Komisjon võtab vajaduse korral kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusakti, et kehtestada veebipõhise veeseire ühtlustatud standardid.“ [ME 65]

b)lisatakse lõiked 4 ja 5:

„4. Liikmesriigid tagavad, et V lisa punktipunktide 1.3.4 ja 2.4.3 kohaselt kogutud kättesaadavad individuaalsed seireandmed ja teave V lisa kohase neist tuleneva seisundi kohta tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/4/EÜ*, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/2/EÜ** ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1024*** üldsusele ja Euroopa Keskkonnaametile ning põhjendamatu viivituseta ja kergesti juurdepääsetaval viisil üldsusele vähemalt kord aastas masinloetaval kujul elektrooniliselt kättesaadavaks. Selleks kasutavad liikmesriigid käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kehtestatud vorme. [ME 66]

5.Euroopa Keskkonnaamet tagab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 401/2009****, et lõike 4 kohaselt kättesaadavaks tehtud teavet töödeldakse ja analüüsitakse korrapäraselt eesmärgiga teha see asjakohaste liidu portaalide kaudu komisjonile ja asjakohastele liidu ametitele taaskasutamiseks kättesaadavaks ning esitada komisjonile, liikmesriikidele ja üldsusele ajakohastatud objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet, eelkõige seisundi kohta.

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56).

**** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (ELT L 126, 21.5.2009, lk 13).“

7)Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:a)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Käesoleva direktiivi kohaselt kehtestatud eesmärkide, kvaliteedistandardite ja läviväärtuste järgimiseks tagavad liikmesriigid järgmiste meetmete kehtestamise ja rakendamise:a)heitkoguste vähendamise meetmed lähtuvalt parimast võimalikust tehnikast;b)asjakohased heite piirnormid;c)vähendusmeetmed hajureostuskoormuse puhul, sealhulgas vastavalt vajadusele parim keskkonnatava, mis on sätestatud:—Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/128/EÜ*;—Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL**;—nõukogu direktiivis 91/271/EMÜ***;—nõukogu direktiivis 91/676/EMÜ****;—mis tahes muus punktallikast lähtuva või hajureostuse puhul asjakohases liidu õigusaktis.

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

*** Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).

**** Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).;“

b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui käesoleva direktiivi, direktiivide 2006/118/EÜ või 2008/105/EÜ või mis tahes muu liidu õigusakti alusel kehtestatud kvaliteedieesmärk, kvaliteedistandard või läviväärtus nõuab lõike 2 kohaldamisest tulenevatest tingimustest rangemate tingimuste seadmist, kehtestatakse vastavalt sellele rangemad heitkoguste vähendamise meetmed.“

7a) Artikli 11 lõige 1 asendatakse järgmisega.

„1. Iga liikmesriik tagab iga valglapiirkonna või tema territooriumile jääva rahvusvahelise valglapiirkonna osa jaoks meetmeprogrammi kehtestamise, võttes arvesse artikli 5 alusel nõutavate analüüside tulemusi, et saavutada artiklis 4 kehtestatud eesmärke. Sellistes meetmeprogrammides seatakse prioriteediks tekkekohas kohaldatavad meetmed kooskõlas saastet käsitlevate liidu valdkondlike õigusaktidega. Lisaks tekkekohas kohaldatavatele meetmetele kohaldatakse keskkonda juhtimise kohas rakendatavaid meetmeid, kui on oht, et tekkekohas kohaldatavate meetmetega ei saavutata veekogude head seisundit. Meetmeprogrammid võivad viidata siseriiklikul tasandil vastu võetud õigusaktidest tulenevatele meetmetele, mis hõlmavad kogu liikmesriigi territooriumi. Vajaduse korral võib liikmesriik vastu võtta meetmeid, mida kohaldatakse kõigi valglapiirkondade ja/või tema territooriumile jääva rahvusvahelise valglapiirkonna osade suhtes. Komisjon töötab välja suunised tekkekohas kohaldatavate meetmete parimate tavade ning keskkonda juhtimise kohas rakendatavate meetmete vastastikuse täiendavuse kohta.“ [ME 67]

7b) Artikli 11 lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

„a) meetmed tõhusa ja kestliku veekasutuse edendamiseks, sealhulgas põllumajanduses, et mitte seada ohtu artiklis 4 osutatud eesmärkide saavutamist;“ [ME 68]

8)Artikli 11 lõike 3 punkt k asendatakse järgmisega:

„k) meetmed, mille siht on likvideerida prioriteetsetest ohtlikest ainetest tulenev pinnavee reostus ning järk-järgult vähendada muudest ainetest põhjustatud reostust, mis muidu takistaks liikmesriikidel saavutamast pinnaveekogusid käsitlevaid artiklis 4 sätestatud keskkonnaeesmärke;.“

8a) Artikli 11 lõikes 5 asendatakse teine taane järgmisega:

„- – asjaomaseid lube kontrollitakse ja vaadatakse läbi ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel need peatatakse, kui see on asjakohane,“ [ME 69]

9)Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Probleemid, mida ei saa lahendada liikmesriigi tasandil

1.Kui liikmesriik tuvastab probleemi, mis mõjutab tema veemajandust, kuid mida ta ei saa lahendada, teatab ta probleemist komisjonile ja kõikidele teistele asjaomastele liikmesriikidele ning esitab soovitused selle lahendamiseks.

Komisjon vastab liikmesriigi teatele kuue kuu jooksul. Kui teade puudutab heale keemilisele seisundile mittevastavust, tegutseb komisjon direktiivi 2008/105/EÜ artikli 7a kohaselt. [ME 70]

2.Asjaomased liikmesriigid teevad koostööd lõikes 1 osutatud probleemi allikate tuvastamiseks ja probleemi lahendamiseks vajalike meetmete kindlaksmääramiseks.

Liikmesriigid vastavad üksteisele õigeaegselt ja mitte hiljem kui 32 kuud pärast teiselt liikmesriigilt lõike 1 kohase teate saamist. [ME 71]

3.Komisjoni teavitatakse igasugusest lõikes 2 osutatud koostööst ja kutsutakse teda selles abi osutama. Vajaduse korral kaalub komisjon vajadust võtta liidu tasandil täiendavaid meetmeid veekogudele avalduva piiriülese mõju vähendamiseks, võttes seejuures arvesse artikli 13 kohaselt koostatud aruandeid.“

9a) Artiklisse 13 lisatakse järgmine lõige:

„1. Komisjon lükkab tagasi liikmesriikide esitatud vesikonna majandamiskavad, kui need kavad ei sisalda VII lisas loetletud elemente.“ [ME 72]

9b) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 14a

Õiguskaitse kättesaadavus

1. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas siseriikliku õigusega oleks üldsuse esindajatel, kellel on küllaldane huvi või kes väidavad, et nende õigust on kahjustatud, juurdepääs kaebuste lahendamisele kohtus või mõnes muus sõltumatus ja erapooletus organis, mis on seaduslikult asutatud, et vaidlustada kõikide käesoleva direktiivi kohaste otsuste, seaduste ja tegevusetuse, sealhulgas selliste elementide sisulist või protseduurilist seaduslikkust, nagu:a) kavad ja projektid, mis võivad olla vastuolus artikli 4 nõuetega, sealhulgas selleks, et vältida veekogude seisundi halvenemist ja saavutada vee hea seisund, hea ökoloogiline potentsiaal ja/või vee hea keemiline seisund, kui neid nõudeid ei ole juba sätestatud direktiivi 2011/92/EL artiklis 11;b) artiklis 11 osutatud meetmeprogrammid, artikli 13 lõikes 1 osutatud liikmesriikide vesikonna majandamiskavad ja artikli 13 lõikes 5 osutatud liikmesriikide täiendavad programmid või majandamiskavad.

