A.arvestades, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 2, kajastatud hartas ja kinnistatud rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes; arvestades, et need liikmesriikide ühised väärtused on ELis elavate inimeste õiguste alus;

B.arvestades, et ilmne oht, et mõni liikmesriik rikub oluliselt ELi lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi, ei puuduta üksnes liikmesriiki, kus oht realiseerub, vaid mõjutab ka teisi liikmesriike, nendevahelist usaldust, ELi olemust ja selle kodanike põhiõigusi, mis tulenevad liidu õigusest;

C.arvestades, et ELi lepingu artikli 7 kohaldamisala ei piirdu aluslepingutest tulenevate kohustustega, erinevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklist 258, ning arvestades, et liit võib hinnata, kas on olemas selge oht, et liikmesriikide pädevusse kuuluvates valdkondades rikutakse oluliselt ühiseid väärtusi;

D.arvestades, et 2018. aastal algatas nõukogu Euroopa Parlamendi ettepanekul ELi lepingu artikli 7 lõikes 1 sätestatud menetluse, et tegeleda ilmse ohuga, et Ungari rikub oluliselt ELi lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi; arvestades, et alates menetluse algusest on nõukogus ELi lepingu artikli 7 lõike 1 kohase menetluse alusel toimunud kuus kuulamist olukorra kohta Ungaris, kuid nõukogu ei ole veel püüdnud kindlaks teha, kas selline oht on olemas, ega ole esitanud Ungari valitsusele ühtegi soovitust;

E.arvestades, et õigusriigi tingimuslikkuse määrus on äärmiselt oluline, kuna see on vahend, mis võimaldab ELi rahalisi vahendeid tõhusalt kaitsta;

F.arvestades, et komisjon otsustas teha Ungarile kava „REPowerEU“ raames 0,9 miljardi euro ulatuses eelmakseid; arvestades, et sellised eelmaksed võivad toimuda tingimusteta, kuid mitte ilma kontrollita;

G.arvestades, et Euroopa Parlament hindas oma 15. septembri 2022. aasta resolutsioonis, et alates ELi lepingu artikli 7 lõike 1 kohase menetluse algatamisest on mitmed probleemid seoses ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste järgimisega Ungari poolt säilinud või oluliselt süvenenud, sealhulgas seoses kohtusüsteemi sõltumatuse, korruptsiooni, huvide konfliktide, meedia sõltumatuse ja mitmekesisuse, põhiseadusliku ja valimissüsteemi toimimise ning kodanikuühiskonna tegutsemisruumiga;

H.arvestades, et pärast eelnimetatud resolutsiooni vastuvõtmist on olukord mõnes neist valdkondadest veidi paranenud, enamikus valdkondades on see endiselt murettekitav ja mõnes teises on olukord veelgi halvenenud; arvestades, et Ungari valitsuse tegevuse tulemusena on esile kerkinud uued tõsised probleemid;

I.arvestades, et 2024. aasta aprillis tulid kümned tuhanded ungarlased tänavatele, et protesteerida riigi kaaperdamise ja korruptsiooni vastu;

J.arvestades, et 2023. aastal võttis Ungari valitsus vastu kohtureformide seadusandliku paketi, et parandada kohtusüsteemi sõltumatuse teatavaid aspekte, mis hõlmas riikliku kohtunõukogu sõltumatuse tugevdamist; arvestades, et kohtusüsteemi õigusriigiga seotud tõsiste puuduste mittetäielik loetelu on järgmine:–Ungari kõrgeima kohtu Curia praeguse esimehe ametist tagandamise keelu eeskirjad;–Curia sõltumatuse sisuliste kaitsemeetmete ja tagatiste puudumine;–Curia kohtuasjade jaotussüsteemi läbipaistvuse ja automatiseerimise puudumine ning kolleegiumite koosseisu käsitlevate eeskirjade läbipaistmatus;–riikliku kohtunõukogu ja selle liikmete sõltumatusele poliitilise ja haldussurve avaldamine, sealhulgas laimukampaaniate kaudu;–kohtunike ametisse nimetamise, edutamise ja ametist tagandamise keeluga seotud eeskirjad;–haldusotsuseid läbi vaatavate kohtunike sõltumatuse sisuliste kaitsemeetmete ja tagatiste puudumine;–üha rohkem takistusi Euroopa Liidu Kohtule eelotsusetaotluste esitamisel;–puudulikud eeskirjad prokuröride ja kohtunike puutumatuse ja distsiplinaarmenetluste kohta;–poliitiline sekkumine prokuratuuride ja üksikute prokuröride töösse,–kuriteoohvritele tõhusate tugiteenuste puudumine;