2. Kooskõlas eesmärgiga tagada üldsusele laialdane õiguskaitse kättesaadavus, määravad liikmesriigid kindlaks, mida käsitatakse küllaldase huvi ja õiguste kahjustamisena. Lõike 1 kohaldamisel loetakse, et igal valitsusvälisel organisatsioonil, mis edendab keskkonnakaitset ja vastab kõigile siseriikliku õiguse nõuetele, on õigused, mida on võimalik kahjustada, ning tema huvi on küllaldane.

3. Lõikes 1 osutatud läbivaatamismenetlused peavad olema erapooletud, õiglased, õigeaegselt lõpule viidud ja mitte üle jõu käivalt kulukad. Need menetlused hõlmavad ka piisava ja tõhusa õiguskaitse tagamist, sealhulgas vajaduse korral esialgset õiguskaitset.

4. Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse kättesaadavaks praktiline teave võimaluste kohta kasutada käesolevas artiklis viidatud haldusliku ja kohtuliku läbivaatamise menetlusi.“ [ME 73]

10) Artikli 15 lõige 3 jäetakse välja. [ME 74]10a) Artikli 15 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„Komisjon võtab esimeses lõigus osutatud vahearuannete sisu, struktuuri ja vormi käsitlevad suunised ja vormid vastu hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].“ [ME 75]

11)Artiklid 16 ja 17 jäetakse välja.12)Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:a)lõike 2 punkt e asendatakse järgmisega:

„e) kokkuvõte kõikidest ettepanekutest, meetmetest ja strateegiatest keemilise reostuse vähendamiseks ja ohtlike ainete korraga või järk-järgult kasutuselt kõrvaldamiseks;“

b) lõige 4 jäetakse välja. [ME 76]13)Artikkel 20 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 20

Käesoleva direktiivi tehniline kohandamine ja rakendamine

1.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20a vastu delegeeritud õigusakte I ja III lisa ning V lisa punkti 1.3.6 muutmiseks, et kohandada vastavalt pädevate asutustega seotud teabenõudeid, majandusanalüüsi sisu ja valitud seirestandardeid teaduse ja tehnika arenguga.

2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20a vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, et määrata vastavalt V lisa punktis 1.4.1 kirjeldatud interkalibreerimise korrale kindlaks liikmesriikide seiresüsteemides kasutatava liigituse jaoks kehtestatud väärtused.

3.Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte artikli 8 lõikes 4 osutatud andmete edastamiseks kasutatavate tehniliste vormingute kehtestamiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel. Nimetatud vormingute kehtestamisel abistab komisjoni vajaduse korral Euroopa Keskkonnaamet.“

14)Lisatakse artikkel 20a:

„Artikkel 20a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 20 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates ... [väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 20 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teavitab ta sellest üheaegselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

6.Artikli 20 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“

15)Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011* tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“

16)Artikli 22 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Artiklis 4 sätestatud keskkonnaeesmärke, direktiivi 2008/105/EÜ I lisa A osas esitatud keskkonnakvaliteedi standardeid ning nimetatud direktiivi artiklite 8 ja 8d kohaselt vesikonnaspetsiifiliste saasteainete jaoks kehtestatud läviväärtusi käsitatakse direktiivi 2010/75/EL kohaldamisel keskkonnakvaliteedi standarditena.“

17)V lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisale.18)VII lisa A osa punkt 7.7 asendatakse järgmisega:

„7.7. prioriteetsete ainete heitkoguste vähendamiseks ja prioriteetsete ohtlike ainete heite järkjärguliseks lõpetamiseks võetud meetmete kokkuvõte;“.

18a) VII lisa A osasse lisatakse järgmine punkt:

„7.7.a. kokkuvõte meetmetest, mida on võetud veesektori seireaspektide digiteerimiseks;“. [ME 77]

19)VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi II lisale.20)IX ja X lisa jäetakse välja. [ME 78]

Artikkel 2Direktiivi 2006/118/EÜ muutmineDirektiivi 2006/118/EÜ muudetakse järgmiselt.1)Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/118/EÜ, 12. detsember 2006, põhjavee reostuse ärahoidmise ja tõrje kohta.“

2)Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse konkreetsed meetmed põhjavee reostuse ärahoidmiseks ja tõrjeks eesmärgiga saavutada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud keskkonnaeesmärgid. Võetavate meetmete hierarhias seatakse esikohale piirangud ja muud tekkekohas kohaldatavad meetmed, ilma et see piiraks vajaduse korral keskkonda juhtimise kohas rakendatavate meetmete tähtsust. Need meetmed hõlmavad järgmist: [ME 79]a)kriteeriumid põhjavee hea keemilise seisundi hindamiseks;b)kriteeriumid oluliste ja püsivate kasvutendentside tuvastamiseks ja nende langusele pööramiseks ning nende langusele pööramise alguspunktide kindlaksmääramiseks.ba) kriteeriumid põhjavee hea ökoloogilise seisundi hindamiseks.“ [ME 80]

3)Artikli 2 punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2) läviväärtus – põhjavee kvaliteedi standard, mille liikmesriigid on kehtestanud vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile b või mis on kehtestatud liidu tasandil vastavalt artikli 8 lõikele 3;“.

4)Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:a)lõike 1 esimesse lõiku lisatakse punkt c:

„c) artikli 8 lõike 3 kohaselt liidu tasandil kehtestatud, käesoleva direktiivi II lisa D osas loetletud läviväärtused.;“

aa) lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Põhjavee suhtes kohaldatavad läviväärtused on 10 korda madalamad kui vastavad pinnavee keskkonnakvaliteedi standardid, välja arvatud juhul, kui on võimalik kindlaks teha tegelik oht põhjavee ökosüsteemidele, millisel puhul võib olla asjakohane kehtestada põhjavee läviväärtused teistsugusel tasemel.“ [ME 81]

b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõike 1 punktis b osutatud läviväärtused võib kehtestada riigi tasandil, valglapiirkonna või liikmesriigi territooriumile jääva rahvusvahelise valglapiirkonna osa tasandil või põhjaveekogumi või põhjaveekogumite rühma tasandil.;“

c)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kõik lõikes 1 osutatud läviväärtused koos käesoleva direktiivi II lisa C osas kirjeldatud teabe kokkuvõttega avaldatakse vesikonna majandamiskavades, mis tuleb koostada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 alusel.

Liikmesriigid teavitavad Euroopa Kemikaaliametit lõike 1 punktis b osutatud riiklikest läviväärtustest hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisada kuupäevana selle kuu esimene päev, mis järgneb kuule, mil möödub 18 kuud käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast]. Euroopa Kemikaaliamet teeb selle teabe üldsusele kättesaadavaks.;

ca)lõikele 5 lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid tagavad, et asjaomase valglapiirkonna või liikmesriigi territooriumil asuva rahvusvahelise valglapiirkonna osa elanikke teavitatakse asjakohaselt ja õigeaegselt.“; [ME 82]

d)lõike 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid muudavad nende territooriumil kohaldatavate läviväärtuste loetelu iga kord, kui saasteaineid, saasteainete rühmi või reostuse näitajaid käsitlevast uuest teabest (võttes arvesse ka ettevaatuspõhimõtet) nähtub, et tuleb kehtestada läviväärtus veel mõne aine jaoks või et kehtivat läviväärtust on vaja muuta või et mõni varem loetelust välja jäetud läviväärtus tuleb taas loetellu lisada. Kui asjakohased läviväärtused kehtestatakse või neid muudetakse liidu tasandil, kohandavad liikmesriigid nendeoma territooriumil kohaldatavate läviväärtuste loetelu neist väärtustest lähtuvalt.“; [ME 83]

e)lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Komisjon avaldab aruande lõike 1 punktis b osutatud riiklike läviväärtuste kohta üks aasta pärast seda, kui liikmesriigid on esitanud selle teabe ECHA-le kooskõlas lõikega 5.“ [ME 84]

5)Artikli 4 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) selle põhjaveekogumi või põhjaveekogumite rühma üheski seirepunktis ei ole ületatud I lisas loetletud põhjavee kvaliteedi standardite väärtusi ega artikli 3 lõike 1 punktides b ja c osutatud läviväärtusi või.“

6)Lisatakse artikkel 6a:

„Artikkel 6a

Jälgimisnimekiri

1.Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada Euroopa Kemikaaliameti teaduslikke aruandeid arvesse võttes jälgimisnimekiri ainetest, mille kohta liikmesriigid peavad koguma kogu liitu hõlmavaid seireandmeid, ning sätestada vormid, mida liikmesriigid peavad kasutama nende seiretulemuste ja nendega seotud teabe esitamiseks komisjonile. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.

Jälgimisnimekiri sisaldab kunivähemalt viit ainet või ainerühma ning selles märgitakse iga aine puhul kasutatavad seiremaatriksid ja võimalikud analüüsimeetodid. Nende seiremaatriksite ja meetodite kasutamine ei tohi tuua pädevatele asutustele kaasa ülemääraseid kulusid. Jälgimisnimekirja lisatavad ained valitakse selliste uute probleemsete ainete rühma, mis on valitud nende ainete hulgast, mille kohta kättesaadavast teabest nähtub, et nendest võibilmneb muu hulgas vastavalt allpool toodud neljandale lõigule, et need võivad kujutada endast liidu tasandil tuleneda märkimisväärne veekeskkonnale või veekeskkonnaselle kaudu avalduv risk,märkimisväärset ohtu ning mille puhul seireandmed on ebapiisavad. Kõnealune, välja arvatud juhul, kui selliste ainete või ainerühmade arv, mille kohta kättesaadav teave näitab, et need võivad kujutada endast veekeskkonnale või selle kaudu olulist ohtu, on alla viie, millisel juhul sisaldab jälgimisnimekiri sisaldab uusi probleemseidkõiki neid aineid.

Lisaks minimaalsele arvule ainetele või ainerühmale võib jälgimisnimekiri sisaldada ka reostuse näitajaid.

JälgimisnimekirjaMikroplasti ja valitud antimikroobikumiresistentsuse geenide jaoks sobivad seiremeetodid tehakse kindlaks võimalikult kiiresti ja hiljemalt ... [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäevast möödunud 18 kuule järgneva kuu esimesel päeval]. Niipea, kui need seiremeetodid on kindlaks tehtud, lisatakse mikroplast ja valitud antimikroobikumiresistentsuse geenid niipea, kui on tehtud kindlaksjälgimisnimekirja kooskõlas artikli 6a lõike 2 esimese lõiguga. Komisjon kaalub ühtlasi, kas esimesse jälgimisnimekirja tuleb lisada sulfaadid, et parandada seoses käesoleva direktiivi kohaldamisalaga nende jaoks sobivad seiremeetodidesinemist puudutavate andmete kättesaadavust. [ME 86]

Euroopa Kemikaaliamet koostab teaduslikke aruandeid, et abistada komisjoni jälgimisnimekirja lisatavate ainete ja reostuse näitajate valimisel, võttes arvesse järgmist teavet: [ME 87]a)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/105/EÜ* I lisa ja nimetatud lisa kõige viimase läbivaatamise tulemused;b)direktiivi 2008/105/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184** kohaselt kehtestatud jälgimisnimekirjad;c)pinnasereostuse vähendamise nõuded, sealhulgas nendega seotud seireandmed;d)liikmesriikide koostatud valglapiirkondade kirjeldus vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklile 5 ning nimetatud direktiivi artikli 8 kohaselt kehtestatud seireprogrammide tulemused;e)teave konkreetse aine või ainerühma tootmise mahtude, kasutusviiside, olemuslike omaduste (sealhulgas pinnases liikuvuse ja vajaduse korral osakeste suuruse), keskkonnas täheldatavate kontsentratsioonide ning inimeste tervisele ja veekeskkonnale avalduva kahjuliku mõju kohta, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006***, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009****, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012*****, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6******, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ******* ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ******** kohaselt kogutud teave;f)teadusprojektid ja, teadusartiklid ja teaduslikud tõendid, sealhulgas teave materiaalsete ja termiliste saasteainete mõju ning maapealsee ja maa-aluse kaevandus- ja taristutegevuse mõju kohta põhjavee ökosüsteemidele ja põhjaveest sõltuvatele ökosüsteemidele ning nende elurikkusele, modelleerimisel või muud liiki prognooshindamisel põhinev teave suundumuste ja prognooside kohta, samuti kaugseiretehnoloogia, Maa seire (Copernicuse programmi teenused) ning, kohapealsete andurite ja seadmete abil saadud teave ja andmed ja teave ning kodanikelt saadud teadusandmed, mis võimaldavad kasutadakasutades ära tehisintellekti ning kõrgetasemelise andmeanalüüsi ja -töötlusega seotudtöötluse pakutavaid võimalusi; [ME 88]g)sidusrühmade soovitused.

Euroopa Kemikaaliamet koostab iga kolme aasta järel aruande, milles esitatakse kokkuvõte neljanda lõigu kohaselt koostatud teaduslikes aruannetes esitatud järelduste kohta, ning teeb selle üldsusele kättesaadavaks. Esimene selline aruanne tehakse kättesaadavaks hiljemalt X [väljaannete talitus: palun lisada kuupäevana kahekümne esimese kuu esimene päev pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].

2.Esimene jälgimisnimekiri kehtestatakse hiljemalt ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäevana selle kuu esimene päev, mis järgneb kuule, mil möödub 24 kuud käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast]. Jälgimisnimekirja ajakohastatakse seejärel vähemalt iga 36 kuu järel või sagedamini, kui ilmnevad uued teaduslikud tõendid, mille tõttu tuleb nimekirja ajakohastada kahe läbivaatamise vahelisel ajal. [ME 89]

Liikmesriigid hindavad iga kahe aasta järel, kuidas mõjutab veekvaliteeti energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud tööstustegevus, ja teavitavad komisjoni uutest tuvastatud ohtudest, et komisjon saaks jälgimisnimekirja ajakohastada. Hindamistulemused tehakse üldsusele kergesti kättesaadavaks. [ME 90]

Jälgimisnimekirja ajakohastamisel jätab komisjon kehtivast nimekirjast välja kõik ained või ainerühmad, mille puhul ta peab võimalikuks hinnata nendest veekeskkonnale tulenevat riski ilma täiendavate seireandmeteta. Kui konkreetse aine või ainerühma puhul on veekeskkonnale avalduva riski hindamiseks vaja täiendavaid seireandmeid, võib jälgimisnimekirja ajakohastamisel jätta selle aine või ainerühma veel kolmeks aastaks jälgimisnimekirja. Ajakohastatud jälgimisnimekiri sisaldab ka ühte või mitut täiendavat ainet, mille puhul komisjon leiab Euroopa Kemikaaliameti teaduslikest aruannetest lähtuvalt, et sellest või nendest võib tuleneda risk veekeskkonnale.

3.Liikmesriigid teevad kõikide jälgimisnimekirja kantud ainete ja ainerühmade seiret selleks valitud representatiivsetes seirejaamades 24 kuu vältel. Nimetatud seireperiood algab kuue kuu jooksul pärast jälgimisnimekirja kehtestamist.