K.arvestades, et korruptsioonivastase võitluse ja huvide konfliktiga seotud püsivate tõsiste puuduste mittetäielik loetelu hõlmab järgmist:–suurkorruptsiooni juhtumite uurimises, süüdistuste esitamises ja lõplikes kohtuotsustes tulemuste puudumine;–rangete eeskirjade puudumine lobitöö, pöördukse efekti ja varadeklaratsioonide tõhusa järelevalve vallas;–piisava pädevuse, võimestamise, teabele juurdepääsu ja piisavate vahendite puudumine ametialase aususe ametis;–korruptsioonivastaseid meetmeid käsitleva avaliku konsultatsiooni ja arutelu puudumine;–prokuratuuride vastutuse puudumine, sealhulgas hooletuse, kohustuste rikkumise ja kuritegeliku käitumise korral;–poliitiline sekkumine prokuratuuri töösse suurkorruptsiooni ja kriminaalasjade jälgimisel;

L.arvestades, et meediavabaduse ja meedia pluralismiga seotud püsivate tõsiste puuduste mittetäielik loetelu hõlmab järgmist:–meediaameti ja digiteenuste koordinaatori funktsionaalse sõltumatuse puudumine;–avalik-õigusliku meedia toimetusliku ja rahalise sõltumatuse puudumine ning poliitiliste vaadete mitmekesisuse puudumine avalik-õiguslikus meedias, mida valitsev enamus kasutab poliitiliseks propagandaks;–riikliku reklaami kuritarvitamine valitsusmeelsetes meediaväljaannetes ning eeskirjade ja läbipaistvuse puudumine selles küsimuses;–sõltumatute ajakirjanike ja meedia vastu suunatud laimukampaaniad;–üha rohkem piiranguid avalikule teabele juurdepääsul;–puudub sisuline uurimine seoses uurivate ajakirjanike ja meediatöötajate vastu suunatud nuhkvara kasutuselevõtuga;–meediaturu kontsentreerumine ja valitsuse ülemäärane mõju meediamaastikule, sealhulgas Kesk-Euroopa Ajakirjanduse ja Meedia Sihtasutuse (mille ungarikeelne lühend on KESMA) kaudu,–meediaväljaannete ja ajakirjanike võimalik allutamine suveräänsuskaitse büroo (SPO) uurimistele;

M.arvestades, et põhiseadusliku ja valimissüsteemi ning kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud püsivate tõsiste puuduste mittetäielik loetelu sisaldab järgmist:–õiglaste valimiskampaania tingimuste puudumine valimiste ajal kohalikul ja riiklikul tasandil ning valimisseaduse sage muutmine;–ebapiisav läbipaistvus ja vastutus õigusaktide ettevalmistamise ja jõustamise protsessis;–ametliku nn ohuolukorra jätkumine, mis annab valitsusele ulatuslikud erakorralised volitused ja võimaldab tal erakorralistes dekreetides kõrgema tasandi seadused tühistada;–sisuka avaliku konsultatsiooni puudumine seoses oluliste arvetega;–sõltumatute asutuste volituste äravõtmine ja surve nende sõltumatusele;–koondseaduste kasutamine eri seaduste muutmiseks;

N.arvestades, et kodanikuühiskonna toimimisega seotud püsivate tõsiste puuduste mittetäielik loetelu hõlmab järgmist:–erinevate selliste seaduste heidutav mõju, mille eesmärk on piirata sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide olemasolu ja toimimist, näiteks välisrahastust saavate ühenduste läbipaistvust käsitlev seadus ja riikliku suveräänsuse kaitse seadus;–kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajate vastu suunatud laimukampaaniad ja nende ahistamine,–sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide vähene rahastamine riiklikest vahenditest ja rahaline toetus valitsusmeelsetele organisatsioonidele või valitsusega seotud organisatsioonidele;–kodanikuühiskonna organisatsioonide ja nende esindajate võimalik allutamine järelevalvele ja uurimisele suveräänsuskaitse büroo poolt;

O.arvestades, et ELi finantshuvide kaitsega seotud püsivate tõsiste puuduste mittetäielik loetelu sisaldab järgmist:–ELi eelarvet täitvate asutuste toimimine;–süstemaatilised eeskirjade eiramised, puudujäägid ja nõrkused riigihangetes, sealhulgas ühe pakkumusega hankemenetluste suur osakaal ja konkurentsi puudumine riigihankesüsteemis;–auditi- ja kontrollimehhanismide puudused, et tagada ELi vahendite usaldusväärne kasutamine;–ebapiisav suutlikkus ennetada pettusi, korruptsiooni või muid ELi õiguse rikkumisi, mis on seotud ELi eelarve täitmisega või ELi finantshuvide kaitsega, ning nende eest karistada;–vahendi ARACHNE ebapiisav rakendamine;–läbipaistvuse puudumine ELi vahendite kasutamisel avaliku huviga seotud varahalduse sihtasutuste poolt;–Ungari suutmatus ühineda Euroopa Prokuratuuriga;