Iga liikmesriik valib vähemalt ühekaks seirejaama ja lisaks veel sellise arvu seirejaamu, mis on võrdne liikmesriigi põhjaveekogumite ruutkilomeetrites väljendatud kogupindala ja arvu 60 00030 000 jagatisega (ümardatuna lähima täisarvuni). [ME 91]

Kui liikmesriigil on konkreetse aine või ainerühma kohta võimalik koguda piisavad võrreldavad representatiivsed ja ajakohased andmed juba käimasolevate programmide või uuringute kaudu, võib ta otsustada mitte teha asjaomase aine või ainerühma puhul täiendavat seiret jälgimisnimekirja mehhanismi raames, kui selle aine või ainerühma seireks kasutatud metoodika puhul on tagatud vastavus nendele seiremaatriksitele ja analüüsimeetoditele, millele on osutatud rakendusaktis, millega on kehtestatud jälgimisnimekiri.

4.Liikmesriigid teevad käesoleva artikli lõikes 3 osutatud seire tulemused kättesaadavaks kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 8 lõikega 4 ja lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktiga, millega on kehtestatud jälgimisnimekiri. Samuti teevad nad kättesaadavaks teabe seirejaamade representatiivsuse ja seirestrateegia kohta.

5.Euroopa Keskkonnaamet vaatab seiretulemused lõikes 3 osutatud 24 kuu pikkuse perioodi lõppedes läbi ja hindab, millised ained või ainerühmad vajavad seiret veel 24 kuu vältel ja tuleb seepärast jälgimisnimekirja jätta ning millised ained või ainerühmad võib jälgimisnimekirjast välja jätta.

Kui komisjon jõuab esimeses lõigus osutatud Euroopa Kemikaaliameti hindamisest lähtuvalt järeldusele, et edasine seire veekeskkonnale avalduva riski täiendavaks hindamiseks ei ole vajalik, võetakse kõnealust hindamist arvesse I ja II lisa läbivaatamisel, millele on osutatud artiklis 8.

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

**** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

***** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

****** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid (ELT L 4, 7.1.2019, lk 43).

******* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

******** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).“

6a) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6aa

Põhjavee ökosüsteemide kaitse parandamine

Komisjon avaldab hiljemalt ... [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] hinnangu füüsikalis-keemiliste elementide (nt pH, hapnikuga varustamine ja temperatuur) mõju kohta põhjavee ökosüsteemide tervisele, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek käesoleva direktiivi vastava läbivaatamise kohta, et kehtestada vastavad parameetrid, näha ette ühtlustatud seiremeetodid ja määratleda põhjavee hea ökoloogiline seisund.“ [ME 92]

6b) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6ab

Suure ökoloogilise väärtusega, haavatavate või reostusega alade erikohtlemine

Komisjon avaldab ... [mitte hiljem kui neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] hinnangu suure ökoloogilise väärtusega, haavatavate või reostusega alade, näiteks koobaste ja karstialade, endiste tööstusalade ja muude teadaoleva ajaloolise saastatusega alade keemilise seisundi kohta, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek käesoleva direktiivi läbivaatamiseks.“ [ME 93]

6c) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6ac

Hiljemalt ... [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] esitab komisjon mõjuhinnangu, milles analüüsitakse, kas käesolevasse direktiivi tuleks lisada laiendatud tootjavastutuse mehhanism, millega tagatakse, et tootjad, kes lasevad turule tooteid, mis sisaldavad I lisas loetletud aineid või ühendeid, samuti käesoleva direktiivi kohasesse jälgimisnimekirja kantud uusi probleemseid aineid, aitavad katta direktiivi 2000/60/EÜ artikli 8 alusel kavandatud seireprogrammide kulusid. Vajaduse korral lisatakse mõjuhinnangule seadusandlik ettepanek käesoleva direktiivi läbivaatamiseks.“ [ME 94]

6d) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6ad

Euroopa seirevahend

Kui liikmesriigid seda taotlevad, loob komisjon hiljemalt ... [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] seirenõuete haldamiseks ühise seirevahendi.

Komisjon määrab kindlaks seirevahendi toimimise korra, mis hõlmab muu hulgas järgmist:a) asjaolu, et seirevahendi kasutamine on vabatahtlik ja sellega ei piirata liikmesriikides juba kehtestatud süsteeme;b) tegevuskord, mis on mõeldud liikmesriikidele, kes kavatsevad seirevahendit kasutada ja mis hõlmab muu hulgas kohustuslikku komisjoni teavitamist, riikide täpseid seirevajadusi ja -suutlikkust, proovide haldamise kohta täpsete protokollide pidamist ning ajavahemikku, mille jooksul nad kavatsevad mehhanismi kuuluda;c) rahastamisallikad, mis võivad hõlmata asjakohaseid liidu struktuurifonde ja programme, samuti erasektori tehtavaid osamakseid, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse mehhanismi raames, kui see on kooskõlas artikliga 6ac kehtestatud.“ [ME 95]

7)Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

I–IV lisa läbivaatamine

1.Komisjon vaatab I lisas esitatud saasteainete loetelu ja nimetatud lisas nende saasteainete jaoks esitatud kvaliteedistandardid, samuti II lisa B osas esitatud saasteainete loetelu ja näitajad esimest korda läbi ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev, mil möödub kuusneli aastat käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast] ning seejärel iga kuuenelja aasta järel. [ME 96]

2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 8a vastu delegeeritud õigusakteLäbivaatamistulemuste põhjal esitab komisjon asjakohasel juhul seadusandlikud ettepanekud I lisa muutmiseks, et kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga selles lisas loetletud põhjavee saasteainete ja nende saasteainete kvaliteedistandardite lisamise või väljajätmise teel, ning. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 8a vastu delegeeritud õigusakte II lisa B osa muutmiseks, et kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga selliste saasteainete või näitajate lisamise teel, mille puhul liikmesriigid peavad kaaluma riiklike läviväärtuste kehtestamist. [ME 97]

3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 8a vastu delegeeritud õigusakte II lisa D osa muutmiseks, et kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga selle lisa B osas loetletud ühe või mitme põhjavee saasteaine ühtlustatud läviväärtuste lisamise või muutmise teel.

4.Lõigetes 2 ja 3 osutatud seadusandlike ettepanekute ja delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse käesoleva artikli lõike 6 kohaselt Euroopa Kemikaaliameti koostatud teaduslikke aruandeid. [ME 98]

5.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 8a vastu delegeeritud õigusakte II lisa A ja C osa ning III ja IV lisa muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga.

6.Euroopa Kemikaaliamet koostab teaduslikke aruandeid, et abistada komisjoni seoses I ja II lisa läbivaatamisega. Nendes aruannetes võetakse arvesse:a)ameti riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamust;b)direktiivi 2000/60/EÜ artikli 8 alusel kehtestatud seireprogrammide tulemusi;c)käesoleva direktiivi artikli 6a lõike 4 kohaselt kogutud seireandmeid;d)direktiivi 2008/105/EÜ ja direktiivi (EL) 2020/2184 lisade läbivaatamise tulemusi;e)pinnasereostuse vähendamisega seotud teavet ja nõudeid;f)liidu teadusprogramme ja teadusartikleid, sealhulgas kaugseiretehnoloogia, Maa seire (Copernicuse programmi teenused) ning kohapealsete andurite ja seadmete abil saadud ajakohast teavet, ja/või kodanikelt saadud teadusandmeid, et kasutada ära võimalusi, mida pakub parim võimalik tehnika, mis võib hõlmata tehisintellekti ning kõrgetasemelise, kõrgetasemelist andmeanalüüsi ja -töötlusega seotud võimalusitöötlust; [ME 99]g)asjaomastelt sidusrühmadelt, sealhulgas liikmesriikide reguleerivatelt asutustelt ja muudelt asjakohastelt organitelt saadud märkusi ja teavet. [ME 100]

6a. Komisjon koostab hiljemalt 12. jaanuariks 2025 tehnilised suunised, mis käsitlevad parameetri „PFASid kokku“ alusel tehtavaks per- ja polüfluoritud alküülühendite seireks kasutatava analüüsi meetodeid. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 8a vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi muutmiseks, kehtestades parameetrile „PFASid kokku“ kvaliteedistandardi ja muutes sellega seoses I lisa. Komisjon võtab kõnealused delegeeritud õigusaktid vastu hiljemalt 12. jaanuariks 2026. [ME 101]

7.Euroopa Kemikaaliamet koostab iga kuuenelja aasta järel aruande, milles esitatakse kokkuvõte lõigetes 2 ja 3 osutatud läbivaatamise tulemuste kohta, ning teeb selle üldsusele kättesaadavaks. Esimene aruanne esitatakse komisjonile ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev, mil möödub viiskolm aastat käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast].“ [ME 102]

8)Lisatakse artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 8 lõigetes 1 ja 22, 3 ja 6a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajakskuueks aastaks alates [väljaannete talitus: palun sisestada … [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne kuueaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 103]

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõigetes 1 ja 22, 3 ja 6a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 104]

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teavitab ta sellest üheaegselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

6.Artikli 8 lõike 1 või 22, 3 või 6a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“ [ME 106]

9)Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011* tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

10)Artikkel 10 jäetakse välja.11)I lisa asendatakse käesoleva direktiivi III lisa tekstiga.12)II lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi IV lisale.13)III lisas asendatakse punkti 2 alapunkt c järgmisega:

„c) mis tahes muud asjakohast teavet, sealhulgas seirepunktis täheldatud asjaomaste saasteainete kontsentratsiooni aastase aritmeetilise keskmise võrdlust põhjavee kvaliteedi standarditega, mis on esitatud I lisas, ja läviväärtustega, millele on osutatud artikli 3 lõike 1 punktides b ja c.“

14)IV lisa B osa punkti 1 sissejuhatav lauseosa asendatakse järgmisega:

„olulise ja püsivajätkuva kasvutendentsi, sealhulgas ka veekogu aeglase voolu põhjustatud hooajalise kasvutendentsi langusele pööramise meetmete rakendamise alguspunkt on punkt, kus saasteaine kontsentratsioon jõuab 75 protsendini I lisas sätestatud põhjavee kvaliteedi standardi väärtusest ning artikli 3 lõike 1 punktides b ja c osutatud läviväärtusest, välja arvatud juhul, kui:“ [ME 107]

Artikkel 3Direktiivi 2008/105/EÜ muutmineDirektiivi 2008/105/EÜ muudetakse järgmiselt.1)Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/105/EÜ, 16. detsember 2008, milles käsitletakse pinnavee reostuse ärahoidmist ja tõrjet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ ja 86/280/EMÜ ning tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ.“

1a) Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

„Artikkel 1

Sisu

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete keskkonnakvaliteedi standardid, et saavutada pinnavee hea keemiline seisund ja tehes seda vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 sätetele ja eesmärkidele.“ [ME 108]

2)Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:a)lõike 1a esimesse lõiku lisatakse punkt iii:

„iii) I lisa A osas numbritega 5, 9, 13, 15, 17, 21, 23, 24, 28, 30, 34, 37, 41 ja 44 tähistatud ainete suhtes, mille jaoks on kehtestatud muudetud keskkonnakvaliteedi standardid, ning I lisa A osas numbritega 46–70 tähistatud hiljuti kindlaks määratud ainete suhtes alates ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäevana selle kuu esimene päev, mis järgneb kuule, mil möödub 18 kuud käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast], et hoida seoses nende ainetega ära pinnaveekogude keemilise seisundi halvenemist ja saavutada pinnavee hea keemiline seisund.;“

b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Ainete suhtes, mille jaoks on I lisa A osas sätestatud elustikuga seotud keskkonnakvaliteedi standard või settega seotud keskkonnakvaliteedi standard, kohaldavad liikmesriigid asjaomast elustiku või settega seotud keskkonnakvaliteedi standardit.

Muude ainete kui esimeses lõigus osutatud ainete suhtes kohaldavad liikmesriigid I lisa A osas sätestatud veega seotud keskkonnakvaliteedi standardeid.;“

c)lõike 6 esimese lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid korraldavad direktiivi 2000/60/EÜ artikli 8 kohaselt tehtava pinnavee seisundi seire osana läbi viidava sette või elustiku seire alusel pikaajalise dünaamika analüüse selliste prioriteetsete ainete kontsentratsiooni kohta, mis on I lisa A osas määratletud kui ained, millel on kalduvus akumuleeruda settes ja/või elustikus.“;

d)lõige 7 jäetakse välja;e)lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9a vastu delegeeritud õigusakte I lisa B osa punkti 3 muutmiseks, et kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga.“

3)Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid loovad direktiivi 2000/60/EÜ artiklite 5 ja 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) .../...1a kohaselt kogutud teabe ning muude olemasolevate andmete alusel kõikide käesoleva direktiivi I lisa A osas loetletud prioriteetsete ainete ja kõikide käesoleva direktiivi II lisa A osas loetletud saasteainete heite, keskkonda laskmise ja kadude andmiku – võimaluse korral koos asjakohaste kaartidega – iga nende territooriumil asuva valglapiirkonna või valglapiirkonna osa kohta, esitades vajaduse korral ka kõnealuste ainete kontsentratsiooni settes ja elustikus. [ME 109]

_________________

1a ELT: palun sisestada teksti dokumendis COM(2022)157 sisalduva määruse number.

Heite andmikud tehakse kättesaadavaks elektroonilises andmebaasis, mida ajakohastatakse korrapäraselt ja mis on üldsusele kergesti kättesaadav. [ME 110]

Esimest lõiku ei kohaldata sellise heite ega keskkonda laskmise ega selliste kadude suhtes, millest teatatakse komisjonile elektrooniliselt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) .../....;“ [ME 111]

b)lõiked 2 ja 3 jäetakse välja;c)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Liikmesriigid ajakohastavad oma andmikke direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 lõike 2 kohase analüüside läbivaatamise raames ning tagavad, et heitkogused, sealhulgas heitkogused, millest ei teatatateatatakse määruse (EL) .../...++++ alusel loodud tööstusheite portaali kaudu, esitatakse liikmesriikide vesikonna majandamiskavades, mida on ajakohastatud vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 13 lõikele 7. [ME 112]

Ajakohastatud andmikes kajastatavate väärtuste kindlakstegemisel võetakse võrdlusperioodiks esimeses lõigus osutatud analüüside kohustusliku lõpuleviimise aastale eelnev aasta.

Määrusega (EÜ) nr 1107/2009 hõlmatud prioriteetsete ainete ja saasteainete puhul võib kanded arvutada esimeses lõigus osutatud analüüsi lõpuleviimisele eelneva kolme aasta keskmisena. [ME 113]

Selliste punktallikast pärit heitkoguste puhul, millest ei teatata määruse (EL).../...+++ alusel, sest need ei kuulu kõnealuse määruse kohaldamisalasse või jäävad allapoole kõnealuses määruses sätestatud iga-aastases aruandluses kajastamise künnist, kasutatakse käesoleva artikli esimeses lõigus sätestatud aruandluskohustuse täitmiseks elektroonilist aruandlust kõnealuse määruse alusel loodud tööstusheite portaali kaudu.