P.arvestades, et ühtse turu põhimõtete ja eeskirjade järgimisega seotud püsivate tõsiste puuduste mittetäielik loetelu hõlmab järgmist:–diskrimineerivate tavade kasutamine äriühingute vastu, kes tegutsevad valdkondades, millel on Ungari valitsuse jaoks strateegiline huvi;–avaliku võimu ja seadusandliku võimu kuritarvitamine ning hirmutamismeetodite kasutamine majandustegevuses osalejate vastu, kes tegutsevad valdkondades, mis on Ungari valitsuse jaoks strateegilise tähtsusega;

Q.arvestades, et Ungari valitsus ei ole käsitlenud ka muid parlamendi 15. septembri 2022. aasta resolutsioonis tuvastatud probleeme, mis on seotud põhiõigustega, näiteks:–akadeemiline vabadus;–usuvabadus;–õigus võrdsele kohtlemisele, sealhulgas LGBTIQ kogukonna liikmete õigused;–vähemuste hulka kuuluvate isikute, sealhulgas romade ja juutide õigused; kaitse vähemuste vastu suunatud vaenulike avalduste eest;–rändajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste põhiõigused;–majanduslikud ja sotsiaalõigused;

R.arvestades, et riikliku suveräänsuse kaitse seadus jõustus 23. detsembril 2023; arvestades, et selle tulemusena loodi uus SPO ja muudeti kriminaalkoodeksit, et määrata muu hulgas vanglakaristus välismaalt saadud rahaliste vahendite kasutamise eest poliitilisteks kampaaniateks; arvestades, et Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik märkis oma 27. novembri 2023. aasta avalduses, et selle õigusakti eelnõu kujutab endast märkimisväärset ohtu inimõigustele ja sellest tuleks loobuda; arvestades, et Veneetsia komisjon märkis oma 18. märtsi 2024. aasta arvamuses, et erakondade ja valimiskampaaniate välisrahastamise piirangud on tavapärased ja põhimõtteliselt kooskõlas rahvusvaheliste parimate tavade ja standarditega, kuid õiguslikes muudatustes ei ole selgelt määratletud, mis liiki kampaaniategevus on keelatud ja kuidas teha kindlaks, et neid on rahastatud välisfondidest; arvestades, et Veneetsia komisjon märkis oma arvamuses ka seda, et muudatustes ei võetud arvesse erakondade koostööd rahvusvahelisel tasandil, välistatakse rahvusvaheliste organisatsioonide poolne rahastamine ega nähta ette rahvusvaheliste kohustuste, sealhulgas ELi liikmesusest tulenevate kohustuste täitmine; arvestades, et 7. veebruaril 2024 otsustas Euroopa Komisjon algatada Ungari vastu rikkumismenetluse, kuna ta leidis, et õigusaktidega on rikutud mitut ELi esmase ja teisese õiguse sätet, sealhulgas ELi demokraatlikke väärtusi, demokraatia põhimõtet ja ELi kodanike valimisõigusi ning mitut hartas sätestatud põhiõigust, nagu õigus era- ja perekonnaelu austamisele, õigus isikuandmete kaitsele, sõna- ja teabevabadus, ühinemisvabadus, ELi kodanike valimisõigused, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, õigus ennast mitte süüstada ja kutsesaladuse kaitse, andmekaitsega seotud ELi õiguse nõudeid ja mitut ühtse turu suhtes kohaldatavat eeskirja;

S.arvestades, et pärast vahearuande vastuvõtmist otsustas Euroopa Liidu Kohus oma otsuses kohtuasjas C‑823/21 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 22. juuni 2023, Euroopa Komisjon vs. Ungari, C‑66/21, ECLI:EU:C:2023:504., komisjon vs. Ungari, et Ungari ei ole täitnud ELi varjupaigaõigusest tulenevaid kohustusi, kuna on seadnud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise sõltuvusse tahteavalduse esitamisest kolmandas riigis asuvas Ungari saatkonnas;

T.arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohtu 10. novembri 2022. aasta otsustes Bakirdzi ja E.C. vs. Ungari (49636/14 ja 65678/14), mis jõustusid 3. aprillil 2023, ning 30. märtsi 2023. aasta otsuses kohtuasjas Szolcsán vs. Ungari (24408/16), mis jõustus 30. juunil 2023, leidis Euroopa Inimõiguste Kohus rikkumisi seoses rahvusvähemustest valijate hääleõigusega ning seoses roma laste haridusega segregeeritud klassides või koolides, ilma, et võetaks piisavaid meetmeid ebavõrdsuse korrigeerimiseks;