Komisjon võtab Euroopa Keskkonnaameti abiga vastu rakendusakti, millega kehtestatakse neljandas lõigus osutatud aruandluse vorm, detailsusaste ja sagedus. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.;“

d)lõige 5 jäetakse välja.4)Artikli 7a lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Prioriteetsete ainete puhul, mis jäävad määruse (EÜ) nr 1907/2006, määruse (EÜ) nr 1107/2009, määruse (EL) nr 528/2012, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6*, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ**, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ*** või direktiivi 2010/75/EL kohaldamisalasse, hindab komisjon direktiivi 2000/60/EÜ artikli 18 lõikes 1 osutatud aruande raamesiga kahe aasta järel, kas liidu ja liikmesriigi tasandil kehtestatud meetmed on piisavad, et saavutada prioriteetsete ainete suhtes sätestatud keskkonnakvaliteedi standardid ning eesmärk teha korraga või järk-järgult lõpp prioriteetsete ohtlike ainete heitele, keskkonda juhtimisele ja kaole kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punktiga a. [ME 114]

Võetavate meetmete hierarhias seatakse esikohale piirangud ja muud tekkekohas kohaldatavad meetmed. Sellega seoses esitab komisjon asjakohasel juhul ettepanekud liidu õigusaktide muutmiseks, et tagada prioriteetsete ainete heite, keskkonda laskmise ja kao peatamine tekkekohas. [ME 115]

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ (ELT L 4, 7.1.2019, lk 43).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).“

4a) Artikli 7a lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kuus kuud pärast hinnangu koostamist aru käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud hindamise tulemustest ning lisab oma aruandele asjakohased ettepanekud, sealhulgas kontrollimeetmete kohta.“ [ME 116]

5)Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

I ja II lisa läbivaatamine

1.Komisjon vaatab I lisa A osas esitatud prioriteetsete ainete nimistu ja nendele ainetele vastavad keskkonnakvaliteedi standardid, samuti II lisa A osas esitatud saasteainete loetelu esimest korda läbi... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev, mil möödub kuusneli aastat käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast] ning seejärel iga kuuenelja aasta järel. [ME 117]

2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9a ningLäbivaatamistulemuste põhjal esitab komisjon lähtuvalt teaduslikest aruannetest, mille on käesoleva artikli lõike 6 kohaselt koostanud Euroopa Kemikaaliamet, vastu delegeeritud õigusakteasjakohasel juhul seadusandlikud ettepanekud I lisa muutmiseks, et kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga järgmisel viisil: [ME 118]a)ainete lisamisega prioriteetsete ainete nimistusse või nende väljajätmisega sellest nimistust;b)selles nimistus olevate ainete määratlemisega prioriteetse ohtliku ainena ja/või üldlevinud püsiva, bioakumuleeruva ja toksilise ainena ja/või ainena, millel on kalduvus akumuleeruda settes ja/või elustikus, või sellise määratluse ärajätmisega;c)vastavate keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamisega vastavalt vajadusele pinnavee, sette või elustiku jaoks.

3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9a ning lähtuvalt teaduslikest aruannetest, mille on käesoleva artikli lõike 6 kohaselt koostanud Euroopa Kemikaaliamet, vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga järgmisel viisil:a)saasteainete lisamisega II lisa A osas esitatud saasteainekategooriate loetellu või nende väljajätmisega sellest loetelust;b)II lisa B osas esitatud metoodika ajakohastamisega;c)käesoleva direktiivi II lisa C osasse selliste vesikonnaspetsiifiliste saasteainete kandmisega, mille puhul komisjon on kindlaks teinud vajaduse kohaldada liidu tasandil kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardeid, kui see on asjakohane, eesmärgiga tagada direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamine ühtlustatud ja teaduspõhisel viisil, ning selliste saasteainete jaoks vastavate keskkonnakvaliteedi standardite loetlemisega käesoleva direktiivi II lisa C osas.

4.Selliste vesikonnaspetsiifiliste saasteainete kindlakstegemisel, mille jaoks võib olla vaja kehtestada keskkonnakvaliteedi standardid liidu tasandil, võtab komisjon arvesse järgmisi kriteeriume:a)saasteainetest tulenev risk, sealhulgas nende ohtlikkus, sisaldus keskkonnas ja kontsentratsioon, mille ületamisel võib eeldada mõju, sealhulgas kumulatiivse mõju ilmnemist; [ME 119]b)eri liikmesriikides vesikonnaspetsiifiliste saasteainete jaoks kehtestatud riiklike keskkonnakvaliteedi standardite varieeruvus ja sellise varieeruvuse põhjendatuse määr;c)nende liikmesriikide arv, kus juba rakendatakse keskkonnakvaliteedi standardeid vaadeldavate vesikonnaspetsiifiliste saasteainete jaoks.

5.Prioriteetsed ained, mis on lõikes 1 osutatud läbivaatamise tulemusena prioriteetsete ainete nimistust välja jäetud, sest neist ei tulene enam kogu liitu hõlmavat riski, lisatakse II lisa C osasse, kus on loetletud vesikonnaspetsiifilised saasteained ja nendega seotud ühtlustatud keskkonnakvaliteedi standardid, mida tuleb rakendada riigi või piirkonna tasandil probleemsete saasteainete suhtes kooskõlas artikliga 8d.

6.Euroopa Kemikaaliamet koostab teaduslikke aruandeid, et abistada komisjoni seoses I ja II lisa läbivaatamisega. Nendes aruannetes võetakse arvesse:a)ameti riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamusi;b)direktiivi 2000/60/EÜ artikli 8 alusel kehtestatud seireprogrammide tulemusi;c)käesoleva direktiivi artikli 8b lõike 4 kohaselt kogutud seireandmeid;d)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/118/EÜ* ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184** lisade läbivaatamise tulemusi;e)pinnasereostuse vähendamise nõudeid, sealhulgas nendega seotud seireandmeid;f)liidu teadusprogramme ja teadusartikleid, sealhulgas kaugseiretehnoloogia, Maa seire (Copernicuse programmi teenused) ning kohapealsete andurite ja seadmete abil saadud teavet, ja/või kodanikelt saadud teadusandmeid, et kasutada ära tehisintellekti ning kõrgetasemelise andmeanalüüsi ja -töötlusega seotud võimalusi;g)asjaomastelt sidusrühmadelt saadud märkusi ja teavet.

6a. Komisjon koostab hiljemalt 12. jaanuariks 2025 tehnilised suunised, mis käsitlevad parameetri „PFASid kokku“ alusel tehtavaks per- ja polüfluoritud alküülühendite seireks kasutatava analüüsi meetodeid. Komisjon võtab 12. jaanuariks 2026 kooskõlas artikliga 9a vastu delegeeritud õigusakti, millega muudetakse käesolevat direktiivi, kehtestades parameetri „PFASid kokku“ kvaliteedistandardi ja muutes sellega seoses I lisa. [ME 120]

6b. Hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] koostab komisjon tehnilised suunised, mis käsitlevad parameetri „bisfenoolid kokku“ alusel tehtavaks bisfenoolide, sealhulgas vähemalt bisfenool A, bisfenool B ja bisfenool S-i seireks kasutatava analüüsi meetodeid. Hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] võtab komisjon kooskõlas artikliga 9a vastu delegeeritud õigusakti, millega muudetakse käesolevat direktiivi, kehtestades parameetri „bisfenoolid kokku“ jaoks keskkonnakvaliteedi standardi, kasutades suhtelise potentsuse teguri meetodit, ja muutes sellega seoses I lisa. [ME 121]

7.Euroopa Kemikaaliamet koostab iga kuuenelja aasta järel aruande, milles esitatakse kokkuvõte lõike 6 kohaselt koostatud teaduslikes aruannetes esitatud järelduste kohta, ning teeb selle üldsusele kättesaadavaks. Esimene aruanne esitatakse komisjonile ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev, mil möödub viiskolm aastat käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast]. [ME 122]

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ põhjavee reostuse ärahoidmise ja tõrje kohta (ELT L 372, 27.12.2006, lk 19).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1).“

6)Artikkel 8a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8a

Erisätted teatavate ainete kohta

1.Ilma et see piiraks direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punktis 1.4.3 esitatud nõudeid üldise keemilise seisundi kirjeldamise kohta ning selle direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud eesmärke ja kohustusi, võivad liikmesriigid esitada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 kohaselt koostatud vesikonna majandamiskavades lisakaarte, millel esitatakse käesoleva direktiivi I lisa A osas loetletud ülejäänud aineid käsitlevast teabest eraldi ühe või mitme järgmise ainega seotud keemilist seisundit käsitlev teave:a)ained, mis on I lisa A osas määratletud kui üldlevinud püsiva, bioakumuleeruva ja toksilise ainena käituvad ained;b)artikli 8 kohase kõige viimase läbivaatamise käigus hiljuti kindlaks määratud ained;c)ained, mille jaoks on artikli 8 kohase kõige viimase läbivaatamise käigus kehtestatud rangem keskkonnakvaliteedi standard.

Liikmesriigid võivadesitavad direktiivi 2000/60/EM2000/60/EÜ artikli 13 kohaselt koostatud vesikonna majandamiskavas esitada esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud ainetega seotud keskkonnakvaliteedi standardite väärtusest kõrvalekaldumise määra. Esimeses lõigus osutatud lisakaarte esitavad liikmesriigid püüavad tagada nende omavahelise võrreldavuse vesikonna ja liidu tasandil ning teevad asjaomased andmed vastavalt direktiivile 2003/4/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2007/2/EÜ* ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2019/1024** kättesaadavaks. [ME 123]

2.Liikmesriigid võivad ainete puhul, mis on I lisa A osas määratletud kui üldlevinud püsiva, bioakumuleeruva ja toksilise ainena käituvad ained ja millele enam luba ei anta ning mida liidus enam ei kasutata, teha seiret väiksema intensiivsusega, kui on prioriteetsete ainete puhul nõutud vastavalt käesoleva direktiivi artikli 3 lõikele 4 ja direktiivi 2000/60/EÜ V lisale, tingimusel, et selline seire on representatiivne ja et kõnealuste ainete esinemise kohta veekeskkonnas on olemas statistiliselt usaldusväärne võrdlusalus. Vastavalt käesoleva direktiivi artikli 3 lõike 6 teisele lõigule peaks seire toimuma põhimõtteliselt iga kolme aasta järel, kui tehniliste teadmiste ja eksperdiarvamuse põhjal ei ole põhjendatud muu ajavahemik. [ME 124]

3.Liikmesriigid teevad alates ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäevana selle kuu esimene päev, mis järgneb kuule, mil möödub 18 kuud käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast] kahe aasta jooksul östrogeensete ainete seiret veekogudes, kasutades selleks mõjupõhiseid seiremeetodeid. Nad teevad kummalgi aastal seiret vähemalt neli korda kohtades, kus viiakse läbi käesoleva direktiivi I lisa A osas loetletud kolme östrogeense hormooni 7-β-östradiooli (E2), östrooni (E1) ja α-etinüülöstradiooli (EE2) seiret tavapäraste analüüsimeetodite abil vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklile 8 ja kõnealuse direktiivi V lisale. Liikmesriigid võivad kasutada seirekohtade võrgustikku, mis on määratud kindlaks representatiivsete pinnaveekogude kontrollseireks kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punktiga 1.3.1.

3a. Komisjon avaldab 12 kuu jooksul pärast lõikes 3 osutatud kaheaastast ajavahemikku mõjupõhiste meetodite usaldusväärsuse kohta aruande, milles mõjupõhise seire tulemusi võrreldakse tulemustega, mis on saadud lõikes 3 loetletud kolme östrogeense aine seire tavapäraste meetodite abil, ning mille põhjal võidakse läviväärtused tulevikus kindlaks määrata mõjupõhiselt.

Kui mõjupõhiseid meetodeid on kunagi võimalik kasutada ka teiste ainete puhul, antakse komisjonile õigus võtta artikli 9a kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega käesolevat direktiivi täiendatakse ja kohustatakse liikmesriike kasutama lisaks tavapärastele seiremeetoditele ka mõjupõhiseid seiremeetodeid, et hinnata nende ainete sisaldust veekogudes. [ME 125]

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56).“

7)Artikkel 8b asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8b

Jälgimisnimekiri

1.Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada Euroopa Kemikaaliameti teaduslikke aruandeid arvesse võttes jälgimisnimekiri ainetest, mille kohta tuleb liikmesriikidelt koguda kogu liitu hõlmavaid seireandmeid, ning sätestada vormid, mida liikmesriigid peavad kasutama nende seiretulemuste ja nendega seotud teabe esitamiseks komisjonile. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.

Jälgimisnimekiri sisaldab korraga kuni 10vähemalt viit ainet või ainerühma ningselliste uute probleemsete ainete rühma, mis on valitud nende ainete hulgast, mille kohta muu hulgas kooskõlas neljanda lõiguga kättesaadavast teabest ilmneb, et need võivad kujutada endast liidu tasandil veekeskkonnale või selle kaudu märkimisväärset ohtu ning mille puhul seireandmed on ebapiisavad, välja arvatud juhul, kui selliste ainete või ainerühmade arv, mille kohta kättesaadav teave näitab, et need võivad kujutada endast veekeskkonnale või selle kaudu olulist ohtu, on alla viie, millisel juhul sisaldab jälgimisnimekiri kõiki neid aineid.

Lisaks minimaalsele arvule ainetele või ainerühmale võib jälgimisnimekiri sisaldada ka reostuse näitajaid.

Jälgimisnimekirjas täpsustatakse iga aine puhul kasutatavad seiremaatriksid ja võimalikud analüüsimeetodid. Nende seiremaatriksite ja meetodite kasutamine ei tohi tuua pädevatele asutustele kaasa ülemääraseid kulusid. Jälgimisnimekirja lisatavad ained valitakse ainete hulgast, mille kohta kättesaadavast teabest nähtub, et nendest võib liidu tasandil tuleneda märkimisväärne veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu avalduv risk, ning mille puhul seireandmed on ebapiisavad. Kõnealune jälgimisnimekiri sisaldab uusi probleemseid aineid. [ME 126]

JälgimisnimekirjaVõimalikult kiiresti, ent hiljemalt ... [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäevast möödunud 18 kuule järgneva kuu esimesel päeval] tehakse kindlaks mikroplasti ja valitud antimikroobikumiresistentsuse geenide seireks sobivad meetodid. Niipea, kui need seiremeetodid on kindlaks tehtud, lisatakse mikroplast ja valitud antimikroobikumiresistentsuse geenid niipea, kui on tehtud kindlakskooskõlas lõikega 2 jälgimisnimekirja. Komisjon kaalub ühtlasi, kas jälgimisnimekirja tuleb lisada sulfaadid, ksantaadid ja pestitsiidide väheolulised metaboliidid, et parandada seoses käesoleva direktiivi kohaldamisalaga nende jaoks sobivad seiremeetodidesinemist puudutavate andmete kättesaadavust. [ME 127]

Euroopa Kemikaaliamet koostab teaduslikke aruandeid, et abistada komisjoni jälgimisnimekirja lisatavate ainete ja reostuse näitajate valimisel, võttes arvesse järgmist teavet: [ME 128]a)käesoleva direktiivi I lisa kõige viimase korrapärase läbivaatamise tulemused;b)direktiivi 2008/105/EÜ artiklis 8 osutatud soovitused sidusrühmadelt;c)liikmesriikide koostatud valglapiirkondade kirjeldus vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklile 5 ning nimetatud direktiivi artikli 8 kohaselt kehtestatud seireprogrammide tulemused;d)teave aine tootmismahu, kasutusviiside, olemuslike omaduste (sealhulgas vajaduse korral osakeste suuruse), keskkonnas täheldatavate kontsentratsioonide ning inimeste tervisele ja veekeskkonnale avalduva kahjuliku mõju kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 1907/2006, määruse (EÜ) nr 1107/2009, määruse (EL) nr 528/2012, määruse (EL) 2019/6, direktiivi 2001/83/EÜ ja direktiivi 2009/128/EÜ kohaselt kogutud teave;e)teadusprojektid ja, teadusartiklid ja teaduslikud tõendid, sealhulgas modelleerimisel või muud liiki prognooshindamisel põhinev teave suundumuste ja prognooside kohta, samuti kaugseiretehnoloogia, Maa seire (Copernicuse programmi teenused) ning kohapealsete andurite ja seadmete abil saadud teave ja andmed ja teave ning kodanikelt saadud teadusandmed, mis võimaldavad kasutadamille puhul kasutatakse ära tehisintellekti ning kõrgetasemelise andmeanalüüsi ja -töötlusega seotud võimalusi. [ME 129]

Euroopa Kemikaaliamet koostab iga kolme aasta järel aruande, milles esitatakse kokkuvõte neljanda lõigu kohaselt koostatud teaduslikes aruannetes esitatud järelduste kohta, ning teeb selle üldsusele kättesaadavaks. Euroopa Kemikaaliameti esimene aruanne tehakse kättesaadavaks hiljemalt ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäevana kahekümne esimese kuu esimene päev pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].