U.arvestades, et oma otsustes, mis käsitlevad pooleliolevat tõhustatud järelevalvet Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste täitmise üle kohtuasjades Szabó ja Vissy vs. Ungari Kohtuotsus, Euroopa Inimõiguste Kohus, 12. jaanuar 2016, Szabó ja Vissy vs. Ungari, mis jõustus 6. juunil 2016., Gazsó vs. Ungari Kohtuotsus, Euroopa Inimõiguste Kohus, 16. juuli 2016, Gazsó vs. Ungari, 48322/12, mis jõustus 16. oktoobril 2015., Ilias ja Ahmed vs. Ungari Kohtuotsus, Euroopa Inimõiguste Kohus, 14. märts 2017, Ilias ja Ahmed vs. Ungari, 47287/15. ning Baka vs. Ungari Kohtuotsus, Euroopa Inimõiguste Kohus, 23. juuni 2016, Baka vs. Ungari, 20261/12., kordas Euroopa Nõukogu ministrite komitee oma muret nende kohtuotsuste täitmata jätmise pärast;

V.arvestades, et Ungarit käsitleva viienda hindamisvooru hindamisaruandes väljendas riikide korruptsioonivastane ühendus (GRECO) suurt muret selle pärast, kui tõhus on Ungaris kehtestatud raamistik korruptsiooni ennetamiseks tippjuhtkonnaga isikute ning Ungari riikliku politsei ja riikliku kaitseteenistuse liikmete seas; arvestades, et GRECO märkis, et Ungari avaliku halduse ja õiguskaitseasutuste ühine ja üldine tunnus on see, et enamik aususe ja korruptsiooni ennetamise meetmeid on suunatud madala ja keskastme ametnikele, kuid tippjuhtide suhtes kohaldatav eetikaraamistik on väga nõrk ning politsei ja riikliku kaitseteenistuse kõrgema astme juhtide ametisse nimetamise tingimustega kaasneb politiseerimise oht;

W.arvestades, et rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon tervitas oma aruandes mõningaid positiivseid arenguid Ungaris, kuid väljendas muret seoses võrdse kohtlemise ameti kaotamisega, ebasoodsas olukorras olevatest riikidest pärit üliõpilaste ja madala sissetulekuga perekondade, näiteks roma õpilaste häbimärgistamisega, LGBTI inimeste inimõiguste olulise halvenemisega, üha ksenofoobsema avaliku arutelu ja poliitilise kõnega, mis on suunatud eelkõige pagulastele, varjupaigataotlejatele ja rändajatele, moslemitele ja LGBTI inimestele, vihakõnet käsitleva õigusraamistiku äärmiselt piiratud tõhususe pärast, riiklike sotsiaalse kaasamise strateegiate rakendamata jätmise pärast, pagulastele ja täiendava kaitse saanud isikutele riikliku integratsioonitoetuse lõpetamise ning riigis varjupaigale juurdepääsu piiramise pärast;

X.arvestades, et ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee väljendas oma lõppjäreldustes muret seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste pärast ning asjaolu pärast, et Ungari võrdõiguslikkuse poliitika põhineb üksnes perekonna mõistel ning peab naise esmaseks rolliks naiseks ja emaks olemist, ning soovitas Ungaril võtta meetmeid soolise võrdõiguslikkuse vastase avaliku arutelu käsitlemiseks;

Y.arvestades, et pärast ametlikku visiiti Ungarisse märkis Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni meediavabaduse esindaja, et kui vaadata meediavabaduse olukorda Ungaris, tekib pilt süsteemsest lähenemisviisist, mille puhul mõnd häält ei võeta kuulda samadel põhitingimustel;

Z.arvestades, et oma soovituses, milles käsitletakse Ungari 2023. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Ungari 2023. aasta lähenemisprogrammi kohta (COM(2023)0617), soovitas nõukogu Ungaril võtta meetmeid, et parandada sotsiaalabisüsteemi piisavust, parandada juurdepääsu tõhusatele aktiivsetele tööturumeetmetele, tagada tõhus sotsiaaldialoog ning parandada õigusraamistikku ja teenuste konkurentsi kooskõlas ühtse turu ja õigusriigi põhimõtetega;

AA.arvestades, et Ungari valitsus ei ole täitnud mitmeid Ungari konstitutsioonikohtu, Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid, mis on seotud ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste rikkumisega Ungari poolt, ning ei ole järginud enamikku komisjoni 2023. aasta õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes esitatud soovitustest ega muude rahvusvaheliste organite, näiteks GRECO, Veneetsia komisjoni jt soovitusi;