2.Jälgimisnimekirja ajakohastatakse X-ks [väljaannete talitus: palun lisada kuupäevana kahekümne kolmanda kuu viimane päev pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] ja seejärel vähemalt iga 36 kuu järel või sagedamini, kui ilmnevad uued teaduslikud tõendid, mille tõttu tuleb nimekirja ajakohastada kahe läbivaatamise vahelisel ajal.

Jälgimisnimekirja ajakohastamisel jätab komisjon kehtivast nimekirjast välja kõik ained, mille puhul ta peab võimalikuks hinnata nendest veekeskkonnale tulenevat riski ilma täiendavate seireandmeteta. Kui konkreetse aine või ainerühma puhul on veekeskkonnale avalduva riski hindamiseks vaja täiendavaid seireandmeid, võib jälgimisnimekirja ajakohastamisel jätta selle aine või ainerühma veel kuni kolmeks aastaks jälgimisnimekirja. Ajakohastatud jälgimisnimekiri sisaldab ka ühte või mitut uut ainet, mille puhul komisjon leiab Euroopa Kemikaaliameti teaduslikest aruannetest lähtuvalt, et sellest või nendest tuleneb risk veekeskkonnale. [ME 130]

Iga liikmesriik valib vähemalt ühe seirejaama, millele lisandub veel üks seirejaam, kui liikmesriigi elanike arv on üle ühe miljoni, ning veel sellise arvu seirejaamu, mis on võrdne liikmesriigi geograafilise ruutkilomeetrites väljendatud pindala ja arvu 60 000 jagatisega (ümardatuna lähima täisarvuni), ning lisaks veel sellise arvu seirejaamu, mis on võrdne arvuga, mis saadakse liikmesriigi rahvaarvu jagamisel viie miljoniga (ümardatuna lähima täisarvuni).

Iga aine või ainerühma jaoks representatiivsete seirejaamade, seiresageduse ja hooajast lähtuva ajastuse valimisel võtavad liikmesriigid arvesse asjaomase üksikaine või asjaomaste ainerühma kuuluvate ainete kasutusviise ja võimalikku esinemist. Seire sagedus on vähemalt kaks korda aastas. Ainete puhul, mis on tundlikud ilmastikutingimuste, sealhulgas vihma, välja arvatud kliima muutlikkuse või hooajaliste erinevuste suhtes, ning tundlike ainete puhul, mille seiret tehakse sagedaminikontsentratsioon jõuab aine kasutamise hooajaliste kõikumiste tõttu lühikese aja jooksul tõenäoliselt tippu, peab sagedus olema suurem, nagu on sätestatud lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktis, millega on kehtestatudkehtestatakse jälgimisnimekiri. [ME 131]

Kui liikmesriik on konkreetse aine või ainerühma kohta võimeline koguma ja komisjonile esitama piisavad võrreldavad representatiivsed ja ajakohased andmed juba käimasolevate programmide või uuringute kaudu, võib ta otsustada mitte teha asjaomase aine või ainerühma puhul täiendavat seiret jälgimisnimekirja mehhanismi raames, kui selle aine või ainerühma seireks kasutatud metoodika puhul on tagatud vastavus nendele seiremaatriksitele ja analüüsimeetoditele, millele on osutatud rakendusaktis, millega on kehtestatud jälgimisnimekiri, ning samuti vastavus direktiivile 2009/90/EÜ*.

* Komisjoni 31. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/90/EÜ, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad (ELT L 201, 1.8.2009, lk 36).“

7a) Lisatakse artikkel 8ba:

„Artikel 8ba

7b) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 8bb

Euroopa seirevahend

Kui liikmesriigid seda taotlevad, loob komisjon hiljemalt ... [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] seirenõuete haldamiseks ühise seirevahendi.

8)Lisatakse artikkel 8d:

„Artikkel 8d

Vesikonnaspetsiifilised saasteained

1.Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi II lisa B osas sätestatud korda järgides käesoleva direktiivi II lisa A osas loetletud kategooriatesse kuuluvate vesikonnaspetsiifiliste saasteainete jaoks keskkonnakvaliteedi standardid ja kohaldavad neid, kui vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 kohastele analüüsidele ja ülevaadetele tuleneb sellistest saasteainetest risk liikmesriigi ühe või mitme valglapiirkonna veekogudele.

Liikmesriigid teavitavad Euroopa Kemikaaliametit esimeses lõigus osutatud keskkonnakvaliteedi standarditest hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisada kuupäevana selle kuu esimene päev, mis järgneb kuule, mil möödub 18 kuud käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast]. Euroopa Kemikaaliamet teeb selle teabe üldsusele kättesaadavaks.

2.Kui vesikonnaspetsiifiliste saasteainete jaoks on vastavalt artiklile 8 kehtestatud liidu tasandil kohaldatavad keskkonnakvaliteedi standardid ja need on loetletud II lisa C osas, on kõnealused keskkonnakvaliteedi standardid vesikonnaspetsiifiliste saasteainete jaoks lõike 1 kohaselt riigi tasandil kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardite suhtes ülimuslikud. Liikmesriigid kohaldavad ka kõnealuseid liidu tasandil kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardeid, et teha kindlaks, kas II lisa C osas loetletud vesikonnaspetsiifilised saasteained kujutavad endast ohtu.

3.Vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 24 sätestatud määratlusele peab heas keemilises seisundis veekogu puhul olema tagatud vastavus kohaldatavatele riigi tasandil või vajaduse korral liidu tasandil kehtestatud keskkonnakvaliteedi standarditele.

3a. Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamisel ja kohaldamisel võivad liikmesriigid arvesse võtta metallide biosaadavust.“ [ME 134]

8a) Artikli 9a lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

„1. Artikli 3 lõikes 8, artikli 8 lõigetes 3, 6a ja 6b ning artikli 8a lõikes 3a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuueks aastaks alates [väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne kuueaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.“ [ME 135]

8b) Artikli 9a lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

„1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 8, artikli 8 lõigetes 3, 6a ja 6b ning artikli 8a lõikes 3a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.“ [ME 136]

8c) Artiklisse 9a lisatakse lõige 3a:

„1. „3a. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.“ [ME 137]

8d) Artikli 9a lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

„1. „5. Artikli 3 lõike 8, artikli 8 lõike 3, 6a või 6b või artikli 8a lõike 3a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“ [ME 138]

9)Artikkel 10 jäetakse välja.10)I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi V lisale.11)Lisatakse käesoleva direktiivi VI lisas esitatud II lisa.

Artikkel 41.Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisada kuupäevana selle kuu esimene päev, mis järgneb kuule, mil möödub 18 kuud käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast].2.Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 5Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.